Issuu on Google+

September 2013

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee Toimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee

OSTAME • • • •

kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid metsamaterjali võsastunud põllumaad Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist. Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena. Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil. Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

www.renlog.ee


2

Jahimehed plaanivad küttida põtru arvukamalt kui varasematel aastatel Kristiina Viiron

Kui jahimeestel õnnestub tabada minimaalne kavandatav arv põtru, langeb tänavu talvel igas maakonnas põtrade arv alla kokkuleppelist metsamajanduslikult talutavat ülempiiri ehk alla viie isendi 1000 hektari kohta. Eelmisel talvel jäi tinglik põdraarvukuse ülempiir ületamata vaid viies maakonnas: Ida- ja LääneVirumaal ning Põlva-, Võru- ja Saaremaal. Tänavu andis keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond esimest korda välja neli näitlikku küttimiskvoodi varianti kogumahus 6000, 6500, 7000 ja 7500 põtra, kusjuures iga maakond sai lähtuvalt loomade arvukusest oma neli näitlikku kvooti. Tänaseks päevaks on iga maakonna jahindusnõukogud paika pannud vahemiku, kui palju on plaanis loomi küttida, sh ka minimaalse arvu.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitab, et soovituslik on järgida kahte esimest kvoodinäidist ning kokkuvõttes on jahindusnõukogud seda ka teinud – kogu vabariigi peale on jahimeestel kavas lasta 6322 põtra. III ja IV kvooti võiks jahimehed Männili sõnul rakendada maakonnas neis piirkondades, kus põtrade arvukus on väga suur ja esineb ulatuslikke värskeid kahjustusi. Keskkonnaagentuuri soovitus ei ole dikteeriv, vaid soovitusliku iseloomuga, täpsemalt panevad lastavate loomade arvu paika jahindusnõukogud ning nagu andmetest näha, on enamik neist seadnud sihiks küttida oma maakonnas põtru hulgal, mis jääb I ja II kvoodinäidise vahele. Tänavune plaan tervikuna ületab mulluse soovituse (5350 looma) ja 2013. aasta jahiühenduste küttimissoovi (u 5500 looma) märgatavalt. Mullu kütiti 5126 põtra. Kui kevadel oli meil hinnanguliselt 13 300 põtra, siis sügiseseks on asurkonna suurus kasvanud tõenäoliselt 18 120 loomani.

Ulukikahjustuse seire „Meie eesmärk on põtrade arvukust julgemalt kui varasematel aastatel alla viia, sest varasem ettevaatlik arvukuse tõusu pidurdamine ei ole õnnestunud,” selgitab Peep Männil. Ta nendib ka, et osas jahindusnõukogudes ei sündinud kokkulepped kütitavate loomade arvukuse osas kergelt, eelkõige seetõttu, et maaomanikud oodanuks jõulisemat lähenemist. Samas on olemas kogemus 1990-ndate algusest, kus loomade asustustihedust viidi liiga järsult alla ning põtrade arvukus jäi aastateks oluliselt madalamale tasemele kui algul taheti. Männili sõnul soovitakse põtrade arvukust samm-sammu haaval alla viia, kobades piire, millise arvukuse juures kahjustused väiksemaks muutuvad. Põdrakahjustused sagenevad tavaliselt talve lõpu poole, kui loomad on lehtpuude, peamiselt pajude noored võrsed nahka pannud ja lähevad okaspuudelt lisa võtma. Lisaks põtrade asutustihedusele sõltub talvelõpu kahjude teke paljuski ta ilmastikuoludest.

