Page 1

1

Raie planeerimine Raie kavandamine Raie ettevalmistamine Raieaeg Raie korraldamine Raie 端histuline kavandamine ja puidu 端hism端端k

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks


raie planeerimine

Teised samast sarjast ilmunud väljaanded 1 2 3 4 5 6

Raie planeerimine Müük Metsa dokumentatsioon Kohustused ja maksustamine Metsa majandamise vormid Seadusandlus

Kasutatud materjalid seisuga 1. november 2012: “Metsaseadus” (MS) koos lisadega “Metsa majandamise eeskiri” (MME) koos lisadega “Metsa korraldamise juhend” koos lisadega “Metsamajanduse alused”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 “Metsaomaniku käsiraamat”, SA Erametsakeskuse väljaanne, 2012 “Metsamaterjalide mahutabelid”, Tallinn, 1969 Eesti Maaülikooli metsa- ja puidumõõtmise õppeaine õppematerjali võrguleht

SA Erametsakeskus väljaanne 2013

Metsmik


Sissejuhatus Raiete eesmärk on puistu koosseisu kujundamine, tootlikkuse ja tulususe suurendamine, uutele puistutele uuendamistingimuste loomine ja puidu varumine. Et metsad oleksid mitmekesisemad ja erinevas vanuses, haigustele vähem vastuvõtlikud ja annaksid paremat toormaterjali, tuleb raieid ette planeerida pikemaks perioodiks. Harilikult on selleks perioodiks 10 aastat. Raiete planeerimise eesmärgiks on võimalikult ühtlane ja pidev metsaressursi kasutamine. Hooldusraietega kujundatakse puistu koosseisu. Halvemate omadustega või mittesobiva puuliigi eemaldamisega antakse allesjäävatele puudele paremad valgustingimused ja toitainete kasutamise võimalused. Suureneb puude jämeduse juurdekasv, suureneb puistu vastupanuvõime putukatele ja seenhaigustele. Õigeaegselt hooldatud puistu on tormikindel ning vastupidav lumele. Suurema hulga valguse ja soojuse mõjul tekib metsakõdust pehme huumus, mis omakorda soodustab puude kasvu. Uuendusraie tehakse siis, kui mets on saanud küpseks ja teda tuleb põhjalikult uuendada. Sealjuures luuakse raiega tingimused uue metsa istutamiseks, külvamiseks või tekkeks looduslikul teel. Uuendusraie on uue metsapõlve algus. Suurem osa metsa majandamist reguleerivaid nõudeid ja kohustusi tuleneb “Metsaseadusest” ja “Metsa majandamise eeskirjast” ning nendega seotud määrustest. Raie planeerimisel on metsaomaniku heaks abimeheks metsamajandamiskava. See koostatakse metsa inventeerimisandmete alusel. Kavas antakse metsaomanikule soovitusi metsa plaanipäraseks majandamiseks.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks


Metsmik


Raie kavandamine

3

Raie kavandamisel tuleb arvestada eelkõige raie eesmärki. Raie planeerimisel on hea võtta aluseks metsamajandamiskava, mis koostatakse metsa inventeerimisandmete alusel. Raied jagunevad: •• uuendusraie, mille hulka kuuluvad: – lageraie; – turberaie; •• hooldusraie, mille hulka kuuluvad: – valgustusraie: kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus; – harvendusraie: 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus; – sanitaarraie; •• valikraie; •• trassiraie, mille hulka kuulub kuni 4 m laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes; •• raadamine.

RAIETE JAGUNEMINE 1. UUENDUSRAIED TURBERAIE

LAGERAIE

Häilraie AEGJÄRKNE RAIE

2. HOOLDUSRAIED Valgustusraie

3. Valikraie 4. Trassiraie

Sanitaarraie Harvendusraie

5. Raadamine

VEERRAIE

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

3


raie planeerimine

Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti, kui kinnisasjal oleva metsa pindala on väiksem kui 2 ha (MS § 11 lõige 42 ). Selleks, et raieid teha, tuleb kõigepealt metsa asukohajärgsele Keskkonnaametile esitada metsateatis. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele ning kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise vastavust nõuetele. Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva. Kui kõik on korras, saadab Keskkonnaamet lubava märkega metsateatise metsaomanikule tagasi. Metsateatis kehtib 12 kuud pärast kättesaamist. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast 12 kuu möödumist. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa 1 ha kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid ­mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.

Selgituseks: Kui metsa kohta ei ole kehtivaid inventeerimisandmeid, tohib sellisel viisil teha a­ inult sanitaarraiet, kuna “Metsaseaduse” § 11 lõige 42 nõuab uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kehtivaid inventeerimisandmeid. Kui inventeerimisandmed on olemas, tohib raiuda aastas 3 tihumeetrit puitu hektari kohta, aga mitte üle 20 tm kinnisasja kohta sellise raievõttega, nagu rinnaspindalast, vanusest või diameetrist lähtuvalt “Metsaseaduse” alusel selles metsaosas teha võiks. Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitse-eeskiri). Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi ka ilma metsateatiseta sealt puitu varuda.

