Issuu on Google+

Mobiilne Elu

s체gis 2013 Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Georg-Johannes Tabor, georg-johannes.tabor@lehed.ee; tel 680 4638


2 Mobiilne Elu

Kriidi ja tahvli asemele astus tagasisidemasin Tallinna ülikooli moodne haridusinnovatsiooni keskus pakub õpetajale kohest tagasisidet õppetöö tulemuslikkusest. Vilve Torn

Tallinna ülikool avas uuendusliku ja igati nüüdisaegse haridusinnovatsiooni keskuse. Rõõmsates värvides keskuse juht Mati Heidmets ütleb, et ideest teostuseni kulus aasta. Moodsate klassiruumide ehitamist rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Ruumide infosüsteemide ja andmebaaside ehitamise viis läbi AS Datel. Mati Heidmets ütleb, et kõige kallimaks osutus keemiaklassi sisustus. „Kõik muu tehnika on selline, mille saaks ka iga kool endale soetada. Eeldusel muidugi, et nad soovivad uue tehnoloogiaga kaasa tulla,” lisab ta. Moodne didaktikakeskus koos moodsa tehnikaga täidab eesmärki toetada õpetajaid – nii neid, kes alles õpivad

õpetajaks, kui ka neid, kes juba õpetajana töötavad. Õpetaja roll muutub Uues haridusinnovatsiooni keskuses on kaheksa erialapõhist didaktikalaborit, lisaks on siin ka Ideede Ait. Keskuse arendusjuht Pille Slabina räägib, et Idee Aida boksides saavad oma uuenduslikke ideid esitleda tudengid, õppejõud, aga ka ülikoolivälised haridusuuendajad. Slabina sõnul panevad uuenduslikud klassiruumid õpetaja uude rolli – õpetajast saab rohkem mentor, juhendaja. „Õpetaja ei ole enam mustas kleidis ja valge kraega tegelane tahvli ees, kriit käes. Uus tehnika asetab ta seisma iga õpilase kõrvale. Samuti pole õpilase ülesanne enam istuda paarikaupa pingis, vaid teha koostööd, õppida virtuaalse kogemuste kaudu ja pidevalt suheldes,” selgitab Slabina. Uudne klassiruum – sisustatud maksimaalselt digitaaltehnikaga, jälgib nüüdisaegseid õpetamise standardeid

ja digitehnika arenguid. Igale õppijale antakse tahvelarvutid (iPadid, Samsung Galaxy tabletid), mis on ühendatud õpetaja peaarvutisse, kus õpetaja saab kuvada tahvlile ühe või rohkema õppija arvuti ekraanipildi, koguda kokku õppija poolt tehtud ülesannete vastuseid. Teisalt saab õpetaja jagada õppijatele välja puldid ehk tagasisidemasinad, millega nad saavad kirjutada vastuseid ja lahendada ülesandeid otse õpetaja peaarvutisse. See tagasisidemasin lihtsustab oluliselt õpetaja elu, sest juba minutid hiljem näeb õpetaja peamisi kitsaskohti. Slabina sõnul saab õpetaja kohe jälgida, mida üks või teine rühm teeb. Et õppejõud tõmbab tulemuse arvutisse ja näitab kohe teistele, on kohe näha, kas mõni rühm sai ülesande püstitusest aru või pole ta tegelikult üldse asjale n-ö pihta saanud. Nagu suur iPad Puutetundlik laud (sisuliselt nagu suur iPad, kuid selle taga saab töötada korraga mitu

Fotod: Raivo Juurak

Keemiaklass

Uudne klassiruum

inimest) – siin saab õpetada matemaatikat, keeli, muusikat, loodusteadusi. Selle laua revolutsioonilisus seisneb selles, et õppija saab õpitava materjali sisust personaalse kogemuse ja selle kaudu omandab õpitavat paremini. Uuenduslik keemiaklass – igal õppijal on oma katseks vajalik töölaud ning eraldi nurgas seisab veel ohtlike katsete tegemise vahend. Klass pakub õpilasele võimalust mitte ainult jälgida õpetaja läbiviidavaid katseid, vaid need ka ise praktiliselt läbi teha. Kraanikauss ja töövahendid ei asu üksnes õpetaja laual, kus paratamatult vaid õpetaja ja üksikud õppijad saavad katse tegemises osaleda. Mati Heidmets lisab, et keemiaklass pole mõeldud ainult keemiaõpinguteks, siin saavad oma töid teha ka teised, näiteks kunstirestauraatorid.

