Issuu on Google+

Piibe maantee tunnete tee

Erileht valmis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakonna ning MTÜ Piibe Maantee Arenduse koostööna

7. juuni – Piibe päev 2014

Piibe päeva suursündmuseks on 1835. aastal esmatrükist ilmunud Soome rahvuseepose „Kalevala” lugemine 11 kohas. Tänavu möödub 170 aastat Soome rahvuseepose „Kalevala” autori Elias Lõnnroti (1802–1884) reisist Eesti maale. Lönnrot oli enne Eesti sse tulekut käinud jalgsi läbi kogu Soomemaa, kogunud rahvaluulet, uurinud keelt, tutvunud rahva eluolu ja kommetega. Selle ti taanliku töö tulemusena valmis hulk uurimusi ja eepos „Kalevala”, mis mõjutas ka eestlaste samalaadseid ett evõtmisi. Huvi soome-ugri keelte vastu tõi Lönnroti 1844. a juunis Eesti sse, ka siin reisis ta jalgsi. Mõnepäevase Tallinnas viibimise järel võtti s ta ett e retke Kuusallu, et kohtuda sealse pastori ja keelemehe Eduard Ahrensiga. Pärast

„kalevala” lugemine 7. juunil:

eepose „kalevala” lugemine algab laupäeval, 7. juunil kell 10 anija mõisas, kus samal päeval on mõisa uksed avatud kõikidele külalistele huvitavateks tegevusteks.

paaripäevast Kuusalus viibimist jätkas Lönnrot matka Koeru suunas, kuhu jõudis 30. juunil. Koerus oli ta pastor D. G. von Mickwitzi külaliseks kuni 8. juuli hommikuni, mil siirdus Tartusse, kus leidis ulualust ülikooli joonistusõpetaja Hageni juurest ja tutvus lähemalt aate- ja ameti kaaslase F. R. Faehlmanniga. Tartus sooritas Kalevala autor mitu retke Võrumaale, kus

kohtus Kalevipoja eepose koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Detsembris alustas Lönnrot jalgsi teekonda Peterburi, kuhu jõudis 1845. aasta jaanuaris. Tema teekond Eesti s möödus suuresti kulgedes mööda Piibe maanteed. Tähistamaks Lönnroti retke mööda Piibe maanteed toimub „Kalevala” avalik ett elugemine. Osaluspunkti d näitavad interneti

vahendusel läbi terve päeva kogu ett elugemist otsepildiga teistest osaluspunkti dest. Eeposest loetakse ett e valitud runod. Esimest korda toimus Piibe päev mullu 3. augusti l eesmärgiga tutvustada Piibe maanteed kui suurte võimalustega turismiteed. Piibe maantee läbib 15 omavalitsust, tee pikkus on Rebalast Tartusse kokku 173 km.

10.00 anija mõisas veel: Mõisa päev kell 9.30–18. Avatud kohvik, Ateljeepood, käsitöötoad, lasteala. Kl 19 Eva Eensaare ja Maria Petersoni kontsert „Saladus”. 10.40 kõrvemaa keskuses veel: matkapäev perele – Kõrvemaa terviserajad ja RMK matkarajad iseseisvaks tegevuseks, Discgolfi rada ja varustus; viburada ja varustus; orienteerumise püsirada; matkakaardid; jalgratt a ja tõukeratt a laenutus; telkimis- ja lõkkeplatsid; kodused toidud, majutus ja saun. www.korvemaa.ee 11.20 Jäneda mõisas Veel: avatud Jäneda mõisa matkarada, kella 10–14 Jäneda loss ja näitused Jäneda koolijuhatajast „Karin Topman 110”, Vello Lillemetsa ja sakslasest arhitekti Harald Grave maalidest, Ülle Kuldkepi vineerile maalitud

töödest „Öös on asju” ja Ülle Linnuste akvarellidest 12.00 aravete kangrumäel veel: Perespordipäev: orienteerumine, kepikõnd, matk, liikumismängud 12.40 Järva-Jaani päevakeskuse ees Veel: Järva- Jaani laat kell 9–16 Laial tänaval, kultuuriprogramm, lasteala, saunaala 13.20 koeru kultuurimajas 14.00 lahu koolis 14.40 Jõgeva kultuurimajas 15.20 kuremaa mõisas 16.00 Tabivere vabaajakeskuses Veel: Tabivere rahvamajas Tartu, Jõgeva ja Tabivere JJ-Streeti tantsuklubi tasuta esitluspäev 16.40 Jääaja keskuses Lisateave: www.facebook.com/ PiibeRoad