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük raie - kokkuvedu - hakkimine

AASTARINGI ja ÜLE EESTI OSTAME

võsa võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatd virnastatd võsa ja raiejäätmeid küttepuid (pikkus ≥ 3 m) MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post: allan@energywood.ee tel: 50 82 501

Kui talve lõpp on külm ja kevad hilineb, on põdrakahjusid rohkem. Mitmendat aastat viib ulukiseire osakond koostöös keskkonnaameti spetsialistidega läbi värske põdrakahjustuse seiret, tänavu kevadel 606 proovitükil männinoorendikes ja 263 proovitükil koorimiskahjustuse eas kuusikus (u 30–60-aastased puud, mis on laasumas või laasunud, ent korbastumata). Uuring kõneleb, et värske kahjustusega mändide osakaal küündib üle 10% üheksas maakonnas, olles kõrgeim Hiiu-, Rapla- ja Viljandimaal. Nimetatud maakondades küündis üle 10% ka mändide edasise kasvu seisukohast oluline värske kahjustus, mis Eesti keskmisena hõlmas 5,1% uuritud mändidest. Uuring sedastab, et põdrakahjustused männinoorendikes tänavu pigem süvenesid. Kõige rohkem on põdrad mändidele liiga teinud Hiiu-, Pärnu- ja Viljandimaal ning seda mitmel aastal järjest. Kahjustuste seire kuusikuis näitas kuuskede koorimise sagenemist. Kuna suurusjärguna hõlmasid värsked koorevigastused

Tänavu on jahimeestel plaanis lasta märgtavalt rohkem põtru kui varasematel aastatel. Põdra ajujaht algab 1. oktoobril.


3 Foto: Arvi Kriis

Jahindusnõukogude küttimissoovid ja ulukiseireosakonna kvoodinäidised Nõukogu Nõukogu Kvoot Kvoot Kvoot Kvoot otsus, vahemik otsus min 1 2 3 4 Harjumaa 753 753 770 800 860 910 Hiiumaa 210–250 210 190 210 210 230 Ida-Virumaa 270+20% 270 300 330 360 410 Jõgevamaa 232–255 232 260 270 290 310 Järvamaa 360 360 330 360 410 460 Lääne-Virumaa 415 415 400 410 460 510 Läänemaa 543 543 440 510 560 610 Põlvamaa 209 209 190 210 240 250 Pärnumaa 873 873 850 910 970 1030 Raplamaa 612 612 550 640 680 710 Saaremaa 346 346 330 330 370 400 Tartumaa 364 364 330 360 370 380 Valgamaa 307 307 270 290 300 310 Viljandimaa 614 614 600 660 700 750 Võrumaa 214 214 190 210 220 230 vahemik Eesti 6322 6000 6500 7000 7500 5322–5442+ Maakond

Allikas: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond keskmiselt mõnda üksikut puud tuhandest (0,33%), jäi intensiivsus valdavalt madalaks. Seda ei saa aga väita Harju-, Lääne-Virumaa, Rapla- ja Viljandimaa kohta, kus värske kahjustustega kuuskede osakaal küündis tasemele üks või enam kahjustatud puud saja uuritud kuuse kohta. Hirved ja kitsed Sarnaselt põdraga annab ulukiseire osakond jahimeestele ka punahirvejahiks kolm kvoodivarianti vastavalt 875, 1000 ja 1100 looma. Kuna suurem osa hirvi elab Saaremaal ja Hiiumaal ning mandril olulisel vähem, kütitaksegi neid kõige rohkem saartel.

Eraldi hirvekahjustusi ei seirata, samuti ei uurita ka metskitse kahjustusi, kuna loomade arvukus on praegu Männili sõnul niigi keskmiselt kaks korda madalam kui optimaalne. Kitsede asurkond on aga hakanud siiski kosuma, mistõttu soovitab ulukiseireosakond mõnes maakonnas, näiteks Hiiumaal ja Saaremaal küttida tänavu mullusest rohkem kitsi, et arvukuse tõusukiirust pidurdada. Kitsede absoluutarvukust ulukiseireosakond ei hinda, vaid jälgib suhtelise arvukuse muutusi. Männili sõnul on metskitse arvukus siiski veel nii madal, et ka neis maakondades, kus loomi on rohkem, ei tohiks olulisi kahjustusi olla.

