__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Loov Euroopa innustab uut moodi mõtlema Loe lk 5

MEDIA programm on Euroopa filmide arendamisse investeerinud 1,7 miljardit eurot Loe LK 8

Loov Eesti leht NR 10 TALV 2016

Ajaleht on välja antud Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja EL-i programmi Loov Euroopa toel.

PESA+ praktilised harjutused välisturule minekuks » Loe LK 3

Künklik tee ideest tootega turule jõudmiseni Foto: Anna Makarova

Tiiu Allikmäe, Loov Eesti „Mul on superhea idee!” – sähvatab ühel kenal õhtul mõte. „Selle toote toon turule ja rikkus tuleb majja!” olen juba kindel. Selline õhin on vägagi teretulnud, sest ilma kireta midagi saavutada ei olekski meil uusi tooteid. Selleks aga, et ühest superheast ideest toode saaks, on pikk tee käia. Loov Eesti+Maa programm saab siinkohal aidata mitut moodi: alates idee testimiseks ja uute ideede leidmiseks korraldatud InnoLabidest, vajalike kompetentsidega inimeste leidmiseks ning idee edasiarendamiseks peetavatest TeamLabidest kuni põhjaliku koolitusprogrammini PESA ja toodete ekspordiprogrammini PESA+. Möödunud hooajal tegutsesime programmiga Kagu-Eestis ja nüüd, sügisel, saame esimesi tibusid lugeda. PESA programmi lõpetas 16 toote- ja teenusearendajat. Ega see teekond kerge ei olnud – juhtus, et esialgne idee muutus töö käigus tundmatuseni. Näiteks koolitajatele mõeldud lauast, mida saab samal ajal ka sohva ja tahvlina kasutada, valmis enne praeguse kuju saamist 14 prototüüpi. „Saime aru, et illusioon, et meister teeb töökojas esimese kirjelduse peale laud-pingi valmis ja meil on lahendus nii endale kui ka teistele müümiseks, on pehmelt öeldes ebarealistlik. Ja seda mitte meistri, vaid meie tegemata töö tõttu – hoolimata meie soovunelmatest ei olnud tegemist toote, vaid testimata prototüübiga,” kirjeldas idee autor Indrek Maripuu protsessi. Töö käigus õpiti, et mõistlikum on valmistada alguses mitte elusuuruses, vaid mõõdult hulga väiksemaid prototüüpe. „Tegemist ei olnud lineaarse protsessiga, kus iga järgmine prototüüp on eelmisest grammikese parem, vaid pigem nagu Ameerika

TeamLabid ja hackathon’id võimaldavad headel ideedel esile tulla. Ida-Virumaal esmakordselt peetud hackathon’il esitleti 21 ideed. mäed – paremad, kuid mitte piisavalt head mudelid, vahetusid nendega, mille kohta kasutasime ise sõnu, mida ajalehes trükkida pole hea tava. Tasakaalu otsimine toote soovitud mõõtude vahel ning ka esteetilise välimuse ning tehnilise konstruktsiooni osas oli aega ja närve kulutav õppetund, mis hakkas lahenema sellel hetkel, kui kogu hajusalt üle Eesti töötav meeskond ühe laua taga kokku sai ning papist mudelitega mängis,” rääkis ta. Turuvalmiduse test Praeguseks on laud-sohva lõpuks sealmaal, et seda saab tootma ja müüma hakata. „Laua saab ühe liigutusega muuta sohvaks ning kui on vaja asju arutada ja kirja panna, siis saad sama lihtsalt muuta lauaks tagasi. Enamgi veel – seda saab kasutada ka arutelu tulemuste esitlemiseks teistele laudkondadele. Ja kui jälle pole lauda vaja, siis saab selle muuta uuesti ühe liigutusega sohvaks, kuhu saab pikali visata. Meeleolu on vabam, ideed lähevad lendama,” on idee arendaja rahul. Pea samasuguse protsessi on läbinud puidust laualampi arendav Dragonfly meeskond. Ka nende teekond ideest prototüübini ei olnud väga sirgjooneline. „Tihti

saab oma idee nii armsaks, et kriitika läheb kurtidele kõrvadele. Saime väga konstruktiivset kriitikat. Oleme pidanud tegema ka otsuseid ja mõtlema, mida inimesed ootavad,” tutvustas Lauri Läänelaid Dragonfly meeskonnast oma toote valmimise protsessi. Tema sõnul pani PESA neid õigeid inimesi otsima. „Meil on küll erinevaid kompetentse, kuid alati leidub keegi, kes on meist targem ja vaja on nad üles leida,” rääkis ta. Siinkohal saigi PESA appi tulla. Need, kelle tooted olid juba rohkem valmis, said nende turuvalmidust proovida nii kodumaistel käsitöö- ja disainiturgudel kui ka Helsingis disaininädalal. Viiekuulise ekspordiarendusprogrammi PESA+ esimene lend lõpetas kogemusega, mille meie väike, viiest ettevõttest koosnenud delegatsioon sai Stockholmis FORMEXi raames toimunud Nordic Buzz messil. Ettevõtjate eesmärgid olid erinevad, varieerudes enda võrdlemisest Skandinaavia ettevõtetega, disainituru trendide uurimisest kuni edasimüüja või agendi leidmise soovini. Nii nagu ütlevad praktikud, algab kõige olulisem töö pärast messi. Kõik kontaktid vajavad läbitööta-

mist, kirjad kirjutamist, telefonikõned pidamist. Alles siis, kui meie ootused ja uue partneri soovid on vormunud reaalseks, loodetavasti pikaajaliseks äritehinguks, saame loota ekspordikäibele ettevõtte kasumiaruandes. TeamLab@IdaViru Samal ajal kui Loov Eesti+Maa programmis eelmisel hooajal osalenud ettevõtted koguvad jõudu, alustasime meie juba uute ideede küpsetamisega. Sedapuhku Järvamaal ja Ida-Virumaal. Kuus ideede arendamise töötuba, InnoLabi, näitasid, et häid ideid on ka nendes piirkondades küllaga. Esimesel Ida-Virumaal toimunud TeamLab hackathon’il arendati lausa 21 uut ideed. Peaauhinna saaja, meeskonna WalkTalk idee oli geolokatsiooniga keeleõppe äpp, mis annab kasutajale keelenõuandeid vastavalt tema asukohale. Võitja meeskonna liikme ja Sillamäe eesti keele kohviku looja Anna-Olga Luga sõnul andis osalemine hackathon’il võimaluse näha korraga mitme põneva idee arengut ja hulganisti inspiratsiooni. „Arvan, et kindlasti peab mitmekülgselt toetama aktiivsete inimeste loome- ja äripotentsiaali,

