Issuu on Google+

Turvalisusjaohutus oktoober 2012

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4603

Elukindlustus – mõeldud ka naistele Erlet Saks, turunduse spetsialist Compensa Life Vienna Insurance Group SE Compensa Life Vienna Insurance Group SE on Eesti vanim elukindlustusselts, mis on kindlustusturul tegutsenud juba 19 aastat. Compensa pakub ühe oma tootena surmajuhtumikaitsega riskikindlustust, mis annab lepingus kindlustatud inimesele turvatunde, et tema surma korral ei satu talle kallid inimesed rahalistesse raskustesse. Kindlustushüvitis aitab perel jätkata harjumuspärast eluviisi ning toime tulla rahaliste kohustustega. Erinevalt õnnetusjuhtumikindlustusest makstakse riskikindlustuse hüvitis välja ka siis, kui surma põhjuseks on haigus. Lepingule saab kohe määrata pika kindlustusperioodi – nii ei pea muretsema lepingu iga-aastase pikendamise ega kindlustusmakse suurenemise pärast, kui tervis vahepeal halveneb. Inimesed väärtustavad elukind-

lustuse vajalikkust pigem küpsemas eas, kui kasvab vastutus oma pere või hooldatavate ees. Kuid kasulikum on elukindlustus sõlmida noorelt ning pikaks perioodiks – noorena on meie tervis parem ning kindlustusmakse tuleb seetõttu soodsam. Pika perioodiga lepingud on ka turvalisemad: kui sõlmida leping kohe 20-30 aastaks, säilib sama kindlustusmakse ka siis, kui tervislik seisund vahepeal halveneb, näiteks kui haigestutakse pahaloomulisse kasvajasse. Lühikeseks perioodiks sõlmitud lepingu pikendamisel või uue sõlmimisel tehakse aga uus riskihindamine. Halvenenud tervise korral ei pruugi kindlustusseltsid enam uut lepingut sõlmida või muutub kindlustusmakse oluliselt kallimaks – kõik sõltub diagnoosist. Naiste elukindlustus praegu veel soodsam Sagedamini sõlmivad elukindlustuslepingu mehed, sest just nemad on läbi aegade vastutanud pere turvalisuse ja majandusliku hea-

olu eest. Tänapäeval on aga naiste tähtsus pere ülalpidamisel kasvamas. On peresid, kus ainsaks sissetulekutoojaks on naine (sh üksikemad) või kus toimetulekuks on oluline mõlema pereliikme panus ehk jagatakse võrdselt nii vastutust kui ka kohustusi. Seetõttu on elukindlustuskaitse tähtis ka naiste jaoks. Kui siiani said naised samas ulatuses elukindlustuskaitse meestest mitmeid kordi soodsamalt, siis selle aasta detsembrist on kindlustusseltsidel kohustus pakkuda elukindlustust naistele ja meestele sama tariifi alusel. See tähendab, et naistele elukindlustuskaitse kallineb. Seepärast tasub lepingu sõlmimisele mõelda just nüüd, sest kuni novembri keskpaigani saavad naised Compensast elukindlustuskaitse poole soodsamalt. Compensa eeliseks on paindlikkus ning kliendisõbralikkus. Inimese elu võib muutuda päevaga, seetõttu on väga oluline oma klientide soovide ja vajadustega kaasas käia. Compensas saab elukindlustussumma vabalt valida ning seda

lepingu perioodil vastavalt vajadusele muuta. Samuti saab muuta lepingu perioodi, juurde võtta erinevaid lisakindlustusi või neist loobuda. Lepingu saab sõlmida ka alaneva kindlustussummaga, mis sobib eriti hästi neile, kelle kindlustuskaitse vajadus aastatega väheneb. Näiteks on lapsed peagi suured või pere ja kodu ülalpidamiskulud vähenemas. Suuremate unistuste realiseerimine on tihti seotud pangalaenudega, seetõttu saab Compensas sõlmida ka laenukindlustust. Meil ei ole kindlustussumma jäigalt seotud laenujäägiga – see võib olla ka suurem või väiksem. Lisaks saab klient ise valida, kas tema surma korral makstakse hüvitis välja pangale või hoopis lähedastele. Kui soovite teada, millele võiks veel elukindlustust sõlmides tähelepanu pöörata, siis võtke meiega ühendust. Helistage telefonil 610 3000, saatke kiri aadressile info@compensalife.ee või tulge ise kohale! Soovime, et inimesed ei

