Page 1

Paastuköök ja paastusöök

uudised Kirjastus Varrak sai 25 aastaseks

Kirjastus Varrak tähistab oma 25. sünnipäeva. Teos, mis märgib Varraku juubelit, on Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda”. Raamatuga on kaasas ka audioraamat, mille tekstid on sisse lugenud autor ise. Luuletsükkel „Klaasveranda” pajatab Esna mõisapreili Freifräulein Lisi von G. unistustest ja elust, mis saavad alguse mõisa verandalt. Õnnepalu, kes ka ise mõned aastad Esnas elas, on sealset kohavaimu kirjeldanud järgmiselt: „Esna on paik, kus mineviku sügavus on kuidagi väga avatud. Sain sinna sisse vaadata. Kõige otsesemalt Esnaainelised teosed on seesama „Klaasveranda”, luulepäevik „Kevad ja suvi ja”, romaan „Mandala” ning näidend „Sajand”. Aga Esna ajal, kuigi Esnast eemal panin kirja ka „Flandria päeviku” ja „Paradiisi”. Viljakas paik… Nagu see maagi seal on.” Kirjastusest Varrak on praeguseks kujunenud üks Eesti suurimaid kirjastusi, mis üllitab raamatuid erinevates valdkondades ajalookirjandusest lasteraamatuteni ning teatmeteostest väärtkirjanduseni. Veerandsaja aasta jooksul on ilmunud üle 3000 erineva nimetuse. Eesti kirjanikest on lisaks Tõnu Õnnepalu loomingule ilmunud Andrus Kivirähki, Indrek Hargla, Jaan Kaplinski, Ene Mihkelsoni, Tiit Aleksejevi, Mart Kadastiku jpt teosed. Samuti on Varraku vahendusel eesti lugejateni jõudnud Salman Rusdie’, Michel Houellebecqi, Haruki Murakami, J.K Rowlingu, Sofi Oksase, Andrei Ivanovi jpt looming. Kirjastuse ühe alusepanija Maret Maide sõnul sai juba 1991. aastal firmat luues otsustatud, et Varrakust saab kirjastus, mis pakub lugemist seinast seina, nii ilu- kui tarbekirjandust. „Ühest küljest on kirjastamine kultuuritegu, teisest küljest on see puhas tootmisprotsess ja äritegevus. Me ei saa välja anda ainult kõrgkirjandust, ent me ei saa toota ka ainult seda, mis müüb, aga millel pole vaimset väärtust, sest siis me poleks mingi õige kirjastus. Tuleb luua kesktee,” ütleb Maide Varraku juubeli puhul antud intervjuus. Varraku raamatutevaliku osas on kirjastuse näo suures osas kujundanud peatoimetaja Krista Kaer. Tootmisosakonna juhataja Ulvi Lahesalu on juba paarkümmend aastat hoolitsenud selle eest, et raamatud ka päriselt valmis saaks. Sisulist kvaliteeti on aidanud hoida legendaarsed toimetajad Malle Kiirend, Maret Käbin jpt ning loomulikult on kirjastusel vedanud suurepäraste tõlkijatega, nagu Henno ja Lia Rajandi, Enn Soosaar, Virve Krimm ja paljud, paljud teised.

LEENU NIGU turundusjuht kirjastus Varrak

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

2015. aasta Eesti kauneimad raamatud FOTOD TEET MALSROOS

Lia Virkus ja Margit Arndt-Kalju koostatud kokaraamat „Paastuköök. Traditsioonide valguses” hõlmab lisaks paastuaja retseptidele ka võimaluse anda edasi oma isiklikku paastukogemust. Raamatu kaante vahel on ka selgitus paastust eri traditsioonides. Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus. Vt lk 5

Oskar ja asjad Andrus Kivirähk Kujundaja ja illustraator Anne Pikkov

Hopeless youth! Koostajad Francisco Martínez, Pille Runnel Kujundaja Margus Tamm

Tööd 2008–2014 Tõnis Saadoja Kujundaja Indrek Sirkel

Tallinna arhitektuuribiennaali „Isejuhtiv linn” 2015 kataloog Koostaja Marten Kaevats Kujundajad Kaia Rähn, Erik Teemägi

In principio. The word in Arvo Pärt's music Koostajad Hedi Rosma, Kristina Kõrver, Kai Kutman Kujundaja Angelika Schneider

Lorem ipsum. Katkendeid kirjutamata romaanidest inBoil Kujundaja Peeter Paasmäe

Ehitamata Koostaja Ingrid Ruudi Kujundaja Margus Tamm

Tünsamäe tigu Vahur Afanasjev Kujundaja Katrin Kisand

Ma ei ole oma pead padjal liigutanud Kristi Kongi Kujundaja Indrek Sirkel

Telefonilood Gianni Rodari Kujundaja Villu Koskaru Illustraator Olga Pärn

Kahvliahvi kokaraamat Merle Liivak, Hele-Mai Alamaa Kujundaja ja illustraator Moonika Maidre

Untitled Anu Vahtra Kujundajad Indrek Sirkel, Anu Vahtra

Eesti rahvarõivad Melanie Kaarma, Aino Voolmaa, Mari Sumera Kujundaja Piia Ruber

Kuutõbise pihtimus Andrei Ivanov Kujundaja Anne Pikkov

uudised Isaac Newtoni imeaastad

Kirjastuselt Koolibri ilmus „Isaac Newtoni imeaastad”, raamatu autor on füüsikateadlane ja õppejõud Matti Selg. Isaac Newton tegi oma suuremad avastused matemaatikas, mehaanikas ja optikas noore mehena kõigest paari aasta jooksul. Nende tulemuste avaldamine ja tunnustuse leidmine kulges aga küllaltki vaevaliselt. See raamat jutustab teaduse ja selle ajaloo huvilisele Newtoni tähtsamate avastuste sünniloo.

Ilmumas on Philip Rothi „Ameerika pastoraal“ Peagi jõuab trükikojast tuntud USA kirjaniku Philip Rothi romaan „Ameerika pastoraal”, mis kuulub kindlalt Ameerika moodsa kirjandusklassika hulka. Rothi mahukas teos kujutab enesest eleegiat möödunud, nn Ameerika sajandile ja sellega seotud lootustele. Romaan pälvis 1998. aastal Pulitzeri preemia ning peatselt on selle põhjal valmimas film, mille lavastaja on Ewan McGregor ja osades Jennifer Connelly, Dakota Fanning jt. Raamat ilmub sarjas „20. sajandi klassika” ja selle annab välja Varrak.

Kaks ereda leegiga põlenud elu

Lilla kuningatütar. Üheksa muinasjuttu Péter Dóka Kujundaja ja illustraator Anne Pikkov

Lühikese aja jooksul ilmus eesti keeles kaks elulugu lauljatest, kes surid 27-aastaselt. Charles Crossi raamat „Taevast raskem” räägib Nirvana ninamehe Kurt Cobaini loo ning Jerry Hopkinsi ja Danny Sugermani „Keegi ei pääse siit eluga” on Jim Morrisoni sama lühikesest ja ereda leegiga põlenud elust. Mõlemad raamatud avaldas Tänapäev.

Jari Litmanen kaante vahel Vallatu matemaatika. Ülesannete kogumik Grigori Oster Kujundaja ja illustraator Ulla Saar

Nimed, sõnad, nõiamärgid. 4X(4+4)x4 = noor eesti luule Koostaja Jürgen Rooste Kujundaja Krete Pajo Köide Lennart Mänd

Perekonnaalbum Doris Kareva Kujundaja Piia Ruber

Kirjastus Tänapäev romaanivõistlus Kujundaja Angelika Schneider

11.

veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2015. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut. 25 kauneima raamatu konkursile esitasid 65 kirjastajat 163 tööd. Raamatud, mis terviklikud disainilt, tüpograafialt ja teostuselt,

Mustvalge Max Harnoon Koostaja ja kujundaja Asko Künnap

Ruumipilt 2014/2015. Eesti parimad interjöörid ja disain Koostaja Piret Lindpere Kujundaja Margus Tammik

valis välja professionaalne žürii. Uuendusena saavad sel aastal ka kõik lugejad kauneimate raamatute seast oma lemmiku välja valida Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatupoodides ning näitusel Rahvusraamatukogus. Hääletus kestab kuni 28. veebruarini. Hääletanute vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaar-

Panoptikon Lauri Kaldoja Kujundaja Arthur Arula

Peoleo. 1964–1974 Leonhard Lapin, Eino Mäelt Kujundaja Tiit Jürna

Saaks Veel Eestissegi. Päevik 1939–1947 Ado Kisand Kujundaja Mart Kivisild

Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest Donald Tomberg Kujundaja Piia Ruber

did. Võitjad kuulutatakse välja 3. märtsil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel (www.nlib.ee ja www.estbook.com). Võitjatega võtavad korraldajad ühendust. Võidutööde näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on avatud kuni 7. märtsini.

Veebruari lõpus ilmub eesti keeles läbi aegade edukaima Soome jalgpalluri Jari Litmase elulugu. Praegu Eestis elav Litmanen võitis muuhulgas Ajaxiga Meistrite Liiga ning jõudis mängida veel ka Barcelonas, Liverpoolis jt Lääne-Euroopa klubides. Raamat pealkirjaga „Litmanen 10” oli mullu üks müüdumaid raamatuid Soomes. Raamatu avaldab Tänapäev.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 30. märtsil

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2015


tänapäev Lumivalgeke peab surema Nele Neuhaus tõlkinud Eve Sooneste kujundanud Angelika Schneider 496 lk, kõva köide

Kaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid hoovusi paljastav mitmekihiline ja aastate taha ulatuv mõrvamüsteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib ühtlasi tagajärgi, mida võivad ühes väikelinnas kaasa tuua kuulujutud, võimumängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. Tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi põnevik avab Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.

Tulevikuta lootus Anett Tuisk kujundanud Angelika Schneider 168 lk, pehme köide sari „Tänapäeva noorsooromaan”

Jako on kaheksateistaastane Tallinna noormees. Ta on seltskondlik korvpallitalent, kes ei armasta kohustuslikku kirjandust. Nella oli seitsmeteistaastane Tallinna neiu. Ta elas märkamatut elu ja armastas kirjutada. Jako ja Nella pole teineteist kunagi tundnud – kuni saatusliku päevani, mil poiss leiab tüdruku päeviku, mis algab sõnadega: „Ma ei taha siin enam olla.” Nad on võõrad ajani, mil kohtuvad paberil.

Küla surm M. C. Beaton tõlkinud Heija-Liis Ristikivi 264 lk, pehme köide sari „Šoti krimka”

Ühe Šotimaa kalurikülakese elanikud käituvad pehmelt öeldes veidralt: konstaabel Hamish Macbeth leiab eest tühja kõrtsi, täis kiriku ja õhk külakeses on hirmust paks. Siis teeb plahvatus maatasa ühe suvemaja ning kohalikud nimetavad seda „jumala tahteks”. Hamishil on teine teooria. Terava silmaga ajakirjaniku Elspeth Granti ja oma koer Lugsi abiga asub ta tõde välja nuuskima. Aga nagu iga tubli šotlane teab, lähevad kõige paremad plaanid alati vett vedama...

Vanne. Tagasivaade Lev Netto tõlkinud Toomas Huik kujundanud Margit Randmäe 216 lk, kõva köide

Raamatus „Vanne” jutustab Moskvas elav eesti juurtega insener Lev Netto (snd 1925) oma isa Aleksandri, ema Julia, enda ja läbi aegade üheks parimaks Nõukogude Liidu jalgpalluriks peetava venna Igor Netto loo. Teise maailmasõja, sõjavangi langemise, Gulagi vangilaagrite ja muude kogetud katsumuste mõjul kujuneb autorist – tulihingelisest kommunistlikust noorest – veendunud demokraat.