Puutetundlik laud

Hinnavaatlus.ee aitab langetada õigeid ostuotsuseid Foto: Signe Kalberg

www.hinnavaatlus.ee on üle 15 aasta tegutsenud, Eesti suurim tehnikaalast hinnainfot ja nõuandeid edastav internetikeskkond. Et saada aimu, mida kujutab endast hinnavaatlus.ee portaal, on kõige lihtsam variant sinna ise uudistama minna. Et hoomata pakutavat, on abiks mõned arvud. Näiteks on portaalis arvutitehnika, koduelektroonika ning fototehnika tooteid, mille hinda vaadata ja ka hinnavõrdlust teha, kokku üle 100 000 toote ja üle 300 000 hinnapakkumise – see arv muutub aga pidevalt. Unikaalseid külastajaid on ühes kuus olenevalt hooajast 200 000–260 000, foorumis registreerunud kasutajaid on üle 50 000. Registreerumine on vajalik selleks, et saaks postitada oma küsimusivastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms. Populaarne foorum Kui praeguseks Eesti suurimaks tehnikakaupade hinnavõrdlus- ja IT-teemaliseks portaaliks saanud hinnavaatlus.ee väikese hobiprojektina alustas, oli selle loojate eesmärk teavitada tarbijaid tehnikakaupade hinnaerisustest,

Ühes kuus vaadatakse Hinnavaatlus.ee lehekülgi 5–7 miljonit korda.

rahasäästu võimalikkusest ja hõlbustada õige valiku tegemist. „Piisav info turuhindade kohta aitab tarbijal langetada kiiremini ostuotsuseid, seepärast ongi meie eesmärk pakkuda asjakohast ja ammendavat hinnainfot ning kvaliteetset toote informatsiooni koos põhjalike otsifiltritega,” sõnab portaali haldaja Tanel Raud. Ligi 13 aastat tagasi alustas Hinnavaatluse foorum, üheksa aastat tagasi võeti kasutusele ID-kaardiga autentimise tugi, kaheksa aastat tagasi aga juu-

rutati pangalingi teenus ja Hinnavaatluse foorumi oma valuuta – HV-krediit. Raud lisab, et hinnavõrdluse seotus foorumiga võimaldab eraisikutel avaldada oma pakkumisi Hinnavaatluse avalehel ja ka vastupidi, firmadel kuvada bännereid ja eripakkumiste pealkirju foorumi päises. „Foorumist on kujunenud oluline suhtlus- ja äritegemiskoht, sealt leiab huviline nõuandeid, arvamusi, kommentaare, ülevaateid,” ütleb Raud. Uudised ja kasutajate tehnika-

ülevaated kajastuvad ka Hinnavaatluse avalehel (läbi ajaloo on kirjutatud üle 450 toote ülevaate ja postitatud üle 4000 uudise/ pressiteate). Kuigi lõviosa hinnavaatlus. ee kasutajatest moodustavad mehed, tasub portaali aadressi meeles pidada ka naistel, kui nad on huvitatud suurtest või väikestest kodumasinatest. Midagi keerulist portaalis ringiliikumises pole, kõik on lihtne ja loogiline ka neile, kes pole IT-alal asjatundjad. Nii leiab foorumist oma lingi fotograafiahuviline, IT-alal ettevõtlu-

sega alustada soovija, foorum on arvutifirmade, sideoperaatorite ja tootjate üle arutlemiseks, kiitmiseks jms. Lisaks kergemad teemad – lugeda või ka postitada naljakaid juhtumeid arvutimaailmast, kirjutada Vaba Mikrofoni alafoorumis arvutimaailmast erinevatel vabadel teemadel või osaleda hinnavaatlus.ee F1 ennustusvõistluses. Kõikidel alafoorumitel on omakorda alateemad, mis võivad ulatuda tuhandetesse. Näiteks Multimeedia alafoorum pakub 4570 alateemat, Protsessorid 4953, Sülearvutid 2493 ja Arvutimängude foorum 1450 teemat. See on vaid väike osa olemasolevast, mida hinnavaatlus.ee foorumist leida võib. Unikaalne mobiilne tooteotsing Aadressilt http://m.hv.ee leiab huviline Eestis ja ka maailmas ainulaadse mobiilse versiooni hinnavaatlusest. Mõeldud on see mobiilidele ja pihuarvutitele, olles maksimaalselt kasutajasõbralik ning mugav. Kui välismaal olles on huvi hindade vastu ja vajadus neid ka võrrelda, pole vaja karta hiljem suuri arveid, sest mobiilne versioon säästab andmesidemahtu. Võimalik on kuvada toote hinda erinevates valuutades, lisaks on valuutakalkulaator hindade käsitsi ümberarvutamiseks.

Hinnavaatlus OÜ www.hinnavaatlus.ee foorum.hinnavaatlus.ee www.facebook.com/hinnavaatlus http://twitter.com/hinnavaatlus http://wiki.hinnavaatlus.ee/ http://m.hv.ee http://f1.hv.ee/ Hinnavaatluse statistika ja kasutajad Kasutusstatistika (ühe kuu kohta keskmiselt): •• Unikaalseid külastajaid 200 000–260 000 •• Unikaalseid külastusi 700 000–900 000 •• Lehekülgede kuvamisi 5–7 miljonit •• Keskmine külastusaja kestus 13–15 minutit •• m.hv.ee unikaalseid kasutajaid on u 3000 Allikas: Google Analytics Kasutajaskond: •• 75% kasutajatest on vanuses 18–35 •• 29% kasutajatest osalevad tööalaselt IT ostuotsuste tegemisel Allikas: HV kasutajauuring 2012 (4834 vastust)