Olga Reznik, Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees: Kindlustusseltsid on kohustatud pakkuma elukindlustuslepinguid naistele ja meestele sama tariifi alusel alates selle aasta lõpust. Praegu võiksid lepingu sõlmimise peale mõelda just naised, kellele on hind veel soodsam.

peaks elukindlustusseltsi kartma, vaid julgeksid ühendust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi. Compensa kontorid: •• Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, lahti E-R kl 8-17 •• Riia 4, Tartu tel 733 4170, lahti E-R kl 9-17 •• Aida 5, Pärnu tel 447 3820, lahti E-R kl 9-17 •• Tallinna 19, Viljandi tel 433 4750, lahti E-R kl 9-17 E-post: info@compensalife.ee Veeb: www.compensalife.ee

Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub üle

50 kindlustusseltsi 24 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9 miljardi euroni aastas. Grupil on rahvusvaheline krediidireiting Standard & Poors’ A+. Tutvuge lähemalt: www.vig.com

Elukindlustus, kas ainult maksmisrõõm? Statistikaameti andmetel registreeriti 2011. aastal 15-64 aastaste naiste ja meeste seas kokku 3760 surmajuhtumit. Üle poole surmadest on põhjustanud südame- ja veresoonkonnahaigused (28%) ja kasvajad (27%). Ligi veerandi (23%) moodustasid õnnetusjuhtumisurmad, sh traumad ja mürgistused. Compensas hüvitati 2011. aastal kokku 23 surmajuhtumit.


2

Turvalisusjaohutus

Suvekodu turvalisse talvitumisse võiks kaasata naabrid Enne suvekodust lahkumist pange silma alt ära kõik väärtuslik ja paluge naabreid, et nad aitaks jätta muljet, et maja pole talveks täielikult hüljatud. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee Aasta otsa Tallinnas elav vanapaar, kes veedab vaid suved oma Läänemaal asuvas suvekodus, saab igal kevadel ebameeldiva üllatuse osaliseks. Küll on nende suvekodu aknad sisse visatud ja ust rammitud, kappides tuulatud ja asju lõhutud. Ajapikku on üks aken teise järel kaetud vineeripapiga, sest vanapaaril pole nii palju raha, et kogu aeg uusi aknaid ette panna. Nüüd suvekodu talveks maha jättes kinnitab vanapaar aga uksele kirja: „Palun ära lõhu maja. Meilt pole nagunii midagi varastada!” Kahjuks see pätipoisse ei peata. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse lääne teenistuse vanema Jan Lantsi sõnul langevadki varaste saagiks enamasti suvekodud ja majad, kus alaliselt ei elata ja mis seisavad pika talvehooaja tühjana. „Statistika poolelt ei saa öelda, et vargused on tõusvas või langevas trendis, pigem

on need aastatega enamasti ühel tasemel,” lisab ta. Tavaliselt jätavad pikanäpumehed endast maha segi pööratud toa, lahti murtud aknad või uksed. Varas ihkab asju, mida saab kiiresti ja lihtsalt rahaks teha, olgu selleks siis elektroonika, aiatehnika, nn vanavara või metallesemed. Esmane, mida inimene ise saab ära teha selleks, et tema vara kallale ei kiputaks, on Lantsi sõnul väärt esemed talvehooajaks ära viia või panna need kohta, kus need kohe silma ei hakka. Kindlasti ei maksa väärtuslikke esemeid jätta nähtavale kohale akna juurde või laokile lukustamata kõrvalhoonetesse. Ta soovitab kasutada erinevaid lukke, mis nii aknad kui ka uksed kinni hoiavad. Kui majapidamine on kõrvalisemas kohas, kus puudub naabri valvas pilk, on mõistlik kasutada signalisatsiooni. „Ma ei saa väita, et lukustatud uksed ja aknad ning silma alt ära pandud esemed sajaprotsendiliselt elamise vargakindlaks teevad, ent kindlasti aitab see kaasa varguste ennetamisele,” ütleb ta. Käi oma vara vaatamas Oma vara eest peaks igaüks hoolitsema vastavalt oma võimalustele ehk käima maja olukorraga tutvumas nii palju kui on vajalik ja või-

Foto: Shutterstock

Paluge naabreid, et nad hommikustel jalutuskäikudel astuksid sisse ka teie suvekodu hoovi.

