Page 1

&

Tervis Hea Vorm Märts 2011

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Moodsa naise väikesed saladused... Vagisan® intiimpesuvahend

Vagisan® intiimpesuvahend on valmistatud loodusliku vadaku ja õrnade pesuainete baasil, puhastab intiimpiirkonda õrnalt ja kaitsvalt. Pesuvahend on piimhappe abil reguleeritud nahasõbralikule kulle meliipH-tasemele umbes 5,0. Lisatud kummeliekstrakt rahustab nahka. Vagisani intiimpesuvahend stabiliseerib naha happelist kaitsekihti intiimpiirkonnas, ennetades põletike ja nahaärrituse teket. Võib kasutada igapäevaselt, sobilik kõigis vanustes naistele ning ka raseduse ajal.

Saadaval apteekides.

Bioaktiivsete ainete kompleks naistele

• Menstruatsiooni eel ja selle ajal • üldise enesetunde parandamiseks (rindade valulikkus, nahaprobleemid, närvilisus) • Energia taastamiseks ja vitamiinivaeguse profülaktikaks. • Raseduse, imetamise ning üleminekuaastate ajal. • Juuste ja küünte tugevdamiseks


Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

www.minisun.fi Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendumine on hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.

Minisun – D-vitamiin kogu perele. Saadaval hästivarustatud apteekides.


D-vitamiin – väike päike Kui meie ainuke D-vitamiini allikas oleks päike, siis oleksime ilmselt juba ammu välja surnud. D-vitamiin on inimesele eluliselt ülioluline vitamiin. Inimorganism on võimeline D-vitamiini küll ka ise sünteesima, kuid seda vaid piisava päikesevalguse toel. Selline D-vitamiini tootmine leiab aset inimese nahas UVB-kiirguse toimel tingimustes, kui me tavamõistes n.ö võtame päikest. Kuid miks väidavad uuringud, et meil on D-vitamiini puudus? Ennekõike on üheks olulisemaks põhjuseks Eesti geograafiline asukoht ja siinne ilmastik. Eesti on põhjamaa ja kuna päike liigub meie maal madalalt, on päikese UVB-kiirgus tõhus reeglina vaid ajavahemikus kell 10–14 ja sedagi vaid harvadel suvekuudel. Niigi väikest päikesepaistet võib aga omakorda piirata pilvisus. Olles nendel vähestel päikesepaistelistel päevadel tööl, sõites autoga või toimetades mingil põhjusel siseruumides, puudub praktiliselt igasugunegi võimalus, et meie organism saaks ise vajalikus koguses D-vitamiini toota. Samuti on teada, et UVB-kiirguse toimet takistab rohke kaitsefaktoriga päevituskreemide kasutamine. Teadlased on kindlaks teinud, et kui inimene elab Eestis enam kui 9 kuud aasta jooksul, siis suure tõenäosusega kannatab ta tõsise vitamiinipuuduse käes. Erinevate uuringute andmetel on igast neljast Eesti elanikust kolmel D-vitamiini tase alla vajaliku normi, 8% elanikkonnast võib aga kannatada tõsise D-vitamiini puuduse käes. Õnneks ei ole päike siiski meie ainus D-vitamiini allikas. D-vitamiini leidub ka paljudes toiduainetes, kõige rohkem sisaldavad seda rasvased kalad ja munakollane. Kõigele vaatamata ei suuda toidus leiduv D-vitamiini kogus täielikult meie igapäevast vajadust katta ning et hoida ära vitamiinipuudusest tingitud haigusi, rikastatakse nt Soomes D-vitamiiniga piimatooteid. Eestis on niisuguseid rikastatud piimatooteid vähe müügil. Tänapäeval on D-vitamiini võimalik osta ka apteegist. Kui meil pole suvel aega ja võimalust piisavalt päikese käes viibida, on võimalik osta apteegist endale vajalik kogus „väikest päikest”. Eesti toitumis- ja toidusoovituste kohaselt soovitatakse D-vitamiini kasutada aasta ringi alates 4. elunädalast, Soome arstid aga soovitavad alustada D-vitamiini andmisega isegi veel varem – juba teisest elunädalast alates. Lisaks soovitavad Soome ravijuhised kasutada vanemas eas D-vitamiini vähemalt 20 μg päevas. Tuleb meeles pidada, et D-vitamiini ostes tuleb eelistada D3vitamiini (kolekaltsiferooli) sisaldavaid toidulisandeid, sest inimorganism omastab neid tunduvalt paremini. D-vitamiini olulisusest on juba palju teada, aga selle tähtsuse kohta meie organismile lisandub iga päev uusi andmeid. Revolutsioonilisi avastusi on tehtud just viimase kümne aasta jooksul, kus peaaegu igal nädalal avaldatakse uusi uuringuid D-vitamiini olulistest toimetest ja rollidest meie organismis.

Mida olulist teeb D-vitamiin meie organismis? •• Kaltsiumi omastamine ja kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine (luud ning hambad). D-vitamiini puuduse korral väheneb oluliselt kaltsiumi imendumine ja luudesse ladestumine, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotuseni ja luutiheduse vähenemiseni, mille tagajärjeks võib olla suurenenud risk luumurdude tekkeks. Tõsise D-vitamiini puuduse korral võib välja kujuneda osteoporoos ehk luude hõrenemine. D-vitamiin on ülivajalik ka fosfori imendumiseks – fosfor aitab samuti luustikku ehitada. •• Rakkude diferentseerumine. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Diferentseerumise tõttu meie organism kasvab, uueneb ja haavad paranevad. Dvitamiini vähesuse korral toimib see mehhanism vigaselt ja võivad tekkida muteerunud rakud, mis paljunedes võivad muutuda vähkkasvajaks. •• Vähkkasvajad. D-vitamiini taseme ja vähkkasvajate esinemisel on leitud erinevaid seoseid. Mõni viimastel aastatel avaldatud uurimus väidab, et D-vitamiini vähesus võib olla seotud kuni 15 erineva vähivormiga, sealhulgas rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga. Seda fakti võib kinnitada ka asjaolu, et riikides, kus on päikest rohkem, on teatud vähkkasvajatesse haigestumise tase mõnevõrra madalam. D-vitamiini puuduse all kannatavad naised võivad nendele väidetele tuginedes suurema tõenäosusega haigestuda rinna-, põie-, munasarja- või käärsoolevähki. •• Nahk ja nahavaevused. D-vitamiin on terve naha vitamiin. Uuringud kinnitavad, et suurema osa nahaprobleemide korral on selgunud, et inimese D-vitamiini tase on madal, kuid selle reguleerimine aitab leevendada aknet, ekseeme ja psoriaasi, kuna D-vitamiin on naha terviseks hädavajalik. •• Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaiguste puhul on inimese immuunsüsteem asunud ründama tema enda kudesid. Sellisteks haigusteks on näiteks diabeet, reumatoidartriit, sclerosis multiplex ja paljud teised. Nende haiguste esinemisel arvatakse samuti olevat seos D-vitamiini vähesusega. Seda on kinnitanud ka arvukad loomade peal läbi viidud uuringud, kus D-vitamiini koguste tõstmisel hakkasid katseloomad paranema. •• Energia. D-vitamiin on meie kehale energiaks pimedal ajal – see tugevdab meie organismi ning aitab meid kaitsta erinevate viirushaiguste eest, hoolitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni ning masenduse osalise või täieliku vältimise eest. Lisaks on D-vitamiinil ka roll vererõhu ja kehakaalu reguleerimises ning teadlased on seisukohal, et D-vitamiinil on oluline osa ka närvisüsteemi väljakujunemisel ja toimimisel. Dr Kaupo Ole koolitaja ja terviseekspert