eriti kui nad mitte ainult ei osuta probleemidele, vaid pakuvad neile ka lahendusi. Hackathon andis võimaluse tutvuda erakordsete inimestega, kellel on huvitavad ideed ning kes tulid siia kindla eesmärgiga – spetsialistide abil ja mentorite juhendamisel leida lahenduse oma idee elluviimiseks. Usun, et paljud meeskonnad ei piirdu hackathon’iga, vaid tegelevad oma idee arendamisega edasi.” Osavõtt TeamLab@IdaViru’st avas paljudele meeskondadele juurdepääsu ettevõtluse ja projektide arengule suunatud programmidele ja platvormidele. Osalemise hackathon’i jätkuprogrammis, Loov Eesti+Maa virtuaalses inkubatsiooniprogrammis PESA, sai endale tiim, kelle idee „Culture inside us” kujutab endast venekeelsele sihtgrupile suunatud Eesti muusikaelu tutvustava veebilehe ja videoblogi loomist. Tallinnas peetud Teamlabi tulemuseks oli 10 ideed, mis said palju konkreetsemaks. Võitja, Triin Tšoritši idee, multifunktsionaalne spordikott, sai kohe Tartu SPARK MakerLabis võimaluse prototüüp valmis teha. Põhjalikum töö uute ideedega algab jälle PESA programmis, kus 24 ettevõtet alustab toote- ja teenusearendamise künklikku teed võiduka tulemuse poole. Sel aastal on PESA esmakordselt ka vene keeles. Ühtlasi valmistuvad neli ettevõtet PESA+ abiga ja meie parimate koolitajate ning rahvusvahelise kogemusega mentorite toel oma tooteid välisturgudele viima. „Majanduses on vaja mastaapi – just loomemajanduse valdkond suudab leida uusi ja huvitavaid ideid, mis kokkuvõttes aitavad tõsta kogu riigi konkurentsivõimet,” ütles Loov Eesti +Maa programmi juht Eva Leemet. Ja nii me aitamegi ettevõtjaid sellel künklikul teel püsida ja uusi ideid reaalsuseks muuta. Loov Eesti+Maa programmi toetavad EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest ja Swedbank.

PARIMAD PALAD

Maris Takk: Ettevõtte majanduslik edu saab kasvada tänu nutikale disaini rakendamisele Loe LK 4

Kristiina Urb: Loomemajandus on tööriist, mis segastel aegadel aitab ellu jääda Loe LK 2


2 | ARVAMUS

Loov Eesti leht

Juhtkiri

Midagi püsivat selles muutuvas maailmas „Millal järgmine üritus toimub?” küsivad Loov Eesti ürituste külastajad sageli. See küsimus teeb alati südame soojaks ja anna hea tunde, et teed õiget asja. Olgu selleks siis Loov Euroopa raames rahvusvaheliste projektide taganttõukamine, Loov Eesti+Maa projekti piirkondlikud tegevused või oma kogemuste jagamine välismaal. Projektide, partnerite ja piirkondade mitmekesisus ongi ehk kõige rikastavam kogemus. Saame olla rahvusvaheliselt tegusad ja tunnustatud aga ainult siis, kui kodus on asjad korras. Loov Eesti+Maa alustas septembris juba teist hooaega. Käimasoleva hooaja fookus on Järvamaal ja Ida-Virumaal. Tegemist on kahe erineva maakonnaga, kus seistakse silmitsi sarnaste probleemidega, nagu töökohtade nappus ja elanike väljavool. Oma programmi käigus oleme aga kohtunud väga motiveeritud ja ettevõtluseks küpsete inimestega. Kindlasti väärib esile tõstmist Narvas toimunud TeamLabil osalenud noorte aktiivsus ja ideed, mis lahendavad regiooni jaoks olulisi probleeme. Mitmed tiimid töötasid eesti keele õppe, eesti kultuuri tundmise ja integratsiooni parandavate lahenduste välja pakkumisega. Juba ainuüksi teadmine, et seda probleemi tunnetavad ja lahendavad vene noored, annab lootust, et müür nn kahe Eesti vahel on hakanud murenema. Pole ju normaalne, et Narvas käies tunneme me endid nagu välismaal. Hulganisti ideid Järvamaa ettevõtjad tõid aga arendusideena välja mitmeid teenuseid pakkuvaid sihtkohti, kas loovteraapiad või keha ja vaimu turgutava loodusspaa. See annab aimu, et looduskaunid kohad piirkonnas otsivad väljundit ettevõtluses, arendades teenuseid. Veebipõhine arendusprogramm PESA on Loov Eesti jaoks oluline nurgakivi. Nelja hooajaga on programmi lõpetanud 70 ettevõtjat. Uus hooaeg tõi kokku väga erinevate ideedega, kuid sarnase motivatsiooniga ettevõtjad. Kõigil on eesmärk 8 kuuga arendada turuküpseks uus toode või teenus. Valdkondadest on esindatud tekstiil, keraamika, aksessuaarid, kudumid, mitmete loomekeskuste ja piirkondade arendamine ning uued tehnoloogiad, mis nii hariduses kui ka meelelahutuses jõudsalt kanda kinnitavad. Saavutatud kogemused ja õnnestunud formaadid ei ole jäänud märkamatuks ka Eestist kaugemal. Kui Loov Euroopa toetusvõimalused aitavad meie tegijatel muuta kultuurielu ja loomemajanduse arengut Eestis, panustavad Loov Eesti enda rahvusvahelised projektid mitmete partnerriikide loomemajanduse edendamisele: loovhariduse ja loomeettevõtluse õppeprogrammide arendamine Iisraelis, loomemajanduse alase teadlikkuse tõstmine Iisraelis ja Gruusias, Creative Business Cupi ettevõtluskonkursi kaudu ettevõtjatele rahvusvahelistumiseks tõuke andmine Eestis, Gruusias ja Rootsis. Need on vaid mõned projektid, kus Loov Eesti eestvedajana või partnerina osaleb. Meie rahvusvaheline tegevus sillutab teed ka meie ettevõtetele. Soovime neile edu ja hoiame pöialt, et saadav kogemus ja hea õnne korral ka rahvusvaheline tunnustus annaks kindluse, et jääda.

Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht

Loov Eesti leht Peatoimetaja: Tiiu Allikmäe Väljaandja: Loov Eesti, Põhja pst 27a, Tallinn Tegevjuht: Eva Leemet Tel: 501 2558 info@looveesti.ee www.looveesti.ee Ajalehe kujundas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindierilde osakond.

www.looveesti.ee

Ilma loovuseta ei ole uudsete ja mõjusate lahenduste arendamine võimalik.