malik. „Soovitan hoida majapidamist sellisena, et möödujal ei tekiks huvi ega võimalust maja ümbruses luusida. Võõrale peaks jääma mulje, et majas elatakse ning see ei seisa tühjana,” selgitab Lants. Suvel soovitab ta niita korrapäraselt muru ning hoolitseda aia eest, talvel aga rookida lund ja käia aeg-ajalt maja kütmas. Ka postkasti võiks regulaarselt tühjendada. Ta usub, et selles saavad abiks olla naabrid, kes siis vastavalt kokkulepitule maja ja selle ümbruse korrashoiu eest hea seisavad ning kogu majapidamisel silma peal hoiavad ja võõra tegutsemist märkavad. Jan Lants juhib tähelepanu sellelegi, et kõik inimesed saavad anda oma panuse varguste vähendamisse. Selleks tuleb vältida asjade ostmist juhuslike inimeste käest. Harva hakkab varas näpatud asju ise kasutama, raha teenimise eesmärgil paneb ta need kiiresti müüki. „On üsna ilmne, et oluliselt alla turuhinna müüdav kaup on varastatud. Küsige julgelt müüjalt kasutatud masinate või tööriistade tehnilist passi või muid dokumente. Mida rohkem on inimesi, kes ostetud kauba päritolu kohalt silma kinni ei pigista, seda vähem on varastel motivatsiooni edasi varastada,” ütleb Lants.

Kodu saab valvata tõhusalt ja säästlikult Sissemurdmised korteritesse ja eramutesse on muutunud järjest tõsisemaks probleemiks. Talvel on suurema löögi all lisaks ka maakodud ja suvilad, kus inimesed aasta läbi ei ela. Ei ole haruldased juhtumid, kui inimene läheb pärast lume sulamist suvilasse, et alustada kevadtöödega, ja avastab, et vahepeal on tema kuur tööriistadest tühjaks tehtud ja majast kõik väärtuslik minema tassitud. Halvemal juhul on suvilat kasutatud lausa ööbimiseks ning pole harvad juhtumid, kui maja on veel ka põlema pandud. Mida ette võtta? Mitte kõigile pole taskukohane kalli valvekeskuse paigaldamine ja turvafirma palkamine. Muidugi on saada ka lihtsaid ja odavaid valvesüsteeme, ent mis kasu on kohapeal karjuvast sireenist, kui teadet sissemurdmise kohta kusagile ei edastata ja ka naabreid pole läheduses, kes sireeni kuuleksid? Korralikuma turvasüsteemi paigaldamine nõuab aga kallimat tehnikat ja väljaõppinud paigaldajat. Hind tuleb krõbe ja seepärast loobuvad paljud valvesüsteemi paigaldamisest ning loodavad, et ehk see kord jälle veab. Eesti turule on jõudnud valveseade EPIR, mis on kogunud

populaarsust juba kogu Euroopas. Leedu tootja Eldese valveseade EPIR valvab tõhusalt, säästlikult ja efektiivselt. Paigaldamise ja seadistamisega saab hakkama igaüks. EPIR sobib maja, korteri, suvekodu, kuuri, haagissuvila jt objektide valvamiseks. EPIR on terviklik lahendus, mille väikesesse korpusesse on integreeritud kõik vajalik. Seade koosneb liikumisele reageerivast infrapunadetektorist, millesse on sisse ehitatud GSM-valija. Komplektis on olemas kõik vajalik: valveseade, seinakinnitus, aku toitekatkestuse puhuks, toiteadapter 5 m juhtmega ja USB-kaabel häälestamiseks. Kolme lihtsa sammuga on teil võimalik paigaldada isiklik koduvalvesüsteem, mis edastab sissetungihäire teile mobiilile või lauatelefonile. Omalt poolt tuleb teil ainult paigaldada SIM-kaart, lisada pereliikmete numbrid (kuni 5 telefoninumbrit) ja paigaldada EPIR lae alla. Sobivad kõikide mobiilioperaatorite kõnekaardid või lepingulised paketid. Valvestamine ja valvest maha võtmine toimub ühe tasuta kõnega. Soovi korral teavitab EPIR sellest valitud kasutajaid. Sissetungist annab seade märku lühisõnumi ja helistamisega – seega ei saa häire kuidagi

märkamatuks jääda. Huvitav lisavõimalus on see, et seadmesse sisseehitatud mikrofoni kaudu saab häire korral kuulata, mis kohapeal toimub. Voolukatkestuse korral jätkab seade tööd aku pealt. EPIRile juhtmevaba mooduli lisamisega saab süsteemi laiendada. Juurde saab liita juhtmevabasid andureid ja kaasaskantavaid distantspulte seadme valvestamiseks. Soovi korral on võimalik liituda turvafirmadega. Kui teil on valvekeskus paigaldatud, ent häiret ei edastata, on lahendus ka selleks puhuks. GSMvalija ESIM251 saab ühendada kõikide valvesüsteemide külge, et teid sissetungist teavitada.