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee


4

Harvester asendab kümmet kogenud saemeest Foto: erakogu

Signe Kalberg

Üks harvester on lageraiet tehes võimeline ööpäevas lõikama kuni 400 tihumeetrit metsa. „Harvester lõikab ühes ööpäevas sama koguse puitu, kui seda teeksid kümme kogenud saemeest 2–3 tööpäevaga,” ütleb OÜ Hansamets juht Janek Kronberg. Kuigi suurem osa metsaraiest tehakse tänapäeval ikka veel ära mootorsaagide ning metsameeste jõul, on metsaomanikud üha enam hakanud kasutama harvesteri teenust. Ise endale selline masin osta käib aga metsaomanikule üle jõu, kuna hind on väga kõrge. „Harvesteri hinnad algavad u 300 000 eurost, mis eeldab, et masin töötab ka ööpäev läbi,” selgitab Kronberg. Mõeldud on ka operaatorile Kõrge tööviljakuse seisukohalt on operaatori töökeskkond ülimalt tähtis. Metsaharvesteride kabiinid on, mõeldes operaatorile, toodetud mugavad ja ruumikad. Juhtimisseadmed paiknevad ergonoomiliselt operaatori käeulatuses. Harvesteride põhivarustusse kuuluvad konditsioneer ja CDmängijaga raadio. On masinaid, mis on loodud harvendusraieks, ja neid, mis mõeldud tegema lõppraiet. Harvesterid on võimalik varustada uusima arvutil põhineva juhtimis- ja mõõtetehnoloogiaga ning GPS-i ja andmesidesüsteemidega. Mõõteseadmed arvutavad metsamaterjali mahtu tüü-

biti, kõik andmed salvestatakse ning neid saab juhtmevaba ühendust kasutades jälgida ja välja trükkida. Nii kallis masin ei tohi jõude seista, seepärast töötavad harvesterioperaatorid vahetustega. „Üldjuhul on meestel metsas kaasas haagissuvila, kus nad saavad vahepeal puhata, süüa teha ning süüa. Ka masina jooksvad ja väikesed hooldused tehakse metsas kohapeal,” selgitab Kronberg. Masin säästab metsa Tänapäevane metsalangetustraktor on ehitatud sellisena, et tema metsas liikumine ja töötamine tekitaks võimalikult vähe kahju. Harvester saab langetamisel suunata puu kukkumise suunda, et mitte kahjustada kasvama jäävaid puid. Harvendusraie kvaliteet on puidu tootmise seisukohalt ülimalt tähtis. Lisaks sellele, et harvesteriga on võimalik suured kogused metsa üles töötada võimalikult vähese ajaga – teadagi aeg on raha –, saab operaator metsamaterjali sortimentidesse lõikamisel optimeerida metsamaterjali väljatulekut. „Materjali lõigatakse alati sobivusel kõrgema hinnaklassi sortimenti. Samuti on võimalik metsamaterjali kiiresti realiseerida, seega ei ole kevad/sügisesel ajal ohtu, et sellele tekiks sine või putukakahjustused,” ütleb Kronberg.

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Harvester nii langetab, laasib kui ka järkab.

Harvesteri ajalugu •• 1957. aastani, mil Eestisse jõudsid esimesed Družba mootorsaed, kasutati puude langetamiseks käsisaagi ja laasimiseks kirvest. Metsamaterjal veeti langilt kokku hobustega. Metsa raiuti talvel. •• Esimesed metsa kokkuveoks mõeldud traktorid jõudsid vabas maailmas metsa 1960. aastail. •• Kuuekümnendate teisel poolel võeti tarvitusele mehaaniline tõstuk. •• Esimesed langetusmasinad said valmis 1970-ndate alguses. •• Laasimis- ja järkamismasinad tulid kasutusele seitsmekümnen-

date teisel poolel. Need olid üheoperatsioonilised masinad, nn protsessorid. Masin oli võimeline tegema ainult üht toimingut: üks masin langetas, teine laasis ja järkas, kolmas vedas puidu kokku. •• 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul oldi jõutud niikaugele, et masin sai teha juba mitut toimingut: ta nii langetas, laasis kui ka järkas. Oli loodud nn kahehaardeline harvester. •• See haaras oma langetuspeaga tüve, saagis selle läbi ja langetas puu. Edasi tõstis ta tüve sama alusvankri peal olevasse

