Issuu on Google+

Seikluslik&aktiivne puhkus Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee

Suvi 2011


Aktiivne ja seikluslik puhkus

3

Seikluskliinik viib Birmasse “ravile” Paljud Seikluskliiniku patsiendid on muutunud kroonilisteks reisisõltlasteks, põhjuseks on seiklusmatkad eksootilistesse maadesse. Signe Kalberg

S

eikluskliinik on pakkunud võimalust läbida endas reisihuvi kahtlustanud inimestele lõpliku diagnoosi panekuks meeldiv ja samal ajal ka eriliselt huvitav protseduur. Tänavu pakutakse reisipisiku avastamiseks harukordset võimalust kogeda Birmat ja seda erineva seltskonnaga üle maailma. Birma on kindlasti üks seljakotireisijate paradiise. Sealne õhkkond on vaatamata valitsevale riigikorrale rahulik ja inimesed ülisõbralikud. „Birma reis on meie pakutavate reiside seas üks huvitavamaid. Esiteks on sinna väga raske pääseda just riigi suletuse tõttu, teiseks pakuvad väga vähesed reisifirmad välja sihtkohana Birmat. Me matkame palju mägedes ja suhtleme inglise keelt kõnelevate kohalikega, nii saame eheda mulje sealsest elust ja inimestest,” selgitab Ragmar Saksing, üks Seikluskliiniku asuta-

jaid. Kes tahab vabaneda mõneks ajaks tsivilisatsiooni mõjudest, elada paar nädalat riigis, kus on kaheksa nädalapäeva, saada unustamatuid reisimuljeid hämmastavalt väikese rahasumma eest, kogeda budismi kõige ehedamal kujul, sel tasub kaaluda Birmaga tutvumist. Saksing kinnitab, et seljakotiga rändamine ei tähenda vaese onupoja rollis olemist. „Tegelikult on tagatud rändajaile luksuslik elu, samas piisab vaid väikesest rahasummast, et endale kõike vajalikku ja mugavust lubada. Näiteks eelmine kord Birmas olles saime kolm nädalat läbi vaid 100 dollariga,” pajatab Saksing. Kui paljud eestimaalased käivad hingerahu ja ennast otsimas Indias, siis Birma pakub samasugust vaimsust looduse ja budistlike mungatemplite kaudu. Saksingu sõnul on kavas külastada koolimajasid ja kloostreid mägedes, kellele kingitakse kas enda sööki või vajalikke koolitarbeid. „Loodetavasti õnnestub meil osa saada ka täiskuupidustustest, mis on birmalastele väga tähtis püha nagu meile jõuluaeg,” ütleb Saksing. Birmasse stardib Seikluskliinik teist korda novembris. Mingeid erilisi teadmisi ja nõudmisi sinna reisimisel vaja pole. Samuti

on füüsiline koormus keskmisest väiksem. Võib arvata, et seljakotiga rändamine eeldab parimat füüsilist vormi, kuid see polegi kõige olulisem. Tähtis, et patsient jõuaks matkata mägisel maastikul oma seljakotiga umbes kuus tundi päevas. Allan Liht, teine Seikluskliiniku partner, märgib, et reisidel on paigas algus ja lõpp-punkt ja vahepealsed verstapostid ehk vaatamisväärsused. Kuidas aga vahemaa läbitakse, see pannakse paika kohapeal, sest kui liiga palju ette ära organiseerida, jääb palju nägemata ja maitsmata. Nii saab rohkem tunda kohalikku olustikku. „Meie reisil ei ole reisilised ja giid, vaid on pigem ekspeditsioon, kus igaühel on tähtis roll kanda. Kes soovib, saab endale matkaks ka muu ameti, olla näiteks blogija, piltnik, filmimees, peakokk, arst. Sõidame ka bussidega ringi, aga siis üldjuhul sellistega, millel on ka kohalikud peal,” selgitab Liht. Viie aastaga on Seikluskliinik tahtlikult tekitanud matkapalavikku ligi paarisajale inimesele, kellest paljud on käinud seetõttu kahel või enamal seiklusel Lapimaal, Gruusias, Nepalis, Armeenias, Transilvaanias, Madagaskaril või Kamtšatkal. Tuleval aastal

on uue sihtkohana kavas seiklus Filipiinidel ja suusa-lumelauareis Aasias. „Kõige suurem hitt on meil kahtlemata Lapimaa suusamatk, mille sisse jääb ka aastavahetus. Ilutulestikuks on virmalised ja pidulaud õdusas palkonnis. Populaarsuselt teisena võib nimetada Nepali Everesti basecamp’i matka, see kindlasti tõmbab inimesi juba Everesti enda pärast,” sõnab Liht. Eelmisest aastast hakkas Seikluskliinik koguma matkagruppe üle maailma, muutudes rahvusvaheliseks matka ja seiklusettevõtteks. „Väga lahe on istuda näiteks Kamtšatkal lõkke ääres, juua teed ja kuulata austraallase Jacki jutustusi oma kodupaigast. See lisab seiklusele veel ühe mõõtme juurde,” lisab Liht. Foto allkiri: Lahke perekond Birmas, kelle juures ootavad rändajad teed juues vihma möödumist. Lisateavet Seikluskliiniku tegemiste ja reiside kohta leiab www.adventureclinic.com, www.seikluskliinik.ee, www.facebook/seikluskliinik. Võta ühendust info@seikluskliinik.ee või telefonil +372 50 50 225 esmaspäevast reedeni kl 9–20


4

Aktiivne ja seikluslik puhkus

Tõeline spordisõber saab end kannatuste rajal proovile panna! enesetunne viitas korralikule pingutusele. „Raskemad kohad ongi ilmselt need, kus tuleb hakkama saada käte jõul. Rada algab kohe köieronimisega, mida mina tegin viimati keskkoolis. Ka raja alguses oli käte tööd üsna palju – näiteks tõusunurgaga redel ja liikuvad köied,” lisab Mae, kelle jaoks oli teistest katsumustest enim aega nõudev kahe trossi peale kinnitatuna kõrgel õhus vahemaa läbimine.

Otepää seikluspargi uusim, järjekorras kuues seiklusrada kannab nime „Kannatuste rada”.

K

urjakuulutav nimi viitab sellele, et tegu on seni raskeima rajaga mitte ainult Otepää seikluspargis, vaid kogu Eestis. Juuni alguses avatud raja vastu on juba üles näidatud üsna elavat huvi ning suur hulk ekstreemspordihuvilisi on jõudnud oma võimed ka uuel rajal proovile panna. Raja üks loojaid ja mängude väljamõtlejaid Taivo Tigane nendib, et idee sellise raja loomiseks tuli juba mitme aasta eest ning peamiselt külastajate endi soovidele vastu tulles. „Idee sai alguse sellest, et meie juures juba korduvalt käinud inimesed hakkasid küsima, kas meil on plaanis midagi uut ja huvitavat juurde ehitada, sest olemasolevad rajad ei pakkunud mõnedele enam piisavalt palju pinget,” selgitab Tigane. Raja ehitamisel ei võetud kusagilt konkreetset eeskuju, plaanis oli lihtsalt luua piisavalt raske rada, et seda saaksid treeningu eesmärgil kasutada ka tugevama sportliku ettevalmistusega inimesed. Ja ettevalmistus peab „Kannatuste raja” puhul olema tugev. Tigane usub, et esmakordselt seiklusparki sattuv külastaja peaks esialgu oma jõudu proovima kergemate seiklusradadega. „Rusikareeglina ütlen, et kui kätes nii palju jõudu pole, et mõned lõuatõmbed ära teha, siis sellel inimesel ei maksaks seda rada ehk kohe proovida,” hoiatab Taivo Tigane. „Seal on eri käteharjutused, käteredel, köieronimine ning teatud harjutused, mis nõuavad head koordinatsiooni ja jalgade tööd. Üldiselt peab selle raja läbija olema ikka suhteliselt hea kehalise ettevalmistusega, sest ka kogenud ekstremis-

