Page 1

6

Seadusandlus Raiete valik Metsa majandamise n천uded Metsakaitse Metsateatis Metsa erisused kaitstavatel aladel Metsa majandamine kaasomandi korral Rikkumised ja vastutus

Metsmik

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks Kasulikud teadmised metsa majandamiseks


Teised samast sarjast ilmunud väljaanded: 1 2 3 4 5 6

Raie planeerimine Puidu müük Metsa dokumentatsioon Kohustused ja maksustamine Metsa majandamise vormid Seadusandlus

Kasutatud allikad seisuga 1. november 2012: “Metsaseadus” (MS) “Looduskaitseseadus” (LKS) “Veeseadus” “Tuleohutuse seadus” “Metsa majandamise eeskiri” (MME) “Asjaõigusseadus” (AÕS) “Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine”, Tartu, 2006 “Metsakahjustused ja nende ennetamine”, Ivar Sibul, EMÜ, 2006

SA Erametsakeskus väljaanne 2013

Metsmik


Sissejuhatus “Metsaseaduses” (§ 42) on sõnastatud omaniku kohustused metsa majandamisel. Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandamisel jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste ning prahistamise ja tulekahjude eest. Metsa tuleb majandada või lubada majandada üksnes sellisel viisil, mis metsa kui tervi­ kut ei ohusta. Metsa majandamisega ei või kahjustada metsamulda ja veerežiimi ning kasvutingimused ei tohi halveneda. Raieid tuleb planeerida nii, et ei teki eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhai­ guste ja putukkahjurite levikuks. Metsa kõrvalsaaduste varumise korral on omanik kohustatud rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust. Kui kinnisasi, millel asub mets, on saadud “Maareformi seaduse” alusel ja on koor­ matud Eesti Vabariigi kasuks, tuleb kasvava metsa majandamiseks tellida metsa­ majandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks ko­ hustuslik. (MS § 42 lõige 11)

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks


Metsmik


Raiete valik

3

Raiete valikul tuleb lähtuda eelkõige metsa vajadusest. Raie liik võib sõltuda puis­ tu vanusest, diameetrist, liigilisest koosseisust, tervislikust seisundist, rinnaspind­ alast või täiusest jms. Uuendusraiete määramisel tuleb arvestada ka piiranguid raielangi suurusele ja laiusele ning erinevate omanike kinnistul asuvaid või pla­ neeritavaid raied. Raieks “Metsaseaduse” § 28 tähenduses loetakse vähemalt ühte järgmistest met­ samaal tehtavatest töödest: •• puude ja põõsaste langetamine; •• langetatud tüvede laasimine; •• tüvede järkamine; •• metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevöön­ di puhastamist kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.

RAIETE JAGUNEMINE 1. UUENDUSRAIED TURBERAIE

LAGERAIE

Häilraie AEGJÄRKNE RAIE

2. HOOLDUSRAIED Valgustusraie

3. Valikraie 4. Trassiraie

Sanitaarraie Harvendusraie

5. Raadamine

VEERRAIE

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

3


seadusandlus

Metsamaterjal on: •• langetatud puu ja puutüvi; •• puutüve järkamisel saadud tüveosa. Metsamaterjalina “Metsaseaduse” tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiiv­ puud. Lubatud on järgmised raied: •• uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie; •• hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8 cm keskmise rin­ nasdiameetriga puistus, harvendusraie 8 cm ja suurema keskmise rinnas­ diameetriga puistus ning sanitaarraie; •• valikraie; •• trassiraie, mille hulka kuulub kuni 4 m laiuse kvartali- või piiri­sihi sisse­ raie üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes; •• raadamine. Hooldusraie Hooldusraiet tehakse: •• puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); •• metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldami­ seks (harvendusraie); •• metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistu­ tes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist. Valgustusraie on metsakul­ tuuride ja loodusliku uuenduse hooldamise jätk ning hooldusraiete esimene osa. Valgustusraiet tehakse puistus, mis loetakse “Metsa majandamise eeskirja” § 16 kohaselt uuenenuks. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 harilikku mändi, mille kõrgus on 0,5 m või enam, või vähemalt 1000 harilikku kuuske, mille kõrgus on 0,5 m