Mobiilne Elu 3

EMT 4G abil jõuavad olulised asjad Sinuni kiiremini Viimasel ajal on palju räägitud 4G mobiilsest internetist. Mis see on ja miks tasub hakata 4G kasutajaks? 4G on mobiilse interneti uus põlvkond, mis võimaldab saavutada maksimaalse allalaadimiskiiruse pea 150 Mbit/s, tavapärased kiirused jäävad vahemikku 20–60 Mbit/s. See on juba väga hea kiirus nii kodukasutajale kui ka ettevõttele. Ja kindlasti on mobiilse interneti eelis see, et selle saab alati endaga kaasa võtta – nii maamajja kui ka nädalavahetusel väljasõidule. Lisaks kiirusele kuulub 4G võrgu tehnoloogiliste eeliste hulka ka väga väike hilistumine (ühenduse loomise aeg seadme ja tugijaama vahel), mistõttu sobib see hästi reaalajas andmete edastamiseks. See on oluline näiteks video või TV vaatamiseks otse internetist või videokonverentsi pidamiseks, aga ka onlinemängude mängijale, mahukate materjalide alla- ja üleslaadijate-

le ning ka täiesti tavaliseks internetisisu tarbimiseks. Üks kasvavaid valdkondi 4G kasutuse juures on videoülekanded internetti, olgu siis koduvalvekaamerate pildi jälgimiseks või lausa ürituste ülekanneteks. Näiteks kandis ERR tänavu suvel EMT 4G võrgu vahendusel üle Tallinna lahel toimuvaid purjetamise maailmameistrivõistlusi.

Kiire internet nii arvutis kui ka nutitelefonides Kiire 4G nautimiseks arvutis on vajalik soetada 4G ruuter või modem (netipulk). Modem võimaldab mobiilset internetti kasutada korraga ühe seadmega, olgu selleks siis tavaline või sülearvuti, ruuteriga saab internetti jagada koduse wifi tekitamise põhimõttel mitme erineva kasutaja vahel. EMT internetipaketiga liitudes on seade võimalik saada soodushinnaga. Ainsa operaatorina Eestis pakub EMT 4G kiiret internetiühendust ka nutitelefonides. „Täna kasutatakse nutitelefonide vahendusel ühe enam erinevaid suhtluskeskkondi, surfatakse internetis, tehakse tööd e-kirjade

ja mahukate failidega ning koos nutitelefonide laialdase kasutusele võtmisega alustavad paljud kliendid sideteenuse valikut just internetiteenusest lähtuvalt. EMT laias nutitelefonide valikus on juba üle kahekümne viie 4G telefonimudeli, mille hinnad algavad 199 eurost ning telefonide valik täieneb pidevalt,” selgitab EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristina Samra. EMT esindaja soovitab valida endale sobiva 4G telefoni ja internetipaketi EMT e-poest, kust ostu sooritamine on nii mugav kui ka tihtipeale soodsam. Epoodi tasub alati ka sisse logida, sest nii on näha hind, mis kehtib just konkreetsele kliendile, kuna sageli pakutakse klientidele lähtuvalt nende kliendiks olemise staažist ka erihinda (lojaalsusprogramm Topeltpluss). Ostu vormistamise järel toob kuller toote tasuta koju.

Vali pakett vastavalt elustiilile ja vajadusele Kristina Samra sõnul tuleks internetipaketi valikul lähtuda kindlasti kasutusharjumustest. Kui ollakse vaid e-kirjade ja

Foto: EMT

Kiiret EMT 4G internetti saab kasutada nii süle-, tahvelarvutite kui ka nutitelefonidega. uudiste lugeja ning veebisisu tarbija, tuleks valida väiksema mahuga pakett, kui aga pidev interneti ja meediasisu tarbija (TV, otseülekanded, mängud, muusika jms) ning suurte andmemahtude liigutaja, siis tasuks otsustada kõige suurema mahu Andmesidekiirused Keskmine allalaadimiskiirus Keskmine üleslaadimiskiirus Maksimaalne allalaadimiskiirus Maksimaalne üleslaadimiskiirus

ja kiirusega paketi kasuks. Nii on ka kasutajakogemus meeldivam ning kõik vajalik saab mugavalt ja kiirelt tehtud. Kel küsimusi või kahtlusi, saab alati pöörduda EMT klienditeenindajate poole või kasutada mugavat e-teenindust. EMT 4G EMT 42,2 Mbit/s 20,7 Mbit/s 101,3 Mbit/s 50,1 Mbit/s

levib küll juba enam kui 95% Eesti territooriumist, kuid selleks, et kliendil oleks võimalik 4G kiirust konkreetsetes kasutuskohtades järele proovida, pakub EMT teenusele ja internetiseadmetele (ruuter, modem) 14 päeva pikkust testimisvõimalust.

Tele2 19,1 Mbit/s 5,3 Mbit/s 116,3 Mbit/s 46 Mbit/s

Elisa 15,3 Mbit/s 5,5 Mbit/s 93,4 Mbit/s 47,1 Mbit/s

Allikas: Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemused, 2013


4 Mobiilne Elu

Ära jäta pätile nutitelefoni ust lahti

varustada, mida pakuvad nii mainitud Kaspersky kui ka McAfee, Norton, F-Secure ja Avast. Üldjuhul monitoorivad need allalaaditud rakendusi, e-kirju ja SMS-e ning annavad häiret, kui leiavad viiruseid, pahavara või kahtlaseid linke.

