Page 1

Pensionileht Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Mirjam Simmer | mirjam.simmer@lehed.ee, tel 680 4627

Kevad 2012

MinuEMT seeniorile – kõik vajalik ühes paketis! Pe r e l i i k m e t e g a ü h e n d u s e pidamine on meile kõigile väga oluline. Tahame ju teada, kuidas läheb meie lastel ja lastelastel, kuidas õel-vennal või sõpradel. Ühenduse pidamisel kujuneb tihtipeale takistuseks vahemaa, mille ületamiseks on loodud telefonid. Eks püüame kõik endale leida soodsamaid, mugavamaid ja kvaliteetsemaid lahendusi. Ent kuidas valida endale parimat teenustepakkujat? Selleks tuleb esmalt välja selgitada oma vajadused.

Vaata üle oma vajadused

Üha enam noori läheb välismaale õppima või tööle. Ka teie lapsed või lapselapsed võivad olla ühed neist. Nii kerkibki küsimus – kuidas nendega suhelda, välismaale helistada on ju kallis! MinuEMT on leidnud lahenduse, kuidas Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis ja Leedus viibivate sugulaste ja sõpradega rääkida Eesti-

sisese kõnehinnaga. Nii ei pea te enam hoiduma helistamisest, sest kardate kõrgeid kõnehindu, ega pea ka jääma muretsema selle pärast, kas kõik on ikka korras. Kui tekib mure, saab kohe helistada ja küsida. Arvate, et mobiiltelefonid on liiga keerulised vidinad, mida on raske kasutada, ning eelistate pigem vana head lauatelefoni? Loodud on ka mobiiltelefonid vanemale generatsioonile, mida on lihtsamast lihtsam kasutada. Paketiga liitudes pakub EMT neid telefone väga soodsa hinnaga ja sõltuvalt paketist kohati lausa tasuta. Eakamad soovivad telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ning lihtsad funktsioonid. Selline telefon – ZTE S202 – on nüüd EMT-l olemas. Telefonil on ka unikaalne SOS-nupp, mis võimaldab kiiresti abi kutsuda. SOSklahvi alla saab salvestada kuni viis SOS-numbrit – näiteks laste, naabrite, turvateenistuse või sotsiaaltöötaja omad. Just need,

keda peate sobilikuks hädaolukorra puhul teavitada. SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib telefon järgmise. Telefon helistab kõikidele numbritele kaks korda.

Kogemata tehtud kõnede risk on madal

Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline telefoniklahv. See asub telefoni tagaküljel ega ole seotud teiste klahvide klahviluku vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis vähendab kogemata tehtavate kõnede tõenäosust. SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, ent see vähendab turvalisust, mis on kõnealuse telefoni suurim eelis.

Helistamine on lihtne

Seeniortelefon pole sugugi vaid hädaabinupu keskne. See on lihtne ja mugav, spetsiaalselt seeniorite jaoks tehtud telefon. Sellel on klahvide lukustamiseks spetsiaalne nupp ega ole vaja kasutada mitme klahvivajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on oluline seegi, et telefoni saab kasutada tugevalt valgustava taskulambina ning soovi korral saab sellega raadiotki kuulata. Kes soovib aga veidi keerukamat mobiiltelefoni, siis selle võib valida kogu EMT mobiiltelefonide valikust.

Saab ka soodsamalt

Mobiili kõneminutit arvestatakse hetkest, kui teine pool kõne vastu võtab. Kutsuva tooni pärast ei pea muretsema – see aeg ei lähe arvesse. Niisamuti ei pea maksma midagi juhul, kui teisel pool on number kinni. Mobiiltelefoni kõneminut on veidike kallim kui lauatelefonil,

samas saab olulise edastada ka üsna lühikese kõne jooksul. MinuEMT seenioritele mõeldud paketis on koos telefon ja kõned. Kui juttu jätkub kauemaks, saab kõnemahtu alati suurendada. MinuEMT-ga liituja saab kingituseks 15 minutit tasuta kõneaega! Soovite rääkida pereliikmetega tasuta? Kui lisate MinuEMT seeniorpaketi Perepaketile, on perekõned tasuta. Saate valida kuni kolm sõpra, kellega saab EMT võrgus piiramatult lobiseda vaid 1,60 euro eest kuus. Tänapäeva kiire ja veidi närvilise elukorralduse juures on muutumas inimestevahelised sidemed ning teineteisest hoolimise viisid. Hoolimist saab väljendada sajal erineval moel – miks mitte valida selleks turvaline telefon koos MinuEMT seeniorpaketiga, sest mobiiliga on abi alati kõne kaugusel. Pikad jutud lähedasega, kes võib olla kaugel, saab alati soodsalt räägitud.


2 | Pensionileht

Häirenuputeenus tagab turvatunde ja võib päästa elu Medi häirenuputeenus on päästnud mitme eaka elu ja on võimaldanud hätta sattumise korral kiiresti abi kutsuda. „Taevale tänu, et mul häirenupp käe peal oli. Ilma selleta mind täna poleks,” on üksinda oma Harjumaa talus elav 77-aastane Kalju õnnelik. Medi häirenuputeenus on nüüdseks juba kaks aastat üle Eesti hättasattunuid aidanud. Häirenupu kasutajad on üldjuhul eakad, kel tervis võib alt vedada. Paljud eakad kuuluvad riskirühma, kellel on erinevad tervisehädad, nagu näiteks tasakaaluhäired, kõrgvererõhktõbi, südameveresoonkonna haigused, suhkruhaigus, astmahood, insuldi- ja infarktioht. Neist hädadest hoolimata lubab häirenuputeenus eakal või liikumisraskustega inimesel kauem ja turvalisemalt oma kodus elada, selle asemel et kümneid kordi kallimasse hooldekodusse kolida. „Eriti liikumispuudega inimesele on häirenupp asendamatu abivahend,” ütleb Eesti Liikumispuudega Inimeste

Liidu tegevjuht Auli Lõoke. Ta teab ratastoolis noori, kes on oma kodus hätta sattunud, sest ei saa ratastooli tagasi. „Mobiil on küll mõne meetri kaugusel, aga nuta või naera, selleni ei ulatu.” Lõokese arvates on häirenupp kindlam ja mugavam lahendus, kui tunde abituna oodata. Kui on üldse lootust, et keegi tuleb.