Kaardimaja Michael Dobbs tõlkinud Lauri Liiders 343 lk, pehme köide

Francis Urquhartil on oma inimene iga poliitilise saladuse lähedal ja ta on peaministriks saamise nimel valmis petma neist kõiki. Mattie Storin on auahne noor reporter, kellele meeldib otsida meediaspinnide tagant tõelisi lugusid. Avastanud kõige kõrgemale tasemele ulatuva finantskorruptsioonivõrgustiku, tõotab ta tõe päevavalgele tuua. Ent selle teostamiseks peab ta võitlema ka omaenda deemonitega ning panema mängu kõik.

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

Jim Morrison, geenius ja narr HANNA VESKIOJA

J

ames Douglas Morrisonil (1943– 1971), keda rohkem tuntakse esinejanime Jim Morrison järgi, oli palju tiitleid: laulukirjutaja, poeet, mässaja, noorte kontrakultuuri käilakuju… Enim tuntust on ta aga kogunud kultusbändi The Doors lauljana. Selle ansambli juhtfiguuri rollis tõusis ta lühikese aja jooksul üheks kõige ikoonilisemaks staariks maailmas, keda tänapäeval peetakse muu hulgas rokkmuusika teerajajaks ning kes on ajakirja Rolling Stone parimate lauljate edetabelis, mida valitseb Aretha Franklin, 47. kohal.

KIIRE MENU JA KUULSUS The Doorsi edu põhjuseks on sageli peetud just karismaatilise Morrisoni värvikat loomust, eksperimenteerivat ja vahetut esinemisstiili ning muidugi häält. Hoolimata sellest, et bändil ei olnud bassimängijat, muusika ei kõlanud pahatihti kokku sellega, mida Morrison parajasti laulis, ning laval toimuvat hoidis hädavaevu ühes tükkis klahvpillimängija, saavutas The Doors koos oma ninamehega kiiresti menu ja kuulsuse. Saanud Ameerika Ühendriikides tuntuks singliga „Light My Fire”, olid nad oma teise albumi ilmumise ajaks juba üks populaarsemaid USA rokkansambleid. Järgnesid esinemised Hollywood Bowlis ja Euroopas. Nahkpüksid, mida Morrison kandis nii laval kui ka vabal ajal, said peagi stereotüüpseks rokistaari kehakatteks. Morrison oli vastuoluline isiksus. Danny Sugerman on tema kohta kirjutanud: „Eluajal nimetati Morrisoni ingliks ja võrreldi saatanaga ning peaaegu kõigega, mis jääb nende kahe äärmuse vahele. Mefistost ülima Barbie-nukuni, happeroki kuningast Miki Hiir de Sade’ini. Ta oli kehastunud Dionysos, võõrasse kehasse sattunud šamaan. Rokistaar ja poeet. Geenius ja püha narr.” ESIMENE LAVAL ARRETEERITUD ROKKMUUSK Ühelt poolt andekas ja armastatud muusik, oli Morrison teisalt alkohoolikust elupõletaja, kes käis proovides ja laval purjus peaga ning käitus nii, et

FOTO RAAMATUST.

ilmunud

WWW.TNP.EE

N

irvana liidri Kurt Cobaini kunst keerles suurimal määral ümber tema eraelu, kuid oli üles kirjutatud nii keeruliselt kodeerituna, et see oleks teinud au ka modernismiaja suurimatele meistritele. Charles C. Cross on püüdnud selle koodi lahti murda, käepärast suurepärased vahendid: täielik ligipääs perekonna ja ansambli arhiivile, tohutu hulk intervjuusid ja lõpuks ka Cobaini päevikud, enesetapukiri ja nii edasi. Ning sellise arsenaliga see koodimurdmine mõistagi ka suurel määral õnnestub. Vähemalt saame teada, kuidas ta lõi, kuidas valed aitasid tal surra, kuidas ta pere ja armastus põimus ülimalt

ilmunud Värviteraapia Sophie Schrey kujundanud John Bigwood 128 lk, pehme köide

Värvid suudavad mõjutada meeleolu: kaunite piltide loomine pakub lohutust ja maandab pingeid. Raamat on jaotatud seitsmeks eri värvidele pühendatud osaks. Valik on sinu: kas töötad kogu spektri süstemaatiliselt läbi või viskud värvidesse, kuidas tuju tuleb. Selle raamatu kasutamiseks pole õiget ega vale viisi. Pildid mõjuvad teraapiliselt, sest täpsust nõudvatele ülesannetele keskendumine lõdvestab ja rahustab meelt.

Sööbik ja Pisik Thorbjörn Egner tõlkinud Arvo Alas 40 lk, kõva köide värvitrükk

California boheemlaslikul Venice Beachil, kus Jim Morrison palju aega veetis, pandi alus ka The Doorsile.

teda saatsid pidevad skandaalid. Kõnekas on ju seegi, et 1967. aastal sai Morrisonist esimene rokkmuusik, kes arreteeriti otse laval. Tema suurim soov oli olla tõsiseltvõetav poeet, kuid tema sõnad jäid sageli ta tegude varju. Ta polnud aldis ka kompromisse tegema – ei kunstis ega isiklikus elus. Ta oli püsimatu, seda ka naiste osas, ja tema kuulus suhe Pamela Coursoniga oli täis tõuse ja mõõnu. Patti Smith on öelnud, et Elvis Presley ja Morrisoni peamine erinevus oli see, et kui esimesel oli alandlikkust, siis viimasel mitte. Joovastavad ained, mis olid algul Morrisoni inspireerinud, hakkasid teda hukatusse kiskuma. Kui ta 1971. aastal arvatava heroiini üledoosi tõttu suri, oli ta vaid 27-aastane. Nii kuulub temagi ühes Brian Jonesi, Jimi Hendrixi, Janis Joplini, Kurt Cobaini ja Amy Winehouse’iga kurikuulsasse 27-aastaselt surnud muusikute klubisse. Tema hauast Pariisis Père-Lachaise’i kalmistul on kujunenud omamoodi sihtpunkt rokipalveränduritele.

soni varastest eluaastatest, jälgib raamat tema tõusu kuulsusele kuni legendi ootamatu surmani. Jerry Hopkins, üks Morrisoni eluloo autoreist, on kirjutanud 36 raamatut, sealhulgas Elvis Presley ülimenukaks kujunenud biograafia. Peale selle pärinevad tema sulest Jimi Hendrixi, David Bowie ja Yoko Ono elulood. Teine autor, Danny Sugerman, töötas juba 14-aastaselt The Doorsi LääneHollywoodi kontoris, vastates nende fännikirjadele ja tõustes viimaks bändi nooremassistendiks. Morrisoni õhutusel hakkas ta kirjutama artikleid muusikast ning avaldas viimaks Guns N’ Rosesi biograafia. Kuni oma surmani 2005. aastal oli ta The Doorsi eestkõneleja ja ametlik esindaja. Morrisoni biograafia „Keegi ei pääse siit eluga” on vaieldamatult mõlema mehe parim teos, mida on müüdud miljoneid eksemplare ja mille põhjal valmis ka Oliver Stone’i film „The Doors”.

MORRISONI ISIKSUS AVANEB KOGU OMA PALJUTAHULISUSES Raamatus „Keegi ei pääse siit eluga” avaneb Morrison kogu oma mitmekülgsuses – laulja, luuletaja, mässaja; karismaatiline otsijavaim, kes trotsis võimu selle kõikides vormides; avastaja, kes kompas „tegelikkuse piire, et näha, mis juhtub...”. Alustades Morri-

Keegi ei pääse siit eluga. Jim Morrisoni elulugu Jerry Hopkins, Danny Sugerman tõlkinud Virgo Siil 336 lk kõva köide

Lahti kodeeritud iidol MIHKEL MÕISNIK

2

tihedalt ta muusikaga, ning veel hulga obskuurseid detaile nii Cobaini kui ka Nirvana kohta. Cross paljastab palju uut, peamiselt sünget ja ahistavat. Cobain olevat juba teismelisena rääkinud, et tal on „enesetapugeen” ja terve ta suguvõsa on veidralt raevukas: üks ta enesetapu sooritanud sugulane tegi seda avalikult ja eriti võikal viisil. Cobain ise oli juba maast-madalast äärmiselt vastuoluline isiksus, ta sai olla nii rõõmus noorsportlane kui ka sünge üksiklane, laps, kes päästis viga saanud tuvisid, kuid võis samas naerulsui tappa kassi. Ta oli andekas, ent rabavalt morbiidne kunstnik. Ning hilisemal ajal miljonär, kes elas autodes (ja varastas ühe) ning äärmuseni lojaalne mees, kes võis kõhklemata tüssata

oma parimaid sõpru. Ta oli kogu oma olemuselt täiesti taltsutamatu ning see peegeldus loomulikult ka ta muusikas. See loodusjõulaadne raev ja heidikuesteetika võiski olla just see, mis ta terve põlvkonna jaoks iidoliseisusse tõstis.

Taevast raskem: Kurt Cobaini elulugu Charles R. Cross tõlkinud Lauri Liiders kujundanud Villu Koskaru 464 lk kõva köide

Õpetlik lugu poisist nimega Juss, kes kohe üldse ei tahtnud hambaid pesta ja kelle suus elasid kaks mehikest – Sööbik ja Pisik. See on lugu sellest, mida need mehikesed suus tegid ja miks lapsed peavad kindlasti hambaid pesema ja hambaarsti külastama. Illustreeritud autori joonistustega.

Emotsionaalne vabadus Judith Orloff tõlkinud Eve Rütel 500 lk, pehme köide

„Emotsionaalne vabadus” on teejuht neile, kes on stressis, ebakindlad või ülitundelised, aga ka neile, kes on emotsionaalselt tasakaalukad, kuid tahavad enesetunnet veelgi parandada. Judith Orloff näitab, kuidas iga päev pakub võimalusi olla ise enda kangelane: heita kõrvale negatiivsus, reageerida konstruktiivselt ning saada enda kontrolli alla iga olukord. Täielik emotsionaalne vabadus on teie käeulatuses.

Mälumängupiibel Arko Olesk kujundanud Villu Koskaru 536 lk, pehme köide

Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini ära eksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus need kõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes on entsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringi lahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. See mälumänguraamat annab võimaluse teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas, olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagi võisteldes. Eesti mahukaim mälumänguraamat – 5300 küsimust!

Ninanips surmale Arstide imeteod elusid tagasi võites Sanjay Gupta tõlkinud Ragne Kepler kujundanud Villu Koskaru 216 lk, pehme köide

Neurokirurg dr Sanjay Gupta kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi. Erakordsed juhtumid alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aidata haavatud sõdureid kaugetel lahinguväljadel muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.


Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

ilmunud 1946. Tänapäeva maailma vormimine Victor Sebestyen tõlkinud Ivar-Anton Karros 312 lk, kõva köide

Teise maailmasõja lõpuga sündis uus maailm. Sõja lõpetanud rahulepingud tõid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mõjutavad meie maailma ka tänapäeval ning tulevikus. Autor kasutab tohutut hulka arhiivimaterjale ja inimeste isiklikke mälestusi, et uurida, kuidas 1946. aasta sündmused mõjutasid mitme inimpõlvkonna elu tervetes maailmajagudes.

Peaaegu täiuslikus maailmas Kristjan Loorits 192 lk, kõva köide

Knut kohtab inimtühjas bussipeatuses Simonat. Noored juhtuvad töötama ühes firmas ja algse kohmetuse järel saavad nad jutule. Nõnda algab unenäoline ja helge linnaromaan meestest, naistest ja imelikest tunnetest. Mööda ei pääse ka filosoofiast, psühhiaatriast, bussipeatuse pingist ja sellest, kuidas ehitatakse lõhkudes. Aga eelkõige on see lugu peaaegu täiuslikust maailmast, mis varjab endas kummalist saladust.

Pimeduses kulgeb tee Aleksander Aina 192 lk, kõva köide

Marioni tütar Karita sõidab veebitutvuse ajel Afganistani, elab seal mõnda aega, kuid lakkab siis ema kirjadele vastamast ning side temaga katkeb. Kui Marion tütre otsinguil Kabuli jõuab, ei oska ta tegelikult ettegi kujutada, missugune maailm teda seal ees ootab. Õnneks leidub abivalmis inimesi, tänu kellele saab Marion siiski lootust tütre leidmiseks. See protsess on aga kõike muud kui lihtne ja ohutu.