Foto: Loov Eesti

Trump, mida kasutada ettevõtluses ka segastel aegadel Kristiina Urb Creativity Lab, konsultant

Oleme sattunud keset suuri muudatusi – Brexit Inglismaal, Trumpi tulek presidendiks Ameerikas ja valitsuse kukkumine Eestis –, mis mõjutavad ka ettevõtlust ning veel ei olegi lõpuni päris selge, millises suunas. „Segased ajad,” on kommentaar, mida üha enam võib enda ümber kuulda. Seda enam on aga äärmiselt oluline oma edasised strateegilised sammud läbi mõelda ning leida see trump, mis ka segastel aegadel edu toob. Võimalusi selleks pakub näiteks koostöö uute sektoritega, et rakendada nendes peituv potentsiaal oma hüvanguks. Näiteks koostöö loomemajandussektoriga.

Teadlased on loomemajandust uurides näidanud, et tegemist võib olla Joseph Schumpeteri kirjeldatud majanduses innovatsiooni loova katalüsaatoriga ehk hästi lihtsalt öeldes, millegagi, mis lõhub vanad ettevõtlusega seotud süsteemid, et uued ja suuremat kasu toovad ärimudelid saaks sündida. Mõiste sisu Loomemajandus võib olla keeruline kontseptsioon, mida haarata – mis täpselt selle alla ikkagi kuulub ja mis mitte? Eestis võetakse aluseks Suurbritanniast pärit definitsiooni, mis ütleb, et loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Terminist arusaamise muudab raskemaks ka see, et erinevatel maadel loetakse nimetatud majandussektori alla erinevaid valdkondasid – Soomes näiteks ei käi meelelahutuse IT loomemajanduse alla, Eestis aga küll. Samuti ei ole riikide üleselt kokku lepitud ühtses absoluutses loomemajanduse definitsioonis. Seetõttu on ka arusaadav, miks tihtipeale ehk ei mõisteta väärtust, mida loomemajandus sektori üleselt loob ja pakub.

Siin aga ei tohi teha viga ja arvata, et ähmase mõiste taga ei olegi peidus suur potentsiaal toetada ettevõtlust ja erinevate piirkondade arengut. Mitmed uuringud kinnitavad risti vastupidist ning seetõttu kutsun üles vaatama kaugemale ja sügavamale, jätma kõrvale mõiste tekitatavat segadust ning otsima üles asja uba. Loomemajandus kasutab ühe peamise strateegilise tööriistana uute väärtuste loomisel loovust. See on tööriist, mis segastel aegadel aitab ellu jääda ning rahulikel aegadel arendustegevusi innovatsioonini viia ja see kehtib kõigi ettevõtete puhul ühtemoodi, sõltumata tegevusvaldkonnast. Loovus on nii e-Eesti eduloo üks alustala kui ka äärmiselt oluline tegur iga uue nutika IT-startup’i loomisel. Konkurentsieelis Ilma loovuseta ei ole uudsete ja mõjusate lahenduste arendamine võimalik ning tihtipeale on just loovuse strateegiline rakendamine see, mis annab ettevõttele tugeva konkurentsieelise teiste ees. Loovate tööriistade teadlik kasutamine aitab elavdada ettevõtluskeskkonda ja tuua esile uusi innovaatilisi ideid, samuti parandada elukeskkonda ja väärindada mahajäetud tööstusalasid.

Positiivse näitena Eestist saab tuua Mooste valla, millest on kujunenud tänu loomemajanduse potentsiaali targale ärakasutamisele piirkonna tõmbekeskus – ka suurtest linnadest eemal on võimalik elu käima panna. Seega on oluline toetada koostööd, mis aitab erinevatel sektoritel kasutada loomemajanduses peituvat potentsiaali. Hea näide siin on Loov Eesti+Maa programm, mis toob kokku ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, loovettevõtjad ja loovisikud, et üheskoos leida inspiratsiooni ja käivitada innovatsiooniprotsesse l o o m e m aj a n d u s e o l e m u s e tundma õppimise ja loovate tööriistade kasutamise kaudu. Tegemist on loogilise esimese sammuga, et loomemajandusest ja selle võimalustest paremini aru saada ning neid ka ise edukalt rakendada. Investeerimine uutesse lähenemisviisidesse ja lahendustesse on alati seotud riskidega, mida iga ettevõtja ja juht hoolikalt kaalub. Segased ajad aga ei luba enam liiga suurde mugavustsooni jääda. Seetõttu tuleb mõelda uute koostöövõimaluste peale, et oma positsiooni turul kindlustada ja arengutega kaasas käia. Üks võimalik trump siin on loomemajandus ja seetõttu tasub otsida võimalusi, kuidas see enda hüvanguks tööle panna.


Loov Eesti leht

UUDIS

PESA+ praktilised harjutused välisturule minekuks Anu-Mall Naarits Marketingi instituut, PESA+ koolitaja Kui me kuus aastat tagasi lõime Eesti esimese virtuaalse tootearenduse inkubaatori, oli fookus sellel, et uutest ja põnevatest tooteideedest aidata vormida müügikõlblikud tooted. Esimesed neli hooaega möödusidki selle tähe all, kuid üsna kiiresti sai selgeks, et edukad tooted on need, mis ei müü hästi mitte ainult Eestis, vaid omavad ka ekspordipotentsiaali. Paljud tooted seda ka tol ajal tegid: Ulaelu välimööb el, Kuula+Jylhä nahkjalanõud, Johanna Tammsalu Tamma Design lambiseeria ja paljud teised. Olenemata sellest, et paljud koolitusel käsitletud teemad olid rahvusvahelisel turul ka kasutatavad, siis päris ekspordile suunatud koolituseosa meil siiski polnud. Nii tekkiski mõte luua moodul, mis aitaks võimalikult hästi välisturule siseneda. Panime kokku virtuaalse koolituse osa vajalike teadmiste omandamiseks ning tõime juurde koge-

Kogemusõpe PESA+ moodi – otse messile nii toodete väljapanekut kui ka enda müügioskusi viimistlema. muste ploki, kus sai praktilisi oskusi omandada tihti n-ö vetteviskamise ja sealt välja ujumise ning oma vigadest õppimise kaudu. Siia alla kuulusid nii networking’u ja kontaktide kogumise praktikum, läbirääkimised kui ka messil osalemine. Kõike seda aitas veel tugevdada meie rahvusvaheliste mentorite tiim, kes hästi täiendasid üksteist. Kui Andy Paterson UK-st aitas

saada paika tarneahela ja hinnastamise vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale, siis Kati UusiRauva aitas Soome ja Rootsi turu tundmise, äri tegemise loogikate ja agendivõrgustikuga. Välismaa turg terendab Meie esimeses pilootprogrammis osales viis tublit tiimi: Kaun OÜ, Amoor OÜ (Ampstükk), lastekäru SITIK, Grandecor OÜ ja Kyllike OÜ.