Lageraie kavandamine Lageraie kavandamisel võetakse arvesse: • puistu vanus (küpsusvanus); • puistu keskmine diameeter (küpsusdiameeter); • puistu seisukord. 4

Metsmik


Raie kavandamine

Puistu küpsusvanused (MME § 3): Enamuspuuliik

Boniteediklass 1A

Harilik mänd Harilik kuusk Aru- ja sookask Harilik haab Sanglepp Kõvad lehtpuud

1

90 80 60 30 60 90

2

90 80 60 40 60 90

3

90 80 70 40 60 100  

4

100   90 70 50 60 110  

5 ja 5A

110   90 70 50 60 120  

120   90 70 – 60 130  

Puistu küpsusdiameetrid (MME § 3): Enamuspuuliik

Harilik mänd Harilik kuusk Aru- ja sookask

Boniteediklass 1A

1

2

3

4

5 ja 5A

28 26 26

28 26 26

28 26 24

28 26 22

28 26 18

28 26 16

Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lage­ raiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.

Kui enamuspuuliik on küpsusvanuse või küpsusdiameetri saavutanud, saab sellele osale planeerida lageraie. Boniteediklassi, enamuspuuliigi ja selle vanuse ning keskmise diameetri leiab metsamajanduskavast või inventeerimisandmetest. Puistu seisukord Lageraie on lubatud mis tahes vanuse või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuupuistus, kui selle täius on 40% või vähem. Täius arvutatakse rinnaspindala või tagavara kaudu ja on seega suhtearv.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

5


raie planeerimine

Lageraie korral (MS § 29 lõige 11) ei tohi: •• luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui 2 ha; •• loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha; •• eelmises punktis nimetamata kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla suurem kui 3 ha või kuni 100 m laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha. Eri omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest teises punktis nimetamata kasvukohatüüpides üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni 7 ha. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 m, välja arvatud juhul kui vana raiesmiku ja uue piirneva lageraielangi laius või kogupindala ei ületa lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust.

Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. Keskkonnaamet võib metsaomaniku tellimusel tehtud metsakaitseekspertiisi alusel loodusõnnetuse tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamise võimaldamiseks lubada teha lageraiet ka sellistes puistutes, mis vanuse, rinnaspindala või täiuse järgi seadusandluse kohaselt veel raiesse ei kuulu. Samuti võib metsakaitseekspertiisi alusel lubada raiuda lubatust suurema pindalaga või laiemaid lageraielanke.

6

Metsmik


Raie kavandamine

Looduskaitseseaduse § 37 keelab ranna piiranguvööndis lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: •• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 m; •• üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valg­alaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m; •• allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m.

Turberaie kavandamine Turberaied on sobivad kaitseala metsades, lindude ja loomade kaitstavates elupaikades, haruldaste liikide kasvupaigas ning seal, kus omanik ei soovi lageraiet teha. Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. Kõige enam sobib turberaie männienamusega puistutesse, sest mänd on pikaealine ja tormikindel ning kasvab üldjuhul sellistel aladel, kus looduslikku uuenemist ei takista raieala võsastumine ega liigne rohukasv.

Turberaiet võib teha puistutes, mis on lageraieealised.

Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

7


raie planeerimine

Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Häilraiel võib 1 ha kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgne pindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast. Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või häiludena. Veerraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem metsa keskmisest kõrgusest. Veerraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist. Uuenemiseks võib raiutud alale istutada või jääda ootama looduslikku uuenemist. Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab “Metsa majandamise eeskirja” §-s 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta. Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab “Metsa majandamise eeskirjaga” sellele kasvukohale lubatud järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta. Turberaie tegemisel peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Turberaiel ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui (MME § 6): Täius enne raiet

65% ja suurem 45–64% 44% ja vähem

Raiejärkude arv

Täius pärast 1. raiejärku

Täius pärast 2. raiejärku

Täius pärast 3. raiejärku

3 2 1

50% 30%  0%

30%  0%  

0%  

Raielangi pindala ei tohi olla suurem kui 10 ha. Uut raiet ei tohi alustada lähemal kui 100 m uuenemata langile, välja arvatud juhul kui vana ja uue piirneva raielangi kogupindala ei ületa raielangi maksimaalset suurust.

8

Metsmik


Raie kavandamine

Hooldusraiete kavandamine Hooldusraie liik sõltub puude keskmisest rinnasdiameetrist (valgustus- ja harvendusraie) ning puistu seisundist (sanitaarraie). Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist. Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud “Metsa majandamise eeskirja” lisas 1. Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Harvendusraie vastavust “Metsa majandamise eeskirjale” kontrollib Keskkonnaamet pärast metsateatise esitamist. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus. Sanitaarraie korras võib raiuda: •• •• •• •• •• •• •• •• •• ••

surnud puid; väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; tüvekahjuritest asustatud puid; puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust; tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest ­lageraiest; teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.