Kesklinn Eesti politseiniku uskumatud seiklused 1990-ndate Tallinnas Paul Kass 400 lk, kõva köide

Tegu on ilukirjandusliku olukirjeldusega 1990-ndate alguse Eesti Politseist, sest juhtunud sündmustele on lisatud nii detaile kui ka vürtsi ning reaalsed inimesed on kokku sulatatud ning siis erinevate karakteritena lahti kirjutatud. Paljugi toimuvast tundub tänapäeval täiesti uskumatu. Kuid lugedes ei tohi unustada, et vaatamata kõigile lollustele ja puussepanekutele tegelesid nood 20-aastased poisid iga päev kuritegude lahendamisega ning teenisid sellega Eesti Vabariiki.

Kiire ja aeglane mõtlemine Daniel Kahneman tõlkinud Jana Linnart 460 lk, kõva köide

Kuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureerivat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline. „Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab populaarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maailma ühe mõjukama psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.

WWW.TNP.EE

tänapäev

Number kümme Soomest TAUNO VAHTER

K

edagi ei üllata, kui Hiinast tuleb järjekordne hiilgav lauatennisemängija, Austriast suusahüppaja või Ungarist veepallur. Kui aga 1980ndate Soomes mõni poiss võttis sihiks profijalgpalluriks saada, oli see võistkonnamängudest peamiselt jäähokile keskenduvas riigis kummaline. Jari Litmanen sündis 1971 Lahtis. Tema isa Olavi oli samuti jalgpallur ning esindas 1970ndate algul mõned korrad ka Soome koondist. Lahtis olid head võimalused tegeleda mitmete aladega, kuid Jari valis lõpuks hoki asemel jalgpalli. Juba 16-aastaselt tegi ta debüüdi Soome meistrisarjas ning 18-aastaselt jõudis Soome koondisesse, misjärel hakati teda kutsuma erinevate välisklubide juurde ennast näitama. 1992 sõlmis ta esimese välislepingu äsja UEFA karika võitnud Amsterdami Ajaxiga. Klubi treener oli Louis van Gaal, kes tollal oli veel võrdlemisi noor treener ja kaugeltki mitte nii tuntud kui praegu. Tagasivaatena võib öelda, et see oli tõeliselt hiilgav valik, sest järgnevatel aastatel tegi Ajax ning koos nendega Litmanen haruldase tähelennu, mida kroonis Meistrite Liiga võit aastal 1995 ning järgmisel aastal uuesti finaali jõudmine. Algus ei olnud nii lihtne, sest Litmaneni positsioonil oli ees legendaarne Dennis Bergkamp, kuid pärast tolle müüki Interisse jõudis kätte Litmaneni võimalus, mille ta ka ära kasutas. Kohe esimesel täishooajal sai temast liiga parim väravalööja 26 väravaga ning pärast Meistrite Liiga võitu valiti ta muuhulgas ka Soome aasta sportlaseks, kuigi samal aastal oli Soome tulnud esimest korda jäähoki maailmameistriks.

AJAX, BARCELONA, LIVERPOOL Kui Ajaxi hiilgav meeskond lagunes, otsustas ka Litmanen proovida uut klubi ja valis Barcelona, kus treener oli Ajaxist tuttav van Gaal. Pärast seitset aastat ja pea sadat väravat Ajaxis oli järgnenud Barcelona periood õnnetum, sest platsilepääsu segasid nii vigastused kui ka treeneri valikud ning raamatus kirjeldab Litmanen Kesk- ja Lõuna-Euroopa klubides valitseva

FOTO AUTORI ERAKOGUST.

3

M

Agatha Raisin ja põrgulik armastus M.C. Beaton tõlkinud Ragne Kepler kujundanud Villu Koskaru 264 lk, pehme köide

See pidi olema täiuslik abielu – unistuste tipp. Oli ju Agatha abiellunud mehega, keda oli ihanud, kellest oli unistanud. Aga ometi hakkas kõik viltu vedama. Kuuldus, et Agatha ja tema uus abikaasa elavad eraldi majades ega räägi omavahel, levis alevikus nagu kulutuli. Ja siis on James kadunud. Temast on jäänud ainult plekk – täpsemalt vereplekk – trepil. Ja jälle kord on peamine kahtlusalune ei keegi muu kui Agatha ise.

Mõrv sidrunibeseekoogiga Joanne Fluke tõlkinud Krista Eek kujundanud Liis Karu 384 lk, pehme köide

Rahvas tervitab Ajaxi meeskonda Amsterdami kanalitel pärast Meistrite Liiga võitu 1995.

mentaliteedi erinevusi. Barcelona pooleteisele hooajale järgnes sarnane hooaeg Liverpoolis ja seejärel naases Litmanen Ajaxisse, kus 2004. tuli veel viiendatki korda Hollandi meistriks, kuid vigastused nurjasid taas suure osa mänguajast. Litmanen jõudis mängida ka Hansa Rostockis, Malmös ja tuli veel 2011 HJK-ga esimest korda Soome meistriks. Koondisega oli Litmanen 1998 ja 2010 küllaltki lähedal suurturniirile jõudmisele, kuid valusad viigid Ungari ja Portugaliga purustasid need lootused. Kuigi Litmaneni on erinevates küsitlustes sageli valitud parimate ründajate või „kümnete” hulka, oleks ta mõne suurema jalgpalliriigi esindajana kindlasti veel tuntum staar olnud. Statistiliselt jäi tema kontosse muuhulgas Meistrite Liiga võit, viis Hollandi meistritiitlit, Inglise liigakarika võit, UEFA karika võit, kaks UEFA superkarikat ja rida muid tiitleid. Jari Litmanen elab aastast 2011 Tallinnas, neil on abikaasa Ly Jürgensoniga kaks poega.

kuid ametlikus mängus kohtusid nad kõigest ühe korra, 2001 detsembris võitis Liverpool Derbyt viimase kodus 1:0, muude Inglise liiga ja koondise mängude ajal sai takistuseks ühe või teise vigastus, mida mõlemal oli rohkelt. Soome koondises mängis Litmanen Eesti vastu samuti vaid ühe korra, mais 2010 Tallinnas peetud sõprusmängu võitis Eesti 2:0. Kui tunamullu oli Mart Poomist rääkiv raamat üks Eesti aasta müüdumaid, siis Jari Litmase raamat oli mullu müüduim elulugu Soomes. Mõlemad tagasihoidlikud mehed olid tuntud suure pühendumuse poolest treenimisele, mille tulemusel jõuti suurtesse liigadesse, üks küll võitis rea karikaid ja meistritiitleid, teine paraku mitte ühtegi. Kuid mõlemad inspireerisid uue põlvkonna mängijaid ning tegid pisut lihtsamaks järgmiste rahvuskaaslaste välismaale mängima pääsemise.

LITMANEN JA POOM Paralleelid Mart Poomiga on möödapääsmatud. Nii nagu Mart Poomi esilekerkimine tollal veel pigem korvpallivõi kergejõustikulembesest Eestist oli erandlik, oli see ka Litmaneniga. Neil on vanuseliselt vahet vaid üks aasta,

Litmanen 10 Jari Litmanen tõlkinud Anne-Mari Orntlich 352 lk kõva köide

Tapja mõistatus

is see oli, mis ajendas tegudele Unabomber Theodore Kaczynski, kes korraldas kaheksateistkümne aasta jooksul üksinda terve seeria pommitamisi? Ka Timothy McVeigh tegutses üksi, parkides Oklahoma City föderaalhoone ette lõhkeaineid täis masina. Pommimees Eric Robert Rudolph, kes võttis sihiks Atlanta olümpiamängud, veetis viis aastat metsas redutades, kuni vahistati 2003. aastal rünnaku eest abordikliinikule Alabamas. Anders Behring Breivik jahmatas kogu maailma, mõrvates jõhkralt seitsekümmend seitse kaasmaalast – enamik neist teismelised – üksteisele järgnenud pommitamises ja massitulistamises. Kõik need tapjad kogesid FBI käitumisteadlase PhD Kathleen M. Pucketti

ilmunud

sõnul lapsepõlves midagi sellist, mis tekitas üksildase ja tähtsusetu tunde, kuid loomulikult ei saa siin luua ühest põhjus-tagajärg seost. Raamatus vaadeldaksegi massimõrvarite ning eriti Anders Behring Breiviki elu ja mõttekäike laiemas kriminaalpsühholoogia kontekstis ning püütakse leida vastust küsimusele, miks üksiku hundi fenomen maailmas üha tugevamalt kanda kinnitab. Raamatu autor Unni Turrettini on sündinud Norras, Oslo lähedal asuvas Drammeni nimelises linnas, mis jääb Breiviki kodupaigast ligikaudu kahekümneminutilise teekonna kaugusele. Sellest hetkest peale, kui rünnakud aset leidsid, ei saanud ta enam mõtteid Anders Breiviki hävitustöölt. Kuidas sai tema rahumeelsel kodumaal midagi sellist juhtuda?

Ei, polnud kohe kindlasti tõenäoline, et Breivik kuulus mõnda terrorirühmitusse. Jah, tema eesmärk oli tõmmata tähelepanu enda versioonile äärmuslikust ideoloogiast. Ei, arvatavasti ei võtnud ta sihile kindlaid isikuid ega tundnud ühtki oma ohvrit. Ei, arvatavasti tal polnud kriminaalset ega vägivaldset minevikku...

Üksik hunt. Anders Breiviki ja teiste massimõrvarite mõistatus Unni Turrettini tõlkinud Mai Tõnisoo 256 lk kõva köide

Hannah Swenseni puhutine kavaler ostab kohaliku apteegi kosmeetikaleti teenindajalt maja, et see lammutada ja ehitada koos Hannah’ga kujundatud unistuste maja. Kui Hannah läheb koos oma emaga majja jäänud kraami kokku koguma, siis leiavad nad sealt müüja laiba. Leitakse ka õhtusöögi jäägid ja üks Cookie Jari kuulus sidrunibeseekook. Nüüd sõltub juhtumi uurimine Hannah’st ja alustada tuleb tema enda pagaritöökojast.

Koletised ja pimedus Katarina Mazetti tõlkinud Allar Sooneste kujundanud Frida Axiö 154 lk, kõva köide

Julia, Kimmu, George ja Alex on nõod ning veedavad sügisvaheaja oma tädi Frida juures Rootsi saarestikus. Lapsed loodavad veeta mõnusa nädala kamina ees lesides, lugedes, mängides ning Alexi kokakunsti nautides. Juba esimesel õhtul näevad nad akna taga kummituslikku nägu. Ning see ei ole viimane salapärane tegelane, kes sel sügisesel nädalal pimedusest ilmub. Ja mis ikkagi toimub saarel asuvas mahajäetud tuletornis?

Rahustav värvimisraamat lastele kujundanud Jack Clucas 128 lk, pehme köide

Kui oled mures, siis keskendumine millelegi loomingulisele aitab mõtted mujale viia. Sellest raamatust leiad värvimiseks hulga kauneid pilte, aga ka lehekülgi, mis ootavad su enda visandeid ja mustreid. Kasuta ükskõik milliseid värve ja ära heitu, kui kõik joonte vahele ära ei mahu! Kindlasti oled märganud, et erinevad värvid tekitavad erinevaid tundeid. Igal värvil on oma leheküljed. Naudi hetki selle raamatuga!

Joonistamise kunst: värvid tõlkinud Eve Sooneste 224 lk, kõva köide

Järg populaarsele raamatule „Joonistamise kunst”. Sukelduge värvide maailma ja õppige värviliselt joonistama. See raamat annab kõik vajalikud põhiteadmised värvi- ja akvarellpliiatsite kohta ning varustab teid alustamiseks vajalike tehniliste oskustega. Edasi tutvute juba pastellkriitide ja markeritega. Põhjalikud ja selged juhendid õpetavad punkthaaval vajalikke tehnikaid ja erinevate piltide joonistamist.


petrone print

WWW.PETRONEPRINT.EE

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

Kireta pole elul mõtet raamatu tõlkija

M

ilena Busquetsi „Ka see läheb mööda” on tee tunnete džunglisse. Lugeja ees avaneb lopsakas loodus, mis haarab oma värvide, lõhnade ja häältega täielikult endasse ning seejärel vajub selja taga jälle kinni.