4

Tervis ja Hea Vorm Foto: iStockphoto

Naised võtavad kehakaalu ja tervisega seotud lubadusi tõsiselt Uusaastalubadused võivad tunduda pelgalt praalimisena, ent neli küsitletud naist olid märtsi alguses oma lubaduste täitmisega täies hoos. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee „Kui oled aasta otsa looderdanud ja ei jaksa enam trepistki üles kõndida, siis tuleb ometi midagi ette võtta,” selgitab reisijuht Katrin (38) oma lubadust hakata uuest aastast paremaks. Osalt ajendas teda uuesti trenni minema seegi, et varem juba kappi ostetud kallid ja ilusad riided ei tahtnud mõne jonnaka lisakilo pärast selga passi-

da. Uusi osta ka ei tahtnud. „Teised ütlevad küll, et sul pole häda midagi, aga ise tunnen, et püksinööp on pingul ja keha ümber tekib ujumisrõngas,” selgitab ta. Katrin tunneb, et ülearu on viis kilo, ja hakkas nende vastu võitlema veebruari algusest. Jaanuaris võttis hoogu, sest iga algus on raske. Praegu on ta sisse saanud korraliku rütmi, käib vähemalt kolm korda nädalas trennis ja hoiab söödavad kogused range kontrolli all.

Neli uusaastalubadust kolmest on seotud kaalust alla võtmisega.


5

Tervis ja Hea Vorm Sügisel on Katrinil kavas minna mägedesse matkama ja see nõuab võhma, mida praegune koormus aitab kasvatada. „Seljakotiga ikka mitu päeva mägedes naljalt ei matka, kui jaksu pole,” põhjendab ta. Motivatsiooni aitab Katrinil üleval hoida ka kihlvedu, et 1. maiks on ta viis kilo alla võtnud. „Sai kalli asja peale kihla veetud,” tunnistab ta. Sügisene lubadus Kahe lapse ema Reelika (30) andis endale lubaduse juba mullu septembris. Ja see lubadus oli päris suur: aprilli lõpuks laste kandmisest kogunenud 25 lisakilo maha võtta. „Ma olin enne lapsi normaalkaalus. Ülekaal oli ikka meeletu,” selgitab ta. Sügisel hakkas ta kepikõndi tegema ja liitus Figuurisõpradega. Sellest peale sööb ta kuus korda päevas, hästi aeglaselt ja väikesi portsjoneid.

Lubadus: aprilli lõpuks laste kandmisest kogunenud 25 lisakilo maha saada.

„Rasvu ei väldi. Kõike võib süüa,” rõhutab ta. Tulemused on juba näha: Reelikal on õnnestunud vabaneda 20 kilost. „Vanad riided olen ära visanud ja käin pööningult kolme-nelja aasta taguseid riideid välja otsimas,” rõõmustab ta. Kui algul kadusid kilod paari kaupa, siis nüüd on kaalulangus aeglasemaks muutunud, mis on Reelika sõnul ka täiesti ootuspärane. Aprilli lõpuks usub ta oma eesmärgi saavutavat. Autokooli Noor ema Anna-Liisa (26) võtab uusaastalubadusi tõsiselt, tema jaoks pole tegemist šampanjaklaasi kõrval praalimisega, et homsest algab uus elu. „Ma mõtlen oma lubadused korralikult läbi ja nende täideviimine pakub mulle rahuldust. Oma plaanide teistega jagamine annab mulle jõudu juurde,” selgitab ta. Uusaastalubadustega on AnnaLiisa peres seotud lausa uusaastarituaal. Terve pere kirjutab paberile, mis nad tahavad mööduvasse aastasse maha jätta ja mis uude kaasa võtta ning mida kindlasti

Ta teab, et kui on lubadused sõnastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad. korda saata. Lubadused pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse kinni, et siis aasta lõpus avada. Tänavu lubas Anna-Liisa teha autojuhiloa ja on selle poole juba samme astunud. „Terve aasta on veel ees,” arvab ta, et jõuab kindlasti. Ennast tundes teab ta, et kui on lubadused sõnastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad, ilma et neid peaks kogu aeg teravalt fookuses hoidma. Lapse sünnist järele jäänud lisakilod kavatseb Anna-Liisa suurema ponnistuseta käigu pealt sujuvalt kaotada. Vähem tööd Nelja lapse ema ja teatriõpetaja Kaja (48) aasta algas paastulaagriga, et puhastada keha ja vaimu. Nädal aega iseendaga on hea hoo maha võtmiseks ja uue energia

ammutamiseks, pealegi tuleb siis Kaja sõnul igasuguseid säravaid mõtteid. Paastumise eesmärk polnud langetada kaalu, kuigi kaaluga pole Kaja ka rahul. Uusi dieete ega imenippe ta ei otsi, sest teab täpselt, mis kivi all kurja juur peidus on. „Minu kaal kõigub tugevasti just siis, kui ma töötan liiga palju. Arvan, et suudan veel ja veel. Mõõdutunde puudumine viib selleni, et ma pingutan üle ja kaal hakkab kohe tõusma,” täpsustab Kaja. Kui ta on suutnud muuta oma elu stabiilseks ega tee endale tööga liiga, püsib ka kaal paigas. Seega oli üks tema tänavuseks aastaks antud olulisemaid lubadusi vähendada töökoormust. Ühest töökohast on Kaja praeguseks juba loobunud. Ta püüab olla valvas, et uued huvitavad ettevõtmised ja algatused vaikselt taas kuhjuma ei hakkaks. Kaja on teinud otsuse end tööga mitte üle koormata. Seetõttu on ta otsustanud, et teeb ühesuguseid töid ega võta vastu kõiki ülesandeid, mis oleksid küll oskustekohased, kuid rööviksid liiga palju tema aega.