4

Metsmik


Raiete valik

või enam, või vähemalt 1500 harilikku tamme, mille kõrgus on 0,5 m või enam, või vähemalt 1500 muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki, mille kõrgus on 1 m või enam. Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on toodud “Metsa majandamise eeskirja” (MME) lisas 1 “Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha”. Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem ees­ kirja lisas 1 märgitust. Mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaa­ sikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m2/ha võrra väiksem, kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus. Sanitaarraie korras võib raiuda: •• surnud puid; •• väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; •• puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; •• tüvekahjuritest asustatud puid; •• puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; •• puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; •• kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust; •• tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; •• oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lage­raiest; •• teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

5


seadusandlus

Valikraie Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel: •• kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärkidel “Looduskaitseseaduse” või kaitse-eeskirja alusel; •• väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud raievanuse. Valikraiet võib teha karusambla, sinika, karusambla-mustika, kanarbiku, jäne­ sekapsa, pohla, leesikaloo, kastikuloo, sambliku, jänesekapsa-pohla, mustika ja ­jänesekapsa-mustika metsakasvukohatüübis. Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha valikraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pä­ rast valikraiet ning valikraiega aasta jooksul raiuda lubatava maksimaalse määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga (MME § 71 “Puistud, milles võib teha valikraiet”). Ühel aastal võib valikraiega välja raiuda maksimaalselt 10% puistu kasvava metsa tagavarast. Pärast valikraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala (m2/ha) olla väiksem kui (MME § 71): Puistu

Boniteediklass 1A

1

2

3

4

5

5A

Okaspuu- ja kõvalehtpuu puistud

26

24

22

20

18

16

14

Pehmelehtpuu puistud

22

20

18

16

14

12

10

Uuendusraie Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:

6

Metsmik


Raiete valik

•• seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või ja­ lakat 1 ha kohta; •• elujõuline järelkasv; •• säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit 1 ha kohta. Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa võra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud. Seemnepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded on toodud MME §-s 10. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Seemnekandvuseas olevaks puuks loetakse puid, mis on saavutanud vähemalt järgmise vanuse (MME § 11): Puuliik

Vanus aastates

Harilik mänd

30

Arukask

25

Sanglepp

40

Harilik tamm

50

Harilik saar

35

Harilik jalakas

40

Künnapuu

40

Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobi­ vate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 m seemne­ kandvuse eas männiku või 50 m seemnekandvuse eas arukaasiku servast.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

7


seadusandlus

Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: •• Puistu on kehtestatud raievanusest vanem. Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine va­ nus on suurem kui: Enamuspuuliik

Boniteediklass 1A

1

2

3

4

5 ja 5A

Harilik mänd

90

90

90

100

110

120

Harilik kuusk

80

80

80

90

90

90

Aru- ja sookask

60

60

70

70

70

70

Harilik haab

30

40

40

50

50

Sanglepp

60

60

60

60

60

60

Kõvad lehtpuud

90

90

100

110

120

130

Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses.

•• Puistu on saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Nooremate männikute, kuusikute ja kaasikute lageraie on lubatud juhul, kui nende enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vä­ hemalt järgmise suuruse (küpsusdiameetri) (MME § 3): Enamuspuuliik

Boniteediklass 1A

1

2

3

4

5 ja 5A

Harilik mänd

28

28

28

28

28

28

Harilik kuusk

26

26

26

26

26

26

Aru- ja sookask

26

26

24

22

18

16

Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.

•• Puistu rinnaspindala või täius on väike. Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga

8

Metsmik


Raiete valik

männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuupuis­ tus, kui selle täius on 40% või vähem. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 m, välja arvatud juhul, kui vana raies­ miku ja uue piirneva lageraielangi laius või kogupindala ei ületa lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust. Lageraie korral ei tohi: •• luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui 2 ha; •• loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 m ja raielan­ gi pindala suurem kui 2 ha; •• eelmises punktis nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui 3 ha või kuni 100 m laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha. Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uue­ nemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaas­ taid ei loeta liitumisaja sisse. Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamus­ puuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher. Eri omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest teises punktis nimetamata kasvukohatüüpides üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni 7 ha. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pin­ nase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on lage­ raie keelatud. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparan­ dushoiutööde tegemisel (LKS § 37 lõige 2). Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks (MS § 30). Turberaiet võib teha puistus, mis on saavutanud raievanuse ja kuulub metsatüü­ pi, milles turberaie on “Metsa majandamise eeskirja” kohaselt lubatud. Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavi­ kutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

