Issuu on Google+

Vastutustundlik ettevõtlus Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Mirjam Müür, 669 8084 mirjam.muur@lehed.ee

Vastutustundlik ettevõtlus erilehe väljaandmist toetasid: AS Tallinna Lennujaam, Ragn-Sells AS; DHL Estonia AS, DBD Eesti AS, Swedbank AS, Advokaadibüroo LMP, Manpower OÜ

Vastutustundlik ja maailma koduseim lennujaam Foto: Martin Vuks/ Tallinna Lennujaam

REIN LOIK.

märts 2014 Foto: Aivo Kallas/Velvet.

Mõiste vastutustundlik ettevõtlus seondub eelkõige hoolivusega ühiskonna, keskkonna ja erinevate huvigruppide suhtes. Ent ühe rahvusvahelise lennujaama puhul on vastutustundlikkuse ring palju laiem, hõlmates reisijaid, lennuohutust, keskkonnakaitset, lennujaama koostööpartnereid jne – kuni selleni välja, et Tallinna lennujaamal on pikaajaline koostöö ornitoloogidega, kellega abiga püütakse hoida pahaaimamatud sulelised lennuväljast eemal. Intervjuu Vastutustundlik Ettevõtluse lehele andis Tallinna Lennujaama juhatuse esimees REIN LOIK.

Umbes 40 aastat tagasi kirjutas Arthur Hailey raamatu „Lennujaam”. Hailey töömeetod oli võrdlemisi põhjalik: enne iga oma raamatu kirjutamist tavatses ta nii aastapäevad töötada vastavas valdkonnas, antud juhul siis lennujaamas, et olla teemaga peensusteni kursis. Kas olete seda raamatut lugenud? Olen lugenud seda suurepärast raamatut nii eesti kui ka inglise keeles. Peab ütlema, et ega tollasest ajast ühe lennujaama põhiolemus polegi suurt muutunud. Lennujaam on kindlate protseduuridega äriühing, millel on väga suur vastutus nii oma klientide ja partnerite ees kiire, mugava ja ohutu teenuse pakkumisel kui ka ühiskonna ees riigi õhuväravana.

vane toimimine. Meil on ühised väärtused, ühised sihid ja väga hea tunne on kuulda, kui ettevõtte töötaja on uhke siin töötamise üle. Ma ei saa öelda, et meil oleks unelmate palgad ja et tööjõu voolavus oleks null, aga tööjõu voolavus on keskmisest väiksem ja meie inimesed on ühtehoidvad. Rõhutan, et uut väärtust loob ikkagi meie töökollektiiv.

Esimene vaal, millele vastutustundlikkus tugineb – oma töötajad. Alustaksin veidi kaugemalt. Huvitav arengufaas oli 2009. aastal, kui ülemaailmsest kriisist tingituna langes lennureisijate arv 25%. Tulud kukkusid ja kulusid tuli kokku hoida. Meie töötajad olid nõus palgakärpega, et raskest ajast üle saada. See oli vastutustundlik käitumine töötajate poolt, mis muutis firma tugevamaks. See periood suunas meid põhjalikumalt tegelema eesmärgipõhise juhtimisega. Meie eesmärgid on otseselt väärtustele ja sidusgruppide – omanik, reisija, lennufirmad, äripartnerid, meie töötaja ja ühiskond tervikuna – ootustele üles ehitatud. See tagab, et väärtused ei ole pelgalt ilusad sõnad kodulehel, vaid nende taga on kogu ettevõtte eesmärgid, eelarve ja igapäe-

Kolmas vastutustundlikkuse osapool – kindlasti reisijad? Ühelt poolt reisijate mugavus, teiselt poolt lennuohutus? 2013. aastal läbis Tallinna lennujaama 1,96 miljonit reisijat ja selleks aastaks prognoosime kuue-

Siit jõuamegi kohe teise vaala juurde ehk kui suur on Tallinna Lennujaama panus ühiskonda, loodav uus väärtus? Me tellisime majandusanalüütik Maris Lauri käest uuringu, kui suur on meie osa Eesti ühiskonnas. Tuli välja, et 3,2% SKPst laiemalt. Iga lisanduv 100 000 reisijat aastas loob Eestis 134 uut töökohta ja 28 miljonit eurot lisandväärtust aastas. Oleme väga tugevalt Eesti ühiskonnaga seotud.

protsendist reisijate arvu kasvu. Reisijale võib tunduda ikka, et lennuühenduste arv pole piisav, sestap toetame omalt poolt igati uute lennuliinide avamist, mis tähendab lühikeses perspektiivis meile suuremaid kulutusi. Aga hiljem jätab reisija raha kauplustesse, hotellidesse jne. Lennuohutuse parandamiseks saab maandumisrada uue katte ja täielikult uue ning ökonoomsema LED-valgustuse. Kui vaadata Tallinna linna öösel õhust, siis on lennujaam kõige eredamini valgustatud koht. Tallinna lennujaamal on optimaalne 2. astme navigeerimissüsteem (ILS ehk Instrumental Landing System), mis tagab lennukite maandumise ja õhkutõusu ka rasketes ilmastikuoludes. Ilmastik sunnib Tallinna lennuvälja lühiajaliselt sulgema umbes korra aastas, põhjuseks jäite ehk jäävihma sadu või erakordselt tugev külgtuul. Viimane kord oli lennuväli suletud jäävihma tõttu pool tundi. Õiendaks reisijate mugavuse aspektist ühe asja ära. Oli kuulda, et nn odavlendude

reisijatele seatakse sisse oma, väiksemate mugavustega terminal? Nn odavlendudel ei saa reisija pagasit check’ida järgmistele jätkulendudele kuni sihtpunkti välja, vaid peab oma pagasi vahepeatuses välja võtma. Ses mõttes poleks odavlendude terminalil vaja sellist keerulist pagasi käitlussüsteemi, nagu see on praeguse terminali all. Kuivõrd praegusel terminalil läbilaskevõimet jätkub (2,5 mln reisijat aastas), siis me pole odavlendude terminali osas veel midagi otsustanud. Või võtame näiteks lennuki tagurpidi väljalükkamise sillast – odavlennufirmad eelistavad kokku hoida ja sildu mitte kasutada. Alates lennujaama parklasse jõudmisest kuni lennuki pardani kohtab reisija paljut: check in, turvakontroll, kauplused, baarid, isegi raamatukogu, toll, piir jne. Inimene võtab lennujaama kui tervikut, ehkki kõik teenusepakkujad ei kuulu lennujaama alla. Kuidas on õnnestunud kõik need firmad, ametid ja inimesed integreerida?

Lennujaama territooriumil tegutseb tõesti palju ettevõtteid, kes igaüks oma tegevusalal pingutab selle nimel, et reisijal ja lennufirmal oleks lennujaamas hea. Oleme mõistnud, et kui pingutame ja tegutseme ühise eesmärgi nimel kõik koos, on tulemused paremad. Seepärast oleme lennujaama territooriumil tegutsevad ettevõtted, nende töötajad ja meeskonnad sidunud üheks lennujaama kogukonnaks. Selleks, et kogukonna liikmete huvid oleks kaitstud, probleemid lahendatud ja meil koos hea toimetada, oleme loonud kogukonnale internetikeskkonna, kus saab kiiresti vahetada infot. Lisaks oleme loonud kasutajate kogud, kus saab probleemidele üheskoos lahendusi otsida. Ja selleks, et me kõik üksteist hästi tunneks ning ühiseid väärtusi kannaks, oleme algatanud juba traditsiooniks saanud teenindustegude sarja „Koos parimaks”. See koosneb lõbusatest, huvitavatest ja mängulistest ülesannetest, mida võistkonnad sooritavad. Selle kaudu õpime üksteist paremini tundma ja meil on tekkinud meie-tunne.