Piibe maantee – tuleku ja mineku tee ave nahkur

kunstnik ja Raudoja Kõrtsitalu perenaine

Piibe maantee on minu esiisade tee – isa poolt suguvõsa on siit pärit. Kõrts, kus me elame, on samuti Piibe maantee ääres seisnud juba sajandeid. 1690. aasta kaarti del on ta küll 1 km Tallinna poole, kuid eks ta on põlenud mitmeid kordi maha ja uude kohta ehitatud. Vana Piibe maantee läheb just meie ukse alt läbi, kus nüüd asub liivakast. Tegime isegi ca 7 aastat tagasi vana maantee koha metsas puhtaks. Seda võis olla isegi 200–300 m. Saagisime ja vedasime puud tee pealt eest ära, nüüd on see taas võssa kasvanud. Aga ma mäletan seda ägedat, erilist pauerit, mis ma tööd tehes tundsin. Vist andsid mulle selle erilise tunde kõik need hinged, kes sealt hobustega läbi kappasid ja ära väsisid. Mõni ehk surigi sinna tee äärde. Igata-

hes nad kõik tänasid meid ja andsid jõudu.

Tiit lääne

spordiajakirjanik Piibe maanteega olen seotud käsist ja jalust, viimased 27 aastat olen peamiselt just Piibet mööda Tallinna vahet tööülesandeid täitmas käinud. Minu kodutalu asub maanteest 1,5 kilomeetri kaugusel. 1971. aastal asutatud Paduvere talumuuseum, mida paarkümmend aastat olen arendanud, veelgi lähemal. Nii et kui juba autorooli taha istun, sõidan alati ka Piibe maanteel. Piibe maantee teeb eriliseks selle mitmepalgelisus. Ühelt poolt silmailu pakkuv loodus ja rahulik keskkond, teisalt vaatab aga lausa igal kilomeetril vastu mõni ajalooline paik või sündmus. Siin on, mida väärtustada ja pakkuda vaatamiseks möödujale. Piibe maanteel on palju väärt kohti , kus

tasub peatuda ja ringi vaadata. Ave Nahkuri kunsti kohvik, majesteetlik Jäneda, põnevaid elamusi pakkuv Järva-Jaani, Kärde rahumajake ning ületades kunagise Eesti maa–Liivimaa piiri, siis tasub peatus teha muidugi Paduvere talumuuseumis.

Tuve kärner

Järva-Jaani kultuurimaja direktor

Piibe maanteega olen seotud olnud sellest ajast, kui maailma mäletama hakkasin... Oli ja on ju Piibe maantee meie piirkonna üheks peamiseks ühendusmagistraaliks pealinnaga. See tee võlub igal aastaajal oma loodusliku ilu, rahu ja omapäraga. Liiklejadki on kuidagi rahulikumad – pole eriti asjatuid möödasõite ega sõelumisi. Aastaid tagasi avasime Piibe maantee ka kultuuriteena. Kõik maantee äärde jäävad vallad on

alustanud uue hooga turismi- ja kultuurialast koostööd. Järva-Jaani valda läbides soovitan külastada meie kahte tuletõrjemuuseumi, Orina mõisa muuseumi, kinomuuseumi, vanatehnika varjupaika, kitsarööpmelise raudtee muuseumvagunit ja hobutalumuuseumi. Vahetult Piibe maantee äärde jääb ka Risti ja Johannese kirik ning lähedusse kaunis tehisjärv.

georgi särekanno Jäneda muuseumi juhataja

Piibe maantee tähendus? Esiteks on see tee lugu, mille jutustamine on alles alanud ja millele lisandub aina uusi ja uusi põnevaid peatükke, sest meie teadmised olnust on vaid ti lluke täpike ajaloo mõistatusterohkes tähistaevas. Millal rajati Järvamaa ainus muistne kaitseehiti s Jänedale ja milleks? Kus peale Koeru võis Elias Lönn-

rot oma rännakul veel peatuda? Kuhu on maetud saladuslik iirlanna Margareth Willson? Millega tegelesid Hispaania Sinise diviisi võitlejad Jänedal jne, jne – küsimusi on lõputult ja see teebki Piibe tee minu jaoks põnevaks. Teiseks on Piibe maantee infokanal, mida mööda jõuab suur maailm pisikesse kolkakülla ja teadmine meist laia maailma. Vaatamata interneti ajastule jääb oma silm ikkagi kuningaks, mille tõestuseks on kasvõi seegi, et tänavu mais sõitsid mööda Piibet oma tulevastele romaanidele ainest otsima kaks kirjanikku: prantslanna Alexandra Lapierre ja šoti päritolu Deborah McDonald. Kolmandaks on Piibe maantee minu jaoks puhkuse tee, mida mööda põrutan marja- ja seenemetsa, sõpradele külla. Piibe tee käänuline säng ei muutu kunagi igavaks. Neljandaks on Piibe tuleku- ja minekutee, mida mööda minnakse kooli ja laia ilma õnne otsima, seda mööda tullakse tagasi, kerge kohtumisekribelus

kurgus, kui tutt av majake kurvi tagant paistma hakkab.