BK Eesti AS Laki 12, 10621 Tallinn Tel 650 6901 www.bkeesti.ee


Turvalisusjaohutus Eesti Naabrivalve käivitab häirenupu teenuse projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil” raames, mida rahastab EestiŠveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Eesti Naabrivalve on 2000. a kodanikualgatuse korras asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Häirenupu teenust on Eesti Naabrivalve erinevate projektide kaudu arendanud alates 2009. aastast, nüüdseks on valdkonna ekspertide ja koostööpartnerite abiga välja töötatud teenus, mida ühing on valmis pakkuma üle Eesti. Teenust pakutakse MTÜ ja kohalike omavalitsuste koostöös.

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi. MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Uuenduslik teenus aitab märkimisväärselt suurendada inimeste turvalisust ja kiirendab abi kohalejõudmist – nupulevajutus või suitsuanduri häire annavad mobiiliside kaudu abistajaile juhtunust viivitamata teada. Sedasi saab vältida õnnetuse liiga hilja avastamist – nii tulekahju kui ka terviserikke korral on abi saamisel tihti küsimus minutites ja sekundites. Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma

probleemidega teistele asjatut tüli põhjustada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetused ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti. Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja

lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust.

Vabatahtlikud, kes on valmis esmase reageerijana teenuses osalema, saavad tasuta tuleohutuskoolituse päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul on teenuse kättesaadavus nii hajaasustusega maapiirkondades kui ka linnades oluline. „Koolitatud vabatahtlikest on ohuolukordades päästeteenistusele palju abi,” kinnitas Ints.

MTÜ poolt välja töötatud teenus erineb äriettevõtete pakutavatest analoogidest mitmeti. „Usaldusliku suhte tekkimine abivajaja ja vabatahtliku vahel, kogukonna sidususe ja aktiivsuse suurendamine, vabatahtlike võrgustiku kujunemine, tuleohutus- ja esmaabialase teadlikkuse suurenemine ühiskonnas – need on vaid mõned paljudest teenuse lisaväärtustest,” ütles Eesti Naabrivalve projektijuht Liina Kirsipuu.

Rohkem infot: Koduleht: hairenupp.naabrivalve.ee Telefon: 6 522 522, 50 62 588 E-post: nupp@naabrivalve.ee MTÜ Eesti Naabrivalve

3


4

Turvalisusjaohutus

Küberruumi parim lukk on murdmiskindel parool Nagu reaalses maailmas, leidub ka virtuaalmaailmas neid, kes on huvitatud hooletute arvutikasutajate masinates leiduvast infost, mida kuritahtlikult ära kasutada. Priit Liiviste priit.liiviste@epl.ee

Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna nendib, et peamiselt pääsevad kuritahtlikud isikud tundlikule infole ligi pahavara abil, selle järgneb social engineering (inimestega manipuleerimine, et kutsuda esile teatud käitumist või konfidentsiaalse teabe avaldamist – toim), vähemal määral kasutatakse võrgu pealtkuulamist ning füüsilist ligipääsu kaitsmata arvutile. Kurjamid võivad esineda näiteks ka e-posti teenust pakkuva portaali administraatorina ja paluvad kirjas oleva lingi vahendusel uuendada parooli. Nende võimaluste hulka piirab ainult kurjategijate fantaasia. Eesmärgiks, nagu ikka, on saada ligi võõrastele vahenditele, otsesel või kaudsel viisil sellega raha teenida või lihtsalt huligaanitseda. Tihti ei saa ohvrid rünnaku toimumisest teada ega oska