Lihtne kasutada

Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne ja inimesel ei pea selleks ühtegi sidevahendit olema. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade. Käel või kaelas tuleb kanda veekindlat ning mugavat häirenuppu. Juhul kui inimesega juhtub kodus või selle lähiümbruses õnnetus, millest levinuimad on kukkumised, ja ta vajab kõrvalist abi kas või uuesti püsti saamiseks, tuleb vaid nuppu vajutada. Oma mure saab ta ära rääkida hoolekandetelefoni operaatorile käedvabasüsteemi vahendusel. Ööpäevaringne operaatorkeskus reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja helistab vajaduse korral hättasattunu usaldusisikutele. Appi saadetakse nupuomaniku sugulane, naaber,

sõber või hooldaja – mõni lähedane, keda ta usaldab ning kellel on üldjuhul ka hoolealuse kodu varuvõti. Vajaduse korral kutsutakse kohe välja ka kiirabi, päästeamet või politsei. Kiirabi operatiivne väljakutse on päästnud kahel korral Hiiumaal elava 86-aastase vanaproua elu. Operatsiooni järel kodus olles tekkisid tal tüsistused ja telefonini küünitamine võinuks lõppeda traagiliselt. Häirenupu vajutamisega sai ta oma olukorrast otse voodist teada anda ning abi kutsuda. Politsei on Medi häirenuputeenuse hoolealuseid külastanud õnneks vaid ühel korral. Türil elaval proual tekkis soovimatu külalisega tüli raha pärast, mis päädis rüselusega. Telefoniga helistamine oli sel puhul välistatud, ent häirenuppu suutis südikas proua siiski vajutada. Kiiresti saabunud politseinikud lahendasid olukorra ning edasine oht ja tõsisem kahju hoiti ära.

Maailmas edukas

„Õnnetused juhtuvad eakate ja puuetega inimestega enamasti siis, kui nad on üksinda kodus. Sageli pole kedagi mitmeid tunde või lausa päevi appi tulemas,” viitab õnnetuste statistikale Medi häirenuputeenust osutava ettevõtte juhatuse liige Paavo Ala. Tema sõnul on arenenud sotsiaalteenustega ühiskondades, näiteks Skandinaavias ja USA-s, isiklik häirenuputeenus üle 30 aasta miljoneid inimesi aidanud. Seda võetakse kui tavapärast ja normaalset hoolekandeteenust. „Nii peabki see olema ja ühel heal päeval saab nii olema ka Eestis,” usub ta. Samal ajal tunnistab Ala, et kuigi häirenupp on

Eestiski elusid päästnud ning tuhandetele eakatele ja puuetega inimestele hädavajalik, tuleb näha vaeva ja selgitada häirenuputeenuse olulisust harjumuspäraste sotsiaalteenuste kõrval. Küsimus on sageli just rahalistes valikutes ehk millist teenust, kellele ja mis mahus kohalik omavalitsus otsustab võimaldada, on märganud Medi häirenuputeenuse asjus omavalitsustega suhtlevad haldurid. Seepärast hindavad nad kõrgelt seda, et kõik omavalitsused, kes on Hasartmängumaksu Nõukogust toetust taotlenud, on seda ka saanud. Toetus on aidanud häirenuputeenust käivitada näiteks Türi, Anija, Vändra, Laeva ja Lihula vallas. Põlva maavalitsus tegi 2011. aastal koostööd Eesti Haigekassa traumade ennetamise projektiga. Nagu ülejäänud maailmas leidub ka Eestis üha enam hoolivaid inimesi, kes oma vanematele või vanavanematele häirenupuseadme soetanud. Sellega tagavad nad vanemale kindlustunde ja endale ning kõigile lähedastele meelerahu.

Müüme looduslikku sõelutud musta mulda, mis sobib nii muru rajamiseks, kui ka peenramaale.

Piirkond: Tallinn-Harjumaa

Info telefonil 56 444 05 või meie kodulehel www.alkarsons.ee


pensionileht | 3

ERGO abiga kindlustad oma vanaduspõlve vaid tuleksid turule mõistliku aktsiahinnaga,” lisab Valner. Liiga kõrge hind esmaemissioonil kaasab vähe pikaajalisi investoreid, kipub järelturul hinda langetama ja pärsib likviidsust. Mõne aasta taguse rämpsvõlakirjakriisi järel on Baltikumis kohalike võlakirjaemitentide ring kokku tõmbunud. ERGO pensionifondid jäid küll toonasest kriisist tänu oma üsna konservatiivsele lähenemisele peaaegu puutumata, ent Valneri sõnul näeksid nad hea meelega, et investeeringute valik täieneks mõistliku krediidiriskiga kohalike võlakirjadega. Eesti riiklike võlakirjade turuletulek aitaks siinset võlakirjaturgu jälle käima tõmmata.

Otseinvesteeringud

ERGO eelistab investeerimist otse aktsiatesse või võlakirjadesse ehk siis kolmanda osapoole investeerimisfondi vahenduseta. Nii pääseb ka klient lisahaldustasu maksmisest. Kolmanda osapoole aktiivselt juhitud fonde või indeksfonde kasutatakse olukordades, kus need aitavad vähendada riske, võimaldavad kuluefektiivset ligipääsu soovitud sektorile või piirkonnale ning pakuvad suuremat investeerimisekspertiisi. Endale sobiva investeerimisfondi valimiseks peaks klient esmalt selgeks tegema, kui pikk on investeerimisperiood. Kui see jääb alla viie aasta või kui inimese riskitaluvus on äärmiselt väike, peaks Valneri hinnangul investeerimiseks valima puhtalt võlakirjafondi. „Võlakirjafondi juhime konservatiivselt, et selle valinud inimene saaks rahulikult magada. Fondi peamine eesmärk on esialgse investeeringu säilitamine. Mündi teine pool on see, et suuremast potentsiaalsest tootlustest jääb klient paraku ilma,” nendib Valner.

Pensionikindlustus tagab majandusliku turvatunde

Tõsiasi on see, et riiklik pensionikindlustus (1. sammas) tagab inimesele pensionieas 20–25% keskmisest sissetulekust. 2. sammas annab pensionilisa 15–20% juhul, kui eelnev sissetulek on olnud Eesti keskmine. 1. ja 2. sammas käivad käsikäes. Kui riik lükkab 1. samba väljamaksete algust edasi, siis sama juhtub ka 2. samba väljamaksetega. Alates 2017. aastast algab

Majanduskasvude erinevus arenenud ja arenevates riikides

lastele või lotovõidule, ent need lootused ei pruugi realiseeruda. Kindlam on ise midagi ette võtta ja valida näiteks vabatahtlik pensionikindlustus.