ilmar kald Tapa muusikakooli direktor, Untsakate viiulimees

Ma ei ela küll otseselt Piibe maantee vahetus läheduses, kuid kasutan seda teed suhteliselt ti hti just tööga seotud liikuva eluviisi tõtt u. Enamasti kõik Lõuna-Eesti suunalised sõidud kulgevad just seda maanteed pidi. See on oluliselt rahulikum kui suur Tallinna–Tartu maantee. Öistel pikkadel kodu poole sõitudel tähistab Vägeva rist justkui koju jõudmist, kuigi siis on veel Tapale oma 50 km sõita. Aastate jooksul on tee saanud parema katt e. Rõõm on ka näha, et igal aastal ehitatakse juurde kergliiklusteid. Seda rohkem küll Tartu kui suure tõmbekeskuse poolses maantee otsas, aga ka Jäneda ja Aegviidu kandis.


Piibe maantee - tunnete tee

Iidne tee pakub nostalgiat, rõõmu ja rahulolu KUNDA

Haabneeme

TALLINN

MAARDU

1 1 1

salu

2 2

Loo

Kostivere

Lagedi Assaku

SAUE Kiili

Saku

3 2 Raasiku

Aruküla

Jüri

Vaida

HARJUMAA

Kiisa Kose-Uuemõisa Kose

Prillimäe Kohila

Hageri

4 3

KEHRA

Ravila

LOODUSTEE

AJALOO TEE

TEEKOND PERELE

1. Tallinna Tallinna Teletorn 1. Tallinna Teletorn HaljalaBotaanikaaed 2. Rebala Muuseum Rebala Muuseum 2. Jägala juga 3. Jägala juga Anija mõis 3. Raudoja kõrts 4. Raudoja kõrts Jäneda mõis 4. Sportland Kõrvamaa 5. Sportland Kõrvamaa Jäneda Linnamägi matka ja suusakeskus KIVIÕLI matka Rakvere ja suusakeskus Ambla kirik ja kirikaed 5. Aegviidu madalseiklusrada 7. Aegviidu madalseiklusrada Aravete Külamuuseum 6. Aegviidu Looduskeskus 8.Hulja Aegviidu Looduskeskus Järva-Jaani Muuseumid 7. Nelijärve järved 9. Nelijärve järved Koeru kirik Sonda 8. Kivisaare ratsatalu Aruküla mõis ja Tolli Kadrina kabel 10. Kivisaare ratsatalu 9. Jäneda mõis 11. Jäneda mõis ja Musta Täku Tall Kärde mägi ja rahumajake Lepna 10. Järva-Jaani Muuseumid 12. Jäneda Linnamägi ja järv Paduvere Talumuuseum 11. Emumägi Vinni 13. Ambla kirik ja kirikaed Pommiauk Jõgeval 12. Pommiauk (sõjamälestuste 14. Järva-Jaani Vanatehnika Kassinurme mäed muuseum, klaasimaal) Pajusti Aegviidu Varjupaik Tabivere Vallamuuseum 13. Kassinurme mäed 15. Kubja Ürditalu Äksi kirik 14. Palamuse Viru-Jaagupi 16. Norra allikad Jääaja keskus kihelkonnamuusem TAPA 17. Emumägi 15. Elistvere Loomapark Lehtse ** Ajalooline Piibe maantee ehk 18. Endla looduskaitseala keskus 16. Vudila mängumaa nn. vana Tartu–Tallinna maantee 19. Pommiauk 17. Jää-aja keskus kulgeb läbi Harju-, Järva-, Lääne- 20. Kassinurme mäed Ambla 18. Äksi kiigepark Tudu Viru, Jõgeva ja Tartumaa ning 21. Saadjärv, Tabivere rand Roela ühendab 15 omavalitsust 22. RMK Elistvere Loomapark ** Piibe maantee pikkus Rebalast 23. Jääaja keskus Allikas: MTÜ Piibe Maantee Arendus, Tartusse on kokku 173 km 24. Lähte vaatetorn graafika: Marju Viliberg Aravete

Kuusalu

3

Aseri

5 4 5 6 7 6 10 8 4 9 7 5 9 8 11 6 Käravete 12

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17.