9


seadusandlus

Turberaiet võib teha puistutes, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui enamuspuuliigi raievanus. Turberaie tegemisel: •• peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid; •• võib järgmise raiejärgu teha siis, kui raielangil on metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid vajalike mõõtmete ja kogusega. Metsakasvukohatüüpi­ de järgi toodud nimekiri puuliikidest, mida on lubatud metsa uuenda­ miseks kasutada ja mida võetakse arvesse metsa uuenenuks hindamisel, on leitav metsa majandamise eeskirja lisast 2, samuti on metsa uuenda­ miseks lubatud kasutada keskkonnaministri määruses nr 69 märgitud võõrpuuliike. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemi­ sel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja §-s 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta. Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja §-s 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähe­ malt 1500 ühe hektari kohta. •• ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 10 ha; •• ei tohi uut raiet alustada lähemal kui 100 m uuenemata langile, välja arva­ tud juhul, kui vana ja uue piirneva raielangi kogupindala ei ületa eelmises punktis märgitud raielangi maksimaalset suurust. •• puistu esimese rinde rinnaspindala ega täiust ei tohi viia väiksemaks keh­ testatud alammäärast.

10

Metsmik


Raiete valik

Turberaiel ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui (MME § 5): Täius enne raiet

Raiejärkude arv

Täius pärast 1. raiejärku

Täius pärast 2. raiejärku

Täius pärast 3. raiejärku

65% ja suurem

3

50%

30%

0%

45–64%

2

30%

0%

44% ja vähem

1

0%

Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgne pindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast. Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras, mujalt hajali paik­ nevate üksikpuudena või häiludena. Lageraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem metsa keskmisest kõrgusest. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärgu­ ga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist. Raadamine Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32). Raadamist tehakse: •• “Ehitusseaduse” või “Maaparandusseaduse” kohase ehitusprojekti või “Elektriohutusseaduse” kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detail­planeeringu kohustus puudub; •• kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitse-eeskirja või kaitsekorraldus­ kava alusel; •• muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumen­ di alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa ma­ jandamiseks. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

11


Metsaalane seadusandlus

12 Metsa majandamise nõuded

Metsa kokkuveoteed Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid. Kokkuveo­ teed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. (MME § 8) Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord Kui metsaomaniku ja tööde teostaja või teenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingus ei ole täpsemaid kokkuleppeid tehtud, reguleerib raielankide puhastamist raie­ jäätmetest “Metsa majandamise eeskirja” § 9. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest pu­ hastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega riku­ tud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kah­ justa kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): •• hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine; •• raiejäätmete ülepinnaline põletamine; •• raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; •• raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; •• raiejäätmete äravedu langilt. 12

Metsmik


metsa majandamise nõuded

Raiejäätmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. Tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud. Raiejäätmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust. Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. Konkreetse langi korral tuleb kokku leppida täpne viis, kuidas raiejäätmetega käi­ tutakse. Kasvava metsa müügi korral kuuluvad ka raiejäätmed ostjale ning ostjal on õigus raiejäätmed langilt ära vedada.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