Vesikaar ja taevaluud selgitasid õpilastele kliimamuutusi Foto: Loov Eesti

Tiiu Allikmäe Loov Eesti Miks on mõned tuuled nii olulised, et neile on lausa nimi antud? Kuidas on nii, et Gröönimaa on paksu jääkihi all, aga meie saame metsas käia ja päikest võtta? Sellest, kuidas kliimamuutused on mõjutanud meie igapäevaelu, rääkis Tallinna reaalkooli õpilastele Eesti teaduste akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere. Uusi teadmisi kinnistasid noored kunstnik Madis Katsi käe all. Lennusadamas, Suurel Tõllul, oli käimas rahvusvaheline kunsti ja teadust ühendav projekt Art/ Mosphere. Kas teadsite, et kõrgeim Soome lahes mõõdetud laine on olnud 9 meetri kõrgune? See vastab kolmekorruselisele majale… „Teadlased on kogu aeg arvanud, et suured tormid tulevad meile lääne poolt, aga viimane suur torm tuli hoopis idast. Mis on siis nüüd muutunud? Aastakümneid tagasi olid tsüklonid paigal, nüüd on hakanud mingil põhjusel liikuma ja see toob endaga kaasa ka tuulte suuna muutumise. See ongi kliimamuutus Läänemerel. Oleme märganud, et mõnikord on suvi külm ja kuiv, teinekord

Õpilased oskasid kuuldud sõnumid hästi piltjutustusesse panna.

Art/Mosphere Loov Eesti on partner rahvusvahelises projektis Art/Mosphere, mis seob kokku kultuuri ja kliimamuutuste teadvustamise mereteemade näitel. Projekti eesmärk on tutvustada kooliõpilastele kunstivahendeid kasutades teadlaste uuringuid kliima muutustest ja selles osalevad Balti mere äärsed riigid Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Poola ja Kaliningradi regioon. Eestis on projekt seotud merekultuuri aastaga, mil pöörame tavapärasest rohkem tähelepanu merele ja merega seotud kultuurile. Projekti partnerid olid Eesti teaduste akadeemia ja Lennusadam ning sellest said osa Tallinna reaalkooli 8. ja 9 klasside õpilased. Projekti toetas Swedish Institute.

Ampstükk, kodumaine külmpressitud energianäkside tootja, jõudis PESA+ aastaga esimeste rahvusvaheliste distributsioonilepingute lävele. Soome turul on tänaseks vahendaja olemas, Programmi ajal välismessil osalemine andis välisturule müügi kogemuse, tänaseks on konkreetsed tellimuste läbirääkimised juba osaliselt lõppfaasis. Kaun, kodumaine disainibränd,

jälle vesine ja soojem. Meie kandi elu sõltub sellest, mis teed pidi tsüklonid meie regioonis liiguvad. Tormid pole meil nüüd tugevamad kui vanemate noorusajal, kuid tsüklonid paiknevad teisiti ja meile tuleb teistsugune õhumass – edela poolt tuleb soe ja niiske õhumass „vesikaar”, loode poolt kuiv ja külm „taevaluud”, see puhub taeva puhtaks. Tuulte suuna muutusest tingituna tulevad ka lained teiselt poolt ja rannad käituvad teisiti,” selgitas akadeemik Soomere. Akadeemik selgitas talle omasel muhedal ja noortele arusaadaval moel veel teisigi meie kliima mõjureid ja selle tagajärgi meie igapäevaelule. Üheskoos käidi mererannas kiirlaeva tekitatud laineid jälgimas ning õpitu illustreerimiseks materjale otsimas. Kunstnik Madis Katsi käe all valmisidki rannast leitud tegelastega peaosas piltjutustused. Nii seiklesid lainetes paekivipoiss Helmut, tigu Cochleä, mahlapakk Roger, katkisest õllepudelist Klaasipere ning kivid Ardo ja Helga. Kõigil neil oli sõnum, mis inspireeritud eelnevalt kuuldust. Kunsti ja teaduse ühendamine tundus õpilastele hästi sobivat. „Oleks kõik tunnid, nagu see oli. Väga lahe”, „Meeldis, et saime luua oma loo ja sellest ka rääkida”, „Meeldis, et sai palju uusi teadmisi,” „Sain oma loovust katsetada” – lugesime pärast tagasisidest. Tundub, et teaduse ja kunsti koosmõju tasub katsetada küll.

mida teame disainer Kärt Ojavee tunnustatud käekirja järgi ning mis on keskendunud esmajoones vildist toodetele, kus esimeseks nn läbimurde tooteks on viltsussid, sõlmis agendilepingu Soome turule. Tuntud tekstiilidisainer Küllike Tuvike, kes esindas omanimelist brändi Kyllike kasvas programmi kaudu tugevamaks ja jõudis läbirääkimisteni võimalike ekspordipartneritega. Grandecor OÜ, mis on keskendunud looduskividest toodete valmistamisele, on leidnud oma esimesed kliendid Rootsi turul. Pooleli on läbirääkimised võimalike suuremate koostööpartnerite osas sihtturul. Enn Praksi disaintooteks programmis oli paindvineerist lastekäru SITIK. Tänaseks päevaks peab Enn suurimaks kogemuseks messil osalemist, mis pööras kogu teema tema jaoks tagurpidi ning pani tõsiselt mõtlema Skandinaavia turu eripärasustele – innovatsioon versus konservatiivsus? Töö sihturule jõudmiseks on täies hoos. Pilootprojekt oli ka meie jaoks hea õppimise koht. Nägime, kui palju rohkem peavad meie disainerid pöörama tähelepanu enne ekspordi alustamist tootmisvõimekusele ja tarneahela optimeerimisele ning ekspordiks sobivale (ja valitud turule sobivale) tootele ning pakendile. Lisaks tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata silmapaistvale ja professionaalsele väljapanekule nii messidel kui ka jaemüüja juures. Kindlasti on paljudel

|3

vaja veel arendada kontaktivõtmise julgust ja toote esitlemise oskust. Seega pöörasime PESA+ teise hooaja alustajate puhul rohkem tähelepanu nende tarneahelale. Lisaks otsustasime täiendada mitmeid koolitusmooduleid, et aidata PESA+ osalejaid veel paremini ekspordiks ette valmistada ning luua networking’u võimalusi edasimüüjate ja agentidega, et tõepoolest pärast programmi lõppu jõuda esimeste suuremate eksporditehinguteni. Tuntus tuleb Soovitus, mida PESA+ programmis osalenud järgnevatele osalistele annavad, kõlab nii: „Te saate sellest programmist rohkem kui iganes ette kujutate, olge vaid varmad kaasa haarama erinevatest võimalustest, mida teile pakutakse.“ Nii osales Ampstükk rahvusvahelisel turundajate networking’u üritusel näidiskaasusena, saades auditooriumilt ligi pool tuhat ideed oma äri edasiseks arendamiseks. Üritusest ja nende kaasusest tehti ka professionaalne klipp, mida sotsiaalmeedias rahvusvaheliselt levitatakse. Kaun aga andis Stockholmis rahvusvahelisel, ühel Põhjamaade suurimal disainimessil Formeks intervjuu Rootsi meediale. PESA+ järgmine vastuvõtuvoor on juba 2017. aasta jaanuaris, aga lisainfot võite uurida juba kohe praegu: anu@turundusproff.ee või tel 507 9441. Kohtumiseni!