Last but not least: vastutustundlikkus keskkonna suhtes. Tallinna lennujaam on Ülemiste järvele ja linnale väga lähedal, seetõttu on keskkonnakaitse erilise tähtsusega. Me jälgime väga hoolikalt oma mõjusid keskkonnale. Oleme oma tegevusprogrammi lisanud rohelise lennujaama mõiste. See tähendab, et tahame järk-järgult vähendada oma süsinikdioksiidi jalajälge, vähendada vee- ja energiatarvet ning suurendada taastuvenergiaallikate kasutamist. Oleme saanud ka rahvusvahelise lennujaamade süsinikualase akrediteeringu, mis on tunnustuseks pingutuste eest kliimamuutustega võitlemisel ja kasvuhoonegaaside vähendamisel. Koostöös ornitoloogidega tegeleme süstemaatiliselt lindude lennuväljalt eemalejuhtimisega. Niidame muru madalaks, et pääsukestel poleks putukaid, keda jahtida. Ka paugutame ja mängime teatud meloodiaid ette. Kõiki võtteid tuleb varieerida, sest linnud harjuvad. Või sõidab rajameister enne raudlinnu starti saabumist raja läbi.

Foto: Sven Začek/ TallinnaLennujaam

Kontsern Tallinna Lennujaam arvudes ja faktides Tunnustus 2013: vastutustundliku ettevõtte hõbemärgis Kontserni kuuluvad Tallinna Lennart Meri Lennujaam ja AS Tallinn Airport GH Regionaalsed lennujaamad/-väljad: Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu, Ruhnu Töötajate arv 2013: 574 Äritulu 2013: 40,4 mln eurot Puhaskasum 2013: 5 mln eurot Omanik: Eesti riik Reisijate arv 2013: 1,96 mln Teenindatavaid lennufirmasid: 13 Uued/tihedama graafikuga sihtkohad: Lufthansa 3 x päevas Frankfurti, alates märtsi lõpust Turkish Airlines 6 x nädalas Istanbuli Vueling Barcelonasse 2 x nädalas, alates juunist Portugali TAP Lissaboni 3 x nädalas, alates juunist Allikas: Tallinna Lennujaam


Vastutustundlik ettevõtlus

2

Jätkusuutlik ettevõtlus – äritegevus kooskõlas isiklike väärtushinnangutega Ettevõtted, kes annavad oma panuse ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisse, hoolivad keskkonnast, kogukonnast ja väärtustavad oma töötajaid, ongi vastutustundlikud. Signe Kalberg Foto: Shutterstock

Tihtipeale kasutatakse sõnapaari jätkusuutlik ettevõtlus asemel ka sõnaühendeid nagu ettevõtte ühiskondlik vastutus (corporate social responsibility), vastutustundlik ettevõtlus (corporate responsibility), vastutustundlik äritegevus (responisble business). Definitsioone jätkusuutliku või vastutustundliku ettevõtluse selgitamiseks on mitmeid. Enim levinud tõlgenduse põhjal tähendab vastutustundlik ettevõtlus majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele. Üheselt on jätkusuutlikku ettevõtlust keeruline määratleda. Näiteks maailma säästva arengu ärinõukogu (World Business Council for Sustainable Development, WBCSD) märgib, et see sisaldab endas kolme mõõdet: ettevõtte majanduslikku/finantsilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset vastutust. Samas tõdeb WBCSD, et viis, kuidas ettevõtted enda jaoks teema lahti mõtestavad, sõltub kohalikest teguritest, nagu näiteks kultuuri- ja õigusruum. Jätkusuutlikku ettevõtlust on defineerinud juhtimisteadlane Peter Drucker nii: „Sotsiaalsete probleemide muutmine majanduslikeks võimalusteks ja majanduslikuks kasuks, tootlikuks võimsuseks, oskusteks, hästitasustatud töökohtadeks ja rikku-

seks.” Euroopa Komisjon leiab, et see on ettevõtete toimimine viisil, kus põhitegevusega on kooskõlas sotsiaal- ja looduskeskkond ning mis koosneb pigem vabatahtlikest tegevustest, mitte asjadest, mida ettevõte peab seaduse järgi tegema. Veel üks definitsioon: „Ettevõtte avatud ja läbipaistev

tegevus, mis põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu. Selle eesmärk on anda säästlikku väärtust nii huvigruppidele kui ka ühiskonnale laiemas tähenduses.” (The European Multi-Stakeholder Forum on Corporate Social Responsibility).

Toetab ettevõtte põhitegevust

Üha rohkem ettevõtteid panustab

Marko Siller Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Keskkonnasõbralik, oma töötajaid väärtustav ja ühiskonna murekohtade lahendamisesse panustav ettevõtlus omandab aina laiemat kandepinda. 34 ettevõtet said eelmisel aastal jätkusuutliku ettevõtluse indeksi kvaliteedimärgise. Märgise saajate seas on nii suuret-

tevõtteid kui ka mikro- ning väikefirmasid. Indeks on üles ehitatud tuginedes järgmistele teemadele: vastutustundlikkus ettevõtte strateegia osana, konkreetne tegevus kogukonnas, loodus-, töö- ja turukeskkonnas. Jätkusuutliku ettevõtluse indeksi tulemused näitavad, et jätkusuutlikkuse küsimused laiemas mõttes muutuvad strateegiliselt olulisemateks. Tahame tunnustada kõiki neid, kes oma äritegevuse ühiskondlikust mõjust hoolivad ning selle paremuse suunas juhtimisega teadlikult tegelevad. Kvaliteedimärgised jagasime välja kuld-, hõbe- ja pronkstaseme tugevuskategooriates. Mikroettevõtete kategoorias pälvisid kuldmärgise kodumaise mahetoidu tootja Loodusvägi OÜ ning keskkonna- ja kogukonnasõbralike lastekaupu pakkuv Villapai OÜ. Suurem osa 54 indeksi ankeedi

Olgu nende definitsioonidega kuidas on, aga kõik, kes on kokku puutunud jätkusuutliku ettevõtlusega, möönavad, et tegu on igal juhul valdkonnaga, mis läbib kõiki ettevõtte funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni. Jätkusuutliku ette-

võtluse teema on elujõuline ning selle rakendamine mõttekas vaid siis, kui see on ettevõttele kasulik ja parandab lühemas või pikemas perspektiivis kaasa majandustulemusi. On oluline, et iga ettevõte seoks vastutustundlikkuse oma tegevusala ja kompetentsidega ning pööraks erilist tähelepanu just neile küsimustele, kus igapäevase tegevuse mõju on kõige suurem. Nii on toiduainete tootja jaoks kahepoolse printimise ja elektrooniliste arvete väljastamise kõrval märksa olulisem keskkonnasõbralik tootmiskorraldus ja ressursside hea kasutus tootmises. Samuti on advokaadibüroo panus juuratudengite harimisse või kolmanda sektori tasuta õigusalasesse nõustamisse ilmselt targem ressursside kasutamine, kui seda oleks vaid ühekordne abistamine metsa istutamisel või kodutute koerte varjupaigas (ka need on olulised, kuid peaksid tulema teises järjekorras). Kohati peetakse jätkusuutlikku äritegevust vaid kuluartikliks. Kuigi mitmete protsesside käimalükkamine võib nõuda teatud ressursse (sh inimressursid), on oluline meeles pidada kahte asja: suures osas on see investeering tuleviku edusse ning tuleb osata mõelda, kuidas tehtud kulutus majanduslikult kasu tooma hakkab. Teiseks: paljud asjad on kinni mõtteviisis ega nõua seetõttu suuri alginvesteeringuid.

täitnud ettevõttest püüdles märgisele ühises väike-, keskmisteja suurettevõtete kategoorias, kus andsime sel korral välja vaid hõbe- ja pronkstaseme märgiseid. Võrreldes varasema aastaga on silmapaistvamad uued märgise saajad Ericsson Eesti ASi Tallinna tehas, DPD Eesti AS ja Tallinna Lennujaam. Indeksi koostamise viisime läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, EBSi Eetikakeskuse ja KPMG Balticsiga. Tulemuste hindamisse olid kaasatud mitmed oma valdkonna eksperdid, sh Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, justiitsministeerium, tarbijakaitseamet, Tallinna Tehnikaülikooli algatus Eesti Mitmekesisuse Kokkulepe, MTÜ Vaba Tahe ja Fairtrade Eesti.