13


Metsaalane seadusandlus

Metsakaitse

14

Metsakaitse on üks metsa majandamise osa. Metsakaitset reguleerib MS § 40 ja MME § 19. Metsakahjustused võivad tekkida nii inimtegevuse kui ka looduslike tegurite mõjul. Metsakahjustuste vältimiseks on vaja esmalt tundma õppida kah­ justuse liike, teisalt osata ennetada või peatada juba levinud kahjustusi. Looduslikud kahjustajad Tuntumad metsakahjustajad on ulukid, üraskid ja kärsakad ning juurepess. Eraldi väärib metsakahjustajana väljatoomist kobras. Lisaks tekitavad palju kahju lumi, põlengud ja tugev tuul. Ulukid (põdrad, kitsed, hirved, jänesed) kahjustavad peamiselt noori puid, põõ­ said ja istikuid. Ulukite põhjustatud kahjustuste ennetamiseks kasutatakse mit­ mesuguseid vahendeid alates verepreparaadiga (Plantskydd) pritsimisest, võrse­ te määrimisest kaitsva pastaga (Cevacol) kuni aia ehituseni välja. Kahjulike üraskite eest metsa kaitseks paigaldatakse metsa püüniseid või langetatakse püünispuid, üraskite püünistesse meelitamiseks kasutatakse feromoone. Männikärsaka vastsed on kahjutud, kahju tekitavad männikärsaka valmikud, kes toituvad noorte männi- ja kuusetaimede tüvedel. Kahjustused on suuremad sügis­suvel kärsakate koorudes ja järgmise aasta kevadel enne haude rajamist. Seega kestab männikärsaka arengutsükkel kaks aastat. Tõrjeabinõuna saab vältida värske raie tegemist okaspuuga uuendatud raiesmiku lähedale. Uue raie võiks teha alles vähemalt kolme aasta pärast. Ka saab kahjustust vähendada, kui okaspuulangid uuendatakse alles kahe või kolme aasta möödumisel 14

Metsmik


Metsakaitse

raiest. Kasutatud on nii püüniskoori mardikate kogumiseks kui ka püüniskraa­ vide kaevamist. Efektiivsem on siiski taimekaitsevahendite kasutamine. Pritsi­ mine on vähem efektiivne. Männikärsaka tõrjeks sobivad Fastac ja Decis. Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida “Taimekaitseseaduses” ja selle alusel kehtes­ tatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda. Istutades tuleb kasutada isikukaitsevahendeid!

Juurepess on kõige ohtlikum ja levinum okaspuude juure- ja tüvemädanik. Eestis on levinud kaks pessuliiki: männi-juurepess (Heterobasidion annosum) ja kuuse-juurepess. Aga juurepess võib olla ka kasel ja kadakal. Juurepessu kahjus­ tuse tagajärjel võivad hukkuda terved puude grupid või oluliselt pidurduda puidu juurdekasv. Haigus levib kolletena juurkontakti kaudu, aga ka eostega õhu kaudu, kus nakatumine toimub juure- ja tüvehaavandite kaudu. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamus­ puuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsa­ kaitse­ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.

Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata. Võimaluse korral tuleb vältida kuusikute majan­ damist suveperioodil, rajada segapuistusid või kahjustatud kuusepuistu asemele istutada hoopis uue põlvkonnana lehtpuu. Tõrjena kasutatakse Rotstopi, millega töödeldakse värskeid kände.

INIMESE tegevus Lisaks eelnimetatud kahjustajatele võib metsa kahjustada ka inimene oma tegevu­ se või tegemata jätmistega. Eriti tormihellad on hõredaks raiutud kuusikud, samas kahjustab lumi eelkõige liiga tihedalt kasvanud ja seejärel tugevalt harvendatud kuusenoorendike. Lehtpuudest on tormihellemad haab ja kask.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

15


seadusandlus

Kahjustatud mets on heaks kahjurite paljunemise ja levimise kohaks. Metsakaitset reguleerib “Metsaseaduse” § 40. Keskkonnaametil on õigus metsa­ kaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõ­ kestamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuses nõutakse kahjustust põhjustava tegevu­ se lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohu­allika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonna­ amet rakendab sunnivahendina sunniraha, on selle ülemmäär 640 €.

Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetest puhastada (vt lk 12).

Tulekahjustused Metsatulekahjude peamine tekitaja on inimene oma hooletusega. Metsapõleng jaguneb pinna-, ladva- ja maatuleks. Pinnatule korral põleb kulu, risu, järelkasv ja alustaimestik. Tule kiirus 100 m kuni 1 km tunnis. Kõige enam kahjustuvad õhukesekoorelised puud (kuusk). Ladvatuli esineb ainult koos pinnatulega, põlevad okkad, lehed ja peenemad ok­ sad. Tule kiirus on 8–25 km tunnis ja sädemed on võimelised lendama väga kauge­ le, tekitades nii uusi põlengukoldeid. Maatule korral põleb turvas või turvastunud huumus. Tuli liigub aeglaselt, põle­ tades läbi puude juured. Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsad, kuid puistu tulekindlus sõltub ka selle vanusest, kasvukohatüübist, alustaimestikust jms. Tule leviku tõkestamiseks saab rajada tuletõkestusribasid või -vööndeid.