TÕESTISÜNDINUD LUGU, EHEDAD TUNDED Tegemist on erilise romaaniga, mille lehekülgedelt vaatab vastu autori siirus ning oskus hoida teksti elegantselt eemal eneseimetluse radadest. Muusika, mis autori teist romaani lugedes kostma hakkab, hüpnotiseerib silmapilkselt. Jah, tegemist on tõestisündinud looga, ehedate tunnetega – kõneluste, haavade ja huumori keskel –, kuid raamatus pole jälgegi sentimentalismist ega odavast katsest lugejat pisaraid valama panna. Loo noodistik on läbi imbunud kirjanduslikust tõest, mida suudab vaid universaalne ja samal ajal intiimne ilukirjanduslik tekst. Surnud ema annab tegelaskujude sageli kergena näivatele sammudele tähenduse ja mõttesügavuse. See naine on autori ema – legendaarne Hispaania kirjastaja, Barcelona intellektuaalse elu põhifiguur Esther Tusquets – „segu irvitavast nõiast ja kohmakast haldjast”. Naine, kes kasvatas oma lapsi kindlameelse moto järgi – igaühel on

vabadus teha, mida ta tahab, vastutada teo tagajärgede eest, ent end mitte kunagi nende pärast süüdi tunda. Vaimukas, intelligentne, kapriisne, lahke ema täidab kõik. Jumalanna, kes on võimeline elu andma ja järgmisel hetkel elust tühjaks imema. Ema surm on mootor, mis tõmbab romaani käima, ning nii leiab Blanca – ja ilmselt ka autor ise – koha leinale ja nostalgiale selle elujanust pakatava teadmise kõrval, et paradiis, kus elatakse, pole enam see mis varem. Et nüüd on rohkem neid, kes on läinud, kui neid, kes ikka veel siin.

TÕLGITUD 29 KEELDE Tõsiasi, et raamat Frankfurdi raamatumessil laineid lõi, ei üllata. Seda on tõlgitud 29 keelde ning samuti on müüdud filmiõigused. See ei üllata tänu romaani omapärasele magusvalusale toonile, kus kihk elada võidab hoolimata sellest, et nostalgia on kujunemas omamoodi karguks, mille abil edasi astuda. Selle valguse pärast – raamatus edastab seda imeliselt Costa Brava väike rannaküla Cadaqués, kus on suurem osa tegevusest –, mis põletab, valgustab terve jutustuse jooksul ning paneb uskuma, et iga uus päev sünnib just sinu jaoks. Mis sest, et mitte miski pole enam nii nagu varem. Kerge tooniga räägitakse murest ja valust, perekonnast, sõpradest ja endistest armsamatest. Briljantsed kahekõned ja järeldused ning selliste armetute probleemide nagu raha, töö või

Nancy Fichtman Dana 96 lk, pehme köide

Florida Ülikooli professori Nancy Dana raamat sisaldab praktilisi juhiseid õpetajatele, kuidas leida ja sõnastada olulisi küsimusi töös klassiga, uurida ja analüüsida neid küsimusi ning leida lahendusi oma õpetamistöö arendamiseks ja parendamiseks.

Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri toimetanud Liina Eek 280 lk, pehme köide

Kogumik koondab kaheksa artiklit õigeusu ajaloost ja tänapäevast ning õigeusu erinevatest aspektidest Eestimaal. Muu hulgas käsitletakse 19. sajandi usuvahetusliikumist, kahe õigeusu kiriku tekke põhjuseid Eestis, õigeusu juurde jõudmise põhjuseid, õigeusu hariduse ajalugu, Setumaa elavat õigeusku, Eesti vanausuliste traditsioone ning ikoonikunsti.

Üldpatoloogia Ingrid Mesila 176 lk, kõva köide

Õpik käsitleb haiguste puhul toimuvaid üldisi muutusi organismis. Organismi reaktsioone ja muutusi vaadeldakse üldpatoloogiliste protsessidena, antakse ülevaade nende olemusest ja kliinilis-morfoloogilisest avaldumisest. Õpik on mõeldud eelkõige füsioteraapiatudengitele.

Heljo Mänd 96 lk, kõva köide

Janika Vaikjärv 240 lk, pehme köide

Raamatu autor Milena Busquets.

rikkis pesumasina puudumine meenutavad Woody Alleni filmimaailma. Kuid Milena Busquets ei jää sinna kinni; tänu oma jutustaja intuitsioonile tuleb ta võrdlusest tervena välja. Ta käsitleb valu, tühja koha ja surma sügavust, oma keerulist suhet emaga nii elegantse kergusega, et sellest saab romaani kandev toon. Romaan lõpeb samal tasemel, sama rütmiga, kui algab, rääkides elu heast ja halvast poolest. Peategelase Blanca sõnul võib see hea või halb olla ükskõik mis, välja arvatud midagi seisvat, liikumatut, üllatusvõimeta ja, muidugi seksita. Sest seks on ainus elusähvatus,

mis võidab surma. Iga kord. „Ka see läheb mööda” on armastuskiri tütrelt emale. Lõppude lõpuks on ükskõik, kes on ema ja kes tütar, sest armastus on universaalne tunne. Sest nagu ütleb autor ise veendunult: „Kireta pole elul mõtet.”

Ka see läheb mööda Milena Busquets tõlkinud Anna-Maria Penu 152 lk, pehme köide

Kilimanjarol ehk Aafrika katusel käib igal aastal kuni 80 000 inimest. Sinna minnakse paljajalu, ratastoolis, jalutuna ja pimedana. Ega seda mäge ilmaasjata igaühe Everestiks kutsuta! Kõigil matkajatel on oma lugu, kuid eesmärk on üks – 5895 meetri kõrgune Uhuru Peak, tõlkes Vabaduse tipp. Raamatu autor Janika Vaikjärv jutustab oma rännakutest ja tõusudest Kilimanjaro tippu. Iga matk on ainukordne ning igal tipputõusul on autorit saatnud erilised inimesed ja lood. Lisaks neile lugudele jutustab autor ka Tansaania eluolust – põlisrahvastest, savannisügavustest ja loojangutest.

WWW.TYK.EE

Hiina keel eestlasest huvilisele

H

iina keele õpetamise traditsioon Eestis on päris pikk. Hiina-huviline õigusteadlane Leo Leesment pidas Tartus hiina keelest ja kultuurist loenguid juba 1930. aastail. Pärast Teist maailmasõda, 1950. aastate keskpaigast alates õpetas esmalt Pärnus, seejärel Tartus hiina keelt legendaarne keelemees Pent Nurmekund. Kumbki ei jõudnud aga hiina keele õpiku koostamiseni.

ÕPIK ARVESTAB EESTI KEELE HÄÄLDUSE OMAPÄRAGA 21. sajandil on Eestis ilmunud küll paar tõlgitud hiina keele õppevahendit, ent käesolev raamat on esimene spetsiaalselt eestikeelsele lugejale ja õppijale koostatud hiina keele õpik. See tuleb esile muu hulgas häälduse osas, kus õpikus kasutatud seletused peavad silmas eesti keele häälduse omapära. Sõnavara osas on õpiku igas peatükis esitatud lõik sõnade päritolu võrdlusega, kus tuuakse välja paralleele hiina ja eesti keele (ning teiste soomeugri keelte) sõnade vahel. Õpiku autorid – keeleteadlane Gao Jingyi ja orientalist Märt Läänemets – on Tartu Ülikooli õppejõud ja teadlased, kellel on aastatepikkune hiina keele ja kultuuri õpetamise kogemus. Ka õpiku koostamine võttis aega mitu aastat, ent jõudis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli toetusel 2015. aastal viimaks lõpule. Õpik on ilmunud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu toimetiste sarja 2. köitena. (Sarja esimene köide oli pühendatud Pent Nurmekunnale.)

sõnavaraga, mis loob aluse algtasemel hiina keeles suhtlemiseks ja lihtsa hiinakeelse teksti lugemiseks.

FOTO MÄRT LÄÄNEMETSA ERAKOGUST

Süvitsi tegevusuuringust. Uuriva õpetaja teejuht

Südamekauss

Minu Kilimanjaro

tartu ülikooli kirjastus ilmunud

ilmunud Mõmmi ja KaruemaKaruisa aabitsalood, Uhku-Siil oma seitsme elu ja paljude loomasõpradega, Taavi, kellel räägib taskus mängukoer Nässu, looduslaps Ole. Väikeste võilillede helk lapsepõlvemaalt… Heljo Mänd on seekord teinud ise valiku. Raamatus on tema loomingu parimad palad, mida jagada 4–8aastaste kuulajate ja lugejatega. Juures on ka kommentaarid, miks just need lood talle nii kallid on. Selle raamatuga alustab Petrone Print noorele lugejale mõeldud sarja, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust oma lemmikud. Heljo Männi „Südamekauss” ilmub kirjaniku 90. sünnipäeva aastal.

FOTO ARANTXA DÍEZ

ANNA-MARIA PENU

4

Märt Läänemets ja Gao Jingyi

MÕELDUD ISEÕPPIJALE JA KULTUURIHUVILISELE Autorite sõnul sobib õpik nii tundides kasutamiseks kui ka iseõppijaile ning hiina keele ja kultuuri huvilistele. Õpiku sissejuhatav osa annab juhtnöörid hiina keele häälduse osas ning käsitleb märkide kirjutamist. Kuna hiina hääldus ja kiri on algajale ilmselt suurim väljakutse, on nendele teemadele pühendatud kokku 40 lehekülge. Kui paljudes õpikutes kasutatakse hiina kirjamärke vaid moodsal lihtsustatud kujul, siis siinses õpikus on hiina märgid esitatud paralleelselt nii tradit-

sioonilisel täiskujul kui ka lihtsustatud kujul. Nagu autorid rõhutavad, on lihtsustatud märke küll lihtsam kirjutada, kuid paljud neist on kaotanud seose algupärase kujundliku tähendusega, mistõttu on tekkinud teatav segadus lihtsustamise tagajärjel sama kuju omandanud ja ühtmoodi häälduvate, kuid erineva tähendusega märkide vahel. Kui aga traditsioonilised märgid on selged ja samuti lihtsustamise reeglid, siis on lihtsustatud märke võimalik omandada ilma eraldi õppimiseta töö käigus. Õpiku kümnes mahukas peatükis võetakse läbi olulised teemad vajaliku

PRAKTILINE ÕPPEMATERJAL JA TEEJUHT HIINA KULTUURIS Õppetükid sisaldavad sõnavara ja grammatikat tutvustavaid näidislauseid, dialooge, infokaste, pikemaid seletusi ja meelespäid. Iga peatükk sisaldab ka alajaotust hiina kultuuri kohta, mis teeb raamatust hea teejuhi ka põgusalt lehitsejale, kes hiina keelde ehk kohe süveneda ei soovigi. Nii saab siit ülevaate tervitamisest, pöördumisest ja suhtlushierarhiast Hiinas, Hiina nimedest, sünniaasta loomadest, kalendrist ja traditsioonilistest pühadest, hiinlaste päevakavast, igapäevaharjumustest ja perekesksusest, kaks-ühes maailmapildist, haridussüsteemist jpm. Iga peatüki lõpus esitatakse ka üks kõnekäänd koos pikema selgitusega. Õpiku lõpus olev sõnastik sisaldab 643 lihtsõnatüve märki ning 929 sõna ja väljendit. Õpik on illustreeritud klassikalise hiina maalikunsti näidetega.