laasimis- ja järkamismasinasse. •• Harvestri lõikepead täiustati. 1980. aastate keskpaigaks oli välja mõeldud ühehaardeline harvester. Sest ajast peale teeb harvestri lõikepea kõik tööoperatsioonid. •• 1990. aastate algul said harvestrid mõõteautomaatika. •• 1995. aastal sai valmis esimene sammuv harvester (Soome firma Plustech Oy koostöös firmaga Timberjack) ja aastal 1997 kasutati neid esimest korda Saksamaal metsatöödel. •• Esimese nüüdisaegse harvestri

– Lokomo – soetas 1986. aastal Kohtla-Järve metsamajand. •• 1987. aastal ehitas Rakvere metsamajand Tšehhi päritolu LKT-120 ümber harvestriks koostöös Soome firmaga Lako. •• Järgmisena jõudsid Eestisse Norcarid ja Valmetid. •• Aastast 1994 on Eesti metsades töötanud Soome firma Logman harvestrid, peaaegu samast ajast ka Logset, Ponsse, Timberjack, Nokka, Pika jt firmade masinad. Allikas: Vahur Kurvits, Eesti maaülikooli lektor


5

Kevadine metsauuendamine jätkub sügisel Foto: Leili Mihkelson

Kristiina Viiron

Sügisese istutuse kasuks räägib niiskus. Ka aitab sügisel istutamine kevadel kuhjuvaid uuendustöid pisutki hajutada. Riigimetsa Majandamise Keskus istutab lisaks kevadele metsa ka sügisel teist aastat järjepanu. Kui mullu pandi sügisel kasvama 650 000 kuuske, siis tänavu sai mulda ligi miljon puud. Suuremalt jaolt istutab RMK sügisel kuuske, ent tänavu mõnevõrra ka mände. „Proovime mändidega rekultiveerida põlevkivikarjääri,” täpsustab RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. „Tavaliselt me mändi sügisel metsa ei istuta.” Sügisest istutust saab teha mineraalsele pinnasele, soiselturbasel pinnal tekib oht, et külm kergitab taimed üles – nii et kevadel on terve rivi maas külili. Külmakergitusohu pärast ei istutata sügisel ka potitaimi, vaid pigem avajuurseid ning eelistatavalt okaspuid. Hüdrogeeliga kastetud RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal märgib, et praeguseks peaksid sügisesed metsaistutustööd olema lõpetatud. „Kuupäevaliselt on istutusaega raske paika panna, kuid eelmises kasvukohas peab taime kasv olema lõppenud, aga uues

kasvukohas peab püüdma, et taim ei hakkaks kasvama,” osutab ta. Kui peaks juhtuma, et sügis tuleb soe ja taim läheb kasvama, tekib oht, et talvine külm võtab värsked kasvud ära. Sügise eelis on piisav niiskusetase. „Kevadel peab hästi kiiresti istutama – kahe-kolme nädala jooksul, sest pinnas kuivab kiiresti,” märgib Paal. RMK alustas istutamist tänavu 10. septembril, kuna sügis on olnud väga kuiv, muidu võinuks alustada ka varem. Kõige rohkem tehtigi sügisistutust Kirde regioonis – mulda pisteti ligi 700 000 kuuske. Rajati nii uut kultuuri kui ka tehti kultuuri täiendust. „Täiendasime siis, kui täiendamist vajav raiesmik oli istutusobjekti kõrval,” täpsustab Paal. Aidu karjääris istutati täis 65 hektarit maad, kuhu mahtus u 230 000 mändi. Kuivamisohu vältimiseks kasutati taimede kastmiseks enne istutamist hüdrogeeli. Paal märgib, et põhimõtteliselt on geeliga kastetud taimel vesi kasvukohas n-ö seljakotiga kaasas. Hüdrogee-