Foto: Loov Eesti

Creative Business Cup Eesti rahvusliku eelvooru võitjad

Eestit sõidab maailma suurimale loomeettevõtete konkursile esindama 3D Creationist Peagi selgub, kes võidab sel aastal maailma suurima loomeettevõtete konkursi Creative Business Cup (CBC). Eestit sõidab novembris Taanis Kopenhaagenis peetavale võistlusele esindama rakendus 3DCreationist. Meie ettevõtteid toetab ja poliitikakujundamise debatil osaleb ka Eesti rahvusliku võistluse patroon, europarlamendi saadik Kaja Kallas. 3D Creationist on kõige lihtsam 3D-modelleerimise rakendus, millega isegi lapsed saavad teha 3D-mudeleid, et neid 3D-printida, kasutada mängudes, animatsioonides ja virtuaalreaalsuses. Lisaks saavad võimaluse CBC arendusprogrammis osalemiseks ning Kopenhaagenis investoritega kohtumiseks Sprayprinter, juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale, ja laste tegelusraamatuid tootev Höp Play. 20. ja 21. novembril Kopenhaagenis peetaval ülemaailmsel konkursil Creative Business Cup osaleb üle 300 ettevõtte rohkem kui 60 riigist, lisaks 20 000 USD suurusele peaauhinnale on sel aastal ka rohkesti eriauhindu ning vastavalt valdkonnale saab osaleda eriprogrammides. Eestist on CBC-l osalenud 2015. aastal Sorry as a Service, Sõsar ja Heelosophy; 2014. aastal Aidenapp, Derelict Furniture ja Alfabox; 2013. aastal esindas Eestit Ajujahil III auhinna pälvinud väikelaste pesutool Pesa ning 2012. aastal JomyBooks – veebipõhine lasteraamatute kirjastamise platvorm.


4 | DISAIN JA LOOMEMAJANDUS

Loov Eesti leht

Tunnustuseks disaini rakendavatele ettevõtetele Maris Takk Eesti Disainikeskus

Disaini- ja ettevõtlusauhinnad on tänavuseks juba jagatud, aga on paras aeg tagasi vaadata, millised tööd ja ettevõtted disaini rakendamisega viimase kahe aasta jooksul enim silma on paistnud. Eesti Disainiauhindade raames anti tänavu välja mitu uut auhinda, mille eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone, kes rakendavad teadlikult disaini oma teenuste, protsesside ja toodete arenduses ning parandavad seeläbi oluliselt inimeste elukvaliteeti. Juba neli korda on EAS-i Ettevõtluse Auhindade raames auhinnatud parimaid disainirakendajaid. Auhinna eesmärk on tunnustada ettevõtteid, kelle majanduslik edu on oluliselt kasvanud tänu disaini strateegilisele rakendamisele oma toodete või teenuste arendamisel või ettevõtte juhtimises. Sel aastal pälvis auhinna Proekspert, kelle arengus mängis olulist rolli ettevõtte strateegiline otsus tõsta äri keskmesse inimene – ja seda mitte ainult suusõnaliselt, vaid sisuliselt. „Me ei käsitle disaini pealiskaudselt, lihtsalt kui ilusat väljanägemist. Disain tähendab meie jaoks kogu ettevõtet läbivat inimesekeskset mõtteviisi, otsust luua ja arendada tooteid, teenuseid ja

Metsaühistu teenuseprotsessis võidavad kõik osapooled: erametsaomanikud, metsatöötlejad ja ka riik. lahendusi, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest ja eelistustest,” selgitas Proeksperdi turundusjuht Katariina Roosipuu. Kui esialgu pakuti disaini vaid ühena oma teenustest, on nüüdseks disainmõtlemine kogu ettevõttes ja tootearendusprotsessides läbivalt sees. Proeksperdis töötab täna kuus disainerit ja see arv kasvab pidevalt. „Meilt ei oodata enam lihtsalt tarkvaratellimuse täitmist, pigem pöördutakse meie poole ärivajaduse või -probleemiga, millele üheskoos lahendust otsime. Katsetame ja otsime pidevalt edasi, et luua veel dünaamilisemat suhtlust ja toimivamat koostööd nii tarkvara-, disaini- kui ka äriarenduse vahel,” rääkis Roosipuu.

Eesti Arhitektide Liidu ja Eleringi koostöös tehtud kõrgepingeliini disainmasti ideekonkurss tunnistati parimaks hankeks.

Uued auhinnad Proekspert koos Eesti Disainikeskuse ja kultuuriministeeriumi esindajatega aitas Eesti Disainiauhindade konkursil valida ka elu-

muutva targa lahenduse/teenuse auhinna võitjaid. Esmakordse tunnustusega otsiti disainiauhindade raames lahendusi, mis on ühiskonnas või meie käitumises esile kutsunud positiivse muutuse. Otsisime lahendust, mis muudab tehnoloogia, toote, teenuse või keskkonna inimlikuks ja arvestab inimeste tegelike vajadustega. Preemia pälvis Metsaühistu, kes paistis silma süsteemselt ja innovatiivselt disainitud teenusega, mis mõjutab paljusid inimesi. Metsaühistu viib kokku üksikud erametsaomanikud, metsatöötlejad ja riigi, ühistu liikmed aitavad metsaomanikel oma metsa kasvatada ja kasutada, teenides sellelt võimalikult suurt tulu pika aja vältel. Koostöös disainibürooga Brand Manual on loodud teenuseprotsess, millest võidavad kõik osapooled: erametsaomanikud, metsatöötlejad ja ka riik. Graafilise disaini kategoorias hinnati sel aastal esmakordselt parimaid hankeid ja konkursse. Juristist, disainerist ja kliendi esindajast koosnenud žürii analüüsis põhjalikult hanketingimusi, ülesandepüstitusi, žüriide koostamist ning valikukriteeriumeid. Parimaks hankeks tunnistati Eesti arhitektide liidu ja Eleringi koostöös tehtud kõrgepingeliini disainmasti ideekonkurss. Žürii hindas hanke puhul eelkõige julgust ja üllatusmomenti. „Hankija otsis leidlikke lahendusi väärtustamaks visuaalselt igavaid ja inetuid objekte meid ümbritsevas keskkonnas. Eraettevõttest hankija mõtles raamist välja ja tegi ühiskonna jaoks midagi, mis ei olnud otseselt vajalik tema enda teenuse müümiseks,” kommenteeris žüriiliige, vandeadvokaat Piret Blankin. „Lõpptulemusest võib järeldada, et see eesmärk ka täideti.” Hõbedase auhinnaga tunnus-