Kui telefonis pole just tööandja või ettevõtte erilisi turvalahendusi, peaks ise kriitilise pilguga andemete turvalisuse peale mõtlema.

Hans Lõugas

Milleks riskida tühja rahakoti näppamisega, kui üha sagedamini on inimeste taskus kallis nutitelefon? Nii võib mõelda taskuvaras, aga peale varguse võib telefon ka lihtsalt kaduma minna. Ühel või teisel juhul on esmapilgul kahju sadu eurosid maksnud telefonist, kuid hoopis suurem löök võib olla koos telefoniga kadunud andmetest. Telefoni sisu tuleks kaitsta kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et te koos telefoni kadumisega ei jääks ka näiteks väärtuslikest perepiltidest ilma. Sellisel puhul aitab varukoopiate tegemine või andmete hoidmine pilves, mida pole üldse raske korraldada. Kõige mugavam viis on Android-telefonis oma telefoninumbreid seostada oma Google’i kontoga, nii on neist alati koopia Google’i ser-

veris. Fotode tegemisel on aga kasu näiteks Dropboxist, mis mobiiliga tehtud pildid märkamatult serverisse kopeerib. Ekraanilukk ja salasõna Teine ja palju olulisem põhjus andmete kaitseks on see, et need ei satuks valedesse kätesse. Kõige lihtlabasem näide on see, kui võõras pääseb ligi teie krediitkaardiandmetele, millega saab osta rakendusi või muusikat. Kuid nutitelefonis – mida omades võiks selle kõiki funktsioone kasutada – on ka teie e-postkast, märkmed, sõnumid, võib-olla ka konfidentsiaalsed töödokumendid jne. Kui telefonis pole just tööandja või ettevõtte erilisi turvalahendusi (Samsung on selliseks puhuks loonud süsteemi Knox), peaks ise kriitilise pilguga andemete turvalisuse peale mõtlema.

Paljusid isikuandmeid ning infot sisaldava nutitelefoni sisu tuleks kaitsta mitte ainult varaste, vaid ka viiruste eest.

Esimene elementaarne samm on telefonile panna ekraanilukk, et võõras seda avada ei saaks. See võiks olla vähemalt viis numbrit pikk ja kõige parem oleks hoopis tähtedest ja märkidest koosnev salasõna. Ekraaniluku võlu ja häda on selles, et seda tuleb sisestada iga kord, kui telefoni avada – see tähendab, et mugavusest ei viitsi paljud seda üleüldse kasutada. Seda probleemi püüab ületada Apple oma uues iPhone 5s-is, mille puhul saab telefoni lukust avada oma sõrmejäljega. Mitmes Androidi seadmes on aga PIN-koodile või salasõnale alternatiiviks

telefoni avamine näiteks oma näopildi või hoopis allkirjaga, kuigi need ei pruugi olla väga mugavad. Tuleb aga meeles pidada, et ei sõrmejälg ega näopilt pole mõeldud hästivarustatud häkkeri peatamiseks. Need on mõeldud tänavapäti tasemel võõra takistamiseks, kes ei pääse niisama lihtsalt telefoni sisse. Lukustada võiks ka rakendusi, kui need sisaldavad olulisi andmeid ja neil luku võimalus on. Näiteks mainitud Dropbox, millega võib näiteks telefoni kaudu tööarvutis olevaid dokumente vaadata, lubab samuti rakenduse sulgeda PIN-koo-

diga. Ilma seda teadmata ei saa keegi rakendust käivitada. Samuti kujutab endast ohtu ka mobiiltelefoni pahavara, näiteks viirused, pahatahtlikud rakendused jne. Antiviiruse tarkvara tootja Kaspersky Labi hinnangul ohustab see nii kasutajate isiklikke andmeid ja võib teha ka rahalist kahju. „99 protsenti pahavarast on suunatud Android-seadmete vastu ning Kaspersky on tuvastanud 7 000 000 sellist tarkvarapaketti,” hindab Kaspersky Lab Balti piirkonna juht Andis Steinmanis olukorda. Selliste ohtude vastu ongi mõistlik end nutitelefoni antiviirusega

Viimane abinõu – andmete hävitamine Mida aga teha, kui telefon on juba läinud? Mõnikord on turvalisem andmed ise hävitada, kui lasta neil võõrastesse kätesse jõuda. Google käivitas hiljuti uue keskkonna nimega Android Device Manager (mille leiabki internetist seda nime otsides) ehk Androidi seadmete haldur. Sealt näeb kõiki Androidi nutitelefone või tahvelarvuteid, milles on aktiveeritud inimese Google’i konto. Halduri on kaudu on võimalik vaadata seadme viimast asukohta, panna seda helisema, lukustada või hoopis tühjaks teha. Viimane variant kustutab kõik kasutaja andmed ja seda on mõistlik rakendada viimase abinõuna või kui on karta eriti tundlike andmete lekkimist. Telefon tuleks lukustada kohe, kui see on kadunud, ühtlasi saab määrata uue parooli telefoni avamiseks. Igal juhul tuleks teha üks käik Android Device Managerisse enne, kui telefoniga on häda lahti, siis saab veenduda, et sead on ikka ilusti jälgitav. Samade võimalustega süsteem on ka Apple’i seadmetel ja seda saab kasutada rakendusega Find My iPhone.