Möller’s Dobbel Immunity Topelt tugev tervis! Oomega-3 (DHA+EPA) rasvhapped hoolitsevad südame, veresoonkonna ja aju eest. Vitamiin A on vajalik immuunsüsteemile ja nägemisele. Vitamiin D on vajalik immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks ja luustikule. Vitamiin E on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide eest.

Oomega-3 ekspert - 150 aastat kogemust Norrast!

M1202-001

• Organismi vastupanuvõime tugevdamiseks • Südame, aju ja silmade normaalse töö säilitamiseks • Eriti vajalik inimestele, kes ei söö kala


6

Tervis ja Hea Vorm

Kevadväsimuse vastu aitab kõige paremini korralik puhkus Energia nappus, unisus ja loidus on märgid kevadväsimusest, millest saab kõige paremini üle puhkuse ja lõõgastusega. Pole mõtet loota, et multivitamiinid selle teie eest ära teevad. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee OÜ Ülikooli Perearstikeskus perearst ja Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli vanemteadur Marje Oona selgitab kevadväsimuse tagamaid ja organismi vajadusi. Kas kevadväsimus on päriselt olemas või on see müüt? Väsimus on levinud sümptom, mida esineb igal aastaajal. Kuni kuu aega kestva väsimusega perioode on epidemioloogiliste uuringute andmeil 15–25 protsendil inimestest. Väsimus annab kehale märku sellest, et tuleks aeg maha võtta ja rohkem puhata. Püsiv väsimus võib olla ka haiguse sümptom, näiteks kehvveresuse või depressiooni korral. Kui väsimus puhkamisega ei möödu ning häirib püsivalt igapäevase eluga toimetulekut, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Sageli räägitakse kevadväsimusest – ja tõesti, on üksjagu inimesi, kes kevadtalveti tunnevad end tavapärasest väsinumana. Kevadtalvise väsimustunde tekkel võib olla mitmeid põhjusi: vähene päevavalgus, pikad ja pimedad ööd. See süvendab väsimust ja meeleolu langust. Sel perioodil on ka hingamisteede viirusnakkuste põdemise hooaeg. Viirusnakkuse ajal ja mõnikord isegi üsna pikalt pärast haiguse läbipõdemist võib inimest kimbutada väsimustunne. Milliste vitamiinide puudusest võib väsimus olla tingitud? Vitamiinide juurdevõtmine on lihtne. See tundub tervisele ohutu ja isegi tingimusteta kasulik võimalus väsimuse leevendamiseks. Multivitamiinid ei ole aga energiapillid! Uuringud multivitamiinide pikaajalise tarvitamise tagajärgedest teevad pigem ettevaatlikuks

– nende regulaarsed kasutajad ei ela sugugi kauem ja tervemalt, pigem vastupidi. Väsimuse parim leevendaja on piisav puhkus. Siiski, väsimust võib soodustada näiteks C- ja D-vitamiini puudus. Parimad C-vitamiini allikad on köögi- ja puuviljad, mida võib aasta läbi saada nii värskena kui ka sügavkülmutatuna. Seepärast on tõsist C-vitamiini puudust tänapäeval harva. Ka C-vitamiini preparaatide toidulisandina kasutamine on suhteliselt ohutu: tegu on vesilahustuva ainega, mille ülemäärased kogused väljuvad organismist neerude kaudu. Suurte C-vitamiini annuste korral võib organism hakata seda vitamiini kehast ülemäära väljutama. Kui C-vitamiini võtmine siis pooleli jätta, võib kujuneda selle puudus. C-vitamiini päevane tarbimissoovitus on täiskasvanutele 75 mg päevas. Rasedad ja rinnaga toitvad emad vajavad veidi suu-

Viirused, bakterid ja erinevad nakkused ründavad…

ImunActiv® kaitseb tõhusalt nende eest! Kasuta ImunActiv® tablette: Ka immuunsüsteemi tugevdamiseks, eriti talvel  im ja varakevadel kõrgenenud ohu korral haigestuda  kõr hingamisteede haigustesse (külmetus, gripp jne) hing suurenenud füüsilise ja vaimse stressi ning  suure väsimuse ja kurnatuse korral väsim

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee

ImunActiv®on ainuke immuunsüsteemi * ImunAc tugevdav toode, mis sisaldab kliinilitu selt tõestatud beetaglükaani annust. Pärmirakust pärit beetaglükaan aktiveerib immuunsüsteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hävitada nakkushaigusi.

Et kevadväsimus ei tuleks kimbutama, kuulugu menüüsse rohkelt värsket kraami. remat kogust: vastavalt 85 mg ja 100 mg päevas. Selle koguse C-vitamiini saab üldjuhul toidust ning normaalselt toitudes C-vitamiini juurde võtta ei ole vaja. Kas tuleks võtta lisaks D-vitamiini? D-vitamiini saadakse toidust üsna vähe, arvestatavas koguses on seda vaid rasvases kalas. Pea-

SINU VASTUPANUVÕIME TUGEVDAJA UNIKAALSE BEETAGLÜKAANIGA


Tervis ja Hea Vorm Foto: Terje Lepp/EPL-i arhiiv

Tüdimus? Väsimus? Isutus? Selged märgid rauapuudusest organismis.