tati Vabamu äärmiselt professionaalselt planeeritud ja läbiviidud hankeprotsessi. Ühtviisi tugevad olid kogu hanke üksikud osad – alates korrektsest lähteülesandest kuni läbipaistva ja paindliku konkursitööde hindamiseni. Teenusdisain Üha enam kasutavad Eesti ettevõtted ja avalik sektor oma teenuste loomisel ja arendamisel teenusedisaini abi ning Eesti Disainiauhindadega on seda veel suhteliselt uut disainidistsipliini propageeritud ja esile toodud. Sel aastal hinnati töid kahes kategoorias: avaliku sektori ja erasektori teenusedisain. Žürii hindas süsteemsust teenusedisaini rakendamisel – mida tehti, millist klienditagasisidet saadi, kuidas seda arenduses kasutati ja milline oli tulemus. Erasektoris tunnustati võrdselt kolme projekti – tervikliku teenusedisaini protsessi auhind läks samuti Metsaühistule, mõttemaailma muutva uuendusliku teenuse auhinna pälvis matusebüroo Memoris ning kõige põhjalikuma kasutajauuringu auhinna sai ettevõtete töötajatele mõeldud eesmärkide seadmise tarkvara Weekdone 3. Loomulikult ei ole auhinnad ja tunnustused ettevõtte jaoks eesmärk omaette, aga on siiski tõestus sellest, et ollakse õigel teel. „Kui ettevõtted alles kahtlevad, kas äri ja loovus koos saavad väärtust luua, võime omast kogemusest öelda, et see toimib. Tuleb olla avatud võimalustele, julge muudatustes ja kannatlik tulemustes. Kõik võtab aega, kuid tulemused on seda väärt,” märkis Proeksperdi eestvedaja Marko Sverdlik. Eesti Disainiauhinnad on platvorm, mille alt tunnustatakse iga kahe aasta tagant parimat Eesti tootedisaini, graafilist ja veebidisaini, teenusedisaini ning noori disainereid.

Loomemajanduse korraldamises teisi kopeerida ei saa Eva Leemet Loov Eesti tegevjuht Naabritelt õppida pole patt ning Eesti on oma kahekümne viie ülesehitusaasta jooksul õppinud palju. Oleme õnnelikud, et see võimalus on meil pidevalt käeulatuses. Loomemajanduse algtõdesid õpime usinasti nii Skandinaaviast kui ka Suurbritanniast. Päris kõike üks ühele üle võtta pole aga võimalik ega ka mõistlik, siinkohal riigi suurus ei loe. Loomemajanduse arengut mõjutab pigem kultuur, pärand, rahvuslikud kombed, haridus. Mis alamvaldkond ja kus suunas areneb, sõltub aga üldisest ökosüsteemist.

Õpipoisiaastate järel oleme ise jõudnud andjate rolli ning nüüd on meie kohus oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Loov Eesti osaleb mitmetes rahvusvahelistes arendusprojektides Iisraelist Gruusiani. Loomemajanduse valdkonna arendamine Gruusias algas septembrikuus teadlikkuse tõstmise ümarlaudadega Batumis, Kutaisis ja Tbilisis. Oktoobris jätkus projekt Gruusia partnerite õppevisiidiga Eestisse. Kohtumisel Gruusia kultuuriministeeriumis veendusime, et vähemalt valitsuse tasandil on loomemajanduse arendamine tõsiselt käsile võetud. Loodud on arengustrateegia, tegevuskava road map, sõlmitud ministeeriumide vaheline koostöömemoran-

Foto: Loov Eesti

Gruusias suhtutakse täie tõsidusega loomemajanduse arendamisse. dum, plaanis on allkirjastada manifest. Kokkupuuted valitsuse plaani elluviijatega näitasid, et õppimise kohti on veel palju, kohati on olemine veel ebakindel, kuid tahtmine on suur. „Oli tore näha, et Gruusias suhtutakse täie tõsidusega loomemajandusteadlikkuse tõstmi-

sesse ning tundub, et loomemajandusest võiks saada ka regionaalarengu planeerimises väga oluline tööriist. Seda just Kutaisis, mis endise tugeva tööstusning põllumajanduskeskusena kannatab tugevalt nii identiteedikriisi kui ka rahvastiku laialijooksmise käes. Asjaosalised on huvi-

tatud parimate praktikate rakendamisest ning neil on suurepärane võimalus jätta vahele n-ö katse ja eksituse meetodite rakendamise faas ning õppida teiste riikide ja linnade poolt juba läbi käidud teekondadest,” võttis kogu missiooni kokku kiirendi BuildIt tegevjuht Maarja Pehk.

Eestis kohtus Gruusia delegatsioon kultuuriministeeriumi ja EAS-i loomemajandusvaldkonna eest seisjatega ning vaadati üle meie tugistruktuurid nii Tallinnas kui ka Tartus. Visiidi kava kujunes eht-eestlaslikult tihedaks – tahtsime ju anda maksimaalselt hea ülevaate kõigest, mis meil head.


Loov Eesti leht

LOOV EUROOPA KULTUUR

Loov Euroopa innustab uut moodi mõtlema Yvelin Karu Loov Euroopa Kultuur Eesti

Loov Euroopa alamprogramm Kultuur toetab piiriülest kultuurija loomemajandusalast koostööd. Väga üldistatult öeldes on programmi peamiseks fookuseks teoste ning loov- ja kultuurisektoris tegutsejate vaba liikumine, üksteiselt õppimine ja seeläbi kultuuri- ja loovsektori tegutsejate professionaalsuse tõstmine. Jätkuvalt pööratakse erilist tähelepanu nn läbivatele teemadele, milleks on uued tegevusmudelid, digitaliseerimine ning uue publiku kaasamine. Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriigid, lisaks EMP ja EL-i naabrusprogrammiga liitunud riigid, kuid koostööd saab teha üle maailma (USA-st Jaapanini). Kultuuri alamprogramm jaguneb neljaks toetusmeetmeks – rahvusvahelised koostööprojektid, platvormid, võrgustikud ja kirjandustõlked. Eesti organisatsioonidele on kõige huvipakkuvamad koostööprojektid ja kirjandustõlked, kus meie taotlejad on ka edukad olnud. Koostööprojektide peamine fookus on kultuuri- ja loomemajandusalasel piiriülesel koostööl, olgu selleks ühiste näituste, festivalide ja etenduste korraldamine või üksteiselt õppimine töötubade, residentuuride ja muu taolise ühistegevuse kaudu. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata eespool mainitud läbivatele teemadele. Kitsaskohad Vastavalt taotletava toetuse suurusele jagunevad koostööprojektid väikesteks (toetus kuni 200 000 eurot) ja suurteks (toetus kuni 2 miljonit eurot). Sellest tulenevalt on erinevad ka nõuded projektis osalevate partnerite arvule. Koostööprojektide taotlusvoorud toimuvad üks kord aastas, seni on olnud tähtajaks oktoobri esimene kolmapäev, kuid käesoleval aastal on tähtajaks 23. november ning edaspidised tähtajad selguvad aasta tööplaanide kinnitamisel. Kuna programmi periood on juba poolepeal, on võimalik teha ka teatavaid üldistusi senistesse taotlusvoorudesse esitatud taotluste mitterahastamise põhjustest. Peamiste puudustena mitterahastatud projektide puhul on täitevagentuur välja toonud vähest planeeritud tööd publi-