tid peavad rada väga kõrgetasemeliseks,” lisab Tigane. Jaak Mae paarkümmend minutit Üks neist julgetest, kes „Kannatuste raja” läbis, on suusataja Jaak Mae. Tema on Otepää seiklusparki koos lastega varemgi korduvalt külastanud ning nendega kõik rajad läbi teinud. Uue ja eriti raske raja läbimine ei käinud profisportlase ettevalmistusega Mael küll üle jõu, ent mehe sõnul polnud tegu ka pelgalt katsumusega. „Ainult julgusest kõrgel puu otsas turnida sellel rajal ei piisa. On

vaja ka natuke füüsist, sest käed, kõht ja muud lihasgrupid saavad seal päris korraliku koormuse,” hoiatab Mae muheledes. „Kui Otepää seikluspargi neljas ja viies rada on kah juba suhteliselt rasked ja nõuavad natuke treenitust, siis seal saavad tüdrukud hakkama. „Kannatuste rada” läbides tundus aga, et järgmisel hommikul andsid paar lihasrühma endast tunda, mida igapäevaelus väga ei kasuta,” lisab tippsportlane. Jaak Mael kulus raja läbimiseks paarkümmend minutit ja pärast selle läbimist oli spordimehel enda sõnul nahk korralikult märg ning

Tegevust jagub kõigile „Rada oli piisavalt kõrge, et ülevalt alla vaadates täpselt hoomata, kui kõrgel inimene asub. See oli koht, kus mul tuli ennast võib-olla natuke kokku võtta, et saada raskuskese, tasakaal ja tunnetus paika ning edasi liikuda,” kirjeldab suusakangelane oma katsumusi seiklusrajal. „Usun, et abiturientidele või elluastuvatele noormeestele oleks „Kannatuste rada” hea koht enne sõjaväkke astumist paras katsumus läbi teha,” lisab Mae. Siiski ei koosne seikluspark ainult „Kannatuste rajast” ja eneseületajatele mõeldud pingutustest – ka lastega Otepää seiklusparki tulles võib kindel olla, et tegevust jätkub kõigile – päris väikestest kuni suurteni. Lisaks on lastele mõeldes üles pandud batuut ja tasakaalulint, millel saavad lustida igas vanuses noored ekstremistid. „Eelmisel aastal olid mu tütred kaheksa- ja üheteistaastased ning mõlemad olid juba nii pikka kasvu, et said viis rada läbi teha. Esimestest kordadest mäletangi seda, et mul oli täiskasvanuna pigem väike kõrgusekartus või hirmutunnetus endal olemas. Nii et paari koha peal, kui nägin, et lapsed ees läksid, tuli endal kah julgus kokku võtta ja neile järele minna,” muigab Jaak Mae. Otepää seikluspargi võimaluste ja hindade kohta saab täpsemat infot koduleheküljelt www.seikluspark.ee, telefon 504 9783


SAILING.EE KUTSUB TEID MERELE! Oleme Eesti suurim jahirendifirma. Meie missiooniks on pakkuda teile kvaliteetset ja lõõgastavat puhkust merel!

Purjejahiga merele

Meie laevastiku hulgast leiab igaüks endale sobiva aluse. Valikus on luksuslikud ja ruumikad katamaraanid, Eesti üks suurimaid jahte White Night, ajaloolised purjelaevad jpm. Pakume võimalust purjetada Tallinna lahest kuni Kariibi mereni välja. Purjede all saab nautida kahekesi mõnusat mereromantikat, tähistada sünnipäeva või pidada ettevõtte suvepäevi. Meri on avastamist väärt! Meresõprade lemmikpaketid: 3 tundi Tallinna lahel Purjeretk Naissaarele, Aegnale või Pranglile Nädalavahetus Soome saarestikus

Sailing.ee purjetamiskool

Oleme purjetamissõltlased ja meie missiooniks on sõltuvuse levitamine! Sailing.ee koolitus käib esimesest kuni viimase tunnini merel õppides. Kursuste läbimine annab teile kindlustunde iseseisvaks purjetamiseks. Kõigile lõpetajatele pakume võimalust meie charterjahtidel praktiseerida ja see on täiesti tasuta. Algkursus – põhjalik ülevaade ja tutvustus elukestvaks purjetamisseikluseks Jätkukursus – võistlushimulistele purjetamiskogemusega osalejatele Navigatsioonikoolitus Soome saarestikus – õpetame reaalsetes tingimustes navigeerimist paber- ja elektronkaartidel

Avastusretked purjede all

Kaatriga merele

Meie kaatripargist leiab nii RIB-tüüpi kiirkaatreid kui ka luksusaluse Azimut 43. Meresafari – kiirust ja adrenaliini ihkavatele merehuvilistele Veetakso – kiire transport Eesti väikesaartele või lausa Soome Tallinna sadamate tuur – tutvustame põnevaid sadamaid Naissaare saunatuur – neljatunnine lõõgastusretk

Tule üksi või koos sõbraga avastama uusi maid ja horisonte! 4 põnevat sihtkohta! Kui armastate päikest, merd ja seiklusi, on avastusretked just teile sobiv valik. Purjeretked viivad järgmistesse vetesse: 07.07–14.07.2011 Ahvenamaa 17.07–24.07.2011 Peterburi–Kotka 02.08–09.08.2011 Turu saarestik 10.08–17.08.2011 Gotland 24.08–30.08.2011 Turu saarestik Hind al 370 € Hind sisaldab jahi renti, meeskonda, sadamamakse ning hommiku- ja kerget lõunasööki jahi pardal.

TERE TULEMAST PARDALE! Vanasadama Jahisadam tel +372 5333 1117 e-post: info@sailing.ee, www.sailing.ee


6

Aktiivne ja seikluslik puhkus

Roosta Puhkekülla sõida sõprade ja kogu perega „Roosta Puhkekülas leiate tegevust sõltumata aastaajast ja ilmast. Siin on kõik võimalused aktiivseks puhkuseks nii üksinda puhkajale kui ka suurele seltskonnale. Roostal on põnev seikluspark ja imeline rand, peoruumides saate aega veeta bowling’ut ja teisi tubaseid mänge mängides. Roosta metsades asuvad tervise- ja matkarajad pakuvad kosutavat energialaengut igal ajal,” kirjeldab puhkekülas leiduvat müügi- ja turundusjuht Kristine Põldver. Põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust! 2009. aastal avatud seikluspark erineb oma konkurentidest ainulaadse projekti ja atraktsioonide tõttu, mis kindlustavad erakordse elamuse. „Seikluspark pakub lõbusat ajaviidet peredele, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile neile, kes kardavad kõrgust, sest just teie jaoks korraldame seikluspargis ronimisretki ka öösiti,” ütleb Põldver. Seikluspargi sinine rada on lastele ja koosneb kaheksast kergest ja atraktiivsest elemendist, mis asuvad meetri kõrgusel. Vanematel on seega mugav lapsi jälgida ja vajadusel abistada. Sinine rada sobib ka noortele oma võimete testimiseks, et veenduda, kas tasub minna järgmistele radadele. Keskmise raskusega punane rada paikneb 4–5 meetri kõrgusel ja koosneb

