22
Tervis ja hea vorm
Kontaktläätsed vajavad hoolt Nõudeid rikkudes võib kandja kahjustada oma silma sarvkesta. Signe Kalberg Prillikandja, kes soovib vahelduseks või mugavuse nimel kanda kontaktläätsi, peab kõigepealt pöörduma silmaarsti poole, kes silmad üle vaatab ja otsustab, kas need läätsede kandmist üldse kannatavad. Lisaks nägemiskontrollile vaadatakse üle silma sarvkest, mõõdetakse selle kumerus, mida tähistatakse BC-ga. Kui kumerus on teada ja seda arvestatakse läätse ostmisel, siis sobivad läätsed paremini – ei „uju” silmas ega kleepu ka väga sarvkesta külge. Ühtlasi uuritakse arsti juures hoolikalt silma limaskestade olukorda, mõeldamatu on kanda läätsesid põletike ajal.
Kui silmad on kontaktläätsedele kõlblikud, on vaja arstiga läbi arutada ka kontaktläätsede tüüp, mis sisaldab endas lisaks kasutusaja pikkusele ka parameetreid. Lääne-Tallinna keskhaigla silmaarst Kadri Tammeaid ütles, et vanusepiirangut, kui vanalt võib prillide asemel kontaktläätsi kandma hakata, ei ole. „Kandma võib hakata sellest ajast, kui laps ise läätsede panemise ja hooldamisega hakkama saab,” sõnas Tammeaid. Ta lisas, et kontaktläätsi ei tohi kanda inimesed, kellel on olnud mingid eelnevad, silma sarvkesta kahjustanud silmapõletikud. Silmaarstid ei soovita läätsesid ka neile, kellel on sageli limaskestapõletikud. Ka sel
ajal, kui inimene põeb mingit külmetushaigust, ei tohiks läätsesid kanda. Pehmed ja kõvad Sõltuvalt kasutatud kunstmaterjali tüübist eristatakse pehmeid ja kõvu kontaktläätsi. Mõlemad läätsetüübid „ujuvad” silma sarvkesta pisarakihis. Pehmed kontaktläätsed valmistatakse vett sisaldavast hüdrogeelist, kõvad kontaktläätsed kas pleksiklaasist (polümetüül-metakrülaadist) või uuemast spetsiaalsest materjalist. Pehmed läätsed on hea hapniku läbilaskvusega, nad sisaldavad vett ja on sarvkestast suuremad. Kuna silma sarvkestas ei ole veresooni, saab silm hapnikku (hingab) pisaravedeliku abil. Kui