Pensionifond või pensionikindlustus?

Viimane kriis näitas selgesti, et raske aja elab valutumalt üle see, kel on säästud. Olgu selleks siis pangahoius või deposiit, väärtpaberid või fondi osakud – olulised on likviidsed vahendid. Kui inimene on otsustanud säästa, peaks see olema turvaline ja võimalikult soodne. Pensionikindlustusel ja -fondil on nimetatud omadused. Pensioniks säästmise teeb soodsamaks riiklik tulumaksusoodustus. Kui paigutada oma 3. samba lepingusse kuni 15% aastasest sissetulekust, saab juba järgmisel aastal pensionimaksetelt 21% tulumaksu tagasi. Aastaseks paigutuse ülemmääraks on 6000 eurot. Kui kasutate 3. samba sääste 55-aastaseks saamisest alates on tulumaksumäär 10%. Kui kasutate seda eluaegse pensionikindlustusena, pole sellelt tulumaksu vaja maksta.

Eesti Energia võlakiri

Miks 2. sambaga liitumine on olnud nii edukas? 02.02.2009 27.02.2009 31.03.2009 30.04.2009 29.05.2009 30.06.2009 31.07.2009 31.08.2009 30.09.2009 30.10.2009 30.11.2009 31.12.2009 26.02.2010 31.03.2010 30.04.2010 31.05.2010 30.06.2010 30.07.2010 30.08.2010 30.09.2010 30.10.2010 30.11.2010 30.12.2010 30.01.2011 28.02.2011 30.03.2011 29.04.2011 29.05.2011 30.06.2011 31.07.2011 31.08.2011 30.09.2011 31.10.2011 30.11.2011 31.12.2011 31.01.2012 29.02.2012 31.03.2012 30.04.2012

Rahvastiku vananemine ja sellega seotud pensioniteema on üleilmne – üha nooremad peavad koguma pensionireservi, et tagada endale turvalist pensionipõlve. Riskide hajutamiseks võib kasutada erinevaid mooduseid – 2. ja 3. samba fondid, pensionikindlustus, lapsed, isiklik investeerimisportfell, oma äri jne. Üle 600 000 inimese on valinud 2. samba fondi, mis teeb raha kogumise mugavaks, lihtsaks ja turvaliseks. Seda võimalust pakuvad ka ERGO pensionifondid. ERGO Fundsi pensionifondid on olnud turul pensionifondide süsteemi loomise algusest. Selle kümne aasta jooksul on neil läinud hästi, ERGO on fondivalitsejate võrdluses olnud tootlustega parimate seas. Nende investeerimisstrateegia üheks osaks on olnud suurem arenevate turgude osakaal, mis pikemas perspektiivis peaks pakkuma suuremat kasvu. Lääneriike räsinud finantskriisi arvestades on see eriti põhjendatud, sest arenevatel turgudel on nii võlakoormuse kui ka riigi eelarvedefitsiidi näitajad väiksemad, samal ajal on majanduskasv kiirem. „Loomulikult peame jälgima poliitilist riski, mida peetakse nendel turgudel suuremaks kui arenenud turgudel. Kui meie analüüsi eeldused ja järeldused paika peavad, siis tulemuste osas saab tulevik olema loodetavasti päris hea,” selgitab ERGO Fundsi fondijuht Siim Valner. Arenevaid turge konkreetsemalt esile tuues on ERGO investeerimisnõustajate abiga pööranud enam tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopale, sh Eestile, mida võib pidada ERGO koduturuks. ERGO hallatavates suuremates pensionifondides on Eesti investeeringute osakaal praegu ligi 20 protsenti. Eesti turule lisainvesteeringute tegemine on paraku keeruline, sest investeerimisobjektide valik on üsna väike, seda nii aktsia- kui ka võlakirjaemitentide osas. Tõsiseltvõetavaid võlakirjaemitente on kodumaisel turul ehk paar-kolm, aktsiaturu peamiseks probleemiks on madal likviidsus. Suuremate välisfondide raha liikumine turule ja turult minema toob kaasa ülemääraseid hinnakõikumisi. „Soovime, et turule tuleks uusi, läbipaistva struktuuri ja hea reputatsiooniga aktsiaemitente. Investorina näeksin hea meelega, et ettevõtted ei hindaks end üle,

Lehmani kokkuvarisemine ja sellele järgnenud kriis fnantsturgudel tõi kaasa riskantseteks peetavate investeeringute müügilaine ja nende hindade languse. Eest Energia võlakiri kaotas oma hinnast ligi poole ja pakkus julgetele investorite 2009.a. alguses üle 13% aastatootlust. ERGO pensionifondid uskusid, et selle riigietevõte pankrot on ülimalt vähetõenäoline ja osts mitmeid kordi tema võlakirju teenides suhteliselt väikseid riske võtes osakuomanikele märkimisväärset tulu. meil vanaduspension 63. eluaastast, 2026. aastast aga 65. eluaastast. Kui elu samas tempos jätkub, siis sajandi keskel võib pensioniea algus olla nihkunud juba 70. eluaastani. Inimene, kes on terviseprobleemide või kõrge vanuse pärast kaotanud tööturul konkurentsivõime, võib jääda teatud tingimustel ka eelpensionile, et tagada endale ja oma perele sissetulek. Eelpensionile on võimalik jääda kuni 3 aastat enne ametlikku pensioniiga. Finantsiliselt tähendab see 0,4% riiklikust pensionist loobumist iga kuu eest, mil jäädi varem eelpensionile.

Maksimaalselt 14,4% ehk 1/7 väljateenitud 1. samba pensionist jääb seega igakuiselt saamata. Tööturult eemale jäädes vähenevad sissetulekud. Sõltumata sellest, et olete 2. sambasse kogunud piisavalt suure kapitali, avaneb fond alles pensioniikka jõudes. Et seda olukorda reaalsemalt tajuda, võite teha järgmise eksperimendi: võtke aluseks praegune sissetulek, lahutage sellest 20–25% ja laenumaksed (umbes 300 eurot, laenu- ja liisingumaksed ) ja proovige järgijääva summaga elada kuu või veel parem, kolm kuud.