Sanitaarraie tegemata jätmisega soodustame metsakahjurite levikut, tekitades sellega ebameeldivusi ka naabermetsaomanikele. MS § 41 alusel peab metsaomanik esitama metsateatise metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

9


raie planeerimine

Raie ettevalmistamine

10

Raiesuund ehk raie sihitus Raiesuund ehk raie sihitus on raielankide üksteise kõrvale paigutamise suund (mitte puude langetamise suund). Raiesuund küpses metsamassiivis on vastu valitsevaid tuuli, et vähendada tormikahjustust ja soodustada seemnete levikut. Esimene lank paigutatakse vastu enamustuulte suunale metsaosa idaserva ehk raiesuund on idast läände. Raiesuund võib olla ka kagust loodesse või kirdest edelasse. Raiesuunaga tuleb arvestada metsaomanikul juhul, kui tal on võimalus mitut metsaosa raieks valida. Kui tegemist on ühe raiesse sobiva väikese metsaosaga, siis ei ole raiesuunda võimalik määrata. Raieala piiride tähistamine Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine, mis loob selgelt nähtava piirjoone raiutava ja mitteraiutavate metsaosade vahele. Kohtades, kus raieks määratud ala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatava joonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutada spetsiaalset metsamärkelinti. Märkelint seotakse raiealast vahetult välja jäävate puude või põõsaste külge, nii jääb raieala piiri tähistus ka pärast raiet alles. Teistest paremini märgatavad on punast ja sinist värvi metsamärkelindid. Märkelindi sidumisel puutüve või oksa ümber ei ole õige jätta lindi lahtiseid otsi pikemaks kui 20 cm, sest talvel jäätudes võivad lindiotsad muutuda jääst nii raskeks, et rebenevad ära. Samuti ei ole hea jätta lindi otsi väga lühikeseks, sest sellisel juhul on märkelindid halvasti nähtavad.

10

Metsmik


Raie ettevalmistamine

Märkelinti ei ole õige siduda puutüve ümber väga tihedalt. Jätta tuleks pisut kasvuruumi, sest muidu rebib kasvav puu lindi katki juba esimesel aastal. Märkelinte tuleb siduda puudele või põõsastele sellise vahemaa tagant, et ühe lindi juurest oleks eelmine ja järgmine lint näha. Selgelt märgitud piir võimaldab raiujal vältida vigu piiri leidmisel, samuti puude langetamist väljapoole raieala. Märkelintide sidumisel on soovitatav jätta lindi sõlmed raieala keskkoha suunas, mis hõlbustab veelgi raiealal orienteerumist. Raieala nurkadesse seotakse kaks märkelinti. Raiepiirkonda jäävate teede tähistamine raie ajal Asulate lähedal ja teede ääres on vajalik ohutuse tagamiseks hoiatusmärkide paigaldamine, vajadusel tuleb raie kooskõlastada tee omanikuga. Teel ja tee kaitsevööndis (“Teeseadus” § 36 lõige 1) on tee omaniku nõusolekuta muu hulgas keelatud: •• teha metsa uuendamiseks lageraiet; •• teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. Loata metsamaterjali paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie või muu keskkonda ümberkujundava töö tegemise eest teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku loata karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (“Teeseadus” § 403). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 €. Raie tegemise ajal peab olema kehtiv metsateatis. Trahviühik on rahatrahvi baas­ summa, mille suurus on 4 € (Karistusseadustik § 47 lõige 1). Laoplatsi ettevalmistus Laoplats peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja ümber pöörata saab. Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal, tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ning muud tingimused (tasu, koristamine, kasutuse aeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu lao­ platsile vedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning laadida metsa-

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

11


raie planeerimine

materjal maha ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ning teekatte lõhkumist, kuid nõuab veidi suurema laoplatsi olemasolu. Väljaraiutavate puude tähistamine hooldusraiel Väljaraiutavaid puid võib vajaduse korral tähistada. Valgustusraiet tehakse puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus. Sel juhul väljaraiutavaid puid ette ei märgita. Valgustusraiel väljaraiutavate puude valikul tuleb säilitada soovitud peapuuliik, selle puudumisel teised puuliigid, mis antud kasvukohta sobivad. Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus. Väljaraiutavaid puid võib tähistada märkevärvi või märkelindiga. Puud tuleb märkida nii, et nad oleksid igast suunast lähenedes nähtavad. Seega on otstarbekas siduda ümber tüve lint või märkida spetsiaalse märkevärviga tüvele ring. Puude märkimine on kallis ja aeganõudev töö ning üldjuhul seda ei kasutata. Kvalifitseeritud metsatööliste korral puudub selleks ka vajadus. Väljaraiutavate puude märkimisel peab metsaomanik arvestama sellega, et pärast harvendusraiet ei tohi allesjääva puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks “Metsa majandamise eeskirja” lisas 1 kehtestatud alammäärast. Praktikas on kasutatud ka näidisalade tegemist. Näidisala võib olla 30x30 m suurune tähistatud ala, kus märgistatakse väljaraiutavad puud ja tehakse raie. Näidisala raie järel saab määrata ligikaudset väljaraie mahtu ja raie teostamiseks kuluvat aega ning visuaalselt hinnata allesjääva puistu esimese rinde rinnaspindala vastavust normidele. Täpsemaks rinnaspindala määramiseks on soovitav kasutada lihtrelaskoopi. Seemnepuude märkimine lageraiel Kui soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga. Seemnepuudeks tuleb jätta hea tervisliku seisundiga, sirge tüvega ja kitsa, kuid mõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar, tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma.