Hiina keel Gao Jingyi, Märt Läänemets 276 lk kõva köide


Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

ilmunud Kahe hiiglase vahel

WWW.RAAMAT24.EE

ajakirjade kirjastus ilmunud

FOTO RAAMATUST

5

Pate päevaraamat

Lahingud Balti riikide pärast Teises maailmasõjas Prit Buttar 368 lk, kõva köide

Timo Parvela tõlkinud Elisabeth Arder illustreerinud Pasi Pitkänen 96 lk, köva köide

Teise maailmasõja ajal avastasid Läti, Leedu ja Eesti end lõksus olevat kahe hiiglase – Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa – vahel. Kolm Balti riiki elasid sõjas üle mõlema vaenupoole korduva okupatsiooni. Nende riikide valitsusorganisatsioonid ja eraisikud olid sunnitud tegema valiku, kas pooldada okupatsioonijõudusid või moodustada neile vastu hakkavaid partisaniüksusi.

Ella ja tema sõprade lugudest tuttav Pate saab suveks õpetajalt ülesande pidada päevikut. Alguses tundub see surmigava kohustusena, sest Patel polekski nagu midagi kirja panna, aga külla saabunud isemoodi onu muudab pilti ja ühtäkki on Pate postitustes vunki! Pate ja tema onu tegemistel, mis mõnikord pigem sekeldusteks kipuvad kujunema, hoiavad silma peal Pate klassikaaslased, kelle kommentaarid päevikuvormis kirjutatud loole omajagu muhedat huumorit lisavad. Raamatu on illustreerinud Pasi Pitkänen, kes on joonistanud pildid ka Angry Birdsi sarja raamatule „Pahade põrsaste munatoidud”.

Eesti: maa ja muu Piret Toomet 268 lk, kõva köide

Raamat räägib üle eestlastele teada-tuntud asjad: kirjeldab inimesi – eestlasi ja teisi rahvaid, kellele Eesti on olnud koduks palju sajandeid; räägib perest ja kodust, söögist ja joogist, tööst ja pidudest, Eesti riigist ja loodusest, maast ja linnast, nimedest ja keelest. Eestist jutustamise viise on mitmeid, vastavalt sellele, kas lähtepunktiks on Eesti loodus, edu e-Eestina, kultuur, folkloor, kurioosumid või lihtsalt arvud – võrdlus teiste riikidega.

Pikad varjud Indrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniakkide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg 248 lk, kõva köide

Novellikogumik „Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raamatusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid. Mõned juttudest on vanade lugulaulude ümberkirjutised, teistesse on kootud esivanemate mälestused ja kolmandad on rahvapärimusele ehitatud uudisteosed. Kuna muistendid on pärit kümne erineva kirjaniku sulest, siis on novellikogumik mitmekülgne ja kaasahaarav. Lugedes võib hetkeks unustada ümbritseva ja sukelduda ajaloohõlma, et elada kaasa esivanemate rõõmudele ja muredele, nende seiklustele ning kokkupuudetele vaimse reaalsusega. Kogumikus on esindatud Tuglase novelliauhinna laureaadid, jutuvõistluste võitjad ja mitmekordsed ulmeauhinna Stalkeri saajad.

Kalamehe käsiraamat. II osa. Talipüük Jaak Kask, Valeri Šabanov, German Sayapin, Hans Teder, Angelica Udeküll, Pille Enden, Hele-Mai Alamaa 84 lk pehme köide

Abiks igale kalamehele! „Kalamehe käsiraamat. II osa. Talipüük” annab ülevaate Eestis enamlevinud talvise kalapüügi tehnikatest, olles heaks abimeheks nii päris algajale kalamehele, kes varem jäält püüdnud pole, kui ka edasijõudnud kalastajale, kes soovib omandada mõnd uut püügiviisi. „Kalamehe käsiraamat. II osa. Talipüük” on kaheksas raamat populaarsest kalaraamatute sarjast „Kalale!”.

Ninja Timmy ja varastatud naer Suur paast puhastab nii ihu kui hinge.

Paastutoidud eri traditsioonides SAKARIAS LEPPIK

P

aastuaegne toitumine ei ole üksnes köögitehnilise soorituse manustamine. Seda mõistes on Lia Virkus ja Margit Arndt-Kalju üllitanud kokaraamatu „Paastuköök. Traditsioonide valguses”, mis hõlmab lisaks paastuajale omasele retseptuurile ka võimaluse anda edasi oma isiklik paastukogemus. Hinnatav on kokaraamatu kaante vahel olev selgitus paastust eri traditsioonides. Väärt tendents. Kokaraamatud on, teadagi, müüdavaim raamatužanr. Sestap hüppavad mitmed mitmed autorid pükstest välja, et hõlmata mõnda uut kulinaariatahku. Vaadata asju kirevate nukkade tagant. Või mängida eksootikumidega muidu nii tavalisel jahukastme ja kartuliga kaetud eestlase laual. Aga alati ei pea pükstest välja hüppama teps. Toidukultuur annab tihti võimalusi kasutada selle allhoovusi, mis on seni olnud lihtsalt tundmatu maailm. Või millega kokku puutumine on olnud üksnes pinnapealne. Uhkelt materjali annab paast. Väga uhkelt. Ja mitte mingi ravidieet ega grupiviisiline new age’lik enesekurnamine, vaid terviklik, läbi ajaloo ja inimkogemuse välja kasvanud askeesikompleks. Mille puhul toitumine on selle harmooniline osa ja rakendatav vahend paastu eesmärgi saavutamiseks.

ISIKLIKU KOGEMUSE PITSER Raamat „Paastuköök. Traditsioonide valguses” on üks väheseid minu kätte sattunud kokaraamatuid, mis paastuga sõna otseses mõttes tegeleb. Sest lugeja saab läbi kahe inimese isikliku kogemuse varal mõista, kuidas paast inimeses toimib. Kogemus on hindamatu. Ehkki alati ainulaadne, on asju, mis paastu puhul mõjutavad inimesi ühtemoodi. Seega aitab kahe kokandustegelase kogemus lugejal hakata nägema ka paastumise universaalseid mõjusid. Mu hinnangul väga teretulnud samm – ehkki üldist kokaraamatute turukonjunktuuri arvestades üpris riskantne.

Aga kui juba konkreetsete inimeste kogemus on raamatus kaante vahel, siis annab see võimaluse tuua esile ka paastu päritolu, loogika ja toimeaspektid eri traditsioonides. Sestap on autorid andnud tänuväärselt võimaluse paastust kõnelda nii õigeusu, katoliku kui ka luteri traditsiooni esindajatel. Ikka eesmärgil, et saaks paastust võimalikult tervikliku pildi ja arusaama. Kindlasti ei ole vähetähtis ka asjaolu, et eri pärimustes on lähenemine toidule kui sellisele samuti erinev. Toidu tähtsus igapäevaelus on ilmnenud ju ainuüksi seetõttu, millises piirkonnas mis viljad kasvavad. Kui itaallane või kreeklane saavad nautida värsket köögivilja, mereande läbi kogu aasta, on põhjapoolsed rahvad pidanud oma kraami enamasti soolama, hapendama ja marineerima.

AVAR RETSEPTIDE AINEVALIK Kokaraamatu põhikaalu võtavad endale loomulikult retseptid koos neid saatvate fotodega. Mis kokaraamat see muidu olekski. Nood on jaotatud ida- ja läänekiriku ruumist pärit toiduvalmistamise juhendite vahel. Põhimõtteliselt võib valitud läänekiriku paasturetseptide puhul öelda, et siin domineerivad Vahemere maade köögid, ehkki targalt ei ole saadud mööda ka muudest väga traditsioonilistest katoliiklikest maadest, näiteks Poola või Iirimaa. Muidugi toob muigelohu põskedesse pilt roast, mille keskel terendab keedumuna. Või siis roanimetus, mis algab „võileivamääre”. Ent need väiksed nükked ei kahanda karvavõrdki retseptiosa tervikut, mis on koostatud mitmekesiselt ja piisavalt, et anda paastujale ideid oma roogade valmistamiseks. Sama puudutab idakiriku paasturetsepte. Domineerivaks on siin slaavi traditsiooni toidud. Näiteks okroška või õunavinegrett. Ilmselt ikka seepärast, et Venemaa on kõrval. Pikalt ajaloos meid mõjutanud isegi nii, et õigeusu kirikut Eestis on eksitavalt hakatud „vene kirikuks” nimetama. Ja vene keele oskus Eestis on ka kordi kõrgem Bütsantsi kulinaarpärimust edastavast

kreeka või siis rumeenia keelest. Ent on vihjeid sinnagi: granaatõuna, kikerherneste ja baklažaanide näol. Mis on aga mõlemaid paastu toidutraditsioone ühendav – olen seda ka varem täheldanud –, on kaunviljade usin kasutamine. Kõikvõimalikud oad, eri herned, läätsed. Kaunviljad ei vii kokku geograafilises mõttes mitte üksi ida ja läänt, vaid ka põhja ning lõunat. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kasutavad paastuajal küll tihti erinevaid köögivilju, ent kaunviljade kasutamine on üldine igal pool.

TASAKAALUKAS LUGEMINE Raamatus olev suhe selgituste, paastupäevikute ja retseptide vahel on täiesti optimaalne. Nii annab raamat (mida võiks omal moel anda ju iga kokaraamat) eri tüüpi lugejaile võimaluse keskenduda kas päev-päevalt muutuvale toitumiskogemusele, puhtalt retseptidele või teadmiste ammutamisele. Paasturaamatu kaanekujundus väljendab selle tegijate kevadigatsust ja vihjet, et paastutoit on peamiselt taimne. Pean ütlema, et see kujundus oleks mõjus ka siis, kui tegu ei oleks paastutoiduraamatuga. Sügavroheline toon on iga koka rõõm ja nii valgel kui mustal vaagnal tervele roale värvi andja. Lia Virkuse ja Margit Arndt-Kalju tiimis tegi roapildid Meeli Küttim. Värvid, valgus, vaatenurgad puha mitmekesised. Ja ei mingit koloriidis või kontrastides ülepakkumist, vaid paastule omaselt rahus ja tagasihoidlikkuses. „Paastuköögi” raamatut võiks käsitleda ka kui käsiraamatut. See on kompleksne ning tasakaalus. Ja suure lootusega kuulub nende kokaraamatute hulka, mis hakkab riiulist tihedalt välja käima.

Paastuköök. Traditsioonide valguses Lia Virkus, Margit Arndt-Kalju 184 lk, kõva köide

Henrik Tamm tõlkinud Aive Siitan 208 lk kõva köide

Uus fantaasiaküllane raamatusari, kus pahalaste vastu võitlevad võluleiutised ja vaprad ninjad. Kass Timmy, naarits Simon ning vennad põrsakesed Jasper ja Kasper on leiutajad, kes loodavad kohalikule kaupmehele maha müüa oma uue vapustava leiutise. Suurt lootust täis, tassivad nad seda imelist kaadervärki ülerahvastatud Elyzandriumi linna tänavatel, kui satuvad röövkallaletungi ohvriks. Timmyl ja tema sõpradel tuleb tagasi saada nii leiutis kui ka lahendada lastelt varastatud naeru saladus. Raamatu autor Henrik Tamm on Hollywoodis tegutsev eesti juurtega disainer, kes on aidanud luua kujundust muu hulgas sellistele filmidele nagu „Shrek” ja „Narnia kroonikad”.

Wendy Quill on krokodilli pepu Wendy Meddour tõlkinud Laura Lilleväli illustreerinud Mina May 176 lk, pehme köide

Wendy plaanid ei tööta alati just nii, kuidas ta soovib, kuid alati on tal mõni uus idee varrukast võtta. Hoolimata sellest, et ta ei saa näidendis nimiosa, suudab Wendy debüüt krokodilli pepuna võita publiku jäägitu tähelepanu. Kui Wendy satub juhuslikult stepptantsutundi, võidab ta tantsuõpetaja tähelepanu. Wendy saaks olla kuulus kogu suvehooaja, kui tema parim sõbranna Florence poleks allergiline. Oodatud kuulsus saabub aga hoopiski ootamatult ja selle eest peab Wendy tänama katku, klassirott Kevinit ja kurba fotograafi. „On tõestatud fakt, et sulle hakkab see raamat meeldima,” ütleb Wendy Quill ise.