Tule levimise kiirus sõltub väga palju ka tuule kiirusest. Nõuded tuletõkestusvööndi ja selle rajamise kohta on kehtestatud “Tuleohutuse seaduse” § 17 lõike 2 alusel.

16

Metsmik


Metsakaitse

Mineraliseeritud katkestuseta tuletõkestusriba (edaspidi tuletõkestusriba) raja­ takse metsade tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku tõkestamiseks: •• tuleohtliku okaspuumetsa ja teemaa piirile laiusega 2,5 m; •• tuleohtliku okaspuumetsa ümber laiusega 2,5–4 m, kasutades metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti ning vajaduse korral tükeldades okaspuumetsa väiksemateks metsaaladeks. Okaspuumets määruse “Nõuded tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise ning tuletõkestusriba ja -vööndi kohta” tähenduses on okaspuu enamusega puistu, mille koosseisu kuulub rohkem kui 70% okaspuid. Tuletõkestusriba võib rajada metsa tulekindluse tõstmiseks ka muudesse kui okaspuuenamusega metsadesse, lähtudes tuletõkestusriba kohta kehtestatud ­ ­nõuetest. Tuletõkestusvöönd rajatakse okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks. Aladel, kus on suur tulekahju tekkimise oht, tuleb okaspuumetsas tuletõkestusvöönditega tekitada üksteisest isoleeritud katastriüksuste, metsaalade või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseb tõke, milleks võib olla tee koos tuletõkestus­ ribaga, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5–4 m laiune minera­ liseeritud tuletõkestusriba. Selleks eemaldatakse rohttaimestik, sammal ja kõdu metsasihilt või muult trassilt mulla või liiva paljastumiseni. Mõlemal pool tõket peab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 70% puistu koos­ seisust) vöönd. Kui metsa kasvutingimuste tõttu ei ole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujun­ dada, peab mõlemal pool tõket asetsema 5 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklas­ sist on 1,5 kuni 2 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad. Tuletõkestusvööndi võib rajada metsa tulekindluse tõstmiseks ka muudesse kui okaspuuenamusega metsa­ desse, lähtudes tuletõkestusvööndi kohta kehtestatud nõuetest. Metsatööde käigus tekkivad kahjustused Metsatööde käigus võidakse kahjustada kokkuveoks kasutatavale sihile jäävaid sildu või truupe ning veo käigus ületatavaid kraave.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

17


seadusandlus

Metsasihte, kraave, sildu ja truupe on lubatud raietööde käigus kahjustada juhul, kui on tagatud vähemalt ühe järgmise nõude täitmine: •• metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul peab metsasihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama; •• ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates peab metsa­ sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama. Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid vee­ kahjustusi, mis puistu tervislikule seisundile negatiivselt mõjuksid. Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel. Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsa­uuendustöödel. Metsa majandamisega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.

Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeet­ rit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt (MME § 21): •• 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks; •• 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates. Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase kasutamise tõttu puhkuseks või mar­ jade ja seente korjamiseks ning muuks looduses viibimiseks on Keskkonnaame­ til õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviise metsa­kaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Tea­ te piirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldab Keskkonnaamet kohalikus või maakonnaajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites ning paneb välja Keskkonnaametis.

18

Metsmik


Metsakaitse

Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib keskkonnaminister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. april­ list 15. juunini (tuntud kui linnurahu). Kahjustustest teatamine Metsaomanik või tema esindaja on “Metsaseaduse” § 41 alusel kohustatud esita­ ma Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustuste kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Mets loetakse kahjustatuks, kui: •• puistus on surevaid või tüvekahjuritega värskelt asustatud, värskelt ulu­ kite kooritud või äsja tuule murtud või heidetud esimese rinde puid roh­ kem kui 5% puude üldarvust; •• rohkem kui 20% puudest on putukate söödud okkaid või lehti enam kui 25% ulatuses; •• puistu kasvutingimused on oluliselt muutunud üleujutuse või keskkonna saastumise tõttu; •• puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha. Keskkonnaamet algatab metsakaitseekspertiisi metsateatisega või muul viisil lae­ kunud teabe alusel, et teha ettekirjutus metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks. Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet. Metsakaitseekspertiisi tellimiseks peab metsaomanik esitama Keskkonnaame­ tile vormikohase taotluse või metsateatise metsakahjustusest või teatise lage­ raie tegemiseks tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite ta­ gajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks. Metsaomanik on kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