12

Metsmik


Raie ettevalmistamine

Säilikpuude märkimine lageraiel Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit 1 ha kohta. Mahu leidmiseks võib kasutada kas ümarmetsamaterjalide või tüvede mahutabeleid. Säilikpuud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Kokkulepped naabermaaomanikega Raie planeerimisel on soovitatav ühendust võtta naabermaaomanikega ja neid planeeritavast raiest teavitada. Teiste maaomanike valdustest ülesõit või valduste muul viisil kasutamine on soovitatav kooskõlastada kirjalikult. Kooskõlastama peaks ka sanktsioonid ning tähtajad.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

13


raie planeerimine

Raieaeg

14

Parim raieaeg on talvel, siis on kahjustused pinnasele ning taimestikule ja puujuurtele kõige väiksemad. Kõige ebasobivam aeg raieteks on kevad ja suve esimene pool. Sellel ajal on kahjustused juurestikule kõige suuremad, kuna pinnas on juba sulanud ning suure niiskusesisalduse tõttu võib masinatega metsas sõites juurtele kahju teha. Kui suvel hooldusraie tegemine on hädavajalik, oleks soovitav kännud töödeldaspetsiaalse vahendiga, et vältida juurepessu levikut. Samuti on puude koor mahlade intensiivse liikumise tõttu kergesti vigastatav. Puude mahlad liiguvad ning koor on lahti, mille tõttu on vigastused kergemad tekkima. Niiskes ja soojas levivad hästi mitmesugused puudele kahjulikud seened ja viirused. Raiutud metsamaterjal tuleb kiiresti metsast välja vedada, et vältida üraskite levikut ning puidu riknemist. Kevad on ka lindude pesitsuse ja loomade paljunemise aeg ning sellel ajal peab püüdma neid võimalikult vähe häirida.

14

Metsmik


Raie korraldamine

15

Raie korraldamisel tuleb lähtuda raie liigist ja kavandatavast raietehnoloogiast ehk viisist, mil moel hakatakse raiet tegema. Raie tehnoloogia sõltub vahenditest, millega raiet tehakse (mootorsaag, langetustraktor ehk harvester), soovitavatest sortimentidest, kokkuveo viisist (sortimendina, täistüvena) ja kokkuveoks kasutatavatest masinatest ja seadmetest (kokkuveotraktor ehk forvarder, põllumajandustraktor koos haaratsi või metsaveokäru ja tõstukiga, väiketraktorid ja ATV koos vastava varustusega). Raiebrigaadi kasutamisel mootorsaagidega raie korral tuleb arvestada väiksemate mahtudega ja töö sõltub palju ilmast. Mootorsaagidega raie sobib rohkem hooldusraiete tegemiseks. Masinraieid kasutatakse rohkem uuendusraiete tegemiseks, kuid hooldusraieteks mõeldud langetustraktori olemasolul saab väga edukalt teha masinraieid ka nooremates metsades. Meil kasutatakse üldjuhul sortimentidena kokkuvedu. Puu lõigatakse, laasitakse ja järgatakse raielangil ning koondatakse väikestesse hunnikutesse. Sellisel puhul on tüvevigastused väljaveo käigus väiksemad, kokkuvedajal on ühtlasem koormus, mis vähendab mullale ja alustaimestikule tekkivat kahjustust, materjal on puhtam ja laoplats nõuab vähem ruumi. Kokkuveotehnika valikul on vaja hinnata koguseid, pinnast ja kokkuveokaugust raielangilt laoplatsini. Haaratsit võib kasutada nii hooldus- kui ka uuendusraie puhul, sobib väikse mahu korral. Eeliseks on väike omahind ja lihtne käsitsemine. Haarats paigaldatakse tavaliselt põllumajandustraktorile, millel on hea manööverdamisvõime. Puuduseks on korraga kokkuveetava puidu väike kogus, suure laoplatsi vajadus, kuna ei saa kõrget virna teha, samuti tekitab väikeste kogustena kokkuvedu suure tallamiskoormuse ning materjal peab raie käigus olema koondatud kokkuveoteede äärde, mis teeb raie kulukaks.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