kaheteistkümnest elemendist. Vaheldusrikas rada pakub piisavalt elamusi nii algajatele kui ka juba kogenud seiklejatele. Must rada asub 8–10 meetri kõrgusel ja on kombineeritud kolmeteistkümnest ronimis- ja laskumiselemendist. Raja läbimiseks on osalejatel vaja jõudu, osavust ja sihikindlust. Palju elevust pakub sel rajal ka 60 meetri pikkune köistee. Surfarite lemmik Roosta rand on surfarite lemmik. Puhkeküla juures asuv liivarand pakub ideaalseid tingimusi nii algajale kui ka kogenud purjelaudurile. Kivideta rand, soodsad tuuled ja rannas asuv parkla meelitavad igal aastal Roostale tuhandeid purjelaudureid. Soovijatele korraldatakse purjelaua algõpet ning igal suvel toimub Roosta Puhkekülas ülilahe surfilaager. Sellel suvel leiab see aset 13.–17. juulil. Seiklushimulistele, kellele ei

piisa seikluspargist või surfamisest, pakutakse võimalust osaleda aardejahis. Teekond algab Dirhami sadamast, suunaga Osmussaarele. Saarel matkates lisandub teadmisi loodusest ja saare põnevast ajaloost, oma teadmisi kuuldu ja nähtu kohta testitakse aga mitmesugustes mängudes. Järgneb kosutav piknik ja meresõit tagasi. Õhtuks Roosta Puhkekülla tagasi jõudes ootavad ees meeskonnamängud ja öine aardejaht. Roosta Puhkekülas õnnestub kõik! Roosta Puhkeküla on ideaalne paik ettevõtete suve- ja talvepäevadeks ning kliendiürituste, seminaride ja konverentside korraldamiseks. Igas ettevõttes tasub vähemalt kord aastas mõneks päevaks aeg maha võtta ja üheskoos tööväliselt aega veeta. Pole oluline, kas firmas on töötajaid kakskümmend või 2000, Roosta Puhkeküla loomin-

guline ja paindlik, hea fantaasiaga meeskond oskab korraldada sobivaima ürituse. Roosta Puhkeküla on ettevõtetele kindel partner ka meeskonna- ja spordimängude korraldamisel. Mängud on eri raskusastmega ning valitakse vastavalt seltskonnale ja eesmärgile. Aktiivse ja seiklusrikka päeva lõpetuseks saab aja maha võtta saunas ja mullivannis mõnuledes ning uuenduskuuri läbinud restoranis mitmekülgset à la carte menüüd nautides. Mugavust ja kodutunnet pakuvad 32 eri suurusega puhkemaja, millest igaüks leiab endale sobiva. Roostale on oodatud ka telgiga ja autokaravaniga seiklejad. „Meie juures möödub ilusaim puhkus, peetakse edukaim koolitus, nauditakse parimat pidu ja kogetakse suurimat seiklust, sest Roosta Puhkekülas õnnestub kõik!” ütleb Kristine Põldver. Roosta Puhkeküla Elbiku, Noarootsi vald Läänemaa telefon: 472 5190, 525 6699 e-post: roosta@roosta.ee skype: roostapuhkekyla www.facebook.com/ roostapuhkekyla www.roosta.ee Roosta Seikluspark on lahti iga päev 1. maist kuni 30. septembrini kl 10–19.


Aktiivne ja seikluslik puhkus

Dermatiit nõuab kreemitamist Dermatiit pole nakkav ja seda pole võimalik saada käteldes või kallistades. Liis Kängsepp

D

ermatiidiga kimpus hädasolijate esmaseks leevenduseks on korralik niisutav kreem ja mõõdukus pesemisel, ägedamatel juhtudel määrab arst ravimid. Ärrituskontaktdermatiiti ehk nahapõletikku esineb sagedamini labakätel ja põhjus on lihtne – käsi pestakse tihti, aga liiga sagedane veega kokkupuutumine kuivatab ja kahjustab nahka. „Seep on detergent, mis kahjustab nahal olevat kaitsekihti. Kui nahk on lihtsalt kuiv ja ketendab, piisab sagedasest kreemitamisest. Kreem võiks olla nii rasvane, kui vähegi talutav. Kreemitamine

parandab naha seisundit, aga ei asenda loomulikku kaitsekihti. Naha kaitsekiht taastub, aga see võtab aega kuid,” ütleb nahaarst Annika Volke. Volke soovitab pesemisega hoogu pidada ja iga päev pole vaja kogu keha pesemiseks seepi kasutada. Vältida võiks säilitus- ja lõhnaaineid sisaldavaid vedelseepe ja dušigeele, sest need võivad nahka ärritada.

Eelistada võiks lasteseepi ja pärast pesu tuleb kindlasti kreemitada. Märgades tingimustes töötajad peaksid kandma kummikindaid. Lisaks pesemisvahenditega liialdamisele võib nahapõletik tekkida, kui puututakse kokku mõne ainega, mille suhtes inimene on ülitundlik ehk allergiline. Üks levinum allergilise kontaktnahapõletiku tekitaja on nikkel. Ülitundlik võidakse olla ka kosmeetikavahendite komponentide suhtes (kreemid, jumestuskosmeetika, lõhnaõlid, puhastusvahendid). „Kui ärriti või allergeeniga kokkupuudet vältida, siis nahapõletikku ei teki.” Atoopiline dermatiit Osaliselt pärilik atoopiline dermatiit on rohkem urbaniseerunud piirkondade haigus, mida on võimalik korrapärase kreemitamisega kontrolli all hoida – väheneb ägenemiste tõenäosus ning vajadus ravimite järele. Kui nahal on juba punetus või villikesed, tuleb pehmendava kreemi kõrval kasutada põletikuvastaseid retseptiravimeid, nt glükokortikoide. „Pehmendavat kreemi

7 tuleb panna üle keha, mitte ainult põletikulistele laikudele, kuivematele kohtadele mitu korda päevas,” paneb Volke südamele. Ja kreemi kulub palju. Korralikult kaks korda päevas kogu nahale kreemi kandes kulub nädalas imikule umbes 100 g, väikelapsele 250 g ja täiskasvanule isegi kuni pool kilo kreemi. Vanematele, kelle väikesed lapsed põevad atoopilist dermatiiti, soovitab Volke võtta kaks korda päevas üle keha kreemitamisele kuluvat aega võimalusena lapsega koos aega veeta ja suhtuda kreemitamisse kui ühte viisi teha pai ja kallistada. Volke sõnul nimetavad inimesed atoopilist nahapõletikku tihti pisut ekslikult toiduallergiaks. Mõne toiduaine söömisel võib haigus küll osal patsientidel ägeneda, aga selle menüüst väljajätmisest haiguse kontrolli alla saamiseks tavaliselt ei piisa. Kui järjekindla paikse raviga ei õnnestu haigust ohjata, võivad mõningast lisainfot anda nn allergiatestid. Volke paneb inimestele veel südamele, et väga vähesed nahahaigused on nakkavad, seega ei tasuks tunda hirmu – kätlemisest või kallistamisest nahapõletikku ei saa.