Keijo Lindeberg Advokaadibüroo LMP juhtivpartner/vandeadvokaat

Advokaadibüroo LMP (varasema ärinimega Tanel Melk & Partners Law Firm) omandas 2013. aasta jätkusuutliku ettevõtluse indeksis pronkstaseme. Eelkõige tähendab see seda, et me teeme enamat, kui ettevõtlusega tegelemiseks vaja on – tegeleme ka heategevusega ning tasuta nõustamisega. Samuti tähendab planeeritud

vastutustundlik ettevõtlus seotust ettevõtte igapäevategevustega ja kõik tegevused toetavad teineteist. Tunnustus tähendab – meie senine suund vastutustundliku ettevõtluse arendamisel on olnud õige ja jätkame samamoodi. Ühtlasi on see firmale heaks motivatsiooniks. Heategevusega tegelesime ka varem, kuid meie tegevused on muutunud nüüd oluliselt läbimõeldumaks ning vastutustundlik ettevõtlus toetab senisest rohkem ettevõtte põhitegevust. Kliente informeerime vastutustundliku ettevõtlusega seonduvast eelkõige meie veebilehe vahendusel. Me pole sellist uuringut teinud, kuidas kliendid suhtuvad meisse kui vastutustundlikku ettevõttesse. Kuid mitmed potentsiaalsed töötajad on kandideerides maininud, et me eristume enamikust konkurentidest oma ühiskondliku aktiivsusega, mille alla kuulub ka vastutustundlik ettevõtlus.

Jätkusuutliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele:

• madalamad otsesed kulud • suurem tootlikkus ja parem kvaliteet • tugev argument eksportimisel • atraktiivne investoritele • tarbijate suurenev huvi • innovatsiooni allikas • riskide juhtimine • võimalus konkurentsieeliseks Allikas: www.csr.ee Jätkusuutliku ettevõtluse ühiskondlik kasu:

• ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine • puhta elukeskkonna säilitamine • regioonide areng • riskigruppide tööhõive edendamine • rahva tervis • ausam maksude maksmine • üldine parem ettevõtluskliima Allikas: www.csr.ee Põhilised lähtekohad ettevõtjale:

• mõelge selle üle, millele on teie ettevõtte äritegevus suunatud • alustage kogu oma toote- või teenuseahela analüüsist • tundke ära oma praegused vastutustundlikud tegevused • rääkige oma sidusrühmadega • alustage Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksis osalemisest Allikas: www.csr.ee Uuringud näitavad, et:

• 27% eestlastest on valmis maksma kõrgemat hinda nende ettevõtete toodete ja teenuste eest, kes erinevate tegevuste kaudu ühiskonna arengusse panustavad; • 70% eestlastest peab siinsete ettevõtete mõju ühiskonnale positiivseks; • 56% Eesti ettevõtjate ja juhtide jaoks on jätkusuutlik ettevõtlus eelkõige osa ettevõtte strateegiast ning igapäevategevusest. Vaid väike osa peab seda esmajoones mainekujunduse vahendiks (6%) või ebaratsionaalseks moesõnaks ettevõtluses (5%); • 93% uuringus osalenud 766-st ettevõtete juhtidest üle maailma leiab, et ettevõtte jätkusuutlikkuse teema on organisatsiooni edu üks võtmekriteeriumitest; • 68% ettevõtete juhtidest, kes panustavad ettevõtte jätkusuutlikkusse, toovad peamise kasuna välja paranenud majandusnäitajad; • 95% 250 globaalsest ettevõttest koostavad regulaarselt jätkusuutlikkuse aruannet; • 2012. aastal koostas maailmas oma jätkusuutlikkuse aruande 5500 ettevõtet. 2000. aasta alguses oli neid 800. Allikas: www.csr.ee


Vastutustundlik ettevõtlus

4

Töökeskkonna vastutustundlik juhtimine tähendab hoolt töötajate eest

Foto: Karin Kaljuläte

Tööohutus, korras töövahendid, tervislike eluviiside toetamine, lastehoiu rajamine – need on vaid mõned näited, kuidas ettevõtted saavad panustada sellesse, et töötajad end hästi ja turvaliselt tunneksid. Agne Narusk Mida teeb ettevõte, kes tahab pakkuda töötajatele parimat keskkonda – veedab ju inimene tööl enamasti suurema osa oma ärkveloleku ajast? Ta küsib töötajatelt. Nii tegi ka ligi 2600 töötajaga Eesti Post, st käivitas ideepanga. Ühe ettepanekuna tuli sinna soovitus rajada tööle lastetuba. Et näiteks lapse arsti juurde viimine ei tähendaks terve tööpäeva vabaks võtmist. „Lastetoa mõte arenes välja töötajate otsesest vajadusest,” põhjendas Eesti Post oma ettevõtmist heade praktikate kogumikus „Vastutustundlik ettevõtlus Eestis”. „Paljud ini-

mesed käivad kaugemalt Tallinnasse tööle, samas kui nende lapsed on harilikult kodulähedases lasteaias, mis teeb lapsevanemale keerukaks keset päeva lapsele järele minna. Ka koolitusele tulles saab lapsega töötaja seda võimalust kasutada.” Lastetuba rajati kolm aastat tagasi Eesti Posti peakontorisse. Toona seati eesmärgiks luua võimalusel selline hoid ka maakonnakeskustesse. See eesmärk ootab ikka veel täitmist. See-eest lastehoid pealinnas on saanud sisse korraliku hoo. „Koolivaheaegadel, eriti suvevaheajal, on toas ikka korraga nii kümme last,” nendib pressiesindaja Kadri Tonka. „Töötab see nii, et plaanist

pikemalt hoidu kasutada tuleb personaliosakonnale teada anda eelmisel päeval. Siis palutakse lapsehoidja õigeks ajaks kohale.” Lapsehoidjana on palgal viimaste kursuste pedagoogikatudengid. Kasu on Tonka sõnul mõlemapoolne: üliõpilased vajavad paindliku tööajaga tööd, ettevõte usaldusväärset, pedagoogikateadmistega inimest. Suuremad lapsed, kes ise endale lugemist-meisterdamist-joonistamist leiavad, saavad paar-kolm tundi, mil emal-isal tähtsad asjad ajada, hakkama hoidjata. Koolivaheaegadele lisaks on lastetuba täis siis, kui on riigipühaeelne lühendatud tööpäev. Tonka räägib, et kui parasjagu

Roheline ja vastutustundlik jäätmekäitleja Fotod:Ragn-Sells

Eesti suurim jäätmekäitleja Ragn-Sells AS on juba aastaid olnud rohelise ja vastutustundliku maailmavaate ning ettevõtluse eestvedaja Eestis. Heidame pilgu Ragn-Sellsi tegemistesse ja uurime, milline on vastutustundlikkuse olukord Eesti ettevõtluses. Ragn-Sells on teist aastat järjest valitud Eesti üheks vastutustundlikumaks ettevõtteks, teie käes on ka Eesti rohelisima kontori tiitel. Panustate keskkonda palju? Meie jaoks on keskkonnahoid ja vastutustundlikkus oluline osa ettevõtte strateegiast, mis saab alguse missioonist, peegeldub töötajate hoiakutes, teenusearenduses, suhtlemises klientidega. Usume, et üha enam saab keskkonnahoidliku ja vastutustundliku ettevõtte kuvand olema üks olulisi valikukriteeriumeid nii tööjõuturul kui ka kliendi valikutes.

Millistes sektorites on vastutustundlik ja keskkonnasõbralik käitumine eriti hinnatud? Kui räägime ettevõtetest, siis üldjuhul on nii, et rahvusvahelise taustaga ettevõtted panustavad keskkonda ja ühiskonda keskmisest rohkem. Ettevõtte sisemine kultuur ja väärtused ning standardid võetakse üle emafirmadelt. Rahvusvahelist ettevõtete jaoks on hea maine ülioluline ja seetõttu on valmisolek ning tahe panustada keskkonda ka suurem. Kuid on ka pisikesi ettevõtteid, kes on keskkonnahoiu oma südameasjaks võtnud.

Kas täna on keskkonnasõbralik ja vastutustundlik maine tugev müügiargument? Trendid liiguvad selles suunas. Kuigi praegu on peamiseks valikukriteeriumiks hind ning toote või teenuse keskkonna jalajälg jääb veel tagaplaanile. See on mõneti seotud ka sellega, et meie ühiskond ei ole oma ostuotsustes nii vaba kui näiteks meie naabrid Põhjamaades. Teatud sihtrühmade jaoks on see aga väga tugev müügiargument.