kuga (ainult kommunikatsioonist ja info jagamisest ei piisa), projekti planeeritud tegevused ei toeta prioriteetide ja eesmärkide saavutamist (endiselt arvavad taotlejad, et nende taotlus näeb parem välja, kui see vastab kõigile programmi prioriteetidele) ning ebakõlasid taotluspaketi erinevate dokumentide vahel (taotlusvorm, projekti kirjeldus ja eelarve). Veel on välja toodud projekti partnerite kohta toodud info puudulikust ning nõrka kommunikatsioonitegevust EL-i rahalise panuse nähtavuse tagamiseks. Eesti edukad Eesti organisatsoonidest on koostööprojektide taotlemisel edukad olnud Tartu Ülikool, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Musiccase OÜ, Valgusfestival, MTÜ Teine Tants, Rahvusringhääling ning mitmed teised organisatsoonid. Kokku osalevad Eesti erinevad organisatsioonid 15-s erinevas projektis. Eesti organisatsoonidest on koostööprojektide taotlemisel edukad olnud Tartu ülikool, Eesti rahvusarhiiv, Eesti kunstimuuseum, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Musiccase OÜ, Valgusfestival, MTÜ Teine Tants, Eesti rahvusringhääling ning mitmed teised organisatsoonid. Neist annab käesolevas lehes ülevaate Kairi Oja. Kirjandustõlked on ainuke toetusmeede, kus toetust taotleda saab vaid üks organisatsioon (partnerid ei ole olulised). Igal aastal on kirjastustel võimalik taotleda kuni 100 000 eurot 3–10 raamatust koosneva komplekti tõlkekulude katmiseks. EL-i toetus katab kuni 50% abikõlblikest kuludest, tõlkimiseks sobib ilukirjandus (novellid, näidendi, luule jne). Lisaks tõlkekuludele on abikõlblikud ka turunduskulud (nt teose autori Eestisse toomine) ja e-raamatud. 2016.aasta taotlusvoorus oli vast kõige olulisemaks ja positiivsemaks muutuseks see, et alandati Euroopa Kirjandusauhinna saanud raamatute tõlkimise eest automaatselt antavate hindepunktide arvu – varasema 25 asemel on nüüd võimalik saada maksimaalselt 15 punkti. Kirjandustõlgete kaheaastaste projektide taotlemiseks on avatud taotlusvoor igal aastal, 2017. aastal on taotlusvooru tähtaega oodata aprillis. Ka siin on programmi täitevagentuur juba saanud teha kokkuvõtteid taotluste rahastamata jätmise enim korduvate põhjuste kohta. Edaspidi soovib täitevagentuur rohkem näha erinevate väikeriikide ja lastekirjanduse osakaalu tõusu tõlgitavate teoste hulgas. See on igatahes hea uudis Eesti kirjanikele, kes võiksid nüüd veel aktiivsemalt oma teoseid Euroopa kirjastustele tõlkimiseks ja

avaldamiseks pakkuda. Veel on toodud välja, et kavandatud promotegevused ei ole piisavalt erinevad erinevate teoste puhul. Eesti kirjastustest on edukad seni olnud Kirjastus Varrak, OÜ Iselugu ning AS Atlex. Eesti kirjanikest on Loov Euroopa programmi abiga tõlgitud teistesse keeltesse järgmisi autoreid: Piret Raud „Printsess Luluu ja härra Kere” ja „Tobias ja Teine B” (läti keelde), Jaan Kross „Professor Martensi ärasõit” (läti keelde), Tiit Aleksejev „Palveränd” (tšehhi, bulgaaria, ungari, makedoonia ja läti keelde) ja „Kindel linn” (bulgaaria keelde), Jaan Kaplinski „Seesama jõgi” ja „Kirjutatud. Valitud luuletused” (läti keelde), Indrek Hargla „Oleviste mõistatus” ja „Apteeker Melchior ja Rataskaevu Viirastus” (ungari keelde), Jaan Kross „Vandenõu, Marrastus, Stahli grammatika” teosest „Novellid I” (itaalia keelde), Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu” (ungari keelde) ja „Sirli, Siim ja saladused” (sloveeni keelde), Meelis Fridenthal „Mesilased” (itaalia ja läti keelde), Ene Mihkelson „Katkuhaud” (läti keelde), Raimond Kaugver „Nelikümmend küünalt” (läti keelde). Abikõlblikud tõlkimiseks on kõigi EL-i liikmesriikide ametlikes keeltes välja antud ilukirjanduslikud teosed, samuti kandidaatriikide ja Euroopa majanduspiirkonna riikide (Island, Norra) keeltes. Viimased taotlusvoorud Platvormid ja võrgustikud on mõeldud väga laiapõhjaliseks kootööks, minimaalne nõutav partnerite arv on vastavalt 10 või 15, sealjuures pooled vähemalt EL-i liikmeriikidest. Mõlema toetusmeetme eesmärk on valdkonna professionaalsuse tõus. Erinevus on selles, et platvormid on mõeldud uute talentide turule toomiseks ja promomiseks, võrgustikud aga suunatud juba valdkonnas tegutsevatele professionaalidele. Mõlemas toetusmeetmes on veel vaid viimased taotlusvoorud – võrgustike taotlusvoor on hetkel avatud tähtajaga 25. november ning platvormide viimase taotlusvooru tähtaega ootame märtsis. Loov Euroopa programmi raames on nüüd valminud ka andmebaas, kust leiab infot kõigi seni rahastatud projektide kohta. Andmebaasist saab otsida erinevate märksõnade järgi, samuti näha, millised riigid projektides osalevad. Soovitame kindlasti enne taotlemist andmebaasiga tutvuda, sealt saab häid vihjeid, millised projektid on edukad. Link andmebaasile: http://ec.europa.eu/programmes/ creative-europe/projects/

|5

Foto: Trempolino

Eesti osaleb Trempolino koordineeritud projektis muusikalise digihariduse alase kompetentsikeskusena.