Aktiivne ja seikluslik puhkus

9

Seedetraktivaevusi saab ennetada Seedetraktivaevused on põhjustatud valest ja ebakorrapärasest toitumisest, stressist, kiirest elutempost ja halbadest harjumustest. dr Külliki Suurmaa Lääne-Tallinna keskhaigla endoskoopia osakonna juhataja

N

ii perearstide kui ka erialaspetsialistide vastuvõtule tuleb väga sageli inimesi mitmesuguste seedetraktivaevustega: puhitused, gaasid, kõhukinnisus ja -lahtisus. Sageli on need probleemid põhjustatud valest ja ebakorrapärasest toitumisest, stressist, kiirest elutempost ja halbadest harjumustest (suitsetamine, alkoholi ja kohvi liigtarbimine). Suvi on tulemas, grillimishooaeg alanud, väikesed aiapeod ja puhkusereisid juba teoksil. Inimesed soovivad ennast lõdvaks lasta ning muuhulgas süüa kõike, mida tahavad ja mis neile maitseb. Kui ilmseid liialdusi vältida, siis noored ja terved seda tihtipeale ka tohivadki. Siiski, et tunda end võimalikult hästi ja vältida seedeprobleeme igas vanuses ja eri tervislikes seisundites, soovitatakse eelistada puu-, aed- ja teravilju, kala, mõistagi piirata rasvaste toitude osakaalu ja vajaduse korral toetada seedetrakti ka apteekide vabamüügis leiduvate probiootikumide ja seedefermentidega. Toetusraviks seedefermendid Siinkohal oleks asjakohane lühike arstiteaduslik tutvustus seedeprotsessidest. Füsioloogiaõpik kirjeldab seedetrakti kui meetritepikkust suuõõnest kuni pärasooleni ulatuvat looklevat seedekanalit. Selle alguses olevas suuõõnes toimub toidu esialgne peenestamine ja segamine süljenäärmetelt eritatud süljega. Edasi liigub toit

neelu, söögitorru ja makku. Maos töötleb toitu happeline maonõre. Edasi liigub toit peensoolde, mille üheks osaks on kaksteistsõrmiksool. Sapiteede kaudu suunatakse kaksteistsõrmiksoolde maksa eritatud sapp, mis soodustab toidurasvade lõhustamist peenikesteks osadeks ja nende imendumist sooles. Seedetrakti üheks oluliseks osaks on veel ka kõhunääre ehk pankreas. Selle

tähtsaks funktsiooniks on toitainete lõhustamises osalevate seedefermentide ehk ensüümide eritamine kaksteistsõrmiksoolde ning insuliini ja teiste hormoonide eritamine vereringesse. Jääkained, mis seedetraktis jäävad imendumata, liiguvad jämesoolde ja väljutatakse pärasoole kaudu. Kõhunäärmeensüümid võtavad osa valkude, rasvade ja süsi-

vesikute seedimisest. Peamiseks haiguseks, mille korral esineb nende ensüümide alaproduktsioon, on krooniline pankreatiit, mille toetusraviks määratakse seedefermente. Tänapäeval on nende kasutamine laiemalt soovitatud. Apteekides saadaolevaid mitmete tootjate seedefermente võib kasutada, kui esineb jutu alguses mainitud vaevusi või kui on ette näha tugevamat toidukorda.


10

Aktiivne ja seikluslik puhkus Aktiivne ja seikluslik puhkus samm on järjekordne eneseületus ja toob kaasa uue emotsiooni. See ongi uute asjade tegemise võlu,” kirjeldab Vidrik Korp elavalt. „Samal ajal saavad su sõbrad paadis sulle sõidu ajal kaasa elada, mis teeb veelauasõidust seltskondliku meeleoluka ettevõtmise.”

Lustlik veelauasõit pakub ohutut adrenaliini Pärnu jõe kallastel asuvas Lustipargis saab proovida veelauasõitu, mille saab kiiresti selgeks ka algaja. Age Viira

N

eed, kes satuvad suvel Pärnu jõel Reiu jõu suudme lähedusse, võivad märgata mööda vett ringi vuravaid kaatreid, mis veavad inimesi kõiksugu lõbusatel atraktsioonidel. Kui Lustiparki jõuan, sillerdab peegelsiledal veepinnal juba õhtukuma. Loojuvas päikeses kaatri tehtud laineharjal saltosid tegev veelaudur on vaatepilt omaette. Trikke näitab veelaua instruktor Vidrik Korp. „Suvel mööda vett ringi tuisata, kõik muud mõtted unustada ja ainult sõidule keskenduda on väga vinge. Sa oled vee peal ja liigud vabalt, see aga tekitab parajal hulgal adrenaliini,” kirjeldab ta hingeldades uuesti maismaale ronides ning elevusest pulbitsedes. Tegemist on Eestis veel suhteliselt vähetuntud, kuid suvel aktiivset puhkust väärtustavale eestlasele üha rohkem huvi pakkuva alaga. „Veelauasõit on nagu lumelauasõit, aga vee peal ning vähemasti sama lõbus,” selgitab treener ja lisab, et tegelikult on kõik lihtsam, kui kaldalt vaadates võib tunduda. Veelauasõidu saab pärast treeneri mõneminutilist juhendamist

kiiresti selgeks ka algaja. „Paat teeb sõitja eest töö ära, nöörist tuleb lihtsalt kinni hoida ja treeneri näpunäidete järgi käituda,” õpetab Vidrik Korp. Veelauasõidu peamine erinevus veesuuskadega võrreldes peitub instruktori sõnul selles, et kui suusad võimaldavad vaid rindkere ees sõitmist ning nendega on hüppamine keerulisem, siis veelaud pakub palju suuremat liikumisvabadust ja sellega on oluliselt lihtsam hüpata. Vette kukkumine tagab pehme maandumise, kiiver kaitseb võimalike põrutuste eest ning paadijuhid on kogenud professio-

naalid, kes teevad kõik, et ohtlikke olukordi vältida. Oma lihtsuse ja ohutuse tõttu sobib spordiala treeneri kinnitusel igas vanuses ja füüsilise ettevalmistusega inimestele. „Veelauaga saab end lihtsalt ületada, tehes midagi uut, millest varem polnud aimugi. See on võimas tunne, kui avastad järsku, et oledki vee peal ja sõidad. Kui sõitmine juba käpas, võib proovida paadilainel surfamist nii, et lased nöörist lahti ja püüad oma tasakaalu proovile pannes paadi tekitatud laineharjal püsida. Iga uus

Lustipark pakub suvel veelauasõidu kõrval mitmesuguseid teisi põnevaid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kaatrile saab taha ühendada veel näiteks spetsiaalse rõnga või kummist banaani, kus saab sees istuda kuni kümme inimest. Külastajad saavad sõita vesirataste ja aerupaatidega, kohale võib tulla kas või oma veesõidukiga, millele saab kaikohta rentida. Lustipargis on suurim Pärnu jõe peal asuv saun. Leiliruumis on illuminaatorid, väikesed aknad, mille kaudu saab saunalaval higistades vaadet jõele nautida. Kui leiliruumis liiga kuumaks läheb, saab saunasillalt jõkke hüpata. Kui intervjuu instruktoriga lõpetan, on Lustipargis end juba järgmine veelaudur valmis pannud. Vidrik Korp hüppab spetsiaalsesse veelauasõiduks mõeldud kaatrisse, läinud ta ongi, et nüüd juba teistele lõbusõitu teha.