Iron Vital F - lahendus suurenenud rauavajaduse korral. Rauda ja vitamiine sisaldav puuviljamaitseline toidulisand.

miseks allikaks on päikesekiirgus, täpsemalt UV-B-kiirgus, mille toimel sünteesitakse nahas D-vitamiini. Nahas toimub D-vitamiini süntees ainult siis, kui UV-kiirguse kiiritustihedus ületab teatud läviväärtuse. Talviti ei ole D-vitamiini sünteesiks piisavalt päikesekiirgust, sest päikesekiirguse langusnurk on väike. Seda perioodi nimetatakse D-vitamiini talveks. Siis kasutatakse eelkõige kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Tõraveres tehtud uuringute andmetel kestab D-vitamiini talv Eestis novembri teisest nädalast kuni veebruari keskpaigani. Tartu ülikooli sisekliiniku eestvõttel korraldatud uuringud on näidanud, et D-vitamiini vähesus on Eesti elanike hulgas üsna levinud, eriti talvekuudel. D-vitamiini vaeguse korral võib esineda lihasnõrkus ja väsimus. Mitmetes Põhjamaades rikastatakse D-vitamiiniga joogipiima ja teisi toiduaineid. Kas ka Eestis oleks otstarbekas mõningaid toiduaineid D-vitamiiniga rikastada, selle üle peetakse aru. D-vitamiini vaeguse vältimiseks soovitatakse Eestis lastele anda kahe esimese eluaasta jooksul iga päev 400 toimeühikut ehk 10 mikrogrammi D-vitamiini. D-vitamiini preparaate võivad vajada

ka täiskasvanud. Teatud haiguste korral (näiteks luuhõrenemine), aga ka tubase eluviisiga eakate puhul võib päevane vajadus olla kuni 20 mikrogrammi D-vitamiini. Silmas peab pidama seda, et D-vitamiini ülemääraste koguste pikaajalise sissevõtmise tagajärjel võivad tekkida mürgistusnähud. Seetõttu on soovitatav enne D-vitamiine sisaldavate preparaatide kasutamist arstiga nõu pidada. Mida soovitate inimestel teha kevadväsimusega võitlemiseks? Sööge meelepäraseid köögi- ja puuvilju, viibige võimalikult palju värskes õhus ja puhake, kui keha seda nõuab.

Iron Vital F: • Sisaldab suures koguses rauda Päevases täiskasvanutele soovitatud koguses sisaldub rauda 20 mg • Ei sisalda sünteetilisi magusaineid, lõhna- ja värvaineid • Pärmi- ja gluteiinivaba • Ei sisalda säilitusaineid • Alkoholivaba • Ei tekita kõhukinnisust • Ei muuda hammaste värvi • On hea maitsega • Sobib rasedatele ja lastele alates neljandast eluaastast

Konsulteeri arstiga •• kui väsimus või suurem unevajadus kestab üle kolme nädala ja hakkab igapäevaelu häirima; •• kui pärast piisavat uneaega märkad hommikuti, et pole ikka välja puhanud;  •• väsimusele lisanduvad muud sümptomid (seedehäired, isutus, kaalulangus jne). 

Saadaval apteekides. http://www.iron-vital.com

7


8

Tervis ja Hea Vorm

Tubade tuulutamine päästab tõvevoo Läppunud õhus varitsevad meid haigused ja nähtamatud vaenlased. Vilve Torn vilve.torn@epl.ee

Elas kord üks Jüri, kes ummuksisse suri... Nii algab vana eesti lorilaul, kuid igas naljas on terake tõtt. Kes ikka elab umbsetes ruumides, see batsillustest ja viirustest ei pääse – läppunud õhuga toad on neile parim kasvulava. Perearst Külvi Peterson ütleb, et koduvisiitidel satub ta üsna sageli eluruumidesse, kus pole pikemat aega aknaid avatud. Eks üks põhjus on kindlasti see, et inimesed ei taha kallist toasooja õue lasta. Teisalt istutakse umbsetes ruumides väheste teadmiste ja iganenud müütide tõttu. „Inimesed kardavad ju, et haigused tulevad tuulest, ja sestap nad tuuletõmbust karda-

vadki,” ütleb dr Peterson. Tohter lisab, et käiks siis inimesed vastukaaluks rohkem õueski, aga seda nad ka ei tee. Ja siis ei jõutagi ühel hetkel ära imestada, miks nohu ja köha taas kallal on. Siis ei jäägi kogenud perearstil muud üle kui jälle võhikuid harima hakata. Piisknakkus levib haigelt tervele ja mida paksem on õhk, seda rohkem on haigustekitajaid. Dr Petersoni sõnul ei saa kindlalt väita, kes on iganenud müütidest rohkem eksitatud – kas vanad või noored. Paljuski saab määravaks see, kuidas perekond on harjunud haiguse ajal käituma.

Mida paksem on õhk, seda rohkem on haigustekitajaid.

Aken lahti, et toaõhk oleks värske!

PARIM L AHENDUS KUIVA ÕHU JA LENDLE VA TOLMU VAST U

Plasma tolmukorjeplaat

Määrdunud plaati pese kord kuus ja puhasta kuiva harjaga kord nädalas

Müügil Stockmanni ja Euronicsi Kauplustes üle Eesti. Vaata ka kodulehelt www.stadlerform.ee

Maaletooja Airvitamin Grupp OÜ • Kaupmehe 6 Tallinna kesklinn • Tel 642 0093 • info@airvitamin.ee • Avatud tööpäeviti 9:00 -18:00


9

Tervis ja Hea Vorm

oodist Foto: iStockphoto

Kui noored elavad vanadega koos, võivad tooni anda emade-isade harjumused. Vahel juhtub ka vastupidi. Lahtiseid aknaid pelgavad just noored, kes usuvad, et seavad oma haige põnni tubade tuulutamisega veelgi suuremasse ohtu. Loodus on asjad aga nii paika sättinud, et umbsetes ruumides paraneb haige märksa aeglasemalt. Sama visalt on juurdunud arusaam, et palaviku või külmetuse korral ei tohi end pesta ja jooma peab vaid tulikuumi vedelikke. Vale puha. Pesema peab, sest vaid nii saab kehalt maha uhada jääkained ja kindlasti ei tee vesi ja seep kedagi haigemaks. Tulikuumadest jookidest tuleb hoiduda aga seetõttu, et need põletavad hingamisteid. Suurim vaenlane on hallitus Ebapiisav tuulutamine ja õhukindlad aknad soodustavad ka hallituse kasvu. See lennutab siseõhu kvaliteedi skaalal kohe nulli ja seab tervise suurde ohtu. Hallituslaike seinal ei maksa iial alahinnata, sest mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürkaineid. Nii võibki siseruumides leviv hallitus põhjustada pea-