Saad Sa tuua mõne näite? Viimasest ajast on näide, kus tulid Shell Eesti inimesed meile külla, et uurida, kuidas nende poolt müüdud õli saaks hiljem kokku koguda ja keskkonnasõbralikult ära käidelda. See on eeskujulik näide sellest, kuidas üks ettevõte mõtleb sellele, et kogu toote elutsükkel oleks keskkonnasõbralik ehk nende jaoks pole keskkonnahoid lihtsalt mingi tühjalt kohalt väljapigistatav PR-trikk, vaid strateegiline otsus. Selliste ettevõtete vastu on sügav austus.

On selliseid ettevõtteid, kelle jaoks keskkonnahoid on lihtsalt üks PR-sõnum. Vastutustundlik ettevõtlus tähendab, et jälgitakse kogu oma tegevuse ja teenuse-toote elutsüklit juurutamisest kuni lõppkäitluseni välja. Loomulikult kõike korraga ei jõua, mistõttu on oluline kuskilt alustada – efektiivne transport, taaskasutus, heategevus jne. Tahaks aga rohkem selliseid Shelli-sarnaseid näiteid, kus ettevõtja tunneb suurt huvi ka selle üle, et mis saab tema toodetud asjadest pärast kasutamist. Räägime pisut taaskasutusest. Kuidas saab taaskasutus olla rohelisem ja mida põnevat kasutatud asjadest saab? Aeg-ajalt levivad legendid, et pole mõtet jäätmeid sorteerida, sest nagunii läheb kõik kokku. See ei vasta tõele ja meie huvi on tegelikkuses vastupidine. Soovime, et sorteeritaks võimalikult palju, sest enamikul asjadel on materjalina palju suurem väärtus nii majanduslikus kui ka keskkonna mõistes. Kui toome kliendi juurest jäätmed ära, siis kõigepealt läbivad

Ragn-Sellsi pälvis eelmisel aastal Eesti Roheliseima kontori tiitli. Ühena vähestest mõõdavad nad ka oma kontori rohelist jalajälge.

Ragn-Sellsi tootevalikus on ka erinevad sorteerimislahendused kontoritele.

need veel täiendava sorteerimise. Näiteks ainuüksi kilekotte sorteerime 4–5 liiki materjaliks – täpne liik ja puhtus on taaskasutuse juures väga oluline. Mida saab juba kasutatud asjadest, see on ülimalt põnev maailm – näiteks valmivad kalakastidest pildiraamid, plastpudelitest maailma tippbrändide spordirõivad või patareidest päikesekreemid. Just, patareidest saab päikesekreem! Mis on Ragn-Sellsi lähituleviku plaanid keskkonnahoiu puhul? Lähiminevikust tahaks rõhutada 2012. aastal valminud jäätmekütuse tehast, mis suuresti tegi lõpu jäätme-

Sorteerimine on lihtne viis tõsta töötajate teadlikust ja ettevõtte keskkonnasõbralikku mainet.

Maailma esimene hübriid jäätmeveok.

te prügilasse ladestamisele. Jäätmekütuse tehas ei asenda küll kodust ja töökohal jäätmete sorteerimist, kuid see loob võimaluse, et nendest jäätmetest, mis seni aastakümneteks maapinda maeti, saab midagi kasulikku teha – energiat toota.

Kui plaanidest rääkida, siis soov on endiselt panustada taaskasutusele suunatud kliendilahendustesse ja senisest rohkem tahaks tegeleda noortega ja anda oma väike panus nende haridusse.


Vastutustundlik ettevõtlus lastetoas väikesi inimesi pole, peavad peakontori töötajad seal koosolekuid – mõnusalt teistmoodi keskkond, ütleb ta.

hambaravikeskuse Kliinik 32 töötajate riietusruumis on seina ääres varbseinad, kus töötajad saavad võimelda ja end lihtsalt lihaste lõdvestamiseks rippu lasta. Sama eesmärki täidab puhkeruumis jalaosa ülestõstmisega diivan. Kuid veelgi märkimisväärsem on ilmselt see, et firma kinkis kõigile oma töötajatele töölesõiduks jalgrattad, lisaks suusad ning suusa- ja jooksuriided – et trennivarustuse puudumise taha pugedes kellelgi sportimata ei jääks. Jalgratta saab tööle jõudes jätta valvega parklasse. Ligi 45 töötajaga Kliinik 32 usub, et tervise edendamine hakkab peale pisiasjadest, nagu töökeskkonna ergonoomika, sirutusharjutused pärast patsiendi vastuvõttu ning korralik valgustus ja kuvarid. „Ettevõte usub, et töötajate liikumisharjumusi on võimalik väikeste asjadega muuta. Kui sportimise ainsaks takistuseks on sobiliku särgi puudumine, siis tuleb see töötajale tagada,” kirjutab vastutustundliku ettevõtluse kogumik. Kõige käegakatsutavama mõjuna toob firma välja töötajate hea tervise ja heaolutunde, seda on märgata kas või väga vähestest haiguslehtedest.

Statoil Eesti Statoil Fuel & Retail avas 2012. aastal renoveeritud Laagri teenindusjaama (pildil), samal aastal märgiti ettevõte ära kui töökeskkonna vastutustundlik juhtija. Tööd antakse rohkem kui 500 inimesele üle Eesti. Alates 2002. aastast annab Statoil tervise, keskkonna, ohutuse (TKO ) valdkonnas välja auhinda, mille eesmärk on teenindusjaamade töötajate motiveerimine paremate selle alaste tulemuste saavutamiseks. Enim punkte kogunud teenindusjaam saab rändkarika ja auhinnaks meeskonnaürituse ettevõtte kulul.

on praktikante saadetud näiteks Saksamaale uusi teadmisi koguma. Töötajad saavad oma ideid ning arvamusi igapäevaselt edastada, kuid struktureeritumalt tehakse seda juba kaheksandat aastat läbiviidava rahuloluuuringu raames. DPD paistab silma ka ühisürituste ning töötajapoolsete initsiatiivide rakendumise poolest. Töötajate

tatakse nii sünni- kui ka muid tähtpäevi. Aasta lõpus toimub reeglina kaks suuremat pidu: töötajate enda poolt kontoris korraldatud jõuluõhtusöök ning ametlikum, DPD poolt organiseeritud uusaastapidu, mille käigus kuulutatakse välja terve aasta kestnud Parimate Töötajate valimiste tulemused. Võitjad saadab DPD kevadisele auhinnareisile. Kuna kolmandiku oma ajast veedavad inimesed töökohal, on DPD hinnangul eriti oluline säilitada tervislik tasakaal töö- ja pereelu vahel. DPD korraldab töötajate lastele lõbusaid lastekaitsepäeva üritusi, täidab esimesse klassi astuvate koolijütside ranitsad koolitarvetega ning toetab rahaliselt töötajate eraelulisi sündmusi. DPD hindab kõrgelt töötajate tervise edendamist: ettevõte maksab kvartaalset spordikompensatsiooni ning toetab erinevatel jooksusarjadel osalemist. DPD võimaldab oma töötajatel välja võtta kaks tasustatud tervisepäeva aastas. DPD jaoks on panus vastutustundliku ettevõtluse valdkondadesse investeering tulevikku. Lühidalt ja löövalt vastabki küsimusele „kas see kõik tasub ennast ära?“ rahuloluuuringus saadud töötajate hinnang 4,39 (viiepalliskaalal) väitele „Mulle meeldib töötada DPD-s“.