Võimalik tulemus :

1. Teie eksperiment lõppeb mõni nädal pärast alustamist. 2. Te saate aru, mis tunne on jääda pensionile ja saada hak kama pisikese riikliku pen sioniga ning mõtlete tõsise malt alternatiivsete võima luste peale. 3. Te otsustate oma tarbimist oluliselt muuta. Kui kuu aega „pensionilolekut” läks keeruliselt, siis on see piisav põhjus ringi vaadata ja mõelda, kus on sissetulekute olulise vähenemise korral turvakapital. Pensionile jäädes võib loota

Liitumine oli lihtne, makseid tehakse enne tulumaksu mahaarvamist ja otse ei ole vaja rahakotist midagi ära anda. Sarnase olukorra saab luua siis, kui lepitakse tööandjaga kokku, et tema teeb töötajale iga kuu pensionilepingusse teatud mahus maksed – seda võib nimetada „tööandja pensioniks”. Tänavusest aastast on tööandjal võimalik töötaja pensionilepingusse teha oluliselt soodsamalt lisamakseid. Kui varem tuli sellest tasuda erisoodustusmaksu, siis nüüd enam mitte. Tööandja tehtud 3. samba maksed on võrreldes palga maksmisega tulumaksu võrra soodsamad. Et 3. samba maksetelt pole tasutud tulumaksu, siis deklaratsiooni esitades neilt maksetelt tulumaksu ka ei tagastata. Oluline on seegi, et leping on töötaja oma ja soovi korral on tal võimalik oma sissemakseid suurendada. Silmas tuleb pidada maksustatud tulu 15% ülempiiri, mis on aluseks tulumaksu tagastamisel. Koostöös tööandjaga on oluliselt lihtsam pensioniks koguda, et tekiks turvakapital ja oleks võimalik väärikalt vananeda.


4 | Pensionileht

Riik kaitseb kogumispensione seaduste ja järelevalvega Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee

kaalutud keskmised tootlused on positiivsed ka teistel fonditüüpidel. Üksikute fondide lõikes võivad tulemused muidugi erineda, kuid enamikus 2. samba pensionifondides peaks fondi vara väärtus praegu siiski tehtud sissemakseid ületama. Meie 2. ja 3. pensionisammas ei ole veel oma täisvõimsust saavutanud ning pensioni kogumise aeg on olnud suhteliselt lühike. See on ka põhjus, miks nende pensionide osakaalud vanaduspõlve sissetulekutes tagasihoidlikud on.

Kertu Fedetov.

Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Kohustuslik kogumispension on aga tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut. Kuidas on kaitstud meie säästud, selgitab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Millised seadused reguleerivad Eestis pensionisammaste jätkusuutlikkust? Millised asutused teostavad selles osas järelevalvet ja kuidas? Riiklikku vanaduspensioni (1. sammas) reguleerib riikliku pensionikindlustuse seadus. Riiklik pensionikindlustus on sotsiaalministeeriumi vastutusalas ning pensionide väljamaksmisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kogumispensione (2. ja 3. sammas) reguleerib kogumispensionide seadus. Pensionifondi investeerimispoliitika määrab fondivalitseja selle fondi tingimustes, arvestades investeerimisfondide seaduses kehtestatud nõudeid ja investeerimispiiranguid. Lisaks fondivalitsejatele ja pensionifondidele on kogumispensionide süsteemis koht ka elukindlustusseltsidel. Elukindlustusseltsid võtavad 2. sambas enda kanda inimeste pikaealisuse riski, pakkudes pensionifondi kogutud summa vastu eluaegset pensioni. 3. sambas pakuvad elukindlustusseltsid lisaks pensioni väljamaksmisele ka pensioni kogumise võimalusi. Kindlustusseltside tegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Fondivalitsejate ja kindlustusseltside tegevuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon.      Kuidas mõista seda, et aastaid 2. sambasse makseid teinud inimene

avastab oma kontot kontrollides, et raha on hoopis vähemaks jäänud? Pensionifondid on avatud investeerimisriskile. See tähendab, et vastavalt fondi investeerimisportfellis olevate väärtpaberite hindade muutusele muutub ka pensionifondi osaku hind ehk osaku puhasväärtus. Fondi sissemaksete väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Pensionifondide investeerimispoliitikad on aga erinevad. Nii on inimestel võimalik valida kõrgema riski ja suurema tulu teenimise võimalusega fondide ning madalama riski ja ka väiksema tulu teenimise võimalusega pensionifondide vahel. Oluline on, et inimene valiks omale pensionifondi, mis vastab tema riskitaluvusele. Siinkohal tasub arvestada ka sellega, kas ees on veel pikk pensioni kogumise periood, mille jooksul on võimalik lühiajalistest kaotustest välja tulla, või soovitakse lähiajal pensionile minna, mistõttu tuleks ehk eelistada konservatiivsemaid investeeringuid. Kuivõrd finantsturud on tsüklilised, jääb pensioni kogumise perioodi nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Oluline on, milliseid tulemusi suudab pensionifond näidata pikaajaliselt. Kui vaadata näiteks kohustuslike pensionifondide tulemusi, siis võib öelda, et konservatiivsete pensionifondide rahavoogudega kaalutud keskmine tootlus on ca 15% ning rahavoogudega

Kas on võimalik, et pensionifondid pankrotistuvad ja aastakümneid kogutud raha võib seeläbi täiesti haihtuda? Pensionifond ei ole juriidiline isik. Sisuliselt on tegu varakogumiga, mistõttu ei räägita ka pensionifondi pankrotist. Kuigi teatud juhtudel on võimalik, et fond muutub maksejõuetuks, on see pensionifondide puhul pigem teoreetiline. Nimelt hoitakse pensionifondi vara depositooriumis ning laenu ja muude sarnase sisuga kohustuste võtmist (väärtpaberite väljalaske tagamine, repo- ja pöördrepo-tehingute tegemine ning muude väärtpaberite laenamine) on pensionifondidel piiratud (lubatud kuni 10% pensionifondi varade väärtusest). Kui pensionifondi maksejõuetus siiski ilmneks, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja. Pensionifonde valitseva fondivalitseja suhtes on kehtestatud ka kõrgemad kapitalinõuded. Kui kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel on rikutud seaduses või pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid ja on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule, on fondivalitseja kohustatud selle kahju hüvitama. Selleks võib fondivalitseja kasutada