valusid, kroonilist nohu ja köha, allergiaid ja hingamisteede haigusi. On ka patsiente, kellel võib hallitus ägestada allergilist nahalöövet ja atoopilist dermatiiti. Hallituse likvideerimisega oodata ei tohi ja tegutseda tuleb kohe! Värskele toaõhule peavad erilist tähelepanu pöörama ka allergikud ja astmaatikud. Tuulutamata ruumides suureneb õhuniiskus, paljunevad seened ja tolmulestad. Allergialiidu andmetel vohavad seened niiskes orgaanilises aines, mida leidub igas kodus, näiteks puidust aknaraamides. Tolmulestade jaoks on aga kõige soodsam keskkond meie voodi, sest nood parasiidid toituvad surnud naharakkudest ja kehakarvadest. Ühes madratsis leidub kuni kümme miljonit tolmulesta. Kui tuulutamisvastased palja silmaga seda sagimist enda külje all näeksid, laseks nad värskel õhul kohe tuppa hoovata. Seda enam, kui nad endale teadvustavad, et tolmulestadele alla 18-kraadine toatemperatuur ei meeldi. Dr Külvi Peterson lisab, et õnneks on lasteaedades, koolides ja haiglates ruumide tuulutamisega paremad lood kui inimeste kodudes. Iga inimene, kes oma tervisest hoolib, peaks oma töö juures pause tegema ja jälgima, et vähemalt korra päevas aknad lahti tehakse. Nii saab end haigustest eemal hoida ja ka vaim püsib värskem.

Kuidas korralikult tuulutada: •• kolm korda päevas, vähemalt kolm kuni viis minutit; •• ava aknad täielikult; •• tekita tuuletõmme; •• kaitse tundlikke patsiente ja haigeid tuuletõmbuse eest, vii nad tuulutamise ajaks teise ruumi; •• kui ruumid on niisked, tuuluta tihedamini; •• talvel keera võimaluse korral tuulutamise ajaks soojus maha; •• tuuluta tube põhjalikult enne magamaminekut.


Foto: iStockphoto

10

Tervis ja Hea Vorm

puhastuse ajal tuleb juua 2–2,5 l puhast vett päevas, kraanivesi ega gaseeritud vesi selleks ei sobi. Menüü peab olema kerge, tarvitada tuleks just neid toiduaineid, mis aitavad vastavat organit puhastada ja turgutada. Loobuda tuleks lihast, alkoholist, magusast.

Organismi kevadpuhastus on kui kodu vabastamine prügist Puhastamine ei tähenda alati dieeti, pigem seisneb see organismist ainevahetusjääkide eemaldamises. Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee „Kuna organismi puhastamine on organi- või organsüsteemipõhine, siis läheb sellega päris kaua, enne kui terve ring peale saab,” ütleb Annely Sootsi tervisekooli õpilane Liivia Valdas. Kõige paremini näitab organismi seisukorda keel. See peaks olema ilus roosa ja kaetud läbikumava valkja katuga. Kui aga katt on keele tagumises osas ja keskel tugev ja veel ka veidi kollakas, siis tuleks hakata mõtlema oma soolestiku, maksa ja neerude puhastamisele. Eriti oluline on see neile, kes kannatavad stressi või pideva väsimuse all, kellele hakkavad haigused kergesti külge või kimbutavad allergiad ja peavalud, kel on kuiv ja sügelev nahk, suurenenud rögaeritus ja raske keskenduda. Enne organismi puhastamist või dieeti võiks tunda huvi, millest koosneb keha ehk kui suur on tema vee, rasva, valgu ja mineraalide sisaldus. Vale dieet võib kasu asemel hoopiski kahju tuua, aga ilma analüüsideta seda teada ei saa. Eesti

Diabeedikeskuses on tark masin Genius, mis suudab paari minutiga määrata keha koostise. Tehes analüüsi enne ja pärast dieeti, on võimalik näitusid võrrelda. Kes kavatseb hakata organismi puhastama, peab silmas pidama rusikareeglit: alustada tuleks alati seedetraktist ja soovitatavalt kahaneva kuu faasis. Linaseemnejahu pudrusse Enne organismi puhastama asumist peaks minema kergemale toidule. Igahommikuses pudrus peaks siis olema vähemalt mõne päeva jooksul kaks-kolm supilusikatäit värskelt jahvatatud linaseemneid, mis annavad omastatavaid ja mitteomastatavaid kiudaineid, samuti omega-3-rasvhappeid. „Omastatavad kiudained moodustavad seedeprotsessis käsnataolise urbse massi, mida on tarvis vereringest soolestikku imenduvate toksiinide imamiseks ja väljutamiseks. Kui seda „käsna” ei ole, tõmmatakse toksiinid vereringesse tagasi,” selgitab Valdas. Mitteomastatavad kiudained töötlevad samal ajal soolte seinu

nagu puhastusharjakesed, eemaldades sinna kleepunud saasta, et võimaldada toitainetel läbi sooleseina verre imenduda. Edasi tuleks tegeleda parasiitide hävitamisega, mida inimese organismis võib olla hinnanguliselt 2–3 kg, suurusega paarist mikronist kuni mitme meetrini. Seejärel tuleb pühenduda düsbakterioosile (halbade mikroorganismide ülekaal heade üle) vastu hakkamisele. Parasiitide ja düsbakterioosi jaoks on olemas spetsialistide retseptide järgi valmistatud patenteeritud koostisega teed (saadaval apteekides, looduspoodides), mida tuleb juua vastavalt pakil olevale õpetusele. Kui pärast teekuuri tarvitada veel kuu või paari jooksul probiootiliste bakterite eluskultuure, peaks seedetrakt olema korras. See seisund annab immuunsüsteemile vähemalt 80% väge juurde. „Organeid ja organsüsteeme tuleb puhastada vastavate raviteede ja toiduainetega kindlas järjekorras ja järgmine puhastatav elund on maks. Seejärel tulevad neerud, kõhunääre, veresooned, liigesed, nahk,” õpetab Valdas. Iga organi