LÄÄNE-VIRUMAA

7

Kiltsi Juuru

Hagudi

Roosna-Alliku

Alu

Rapla

Kaiu

Kuusiku

JÄRVAMAA Kaerepere Suvel tasubKeava aeg maha võtta ja vahelduse mõttes Tallinnast ülikoolilinna sõita hoopis mööda iidset Piibe maanteed. Kehtna

Paide Väätsa Seda tehes tuleb aga arvestada, tuleb pealinnas pöörata autonina Leninile tehtud atentaadiga, peale et Piibe maantee igal kilomeet- Narva poole ja Jägalas keerata tee- selle elas ta koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert ril on midagi avastada, vaadata, viitade järgi Tartu suunas. Vanasti Lelle teha või tunda. See teekond te- nimetati Piibe maanteeks vaid Jä- Wellsiga. Kus asub Eesti parim kardirada? kitab nostalgiat, ohoo-hüüdeid, gala ja Vägeva vahelist lõiku, nüüd kannab maantee seda nime Jäga- Eks ikka Aravetel. Järva-Jaani vallas Käru rõõmu ja lõpuks suurt rahulolu. TüriOrina mõis on naisliini pidi saasuv Piibe maanteed palistavate last Tartuni. Järvakandi Avastamisrõõmu pakub aga jandeid kuulunud ühele suguseltmetsade ja põldude vahel sõites võib kohata kitsi, põtru, rebaseid, Piibe maantee nii peredele kui ka sile. Just siin on sündinud admiral jäneseid, kullilisi ja muid loomi- ajaloo- ja loodushuvilistele. Kui te Nikolai von Schilling, kes 1873. aaslinde, keda linnainimene võib sõidate oma perega või siis külalis- tal osales Franz Josephi maa avasEIDAPERE näha vaid loomaaias. Välismaa- tega, olgu kas kodumaiste või vä- tusretkel. Kes teab, mitu muuseulaste jaoks on tegu nagu paradii- lismaistega, mööda Piibet, on hea mi on Järva-Jaani vallas? 28. juunil siga, mille väärtust kohalikud ei puistata nagu muuseas mõningaid avatava Pitka muuseumitoaga kokhuvitavaid fakte ja märkusi, mis ku 8. Mis on Eesti kõrgeim inimkäoskagi hinnata. Miks Jägala ja Vägeva vaheli- avaldavad muljet ning annavadki tega ehitatud rajati s? Vastus: Koeru maanteele ja selle ääres paikneva- valla kõrgeimas punkti s Haagi mäel ne tee endale just Piibe nime on Vändra aastal valminud 349 meetri VÕHMA saanud? Praegu tagasihoidlikus tele kohtadele erilise võlu. Näiteks 1976. paigas, kunagises Piibe mõisas võiks teada, et Anija mõisas olid kõrgune saatemast. See on kõrgem ärnu-Jaagupi sündis küll Eesti kuulsamaid tead- 1858. aastal olid talurahvarahutu- kui Tallinna teletorn. Kärde rahumajakeses sõlmiti pälasi Baer, maantee on oma nime sed, mis on saanud tuntuks Eduard Tootsi kandnud aga mäletamatutest Vilde romaani „Kui Anija mehed rimuse järgi 1661. aastal Venemaa aegadest alates. Kuigi arvatakse, Tallinnas käisid” põhjal. Kunsti koh- ja Rootsi vahel rahuleping. Paduvere talumuuseumi ümbruet maantee on oma nime saanud vik pärast Raudoja veehoidlat kuuses kogu Olustveremis Petermaantee läheduses asunud Piibe lub kunstnik Ave Nahkurile, SUURE-JAANI on puuskulptuurid, mõisa järgi, on MTÜ Piibe Maan- pakutav söögipoolis on keedetud buri kunstnik Grigori Azarenkov on tee Arendus juhatuse liikmel kunstniku oma talu ümber metsas meisterdanud 200 aasta vanustest Are Arlet Palmistel aga hoopis huvi- ja aias kasvavast. Kõrvemaa matka- tammepalkidest. Äksis elanud nõid tavam lugu pajatada. “Tartu mur- ja suusakeskus on aga maiuspala Hermine Elisabeth Blaubrück oli des on piibed värsked vitsad või akti ivsetele puhkajatele. Aegviidu tuntud kogu Eesti s. Torisellistega tugevdati pilkupüüdev jaamahoone on ehitaKus aga asub Karl XII pärn, miks oksad. Just iidsel ajal teed pehmemates koh- tud 1870. aastal Paldiski–Tallinna– peetakse mütofest Kassinurme tades. Sealt tuli väljend piibe tee Narva–Gatt šina liinil kulgenud Balti mägedes, kus asub Põhja-Eesti auga ehk piibedega kaetud tee. Usun, raudtee rajamise ajal. Aegviidut on kõrgeim mäeti pp, mida näeb Lähte et see on vast kõige realistlikum nimetatud ka Eesti maa Šveitsiks. vaatetornist, kus asuvad RahaauSINDI seletus. Kuna teetegijad elasid Enne Teist maailmasõda oli Neli- gumägi, Pääluumägi ja Surmaorg? Paikuseteed tehes mõisas, siis sai ka mõis järve Eesti eliidi seas hinnatud su- Mitu kiike on Äksi kiigepargis ja keda näeb Jääaja keskuses? Mis siis hiljem sama nime, sest just seal vituskoht. Jäneda mõisa on ajalukku kir- muud, kui autole hääled sisse ja Piioli läbitavus kõige väiksem ja piijutanud proua Maria Zakrevskaja- be maanteed avastama. Siis saavad bematt e kõige rohkem.” Kõpu Viljandi vastuse. Piibe maanteele jõudmiseks Benckendorff . Teda seostatakse ka küsimused Ramsi