võimalikke tagajärgi karta. See muudab küberpättide elu lihtsamaks ning neile jälile saamise keeruliseks. Pahavara ja kuritahtluse osas ei ole põhimõttelist vahet arvuti ja nutitelefoni vahel. Turvareeglid on samad: hoiduge pahavara eest, ärge laske võõral oma seadet näppida ning ärge tundke end „tasuta” ehk avatud võrkudes ülearu vabalt. Ning samamoodi, nagu kodust lahkudes lukustate ukse, pange virtuaalsed lukud peale ka oma tähtsaid andmeid sisaldavatele elektroonilistele abilistele. Alljärgnevalt mõned nõuanded, kuidas pahatahtlike IT-vandaalide elu võimalikult keeruliseks teha. Kaitse oma arvutit Et oma arvutit kaitsta, tuleb muuta paroolid võimalikult murdmiskindlaks. Turvalise parooli loomise põhitõed on võrdlemisi lihtsad ning neist on üsna palju räägitud, ent laisema arvutikasutaja jaoks on nende genereerimise ja talletamise tarvis olemas ka spetsiaalsed programmid. „Peaaegu kõik paroolihaldustarkvarad suudavad ka keerulist parooli genereerida, selle oma paroolihoidlasse salvestada ning siis kui vaja läheb, selle ka õigesse aknasse suu-

Foto: Shutterstock

need on klahvivajutuste salvestamise jaoks loodud programmide suhtes vastupidavamad. Samas kujutab tema meelest siiski turvariski see, et paroolid on koondatud ühte kohta, mis on heal juhul samuti kaitstud vaid parooliga.

Kuidas käituda, kui võõras on saanud teada sinu salasõna?

nata. Soovitada julgen Password Agenti, KeePassi, ning LastPassi,” selgitab Aare Kirna. Ta arvab, et pole põhjust karta, et ühte kohta kogutud paroolid kurikaeltele elu lihtsamaks teevad. Nende programmide valmistajad müüvad eelkõige usaldust ega saa endale lubada vähimatki kahtlust tee-

nuse kvaliteedi ja turvalisuse suhtes. Kauslikud on need programmid Kirna arvates igal juhul, sest keegi ei suuda kümneid keerulisi paroole, eriti neid, mida pidevalt vaja ei lähe, kogu aeg meeles pidada. „Sellised paroolihaldusrakendused on reeglina turvalisemad kui tavaline märkmik.

Valiku võiks teha eelkõige kasutusmugavuse järgi – proovida tasub erinevaid rakendusi,” lisab Kirna. IT-turvalisuse konsultant Andri Arula leiab aga, ühest küljest see küll lihtsustab paroolide haldust (inimene ei hakka neid kuhugi märkmetena üles kirjutama) ning

•• Vaheta salasõna nii kiiresti kui võimalik, kasuta selleks turvalist arvutit. •• Jälgi, et seda poleks võimalik sinu teadmata lähtestada – vaata üle oma salaküsimus ning lähtestamise e-postiaadress või telefoninumber. •• Kui kahtlustad, et salasõna varastati arvutisse sissemurdmisel, võta ühendust oma IT-tugiisikuga. •• Suuremates firmades tuleb viivitamata teavitada sellest kohalikku IT-administraatorit, kes muudab paroolid kohtades, millele me ei pruugi mõeldagi (domeeni logimised, VPN jne). •• Kui tulekahju on kustutatud, siis tee analüüs, miks parool varastati või kuidas see kätte saadi.


Turvalisusjaohutus

Sunoreki aknakatted pakuvad mitmekülgset turvatunnet 1993. aastast tegutsev AS Sunorek on Põhjamaade suurim aknakatete tootja, mille üheks suureks tootegrupiks on vandalismi ja varguste eest kaitsvad turvakardinad. Turvakardinaid on vara kaitseks kasutatud juba aastakümneid, mille jooksul on tehnoloogia aina edasi arenenud. Moderniseeritud on tõstemehhanismi ja lisatud turvaelemente ning kasutusmugavust. Turvakardinate põhiolemus on siiski jäänud samaks. Tur vakardinaid jagunevad kasutusvaldkonna ja turvariski järgi kaheks. Turvaruloosid kasutatakse väiksema riskiga kohtades nagu näiteks kioskid. Need ei sobi aga juveelipoodide või muude hinnalist ja ihaldatud kaupa pakkuvate äride kaitseks. Turvarulood võib kasutada ka kodu või suvila lisaturvameetmena, sest sellest läbi tungimine tekitab rohkem müra kui ukseluku või aknaklaasi lõhkumine ning äratab seetõttu ka naabrite

või juhuslikult sündmuspaigast möödujate tähelepanu. Lõunamaades on turvarulood populaarsed lisaks seepärast, sest aitavad võidelda kõrvetava päikesega ning isoleerivad tülikat tänavamüra. Turvaruloosid saab juhtida käsitsi lindi- ja nöörisüsteemiga või ka elektriajamiga. Väikeste akende puhul kasutatakse peamiselt lintajamit. Turvatrellid Teiseks turvakardina alajaotuseks on täisalumiiniumist kuni 7 meetri laiused turvatrellid, mida kasutatakse laialdaselt kaubanduskeskustes. Hoone projekteerimise käigus on need võimalik ka hoonesse sisse ehitada, sel moel moodustub seinaga ühtne tervik, mis ei riiva silma.