Mobiilsus hakkab inimtervise heaks tööle Elektroonika ja Info- ning Kommunikatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (ELIKO) nõukogu esimees professor Mart Min ütleb, et ELIKO jaoks on tähtis tuua teadmised paberilt reaalsusse ning panna inimeste heaks tööle. Mustamäel Tehnopoli linnakus asuv Eliko on konsortsium, mille on moodustanud Tallinna Tehnikaülikool, kaks haiglat ja 11 ettevõtet. Kuna Eliko tegeleb rakendusuuringutega, on kõigi projektide eesmärk mingi konkreetse praktilise lahenduse pakkumine. Mobiilsus, sensorid, vahelduvvoolust läbitava juhi kogutakistus ehk impedants on märksõnad, mis iseloomustavad Eliko jaoks kõike seda, mida saab inimtervise tundmise heaks tööle panna. „Mobiilvõrgus olles saame kätte hulgaliselt sellist informatsiooni, mis on teiste poolt serveritesse salvestatud. Aga me tahame rohkemat, tahame teada enda füüsise ja vaimu kohta; tahame teada, kuidas meie tervislik seisund parajasti on ja kuidas edeneb,” selgitab professor Min. Sportlasi huvitab, kuidas treenitus ja saavutusvõime paraneb ning ega ometi ületreeningu ohtu pole karta. „Ja kui juh-

tub, et jääme tervisega päris kimpu, siis tahaks ju pidevalt teada, kui edukas on minu ravi – kas siis haigla seinte vahel või kodus põdedes. Aga kõike seda ikka oma vajalikke toimetusi jõukohaselt tehes, mitte voodis lesides,” lisab ta.

Foto: ELIKO

Tundlikud sensorid edastavad infot

Professori sõnul aitavad tehnikavidinad vajalikku infot edastada, sedakorda on informatsiooni saamiseks vaja mobiilse seadme juurde lülitada sobivad sensorid. TTÜ ja ELIKO teadlased ning insenerid on leiutanud elektrilise impedantsi sensorid, mis mõõdavad meie kudede ja organite takistavat vastutoimet vahelduvale elektrivoolule. Selle vastutoime määr ongi impedants, täpsemalt bioimpedants, sest analüüsime bioloogilist ainest. „Impedantsi sensori abil saame diagnoosida tervislikku seisundit mõõtes muutusi rindkere impedantsis sõltuvana südamelöökide sagedusest ja vereringe hoogsusest ning hingamise sagedusest ja sügavusest. Meie insenerid on välja töötanud mitmeid sensoritüüpe, tarkvaralahendusi ja pisiaparaate informatsiooni eraldamiseks sensorsignaalidest. Saadud informatsioon saadetakse edasi kehavõrgu (body area network) kaudu standardsele taskus olevale mobiiltelefonile, mille kaudu saadetakse informatsioon nii kodusesse arvutisse kui arsti või treeneri omasse,” selgitab professor Min.

TTÜ ja ELIKO teadlased ning insenerid on leiutanud elektrilise impedantsi sensorid, mis mõõdavad meie kudede ja organite takistavat vastutoimet vahelduvale elektrivoolule.

Haiged, tervisesportlased ning eakad

Nii töötavad näiteks firma St. Jude Medical (USA) südamestimulaatorid, mida paigaldatakse ka Eesti patsientidele. Selliseid vahendeid vajavad rehabilitatsioonivajadustega patsiendid nii kodus kui ka haiglas, neid vajavad vanemad inimesed oma kodus ja õues või tänaval asju ajades. ELIKO ja TTÜ inimesed on lülitamas oma uuringute tulemusi tervishoidu. Lisaks USA firmadega tehtud tööle südamestimulaatorite vallas on käimas kestev koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla arstidega. „Oleme panustamas rahvusvahelise tööstusesse. Just nüüdsama tegime lepingu impedantsmeetodi litsentsimise kohta maailma haardega Taani ettevõttele Carometec A/B toorliha kvaliteedi määramiseks ning alustasime koostööd Soome firmaga Injeq Oy uudsete ravimeetodite alal,” lisab professor Min. Kel jäi aga mulje, et selline terviseinfo edastamise võimalus on mõeldud vaid eakatele või tervisega kimpus olevatele inimestele, see eksib. Professor Min ütleb, et omaette kategooria selliste seadmete vajajaid on just terviseteadlikud noored, eriti sihikindlalt ning järjepidevalt treenivad n-ö kontorirotid, aga ka professionaalsed kestvusalade sportlased – eeskätt jooksjad, ratturid, suusatajad. See annab hea võimaluse hoida oma tervisel silm peal ning olla kursis organismis toimuvaga.