Foto: DPD

DPD Eesti jaoks on vastutustundlik ettevõtlus igapäeva lahutamatu osa. DPD säästva arengu põhimõtte, millele ettevõte on oma strateegia üles ehitanud, moodustavad kolm sammast: inimesed, planeet ja kogukond. Ettevõtte kõrgeid kvaliteedi- ning keskkonnasäästlikkuse nõudeid kinnitavad ka kehtivad ISO 9001 ja 14001 sertifikaadid. Ettevõtte peamiseks tegevussuunaks on maanteetransport, millest tekkivad CO2 emissioonid moodustavad suurima osa ettevõtte ökoloogilisest jalajäljest. DPD on mõõtnud tekitatava CO2 ning jäätmete hulka alates 2006 aastast ning võtnud kasutusele mitmeid meetmeid selle vähendamiseks. Alates eelmise aasta juulist pakub DPD Total Zero raames oma klientidele süsinikneutraalset pakivedu, millest saab täpsemalt lugeda ettevõtte kodulehelt. Öeldakse, et ettevõte on nende inimeste nägu, kes seal töötavad - teenindussektoris tuleb see eriti hästi välja. DPD soovib oma töötajatele pakkuda sellist töökeskkonda, kuhu on mõnus igal hommikul tööle tulla, sest motiveeritud ja rahulolevad töö-

tajad on ettevõttele parimaks visiitkaardiks. DPD pöörab tähelepanu võrdõiguslikkusele ja mitmekesisusele juba värbamisel. Ettevõte pakub töö- ja praktikavõimalusi igas vanuses inimestele, klienditeenindusosakonnas töötab ka kaks erivajadustega töötajat, kes täidavad oma tööülesandeid kodukontoris. Sõltuvalt ametikohast on töötajatel võimalik töötada osalise ajaga ning kodukontorist. Suveperioodil teeb DPD koostööd kohaliku Rae valla koolidega, võimaldades õpilastele suvetööd. DPD on väga huvitatud oma töötajate pikaajalistest karjäärivõimalustest. Igale vabanevale või tekkivale ametikohale kuulutatakse esmalt välja ettevõtte sisene konkurss. Nii mitmedki praegu spetsialistide ja juhtidena töötavad isikud

on ettevõttes alustanud teenindaja või assistendi ametikohalt. Kõikide töötajatega viiakse kord aastas läbi arenguvestlusi, sealt kogutud info põhjal koostab ettevõte edasised koolitus- ja karjääriplaanid. Õppuritel on alati olnud võimalik võtta õppepuhkust ning sooritada võimalusel praktika oma ettevõttes – rahvusvahelise ettevõttena

Mida saab ettevõte teha?

Mõned konkreetsed näited vastutustundliku ettevõtte võimalikust töökeskkonnast: • tööohutus – potentsiaalsete ohukohtade kindlakstegemine, riskide maandamine ning muud võimalikud võtted tööõnnetuste ärahoidmiseks; ergonoomilised töövahendid kontoris, korrektne valgustus, õhuniiskus; • töötajate tervislike eluviiside edendamine – ühine spordivõistlustel osalemine, treeningute kompenseerimine, spordivarustuse soetamine, juhised võimlemisharjutusteks töökohal, tingimuste loomine jalgrattaga töölkäimiseks, loengud tervislikust eluviisist, tasuta puuviljad puhkeruumis, sooja toidu võimaldamine; • peresõbralikkus ning töö ja pereelu tasakaal – võimaluse korral töötajatele ajast ja kohast sõltumatu töötamise võimaldamine, vajadusel laste kontorisse kaasa võtmine; • töötajate arengusse panustamine – erialased täienduskoolitused, regulaarsed arenguvestlused ja -plaanid, töö kõrvalt kraadiõppe võimaldamine, vabatahtlikuna tegutsedes õppimise soodustamine; • töötajate kaasamine – kõigi töötajate kaasamine strateegiliste otsuste tegemisel (kindlasti juba enne otsuse tegemist), töötajate ideede/algatuste julgustamine ja tunnustamine; • võrdsete võimaluste pakkumine eri sidusrühmadele värbamisel, tasustamisel ja karjäärivõimalustes. Loetelu on pärit kogumikust „Vastutustundlik ettevõtlus Eestis. Näidete kogumik”, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, 2012

Kõik algab pisiasjadest Ideepank, kuhu töötajad saavad oma ettepanekuid saata ja kust sai alguse ka lastetuba, loodigi selleks, et inimesi rohkem kaasata. Ideepangast kasvas välja ka internetipõhine koolituskeskkond, ellu viidi ettepanek varustada kirjakandjad külma ilma korral kätekreemiga. Ideepanga mõtte on töökeskkonna parandamise teenindusse rakendanud ka AS Tallinna Vesi. „Heade ideede panka” võib oma keskkonna, kvaliteedi ja töökeskkonna parandamise ideid esitada iga töötaja, neid kõiki hindab üks kord kvartalis töökeskkonnanõukogu. Äramärgitud ideed viiakse ellu ning nende autoreid tunnustatakse. Töötajate tervisest hoolimine ongi see alustala, mis tõstab ettevõtte töökeskkonda vastutustundlikult juhtivate ettevõtete ritta. Tervislik ja ohutu töökeskkond koos õigete töötingimuste ja ergonoomiliste vahenditega on nagu Maslovi püramiidi alumine osa – sellest algab kõik. Tallinna südalinnas asuva

Mulle meeldib töötada DPD’s

5

algatusel valmis 2013 aasta varasuvel vanadest euroalustest oma kätega ehitatud suveterrass; igaaastased jõulukuused ning –ehted on samuti meisterdatud taaskasutatud materjalidest. Kaks korda kuus külastavad DPD Taevavärava kontorit pimemassöörid. Vähemalt kord kuus küpsetab DPD naispere maitsvaid hõrgutisi, ühiselt tähis-


Vastutustundlik ettevõtlus

6

Puudega inimene saab tööturul hakkama

Foto: ISS

tööandjate suhtumises, kuid ka erivajadustega inimestes endis. „Paljud neist on aktiivsed, leiavad töö ja saavad elus hakkama. Teistel jälle puudub töötegemise harjumus ja nemad ei suudagi töör��tmiga kohaneda.” Et erivajaduste diapasoon on väga lai, ei pruugigi seetõttu õige ja just konkreetsele inimesele sobiva töökoha leidmine ning kohandamine alati kerge olla. Jaanson lisab, et üks võimalus erivajadusega inimeste tööalaseid väljakutseid avardada on nende kaasamine avaliku sektori valdkondades, sh näiteks sisekaitseja militaarstruktuurides. Tema sõnul oleks see põhimõtteline muutus, mis nõuab ühiskonna valmisolekut. Nii töötavad näiteks Iisraelis täiskurdid lennuvägedes ja arvatavasti saab Eestiski leida erivajadustega inimestele kohandatud töökohti jõustruktuurides. Avaliku sektori eeskuju annaks Jaansoni sõnul kindlust ka erasektori tööandjatele erivajadustega inimeste palkamisel.

Eestist võiks saada esimene riik, kus kõik puudega inimesed, kes töötada tahavad, seda ka teha saavad. Vilve Torn MTÜ Abikäsi hing ja asutaja Indrek Ülper kaotas vasaku käe varateismelisena muru niites, kui poiss komistas ja masin temast üle sõitis. Kuigi noormees õppis ruttu kõike ühe käega tegema, leidis ta pärast kooli lõpetamist rakendust vaid lihtsamatel erialadel. Kui Ülperil ei õnnestunud puude tõttu endale Eestis meelepärast tööd leida, võttis ta suuna Inglismaale. Võõrsil omandas ta majanduse ja ärijuhtimise eriala Bradfordi ülikoolis ning puutus tööotsingutel kokku tööhõiveorganisatsiooniga Remploy – ühinguga, mis abistab puudega inimesi töölesaamisel. Ja tööd ta sai. Eestisse tagasi jõudes märkas Ülper telesaate „Ajujaht” üleskut-

set. Et juba Inglismaal elades tekkis tal mõte, et tahaks Eestiski teha midagi sellist nagu Remploy, kaasas Ülper projektis osalema sõbra Marko Simbergi, kellega vormistati MTÜ. Viis kuud hiljem võideti ettevõtluskonkursil sotsiaalse ettevõtte eriauhind. Sealt enam tagasiteed ei olnud – eesmärk oli üles ehitada organisatsioon, mille missioon on sotsiaalsesse riskigruppi kuuluvaid inimesi avatud tööturule suunata. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson kaotas suurema osa kuulmisest, kui oli kolmeaastane, ent see pole tal takistanud olemast maailmameister sõudmises või tubli parlamendisaadik. Jaansoni sõnul on väga palju kinni

ISS Eesti on vastutustundliku ettevõtte parim näide. Firmas töötab veidi rohkem kui 200 teatud erivajadusega või puudega töötajat.