13 14 8 10Järva-Jaani 9 10 Koeru 15

Peetri

Laekvere Simuna

Avinurme

Rakke

16 11 17

LAMAA

Sadala

11

Torma

12

12 13 18 19

Jõgeva

Adavere

JÕGEVAMAA

13

14

14

Palamuse

Põltsamaa Kamari Puurmani

Voldi

Kolga-Jaani

15 16 15 21 24 20 23 16 18 Lähte 17 22 17 Kõrveküla

TARTUMAA

VILJANDIMAA

Ilmatsalu Ulila

Tartu Luunja

Puhja

Ülenurme

Kureküla Nõo

Tõravere Rannu Mustla

ELVA

Kambja

Roiu


Piibe maantee - tunnete tee

Remont? Remont!

Maantee ajalugu ulatub keskaega

15. augustiks peab uue katte saama Piibe maantee Raudoja– Pillapalu 11,2 km pikkune teelõik. Järgmisel aastal läheb remonti Jõgeva maakonnas 10 km pikkune Õuna–Vaimastvere lõik. Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salumi sõnul pole maanteeameti eelarve vähendamise tõtt u niipea võimalik viia kogu Piibe maanteed ühtse teehoolduse taseme alla. Kuna kogu Piibe maantee on väga pikk, siis remonte ei kavandata kogu tee ulatuses. Märgilise tähtsusega kogu praeguse Piibe maantee arengule oli aasta 1995, kui ühendati kõva katt ega lõigud Aravete–Järva-Jaani ning Järva-Jaani–Koeru. Pärast seda muutus maantee kasutus selliseks, nagu see praegu on. Seejuures toimus ehitamine tol korral riigikogu liikmete Ants Käärma ja Toivo Jürgensoni eestvõtt el ning riigieelarvest eraldati ka sihtotstarbelisena 8 miljonit krooni. „Piibe maanteel on katete vanused väga erinevad. Vanuseliselt on kõige vanemad lõigud aastast 1968, vahepeal on selliseid lõike ainult pinnatud,” ütleb Salum. Kuigi suvine teeremont paneb autoga sõitja nurisema, siis lõpptulemuse nimel tuleb need mõned kuud lihtsalt sellega leppida. „See on iga maanteega nii, et

Foto: Signe Kalberg

kui ükskord jõutakse katt ed üle käia, siis tuleb alustada otsast peale. Loodetavasti saab seda siis teha õigeaegselt ning väiksemate kulutustega ja võimalikult vähe liiklejaid häirides,” lubab Salum. Piibe maanteed eelistatakse Tallinnast Tartusse sõidul ühe rohkem. Lisaks meeldivale loodusele