Mobiilne Elu 5

Tahvelarvuti – praktiline ja töökindel Kertu Kriisk Elisa Eesti AS Mobiilse interneti tootejuht

Tahvelarvutit valides on otsustamiskohti mitmeid – erinevad tootjad, operatsioonisüsteemid, suurused ja tehnilised omadused. Lisaks veel ekraani suurus, mälu maht ja internetivõimalused. Tahvelarvutit valides – sülearvutile lisaks või selle asendajaks?

Tahvelarvutit valides tuleks eelkõige mõelda, mis on need funktsioonid, mida tahvelarvuti täitma peaks. Kas seda soovitakse kasutada tavaarvutile lisaks või selle asendajana? Tihtipeale ei tea inimesed isegi, milleks kõigeks nad tahvelarvutit kasutama hakkavad, enne kui tahvelarvuti juba nende kasutuses on. Tahvelarvuti võidab poolehoidjaid üle maailma oma lihtsuse, mugavuse, praktilisuse ja töökindlusega. Kui tahvelarvuti soetatakse süle- või tavaarvutile lisaseadmeks, kasutatakse teda peamiselt internetiga seotud tegevusteks: meelelahutuseks, informatsiooni otsimiseks ja e-mailinduseks. Kõigiks nendeks tegevusteks on tahvelarvuti sõltuvust-tekitavalt mugav ja käepärane vahend. Puutetundlik ekraan toob informatsiooni ja meelelahutuse kasutajani vaid näpuliigutusega. E-mailindus ja sotsiaalmeedia sobituvad tahvelarvutisse nagu valatult. Mugavaks kasutamiseks on need üldjuhul juba rakendustena eelinstalleeritud ning ootavad vaid kasutamist. Tahvelarvutid on muutunud arvestatavateks platvormideks ka mängude mängimisel, kuivõrd nii protsessori võimsusele kui ka ekraani resolutsioonile panustavad tootjad üha rohkem tähelepanu. Nii Android- kui ka iOS-operatsioonisüsteemil töötavatele tahvelarvutitele on loodud lugematul hulgal rakendusi, millest suur osa on suunatud meelelahutusele ja mängudele. Samal ajal saab tahvelarvutiga teha muudki kui mängida ja internetis surfata. Informatsiooni, meelelahutuse ja meedia tarbimine on lihtsalt tegevused, milles avaldub kõige paremini tahvelarvuti lihtsuses ja mugavuses peituv võlu. Tänu tahvelarvuti suurele ekraanile on seal mugav lugeda ajalehti ja ajakirju. Kogu kirjandus on kaasas just seal, kus tarvis! Videote ja piltide vaatamine ning redigeerimine ei ole olnud kunagi nii nauditav ja lihtne. Ja kui tarvis, siis saab ka kiired tööasjad aetud – enamikus Androidi operatsioo-

Lapsed üle maailma naudivad tahvelarvutit mängude ja filmide vaatamisel.

Tahvelarvuti eelised

4G internetiühendus on mõeldud neile kasutajatele, kes soovivad kasutada kõiki tahvelarvuti pakutud võimalusi.

nisüsteemil töötavates tahvelarvutites on Office’i tarkvara juba eelinstalleerituna kasutamist ootamas või tasuta rakenduste poes saadaval.

Tahvelarvuti kasutusvõimalused

Tahvelarvutid on suurt kasutust leidnud ka e-raamatute austajate seas ja isegi navigatsiooniseadmena autodes. Olles varustatud kaamera, kõlarite ja mikrofoniga, on inimestel kadunud vajadus mitme erineva seadme järele. Tahvelarvutite sihtrühm on lai – seade on garanteeritult kogu pere lemmik. Lapsed üle maailma naudivad seda mängude ja filmide vaatamisel, aga huvituvad ka harivatest interaktiivsetest aplikatsioonidest, mis teevad õppimise kordi lõbusamaks. Tudengitele on tahvelarvuti

mugav ja mobiilne vahend, mida raske sülearvuti asemel kooli kaasa võtta. Emad-isad leiavad tahvelarvutitele kasutust lugematutel erinevatel viisidel – tahvelarvuti kaudu hommikukohvi kõrvale värskeid ajalehti lugedes ja e-kirjadele pilku peale visates, köögis kokaraamatu asemel või reisidel asendamatu meelelahutuskeskusena. Tahvelarvuti on populaarsust kogumas ka vanavanemate seas. Esimese seadmena neile, kes arvutitega ehk veel tutvust teinud ei olegi, on tahvelarvuti üllatavalt lihtne ja loogiline seade – kõik on vaid näpuliigutuse kaugusel, teksti suurendamiseks ei ole tarvis kolada keerulistes seadetes, vaid lihtsalt tuleb tekst suuremaks venitada. Kõik toimib iseenesestmõistetavalt. Seesama lihtsus ongi üks suuremaid tahvlite populaarsuse põhjuseid.