talle endale kuuluvaid pensionifondi osakuid (investeerimisfondide seaduse kohaselt peab fondivalitseja ka ise omandama teatud hulga oma valitsetavate pensionifondide osakuid). Kui neist ei piisa ning fondivalitseja ei suuda ka ise tekitatud kahju hüvitada, kaetakse kahjud Tagatisfondi alla selleks loodud pensionikaitse osafondi arvel. Majandusõppejõud Andres Arrak kuulutas hiljuti Äripäevas, et riigipension kaob üldse ära. Kuidas sellega lood on? Enamik pensionisüsteeme on tõepoolest üles ehitatud ajal, mil ühe pensionäri kohta oli mitu maksumaksjat. Vananev rahvastik esitab aga üha suuremaid väljakutseid riiklikele pensionidele. Sellises olukorras on lihtsustatult kaks valikut – kas pensionide asendusmäära (pensioni suhe palka) vähendada või pensionikulutusi suurendada. Lõplik valik on kindlasti ühiskonna (poliitilise) kokkuleppe koht. Demograafiliste protsesside mõju saab mõnevõrra leevendada pensioniea tõstmise kaudu, mis keskmise oodatava eluea tõusu korral on ka põhjendatud. Madalamat riiklikku pensioni peaks aga toetama individuaalne kogumispension, mille suurus ei sõltu demograafilistest protsessidest nii tugevalt. Kokkuvõttes ei näita praegu ükski prognoos, et riiklik pension kaoks üldse ära. Väljakutsed on küll suured, kuid on lahendusi, mida ka Eesti on juba osaliselt rakendanud.     Vaata lisaks: Infot 2. ja 3. samba kohta saab ka Finantsinspektsiooni tarbijaveebi  www.minuraha.ee rubriigist „pension” ning pensionikeskuse veebilehelt www.pensionikeskus.ee.

Tagatisfond tagab pensionifondi osakuomanike varade kaitse Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee 2002. aastal tegevust alustanud Tagatisfondi ülesandeks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. „Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensioni-

fondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju kohustusliku pensionifondi osakuomanikele, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse pensionifondivalitsejale osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks,” selgitab Tagatisfondi juhataja Andres Penjam. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, võrreldes olukorraga, kui rikku-

mist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks lastakse osakuomanikule pensionifondivalitseja arvel välja uued osakud. „Tagatisfond ei hüvita kahju, mis on tekkinud seoses kohustusliku pensionifondi osakute väärtuse vähenemisega, v.a ainult eespool nimetatud asjaoludel,” lisab Penjam.

Pärast hüvitise kindlaksmääramist peab Fond osakuomaniku nõudel teavitama osakuomanikku talle määratud hüvitise suurusest ja sellega seotud asjaoludest. Kahjude hüvitamine toimub maksimaalselt kahe kuu jooksul. Kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse

kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90 protsendi ulatuses. Tagatisfondi poolt määratud hüvitissumma eest omandab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Seni pole ükski kohustusliku pensionifondi osakuomanik Tagatisfondi poole hüvitisnõudega pöördunud.

Andres Penjam.


Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast! Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja BaltiBalti maades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimaluvõimalu sega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötajate motivatsioonipaketi halhal damise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks. Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksutulumaksu soodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandjatööandja pensioni sissemaksetele. Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaks Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.


6 | Pensionileht

Compensa pakub paindlikku ja kliendikeskset kindlustust Elukindlustusselts Compensa Life võib pensionikindlustuse turul näida uustulijana, ent tegu on vanima elukindlustusseltsiga Eestis. Kindlustusteenust pakkus selts juba 1993. aastal Seesami kaubamärgi all. Uue omaniku, Austria juhtiva kindlustuskontserni Vienna Insurance Groupi kaubamärki Compensa ning ärinime Compensa Life Vienna Insurance Group SE kasutatakse 2009. aastast. Compensa eesmärk on aidata oma klientidel toime tulla finantsriskidega, pakkudes selleks paindlikke ja ajakohaseid kindlustuslahendusi. Eelisteks teiste kohalike kindlustusseltside ees on lai tooteportfell ning pakutavate toodete paindlikkus. Pensionikindlustust pakub selts juba teist aastakümmet, mistõttu põhjalikud teadmised ja kogemused iga kliendi jaoks sobivaima säästmis- või investeerimisviisi leidmisel on seltsil kindlasti olemas. Sõltuvalt kliendi ootustest ja riskitaluvusest saab Compensas sõlmida garanteeritud tootlusega või investeerimisriskiga pensionikindlustuslepingu. „Ideaalne, kui kliendil oleksid mõlemad lepingud. Rahaga, mida tulevikus toimetulekuks vaja läheb, pole mõistlik riskida ning seda võiks hoida turvaliselt garanteeritud tootlusega lepingus. Osa sääste võiks olla investeerimisriskiga lepingus, mille oodatav tulusus võib pikaajaliselt olla suurem ja mille kasutama hakkamist saab edasi lükata, kui turutingimused on väljamakseteks ebasoodsad,” selgitab lepingute olemust Compensa Life’i müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Paindlikkus on oluline

Eestis turul tegutsevast viiest elukindlustusseltsist kolm pakuvad valdavalt investeerimisriskiga lepinguid. „Väga oluline nüanss on see, et Compensas saab oma säästud paigutada ka garanteeritud tootlusega lepingusse. See tähendab, et garanteerime kliendile lõpptulemuse juba lepingu sõlmimise hetkel,” jätkab Merle Kollom. Garanteeritud tootlusega leping ei anna küll suurt kasumit, kuid pika investeerimisperioodi jooksul katab see inflatsiooni ning perioodi lõpuks koguneb kliendi lepingusse arvestatav pensionilisa. See investeerimisviis on kliendi jaoks rahulik, kindel ja turvaline, sest kindlustusselts teeb ise investeerimisotsused ning kannab investeerimisriski. Klient teab, et tema säästud ei kao kuhugi.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees Olga Reznik: „Klientide vajadused, väärtushinnangud ja võimalused muutuvad aastatega. Meie sooviks on pakkuda oma kliendile kindlustuskaitset igaks eluhetkeks.” Et pensionikindlustuslepingud sõlmitakse tavaliselt aastakümneteks, on lepingute puhul väga oluline paindlikkus. „Oleme kindlustusturul tegutsenud juba 19 aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et näha, kuidas klientide võimalused ja vajadused elu jooksul muutuvad. Mõistame, kui oluline on kliendi jaoks see, et leping vastaks tema vajadustele igal eluhetkel,” lisab Kollom. Pensionikindlustuse puhul toob ta näiteks asjaolu, et klient saab lepingusse alati makseid juurde teha, neid suurendada või vähendada ning vajaduse korral juurde võtta täiendavaid kindlustuskaitseid. Samuti on võimalik muuta lepingu perioodi. „Täiendavad sissemaksed III. samba lepingusse on eriti populaarsed just aasta lõpus,” jätkab Kollom. „Ühelt poolt suurendavad sissemaksed lepingu reservi ehk pensioni, mida klient tulevikus saama hakkab ning teiselt poolt saab juba mõne kuu pärast tehtud sissemaksetelt tagasi tulumaksu.” Noored ei teadvusta Kollomi arvates endale piisavalt pensioni kogumise vajalikkust. „Noored ja