Igale organile oma •• Puhastava tee kuuriks piisab paarist-kolmest nädalast. •• Mõru maitsega ravimteesid võib tarvitada iga päev kolme kuni kuue nädala vältel. •• Soolestiku puhastamiseks – hapukapsa ja punapeedi mahl, ka eri probiootikumid. •• Maksale – värsked rohelised köögiviljad, eelistatavalt kerge mõru maitsega. Võilillelehed, salatkress ja sinepilehed ergutavad sapieritust ja aitavad maksal mürkainetest puhastuda. •• Neerusid puhastada kaselehe tõmmise või eliksiiriga, peterselli ja põldosja teega. •• Liigeste puhastamine loorberilehe tõmmisega: 5 g loorberilehti keeta 300 g vees viis minutit. Lasta segul termoses kolm-neli tundi tõmmata ja juua lonkshaaval 12 tunni jooksul. Protseduur kestab kolm päeva (igaks päevaks uus tõmmis). Vajaduse korral korrata kahe-kolme nädala pärast. Liigeste puhastust teha esimesel aastal kord kvartalis, hiljem kord aastas.


Estonia Medical Spa Hotel aitab turgutada keha ja vaimu Eesti sõudeliidu olümpiakoondise liikmed Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä külmraviprotseduuril.

Tänapäeval on inimeste elutempo väga kiire ja enese eest hoolitsemine jääb tihtipeale sellesse staadiumisse, kus ilmnevad juba esimesed tervisehädad. Samal ajal on võimalik inimestel elada kauem ja täisväärtuslikumat elu, aga selleks tuleb ka eelnevalt enda eest hoolitseda. Taastusravi ja ennetusravi on selleks väga efektiivne ja hea viis, eriti arvestades tänapäeva töötempot, mille tulemusena jäävad inimesed stressi ja väsivad ning ei suuda ennast taaslaadida. Üheks alternatiiviks on külmravi, mida Pärnus asuv Estonia Medical Spa Hotel pakub juba alates 1995. aastast. „Külmravi plusse võivad nautida nii vanemad kui ka nooremad inimesed ja sportlased, see mõjub väga hästi meie immuunsüsteemile ja aitab seda tugevdada. Väga hea on külmravi ka vereringele, närvi-

süsteemile ja nahale – seda soovitatakse isegi psoriaasihaigetele. Vanemate inimeste puhul aitab külmravi tõhusalt liigese- ja seljavalude vastu. Lisaks aitab külmravi ka väsimuse ja stressi vastu ning mõjub ka ainevahetusele stimuleerivalt ja kiirendab ainevahetuse protsessi, aidates seeläbi kaalu langetada,” selgitab Estonia Medical Spa Hoteli turundusjuht Marje Braunbrück. Temperatuuri mõttes on külmravi Braunbrücki sõnul ekstreemne, külmakraade on üle saja, aga seda ekstreemsust pole kauaks. Esimestel kordadel kestab protseduur poolteist minutit, maksimaalseks pikkuseks, mida kasutavad sportlased, on viis minutit. Selleks, et külmravi mõjuks, tuleb protseduuri korrata. Kolmenelja korraga aitab külmravi tuntavalt väsimuse ja stressi vastu, aga kümnest ravikorrast koosnev kuur

annab juba pikemaajalist efekti liigesevaevuste ja muude probleemidega võitlemiseks. „Lisaks Estonia Medical Spa Hotel klientidele käivad pidevalt külmravi eeliseid nautimas ka paljud sportlased, eeskätt Eesti sõudekoondise sõudjad. Sportlaste puhul mõjub külmravi protseduur organismi taaskäivitusena. Et kui tavaliselt mingist piirist edasi ei jaksa sportlane enam trenni teha, siis pärast külmravis käimist on lihased taas pingest vabanenud ning on võimalik taas trenniga jätkata,” lisab Braunbrück.


12

Tervis ja Hea Vorm

Kipsadi-kapsadi kepikõnd Kepikõnd on tõhus treening, kui seda õigesti teha. Hoogsast sammumisest keppe järele lohistades paraku kasu ei tõuse. Kristiina Viiron kristiina.viiron@epl.ee Tervisele ohutu ja tõhusa kepikõnnitreeningu tagavad õiged kepid, õige kõnnitehnika ja treeningu piisav kestus ning tempo. Nagu iga muu treeninguga, ei saa ka kepikõnni puhul joonelt asja kallale asuda, vaid esmalt tuleb algust teha soojendusega. Iga treeningu lahutamatuks osaks olgu ka jahtumis- ja venitusharjutused. Kepikõnnitreeneri Anne Raadiku sõnul tuleb õiges pikkuses keppide leidmiseks võtta kepid pihku, hoida käed küünarnukist vastu

keha ja toetada kepid vastu maad. Õige pikkus on siis, kui küünarnukk jääb täisnurgaks. Keppide õiget pikkust võib ka arvutada: kehapikkus korrutada 0,68-ga. Kepid olgu kaalult kerged ja vastupidavast materjalist, kusjuures eelistada tuleks püsimõõdus keppe tellitavas pikkuses keppidele. Keppidel võiks olla ka nn saabas ehk asfaldikäpp, mis hoiab kätt põrutamast ja nakkub teega. Maastikul kõndimiseks on aga vajalik metallist teravik. Headel käimiskeppidel on ka ergonoomilised ja vahetatavad käepidemed ning erikujundusega rihmad,

Kepikõnd on tõhus treening, mida võiks esimest korda teha koos juhendajaga.