Peale kõige muu räägib tahvelarvutite poolt väga oluline aspekt – nende aku kestvus. 8–12 tundi aktiivsel kasutusel, nagu näiteks filmide või video vaatamisel, mis on tegelikkuses akule üsnagi koormav tegevus. Lihtsamatel tegevusel võib aku vastu pidada mõnest päevast lausa nädalani. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tootjate erinevusi ning ostes tuleks küsida antud tahvelarvuti spetsifikatsioonide kohta. Tahvelarvuti eeliseks tavaarvuti eest on ka eelmainitud kaalu ja kaasaskantavuse aspekt. Seetõttu on erinevad tootjad püüdnud oma mudeleid disainida ja kokku panna optimaalselt kergeteks ja õhukesteks, et liikvel olles ei võtaks tahvelarvuti rohkem kotiruumi kui keskmise mahukusega ajakiri. Kaal sõltub paljuski ekraani suurusest. Ekraani suurused varieeruvad tootjati ning jäävad enamasti 7–10,1 tolli vahemikku. Praegu on populaarseimad just suuremate ekraanimõõtmetega tahvelarvutid, see annab alust arvamaks, et suurema ekraani eelised kaaluvad kasutajate jaoks üles mõned kümned grammid lisakaalu. Lisaks ekraani mõõtmetele erinevad tahvelarvutid ka mälu mahutavuse poolest. Kui rääkida levinuimad 16 GB sisemäluga tahvelarvutitest, võiks arvestada,

et sellise mahutavuse juures on kliendil võimalik oma tahvelarvutisse salvestada üsna palju pilte, muusikat ja lisaks sellele ka mõned filmid. Täpseid numbreid on keeruline öelda, kuivõrd kõik pildi-, muusika- ja videofailid ei ole ühe suurusega. Osale tahvelarvutitele on võimalik lisada väliseid mälukaarte, mis lubavad mälumahtu tõsta kuni 64 GB võrra.

Tahvelarvutis olgu internet!

Tahvelarvuti kasutaja jaoks on kindlasti ülioluline interneti olemasolu, sest ilma internetita on seadme võimalused üsna kärbitud. Näitlikult võib öelda, et ilma internetita on tahvelarvuti sama piiratud kasutusvõimalustega seade nagu mobiiltelefon ilma mobiilsideühenduseta. Tahvelarvutit soetades on inimesel kaks võimalust – kas osta versioon, mis töötab ainult wifis või selline, mis võimaldab peale wifi ka mobiilse interneti kasutamist. Kuivõrd tahvelarvuti on oma olemuselt kerge ja kaasaskantav seade, siis eelistavad väga paljud wifi+3G/4G ehk wifi ja mobiilse internetiga varianti seepärast, et internetti tahvelarvutis oleks võimalik kasutada just siis ja seal, kus soov tekib: kodus, tööl, koolis, suvilas, rannas, autos või maal vanaema juures!

Millal valida internetiühenduseks 3G pakett ja millal eelistada 4G kiiruseid?

3G internetiühendus sobib hästi sellisele tahvelarvuti kasutajale, kelle tegevused tahvelarvutiga ei eelda kiiret ühendust – näiteks e-kirjade saatmine ja vastuvõtmine ning uudiste lugemine sobib 3G internetipaketiga hästi. 4G internetiühendus on mõeldud neile kasutajatele, kes soovivad kasutada kõiki tahvelarvuti pakutud võimalusi, sealhulgas internetis mängude mängimist, video-streaming’ut telesaadete vaatamiseks või hea kvaliteediga filmide/muusikavideote vaatamist. Kiirema 4G ühenduse on valinud ka need tahvelarvutite kasutajad, kelle jaoks on oluline andmete üleslaadimiskiirus – näiteks muusika, piltide või videote internetti saatmiseks kuluv aeg. Kuivõrd 4G töötab madalamatel sagedustel, on valikukriteeriumina võimalik välja tuua ka see, et 4G internet levib maapiirkondades paremini kui 3G ühendus ning seetõttu on kiire internetiühendus saadaval kõikjal, ka seal, kuhu seni 3G ei ulatunud.


6 Mobiilne Elu Foto: Raivo Murde

Auto-app’ide aega tuleb pisut veel oodata Mõne automargi uuemates masinates on ka selliseid arvutisüsteeme, mis püüavad telefoniga nutikamalt suhelda või seda matkida. Hans Lõugas

Tavalise tarbijale pakutav tehnoloogia on viimaste aastatega teinud suuri tiigrihüppeid, kui vaadata nutitelefonide ja tahvelarvutite nobedat arengut. Kuid teine tehniline abimees – sõiduauto – areneb hoopis aeglasemalt. Kuidas need telefon ja auto omavahel koos tööle panna? Laias laastus on praegu kolm levinud viisi oma kõrgtehnoloogilise telefoni või miks mitte ka tahvelarvuti autoga ühendamiseks. Esimene ja kõige odavam eeldab, et autos on nn aux-pesa, millesse saab pista tavalise 3,5-millimeetrise juhtme. Selle teine ots läheb telefoni kõrvaklapi pessa ja nii saab näiteks muusikarakendusega autokõlaritesse muusikat mängida. Teine võimalus on kasutada Bluetoothi ühendust, mis lubab telefoni ja automaki ühendada juhtmevabalt. Nutikamad autod lasevad niiviisi rooli tagant peale muusikakuulamise ka telefonikõnesid