Nööp Emma Chichester Clark tõlkinud Anna-Liisa Talumees 164 lk, kõva köide

Emma Chichester Clark on aastaid oma populaarse blogiga Plumdog rõõmustanud tuhandeid lugejaid. Selles räägib tema koer Nööp oma igapäevaelust, lemmiktegemistest, sõpradest ning reisidest. Nööbi seiklustele annavad elu Emma vastupandamatud illustratsioonid. Raamat võtab kokku blogi parimad palad. Kõiki koeraomanikke tabab äratundmine tuttavatest naljakatest situatsioonidest. Kindlasti suudab see südamlik päevaraamat murda ka vankumatute kassieelistajate südamed.


varrak Klaasveranda Tõnu Õnnepalu 112 lk kõva köide + audioraamat

20. sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifräulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Ja tulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisist unistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Raamatuga on kaasas „Klaasveranda” audioraamat. Poeemi tekstid on sisse lugenud Tõnu Õnnepalu.

Peter Ackroydi lingvistiline linn KALEV LATTIK

P

Mikk Sarv 215 lk kõva köide

eter Ackroyd ei vaja eesti lugejale pikka tutvustamist. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Oscar Wilde’i viimane testament” (tõlkinud Krista Kaer) ja „Hawksmoor” (Riina Jesmin) ning biograafiad „Thomas More’i elu” (Kersti Unt) ja „Blake” (Anne Lange). Ta on avaldanud kolm luulekogu, ligi kakskümmend romaani ning nelikümmend ajaloo- ja elulooraamatut. Ent tema loomingu keskne teema – mõnigi kord ka neis teostes, milles peategelaseks keegi teine – on Londoni ajalugu ja kultuur kõige laiemas ja üksiti väga eriomases mõttes. Ackroydile pole Londoni ajalugu kindlapiiriline ja ringjalt kulgev tee, mida mööda Vergilius juhib usinaid Dantesid, nagu ta ütleb „Londoni” eessõnas. Tema silmis on linn läbinisti füüsiline ja oma seaduspärade järgi elav, arenev ja puhuti kiduv keha, mille uurimist ja mõistmist range kronoloogia ja harjumuspärane struktuur pigem kammitsevad: „See linn on lihalik ja ablas, ennast inimestest ja toidust, kaupadest ja joogist paksuks õginud, ta manustab ja väljutab, teda hoiab liikvel igikestev ahnus ja himu.” Seesugusest bravuurikast, lustlikust ja jõhkrast organismist, mis võib võtta kord teatri, laada või võitlusareeni, kord karnevali või vangla kuju, saab pisut aimu ka peatükkide pealkirjadest: „Väike naps, või kaks”, „Paha lõhn”, „Rahutuse läte”, „Võitlust! Võitlust!”, „Seksivärk”, „Newgate’i vangla ballaad” jm.

Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele. Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus” võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks.

TOPOGRAAFILINE MÄLU Aga ehkki Ackroyd rõhutab Londoni kehalisust, tundub, et teda ennastki paelub aistitavast lihalikkusest rohkem Londoni psühhogeograafia, kindlate nähtuste, tegevuste ja pärimuslugude üle sajandite kestev järjepidevus. Aina korduvad võtmemõisted on linna lõim, ajatud põhimustrid, aja kaja. See tähendab, et Ackroyd ei näe Londonit tavaliste linlike seaduspärasuste kehastusena. Londoni arengut ei suuna üldised urbanistlikud tendentsid, vaid esmajoones linna topograafiline mälu, genius loci ja pärimuse vägi. Just need loovad ja lõhuvad inimsuhteid ja traditsioone, soodustavad kindlates paikades kindlaid tegevusalasid,

Eestlase eluring Marju Kõivupuu 296 lk kõva köide

Oma uues raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja tavad. Marju Kõivupuu on TLÜ vanemteadur. Kirjastuselt Varrak on ilmunud tema raamatud „101 Eesti pühapaika” ja „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini”.

Kuu

Sõpruses ja surmas Angela Hofberg 168 lk kõva köide

Usaldus ja ustavus, ükskõiksus ja hoolimatus, andestus ja surm on seda raamatut läbivad teemad. Puudutamata ei jää muugi, mis ühe naise elus määrav on: keerukas lapsepõlv, meheleminek, viljatusest tingitud alaväärsustunne ja abielulahutus, tõelise armastuse leidmine ning armastatu traagiline surm. Ning sõprus, see võimas tunne kõigis tema vastuoludes. Angela Hofbergilt on varem ilmunud romaanid „Päev nagu elu” (2006. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ära märgitud teos), „Ikkagi” (Kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistluse võiduteos) ja „Isa naine. Teekond tõeni” (2014).

6

FOTO VARRAKU ARHIIV

Ilmunud

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

WWW.VARRAK.EE

Peter Ackroyd Eestis 1998. aastal.

täiendades ja rikastades omakorda sedasama mälu ja kohavaimu. Ackroyd küsib retooriliselt: „Kas on liiga julge arvata, et tänavatelt ja põikudelt endilt lähtuvad mingid tegevused ja pärimusmustrid?” Ja vastab sadadel lehekülgedel kõhklemata aina uuesti, et Londonis viljeldavad tegevusalad ja paigad valitsevad „selles hõivatute käitumist ja iseloomu, mistõttu võib öelda, et Londoni maa ja kivid ise on loonud oma asukaskonna”. N-ö topograafilise sunni üks kuulsamaid näiteid on Fleet Street: ühel ja samal väiksel maalapil on üle viiesaja aasta tegeldud ühe ja sama asjaga – kirjastamise ja ajakirjandusega. Fleet Street on tänini Briti ajakirjanduse sünonüüm. Või teatrid: 12. sajandi esimene theatrum paiknes tõenäoliselt kusagil seal, kus 16. sajandi lõpul tekkisid teatrid Rose, Swan ja Shakespeare’i Globe, millest viimane hiljuti uuesti üles ehitati. Markantne on Clerkenwell, tõrjutute ja seaduserikkujate pelgupaik, rahutuste ja äärmusluse kants. 1381. aastal oli seal Wat Tyleri laagripaik, seal on sajandite vältel mässatud ja meelt avaldatud ka siis, kui ülejäänud London on jäänud võrdlemisi rahulikuks. 1880. aastatel pandi siin kandis alus sotsia-

listlikule ajakirjandusele ja 1902. aastal jalutas Vladimir Lenin iga päev Clerkenwelli toimetama revolutsioonilist ajalehte Iskra (Säde), mis pidi lõõmama panema kogu Venemaa. Selles väikeses linnajaos on sajandeid järgitud samu tegutsemisvorme. Ackroyd jätab lugeja juurelda, kas asi on lihtsalt tegutsemismugavuses, kombes või mingis kogukondlikus radikaalses mälus, et kõiksugu mässajad ja radikaalid valisid oma võitluse paigaks just selle piirkonna. Aga sääraseid paikkondlikke seosekimpusid märkab Ackroyd kõikjal.

LOPSAKAS LABÜRINT Kui London on pulbitsev, suur võrdsustaja, pigem koknist uulitsapoiss kui väljapeetud džentelmen, siis autor ise on linna kirjeldades stoiline ja nõudlik pühendatu, kes näitab lugejale teeotsi ja viib ta ka kujadele ja kangialustesse, aga ei tee talle linna tundmaõppimist sugugi lihtsaks. Ackroydi London ei anna ennast kergesti kätte, ta on selleks liiga ajaloo- ja kultuuritihe. Tundmatute tänavanimede ning ajaloo- ja kultuuriseikade rägastikku ei takerdu aeg-ajalt ainult eesti lugeja, sest nagu autor isegi osutab, ei pruugi paljud londonlased kogu elu jooksul suu-

re osa ülejäänud Londoniga kokku puutuda. „London on labürint, poolenisti kivist, poolenisti lihast /…/ teda saab üksnes aduda käikude ja kangide, hoovide ja tänavate kõrvena, kus isegi kõige kogenum linlane võib tee kaotada.” Seetõttu on „London” ka põlislondonlasele tähelepanu nõudev avastusretk. Iseloomulik on väljaande alapealkiri: „Lühibiograafia” (täisversioon on tublisti pikem). Pühendunud biograaf Ackroyd ei saa nimetada kõigest poolele tuhandele leheküljele kammitsetud lugu linna ammendavaks elulooks. See tõsiasi võtab hästi kokku autori armastuse Londoni vastu ning tohutud teadmised ja sügava mõistmise: „Ma olen kõigest üks kobav londonlane ja tahan juhtida teisi neile teedele, mida olen kogu elu püüdnud tundma õppida.”

London: lühibiograafia Peter Ackroyd tõlkinud Kalev Lattik 524 lk, kõva köide

Sest ellujäämisest ei piisa KRISTA KAER

„J

aam üksteist” on Emily St John Mandeli neljas romaan ja see võitis 2015. aastal Arthur C. Clarke’i auhinna. Poleks midagi lihtsamat kui öelda, et tegu on järjekordse antiutoopiaga, katastroofijärgse maailmaga, sest esmapilgul on raamatul olemas kõik selle tundemärgid: on väga nakkav gripiviirus, mis hävitab peaaegu kogu Maa elanikkonna, on üksikud ellujäänud ja hävinud tsivilisatsioon. Ja siiski on see raamat midagi hoopis muud, midagi, mida ei saa ühe või teise žanri või kategooriaga määratleda, nii et jääb üle

vaid tõdeda, et tegu on hea kirjandusega, mis ei vajagi lahterdamist. Raamatu alguses sureb laval „Kuningas Leari” etenduses kuulus näitleja Arthur Leander, samal päeval hakkab levima surmav viirus. Ja kakskümmend aastat hiljem rändab Suure Järvistu ümbruses kummaline trupp Rändav Sümfoonia, mille liikmed esitavad teele jäävates asulates klassikalist muusikat ja William Shakespeare’i näidendeid. Selles trupis on ka Kirsten, tüdruk, kes oli lapsena tol ammusel õhtul laval koos Leanderiga ning kellele kuulus näitleja oli andnud enne etendust ainult mõnes eksemplaris trükitud koomiksiraamatu „Jaam üksteist”. Kirsten ei tea, et seda koomiksit oli terve oma

elu joonistanud Arthur Leanderi esimene naine Miranda. Ja nii edasi ja nii edasi. Raamatu tegevus toimub kord epideemiaeelses, kord selle järgses ajas, seosed inimeste vahel moodustavad lõime, millel omakorda püsib imeliselt helge ja habras mälestuste, unistuste ja tunnete kude. „Star Trekist” pärit deviis „Sest ellujäämisest ei piisa” on kirjutatud Rändava Sümfoonia vankritele ning Emily St John Mandel panebki oma väga poeetilise raamatuga mõtlema, mida siis veel on vaja lisaks ellujäämisele, et tunda end inimesena, millised mälestused võtab keegi endaga kaasa ja mida ta nendega teeb. Tema raamat on inimsaatustest, mit-

te niivõrd inimkonna kui terviku saatusest, pigem nostalgiline pilk meie tsivilisatsioonile kui selle heade ja halbade külgede vaagimine. Lisaks on see vist ka ainus suure katastroofi järgsest maailmast jutustav romaan, mis jätab hinge helge tunde.

Jaam üksteist Emily St John Mandel tõlkinud Allan Eichenbaum 336 lk, pehme köide


Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

ilmunud 1001 retke, mida elu jooksul ette võtta tõlkinud autorite kollektiiv 960 lk kõva köide

Rikkalikult illustreeritud teejuht maailma kõige paeluvamate matkaradade juurde. Rahvusvahelise reisikirjanike ja matkaekspertide meeskonna poolt hoolikalt valitud marsruudid hõlmavad linnamarsruute, mägiteid, kaldaja rannikuradu ning teekondi, mille kestel tutvutakse kultuuriliselt kõige paeluvamate sihtkohtade pärandiga. Siin on kergeid jalutuskäike, mis mõeldud algajatele ja millest mõned kestavad vaevalt tunni, ent ka tõeliste matkahuviliste proovikive, kus raja läbimiseks kulub mitu kuud.

Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp Sergi Plohhi tõlkinud Toomas Taul 382 lk kõva köide

„Viimane impeerium” keskendub Nõukogude Liidu neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile.

Tuletorni saladused Santa Montefiore tõlkinud Liina Viires 344 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”

Ellen Trawton põgeneb oma sisutühja Londoni elu ja võimuka ema eest, kes nõuab, et tütar vastaks tema ootustele. Parim koht end varjata on emast võõrdunud õe juures keset Connemara võrratut loodust, kus ta saab lõigata läbi kõik sidemed minevikuga. Kuid Iirimaa metsik ilu varjab aastatetaguseid saladusi ja üht mõistatuslikku lugu, mis ootab päevavalgele toomist. „Tuletorni saladused” on mõjuv lugu lõhestunud perekonnast, mineviku saladustest ja surematust armastusest.

Mõrvade ja armastuse retseptid: Tannie Maria mõistatus Sally Andrew tõlkinud Madis Jürviste 336 lk pehme köide

Kokandushuvilise kolumnisti Tannie Maria artiklid saavutavad kiiresti populaarsuse, sest ta lahendab lugejate südameasju oma imeliste retseptide abil. Kui ühel päeval leitakse mõrvatud naise surnukeha, võtab Tannie Maria elu senisest hoopis halvaendelisema pöörde. Ta satub keset segasevõitu politseijuurdlust ja seda kõike ühe nägusa politseinikuhärra meelehärmiks. Sally Andrew’ südamlikus ja vaimukas esikromaanis leidub peamurdmist nõudva mõrvamüsteeriumi kõrval romantikat, toiduretsepte ja palju muudki.

WWW.VARRAK.EE

varrak

Mõtestades Jaan Kaplinskit MÄRT VÄLJATAGA

J

aan Kaplinski 75. sünnipäevaks avaldas kirjastus Varrak eestikeelse tõlke Thomas Salumetsa uurimusest „Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit”. Otsekui sünnipäevakingitus mõjus ka uudis sellest, et kirjanik pälvis 2016. aasta Euroopa kirjandusauhinna. Thomas Salumetsa teose ingliskeelne originaal ilmus 2014. aastal Kanada mainekas ülikoolikirjastuses McGill-Queen’s University Press. Jaan Kaplinski on olnud juba üle poole sajandi tähtis tegelane mitte üksnes eesti, vaid ka rahvusvahelisel kirjanduslaval. Ta on kõige kuulsam eesti kirjanik ja täidab ühtlasi ka avaliku intellektuaali rolli. Tema arvamused lahknevad enamasti peavoolu avalikust arvamusest. Ennekõike on ta imeline luuletaja, kelle argipäevane müstitsism, ilmutuskogemused, mida väljendatakse lihtsas igapäevakeeles, on aidanud viia ta luule suure lugejaskonnani ka keelepiiride taha.

KAPLINSKI ARENGULOO PÕHIJOONED Kaplinski elu ja arvamused on juba pikka aega oodanud raamatumahtu käsitlust. Tänu Briti Columbia ülikooli professorile Thomas Salumetsale on see õnneks nüüd teoks saanud. Pealispinnal järgib monograafia tähtsa autori elu ja loomingu käsitluste traditsioonilist malli. Kaheksas peatükis esitatakse meile Kaplinski arenguloo põhijooned. Iga peatükk on loetav ka iseseisva esseena, mille keskmes on mõni üksik aspekt: Kaplinski sisevastuolud, erootiline temperament, loodusearmastus ja umbusk tsivilisatsiooni vastu, suhted ekstsentrilise teoloogi ja vaimse isakuju Uku Masinguga, Kaplinski kui dissident vastu tahtmist, tema romantilised arusaamised soome-ugri vaimust ning eesmärk saavutada kunstis loomulik voolavus.

FOTO EKSPRESS MEEDIA / SCANPIX

7

R

aamatu autor Paul Bühre on 15aastane Berliini gümnasist, kes käib humanitaarkallakuga koolis, elab koos hoolitsevate vanematega ning tahab saada koomiksikunstnikuks. Raamat sai alguse kolumnidest, mida Paul kirjutas koolipraktika ajal Zeitmagazini juures ja mis pälvisid ootamatult suurt tähelepanu. Oma raamatus püüab Paul rehabiliteerida täiskasvanute silmis enda ja oma eakaaslaste renomeed. Tema raamat pole ei päevik ega pihtimus. See on pigem käitumis- või kasutusjuhend täiskasvanutele, kellel tuleb iga päev tegemist teha „suurte, koledate ja karvaste” olevustega, keda üldistavalt nimetatakse teismelisteks. Mõnusa huumori ning kohati ka sarkasmiga vürtsitatud lehekülgedel jagab autor meiega tänaste teismeliste mõtteid ja väärtushinnanguid teemadel,

Suur koda Nicole Krauss tõlkinud Kaisa Kaer 324 lk kõva köide sari „Moodne aeg”

Hõlmates mitut mandrit ja aastakümmet ning punudes peene võrgu eripalgeliste tegelaste eludest, jutustab „Suur koda” haarava ja liigutava loo armastusest, kaotusest ja olude kiuste ellujäämisest. Nicole Kraussi (snd 1974) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks USA kirjanikuks. Tema seni viimane romaan „Suur koda” valiti 2010. aastal Baileyse naiste kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Kraussi romaan „Armastuse ajalugu” (e.k 2009).

Leidlaps lumetormist Michel Bussi tõlkinud Madis Jürviste 400 lk pehme köide

Jaan Kaplinski

Salumets on lugenud peaaegu kõike, mida on kirjutanud Kaplinski ja mida on kirjutatud Kaplinski kohta. Lisaks on ta intervjueerinud ka kirjanikule lähedasi inimesi, aga ka kunagist Tartu KGB ülemust, et talletada tema versioon, miks pärast „40 kirja” võeti luuletaja järelevalve alla. ENSV sotsiaalse ja poliitilise miljöö käsitlus on välismaalasest uurija kohta tunnustusväärselt kindlakäeline. Raamatu juhtmotiiv on „sunnita kasvamise” kujund, mis on mõeldud kokku võtma mitmeid Kaplinski vaimulaadi elemente: spontaansuse, loomulikkuse ja vabaduse hindamist ning vastumeelsust planeerimise, reeglistamise ja igasuguse autoritaarsuse suhtes.

HÄSTI KIRJUTATUD JA INTELLIGENTNE Raamatu teeb eriliseks see, et Salumets on pääsenud ligi Kaplinski päevikutele ja kirjavahetusele. See on osutunud ka kahe teraga mõõgaks. Kaplinski „hinge

musta öö” valguse kätte toomine kipub mõnes kohas varjutama loomingu analüüsi ega aita suurt kaasa Kaplinski mõtteviisi mõistmisele. Salumetsa hästi kirjutatud ja intelligentne raamat annab põhjaliku ülevaate Kaplinskist kui „piinatud geeniusest”. Me saame ka ülevaate tema mitmetahulistest ideedest. Luulest ja novellidest on vähem juttu. Kuid Kaplinski vaimul on ka külgi, mille olemasolust monograafia suurt aimu ei anna. Kaplinski elegantne stiil, vaimukus, tembutamine ja mitme varjundiga huumorisoon tuleb lugejal ise üles leida.

Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit Thomas Salumets tõlkinud Kersti Unt 277 lk, kõva köide

Abiks teekonnal teismelise maailma REET WEIDEBAUM

ilmunud

mis neile korda lähevad – nende omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega koolis, kodus ning ühiskonnas laiemalt. Oma arvamus on Paulil nii koolikorralduse teemal kui ka vanemate ja laste suhete kohta. Raamat on jagatud peatükkideks peamiste küsimuste kaupa. Kuidas tekivad noortekambad, millised on neis valitsevad hierarhiad ja gruppidesse kuulumise reeglid? Miks noored põrnitsevad arvuti- ja mobiiliekraani, kõrvaklapid peas, selle asemel et taguda koos jalgpalli või lobiseda rõõmsalt oma vanematega? Miks jooksevad noored mingil perioodil ringi, tukk silmil, püksivärvel põlveõndlas ja alukad värvli vahelt piilumas? Mida arvavad alkoholist ja uimastitest teismelised, kelle vanemad omal ajal ise kanepit tõmbasid? Kas arvutimängud ja sotsiaalvõrgustikes surfamine on tõesti nii ohtlik, kui arvatakse? Loomulikult on eraldi peatükk pühendatud seksile, pornole ja armupiina-

dele, samuti poiste ja tüdrukute vahelistele suhetele ning muusikamaitsele. Olgu lõpuks öeldud, et Paul ise on enda sõnutsi suhteliselt „hooldusvaba” tüüp, kes käib korralikult koolis, ei tarbi alkoholi ega narkootikume ning kõneleb arusaadavat kirjakeelt – see tähendab, et tema raamatu lugejal pole vaja ei põhjalikke eelteadmisi kasvatusteadusest ega ka raudseid närve. Pigem on tegemist asjaliku lugemisega nii lapsevanematele, õpetajatele kui ka kõigile neile, kes puutuvad kokku teismelistega.

Teismelist tabamas Paul Bühre tõlkinud Reet Weidebaum 166 lk pehme köide

On 23. detsember 1980. Istanbulist Pariisi poole lendav suur Airbusi lennuk satub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril lumetormi ja kukub teadmata põhjusel alla. Pardal viibinutest pääseb imekombel vaid üks reisija, kolme kuu vanune imik. Aga kes on tema vanemad? Puhkeb võitlus kahe perekonna vahel, kes mõlemad on veendunud, et laps on just nende järeltulija. Kaheksateist aastat hiljem on lennukirusude lähedalt leitud lapsest sirgunud noor neiu. Ta ei tea veel nüüdki, kes on tema pärisvanemad. Vastust võib teada vaid detektiiv, kes kõik need aastad on loo kallal töötanud. Lahendus tuleb siiski tingimata leida, sest paljude jaoks on see olnud algusest peale elu ja surma küsimus.

Verikambi Reeli Reinaus 352 lk pehme köide

Neli keskkooliõpilast eksivad metsas matkates ära ja on sunnitud veetma öö mahajäetud veskis. Kui hommik koidab, on kõigil hea meel sellest kõhedust tekitavast kohast pääseda, ent miski pole enam endine. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui veskisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõistuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab ebaõigluse eest maksma, aga kes?

Kadunud Michael Katz Krefeldt tõlkinud Minna Salmistu 360 lk pehme köide

Endist politseinikku Thomas Ravnsholdti, keda tuntakse hüüdnimega Ronk, kummitab ikka veel armastatu vägivaldne surm. Sõbrad on talle juba peaaegu käega löönud, kui ilmub välja Louise, kes palub Ronga abi oma venna otsimisel. Kurjategijat ja tõde taga ajades jõuavad Ronk ja Louise Stasi arhiividesse peidetud tolmunud toimikuni, mis paljastab kummalised ja hirmuäratavad minevikusündmused. Michael Katz Krefeldti „Kadunud” on teine raamat endise kriminaaluurija Ronga sarjast, esimene romaan „Rööpalt maas” ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.


koolibri

WWW.KOOLIBRI.EE

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

ilmunud

ilmunud

Terve laps

Mutukamaa lood

Käsiraamat nakkushaiguste vältimisest Kuulo Kutsar 104 lk pehme köide

Ville Hytönen tõlkinud Kadri Jaanits 72 lk, kõva köide

Raamatu kaante vahel avaneb roheliste küngaste ja lirtsuvate lompide maailm, muinasjutuliselt ilus Mutukamaa. Porruniidu roheluses ja mudaoja kallastel elab suur hulk põnevaid putukaidmutukaid. Kõigil neil on oma kombed ja harjumused, oma tõsimeelselt naljakad tööd ja askeldused. Vahvad lood Mutukamaa asukatest ajavad naerma ja panevad mõtlema. Ville Hytöse kolmas lasteraamat on lõbus ja lapsemeelne, tema mahlakalt väljendusrikas keel rõõmustab nii väikest kui suurt lugejat. Mutukamaa elutargad ja südantsoojendavad lood on illustreerinud Virpi Penna.