ka keskealised inimesed kipuvad mõtlema, et pension on mägede taga ning lükkavad vanaduspõlveks raha kogumise alustamist pidevalt edasi. Statistika näitab, et pärast pensionile jäämist on ees veel umbes paarkümmend aastat elusügist. Kui soovitakse selle paarikümne aasta vältel saada riiklikule pensionile lisa, on selge, et mida varem raha kogumist alustada, seda muretum on vanaduspõli.” Kollomi sõnul on mõistetav, et inimeste võimalused on erinevad ning ahvatlusi, millele raha kulutada, tohutult palju. Siiski on oluline teha õigeid valikuid. Alustada saab pensionilisa kogumist juba 20-eurose kuumaksega, mis ei ole tegelikult väga suur summa. Küsimus on selles, kas inimene teadvustab endale seda, et see on hästi kasutatud raha.

Compensa tooteportfell

Kui klient Compensasse läheb, pakutakse talle nõustamist, et välja selgitada, milliseid tooteid ta võiks vajada. Pensionikindlustus on ainult üks osa Compensa tootepagasist, kuhu kuuluvad veel nii garanteeritud tootlusega

kui ka investeerimisriskiga kogumistooted, surmajuhtumikaitsega elukindlustustooted, õnnetusjuhtumikindlustus ning erinevad lisakindlustused. Vabatahtliku pensionikindlustuse kõrval võimaldab Compensa ka II pensionisamba väljamakseid. Klientidel, kes on liitunud II sambaga ning jõudnud vanaduspensioni ikka, tekib õigus II sambast pensioniraha välja võtta. Compensa pakub kindlustusseltsides sõlmitavate lepingute osas turu parimaid tingimusi. See on ilmselt põhjus, miks tublisti üle poole Eesti II samba pensioni saajatest on Compensa kliendid. II samba pensionikalkulaatorid on avalikud ning klient saab seltside pakutavat pensioni võrrelda pensionikeskuse kodulehel www.pensionikeskus.ee. Paljudel peredel on rahalised kohustused, näiteks laenud, ning sellisel juhul on mõistlik pere sissetulekutooja elu kindlustada. See pole väga kallis, ent annab traagilise ja ootamatu sündmuse korral perele teatava majandusliku kindluse. Compensa pakub ka õnnetusjuhtumikindlustust ning kõi-

kidele lepingutele saab juurde võtta erinevaid lisakindlustusi. Inimese taastumiseks haigusest või õnnetusest on vajalik taastusravi, mis on kallis. Kindlustushüvitisest on abi nii ravimite, abipersonali või toimetulemiseks vajalike ümberkorralduste eest tasumisel. Compensa soov on hoida kogu tooteportfelli võimalikult lai. Praegu pakub Compensa Eesti turul suurimat kindlustustoodete valikut. Teiseks eesmärgiks on hoida lepinguliigid väga paindlikud. „Väikesele seltsile pole see sugugi lihtne, aga me tahame seda oma kliendile võimaldada ja pingutame selle nimel.”

Tugevad omanikud:

Aus tria päritolu emaf irma Vienna Insurance Group (VIG) on suurim elukindlustuse ning varaja edasikindlustuse valdkonnas tegutsev kindlustuskontsern Kesk- ja Ida-Euroopas. Kontserni kuulub üle 50 kindlustusseltsi 25 riigis. Tänu oskusele siduda koduturul Austrias omandatud kindlustuskogemused ja teadmised kohalike turgude eripäraga on VIG omandanud liidri-

positsiooni enamikus riikides. Kontserni, mis haldab sadade tuhandete klientide investeeringuid ja varasid üle kogu Euroopa, laekub ca 9 miljardi euro eest kindlustusmakseid aastas. VIG-il on kõrge rahvusvaheline krediidireiting Standard & Poor’s A+. Kontserni aktsiad on noteeritud Viini ja Praha börsidel. Kontserni kohta saab infot www.vig.ee.

Üldinfo: Compensa Life Vienna Insurance Group SE www.compensalife.ee info@compensalife.ee Kontorid: Tallinn, Roosikrantsi 11, tel 610 3000. E–R 8–17 Pärnu, Aida 5, tel 447 3820. E–R 9–17 Tartu, Riia 4, tel 733 4170. E–R 9–17 Viljandi, Tallinna 19, tel 433 4750. E–R 9–17


pensionileht | 7 Kepikõnnid sobib igas eas, sest inimene ei pinguta üle. Foto: EPL-i arhiiv, Arno Mikkor

FAKTE KEPIKÕNNI KASULIKKUSEST: Kepikõnd on eriti kasulik inimestele, kellel on: • probleeme südamega, • hingamisraskused, • koordinatsioonihäired. Võrreldes tavalise kõnniga: • energiatarve suureneb kuni 46%, • hapnikutarve suureneb 4–5 ml/kg/min (21%), • südamelöökide arv suureneb 5–17 löögi võrra minutis, • vererõhk tõuseb 16 mm/Hg, • hapniku tarbimine suureneb 11%, • lihaste talumisvõime suureneb 23%.

Õige tehnika teeb kepikõnnist tõhusa treeningu Kristiina Viiron

Kepikõnni hoogsa sammumisega peab kaasnema ka keppide äratõuge – vaid siis saab keha sellest treeningust kõige enam kasu. Kepikõnniga alustaja võib sattuda kimbatusse keppidele õige rakenduse leidmisega, mistõttu lohisevad need kasutult kõndija järgi ja pigem segavad kui aitavad edasi liikuda. Kepikõnnitreener Anne Raadik selgitab,

et kõndida tuleks loomulikult ja hoida käed ning kepid keha lähedal. Astuda tuleks nii, et labajalg toetub kannale, rullib üle täistalla ja tõukab varbalt ära. Sammu õigsust on hea kontrollida liivasel pinnal – liiva sees ei olegi

kannaosa peaaegu näha, on vaid varbajäljed. Oluline on leida kepi õige äratõukekoht, siinkohal on keppide väike järgilohistamine lubatud. „Kui hakkad käima ja algul keppe järele lohistad,

paneb kepp justkui ise õige äratõukekoha paika,” selgitab Raadik. Tunda on koht, kus kepp nagu peatuks – see ongi õige tõukekoht. See asub umbes sammu keskkohas. Kätega liiga palju vehkida ei maksa, sest üle nabakõrguse ei tohi käsi tõusta. Anne Raadik märgib, et kepiga tõugates peaks käsi korraks ka sirgu minema, iga sammu järel võib sõrmi korra ka kepi ümbert lahti lasta (käsi on rihmaga fikseeritud, kepp käest ei pudene), et käelihased vahepeal lõdvestuda saaksid.