15


Metsa raie

Põllumajandustraktor koos metsaveokäru ja tõstukiga on sobilik sortimentide kokkuveoks. Omahind (metsaveokäru ja tõstuki soetamisel) on madal, raie käigus ei ole vajalik sortimentide koondamine kokkuveotee äärde, sest tõstukiga saab võtta ka kaugemalt. Tööjõudlus on suurem ja tallamiskoormus seetõttu väiksem. Võimalik on läbida pikemaid vahemaid, kuna kokkuveetava sortimendi maht on suurem kui haaratsi kasutamise korral. Puuduseks on väike manööverdamisvõimalus, pehmetes kohtades on probleeme läbivusega, põllumajandustraktorite kliirens on väike, nüüdisaegsetel masinatel on palju plastdetaile (sh kütusepaak). Kokkuveotraktorid on spetsiaalselt metsaveoks mõeldud masinad. Nad on kallid, kuid nende tootlus on suur. Nende eeliseks on väike surve pinnasele, suur kliirens, hea läbivus, parem vastupidavus ja võimalus kokku vedada ka probleemsetes kohtades. Puuduseks on masina kõrge hind, vajadus oskustöölise järele, kallid remondikulud ja vajadus kasutada transportimiseks treilerit, mille teenus on väga kulukas. ATV-d ja väiketraktorid on kasutusel eelkõige hooldusraietest saadava puidu kokkuveol. Neid on lihtne kasutada, surve pinnasele on väike ja ülapidamiskulud odavad. Puuduseks on masina suur hind, sõltumine ilmastikuoludest (lume korral on kasutamine raskendatud) ja halb läbivus, kui on kõrged kännud või lamapuit.

Raiejäätmed ja nende kasutamine Uuendamisraie korral on vajalik teada ka seda, kas raiesmik metsastatakse istutuse teel, jäetakse looduslikule uuendusele või kasutatakse looduslikule uuenemisele kaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatava raiesmiku tehnoloogia planeerimisel tuleb jälgida, et oleks võimalik hilisem maapinna ettevalmistus. Seega on oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast. Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalu kaugus võiks olla selline, et oleks võimalus maapinda mineraliseerida (istutuseks ette valmistada). Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord on välja toodud MME § 9. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks.

16

Metsmik


Raie KORRALDAMINE

Raiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): •• hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine; •• raiejäätmete ülepinnaline põletamine; •• raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; •• raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; •• raiejäätmete äravedu langilt. Raiejäätmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. Tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud. Raiejäätmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.

Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

Hooldusraiete korral sisseraiutavate kokkuveoteede nõuded on määratud MME §-s 8. Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid. Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.

Raiejäätmete tükeldamist ja laialilaotamist võib kasutada uuendusraietel juhul, kui ala jäetakse looduslikule uuenemisele. Enamasti kasutatakse raiejäätmete laialijätmist ja tükeldamist hooldusraiete tegemisel. Märja pinnase korral kasutatakse raiejäätmeid kokkuveoteede tugevdamiseks. Raiejäätmete äravedu raielangilt kasutatakse enamasti lageraiete korral.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

17


raie planeerimine

Olulist rolli mängib tehnoloogia valikul ka pinnas. Märgadel aladel ei saa raiejäätmeid ja võsa välja vedada, vaid need pannakse vaaludesse, mille peal traktorid sõidavad. Raiejäätmeid kasutatakse ka kokkuveoteede täiteks. Kogupuiduks nimetatakse laasimata puutüvesid. Kogupuitu ja raiejäätmeid saab kasutada õige varumise korral hakkepuidu valmistamiseks. Enamkasutatavad puiduhakke tehnoloogiad on hakkimine langil ja hakkimine vahelaos. Nõuded metsa kaitseks Seadusega kehtestatud nõuded on välja toodud MME §-s 19. Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: •• raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks; •• ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi, metsa vee­ režiimi, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ja kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud kändude juurimisel. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Metsasihte, kraave, sildu ja truupe on lubatud raietööde käigus kahjustada juhul, kui on tagatud vähemalt ühe järgmise nõude täitmine: •• metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul peab metsasihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama; •• ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates peab metsasihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama. Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju.

18

Metsmik


Raie KORRALDAMINE

Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele.

Soovitus: kokkuveoteid on võimalik tasandada ka ilma koormata kokkuveotraktoriga rööpa servadel sõites.

Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamisest. Naaberkinnistute kasutamine Kui puidu kokkuveoks või ladustamiseks ja väljaveoks kasutatakse ka naaberkinnistuid, tuleb nende kasutamine omanikega eelnevalt (soovitatavalt kirjalikult) kokku leppida. Fikseerida tuleb teede ja sihtide ning laoplatside seisukord enne tööde alustamist ja pärast tööde lõpetamist.

Soovitus: olukorra paremaks fikseerimiseks teha pildid nii enne, kui pärast tööde teostamist.

Raieõiguse võõrandamise korral sõlmib kokkulepped naabermaade omanikega ostja. Leping metsa raieks andmisel Kui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajaga kindlasti sõlmida kirjalik leping. “Metsaseaduse” § 37 alusel peab metsa raieks andmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Raieõiguse olemasolu tõendavad andmed ja dokumendid erametsas on: •• kinnistusraamatu kanne; •• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis; •• isikut tõendav dokument. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

19


raie planeerimine

Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega: •• raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia; •• isikut tõendav dokument. Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument olema raiekohas kaasas ning need tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel.