Raamatu üks eesmärke on tutvustada enamlevinud nakkusi ja nende tunnuseid. Väga oluline on aga ka teada, kuidas haigestumisi vältida ning haigustekitajate levikut tõkestada. Kõige tõhusamaks meetmeks peab tuntud epideemianõunik Kuulo Kutsar üldtunnustatud hügieeninõuete täitmist, puhtuse pidamist kodudes, avalikes paikades ja asutustes, toidukäitlemises jne. Kõige rohkem saab haigestumise ärahoidmiseks teha aga inimene ise, kui hoolitseb igapäevaste hügieeninõuete täitmise eest, õpetades oma eeskujuga vajalikud võtted selgeks ka oma lapsele.

Maasikahaldjas Marike. Maagilised lood maasikaaiast

Tark lauajalg Ülle Kütsen 48 lk kõva köide

Mis on tahvliäpp? Kuidas hinded tunnistusel sassi võivad minna ja millal õpetaja veidralt käitub? Mis toimub metsas nüüdsel netiajastul? „Tark lauajalg” on lasteluuleraamat, mis vastab nendele tähtsatele küsimustele. Muidki lustlikke luuletusi leidub kodu ja kooli, mängu ja liikluse, metsa ja looduse kohta. Vahvad pildid joonistanud Madis Ots.

Nupuvend Ulf Stark tõlkinud Ülle Kiivet 40lk kõva köide

Korraga on kogu Stureby eradetektiive kubinal täis. Ka Ulf tahab üheks selliseks asjameheks hakata. Aga tema suur vend ütleb, et detektiivitöö on ohtlik ja pole mõeldud nubludele. Ilmselgelt alahindab ta Ulfi kavalust. Väikevend ajab asju nagu ikka omamoodi ja ootamatult. Ulf Stark on Rootsis väga armastatud lasteraamatute autor. Ta on kirjutanud üle 40 raamatu, aga lugusid ka televisiooni, filmi ja teatri jaoks. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja kõikjal vaimustusega vastu võetud. Markus Majaluoma on üks Soome populaarsemaid illustraatoreid. Ta on teinud animafilme, illustreerinud lasteraamatuid ja andnud välja oma pildiraamatuid, mis on pälvinud mitmeid auhindu. Ulf Starki raamatutest varem ilmunud „Täitsapoiss”, „Võidumees” ja „Vilista mulle, Johanna”.

Väike haldjas Sära Fran Brylewska, Lorna Brown, Lulu Frost 20 lk, kõva köide

Hambahaldjas Sära on oma töös väga tubli, kuid ta tunneb end omapäi ringi lenneldes üksildasena. Kas külaskäik väikese Karola majja aitab tal leida päris oma sõbra? Ilusate piltidega raamatu muudab veelgi ahvatlevamaks ruumiline esikaas.

Lontu õpib uusi sõnu Cècile Marbehant 72 lk kõva köide

Koos koer Lontuga ringi lipates avastab laps uusi sõnu nii kodus kui kaugetel maadel, nii linnatänavail kui ka looduses. Ta saab sõbraks loomade ja lindude, lillede ja liblikatega. Uudistamis- ja leidmisrõõmu jagub selles piltsõnastikus väikestele ja suurtele.

8

Stefanie Dahle tõlkinud Maria Drevs 84 lk, kõva köide

Alice Munro

Ootamatud lahtikerimised RIINA KANGUR kirjanik ja tõlkija

A

lice Munro viimati eesti keeles ilmunud novellikogus „Kallis elu” avanevad lugejale tavaliste inimeste tavalised elud. Meid juhitakse nende pealtnäha vaiksete elude sügavusse ning üllatatakse siis täiesti ettearvamatute pööretega. Need jutustused on täis juhtumisi, alateemasid, tegelasi, erinevaid saatusi. Nagu tema varasemateski kogumikes, hiilib ka selles raamatus iga loo draama tasahilju kõrgpunkti ning lõpeb siis järsku, ootamatult.

KOHUTAVAD INIMESED Alice Munro annab meile lihtsalt, kuid jõuliselt teada, mis üldse on elu, tuletades meelde asju, mis meil on ununenud ning andes meile võimaluse samastuda inimestega, kes elavad mõnes teises maailma paigas esmapilgul hoopis teistmoodi, aga tegelikult ikka üsna samamoodi nagu me ise. Tema lood paistavad sündivat inimesi jälgides. Ta näib mõtlevat, mis tunne võiks olla see inimene, kes istub tema kõrval pingil. Või mis tunne oli minna nagu oma koju tollesse majja seal, kus linn lõppes ja lage maa algas ja sai vaadata päikeseloojangut. Tema tegelastel on kõigil omad vead ja mõned neist on lausa kohutavad inimesed. Sellegipoolest ei mõista Munro oma tegelasi hukka, pigem näitab ta meile, et mõistab neid, ning et meilgi on võimalik neid mõista. Kogumiku algusnovellis „Kiri Jaapanisse” teeb Greta kõik, et kohtuda taas mehega, keda ta vaevalt tunneb, kuid kelle järele ta sellele vaatamata januneb. Munro ei anna lugejatele vähimatki hoiatust sellest, mis juhtuma hakkab – kõik lihtsalt juhtub ja enne kui arugi saad, on sul suu ammuli vajunud ja sa ahmid õhku ootamatus šokis.

Millise kadestamisväärse lihtsusega pannakse asjad paika: „Sul on paha lõhn,” ütleb tütar Katy Gretale, kui too on rongis võõra mehe kupeest tema juurde naasnud. Kergemeelsuse, pettuse lõhn. See on laps, kes ema tähelepanu sellele pöörab. Jutustuse lõpus laseb Munro Katyl emast eemale tõmbuda. Ta justkui üritab meile mõista anda, et sellel on alati oma hind, kui naine proovib vabaneda elu seatud piirangutest.

KEERULINE ELU Kuigi Alice Munro kirjutab palju suhetest ja armastusest, ei romantiseeri ta suhteid kunagi üle, vaid eelistab esitada neid kogu nende masendavas keerukuses. Mind paelub tema lugude juures kõige enam see, et autor ei ole tundnud sundi luua ei õnnelikke ega ka õnnetuid lahendusi – võiks koguni öelda, et lood jäävad justkui pooleli. Oodatud lahenduse asendab miski, mis mõjub kui jahmatav ilmutus. Tema jutustused on täis järske suunamuutusi, aimdusi, vihjeid. Neis kõigis on tegelasi, keda kammitsevad kummalised usulised või ilmalikud hoiakud. Meile näidatakse, kui kummaline, ohtlik ja erakordne võib olla tavaline elu, kirjeldades oskuslikult armastusest johtuvat nõrkust, elu segadusi ja pettumusi, julmust ja reetmisi. Aga me andestame – me teeme seda kogu aeg. Jutustuses „Rong” hüppab sõjast tagasipöörduv sõdur reisirongilt maha just vahetult enne seda, kui tal avaneks võimalus taas kohtuda oma kihlatuga. Ühtegi sidusat põhjendust pole antud: tal on õnne ja seda ei saa käest lasta. Loo peategelane Jackson on inimene, kellele õnn tähendab täielikku vabadust. Ta satub elama endast vanema naise juurde, asendades tollele veidral kombel nii sulast, sõpra kui ka isa. Elu viib Jacksoni hiljem siiski kokku oma kunagise kallimaga, uus romantiline tegevuskäik on justkui loodud ja siis

hüljatakse see äkitselt, pikema seletuseta – ja Jackson on taas teel.

TAVALINE ARMASTUS Armastus on Alice Munro novellide tähtsamaid teemasid. „Amundsen” on jutustus noore Vivieni armumisest endast vanemasse mehesse, doktorisse. Kõik märgid annavad neiule mõista, et ta peaks jooksma hoopis vastassuunas, aga – ta on armunud. Ta armastab ja loodab, et temaga läheb teisiti. Aga ei lähe. Armastust ei muuda miski. „Corrie” kirjeldab armulugu rikka ekstsentrilise naise ning abielus arhitekti vahel. See pole mõistagi pelgalt armulugu. Munro mõõdab armastust siin silmakirjalikkuse ja valelikkuse mõõdupuuga ning lõpetab jutustuse temale omasel viisil lihtsalt, lühidalt ja mõtlemapanevalt. Alice Munro esimese novellikogu „Dance of the Happy Shades” ilmumine võttis aega. Kui see 1968. aastal lõpuks avaldati, kindlustas Munro endale kiiresti koha nüüdiskirjanduses, pälvides Kanada Tšehhovi hüüdnime. Munro lühilugusid on võrreldud romaanidega. Sarnaselt Tšehhovi novellidega suudavad need väga vähesega öelda väga palju. Munro teab, mis on elus tähtis ja ta juhib ka meie tähelepanu sellele. Enamasti algavad tema lood lihtsast tähelepanekust, mis aegamööda end ootamatus suunas lahti kerib, ning lõpevad siis äkitselt, jättes lugeja edasi mõtlema: Ja nii nad selle jätavadki. Muu jaoks on liiga hilja. Ja kõik oleks võinud minna halvemini, palju halvemini.

Kallis elu Alice Munro tõlkinud Ilme Rääk 296 lk kõva köide

Maasikahaldjas Marike tegutseb aias ja niidul koos teiste haldjate ning loomade, lindude ja putukatega. Iga päev toob sõpradele kaasa põneva seikluse, kus tuleb üksteist aidata, toeks olla ja vahel ka mõni õppetund anda. Stefanie Dahle loodud võlumaailmas valitseb headus ja mõistmine. Üksteise veidrustesse ja vigadesse suhtutakse leebe huumoriga. Autori enda joonistatud armsad pildid kutsuvad väikest lugejat kõigest sellest osa saama ja õppima.

Vürtsikas toit Ting Morris, Rachel Lane tõlkinud Maria Drevs 320 lk, pehme köide

140 retsepti dipikastete ja salsade, suppide, salatite, liha ja kana, mereandide, taimetoitude ning isegi magustoitude valmistamiseks. Enamikele toitudele annab tulisust tšillipipar, kuid lisaks on kasutatud ka paljusid teisi vürtse, mis annavad igale roale omapärase, kordumatu maitse. Retseptide hulgas on mitmeid eksootilisi vürtsikastmeid ja -segusid. Oluline on teada, et vürtsikas toit pole mitte ainult maitsev, vaid ka kasulik, näiteks külmetuse puhul aitab see hingamisteid avada. Tšillipipras sisalduv kapsaitsiin leevendab valu, aitab põletike vastu ja ergutab ainevahetust.

Isaac Newtoni imeaastad 350 aastat analüütilise loodusteaduse sünnist Matti Selg 96 lk, kõva köide

Newton tegi kõik oma suuremad avastused suhteliselt lühikese ajaga, aastatel 1665–1667. Mõne aastaga jõudis ta selge arusaamiseni mehaanika põhiprintsiipidest ja liikumisseadustest, tegi rea tähtsaid avastusi optikas, vedelike mehaanikas, tõusu ja mõõna füüsikas ja gravitatsiooniteoorias ning mõtles välja meetodi (calculus), mis võimaldab loodusnähtusi matemaatiliselt analüüsidakirjeldada. Raamatu põhiosa keskendubki Newtoni võitlusele oma ideede tunnustamise nimel, mis päädis kõigi aegade suurima intellektuaalse vaidlusega küsimuses, kellele kuulub calculuse esmaavastamise au – kas Newtonile või teisele teadusmaailma suurkujule Leibnizile. Selles dramaatilises loos on oma koht inimlikel tunnetel – auahnusel ja solvumistel –, intriigidel, möödarääkimistel ja vääritimõistmistel.

Ajaleht RAAMAT (veebruar 2016)  
Advertisement