Keppide valimine Anne Raadiku sõnul tuleb õiges pikkuses keppide leidmiseks võtta kepid pihku, hoida käed küünarnukist vastu keha ja toetada kepid vastu maad. Õige pikkus on siis, kui küünarnukk jääb täisnurgaks. Keppide õiget pikkust võib ka arvutada: kehapikkus korrutada 0,68-ga. Kepid olgu kaalult kerged ja vastupidavast materjalist, kusjuures eelistada tuleks püsimõõdus keppe tellitavas pikkuses keppidele. Keppidel võiks olla ka nn saabas ehk asfal-

KUI SIND VAEVAVAD KUSETEEDE HÄIRED

dikäpp, mis hoiab kätt põrutamast ja nakkub teega. Maastikul kõndimiseks on aga vajalik metallist teravik. Headel käimiskeppidel on ka ergonoomilised ja vahetatavad käepidemed ning erikujundusega rihmad, mis tagavad maksimaalse jõuülekande ja toe.

Tund ja rohkem Nagu iga muu treeninguga, ei saa ka kepikõnni puhul joonelt asja kallale asuda, vaid esmalt tuleb teha soojendus. Ettevalmistavad harjutused (kerepöörded, painded, väljaasted) soojendavad lihaseid ja hoiavad neid nõtkena. Kepikõnnitreeningud peavad Eesti kepikõnni liidu (EKL) infovoldiku andmetel olema üsna pikaajalised, s.t 60–90 minutit korraga. Algajad võivad Raadiku sõnul esialgu kõndida ka vähem, näiteks korraga 30 minutit kord nädalas, suurendades aegamööda nii treeningu kestust kui ka kordade arvu. Tempo valida ea ja treenigu eesmärgi järgi, mis võib olla lihtsalt liikumisest rõõmu tundmine ja hea enesetunne, kaalu langetamine ja ka füüsilist võimekust arendav ja treeniv. Öeldakse, et sobiva tempo saavutate

siis, kui suudate kõnni ajal ka juttu ajada. Egas asjata siis näe kepikõndijaid mitmekesi koos trenni tegemas – see on ka mõnus seltskondlik tegevus. EKL-i infolehe andmetel peab kõnnitempo olema ühtlane ja pulss kiirenema kuni 120–150 südamelöögini minutis. Maksimaalne südamesagedus arvutatakse, kui lahutada 220-st treenija vanus aastates. Kaalu langetava pulsi sagedus on 50–65% ealisest maksimumist, füüsilist võimekust arendav treening 65–80% ja maksimaalselt füüsilist võimekust treeniv südame löögisagedus 80–95%. Kaalu langetamiseks sobiliku treeningu pikkus on 1,5 tundi. Iga treeningu lahutamatuks osaks olgu ka jahtumis- ja venitusharjutused, mis kergendavad ja tõhustavad pingutusest toibumist. Käimiskeppe saab kasutada selle juures võimlemispulkadena. Aga keppidega ei pea sugugi ainult kõndima. Kel jaksu, see võib keppidega rõõmsalt ka kepselda ja sekka võimelda – teha, kepid peos, käteringe, painutusi, sest see vabastab hästi õlapingetest.

…VÕTA UUS Urinal Akut® URINAALTRAKTI VAEVUSTEST VABANEMINE JÕHVIKATE LOODUSLIKU TOIMEGA! Ebameeldivad kuseteede häired vajavad tõhusat lahendust. Selle tarbeks sisaldab uus Urinal Akut® revolutsioonilist, teadaolevalt suurima jõhvikakontsentratsiooniga, eksrakti CystiCran®. Päevane annus, üks tablett, vastab 338 400 mg värsketele jõhvikamarjadele ja see avaldab positiivset mõju kuseteedele juba esimesel päeval peale kasutamist. Urinal Akut on heaks toeks ka antibiootikumiravi ajal. • Aitab säilitada kuseteede tervist • Soodustab kasulikuu mikrofloora kasvu kuseteedes steemi • Toetab immuunsüsteemi Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa,, www.remedex.ee

36,0 mg proantotsüaide n õtu knsentrson , s n piav ustede tesele!


8 | Pensionileht EE/CHPLD/0003/12

Hambaproteeside tarvikud

Söö, Söö räägi ja naerat naerata enesekindlalt! Corega proteesiliim

Kuidas kasutada Corega proteesiliimi? Alusta kasutamist väikeste kogustega.

1. Puhasta ja kuivata proteesid. Proteeside puhastamiseks soovitame kasutada Corega puhastustablette. 2. Lisa liimi lühikeste triipudena nagu on näidatud alloleval pildil. Ära pane liimi proteesi servadele.

Tugev kinnitus kogu päevaks, väldib toiduosakeste sattumist p proteesi alla. Ülemine

Corega Eriti tugev Eriti tugev kinnitus kogu päevaks. Meeldiva

Alumine

Osaline

3. Loputa suu enne proteeside paigaldamist. 4. Aseta proteesid kohale, hoia paigal ning suru mõneks sekundiks kokku. 5. Kui tunned, et kinnitus ei ole piisav, suurenda proteesidele kantavat liimi kogust.

Corega Maitseta Ei sisalda värvi- ja maitseaineid, ei mõjuta toidu maitset.

Ülemine

Corega Eriti värske Mõeldud kasutamiseks proteesikandjatele, kes kannatavad halva hingeõhu all.

Alumine

Osaline

Kuidas proteese eemaldada? 1. Loputa suud veega. 2. Võta proteesid edasi-tagasi liigutades aeglaselt suust välja. 3. Eemalda proteesiliimi jäägid proteesidelt ja suust sooja veega ning õrnalt hambaharjaga harjates.

TUGEV KINNITUS KUNI 12 TUNNIKS Kõik Corega proteesiliimid on tsingivabad.