Raieks üleandmise lepingus tuleb ära näidata kindlasti periood, mille jooksul raiet tehakse, lõigatavad sortimendid ning nende pikkused ja muud eri sortimentidele esitatavad tehnilised tingimused, teenuse eest tasumise aeg ja kord, vastutus ­õigusnormide rikkumise eest jms. Tähtis on leida konkreetsele raiealale optimaalne sortimentide valik (üksikute nottide transpordi ja müügiga kaob loodetud tulu). Valesse mõõtu järgatud sortimendile on keeruline leida ostjat või makstakse sellise sortimendi eest madalamat hinda. Metsamaterjali kvaliteet sõltub sortimendi pikkusest, läbimõõdust, okste laasimise kvaliteedist, noti kõverusest ja puidu riketest. Raie planeerimisel ja läbiviimisel on soovitav tähelepanu pöörata ka metsas olevatele pärandkultuuri objektidele ning nende säilimisele. Puidu väljavedu Pikka aega metsas või laoplatsil seisnud puitmaterjal kuivab ja lõheneb liigselt, mis viib kokkuvõttes alla nii puidu kvaliteedi kui ka müügist saadava tulu. ­Soojal ja niiskel ajal raiutud materjal võib rikneda paari kuuga. Tuule ja päikese käes (näiteks kevadel) võivad mõne nädalaga noti otstesse tekkida sügavad kuivamis­ lõhed. Seetõttu peab raiet planeerides arvestama ka raieajaga. Toore koorimata okaspuidu metsast välja vedamise tähtaeg, millega tuleb arvestada, on toodud MME §-s 21. 20

Metsmik


Raie KORRALDAMINE

Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui 10 tihumeetrit 1 ha kohta, metsast välja vedada järgmiselt: •• 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks; •• 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.

Väikeste koguste korral on soovitatav okaspuusortimendid üraskite leviku vähendamiseks ära koorida.

Tavaliselt jääb puit laoplatsile siis, kui raie jääb kevadisele ajale ning algab teede lagunemine. Kruusakattega teedele ja ka väiksematele kõvakattega teedele kehtestatakse piirangud, mis ei võimalda metsa enam ära vedada, kuna see lõhuks teid. Üldjuhul selliselt seismajäänud puit rikneb. Eriti kiiresti tekivad muutused hiliskevadel raiutud puidus, kui raie ajal on mahlad juba liikunud. Puit võib laoplatsile jääda ka juhul, kui mingit sortimenti on vähe ning seetõttu ei tasu seda välja vedada (transport on kallim kui väikese koguse sortimendi eest saadav tasu). Erametsades, kus raiemahud ühe omaniku kohta on väikesed, on see suureks probleemiks. Käbide varumine Viljakas kasvukohas ja heade tüveomadustega puudelt tasub korjata käbisid seemnete varumiseks. Käbide varumisega tegeleb RMK. Käbide varumise tingimused: •• mänd: peapuuliigi osatähtsus langis peab olema 50% või enam, langi suurus 0,5 ha või enam, vanus 50 a ja enam. Boniteet IA-III. •• kuusk: peapuuliigi osatähtsus 20% või enam. Langi suurus 0,5 ha või enam, vanus 50 a ja enam. Boniteet IA-III.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

21


raie planeerimine

Segapuistu korral võib õiendi võtta ühe langi peale nii kuuse- kui ka männiseemne varumiseks. Õiendi annab välja Keskkonnaamet . Käbi kvaliteet: käbid peavad olema terved (väike vaigujooks võib olla, aga putuka­ aukudega, puruseid ning n-ö sagriseid ja vanu käbisid vastu ei võeta). Kuusekäbi minimaalne pikkus on 4 cm, männikäbil 3 cm. Käbid peavad olema okastest puhastatud. Et käbi kvaliteet säiliks, tuleb neid hoida võrkkottides ladustatuna õhustatud ruumis euroalustele. Käbivarumise õiendit tuleb taotleda vähemalt 2 nädalat enne raiet. Taotlus (vabas vormis) esitatakse Keskkonnaameti metsaosakonnale. Taotlusi võtab vastu 2013. a suvest maakondlik Keskkonnaamet. Küsimuste korral saab helistada tel 520 7198. Täpsustada tuleb ka käbide vastuvõtu aja lõppemist! Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: •• metsaomaniku nimi, isikukood, aadress, telefoni number ja e-posti ­aadress; •• metsa katastriüksuse number ja langi andmed: pindala, koosseis, vanus, boniteet. Tingimused võivad muutuda!