Lustipargi tegijad on korraldanud üritusi nii väikesele sõprade seltskonnale kui ka bussitäiele inimestele firma suvepäevade raames. Suuremad seltskonnad peaksid Lustipargiga varem ühendust võtma, väiksematel gruppidel piisab vahetult enne ette helistamisest. Kuni augusti lõpuni on Lustipark avatud iga päev alates kella 10 niikaua, kui külastajad lustida soovivad. Kui on soovi, tulevad Lustipargi treenerid ka tellimuse peale seltskonnale sobivasse kohta varustusega kohale. Muidugi ainult sinna, kus on juurdepääs veele. Suvel korraldavad nad ka esimesed lastelaagrid. Värskem info Lustipargi tegevuste kohta on leitav nende Facebooki lehel, vaata ka www.lustipark.ee.


Aktiivne ja seikluslik puhkus

11

Naissaar ootab põnevatele avastusretkedele Naissaar pakub oma inimtühjade liivarandade, suurejooneliste merekindluste ja katakombide ning kauni loodusega avastamisrõõmu igaks aastaajaks. Naissaar on suuruselt viies Eesti saar ja asub Tallinna kesklinnast ainult tunnise meresõidu kaugusel. Seega peaks üllatusrohke avastusretke saarele ette võtma kõik mere- ja loodushuvilised.

S

amuti sobib Naissaar suurepäraselt firmaürituste, suvepäevade, seiklusürituste ja piknikute korraldamiseks. Saarel võib külastada vanu suurtükipatareisid ja meremiinitööstust, avastada kauneid randu, kirikut ning sõita kastiautoga või rongiga kitsarööpmelisel raudteel. Naissaar on ainus saar maailmas, kus on u 40

Regulaarset laevaühendust Naissaarega aitab hoida 190-kohaline reisilaev Monica. Laev väljub kesklinnas asuva Vanasadama D-terminali autode sissepääsu värava juurest.

km raudteed 20 km² kohta ja kus saab otse sadamast rongiga kõrtsi või muuseumi sõita. Saare puutumatu loodus on samavõrd suur vaatamisväärsus kui šokeerivad militaarobjektid. Looduspargi keskusest algavad kolm kenasti kaardistatud matkarada. Valida saab loodusliku, militaarraja või mõlema sümbioosi vahel. Militaarobjektid põlismetsade vahel on valdavalt pärit juba tsaariajast – sealt leiab võimsaid kahurialuseid, merekindlusi, katakombe. Katakombidesse viivad avad on tähistatud punaste nooltega. Üks katakomb asub matkarajal, teine paarkümmend meetrit mere

pool. Maa-aluse tunneli pikkus ulatub paarisaja meetrini, selle kõrgus on aga 1,9–2 meetrit. Ühele ja teisele poole peatunnelit jäävad väikesed ruumid: need olid laskemoonakambrid ja meeskonnavarjendid. Käikudes liikumiseks on vaja taskulampe.

TASUB TEADA! Reisilaev Monica väljub Tallinnast Naissaarele R, L P kl 11 ja 18 ja Naissaarelt Tallinnasse kl 15 ja 19, www. monica.ee. Jaanilaupäeval, 23. juunil väljub Naissaarele erireis kl 15, saarelt tuleb laev tagasi 24. juunil kell 15. Jaanipäeval esineb Männiku jaanituleplatsil mustlas-muusika ansambel Gipsy Mania koos tantsutüdrukutega. Laevakohti Naissaarele kinni pannes saab korraga broneerida ka majutuse, toitlustuse ja ekskursioonid saarel, www.merematkad.com/naissaar


OĂœ Motosellid ATV- ja kaatrimatkad Ida-Virumaal Pakume teile meeldivat ja natuke ka närveteravdavat elamust Ida-Virumaa ainulaadses looduses. tel: +372 5112813 e-mail: marek@motosellid.ee www.motosellid.ee


Aktiivne ja seikluslik puhkus

13

Eesti veealune maailm ootab avastamist „Kõneldes sukeldumisest kiputakse sageli miskipärast arvama, et sukeldumine on ekstreemsport, aga ta pole seda,” tõdeb Eesti Sukeldujate Klubi instruktor ja eestvedaja Terje Meos. Selleks et sukelduda, ei pea isegi ujuda oskama, kõige tähtsam sealjuures on, et inimene ei kardaks vett või sooviks hirmust vee ees üle saada. Staažika sukelduja Terje Meose sõnul on sukeldumine hoopis meditatiivne, lõdvestav ja rahustav tegevus, mis annab võimaluse argipäevamuredest mõneks ajaks eemalduda. „Paljud käivadki vee all n-ö tööjamast vabanemas,” märgib Meos, kes on ise samuti omal nahal kogenud, kuidas sukeldumine aitas tal väsitavast tööpäevast taastuda. Meil on põnev Sageli kiputakse miskipärast arvama ka, et mis siin Eestimaa vetes ikka näha on, vaat Punases meres on ilus... „Ma ei üritagi väita, et meil on siin sama, mis Punases meres, aga meil on samuti väga palju vaadata: kollakas-roheline adru, hülged, lestakalad, paeastangud ja muidugi meie laevavrakid,” kirjeldab Terje Meos kõike seda, mida meie veealuses maailmas näha võib. „Kui mujal on ilus, siis meil on huvitav,” kinnitab ta veendunult. Tuntumateks ja sukeldujate seas menukateks paikadeks on kujunenud Äntu Sinijärv ja Valgjärv kui Eesti puhtaima veega

järved, milles ilusa taimestiku kõrval on võimalik kohata meie kalariigi esindajaid: hauge ja ahvenaid. Äntu Sinijärves on ka haruldaselt hea nähtavus, lausa 15 meetrit. Laevavrakke, mille juurde on lubatud sukelduda, käiakse uudistamas Tallinna lahes. „Vrakkidele sukeldumine pakub müstikat, see on võimalus näha meie ajalugu,” märgib Meos. Tõeliselt elamuslik on kohtuda hüljestega, nende veealuse eluolu jälgimiseks korraldab Eesti Sukeldujate Klubi suviti Vilsandil lausa spetsiaalseid laagreid. „Hülged on tõeliselt nunnud olevused, täiesti võrreldavad delfiinidega,” õhkab Terje. Põnevuste otsijaile meeldib kindlasti Rummu karjääris, kus sukelduja pilgule avanevad kunagise vangla müürid ja töömaa.

Tule ja proovi „Tulge proovisukeldumisele!” kutsub Terje Meos kõiki, kes kas või korragi mõelnud sellele, kuidas veealune maailm välja näeb, seda ise läbi tegema. Proovisukeldumine maksab Eesti Sukeldujate Klubis 20 eurot ning päris esimesel korral läheb sukelduja vee alla koos instruktoriga, seda kuni viie meetri sügavusele. Esimene kord ollakse vee alla 20 minutit ja kui tarvis, hoiab instruktor sukeldajal kas või käest kinni. „Kõik on väga turvaline!” rõhutab Terje. Proovisukeldumisele tulemiseks ei ole vaja soetada või rentida isiklikku varustust, see on klubi poolt ning selle kasutamine on hinna sees. Ka algajate kursusel osalemiseks ei ole vaja isiklikku varustust. Oma varustuse soetamisele tasub mõtlema hakata neil,

kes kavatsevad sukeldumisega järjepidevalt tegelema hakata. „10 protsendist sukelduma tulijast saavad fanaatilised sukeldujad,” on Terje aastate jooksul kogenud. „20% tulijaist hakkavad tihti sukeldumas käima. Neid, kes veest välja tulevad ja otse välja ütlevad, et neile sukelduda ei meeldinud, on ainult 1%” Terje tõdeb, et aastate jooksul on olnud mitmeid neidki, kes vee alla minemist peljanud, kuid on pärast instruktorit tänutundest kallistanud. Sukeldumine, sh ka proovisukeldumine on lahe tegevus, mida tasub võtta ette ka seltskonniti, näiteks sõpruskonnaga, aga miks mitte töökollektiivi või perega. Muide – ka lapsed alates 10. eluaastast on veealust maailma avastama oodatud. Seega, suveplaane tehes tasuks tegevuskavas märkida rist ka sukeldumise kohale. Võimalust sukeldumiseks pakub Eesti Sukeldujate Klubi kogu suve jooksul. Eesti Sukeldujate Klubi Vaata lähemalt: www.sukeldujad.ee Võta ühendust telefonil 5649 3322, Terje Meos