Turvatrellid Kristiine keskuses

Ülevalt alla avanev voldikkardin

Turvatrelle saab juhtida käsitsi väntajamiga või elektriajamiga. Eelistatakse elektriajamit, sest trellid kaaluvad palju. Kaubanduskeskustes on oluline varustada elektriajam avariivõimalusega, juhul kui vool ära läheb, ei jää inimene trellide taha lõksu, vaid saab need käsiväntajamiga siiski üles tõsta. Samasuguse avariisüsteemi saavad oma turvakardinatele paigaldada ka erakliendid.

lidest läbi pääseda. Selleks on vaja kindlasti erivarustust ja aega, mida antud olukorras tal ei ole,” selgitab Algma.

Mida suurem on risk turvalisusele, seda tõhusam on Sunoreki tootejuhi Monika Algma sõnul paigutada turvakardinad sissepoole akent. „Kui vandaal on võtnud nõuks varguse toime panna, siis ei pea teda ükski lukk. Kui klaas on purustatud, hakkab tööle signalisatsioon, aga kurjategijal on vaja veel ka trel-

Klassikaline aknakate tõstab turvatunnet Pimedal ajal saavad inimesed oma kodu ja vara võõraste pilkude eest edukalt varjata pea kõikide aknakatetega. „Kui ruloo õhtuti alla lasta, oleme võõraste pilkude eest varjatud. Igasugune aknakate on turvaline meie rahakotile – nii hoiame kokku küttekuludelt, sest läbi ava-

Esialgu võib turvakardinate hind tunduda kõrge, ent see on suhteline, kui arvestada, et nende kasutusaeg on ligi 20 aastat, mille jooksul hoitakse ära võimalikud rünnakud vara ja väärisasjade vastu.

tud klaasipinna läheb oluliselt sooja välja,” selgitab Monika Algma. Suvel aitab ruloo hoida toas madalamat temperatuuri ja konditsioneeri pole vaja kasutada. Voldikkardinad tagavad turvatunde ja privaatsuse ka päeval, samal ajal pääseb ka valgus tuppa. Kardina saab avada nii, et ülemine osa aknast on avatud ja alumine varjatud. Voldikkardinaid on hea valik ka erikujuliste akende korral (ümmargune, kaarjas, kolmnurkne jm), mille puhul teistsuguste aknakatete kasutamine on raskendatud. Lapsevanemad Sunorek hoolitseb ka kõige kallima vara, laste turvalisuse eest. Tänavusest aastast on Sunorek hakanud täitma mõnedes Euroopa

Liidu riikides juba kasutusele võetud direktiivist tulenevaid kohustusi, et kõik kett- või nöörajamiga aknakatted oleksid varustatud laste turvalisust tagavate detailidega. Selleks on erinevad nööri- ja ketikogujad või -fiksaatorid, samuti kergesti avanevad ketilukud. Näiteks läheb rulookardina jaoks mõeldud lastekindel ketilukk lahti juba 2,5 kilo juures. Vastsündinud lapsed kaaluvad enamasti umbes kolm kilo ning roomama hakkab laps 7–10-kilosena. Kui laps upitab end nööri najal püsti ja paneb selle kogemata ümber kaela ei juhtu temaga halvimat. Lukk avaneb kergesti ja laps ei tekita endale eluohtlikku vigastust. Täpsem info Sunoreki toodete ja teenuste kohta: www.sunorek.ee

5


6

Turvalisusjaohutus

Uute rongidega kasvab tõenäoliselt sõidukiirus Tuleval aastal hakkavad raudteel sõitma uued elektri- ja diiselrongid, mille suurim sõidukiirus on kuni 160 km/h. Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee

Kui sõidukitele on linnas seatud kiiruspiiranguks 50 km/h, siis rongid võivad rakendada Eesti Raudtee lubatud suurimat sõidukiirust 120 km/h. Esimene diiselrong ja esimene elektrirong jõuavad Eestisse novembri teises pooles, mil algab tuleva aasta juunini kestev katsetuste periood. Esimese uue rongi kavatseb Elektriraudtee AS liinile saata tuleval aastal hiljemalt 27. juunil. „Augustikuuks oleme kogu elektrirongipargi välja vahetanud uute Stadler FLIRT reisirongide vastu,” lubab Elektriraudtee AS-i müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste. Välja vahetatakse kogu veerem, diiselrongid kavatseb Elektriraudtee AS välja vahetada 2014. aasta alguseks. Uusi ronge katsetatakse ligi pool aastat. „2014. aasta alguses on muu hulgas plaanis katsetada ka nende maksimaal-

set sõidukiirust, st 160 km/h,” lisab Kaareste. Kindlasti kasvab tänu uutele rongidele rongide keskmine sõidukiirus (lubatud 120 km/h kiirusel sõidab ka olemasolev veerem), parema kiirenduse pärast saavutatakse maksimumk iirus k iiremini ning seda saab lühema pidurdusmaa pärast kauem hoida. Mõistagi ei tähenda maksimaalne sõidukiirus seda, et nii kiiresti hakkavadki rongid sõitma. Kuid senisest kiiremini kindlasti. See teeb murelikuks Operation Lifesaver Estonia ehk OLE. See on raudteeohutusega tegelev mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärgiks on raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning seeläbi vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine. Ühingu juhatuse esimees Tamo Vahemets muretseb, et uued rongid tähendavad suuremat ohtu raudtee ülekäigu- ja ülesõidukohtadel. „Uued rongid sõidavad vaiksemalt ja see tähendab ka suuremat võimalust nende lähenemist mitte kuulda,” selgitab ta. Eriti siis, kui jalakäijal on kõrvaklapid peas, müts või kapuuts silmini ning ta ei vaevu veenduma, kas rong tuleb või ei. Hulljulged autojuhid püüavad viimasel minutil ületada raudteed ka siis, kui

Fotod: Edelaraudtee

eemalt paistab rong. „On kindlaks tehtud, et ühtlasel pinnal sõitva rongi kiirust on raudteel märksa raskem oletada, kui konarlikul teel sõitva auto oma. Tegelik kiirus selgub alles siis, kui rong vuhinal mööda sõidab,” selgitab Vahemets. Eesti Raudtee on omalt poolt lasknud ehitada senisest märksa reisijasõbralikumad ooteplatvormid, kus perrooni ja rongi vahele ei jää tühi-

mikku. „Kollane joon näitab ohutut kaugust rongi ootajaile, valge joon näitab platvormi serva. Pimedatele mõeldes lasksime paigaldada perrooni serva muhkliku ala, mida on jala all tunda. Puuetega inimestele mõeldes on ehitatud ka vastav kaldtee perroonile,” lisab Vahemets. Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma kinnitusel ei suu-

rene uute rongide tulekuga automaatselt sõidukiirused meie raudteevõrgustikul, kiiruse kasv on võimalik üksnes raudtee infrastruktuuri arenedes (eeskätt tee seadmete võimekuse tõstmine). Piirkiiruse määrab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja. Alles siis, kui on loodud eeldused kiiruse kasvuks, on uute rongidega võimalik kiiruste potentsiaali ära kasutada. „Kiiruse kasv toob kaasa

kiirema ühenduse lähte- ja sihtjaamade vahel, samuti võimaldab see reisirongiliiklust tihendada, sest kiiremini liikuv rong vabastab jaamavahe kiiremini järgmisele rongile,” ütleb Võlma. Uute rongide katsetuste kava näeb ette ka veeremi katsetamist selle maksimaalse võimekuse juures. Võlma sõnul ei testita eraldi piirkiiruse 160 km/h saavutamist, küll aga on vaja see saavutada eeskätt veeremi sõidustabiilsuse, pidurite funktsionaalsuse ja veeremi tekitatava müra testimiseks. Nii saab veenduda veeremi vastavuses referentsväärtustele. „Katsepiirkonnad suletakse tavapäraseks rongiliikluseks ja erilist tähelepanu pööratakse ülesõitudel/ülekäikudel ohutuse tagamisele,” kinnitab ta. Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas. Mullu registreeriti raudteel rongi-jalakäija või rongi ja muu liiklusvahendi kokkupõrkeid kokku 28. Neis hukkus üheksa inimest. „Peaaegu kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi,” arvab Vahemets.