13

Tervis ja Hea Vorm Foto: Marko Mumm/EPL-i arhiiv

mis tagavad maksimaalse jõuülekande ja toe. Õige tõukekoht Tähtis on kõnniks leida kepi õige äratõukekoht. Ja see on nüüd küll koht, kus tõesti võib keppe mõnda aega ka lohistada. „Kui hakkad käima ja algul keppe järele lohistad, paneb kepp justkui ise õige äratõukekoha paika,” selgitab Raadik. Tunda on koht, kus kepp nagu peatuks – see ongi õige tõukekoht. See asub umbes sammu keskkohas. Kätega liiga palju vehkida ei maksa, sest üle nabakõrguse ei tohi käsi tõusta. Anne Raadik märgib, et kepiga tõugates peaks käsi korraks ka sirgu minema, iga sammu järel võib sõrmi korra ka kepi ümbert lahti lasta (käsi on rihmaga fikseeritud, kepp käest ei pudene), et käelihased vahepeal lõdvestuda saaksid. Kõndida tuleks loomulikult, hoides käed ja kepid keha lähedal. Astuda tuleks nii, et labajalg toetub kannale, rullib üle täistalla ja tõukab varbalt ära. Sammu õigsust on hea kontrollida liivasel pinnal – liiva sees ei olegi kannaosa peaaegu näha, on vaid varbajäljed. Tund ja rohkem Kepikõnnitreeningud peavad Eesti kepikõnni liidu (EKL) infovoldiku andmetel olema üsna pikaajalised, s.t 60–90 minutit korraga. Algajad võivad Raadiku

sõnul esialgu kõndida ka vähem, näiteks korraga 30 minutit kord nädalas, suurendades aegamööda nii treeningu kestust kui ka kordade arvu. Tempo valida ea ja treenigu eesmärgi järgi, mis võib olla lihtsalt liikumisest rõõmu tundmine ja hea enesetunne, kaalu langetamine ja ka füüsilist võimekust arendav ja treeniv. Öeldakse, et sobiva tempo saavutate siis, kui suudate kõnni ajal ka juttu ajada. Egas asjata siis näe kepikõndijaid mitmekesi koos trenni tegemas – see on ka mõnus seltskondlik tegevus. EKL-i infolehe andmetel peab kõnnitempo olema ühtlane ja pulss kiirenema kuni 120–150 südamelöögini minutis. Maksimaalne südamesagedus arvutatakse, kui lahutada 220-st treenija vanus aastates. Kaalu langetava pulsi sagedus on 50–65% ealisest maksimumist, füüsilist võimekust arendav treening 65–80% ja maksimaalselt füüsilist võimekust treeniv südame löögisagedus 80–95%. Kaalu langetamiseks sobiliku treeningu pikkus on 1,5 tundi. Kindlasti ei tohi kepikõndijad unustada soojendust ega ka lõdvestumist. Ettevalmistavad harjutused (kerepöörded, painded, väljaasted) soojendavad EKL-i infolehe andmetel lihaseid ja hoiavad neid nõtkena, jahtumis- ja sirutusharjutused kergendavad ja tõhustavad pingutusest toibumist. Mõlemate harjutuste tegemisel olgu käimiskepid võimlemispulkadena kasutuses. Aga keppidega ei pea sugugi ainult kõndima. Kel jaksu, see võib keppidega rõõmsalt ka kepselda ja sekka võimelda – teha, kepid peos, käteringe, painutusi, sest see vabastab hästi õlapingetest. FAKTE KEPIKÕNNI KASULIKKUSEST: Kepikõnd on eriti kasulik inimestele, kellel on: •• probleeme südamega, •• hingamisraskused, •• koordinatsioonihäired. Võrreldes tavalise kõnniga: •• energiatarve suureneb kuni 46%, •• hapnikutarve suureneb 4–5 ml/kg/min (21%), •• südamelöökide arv suureneb 5–17 löögi võrra minutis, •• vererõhk tõuseb 16 mm/Hg, •• hapniku tarbimine suureneb 11%, •• lihaste talumisvõime suureneb 23%.

Firma Rossmax toodab mitmeid elektrooniliste vererõhumõõtjate sarju, millel on usaldusväärne Šveitsi kvaliteet ja täpsus ning konkurentsivõimeline hind. Rossmax kuulub maailma suurimate tervisekaupade tootjate hulka. Toodete valmistamisega on seotud parimad insenerid, juhtivad teadlased ja arstid. Rossmax kasutab oma vererõhuaparaatide valmistamisel kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid. Digitaalne Korotkoff tehnoloogia tagab tulemuste maksimaalse täpsuse, kuna manseti sisse ehitatud mikrofoniga võetakse mõõtmisel arvesse nii rõhku kui heli.

Real Fuzzy tehnoloogia aitab määrata mansetis ideaalset rõhku vastavalt süstoolsele vererõhule ja käe suurusele. See tehnoloogia vähendab mõõtmisel tekkivat ebamugavustunnet, mis tekib kui rõhk mansetis on liiga kõrge, samuti väldib see ebatäpsete tulemuste saamist mis on tingitud manseti ebatäpse täispumpamise tõttu. Arütmia tuvastamise seade hoiatab kasutajat, kui tuvastab mõõtmise ajal arütmia. Arütmia logaritm määrab automaatselt kas mõõtmine õnnestus või tuleb mõõtmist korrata.

Rossmax 800i PC vererõhuaparaadi komplekti kuulub: • Unikaalne digitaalne Korotkoffi toonide tehnoloogia • Arütmia indikaator • Rõhuklassifikaator vastavalt WTO normidele • Kahe kasutaja 60 mõõtmise mälu • Mõõtmise kuupäeva ja kellaaja kuvamine • Viimase kolme mõõtmise keskmine • Võimalik ühendada võrguadapteriga (adapter kuulub komplekti) • Võimalik kanda andmeid arvutisse (kaablit on võimalik juurde osta) • Suurem koonusjas mansett (24–36 cm) Rossmax vererõhuaparaatidega saab tutvuda 10. märtsil Haabersti Tervisepäeval Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109A/2) Mõisa Apteegis (Aruküla tee 8, Jüri alevik, Rae vald) Internetis www.multipharma.ee E-post: info@multihparma.ee, tel: 5021104


14

Tervis ja Hea Vorm

Kui selg teeb häda Raamatupidaja tõuseb pärast pikka tööpäeva toolist ja sirutab tuikavat selga. Metsur, kes on päev läbi metsas saega puid langetanud, tunneb samuti, et selg teeb häda. Üks istub paigal, teine liigub aktiivselt, kuid selg valutab mõlemal. Milles asi? Foto: Terje Lepp