Aktiivne ja seikluslik puhkus

15

Mereriigi mererahvas suvehooajal purjetama V

iimaste soojade suvede toel on huvi purjetamise ja mereteadmiste omandamise vastu elavnemas. Siiski pole täiskasvanutel kerge ala juurde tulla, sest kohutavad nii teadmatus kui ka veendumus rahva hulgas, et tegemist on kalli ja kättesaamatu harrastusega. Keeruline on leida ka kontakte, kus huviline võiks alaga sügavamalt tuttavaks saada. Väikelaevajuhtideks koolitajad õpetavad hoolega teooriat ja ka merel saab mõne väikese tiiru kaatriga selgeks, aga kuidas ohjata purjelaeva selle kogu keerukuses, on hoopis teine lugu. Isegi siis, kui load on käes, on veel pikk tee minna – et saaks merele ja toimetada seal teadmistepõhiselt, seadmata ohtu oma jahti ja meeskonda. Neli aastat tagasi moodustati Tallinnas esimene matchracekeskus Eestis. See oli algul suunatud rahvusvaheliste regattide korraldamisele, kuid et olemas oli kuuest jahist koosnev laevastik, otsisime neile pidevalt ka tippspordivälist rakendust ja proovisime merelkäimist rahva hulgas igat moodi propageerida ning leida eri tasemega huvigruppe, kellele teenust pakkuda.

1. Täiesti algajatele on meil tugevate instruktorite baas, kes ise purjetavad enamasti Eesti olümpiapurjetamise koondises ning jagavad hea meelega oma teadmisi – et iga merehuviline saaks aega kokku hoida. Võtame vastu nii üksikhuvilisi, kelle paigutame meeskonda ja ka sõprade seltskondi, kes tahaks sotsialiseerimist jätkata uutes ja põnevates tingimustes. Kui sügavalt huvilised asjaga tutvuda tahavad, on nende endi entusiasmis kinni, aga kui läbida merel neljapäevane koolitus, saab selgeks, et köied on hoopis otsad, kus on jahil vöör, kus ahter ja kuhu tuule suhtes purjetama pääseb. 2. Merd nuusutanud kruiisijad, kes rohkem adrenaliini otsivad, saavad meie juures võimaluse teha omi esimesi samme võistlusspordis. Igal neljapäeval on kavas harrastajate regatt, kus võistlusrajal on võimalus teiste omasugustega võidu sõita ning siingi on meil pakkuda kogenud instruktorid jahi roolimeesteks. Kui juba oskused vähegi lubavad, anname jahi juba täielikult võistlejate käsutusse, et need juba omaette tegusaks ja osavaks saaksid.

3. Harrastussportlastele on igal esmaspäeval välja pakkuda matchrace-treeningud, kus on juba võimalik purjetamise tõdesid väga põhjalikult tundma õppida. Suur rõhk on paadikäsitlemisel ja meeskonnatööl. Endiselt on teretulnud nii üksikharrastajad kui ka meeskonnad, kes tahavad koos osavamaks saada. Igal kuul peame ka grade 5 tasemega harrastajateregatte, et saaks oma tasemest aimu. 4. Tippsportlastele korraldame aastas viis rahvusvahelisel tasemel regatti, kus on kohal tugevad välismaalased maailma tuntumatest professionaalsetest võistkondadest. Neist suurim ja kõrgetasemelisim on Pärnu Sailing Week grade 2. Kohal on professionaalsed purjetajad üle maailma ja nautida saab tipppurjetajate mõõduvõtmist parima Eesti ekipaažiga. Purjetamine on Pärnu jõel otse klubihoone ees ja seda saab kaldalt hästi jälgida. Lisaks kantakse tegevus edasi suurele ekraanile, võistlust kommenteerib Kalev Vapper. Võistluspäevad olid 17.–19. juunil Pärnu jahtklubis. 5. Firmaüritused on suunatud ettevõtetele, kes tahaks oma

töötajaid näha entusiastlikumate ja innustunumatena ning olla võimelised organiseerima põnevaid regatte ja väljasõite kuni 50 inimesele. Üritus võib olla nii ühe- kui ka mitmepäevane, nii võistlemine kui ka lihtsalt väljasõit või kruiis. 6. Nõustame ka jahiomanikke, kellel on vaja oma jahti paremasse võistluskonditsiooni tuunida ning sooritada jooksvaid remonditöid või talvehoidu. Aitame ka vana jahi müümisel ja uue soetamisel. 7. Meilt saab jahti rentida ka omapäi merel käimiseks, eelduseks on siiski teatav jahikasutamise kogemus. Kui see puudub, anname kaasa instruktori. Kui merehuvi on olemas, saab meilt teenust igasuguse tasemega harrastaja! Ühendust võtke e-posti aadressil mati.sepp@sailingcenter.ee või marko.levo@sailingcenter.ee Tuult ja päikest! Mati Sepp Sailing Center OÜ telefon +372 5649 5589 www.sailingcenter.ee


16

Aktiivne ja seikluslik puhkus

Kallaste turismitalu ühendab seltskonnad seiklusrajal Kallaste turismitalu annab võimaluse kombineerida traditsioonilise seminariturismi või puhkuse seltskondi proovile panevate katsumustega seiklusrajal.

pargis seigeldes. Seikluspargis on neilegi turnimis- ja ronimisvõimalusi. Elevust pakub sõit mööda köit või nn zip-line’i, mis kulgeb üle jõe ja tiikide ning pakub meeliülendavat vaadet kogu turismitalu territooriumile. Looduskaunil territooriumil Kloostri jõe kallastel asuvad peamaja ja hoovimaja koos väliterrassidega on sobilikud koolituste või suuremat piduruumi nõudvate ürituste pidamiseks. Peamaja ja hoovimaja läheduses ning kaugemal asuvad tarekesed annavad omaetteolemise võimalust nii väikesele seltskonnale kui ka romantika otsijatele. Kõigis tarekestes on 2–4 ööbimiskohta, elekter ja küte, lõkkekoht ja väligrill. Telkijaid mahub talu territooriumile sada ja rohkem, mugavust ja vabadust annab pesuruumi ja köögi kasutamise võimalus, ujumiskohad ja lõkkeplats. Söögidjoogid on ettetellimisel, kuid kõhurõõmude eest saad hoolitseda ka ise.