Turvalisusjaohutus

Liiklusõnnetuse korral kehtivad esmaabi juhised Liiklusõnnetused on ühed sagedamini juhtuvad õnnetused, mis võivad olla ettearvamatute tagajärgedega. Esmaabi õppinud inimene võib sellises olukorras osutuda hädavajalikuks. Ellen Sternhof, Eesti Punane Rist Esmaabi andmise käitumismudel sõltub õnnetuse raskusastmest, ent igas olukorras tuleb siiski järgida nelja juhist, mis võivad päästa kannatanu(te) elu(d). Nendeks on ohutuse tagamine, kannatanu seisundi kindlaks tegemine, abi kutsumine ja esmaabi andmine. Liiklusõnnetuse kohale sattudes käituge järgmiselt: ••1•• vähendage auto kiirust, ent ärge pidurdage järsult; ••2•• peatage auto ohutult vastavalt kehtivale liiklusseadusele; ••3•• pange selga ohutusvest, tähistage liiklusõnnetuse koht ohutusmärgiga; ••4•• abi andma minnes jälgige hoolikalt liiklust, et tagada enda ohutus sündmuspaigal; ••5•• seejärel tehke kindlaks, kui raske õnnetusega on tegu ja millist abi vajatakse. Õnnetusjuhtumi raskusest

oleneb abistaja tegutsemine ehk päästmisahel. Raskema liiklusõnnetuse korral helistage viivitamatult hädaabinumbrile ja teavitage juhtunust. Täitke saadud korraldusi! Sündmuskohal tehke kindlaks, kas kannatanu(d) on teadvusel, selleks kõnetage vigastatuid. Tehke kindlaks vigastuse ulatus. Peatage nähtavad verejooksud. Kasutage autoapteegi ja/või käepäraseid vahendeid. Rääkige kannatanuga abi saabumiseni ja uurige, mis teeb talle enim valu ning kas ta saab oma käsi ja jalgu liigutada. Kui kannatanu kaotab teadvuse, on vahepeal hangitud info kiirabiarstidele abiks. Teadvuse kadudes kontrollige pidevalt kannatanu(te) hingamist ja hingamise lakkamisel alustage viivitamatult elustamisega. NB! Pidage silmas, et kannatanuid võib autost välja tõsta vaid juhul, kui nad vajavad elustamist või on auto süttimise oht! Esmaabi andes luumurde ei

lahastata, sest valesti lahastamine võib vigastust suurendada! Vajaduse korral toestatakse vigastatud piirkonda. Kui kahtlustate kannatanul lülisambavigastust, toestage tema pead abi saabumiseni. Pea-, kaela- või lülisambavigastust võib kahtlustada juhul, kui kannatanu on unine, uimane,

ülierutuv või kaotab teadvuse. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, tal on tugev peavalu, iiveldus või oksendamine, ta on kergesti ärrituv, käitub imelikult või tekivad krambid. Kaelas või seljas esineb valu või ülitundlikkust. Kaelatuge võib paigaldada ainult selle asetamist õppinud inimene. Oska-

matust abist võib tekkida lisavigastus. Mootorrattaõnnetuse puhul on tüüpilisemad vigastused: ajutrauma, koljumurd ja sääreluudemurd. Õnnetusse sattunul võtke kiiver ära ainult siis, kui teda on vaja elustada. Jalgratturite vigastused on mootorratturite oma-

dega samalaadsed, kuid üldjuhul kergemad. Seaduse kohaselt peavad ka jalgratturid kandma kiivrit. Kiivri kandmine võib õnnetuse korral päästa elu! Pidage meeles, et kui kannatanut on vaja õnnetuskohalt eemale viia, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et kannatanut võimalikult vähe koormata ja liigutada. Jälgige õnnetuspaigal ka neid inimesi, kes vaikivad, nende vigastus võib olla väga tõsine. Peale nähtavate vigastuste võivad tekkida sisemised verejooksud, seetõttu on vaja jälgida kannatanu välimust ja käitumist. Vältige kannatanuga suhtlemisel järgmisi väljendeid: kõik on korras, ma tean mida sa tunned, pulmadeks paraneb ära vms. Me ei tea kunagi, kuidas keegi end sel hetkel tunneb, saame vaid lohutada ja anda esmaabi, olles kannatanu juures kiirabi jõudmiseni. Kiire reageerimine ja oskuslik tegutsemine võivad päästa inimese elu!

EESTI PUNANE RIST

7



Turvalisus ja ohutus