19


Metsaalane seadusandlus

Metsateatis

20

Raieid on hea planeerida metsamajanduskava alusel. Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab Keskkonnaametile metsa­teatise: •• kavandatavate raiete kohta; •• kavandatava metsa uuendamise kohta; •• metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esin­ damisõigust tõendav dokument. Metsateatis loetakse kättetoimetatuks, kui: •• esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; •• tähtkirjaga saadetud metsateatise on postiasutus Keskkonnaametile all­ kirja vastu üle andnud; •• esitaja on selle edastanud isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või kui elektrooniliselt esitatud teatis allkirjastatakse di­ gitaalselt. Keskkonnaamet kontrollib: •• kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele; •• kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, sa­ muti metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsatea­ tise saamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus 20

Metsmik


metsateatis

vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke “lubatud”, ning kui tegevus ei vasta nõuetele, märke “ei ole lubatud”. Kui tegevus ei ole lubatud, põh­ jendab Keskkonnaamet seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigusaktidega. Metsateatis tagastatakse esitajale kas •• allkirja vastu, •• väljastusteatega tähtkirjaga, •• elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või •• isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrolli­ miseks aega kuni 30 tööpäeva. Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsa­ teatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuu jooksul pärast esitajale metsateatise kättetoimetamist või allkirja vastu kätteandmist. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda 3 tm puitu metsamaa 1 ha koh­ ta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 20 tm kinnisasja kohta aastas. Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peab metsateatise koopia olema raiekohas kaasas. Lisaks peab olema kaasas isikut tõendav doku­ ment. Metsateatis ning isikut tõendav dokument tuleb esitada raiumise seadus­ likkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel. Metsateatise vorm ja esitamise tingimused on leitavad Keskkonnaameti kodule­ helt www.keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus-2/metsateatis/ ning SA Era­ metsakeskus portaalist www.eramets.ee/blanketid.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

21


seadusandlus

Majandamise erisused 22 kaitstavatel aladel

Kaitstavate alade kasutamist reguleerib “Looduskaitseseadus”. “Looduskaitsesea­ duse” eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Rand ja kallas Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi ees­ voolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks. (LKS § 5) Ranna või kalda piiranguvööndi laius (LKS § 37 lõige 1) on: •• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 m; •• üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m; •• allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suu­ ruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinna­ se kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. (LKS § 37 lõige 2) Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. 22

Metsmik


majandamise erisused kaitstavatel aladel

Ranna ja kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud “Veeseaduse” §-s 29. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimi­ seks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: •• Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; •• teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja ka­ nalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; •• maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. Tavaline veepiir on põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on muu hulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkon­ naameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maa­ parandushoiutööde tegemisel. Rahvuspark Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvus­ tamiseks (LKS § 26). Eesti rahvuspargid on: •• Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kait­ seks; •• Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; •• Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; •• Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuri­ pärandi kaitseks; •• Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja pii­ ranguvöönd.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

23


seadusandlus

Looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uuri­miseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodus­ reservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. (LKS § 27) Maastikukaitseala (looduspark) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitse­ vöönd ja piiranguvöönd. (LKS § 28) Loodusreservaat Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üks­ nes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste vii­ bimine, välja arvatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil. (LKS § 29) Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd LKS § 30 kohaselt on kaitseala maa- või veeala seal väljakujune­ nud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: •• •• •• ••

majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine; inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja ränd­ lindude koondumispaigas; •• sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; •• telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.