Age Viira

H

arjumaal Padisel iidsete mändide rüpes asuv Kallaste turismitalu pakub seltskondadele põnevat võimalust ühildada seminar või puhkus sportlike või käeliste tegevustega. Lisaks mitmesugustele aktiivse puhkuse võimalustele on sellest suvest turismitalus koostöös Seiklusring OÜ-ga lahti seikluspark, kus seltskonnad saavad mändide vahel köitel kõõludes ning kuuskedelt vabalangedes meeskonnatööd harjutada. Seikluspargi peremehe Valdo Kanguri sõnul ei toimu harjutuste läbimine pelgalt n-ö omaette nohisedes, vaid mitmesuguse raskusastmega ülesandeid lahendatakse kogu meeskonnaga koos. „Nii avastab igas vanuses seikleja midagi uut enese ja oma kaaslaste juures,” ütleb Valdo Kangur. „Meie põhieesmärk ongi õpetada osalejatele meeskonnatöö oskusi ja grupitunnetust, paindlikke lahendusi, tegevuse planeerimist, usaldust enda ja teiste suhtes.” Grupis võib olla eri vanuses ja vaprusega inimesi, nii on oodatud meeskonnaseiklusele ühtviisi suvepäevalised, perekonnad, suguvõsad, aga ka töökaaslased. Õpilastele on olemas eraldi seikluspakett. Neile, kes ekstreemsustega tegeleda ei soovi, jagub lisaks seiklusrajale meeskonnaharjutusi ja -mänge. Koostöö ühendab meeskonna Need, kes kahekesi käest hoides mööda peenikest köit laveerides kuristikku ületavad, vaatavad teineteisele sügavalt silma. Taevatrepil kõndija peab kindla jalge-

aluse saamiseks usaldama kõiki teisi meeskonnakaaslasi. Vabalangejad peavad pärast kuuselatva ronimist eelkõige endaga koostööd tegema ja usaldama julgestajat, et sealt rõõmsa näoga alla hüpata. Madal- ja kõrgseiklusrada on võimalik läbida eraldi, kuid hiljuti Kallaste talu meeskonnaga liitunud Tiina Tamme sõnul on põnevaim nende kombinatsioon. „See pakub igaühele midagi ja esmapilgul liiga lihtsatena tunduvad ülesanded osutuvad parajaks proovikiviks,” ütleb ta. Turvalisuse eest hoolitsevad vastav varustus ja kogenud juhendajad ehk Seikud. „Aga mõõdukalt hirmus on ikkagi,” lubab Tiina Tamm.

Lisaks saab vaba aega turismitalus sisustada orienteerumise, fotojahi ja pallimängudega. Koostöös partneritega pakub talu kanuu-, hobu- ja räätsamatkasid ja palju muud. Sportliku vaba aja veetmise juurde pakub talu lõõgastust sauna või massaažiga. Õpihimulistega jagatakse kogemusi väga erinevates valdkondades alates leivateost ning lõpetades mitmesuguste meeskonnatöö- ja juhtimisoskuste lihvimisega, lähitulevikus ka tantsulaagritega. Tarekesed pakuvad privaatsust Turismitalu väiksemad külalised saavad end välja elada mänguväljakul, batuudil põrgates või looma-

Kallaste turismitalu ja seikluspark Padise seikluspargi kasutamine 6–10 inimesele maksab ühele inimesele olenevalt paketist 10–20 eurot. Võimalik on kokku panna mitmepäevaseid programme, mis sisaldavad meeskonnamänge, seiklusraja kasutamist, lõunasööki ja ruumide kasutust alates 27 eurost inimese kohta. Suurtele rühmadele ja õpilasgruppidele kehtivad soodustused. Ühe majutuskoha hind Kallaste turismitalu peamajas või hoovimajas algab 17 eurost ja kogu talu üürimine ööpäevaks maksab 865 eurot. Võimalik on kokku leppida eri hinnakombinatsioone, korra kuus aga värskendab talu oma kodulehel eripakkumisi. Vaata lisa www.kallastetalu.ee ja www.seiklusring.ee ja kirjuta info@kallastetalu.ee või valdo@seiklusring.ee.


Aktiivne ja seikluslik puhkus

17

Lapsega reisimine on paras seiklus Foto: Agne Narusk

da” – seda ei soovi kellelegi. Hulga valutumalt kulgeb reisimine Eesti piires isikliku autoga. Selle saad iga kell teeservale seisma jätta, et last mähkida, sööta, lõbustada. Mähkimistoad teeäärsetes bensiinijaamades on Eestis pigem harv meeldiv erand kui iseenesest mõistetav nähtus. Nagu ka suurelt teelt veidi kõrvale keeravad puhkekohad laudade-pinkide ning WC-dega, nagu oleme harjunud Euroopas.

Mida väiksem laps, seda suurem seiklus. Ja paradoksaalsel kombel: mida kaugem sihtpunkt, seda väiksem seiklus. Midagi pole teha, suurem jagu ekstreemsusi juhtub tavaliselt ikka siinsamas Eestis. Agne Narusk

M

ähkmekott, varuriided, käru, toidupank, mõni mänguasi, omaenda asjad – ja laps. Selliselt on tavaliselt varustatud vastutustundlik lapsevanem, kui ta – titt kaenlas – kolmeks tunniks Tallinna asju ajama tuleb, teise Eesti otsa sõidab või lõunamaa kuurorti reisib. Neil teekondadel juhtub igasuguseid asju, rutiin juba ligi ei roni. Kolm tundi Toilasse – kukepea! Polnud see aga midagi nii kukepea, sest kaugliinibussis Tallinnast Narva polnud WC-d. Õigemini oli seda nime kandev kast-putka, nii moe pärast, aga kasutada polnud seda võimalik. Ega te Ameerikasse sõida, ühmas bussijuht, kui avaldasin kahtlust, kas tualetipotita ikka kahe ja poole tunnise reisi vastu peame. Ei pidanud. Kuskil pärast Rakveret küsis kolmeaastane laps pissile. Bussijuht keeldus peatumast, sest „peatust pole sel liinil ette nähtud”. Mis mõttes pole, kui WC on rikkis? Korpulentne pedagoogi meenutav tädi tuli appi, buss tõmbus tee äärde ja jäi seisma. Kaenlasse krahmatud laps tilkus juba – pisike inimene ei pidanud vastu pea 15 minutit kestnud vaidlusele. Ja ei tulnud emme, kelle laps ammu kenasti potil käis, selle peale, et Eestis tuleks ka imikueast väljunule riskimaandamise huvides püksmähe jalga tõmmata. Kui nüüd aus olla, siis ega ka metsapeatustes kuskil kõrrepõllu ääres asjad suju, sest

Oma esimest reisi võttis aastane Luisa ilmselge mõnuga. isegi kange pissihäda kipub põnnil kinni jääma, kui aja peale sellest vabaneda kästakse. See tuleb siis, kui buss uuesti stardib. Püksi. Kindla peale on bussis ka higist leemendav onu, kes tahab avada just seda katuseluuki, mis on sinu lapse pea kohal. Kindla peale istub teie läheduses pahane preili, kes ei mõista, miks vääksuv laps üldse bussiga sõidab. Lõpuks jõuate te siiski sihtpunkti. Järgneb ümberistumine maakonnabussi ehk siseriiklik katsumus number kaks ehk sõiduk, millesse käruga ei pääsegi. Selleks tuleks buss tükkideks lõhkuda, ukseava laiemaks ehitada ja kõrvale kaldtee meisterdada. Jääb üle vaid imestada inimeste nutikust, kes 21. sajandil ehk poliitilise korrektsu-

se sajandil toovad Eestisse ühissõidukid, millega saab häirimatult sõita vaid hea tervise juures olev nooremapoolne valge vallaline mees. Kui buss ikka tuleb ja teist peatuses lihtsalt mööda ei vihise, mis ka maakondades vägagi kombeks. Kaks tundi lõõskavas päikeses järgmise bussini, väikelaps kaenlas ja pakid teeveerel, kõrvus keskuse bussijaama dispetšeri sõim, et „tuleb peatuses nähtaval kohal seista, et juht teaks seisku-

Soomes ei pane keegi lapse jonnituure pahaks.