ja vaatamisväärsustele on Piibel võrreldes Tallinna–Tartu maanteega ka väiksem liiklus. Salumi sõnul on vahe olenevalt teelõigust umbes 2 kuni 4 korda, kuigi Tartu linnalähedasel lõigul on mõlema tee liiklussagedus võrreldav suurus. Tallinna–Mäo vahel on liiklusintensiivsus 7100, sealt edasi Tartuni 6000 autot ööpäevas. Tee remont ja mugavam ning ohutum liiklemine on kasvatanud ka sõidukite arvu Piibe maanteel. Näiteks Kassinurme kohal kasvas eelmine aasta liiklus 28% võrreldes ülemöödunud aastaga ehk 2085–2688 autoni ööpäevas. Jägala–Käravete vahel oli liiklusintensiivsus keskmine 1762 ja see kasvas 19%. Tartu ja Aravete vahel on keskmine suurim liiklus aga Tartust Jõgeva poole esimesel kuuel kilomeetril, kus see ulatub 5918 autoni ööpäevas. Unustatud pole jalakäijaid ja tervisesportlasi. Salum ütleb, et praegu kavandatakse kergliiklusteed Aegviidu ja Kõrvemaa suusakeskuse vahele ning Õuna–Kaera vahele Õuna–Vaimastvere lõigul.

Tallinna ja Tartu vaheliste liiklemisteede kirevast arenguloost on enamik olnud tänaseni varjatud. 17. sajandi lõpu seisuga, mil koostati varaseimad meieni säilinud täpsed kaardid ja kirjeldused, sarnanes tänasega – olid olemas nii Piibe maantee kui ka üle Mäo kulgev tee, mis jäid samadele trassidele kuni 20. sajandi keskpaigani (autostumiseni). Vaid nende rollid on vahetunud – erinevalt tänasest oli tollal tähtsam Piibe maantee. Piibe maantee muinasaegse talvise tee üldpikkus oli 191,9 km. Kümnel lõigul – lühim 1,1 km, pikim 26,5 km pikkune – läks suvine tee pehmetest kohtadest ringi. Suvine muinasaegne tee oli talvisest 22,9 km pikem, seega 214,8 km pikkune. Muinasaegsel suvisel teel oli hinnanguliselt kokku 28 soosilda hinnangulise kogupikkusega 9,34 km. Lisaks sellele oli vaja ületada (koolmekohtades) 11 arvestatavat jõge ning 5 väiksemat oja. Piibe maantee tähtsust näitas seegi, et

Tule

KÕRVEMAALE Matkapere 15€ matkateenus matkamarsruut matkakaart grillimine keskuse lõkkeplatsil

Rattamatkaliste matkateenus

25€

Discgolf Kõrvemaal

20€

maastikuratta laenutus 2 täiskasvanule ja 2 lapsele matkamarsruut pesemisvõimalused, eraldi ette tellides saun

igale mängijale 2 ketast (kuni 2 täiskasvanut ja 2 last) mänguõpetus ja rajakaart

Vibuseiklus perele

32€

1 täiskasvanute vibu ja 1 laste vibu, 9 vibunoolt viburaja juhendamine ja rajakaart

Nädalvahetustel Seiklus Kõrvemaal 3=1

15€

pere või 3 täiskasvanut

Discgolfi mänguõpe ja mänguvarustus (2+2 ketast ja rajakaart) Seiklus viburajal koos instruktsiooni ja varustusega (1 vibu ja 9 noolt) Seikluslik orienteerumine! NB! Kõiki tegevusi on võimalik teha reedeti, laupäeviti või pühapäeviti kl 11.00 – 14.00ni. Muudel aegadel ettetellimisel. sakeskus aa Matka- ja Suu Sportland Kõrvem , Harjumaa 74501 vald lu apa Pill , Oja talu , info@korvemaa.ee, www.korvemaa.ee

tel. (+372) 53 499

598

Rakverest 64 km

Tallinnast 56 km

emaa d Kõrvsake skus Sportlanja Suu Matka-

Jõgevalt 84 km

Aegviidust 5 km

TULGE MEILE KÜLLA,

SIND OOTAB PUHAS EESTIMAA

LOODUS!

Pärnust 147 km

Tartust 134 km

erinevate harude ääres oli kõrtse 155 – algkujul on neist alles 13 ja ümber ehitatuna või varemetena lisaks veel 17. Üheksa suurema muudatuse tulemusena – arvatavasti seitse neist keskajal, kaks aga rootsi ajal – tekkinud 210 km pikkune Piibe maantee trass jäi peaaegu muutumatuks kuni 20. sajandi teise poole õgvendusteni. Tollane tee ühti s muinasaegse suvise teega vaid 14% lõikudel – Tallinna Las-

namäe klindiserval 3,5 km ulatuses, Järva-Jaanist Koeru suunas (Kargu lahknemiskohani) 11,3 km ulatuses, Piibe–Kärde lõigul 13,8 km ulatuses ning Tartu Puiestee tänava ristmikust vanalinna 800 m ulatuses. Muudel lõikudel on tee ajavahemikul 13.–17. sajandini oma kulgemissihti muutunud. Sealhulgas muutus rootsi ajal suvise tee siht koguni 63% ulatuses. Allikas: Valdo Praust