Kristiina Viiron kristiina.viiron@epl.ee Ravi- ja uuringukeskuse Innomedica füsioterapeut Mikk Pärn tõdeb, et tihtipeale ei peitugi seljavalu põhjus seljas endas. „Uuemad allikad ütlevad – ja see on ka minu seisukoht –, et 90% seljavalu põhjustest asub vöökohast allpool,” sõnab ta. Väga sageli on seljavalu seotud vaagnavöötme, puusaluude ja ristluuga. „Puusaluu ja ristluu vahelise liigese liikumine või asend häirub,” selgitab ta. „Probleeme esineb ka seljas endas – lülivaheketaste ehk diskidega, kuid see on enamasti haigusprotsessi lõpptulemus, mitte põhjustav faktor.” Põhjus, miks puusa- ja ristluu vahelise liigese liikumine või asend häirub, on Mikk Pärna sõnul paljudel juhtudel seotud kunagiste traumadega. Need on saadud näiteks autoavariis, lumelauaga sõites, talvel libedaga tagumiku peale kukkumisel vms. Naised saavad tihti trauma sünnitusel, sest sünnitegevus võib samuti põhjustada liigeste paigast nihkumist või liikumishäiret. Rohkem esineb seljavalu staatiliste tegevuste korral – istudes, seistes. „Pikem istumine, staatilises asendis töötamine soodustavad lihaste ainevahetuse halvenemist ning lihaspingete teket. Seetõttu valu enamasti süveneb. Koormuse vähenedes võib vahel paremaks minna, aga olukord progresseerub pidevalt kehvemuse poole ja jõuab perioodini, mil valu enam üldse üle ei lähe,” tõdeb Pärn. Siis jõutakse tavaliselt lõpuks ka füsioterapeudi juurde, kuigi võinuks tulla juba palju-palju varem. „Kui seljavalu on kestnud järjest

Rohkem esineb seljavalu staatiliste tegevuste korral – istudes, seistes.

et inimesed mõistavad valu sageli valesti, arvates, et kui valu tekkis, siis tekkis ka probleem. „Keha näitab meile, et ta ei suuda probleemi ise lahendada. Alguses keha üritab kohanduda ja kui ta seda enam ei suuda, annab ta märku, et midagi on vaja ette võtta,” selgitab ta. „Palju on neid juhuseid, kus inimene tunneb valu kätes, aga selle algne põhjus on alaseljas. See on tekitanud kaela- ja õlavöötmesse püsiva lihaspinge ja see omakorda kätevalu. Keha tuleb käsitleda tervikuna, mida tihti ei tehta. Keskendume kohale, kus on valu, aga probleemi olemust see tavaliselt ei reeda.”

Füsioterapeut Mikk Pärn tõdeb, et väga sageli on seljavalu seotud vaagnavöötme, puusaluude ja ristluuga kaks päeva või rohkem, tuleks pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule. Inimese seljal lasub ju tõsine koormus ja kui selg ikka kolmandat päeva valutab, tähendab see, et kuskil on probleem.” Keha paika tagasi Füsioterapeut taastab liigeste häirunud seisundi, kasutades selleks ka manuaalteraapiat. Vajaduse korral võib ta määrata võimlemisharjutusi. „Annan harjutusi teha siis, kui näen, et lihasrühm on liiga nõrk, et oma funktsiooni täita,” selgitab Pärn. Tegemist on spetsiifiliste harjutustega ja seepärast on vaja teha neid koos füsioterapeudiga. Nende harjutuste puhul kehtib Tootsi reegel, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi. See tähendab, et teha tuleks kõiki etteantud harjutusi, aga kui ei jõua teha nõutud arv kordi, siis teha pool nõutavast. Valesti sooritatud harjutus pole mitte kasutu, vaid enamikul juhtudel lausa kahjulik.

Mikk Pärn tõdeb, et üksnes võimlemisega häirunud liigese liikuvust ega asendit enamasti ei paranda. „Võimlemine pole kindlasti halb, kuid keha häirunud toimimismustrite puhul on oht, et harjutused süvendavad valu,” osutab ta. Raviks tuleb varuda kannatust. Valu, mis on aastatega tulnud, ka kaob aegamööda. Mõni päev on parem, teisel annab jälle tunda, kuniks ühel päeval selg enam ei valutagi. „Väheliikuvate inimeste ravi kestab kauem ja ka valu põhjuse väljaselgitamine on keerulisem,” täheldab Pärn. „Füüsilise töö tegija lihasjõudlus on parem ning muutused, mida ma tema juures esile kutsun, avalduvad kiiremini.” Keha on tervik Probleemid alaseljas võivad põhjustada ka ülaseljaprobleeme, näiteks kaelahädasid ja peavalusid. „Nende lahendamine algab tihtipeale alaseljaprobleemide lahendamisega,” märgib Pärn ja lisab,

Käi jala Selleks et seljavalu ennetada, soovitab Pärn käia oma kehaasendit kaks korda aastas füsioterapeudi juures kontrollimas. Aktiivne eluviis, piisav puhkus ja stressi maandamine aitavad samuti seljavalusid põhjustavate probleemide tekkimist vältida. „Vaimne pinge põhjustab lihaspingeid, mis võivad seljavalu esile kutsuda,” täpsustab Pärn. Füüsiliselt aktiivseks saab pidada tema sõnul inimest, kes teeb trenni kolm korda nädalas. Füüsilise töö puhul tuleks valida väiksema koormusega trenn, et end mitte üle koormata. Ilmtingimata ei pea trenni tegemagi, võib ka lihtsalt värskes õhus kõndida, olla liikuv ja aktiivne. „Paljud inimesed kipuvad tegema oma füüsilisele võimekusele liiga rasket trenni,” nendib ta. „Ja see, kui oled aktiivne ja teed trenni, ei pruugi tähendada seda, et sul pole seljavalusid.” Kui liigese liikuvus ja asend on häirunud, võib selg valutada ka treenitud inimesel, mis iseenesest üle ei lähe. Neil, kes on töö tõttu sunnitud istuma, soovitab füsioterapeut teha töökoht võimalikult ergonoomiliseks, istuda otse, nii et jalad ulatavad korralikult maha. Kel on vaja terve tööpäev istuda, need võiks toolil kasutada abivahendina koormust vähendavat istumisalust.


Lihtsustada oma toiduvalmistamise! Pehme, meeldivalt hapukas ja kreemja konsistentsiga. Suurepärane hommikusöögiks ja vaheeineks paljalt või marjade ning puuviljadega. Sobib ideaalselt külmade kastmete, segasalatite ja magustoitudega, küpsetiste ja selliste toitude valmistamisel, kus jogurtit soojendatakse, kuid ei keedeta.

Tel. +371 2666 1098 · lindahlsmejeri.com

Tervis ja hea vorm | kevad 2012  

tervis ja hea vorm erileht