Soome – jonnijuurikate paradiis Palju-palju lihtsamalt ja igas mõttes valutumalt kulges nädalane puhkusereis lapsega üle lahe. Alates sellest, et laevades on täitsa korralikud mängutoad ning liikumisruumi, pardal üksjagu igas vanuses lastega peresid, kes vastastikku naeratavad ja vajadusel abistavad. Teenindajate meelsus oleneb rahvusest, mil moel, jäägu iga reisimehe enda avastada. Soomes, ses vaba kasvatuse kantsis, ei pane mitte keegi imeks ega pahaks, kui teie muidu nii rõõmus laps väsimusest sajandi jonni lahti lööb, jalgu trambib, pisikeste rusikatega kohvrit või sind ennast klobib, kohvikus laualina koos nõudega alla tirib, end selili viskab ja jalgu siputab jne. No ja siis, ütlevad teenindajate näod – rahuneb maha ja elu läheb edasi. Kusjuures lähebki, pärast tõsist tunnete väljaelamist on laps tükiks ajaks nagu väike ingel. Skandinaavia riike oma tolerantsuses soovitakski neile vanematele, kes pole varem koos lapsega reisinud või/ja pelgavad pikalt lapsega avalikus kohas viibida – mine tea, mis jälle juhtub. Ei juhtu midagi. Näiteks Muumimaa külastusel koos selle juurde kuuluva paari-kolmepäevase telkimisega oli ainsaks kulmu kortsu ajavaks asjaoluks see, et ametlikel telkimis- ja kämpinguplatsidel müüakse kohapileteid rohkem, kui tegelikult ruumi on. Pane siis telk või asfaldile. Viimasest tulenebki kindel soovitus lapsega teele minnes ööbimiskohad broneerida, või


Aktiivne ja seikluslik puhkus

18

kui on mõte telkida, siis mitte jätta kohaotsimist ning laagri püstiseadmist hilisõhtuks. Une pealt telki tõstetud mudilast võib ärgates tabada paras ehmatus või siis kogub enne-und-jonnituur üles nii suure hoo, et teil keelatakse kämpinguterritooriumile sõita põhjusel, et rikute puhkajate öörahu.

Ametlikes laagrikohtades on igati turvalisem telkida. Tasu on taskukohane, sooja söögi tegemise võimalus, duširuumid, beebide pesemise ja mähkimise kohad, mänguväljakud, piknikunurgad. Isegi omaette olemist armastav eestlane hakkab lõpuks ametlike laagriplatside kasulikkust hindama, kui ta koos lapsega reisib.

Pole vist mõtet üles lugeda, et lapsele sobiva toidu leidmise, teeäärsete puhkekohtade, WC-de jms leidmisega pole Skandinaavias ja Lääne-Euroopas mingeid probleeme – isegi teie lemmikloomale on Saksamaa bensiinijaamades oma joomiskoht sisse seatud, rääkimata siis väsinud inimlapsest.

Mida kindlasti võiks arvestada, on see, et ükski laps ei jaksa pikalt autos ühel kohal paigal püsida, seda kas või põhjusel, et selg vastu sünteetilist turvatooli hakkab higistama. Mõistlik on sadu kilomeetreid pikki eesmärke endale mitte seada, vaid võtta reisimist ikka mõnuga.

Kogemus: Kaire Talviste, 1- ja 6-aastase tütre ema: „Möödunud aastal põrutasime väikeses sõiduautos, millel lastiks kaks last, emme-issi ja ohtralt äkki-lähebvaja-asju Slovakkiasse. Kertu oli siis viieaastane, beebi kolmekuune. Sellise sõidu puhul on oluline asjad korralikult pakkida, et söök, jook ja rätikud oleks autos käepärast, sest raudselt keegi lagastab, ilastab või plätserdab. Kõik oli olemas, jogurtite söömiseks lusikad, õuna lõikumiseks nuga, tekid-padjad suikujatele. Unustasin vaid prügikasti. Selleks kohandasime pappkarbi. Tagasi sõites läks mägedest alla tiirutades Kertul süda pahaks. Oksendada

polnud kuhugi mujale kui sellesse improviseeritud prügikasti. See ei pidanud vedelale vastu ja hakkas lekkima. Tasasele pinnale jõudes saime ka kastist lõpuks vabaneda. Pikal reisil kehtivad muidugi kõik Murphy seadused: suurem tahab pissile, kui selleks pole võimalust ja kohta, väike kakab end täis keset närvilist linnaliiklust. Vahepeal kerkivad pinged lakke ja siis tuleb teha üks pikem peatus ja söögipaus, et rahvas jõuaks taas maha jahtuda. Nüüd, kus beebi on juba aastane jõmm, enam nii pikka autoreisi ette ei võtaks. Plaanitud suvise Ungari sõidu teeme lennukiga. Ümberistumiseks Helsingis valisin sellised lennuajad, et aega oleks piisavalt ja

ei peaks poole tunniga laps puusal ja teine käe otsas ühest lennujaama otsast teise jõudma.”

lõunauni ja beebitoitudest loobus ta paar kuud tagasi. Siiski usaldan tema rõõmsameelsust, sest kõik senised seiklused – olgu selleks pikk päev Vembu-Tembumaal või suurema õe kooliball – on ta vapralt kaasa teinud ning uusi olukordi pigem nautinud. Õnneks on lennujaamades mängunurgad, see annab lastele liikumisvõimaluse ja emmele hetke aega mõelda, kas ja mida järgmisena tuleks teha. Ka suuremad tütred vajavad ju tähelepanu ning ettenägelikult tuleb lennukisse kaasa pakkida mänguasjad, joonistustarbed, mõned raamatud ja meie pere noorima absoluutsed lemmikud – kõikvõimalikud häälttegevad asjad.”

Piip ja Tuut Mängumaja kutsub SUVEL TEATRISSE

Merike Mikk, 1-, 5- ja 8-aastase tütre ema: „Lendan üsna pea koos kolme lapsega Hispaaniasse – esmalt Tallinnast Kopenhaagenisse ja sealt Alicantesse. See tähendab koos lennujaama minekutega kaheksatunnist seiklust. Enim mõtlen sellele, mil moel täita väikese Katariina aega enne õhkutõusmist, kuidas saame hakkama söömistega ja kas ta otsustab ühe uinaku ka lennukis teha. Ta on just selles vanuses, kus kahe päevase magamise asemele tuleb üks

Sõidu-, matkaautode ja väikebusside rent

Nädalavahetustel eriti head hinnad.

Etendused kogu perele PÜHAPÄEVITI KL 12 ja ühel ARGIPÄEVA ÕHTUL KL 18 Vaata lähemalt www.piipjatuut.ee ja osta pilet Pile�levist Piip ja Tuut Mängumaja Toom-Kooli 13 Tallinn Piip ja Tuut Mängumajas on väga mõnus sünnipäevakülalisi vastu võ�a!



Seikluslik & Aktiivne Puhkus