Piibe maantee - tunnete tee

Suvi Piibe maanteel – mida teha, kuhu minna Tartu vald

13. juulil

Äksi kihelkonnapäev

Tabivere vald 7. juunil kl 16 Kalevala lugemine, JJ-Streeti tantsuklubi Tabivere vabaajakeskuses 5. augustil etendus „Mikumärdi” Tabiveres Palamuse vald 21. juunil kl 15 amatöörrammumees Murumets Challenge 2014 etapp Palamuse laululaval 21. juunil lk 19 ansambli Vennaskond kontsert „Rockipiraadid 2014” Palamuse laululaval 23. juunil Rammumeeste võistlus „Tõnisson 2014” Palamuse laululaval 28. juunil Märt Jallakase mälestuskontsert Palamuse kirikus 16.–17. augustil Theodor Lutsu Filmipäevad Palamuse rahvamajas Jõgeva vald 6. juunil kl 16 ajalookonverents „Karl Aun ja Eesti lipu lugu”, Siiri Sisaski kontsert „Oma laulud” Paduvere talumuuseumis 20. juunil suveöömuusika rannakohvik Kuremaal 26. juulil kl 10 Kalevipoja rattaralli Kuremaal 21.–24. augustil Mütofest Kassinurme mägedes 24. augustil Kalevipoja rattamaraton Jõgeva linn 20. juunil kl 21 lühimate suveööde festival „Helisev suveöö” linnas ja vallas 29. juuni – 5. juuli  rahvusvaheline akvarellilaager Luual 21. juulil  kl 18 Baltic Tremolo akordioniorkestri kontsert Jõgeva kultuurikeskuses 2. augustil kl 10 Wanawara laat Jõgeval Tallinna mnt lähedal 2. augustil   kl 12 Jõgevatreffi linnapäev kesklinnas 20. augustil kl 17 taasiseseisvumispäeva kontsert Betti Alveri muuseumis 23. augustil kl 10 küüslaugufestival kesklinnas Rakke vald 7. juunil kl 14 eepose Kalevala lugemine Lahu koolis 28. juunil Purustaja Rakke Maratoni Matk 5. juulil Purustaja XIV Rakke Rattamaraton 19. augustil öölaulupidu Emumäel Koeru vald 7. juunil kl 13.20 Kalevala lugemine Koeru kultuurimajas

15. juunil 26. juulil 9. augustil

kl 9 Koeru laat kl 12 Väinjärve veepidu kl 19.30 öömatk Põltsamaa jõel Järva-Jaani vald 7. juunil kl 12.40 Kalevala lugemine päevakeskuse ees, kl 9–16 laat Laial tänaval 26. juunil kl 19 Meeskoori kontsert kirikus, kl 21 simman vanatehnika varjupaigas 28. juunil kl 20 Grüne Woche kontsert „Meenutades Johan Pitkat” Jalgsema külamaja taga 2. augustil kl 11 Kummaliste Kulgurite Killavoor vanatehnika varjupaigas 10. ja 24. augustil nostalgiaõhtu kinomuuseumis, kl 18 programm lastele ja kl 20 täiskasvanutele 17. augustil kl 11 stardib Türilt Türi-Tamsalu Rattamatk Albu vald 8. juunil kl 10.45 Ahulas XVIII Erika rattaralli 5. juulil kl 6 antiigi- ja vanavaralaat Seidla mõisa pargis 6. juulil kl 17 avatakse kunstisuvi Albu mõisas 18.-20. juuli kl 19 Urmas Lennuki lavastus „Vargamäe unistaja” 23. ja 30.–31. juulil kl 19, 24.–27. juulil kl 14 ja 1. ja 3. augustil kl 19 Vargamäe rehetares 30. august kell 22 muinastuledeöö A. H. Tammsaare muuseumis kiigeplatsil Ambla vald 7. juunil kl 12 Kalevala lugemine ja perespordipäev Aravete Kangrumäel 23. juunil kl 21 jaanituli ansambliga Vint Aravete Kangrumäel 12. juulil kl 20 Maria Listra ja Kuninglik Kvintett Ambla kirikus 2.–3. augustil V Ambla kihelkonnapäevad 9. augustil kl 12 Sääsküla 450 Sääsküla külaplatsil 19. augustil kl 20 Käravete Järvemuusika, esinevad Antti Kammiste, Kaire Vilgats ja Karl-Erik Taukar Tapa vald 7. juunil kl 11.20 Kalevala lugemine Jäneda mõisas 14. juuni kl 20 simman Anne Veskiga Jäneda Musta Täku tallis 15. juunil kl 11 suur rahvarõiva kostüümide esitlus Jänedal Pulli tallis