Möödunud pühapäeval istutasid talgulised kuuski Kuulsuse kuusikusse.

liefekti jagub mitmeks aastaks – pärast sadu tõmbab juurte ümber olev geel end vett täis. Kuidas sügisene istutus kasvama on läinud, pole RMK veel eraldi hinnanud, täpsemalt saab järeldusi teha paari-kolme aasta pärast. „Kes silmaga on vaadanud, on öelnud, et vahet pole,” märgib Laigu. RMK Kagu regiooni metsakasvataja Koit Kraav osutab, et tema

ootusi ei ole sügisene istutus täitnud. „Otsest väljaminekut ei ole, aga kasvul pole õiget hoogu,” hindab ta, lisades, et sügisene istutus sarnaneb külmutatud avajuurse taime (tööde hajutamiseks võtavad taimlad juba sügisel taimi üles ja säilitavad külmununa ületalve – K. V.) istutamisega kevadel. Kõige paremini läheb Kraavi sõnul kasvama otse põllust võetud taim, mis kevadel varakult – aprilli lõpus,

mai alguses – mulda saab. „Aga kõiki taimi ei suuda paraku heal ajal istutada,” möönab ta. Läheb kasvama Artiston Kinnisvara metsanduse spetsialist Taavi Saar ütleb, et on teinud sügist istutust viimasel paaril aastal. „Päris hästi on kasvama läinud ning kavatsen jätkata,” sõnab ta. Sügisese istutuse põhjuseks

on soov kevadisi mahukaid istutustöid hajutada. Tänavu istutas Artiston Kinnisvara sügisel kümme hektarit metsa, samuti ka mullu. Kasvama pandi eranditult kuuski. „Männi alasid meil ei olegi,” täpsustab Lääne-Virumaal tegutseva ettevõtte spetsialist. Möödunud pühapäeval, 22. septembril, mil Eestis tähistati vastupanuvõitluse päeva, istutasid talgulised Eesti vabaduse eest võidelnud meeste mälestuseks esimesed puud Järvamaal asuvasse Kuulsuse kuusikusse. Metsaomaniku ja idee algataja Toomas Lemmingu jaoks on see esimene sügisese istutuse kogemus, aga ta usub, et puud lähevad ilusti kasvama. Seda kinnitasid talle ka talgutest osa võtnud teenekad metsamehed, kes omal ajal sügiseti istutanud küll ja küll. Kasvama pandi 6000 kuuske, kuusiku rajamine jätkub kevadel. Kuna metsameeste sõnul pole ulukite jaoks vahet, kas taim on istutatud kevadel või sügisel, on oht ulukkahjustusteks ühesugune. Kuulsuse kuusikut kavatseb Lemming seetõttu kindlasti tõrjevahendiga pritsida. Rakvere lähistel metsataimi kasvatav Raivo Kool müüs tänavu sügiseseks istutuseks mõni tuhat taime – juba eelnimetatud Artiston Kinnisvara võttis temalt 2500 kuuske, samuti võttis üks tuttav metsamees 2000 mändi.

Lambarasvast ulukitõrjevahend Trico on osutunud tõhusaks peletajaks Eesti turul rikastab ulukitõrjevahendite valikut tänavusest aastast uudistoode Trico. Metsataimede kasvataja ja turustaja Systemseparation Ltd jõudis Austria päritolu vahendini tänu Skandinaavia partnerite soojadele soovitustele. Loodussõbralikkust ja efektiivsust hindavad rootslased kuuldes, et muu hulgas hübriidlehisetaimi kasvatav Eesti ettevõte otsib istikute kaitseks toimivat kaitsevahendit, ei olnud Trico soovitamisega kitsid. Ligikaudu viis aastat kasutamiskogemust erinevates piirkondades ja eri puistutes lubasid Rootsi metsakasvatajate juttu tõsiselt võtta. Tricot saab kasutada eri puuliikidel (nii okas- kui ka lehtpuudel) ja erineva vanusega puistutes. Vahend annab esmase kaitse sõraliste eest kohe pärast istutamist ning kasvõi latimetsa vanuses metsas. Alguses saab istik kaitse ladvakasvule, hiljem aga tüve närimise, koorimise ja sarvede sügamise eest. Trico koostisaineteks on vesi ja lambarasv (65g/l), mis annabki tõrjeefekti ning sõralistel kaob igasugune huvi taimekest isegi möödaminnes maitsma tulla. Koostöös Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga oleme ka ise läbi viinud efektiivsuskatseid nii eurojaapani lehise kui ka männikultuuri aladel