Parim näide elust endast Kinnisvara korrashoiu ettevõtete ISS Eesti personalijuhi Helo Tamme sõnul on neil 1700 töötajast veidi rohkem kui 200 teatud erivajadusega või puudega. „Meie aktiivne koostöö erinevate organisatsioonidega algas 2012. aastal. Ka enne seda olime enda ettevõttesse erivajadusega ja puudega inimesi tööle palganud, kuid seni oli see pigem juhuslik. Meil puudusid konkreetsed koostööpartnerid ja läbimõeldud tege-

vused,” räägib Tamme. Kui 2012 hakkas ettevõte sügiskuudel mõtlema järgnevatele jõuludele ja jõulukingitustele, otsustati suurte kliendikingituste asemel annetada kingitustele mõeldud raha hoopis abivajajatele. Nii jõutigi heateo sihtasutuse kaudu MTÜni Abikäsi ja ISS Eesti annetatud raha eest koolitati 2013 kevadel 12 erivajadusega tööotsijat. Tamme sõnul oli koolituse eesmärk anda koolitusel osalejatele esmaseid teadmisi tööturule sisenemiseks. Ettevõtte koostöö organisatsioonidega seisneb Tamme sõnul nii tööjõu vahendamises kui ka praktika pakkumises. „Oleme läbi viinud erivajadusega ja puudega tööotsijatele suunatud infotunde nii Tallinnas kui ka Tartus ja valdkonnapõhiseid koolitusi. Töötukassa aga aitas meil hiljuti just meie endi juhte ja personalitöötajaid koolitada teemal, kuidas suhelda erivajadusega või puudega tööotsija ja töötajaga,” ütleb Tamme. Küsimusele, miks peaks üks ettevõte palkama erivajadusega ja puudega inimesi, vastab Tamme nii: „Soovime on oma tegevuse kaudu luua kasu ja muutusi ühiskonnas läbi erivajadusega ja puudega inimeste tööhõive. Just selline käitumine aitab midagi ühiskonnale tagasi anda.” Tamme lisab, et loomulikult vajavad mitmedki erivajadusega töötajad rohkem tähelepanu ja juhendamist, kuid see eest on tegemist töötajatega, kes on üldjuhul keskmisest stabiilsemad ja lojaalsemad.


Vastutustundlik ettevõtlus

7

Ettevõtted löövad kogukonna arengus kaasa Kogukonnast hooliv ettevõte on kohalike elanike jaoks midagi enamat kui lihtsalt tööandja, panustades oma jõududega ka kogukonna arengusse.

Foto: Vallo Kruuser

Kristiina Viiron Kogumikus „Vastutustundlik ettevõtlus Eestis” on loetletud mitmeid viise, kuidas ettevõtted kohaliku elu edendamisel kaasa lüüa saavad. Näiteks kohalike algatuste toetamine oma toodete, teenuste ja teadmistega; osalemine kohalike probleemide lahendamisel, suhtlemine kohaliku omavalitsusega; panustamine oma valdkonna haridusse; panustamine riskigruppide tööhõivesse ja mitmed teised võimalused, mida ettevõtte saab kohaliku elu hüvanguks pakkuda. Heade näidetena toob kogumik esile kümmet ettevõtet: Eesti Energia, Filter AS, G4S, Kliinik 32, Microsoft, Note Pärnu OÜ, AS Põltsamaa Felix, SORAINEN, AS Wendre ja Viru Keemia Grupp. Eesti Energia panustab kogukonna arengusse noorte ettevõtlikkusideede ja koolitusprogrammiga Entrum, mis arendab praktiliste tegevuste kaudu noorte ettevõtlikkust. Neljast sessioonist koosnevas

Eesti Energia korraldatava noorteprogrammi Entrum selle hooaja avasessioon.

koolitusprogrammis omandavad noored vajalikke teadmisi, kuidas käivitada ja ellu viia oma idee, kuidas leida meeskonnakaaslasi ja partnereid ning kuidas teha nii, et ka teised ideest teaksid. Programmist osavõtt, transport, toitlustamine ja õppematerjalid on noortele tasuta. Kohe-kohe, 22. märtsil ootabki ees Entrumi superfinaal, kus astuvad Mektory Innovatsioonikeskuse suurele lavale 13–19-aastased Tallinna, Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaa noo-

red, kes alustasid viis kuud tagasi oma ettevõtlike ideede algatamise ja arendamise teekonda. Entrumi tegevjuht Darja Saar märgib, et nelja aasta jooksul on noored välja pakkunud ideid, millest ongi püsivaid tegevusi välja kasvanud. Näiteks Otepää gümnaasiumi õpilaste loodud MTÜ VeniVidiVici, kes korraldab riigisisest eesti- ja venekeelsete õpilaste vahetust. Entrumi möödunud aasta üks parimaist AndroidÕpik on valmis saanud tahvelarvutipõhise ani-

meeritud loodusõpetuse õpiku 3. klassile. „Praegu nad tegelevad veel õpiku arendamisega, peavad kirjastustega läbirääkimisi. Selle õppeaasta lõpuks peaks õpik valmis saama ning jõudma sügisel koolidesse testimisele,” räägib Saar. Entrumi tegevjuhi sõnul on praegu käimasolevalgi konkursil täiesti toimivaid tooteid, tuues näiteks mobiilirakenduse Matemaatika Abiline, mis annab matemaatilistele ülesannetele kiirelt vastuse ja lahenduskäigu.

Rakendust saab GooglePlayst alla laadida ning seda on päris agaralt ka tehtud. Entrumist saadavat kasu mõõdab Eesti Energia sellega, et palju noori saab ettevõtluskoolitust, suunduvad edasi õppima ja tööturule. Eesti Energia loodab ise ka endale Entrumi kaudu järelkasvu tekitada. Saar osutab, et näiteks Entrumi esimese aasta võitjameeskonda InSpe kuulunud Kristina Eapost on praegu Eesti Energias programmeerijana praktikal. Entrumi mõjul on maakondades käivitatud väikesi Entrumeid, nüüd juba maakondlike arenduskeskuste initsiatiivil. Nelja aasta jooksul on Entrum Eestimaale ringi peal teinud ning järgmisel sügisel alustatakse otsast peale. Koolitsprogramm ja ideekonkurss hõlmab uuel õppeaastal IdaViru ja Lääne-Viru maakonda. Kohaliku elu toetaja AS-i Põltsamaa Felix kirjeldatakse kogumikus „Vastutustundlik ettevõtlus Eestis” kui kohaliku elu tublit toetajat. Ettevõte on panustanud Põltsamaa kardiraja ja spordihoone Felixhall rajamisse, samuti toetab või veab Põltsamaa lossipäevi ja Põltsamaa Festi. Koostöös omavalitsusega on Põltsamaa Felix aidanud linna heitveesüsteemi parandada. Los-

sikompleksi on ettevõte rajanud veinikeldri ja toidumuuseumi. Eraldi toob ettevõte välja oma panuse haridusvaldkonda. Põltsamaa Felix on aidanud kohalikel koolidel ja lasteaedadel korraldada mitmesuguseid üritusi, osta spordivahendeid ja arendada sportimiseks vajalikku taristut. Samuti on ettevõte toetanud gümnaasiumi ajalehe väljaandmist. Felixi laboris on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased teinud katseid toodetega, nagu seda teevad päris laborandid. Alates 2007. aastast, mil ettevõte asus toetama suviste doonoritelkide üritust, on Põltsamaa Felix teinud koostööd Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Alates selle aasta veebruarist toetab igaüks, kes ostab Põltsamaa õunamahla, jõhvika-granaatõunajooki või tomatimahla, ühe sendiga verekeskust. Põltsamaa Felix on kindel, et ettevõtte toetatud projektid (veinikelder, suveüritused) tõstavad piirkonna atraktiivsust ja toovad linna arvukalt turiste, millest tõuseb tulu ka teistele ettevõtjatele, nagu majutajad, toitlustajad, käsitöötegijad. Nagu Eesti Energiagi loodab ka Felix äratada koostöös ühisgümnaasiumiga noorte huvi oma tegutsemisvaldkonna ning ettevõttes pakutavate töökohtade vastu.