22

Metsmik


Raie KORRALDAMINE

Raie ühistuline kavandamine ja puidu ühismüük

23

Väikeste raiemahtude puhul on võimalik leida abi metsa­ühistute korraldatavatest ühismüükidest ja puidu ühisest varumisest. Eri metsaühistud pakuvad mitmesuguseid teenuseid, milleks on: •• kasvava metsa raieõiguse võõrandamise organiseerimine; •• kasvava metsa ülestöötamise, kokkuveo ja väljaveo ning puidu realiseerimise korraldamine; •• metsamaterjali müügi organiseerimine. Metsaühistu kaudu ühes piirkonnas tööde planeerimine loob suuremad mahud, mis tagab ülestöötamise ja kokkuveoteenuse parema hinna. Väljaveo korral saab koondada eri omanike materjali ning nii ka väiksed kogused realiseerida. Raie ja müügi planeerimise, ettevalmistuse ja korraldamisega tegeleb metsaühistu juures metsameister, kes organiseerib raiealade märkimise, metsa ülestöötamise ning kokku- ja väljaveo. Eeliseks metsaühistu teenuse kasutamisel on võimalus kasutada spetsialistide abi, samuti hoida kokku raie-, kokkuveo- ja väljaveokulusid ning tagada tööde järelevalve. Suuremate koguste tarnimisel on võimalus saada kõrgemat hinda. Metsaühistule tuleb teenuse eest maksta tasu, mille suurus ja tasumise kord võib ühistutel olla erinev.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

23


Metsa raie

Metsaomanik võib raieid korraldada ka ise. Oluline on eelnevalt tutvuda sortimentidele esitatavate kvaliteedinõuetega ning tehniliste tingimustega (pikkus, kõverus, lubatud kahjustused jms). Eeltööna tuleb leida kohad, kuhu hiljem sortiment müüa. Ise raie korraldamise eeliseks on vahendusteenuse pealt kokkuhoitav tasu. Ohuks on valede otsuste tegemine info puudusel või selle ebaõigel tõlgendamisel, tööde organiseerimiseks ja kontrollimiseks kuluv aeg, halbadest lepingutest tulenevad ohud.

24

Metsmik


Mõisted Raie

vähemalt üks metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamine; 2) langetatud tüvede laasimine; 3) tüvede järkamine; 4) metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.

Raieks “Metsaseaduse” tähenduses ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.

Koondamine

metsamaterjali või tüvede kogumine väiksematesse virnadesse kokkuveotee äärde

Kokkuvedu

metsamaterjali või tüvede vedu raielangilt autoga kättesaadavasse kohta

Kokkuveotee

peamiselt hooldusraietel raielangile sisseraiutav teetrass, mis on mõeldud puidu kokkuveo tegemiseks

Väljavedu

metsamaterjali äravedu laoplatsilt tarbijani (sadam või saetööstus); väljavedu tehakse üldjuhul metsaveoautoga

Uuendusraie

raie, kus mets raiutakse ühe või mitme võttega; uuendusraiele järgneb metsa uuendamine

Lageraie

uuendusraie liik, kus mets raiutakse ühe võttega; kasvama võib jätta seemnepuid, säilikpuid ja järelkasvu

Turberaie

uuendusraie, kus olemasolev metsapõlv raiutakse mitme võttega: mets jääb erivanuseline ja ebaühtlase täiusega

Hooldusraie

metsakasvatuslik võte, millega raiutakse metsast osa puid allesjäävate puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie) või metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu regu-

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

25


Metsa raie

leerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie) Sanitaarraie

raie, millega raiutakse välja haiged, surevad ja surnud puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust.

Valikraie

raie, mida tehakse püsimetsana majandatavas metsas

Trassiraie

kuni 4 m laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes;

Raadamine

raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Rinnasdiameeter puutüve läbimõõt mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Puistu keskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puude keskmist rinnasdiameetrit. Rinnaspindala

ringi pindala, mille diameetriks on puu rinnasdiameeter. Puistu rinnaspindala on puistu kõikide puude rinnaspindalade summa. Rinnaspindala määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi liht­relaskoobi abil.

Lihtrelaskoop

ehk nurgašabloon, nurklugeja, nurgamõõdik. Kui relaskoobi ava ja keti pikkuse suhe on 1:50, saab sellega otse, ilma ümberarvutusi tegemata määrata puistus mõõdetavate puude rinnaspindala ruutmeetrites hektari kohta. Sellisel juhul annab 1 loendatud puu 1 m2 rinnaspindala hektarile. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt.

Raielank

kasvava metsa raieks ette nähtud või juba raiutav ala.

Säilikpuu

elustiku mitmekesistamiseks peapuuliigi puudest valitavad suuremad kasvamajäetavad puud. Säilikpuid jäetakse vähemalt 5 tm hektari kohta. Eelistatud on kõvad lehtpuud, mänd, kask, haab ja pärn.

Seemnepuu

lageraies säilitatavad puud. Sobivad puuliigid on mänd, arukask, tamm, saar, jalakas, künnapuu ja sanglepp.

26

Metsmik


MÕISTED

Boniteet

kasvukoha suhtelise headuse näitaja, mis iseloomustab kasvukoha sobivust puuliigi kasvamiseks. Kõige kiirema kasvuga on Ia boniteedi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteedi puistud. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist. Boniteediklass peegeldab puistu majanduslikku väärtust.