teha ja telefonis asuvaid kontakte sirvida. Tasub arvestada, et lihtsalt sõnast „Bluetooth” auto varustuse kirjelduses ei pruugi piisata. Seda tehnoloogiat on mitu eri põlvkonda ja mõnikord võib telefoni ja auto „paaritamine” nõuda autotehnika uuendamist. Kolmandana jääb üldjuhul üle mingit sorti lisavarustuse paigaldamine või lausa auto ümberehitamine. See võib ulatuda lihtsa Bluetoothi adapteri armatuurlauale kinnitamisest kuni keeruka liidese ehitamiseni, kuhu sisse telefon või tahvelarvuti käib. Kokkuvõttes on see ikkagi taskuseadme kasutamine autos, kuid mitte kahe riistapuu kokkusidumine. Oluline komponent – hääljuhtimine Seepärast ongi mõne automargi uuemates masinates ka selliseid arvutisüsteeme, mis püüavad telefoniga nutikamalt suhelda või seda matkida. Üks kuulsamaid neist on juba 2007 välja kuulutatud Ford Sync, mille puhul on Ameerika autotootja

teinud koostööd Microsoftiga. Sisuliselt on tegu autosse ehitatud arvuti eriversiooniga Windowsist, täpsemalt operatsioonisüsteemiga Windows Embedded Automotive. Ford Sync sisaldab Garmini GPS navigaatorit, ülevaadet auto tehnilisest seisundist ja näiteks parkimiskaameratest, salongi kliimasüsteemi juhtimist, maapealseid ja satelliitraadiojaamu ning võimalust ühendada auto nutitelefoniga. Iroonilisel moel töötab Microsofti autosüsteem Androidi, iPhone’i ja Blackberry, kuid mitte Windows Phone’iga. Oluline komponent on hääljuhtimine, mis laseb autojuhil erinevaid Synci osi kasutada ilma pilku teelt ära võtmata. Ford Sync on üks esimestest julgetest sammudest auto infosüsteemi ajakohastamisel ja selles mõttes igati eesrindlik. Tarbijatelt süsteem aga väga kiita pole saanud, nagu näha näiteks vihaste kasutajate loodud leheküljelt SyncSucks.com. Põhiline mure on töökindlus: hääljuhtimine ei

BMW esitles Frankfurdi autonäitusel autode äpinduse tulevikku. Järgmisel aastal hakatakse BMW mudelitel pakkuma lisavarustusena kiiret internetti ja erinevaid äppe.

mõista kõnet, GPS juhatab valesse kohta, tagurduskaamera pilt kaob ootamatult, ei lase ühendatud telefoniga helistada, kogu süsteem hangub jne. Tagatipuks on väidetavalt 40 protsendil Ford Sync-iga varustatud autodest süsteem defektne, mistõttu on Ameerikas firma vastu ka juba kohtuasi algatatud. Nii näebki autosalongi vallutamata territooriumina Apple. Õunafirma kuulutas suvel koos oma uue mobiilitarkvaraga iOS7 välja ka strateegia „iOS in the car” ehk iOS autos. Hübriidne lahendus Kuigi süsteemi täpseid detaile pole veel teada, on tegu ilm-

selt hübriidse lahendusega, mis osaliselt on autosse sisse ehitatud, aga arvutusvõimsuse tagab telefon (võib-olla ka tahvelarvuti). Selleks tuleb telefon ühendada üle wifi või USB autoga ja edasi saab armatuurlaualt iOSi vajalikke funktsioone juhtida. Üks osa süsteemist on Apple’i kaardirakendus, mis on kohandatud autosõiduks. Samuti oskab autos olev iOS kindlasti teha telefonikõnesid, mängida muusikat jms, mida kõike saab juhtida Siri häälkäskluste abil. Võtmeküsimus on muidugi kolmanda osapoole rakenduste süsteemi lubamine, mis tegi ju iPhone’ist revolutsiooniliselt eduka toote. Apple on praegu lubanud

kaasata üksikuid väljavalitud arenduspartnereid, kuid pole teada, kas autodesse saaks rakendusi luua iga soovija nagu iPhone’ile või iPadile. Apple teeb oma autotootega koostööd Honda, Mercedes-Benzi, Nissani, Ferrari, Chevrolet’/Opeli, Kia, Hyundai, Volvo ja Jaguariga. Lisaks peavad läbirääkimisi teisedki tootjad nagu BMW. Apple lähenes ka Fordile, kuid elektroonikafirma väga kiire arendustsükkel autotööstusesse ei sobi. Nimelt ütles Fordi arenduskeskuse juht Jim Buczkowski, et Apple’il oli väga konkreetne plaan auto iOSiga 2014. aastal turule tulla, kuid Ford ei olnud valmis nii kiiresti kaasa lööma.

Kas Sul raamatud on juba tellitud? Telli „Maailma krimiklassika“ raamatusari aadressilt raamat.epl.ee Esimene raamat kingituseks!

EESTI PÕNEVAIM RAAMATUSARI

Üksikult saab raamatuid osta koos laupäevalehega LP.

MÜÜGIKOHAD JA TELLIMINE: raamat.epl.ee, raamatud@epl.ee, tel 680 4444



Mobiilne Elu