Gemba Walk aitab likvideerida ettevõtte kitsaskohti Gemba on Jaapanist pärit juhtimisstiil, mille abil saab muuta ettevõtte tegevusi efektiivsemaks. Gemba idee seisneb selles, et protsesse ettevõttes kohapeal jälgides ja töötajatega rääkides on võimalik märgata ka kõige väiksemaid takistusi ning leida üheskoos parimad lahendused nende likvideerimiseks. Mis selle metoodika revolutsiooniliseks muudab, räägib DHL Estonia ASi Expressi divisjoni tegevjuht Eestis Kristina Laaneots. Mis on Gemba olemus? Gemba on elustiil. See pole ühekordne projekt. See muudab juhtkonna mõttemaailma ja töökultuuri, mis kandub edasi ettevõtte kõikidesse üksustesse. Gemba tähendab jaapani keelest tõlgituna toimumiskohta ehk paika, kus ettevõttes midagi reaalselt toimub. Legendi kohaselt juurutas seda jaapanlane Taiichi Ohno, kes pani töölesoovijad tootmistehases põrandale joonistatud ringi sisse seisma ning käskis enda ümber toimuvat jälgida. Tööle sai see, kes mõistis, mida ta täpselt jälgima pidi. Toimuva „nägemine” ja vahetu kommunikatsioon töötajatega ongi Gemba mõte. Juht, kes on omandanud oskuse „näha” ning seda mitte vaid oma valdkonna piires, on ettevõttele suureks väärtuseks.

Mis Gemba Walk kindlasti ei ole? Ekslikult arvatakse, et Gemba Walki ajal tullakse töötajaid jälgima ja nende tegevust kritiseerima. Gemba ei ole inimeste peale näpuga näitamine. Samuti pole Gemba Walk niisama ringi kõndimine, töötajate õlale patsutamine ja tagaselja rääkimine. Gemba on kokkulepitud, läbimõeldud ja dokumenteeritud protseduuri jälgimine, mille abil muudetakse ettevõtte töö efektiivemaks. Millist kasu Gemba Walk ettevõttele toob? Kõige suuremat väärtust saavad töötajad. Neid kaasatakse ettevõtte arengusse isikliku panuse kaudu protseduuride täiustamisel. Läbi selle tõuseb töötaja motiveeritus ja lojaalsus. Kasvab üldine teadlikkus erinevate osakondade tegevusest ja protseduuridest ning toimub nende pidev parendus. Gemba võimaldab firmas olemasolevat teadmiste pagasit laiemalt rakendada. Ja viimasena, kuid mitte vä-

Foto: DHL Estonia

selleks, et inimeste tööefektiivsus või heaolu kasvaks. Suurim muutus on toimunud juhtimiskultuuris. Lisaks laienenud vastutusele ollakse ka palju rohkem avatud parendustele ning suheldakse avatult. Kõigil on üks eesmärk – pakkuda kliendile parimat teenust.

DHL Expressi Müügi-ja turundusjuht Andra Ligi ning DHL Estonia AS Expressi divisjoni tegevjuht Kristina Laaneots arutamas Gemba Walki.

hemtähtsana – suhtlus juhtkonna ja töötajate vahel muutub vahetumaks. Kuna oleme teenindusettevõte, siis lõppkokkuvõttes teeme seda kõike ju kliendi rahulolu nimel.

mised kogu ettevõttes toimuvast ja ta saab paremini juhendada ka oma valdkonnas töötavaid inimesi ning vajadusel muuta efektiivemaks ka enda osakonna tööd.

Kelle töövahendiks on Gemba Walk? Gembat saavad kasutada igas suuruses ettevõtted. Eelkõige on see juhtide töövahend. Kõige parem viis selle kasutamiseks on cross-functional meetod ehk juht teeb Gemba Walki mõnes teises osakonnas, mitte tema enda omas. Näiteks klienditeeninduse juht käib kullerite tööprotsesse jälgimas ja vastupidi. Tänu sellele suurenevad juhi tead-

Milliseid muutusi on toonud kaasa DHLi Gemba Walk? Kui me oma esimese Gemba Walki DHLis läbi viisime, saime 85 parendusettepanekut. Kõik ettepanekud ei ole seotud suurte revolutsiooniliste muudatustega ega vaja suuri rahalisi investeeringuid, kuid iga väike parendus on oluline ning võib anda suure mõju kliendi rahulolule. Tihtipeale ei olegi vaja palju muuta

Milline näeb välja üks Gemba Walk? Lepi osakonna juhi või vaadeldava töö eest vastutajaga kokku, et soovid minna tema osakonda Gemba Walki tegema. Valmista end ette. Eelnevalt tuleb läbi mõelda, mida sa vaatlema lähed – kas pöörata tähelepanu töökeskkonnale, tervishoiule, ergonoomikale või on oluline hoopiski tähelepanu pöörata ressursside raiskamisele, vigadele protseduuris. Kindlasti ei saa ühekordse lühikese vaatlemisega Gemba Walki läbi viia. Soovitatav on jälgida korduvaid protsesse kindlal ajaperioodil. Ei ole mõtet tähelepanu pöörata asjadele, mis juhtuvad vaid korra. Oluline on märgata rutiinseid ja korduvaid tegevusi, mille puhul ei kasutata ressursse 100% või ei märgata muid parendusvõimalusi. Gemba Walki tegema minnes soovitan kindlasti kaasa võtta fotoaparaadi või kaameraga telefoni. Oluline on kõike nähtut dokumenteerida ja kirjeldada täpselt, mida sa näed, millised on tagajärjed ja millised on et-

tepanekud. Kindlasti peab rääkima inimesega, kelle tööprotsessi sa parasjagu jälgid. Lase tal endal kirjeldada, mis tööd ta teeb ja miks ta seda nii teeb. Siinjuures on oluline eelnevalt veel nendele inimestele kommunikeerida, et tegemist on protseduuride jälgimisega, mitte inimeste töö kritiseerimisega. Töötajaid ei tohi panna ebamugavasse olukorda. Kõige lõpuks peaks kogu see dokumenteeritud info ja ettepanekud jõudma vastava osakonna või konkreetse tegevuse eest vastutaja kätte. Milliste protsesside jälgimiseks saab Gembat kasutada? Gembat saab kasutada kõikide protsesside jälgimiseks. Visuaalselt on kindlasti lihtsam jälgida mõnda konkreetset lõiku tootmisprotsessis kui näiteks raamatupidamises istuda kellegi kõrval ja vaadelda, kuidas inimene ühte töölõiku teeb. See aga ei tähenda, et seda rakendada ei saaks. Inimesed töötavad kogu aeg ja igal ühel tekib ajapikku rutiin oma töö tegemiseks. Kõiki neid protsesse on võimalik ka kõrvalt jälgida ja nendele vajadusel tähelepanu pöörata.


Vastutustundlik ettevõtlus

8 Foto: Shutterstock

Riigiasutused peaksid näitama eeskuju

Martin Kõdar era- ja riskikapitalfirma BaltCap partner (BaltCap on Vastutustundlike Ettevõtete Mõttekoja liige)

Riiklik tegevuskava suunab ettevõtteid tegutsema vastutustundlikult Selle aasta lõpuks peaks riikliku tegevuskava järgi kasvama vastutustundliku ettevõtluse võrgustikus osalevate ettevõtete arv sajani. Signe Kalberg „Vastutustundliku ettevõtlusega tegelemist ei peaks vaatama kui kulu, vaid kui konkurentsieelist, mis võimaldab kliendile täiendavat lisaväärtust pakkudes edukam olla,” ütleb vastutustundliku ettevõtluse foorumi juhatuse liige Martin Kõdar. Ta märgib, et kogukonnale kasu toomiseks peab ettevõte eelkõige ise edukas olema. Nii võivad esmapilgul vaid ettevõtte huvidega arvestavad otsused osutuda tegelikult kasulikuks kogu linna või valla jaoks. See ongi organisatsiooni vastutus oma otsuste ja tegevuste mõjude eest ühiskonnale ja keskkonnale läbipaistva ja eetilise käitumise kaudu, olles ettevõtte igapäevase toimimise osa ja kajastub suhetes partnerite ja huvirühmadega. Vastutustundliku ettevõtluse riiklikus tegevuskavas rõhutatakse, kui oluline on inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide mõistmine, et tegevustel ja prot-

sessidel on majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik mõõde. Enne kui ettevõtted hakkavad rakendama VE tegevuse printsiipe, peavad nad aru saama selle ärilisest kasust. Samamoodi peab ka riik mõistma vastutustundlikku ettevõtlust soodustava poliitika väljatöötamisest saadavat põhilist kasu laiemalt: - Rahvusliku konkurentsivõime tõus. VE-alaste põhimõtete kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju nagu ka ressursisäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamine. Keskkonnahoidlike toodete arendamine tõstab oluliselt Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. - Uue kodanikualgatusliku valitsemise edenemine. Uus suund ühiskonnas on traditsiooniliste võimusuhete ümberpaiknemine – järjest olulisemaks muutub erinevate sektorite vaheline koostöö.