Täius

iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga; leitakse puistu 1 ha rinnaspindala (või tagavara) jagamise teel sama kõrgusega normaalpuistu rinnaspindalaga (või tagavaraga)

Puistu

puudega kaetud ala, mis on ühtlase koosseisu, struktuuri, kasvunäitajate ja kasvutingimustega metsaosa; puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks

Takseerkirjeldus puistu ja selle kasvutingimuste iseloomustus. Iga eraldise kohta on toodud eraldise number, pindala, peapuuliik, arenguklass, tuleohuklass, metsa majandamise kitsendused, kasvukohatüüp, boniteediklass ja kõrgusindeks, rinnaspindala või puude arv hektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste ja iseärasuste kohta. Takseerkirjeldus on metsamajanduskava üks osa. Eraldis

metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus. Eraldis on ühtlase iseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaber­ puistust mõne takseertunnuse – vanuse, koosseisu, kasvukohatüübi, boniteediklassi, rinnete arvu, tagavara, tekkeviisi, peapuuliigi, järelkasvu, keskmise rinnasdiameetri või kõrguse – poolest. Puistud jagunevad puht- ja segapuistuteks, looduslikeks ja kultuurpuistuteks.

Üks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks. Näiteks juhul kui puistu jääb mitmele kinnistule, seda läbivad joonelemendid (kraavid, teed) või seal tehakse erinevaid metsamajanduslikke töid. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakenda­ miseks.

Normaalpuistu kasvuruumi kasutamise poolest täiuslik teoreetiline puistu. Normaalpuistu täius on 100% ehk 1,0. Andmed normaalpuistu kohta saadakse spetsiaalsest tabelist, mida nimetatakse standard­ tabeliks.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

27


Metsa raie

Inventeerimine andmete kogumine metsade iseloomu ja seisundi ning nende paiknemise ja varude suuruse kohta. Metsa inventeerimine seisneb metsa eraldise kaardistamises, eraldisel puistu takseertunnuste määramises eraldise takseerkirjelduse koostamises. Häil

väikesepindalaline puudeta ala puistus

Metsateatis

dokument, mille metsaomanik esitab Keskkonnaametile kavandatava raie- ja metsauuendustöö tegemiseks. Keskkonnaamet kontrollib tööde tegemise võimalikkust ning teavitab tööde lubamisest või mittelubamisest metsateatise koopiaga. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Metsateatis tuleb esitada ka metsakahjustusest teavitamisel ja pärandkultuuriobjekti leidmisel.

28

Metsmik


Lisa Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet (m2/ha)

Puistu kõrgus, m

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Männik

Kuusik

Kaasik

Sanglepik

9,6 10,6 11,6 12,5 13,5 14,3 15,2 16,0 16,8 17,5 18,2 18,9 19,5 20,1 20,7 21,2 21,7 22,1 22,6 23,0

7,9 8,8 9,6 10,5 11,3 12,1 13,0 13,8 14,7 15,5 16,3 17,2 18,0 18,9 19,7 20,5 21,4 22,2 23,0 23,9

5,4 6,1 6,7 7,3 7,9 8,6 9,2 9,8 10,4 11,1 11,7 12,3 12,9 13,5 14,2 14,8 15,4 16,0 16,7 17,3

5,6 6,4 7,1 7,8 8,6 9,3 10,0 10,8 11,5 12,2 13,0 13,7 14,4 15,1 15,9 16,6 17,3 18,1 18,8 19,5

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Haavik Kõvalehtpuupuistu

6,8 7,5 8,2 8,9 9,7 10,4 11,1 11,8 12,5 13,2 13,9 14,6 15,3 16,0 16,8 17,5 18,2 18,9 19,6 20,3

6,6 7,4 8,2 8,9 9,7 10,4 11,2 12,0 12,7 13,5 14,2 15,0 15,8 16,5 17,3 18,1 18,8 19,6 20,3 21,1 29


Metsa raie

Puistu k천rgus, m

25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35

30

M채nnik

Kuusik

Kaasik

Sanglepik

23,3 23,6 23,9 24,2 24,4 24,5 24,7 24,8 24,9 24,9 24,9

24,7 25,6 26,4 27,2 28,1 28,9 29,8 30,6 31,4 32,3 33,1

17,9 18,5 19,2 19,8 20,4 21,0 21,7 22,3 22,9 23,5 24,1

20,3 21,0 21,7 22,5 23,2 23,9 24,6 25,4 26,1 26,8 27,6

Haavik K천valehtpuupuistu

21,0 21,7 22,4 23,1 23,8 24,6 25,3 26,0 26,7 27,4 28,1

21,9 22,6 23,4 24,1 24,9 25,7 26,4 27,2 28,0 28,7 29,5

Metsmik


M채rkmed .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

31


Metsa raie

.................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................

32

Metsmik


raie planeerimine

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

1 raie planeerimine  

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks Raie kavandamine Raie ettevalmistamine Raieaeg Raie korraldamine Raie ühistuline kavandamin...

1 raie planeerimine  

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks Raie kavandamine Raie ettevalmistamine Raieaeg Raie korraldamine Raie ühistuline kavandamin...

Advertisement