ning võime kinnitada, et kolme aasta tulemused on väga head. Trico on ulukid hoidnud eemal meie mõlemalt katselapilt. Peagi tutvustame katse tulemusi ka meie kodulehel.

Piisab vähesest Tõrjeks piisab üsna väiksest kogusest – u 4 ml taime kohta. Ühe hektari kuusetaimede pritsimiseks piisab kümnest liitrist Tricost. Pritsitakse ainult ladvakasvusid. Vahendi toimeaeg kestab 6–8 kuud. Optimaalne töötlemisaeg on hilissügis, et tagada maksimaalne kaitse kõige ohtlikumaks perioodiks – varakevadeks. Kevadist lisapritsimist viivad läbi männiistikute pärast mures olevad metsaomanikud, keda põdrad ka suve- ja sügisperioodil kimbutamas käivad. Mõõdukad miinuskraadid pritsimist ei sega, tähelepanelik tuleb olla vaid sademete suhtes. Enne ja pärast töötlemist peab olema vähemalt 6 tunni pikkune sademetevaba periood, et aine taimele kinnituks ning seal ka ära kuivaks. Neid nõudeid järgides pakub Trico püsivat kaitset ilmastikuoludele vaatamata – mahapesemist ega uhtumist ei ole karta. Töötlemine ise on mugav – repel-

lent on juba pakendis kasutusvalmis, doseerimist ega segamist ette võtma ei pea. Kanistrit tasuks paar korda tublisti raputada ning otse pritsi valada. Selleks sobivad nii tavalised kui ka käsi-ja seljapritsid. Ummistusi Trico ei tekita. Spetsiaalselt lisatud valge värvimarker teeb töödeldud taime hõlpsasti märgatavaks – ere värvus tuhmub mõne päevaga, kuid silmaga nähtav ning näpu vahel tuntav õrn rasvakiht säilib taimel veel aasta hiljemgi. Kuna tegemist keskkonnasõbraliku ainega, siis eririietust ega muud turvavarustust töötlemise ajal pole tarvidust kanda. Ühe tööpäevaga jõuab töödelda u 6000 taime, s.o umbes 3 hektarit.

Ka põllule ja aeda Lisaks metsandusele kasutatakse Tricot ka põllumajanduses – meil saaks vahendit kasutada näiteks talirapsi või silopallide kaitseks. Identne toode mitteprofessionaalseks kasutamiseks aiapidajatele kannab nime Trico Garden, mille koostis on sama, kuid jääb pärast pritsimist peaaegu värvitu. Trico Gardeni kasutamine näeb ette veega lahjendamist vahekorras 1:3 kuni 1:5. Pritsimiskordade arv

(kuni neli aastas) oleneb täielikult kahjustuste hulgast ning iseloomust. Töödeldakse kogu kaitset vajav taim või puu. Kulu 100–200 ml/100 m². Pakend 1 l pudel. Lisaks Rootsile on Trico kasutamist alustanud ka meie põhjanaaber Soome. Turule lubamise otsusele eelnesid põhjalikud ja mastaapsed katsetused, kus eraomanike ühendustele jagati soodushindadega repellenti ning paluti katseid protokollida. Eriti pakkus soomlastele huvi kaitse põdra vastu, kes männinoorendikele tohutuid kahjustusi põhjustavad. Kuna tootjamaa Austria ise garantiid põdra vastu ei saanud anda, kuna neil seda suurulukit ei leidu, olid ka nemad

katse tulemustest väga huvitatud. Nii tootja kui ka katsetuste läbiviijad võisid rahulolevalt tõdeda, et tänu Tricole pandi vähemalt proovialadel põdrakahjudele piir peale. Täna on Trico soomlaste sõnutsi tõusev trend ning lootused ja ootused on kõrgel. Eestis on mitmed ettevõtted, metsaühistud ja RMK teinud ära esimesed proovitöötlemised, tulemusi ootame saabuval kevadel. Infot katsetuste, tellimise ning muu seonduva kohta saate, kirjutades info@systemseparation.ee või külastades kodulehte www.systemseparation.ee