21. juunil

5. juulil

jaanipäev Tapa linnas: kl 8 jaanilaat, kl 20 Suure Suve Sõnajala Simman Valgejõe saarel kl 19.30 esietendus „Imede aasta” Jäneda Pullitallis; etendused 6., 9.–12., 22.–25., 27.–31. juulil ja 1. augustil kl 19.30, 13. juulil ja 3. augustil kl 15

10. juulist 3. augustini

etendus „Titanicu Orkester” Tapa Vaksalis. Etendused 10.–12. juulil kl 19.30, 12. juulil kl 15, 15.–19. juulil kell 19.30, 20. juulil kl 15, 22.–23. juulil ja 29.–30. juulil kell 19.30, 3. augustil kl 15 26. juulil simman Jüri Homenjaga Jänedal Musta Täku tallis 26.–27. juulil Eesti talupäevad Jänedal 2.–3. augustil 2014 Tapa Trial IV, Eesti MV ja Baltimaade MV etapid mototrialis 8.–10. augustil Tapa linnapäev 88 ja Tapa IV vorstifestival 22. augustil kl 19 Rosaariumi VIII hooaja kontsert Marko Matverega Jäneda lossi hoovis 30. augustil simman ansambliga Hellad Velled Jänedal Musta Täku tallis Anija vald 7. juunil kl 10 Kalevala, kl 9.30–18 avatud uste päev, kl 19 kontsert „Saladus” Anija mõisas 7. juunil kl 15 Raudoja Kõrtsitalus etendus „Legend ühest väga kuulsast kohalikust mehest” 19. juulil RMK Kõrvemaa triatlon ja lastele duatlon, perepäev Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses 20-25. juulil Mees Metsas programmid Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses 8.–10. ja 12.–16. august

kl 22 suvelavastus „Tokerjad – pööramäng Anija meeste mälestuseks” Anija mõisas 19. augustil Harju-Jaani kihelkonnapäev 24. augustil sügislaat Anija mõisas Jõelähtme vald 8.,9.,17., 18., 23., 24., 30. juulil

19. juulil

15. augustil 24. augustil

kl 19.30 etendus „Neljakesi paadis” Jõelähtme golfikeskuses kl 13 III Kostivere mõisamängud, kl 19 ansambel Lindpriid Kostivere alevikus kl 12 üle-eestiline Pihlapidu Loo kultuuriplatsil kl 12 VI Kostivere mõisapäev, laat, öökino, konkursid Kostivere mõisapargis

Pühapäeviti!

25.05; 01.06; 08.06; 15.06 03.08, 10.08, 17.08, 24.08

rongiga matkale e Jalgsimatk ja ekskursioon „Endin oosid“ ve ijär Nel ja u viid Aeg linn rort kuu a ja steg rata vesi sõit lõbu lus, Aegviidu järvesup d/2€ laps Aegviidu madalseikluspark hind 4€ täiskasvanu

Rattamatk Põhja- ja Lõuna Kõrvemaale

hind 4€ täiskasvanud/2€ laps

Aktiivne ja seikluslik päev lastega Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Hind kuni 3-le täiskasvanule või perele (2 täiskasvanut ja kuni 3 last) on 15€.

Räätsamatk rappa

hind 10€ täiskasvanud/7€ laps

EDASI-TAGASI RO NG

3€

IPILET V Matkade hinnad ja lisainf AID o leiate a adressi l www .korv ema a.e e

Lisavõimalused:

Söögikohad: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, Nelijärve puhkekeskuses.

RMK Aegviidu loodusmaja külastus Maastiku- ja tõukerataste laenutus matkalistele Iseseisvalt matkamine ja järvesuplus s juhendamisega! Ratsutamine Kivisaare ratsatalus Kõik tegevused onstekoo le palume eelnevalt

Kõikidele tegevu ressil www.korvemaa.ee registreeruda aad

Balti jaamast väljumine 11:30 saabumine Aegviitu 12:20

Aegviidust väljumine 17:33 saabumine Balti jaama 18:23


Piibe maantee - tunnete tee