Tähelepanu! Tugev harjamine võib hambaproteese kahjustada, põhjalikumaks puhastamiseks soovitamekasutada Corega puhastustablette.

Tähelepanu! Ära kasuta proteesiliimi rohkem kui kord päevas, kui just hamba arst ei ole soovitanud teisiti.

Corega puhastustabletid

Kuidas kasutada Corega puhastustablette?

Regulaarne kasutamine tagab hambaproteeside särava puhtuse.

1

Aseta Corega puhastustablett sooja veega täidetud klaasi.

3

Jäta proteesid lahusesse vähemalt 10-15 minutiks (võib jätta ka terveks ööks).

4

Enne proteeside suhupanekut loputa neid hoolikalt jooksva vee all.

2

Corega Tabs BIO Formula spetsiaalne toimeainete kombinatsioon eemaldab b hambaproteesidelt tugevaima katu ja plekid.

Pane proteesid lahusesse.

Tootja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn tel. +372 667 6900

Corega Tabs Dental White hambaproteese valgendava toimega puhastustabletid.

Kinnisvarapension aitab pensionipõlves toime tulla Pensionile jäämine tähendab tihti olulist sissetulekute langust. Keskmine riiklik vanaduspension ulatub 35%-ni keskmisest palgast, mis tähendab, et igapäevaste kulutustega toimetulek kujuneb paljudele katsumuseks. Rääkimata auto ostmisest, remondist või vajalike kodumasinate soetamisest. Kinnisvarapensioni abiga saavad seeniorid kasutada oma kinnisvara väärtust, et paremini toime tulla nii igapäevaste kui ka suuremate väljaminekutega.

Kellele on mõeldud kinnisvarapension?

Kinnisvarapension on mõeldud üle 65-aastastele linnades või nende lähistel asuva kinnisvara omanikele. Võimalik on laenata korraga suurem summa või saada igakuist lisapensioni. Kinnisvarapensioni abil saab remontida kodu, osta mõne uue vajaliku kodumasina, soetada auto, katta tervise või hobidega

seotud kulutusi või muuta oma argipäeva meeldivamaks ja lihtsamaks. Kinnisvarapensioniga on sageli tagasi makstud ka varasemaid kõrgeprotsendilisi laene.

Kuidas toimib kinnisvarapension?

Kinnisvarapensioni täpsed võimalused sõltuvad taotleja vanusest ning kinnisvara väärtusest. Üldiselt on võimalik saada laenu kuni 40% kinnisvara tänasest väärtusest. Võimalik on võtta korraga suurem summa korteri remondiks ning kodumasinate ostmiseks ja saada seejärel igakuist pensionilisa. Kinnisvarapensioni kasutamisel seatakse kinnisvarale hüpoteek. Tagasimaksmine ei pea toimuma elu jooksul, vaid selle maksavad tagasi pärijad. Soovi ja võimaluse korral võib teha varasemaid tagasimakseid. Kinnisvarapensioni võtja jääb korteri omanikuks, talle on

notariaalse lepinguga garanteeritud kodu elupäevade lõpuni ning ta saab oma vara pärandada. Tagasimaksmisele kuulub vaid raha, mis kasutati oma elu jooksul, ning intressid. Kinnisvarapensioni tavapärane intress jääb vahemikku 14–16% ja on soodsam kui kommertspankade tarbimislaenude korral.

Teiste riikide kogemus Kinnisvarapensioniga mitmesuguste laenu- ja kindlustustoodete vormis alustati 1980-ndate alguses USA-s. 2012. aastaks on USA-s kinnisvarapensioni kasutajaid juba üle poole miljoni. Euroopas on kinnisvarapension samuti populaarne ja kasutusel 15 riigis. Kõige aktiivsemalt kasutatakse seda suurepärast pensionilisa võimalust Suurbritannias ja Hispaanias. www.kinnisvarapension.ee Tel: 643 3033 ja 5689 7055

Nõo Hooldekodu asub looduslikult kaunis kohas Viinamärdi paisjärve lähedal, 4 kilomeetri kaugusel Nõo alevikust, Tartust Valga poole ligikaudu 22 kilomeetri kaugusel. Nõo Hooldekodu ajalugu ulatub 1955. aastasse. Käesoleval ajal tegutseb hooldekodu sihtasutusena. Sihtasutus Nõo Hooldekodu on asutatud 30.juunil 2005. Sihtasutuse asutajaks on Nõo vald. Sihtasutuse tegevuse eesmärkideks on: • sotsiaalhoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine; • puudega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine või säilitamine; selleks soovi avaldanud toimetulekuraskustega isikutele sotsiaalhoolekandeteenuse pakkumine. 2007.aastal paigaldati hooldekodusse invalift, mis hõlbustab ratastooliga liikuvate inimeste võimalust pääseda majja ja majast välja. Ratastooliga liikuvatele inimestele on maja juurde rajatud ratastoolitee. Hooldekodu toad on sisustatud lihtsalt ja hubaselt. Kliendil on võimalik kujundada ümbrust oma maitse järgi mõne oma mööblieseme, kauni pildi või armsa mälestusesemega. SA Nõo Hooldekodu on 46-kohaline üldhooldekodu, mis pakub ööpäevaringset hooldusteenust eakatele ja puudega, samuti teistele toimetulekuraskustega isikutele. Pakume nii lühi- kui pikaajalist hooldust, samuti päevahoidu. Nõo Hooldekodu poolt pakutav hooldusteenus sisaldab: • majutust ühe-, kahe- ja kolmeinimese tubades • toitlustamist 4 korda päevas (vajadusel dieettoitlustamine) • ööpäevaringset hooldust ja põetust • õendusabi koos pere- ja/või eriarstiga • rehabilitatsiooniteenust • päevategevust • hingeabi • juuksuriteenust • transporditeenust • kultuuriüritusi (kontserdid, tähtpäevade ja sünnipäevade tähistamine jne) Klientide heaolu ja hooldamise eest kannab hoolt pühendunud ja asjatundlik personal. Tulge ja tutvuge meie hooldekoduga. Oleme valmis kohtuma Teie ja Teie lähedastega, et saaksite ülevaate hooldekodust ja meie poolt pakutavast. Tere tulemast Nõo Hooldekodusse! Täpsem info tel +372 745 5365, GSM 529 1253 Veebilehe aadress: www.maavanur.ee; e-post: maavanur@hot.ee SA Nõo Hooldekodu, Luke küla, Nõo vald, 61614, Tartumaa

Pensionileht | kevad 2012  

pensionileht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you