24

Metsmik


majandamise erisused kaitstavatel aladel

Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: •• olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taasta­ mist; •• koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; •• marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; •• jahipidamist; •• kalapüüki; •• tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kait­ sealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; •• poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitse­ aluste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; •• pilliroo ja adru varumist. Piiranguvöönd Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades “Looduskaitseseadusega” sätestatud kitsendusi. (LKS § 31) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: •• •• •• •• •• •• •• •• •• ••

uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie; maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutus­ tööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehiti­ se väliskonstruktsioonide muutmine; jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal met­ samajandustöödeks või põllumajandustöödeks;

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

25


seadusandlus

•• telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks etteval­ mistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; •• roo varumine külmumata pinnasel. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja välja­ vedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning met­ sa vanuselisele koosseisule “Metsaseaduses” sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielu­ paiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale ­piiranguid. Hoiuala Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. (LKS § 32) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjusta­ mine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimi­ ne, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: •• tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; •• kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. Kui kavandatav uuendusraie ei kahjusta hoiuala, on lubatud lageraie langi suurus kuni 2 ha ja laius kuni 30 m ning turberaie langi suurus kuni 5 ha.

26

Metsmik


Metsa majandamine kaasomandi korral

27

Mets võib olenevalt omandamise tingimustest olla kahe või enama omaniku kaas­omandis. “Asjaõigusseaduse” (edaspidi AÕS) § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühi­ ses asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 72 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamuse­ le kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Metsa majandamise käigus teiste kaasomanike õiguste rikkumine võib kaasa tuua vastutuse ning tsiviilnõude selleks õigustatud isikute poolt sõltumata met­ sateatise olemasolust. Seega on kaasomanikel soovitatav enne metsa majandama hakkamist omavahel kokku leppida, kuidas ja missugustel tingimustel see toimuma hakkab. Kokkulep­ ped on soovitav sõlmida kirjalikult. Mõned ostjad nõuavad kaasomanike nõusole­ kut ostu-müügilepingu sõlmimisel. Vastavalt AÕS-i § 71 lõikele 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Keskkonnaamet on kaasomaniku suhtes kolmas isik. AÕS-i § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Järelikult on kaasomanikul Keskkonnaameti ees kõik metsaomaniku õigused, sealhulgas õigus esitada metsateatist. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

27


seadusandlus

Töid lubava metsateatise andmisel lähtub Keskkonnaamet raiete lubatavuse hin­ damisel õigusaktide nõuetest ning raiete lubamine ei mõjuta kaasomanike oma­ vahelisi õigusi ja kohustusi metsa majandamisel. Keskkonnaametil ei ole alust keelduda metsateatise menetlemisest olukorras, kus üks kaasomanik on teatise esitanud ning teine soovib teatise kehtetuks tunnis­ tamist või menetluse pooleli jätmist. Lähtutakse põhimõttest, et enamikul juh­ tudest puudub vajadus isiku kasuks tehtud õiguspärast haldusakti ehk lubavat metsateatist kehtetuks tunnistada. Kui kaasomanikel on vaidlus, siis on see nende omavaheline asi, millesse riik ei sekku. Kaasomanik ei tohi pelgalt metsateatise alusel metsa raiuma hakata, sest AÕS-i § 72 lg-st 1 tulenevalt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kok­ kuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kui kaasomanike kokkulepe ühise asja kasutamise kohta (kasutuskord) on kantud kinnistusraamatusse, siis on see informatsioon teadmiseks nii kaasomanikele kui ka kolmandatele isikutele ning seepärast tuleb kasutuskorra kokkulepet metsa­ teatise menetluse juures arvestada. Täiendavalt lisab Keskkonnaamet kaasomanikule tagastatava metsateatise juur­ de kaasomandist ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teavituse.

28

Metsmik


Rikkumised ja vastutus

29

Väljavõtteid “metsaseadusest “ja “looduskaitseseadusest” MS § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. (1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse ra­ hatrahviga kuni 3200 €. MS § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine (1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse raha­trahviga kuni 3200 €. MS § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine (1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse raha­trahviga kuni 2000 €. LKS § 74. Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatak­ se rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse raha­trahviga kuni 3200 €. Trahviühiku määr 2013. a on 4 € (Karistusseadustiku § 47). Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

29


M채rkmed .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................

30

Metsmik


.................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

31


.................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................

32

Metsmik


Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

6 seadusandlus  

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks Raiete valik Metsa majandamise nõuded Metsakaitse Metsateatis Metsa erisused kaitstavatel a...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you