6

Mida on metsaomanikul oodata metsaseaduse muudatusest Septembri lõpus alustas riigikogu arutelu metsaseaduse muudatuste üle. Keskkonnaministeerium soovib suurendada jälgitavust metsas toimuva üle, tõhustada järelevalvet ning vähendada väikemetsa omanikelt nõutavat bürokraatiat. Kaks aastat tagasi kiitis riigikogu heaks metsanduse alusdokumendi „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, mille eesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Keskkonnaministeerium algatas metsaseaduse muudatuse, millega arengukavas seatud eesmärke ellu viia.

Muudatuste eelnõu sai valitsuselt tänavu juulis heakskiidu, praegu aga käivad arutelud riigikogus. Eelnõu olulisemad osad puudutavad metsade majandamist – et see oleks looduslähedasem, metsad vähem killustunud ja omanikele väheneks bürokraatia. Seejuures on oluline, et metsas toimuv oleks avalikkusele rohkem läbipaistvam ning metsad hästi hooldatud ja uuendatud. Inventeerimisandmed avalikus registris Seadusemuudatusega on soov suurendada metsas tehtavate ja

plaanitavate tööde läbipaistvust. Raietöid kavandavad metsaomanikud avaldavad metsa inventeerimisandmed metsaregistris, mis on kõigile avalikult kättesaadav. Avalikkusel on võimalik reageerida kohe pärast andmete avalikustamist kuni metsateatise registreerimiseni metsaressursi arvestuse riiklikus registris (mis ei saa toimuda varem kui seaduses sätestatud 30 päeva jooksul). Ligikaudu 80 protsendil metsamaast on juba kehtivad inventeerimisandmed ja kõigil huvitatutel on võimalik jälgida, kus mingi tegevus on lubatud. Omanikega saab juba aegsasti võtta ühendust ning pidada läbirääkimisi näiteks juhul, kui maaalal on lageraie tegemine lubatud, ent ollakse huvitatud küpse metsa säilitamisest oma kodu lähedal. Info raietööde tegija kohta Raietööde alustamisel tuleb panna langi serva info tööde tellija ja tegija andmetega. Nii saavad inimesed kontrollida, kas näiteks nende läheduses hakatakse lähiajal tegema raietöid, ning veenduda, et käimasolevad raietööd on seaduspärased. Kui selgub, et tegevus on mingil põhjusel seadusega vastuolus, saab sellele reageerida juba enne töödega alustamist ning ära hoida

keskkonnakahju tekkimist. Keskkonnainspektsiooni andmetel on metsandusvaldkonnas keskkonnarikkumiste statistika viimastel aastatel oluliselt vähenenud, ent kahjude tekkimise ennetamine on väga oluline. Samuti võib metsaomaniku plaani avalikustamisel tekkida diskussioon ka seadusega kooskõlas olevate tegevuste üle. Kontroll toetuse kasutamise üle Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleksid toimivad metsaühistud ning metsaomanikele tagatud vajalik nõustamine, koolitused, mis õpetavad loodushoidlikke metsamajandamisvõtteid kasutama ja toetused metsahooldustöödele. Kuna neid toetusi tuleb kasutada otstarbeliselt, saab riik suuremad õigused kontrollida toetuste sihipärast kasutamist ning võib teatud juhtudel välja makstud toetuse saajalt tagasi nõuda. Juhul, kui tuvastatakse pettus või tahtlik valeandmete esitamine eesmärgiga saada toetust, võib riik keelduda toetuse maksmisest tulevikus. Kaob raiesmike laiuspiirang Metsaomanikud saavad võimaluse uuendada metsa vastavalt looduslikele piiridele ehk kaotatakse ära

Metsaseadusesse tuleb mitu muudatust eesmärgiks suurendada jälgitavust metsas toimuva üle, tõhustada järelevalvet ning vähendada väikemetsa omanikelt nõutavat bürokraatiat.