- Täiendus avaliku sektori sotsiaal- ja keskkonnapoliitikale. Traditsiooniliselt on olnud avaliku sektori ülesanne ühiskonna sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine. VE riiklik tegevuskava sidustab ettevõtteid rohkem nende küsimustega.

- Kasu ettevõttele. Vastutustundlik tegevus, sh nii ettevõtte valdkonnapõhine kui ka VE alane teadlikkuse levitamine aitab kujundada ja hoida ettevõtte mainet, mis on oluliseks aluseks heade ärikontaktide ning paremate tehinguteni.

EAS-i auhind vastutustundlikule ettevõttele!

Strateegilised eesmärgid ja tegevused

baastase 2012 sihttase 2014

Vastutustundliku ettevõtluse võrgustikus osalevate ettevõtete arv

25

100

Vastutustundliku ettevõtluse märgist omavate ettevõtete arv

30

50

Vastutustundliku ettevõtluse teemalistel koolitustel ja seminaridel 150 osalenud ettevõtete koondarv Vastutustundliku ettevõtluse alaste tegevustega alustanud puudub ettevõtete osakaal koolituse läbinutest Allikas: Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava

1000

30%

Riiklikku vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava oli kindlasti vaja, et anda välismaailmale signaal, et Eestis on tänapäevane, läänelikele normidele ja reeglitele vastav ärikeskkond ja -kultuur ning riik toetab ja soosib vastutustundlikku ettevõtlust. See fakt iseenesest aitab tõsta meie turu atraktiivsust ja usaldusväärtust välisinvestorite silmis. Oluline on anda ettevõtetele tööriist või juhend vastutustundliku ettevõtluse printsiipide rakendamiseks igapäevases äritegevuses. Kindlasti tuleks sama teha ka riigistruktuurides. Enamik Eestis tegutsevaid ettevõtteid on väikesed ning neil on väga piiratud ajalised ja rahalised ressursid. Väga tervitatav oli esimesel töögrupi koosolekul kõlama jäänud riigipoolne seisukoht, et ettevõtete halduskoormust ja bürokraatiaga tegelemise vajadust ei tohi mingil juhul suurendada. Vastutustundliku ettevõtluse printsiipide jälgimine peab jääma ettevõtete jaoks vabatahtlikuks. Kuid samas peaks riik seda igati tutvustama ja soodustama. Riiklik tegevuskava on kindlasti üks tõuketegureid ettevõtjale, et hakata ühiskondliku vastustuse aruandlust pidama ning näha selles ka konkreetset kasu. Seni on Eestis ettevõtete ühiskondliku vastutuse teema arendamisega tegelenud peamiselt erasektor. Tähtis on aga riigipoolne praktilise eeskuju andmine – riik ja riigiasutused peavad ka ise vastutustundlikult käituma ning vastutustundlike põhimõtete juurutamisega tegelema. Kindlasti puudutab see riiklike toetuste kriteeriumides jätkusuutlikkusega arvestamist ja seadusandluse ning maksukeskkonna arendamist vastutustundlikku ettevõtlust soodustavas suunas. Mõistagi peab selle toimimist ka jälgima – küsimus on, milliste konkreetsete meetmete kaudu seda tehakse. Tänases maailmas ei piisa enam sellest, kui näidata lihtsalt häid finantstulemusi. Järjest olulisemaks muutub see, milline on ettevõtte sotsiaalne mõju ja panus ühiskonnale ja ettevõtet ümbritsevale keskkonnale. Üldjuhul on vastutustundlikud kasumit teenivad ettevõtted. Seda peamiselt seetõttu, et vaid kasumit teeniv ettevõte saab olla jätkusuutlik ning pakkuda oma töötajatele parimaid tingimusi ja võimalusi. Seega peaks ühiskondlik vastutus osaliselt kajastuma ka ettevõtte finantsnumbrites. Täna on palju ettevõtteid/ettevõtjaid, kes kardavad olla läbipaistvad, kuna ühiskond ning teatud juhtudel ka riigi institutsioonid ei suhtu alati hästi sellesse, kui ettevõte kasumit teenib. Enamjuhul tuleneb see ühiskonna eelarvamusest, et kasumit saab teenida vaid ebaausal või ebaeetilisel teel. Siin aitab minu arvates ainult ühiskonna ja riigipoolse hoiaku muutumine – suhtumine edukatesse ettevõtetesse peab paranema. Üks stiimuleid võiks olla näiteks vastutustundlike ettevõtete eelistamine hangetes, samas peab sel juhul väga konkreetsete tegevustena paigas olema kontrollimehhanism. Hea idee, mida riiklik tegevuskava hõlmab, on ka vastutustundliku ettevõtluse lülitamine ettevõtlusõppesse. On kindlasti oluline lisada mõni teemakohane õppeaine majanduse valdkonna õppekavadesse. See võiks anda hea ülevaate vastutustundliku ettevõtluse põhitõdedest ning teemast üldiselt. EAS-i auhind vastutustundlikule ettevõttele!

Julia Piilmann VKG ühiskondliku vastutuse juht Viimase aasta jooksul on vastutustundliku ettevõtluse teema kogunud Eesti meediaruumis üpris palju tähelepanu ja seda tänu rohkem kui 5 aastat kestnud tööle. Vastutustundlik ettevõtlus pole kahjuks meie välja mõeldud. Euroopas on see kontseptsioon juba üle 50 aasta vana ja on kujunenud kaalukate ning edukate ettevõtete kindlaks tunnusjooneks. Kohati on see asendanud isegi klassikalist PR ehk avalike suhete funktsiooni, eelkõige tänu vastutustundlike ettevõtete avatud ja läbipaistvale suhtlemisele ühiskonnaga ja ümbritsevate sihtrühmadega. Eestis on sellega vähe tegeletud, seda meeldivam on, et riik, majandusja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel lõi vastava tegevuskava (Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava 2012–2014). Selle uue tegevussuuna eesmärk on üldjoontes ettevõtluskultuuri edendamine. Kindel on see, et riik näeks ettevõtlussektoris hea meelega eelkõige vastutustundlikke ettevõtteid, mis kohtlevad ausalt oma kliente, partnereid ja riiki ennast, suhtuvad tähelepanelikult enda tegevusega kaasnevatesse mõjudesse. Just sellepärast on üks mainitud tegevuskava prioriteete vastutustundliku ettevõtluse kontseptsiooni populariseerimine Eestis. Andes sellele tegevuskavale põgusat kommentaari, on hea meel tunnistada, et õnneliku erandina, pole finantsküsimus antud teemal prioriteet nr 1. Nii, näiteks oleks selge märk vastutustundliku ettevõtluse tähtsusest riigi jaoks vastutustundliku või säästva arengu auhinna kategooria lisamine EAS-i ettevõtlusauhinna galasse. Suure märgilise tähendusega oleks vastutustundliku ettevõtluse algusajastul iga riigipoolne tunnustus ettevõtetele, mis tegutsevad People – Planet – Profit põhimõtetel ja riigi valmidus dialoogiks ja diskussiooniks antud teemal. Kas tegevuskavaga või ilma, vajab uus ettevõtluse kultuur riigipoolset tähelepanu ja esiletoomist. Pikas perspektiivis on raske leida ala, mis ootaks riigilt nii vähe ja vastu suudaks pakkuda nii palju.


Vastutustundlik ettevõtlus