7 Foto: Ilmar Saabas

raiesmike laiuspiirang, mis ei luba täna kohati looduslikke langipiire järgida. Sellega tagatakse lankide loomulikum sobivus maastikku, vältides eraldise pindala pidevat vähenemist ja metsade killustumist. Kuna metsaomanikel on metsa uuendamise kohustus viie aasta jooksul pärast raie tegemist, siis on tagatud ka metsade uuenemine samas mahus, kui seda raiutakse. Metsauuendamise kontroll Keskkonnaamet saab õiguse metsade uuendamist kontrollida ka ilma metsaomaniku tellimuseta, et hinnata reaalset olukorda metsas ning hiljem võib see olla vajadusel metsaomanikule ettekirjutise tegemise aluseks. Vähem dokumentide esitamist Väikemetsaomaniku elu kergendab see, et kuni 5 hektari suuruse kinnistu omanikud ei pea enam esitama inventeerimisandmeid. Säilib metsateatise esitamise kohustus, kui ühe kinnisasja kohta soovitakse raiuda rohkem kui 20 tihumeetrit puitu aastas. Kõik metsaomanikud saaksid uue seadusega võimaluse raiuda metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu aastas. Muudatus annab ka väiksemate kinnistute omanikele võimaluse varuda aastase küttepuuvaru oma metsast ilma ülearuse bürokraatiata. Püsimetsanduse mõiste Seadusesse on sisse toodud ka püsimetsanduse mõiste, mille sissetoomisega saavad metsaoma-

nikud täiendava võimaluse majandada oma metsa nii, et ei tekiks suuri lagedaid alasid. Püsimetsana majandamine mõjutab keskkonda oluliselt vähem, kui lageraiepõhine majandamine. See tähendab välja raiutud või välja langenud puude pidevat asendumist või asendamist uute puudega. Sellega paraneb noorte ja keskealiste puude kasv, suureneb väga oluline seemnesaak ja võimaldab varuda puitu nii, et mõju metsa üldisele tervisele oleks minimaalne. Kujundusraie Seadusesse lisatakse ka uus raieliik – kujundusraie, mida tehakse looduskaitselistel eesmärkidel vastavalt kaitsekorralduskavale. Näiteks võib tuua häilude ehk väikeste puudegruppide raiumise metsise elutingimuste parandamiseks või vaadete avamise maastikukaitsealadel. Lisaks eelnimetatud mõjudele metsaomanikele ja metsamajandamisele muudab seaduse sõnastuse lihtsustamine ja täpsustamine selle senisest kergemini mõistetavaks. Samuti paraneb riigi haldussuutlikkus ning täpsustuvad riiklike ametkondade tööülesanded. Eesti on metsariik, seetõttu on väga oluline, et meie metsandust puudutavad seadused tagaksid metsade säilimise vähemalt samaväärsena ka tulevastele põlvedele, samal ajal võimalikult vähe piirates metsaomanikke oma metsas toimetamisel. Taivo Denks, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist


L A A D U R I D • 6 erinevat mudeliseeriat • üle 100 töövahendi • valmistatud Soomes

- tõstejõud kuni 1400 kg - sõidukiirus kuni 25 km/h - tõstekõrgus kuni 2,8 m - kaal alates 590 kg

palgiveohaaratsid

puuhaaratsid AS SAMI, Tule 20, Saue, Harjumaa tel 670 9040, müügijuht 528 2732 avatud E–R 8.00–16.30

elektrilised puulõhkujad

hüdraulilised puulõhkujad

rattaketid metsatöömasinatele

www.sami.ee


Metsandusleht