Viljandi kultuuriakadeemia panustab Euroopa muusikainkubaatori loomisesse Tartu ülikool osaleb Loov Euroopa kultuuri alamprogrammist toetatud projektis „European Music Incubator”, mida koordineerib Trempolino muusikainkubatsioonikeskus Prantsusmaalt Nantes’ist. Lisaks Tartu ülikoolile on projektipartnerid veel Sound City Festival Liverpoolist (UK), Lab 852 Zagrebist (Horvaatia) ning Genova linna kultuuriosakond Itaaliast. „Projekti peamine eesmärk on suurendada muusikute konkurentsivõimet tööturul ja luua neile alternatiivseid võimalusi lisaks praegusele põhitegevusele, pakkudes neile erinevaid koolitusi saamaks uusi oskusi ja teadmisi,” räägib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna programmijuht Kadri Steinbach. Kultuuriakadeemia koordineerib Steinbachi sõnul Eesti „projektipesa”, mille teised liikmed on Music Estonia, Eesti rütmimuusikahariduse liit ja Tallinna ülikooli digihariduskeskus. „Eesti osaleb projektis muusikalise digihari-

Käsitöö muutub digitaalselt kättesaadavaks Võimalused rahvusliku käsitööga tutvumiseks muutuvad peagi senisest avaramaks – Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond osaleb rahvusvahelises Creative Europe’i projektis „Digitaalne käsitöö kogukonna teenistuses”. Kultuuriakadeemia välissuhete projektijuhi Helen Kästiku ütluse kohaselt on projekti üldkoordinaator täiskasvanuhariduse keskus Studieförbundet Vuxenskolan Västra Götaland. „Lisaks osalevad partnerasutused Itaaliast ja Eestist. Iga projektipartner esindab oma kohalikku käsitöökogukonda, mis tegeleb traditsioonilise tekstiilipärandiga,” selgitab Kästik ja lisab, et kõik eeldab kogukonnaliikmete seas n-ö digitaalset pööret mõtlemismallides. „Kuigi tänapäeval kasutavad väga paljud inimesed digitaalseid vahendeid ühel või teisel moel, ei osata või ei juleta seda alati rakendada oma töö või hobi parimaks korraldamiseks,” märgib ta. Projekti käigus on Viljandi kultuuriakadeemia eesmärk tutvustada osalistele töötubades digitaalseid võimalusi, millest käsitöö jaoks tulu võiks tõusta. „Soovime suunata praktikuid mõtlema, kuidas digitaalseid vahendeid käsitöö edendamiseks eri suundadel kavalasti ära kasutada – nii traditsioonilise käsitöö õpetamiseks ja nn vaikiva teadmuse edastamiseks; hääbuvate või ohustatud käsitööliikide säilitamiseks ja populariseerimiseks kui ka oma käsitöötoodete tutvustamiseks ja turustamiseks,” kõneleb Kästik. Töötubade sessiooni käigus kogutud tagasiside põhjal ehitatakse projekti lõpuks üles veebiplatvorm, mis kolme riigi kogemuses käsitööliste vajadustele vastab. Projekti esimeses voorus koolitatakse käsitöölisi, teises järgus luuakse juba üheskoos reaalset sisu, mida platvormile üles laadida.  

duse alase kompetentsikeskusena, mis pakub neile muusikutele, kes sooviksid lisaks muusikutööle tegeleda ka muusika õpetamisega, erinevaid digitaalseid vahendeid ning andmekogusid,” selgitab Steinbach. Projekti ettevalmistavas faasis panustasid Eesti poolt peamiselt Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa ning Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna töötajad. „Praeguseks oleme projekti ettevalmistavas faasis – 22.–23. septembril osalesime projekti avakohtumisel Prantsusmaal Nantes’is, kus kohtusime kõigi partneritega. Samuti oleme viinud läbi esimese Eesti töörühma koosoleku ning valmistame ette järgmisi tegevusi. Kuna meie teema on digiharidus, siis ongi järgmine suurem tegevus seotud muusikateemaliste digiharidusressursside kaardistamise ning teadmuse kokku kogumisega,” sõnab Steinbach.

Foto: Anneli Kenk

Mõnikord võib hea metoodilise foto saamine olla üsna ahistav. Projekti juhtpartner on Rootsi. „Nemad tegid tegelikult ära ka kõige suurema töö taotluse kirjutamisel – meile saadeti kaastöökutse juba siis, kui idee oli suuresti valmis sõnastatud,” lausub Kästik. Viljandi kultuuriakadeemia lõi kaasa selle hilisemal vormimisel. Kästiku sõnul oli rahvusliku käsitöö osakonna seisukohast õnnelik juhus, et neid leidsid üles nende jaoks võõrad inimesed ettepanekuga osaleda projektis, mille väljapakutud plaanid ja tegevuskava sobisid hästi nende ootustega. „Niisugusest platvormist oli osakonnas ammu juttu olnud ja koguni selgelt puudust tuntud,” lisab ta. Kästiku ütluse kohaselt esindab Eesti projektis kohalikku traditsioonilise tekstiilikäsitööliste kogukonda. „Meie ülesandeks on koondada käsitööliste võrgustik, tutvustada neile eri digitaalseid võimalusi ning kaardistada nende ideed ja vajadused,” täpsustab ta, lisades, et Eesti juhib tööpaketti, mis lõimib kõigi kolme partnerriigi kohalikud tulemused ja veebisisud n-ö ühtseks kangaks. Praegu on projekt alles uus ja päris alguses. „Sisuline töö praktikakogukonnaga hakkab peale alles detsembris, praegu oleme veel seotud ettevalmistustega,” lausub Kästik.


6 | LOOV EUROOPA KULTUUR

Loov Eesti leht Foto: Tallinn Music Week

Eesti Filharmoonia Kammerkoor liitus nüüdismuusika-alase võrgustikuga ULYSSES Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Loov Euroopa kultuuri alamprogrammist toetatud projekti raames partneriks rahvusvahelises võrgustikus ULYSSES NETWORK, mille eesmärk on võimaldada noortel Euroopa muusikutel tegeleda nüüdismuusikaga ja end selles vallas arendada. Võrgustik sai rahastuse teist korda, kuid EFK võtab sellest uue partnerina osa esimest korda. „Konkreetselt meie osaleme nelja-aastasel „teekonnal” kahe erineva pikaajalise projektiga. Esimese projekti sisuks on noortelt Euroopa heliloojatelt heliteoste tellimine koorile ja elektroonikale mentorlusprogrammi kaudu, milles meie partneriks on IRCAM (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique) Prantsusmaalt,” kõneleb sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoori personalijuht-produtsent Marja Leisk, kelle sõnul on kavas tellida neli kuni kuus uut heliteost, mis jõuavad lõplikul kujul ja EFK esituses ettekandele 2019. aastal. Teine projekt on suunatud noortele lauljatele üle Euroopa, keda Eesti Filharmoonia Kammerkoor kutsub enda juurde umbes kahenädalasele seminarworkshop’ile ja mille lõpptulemusena osalevad noored lauljad koos EFK-ga ühises kontserdiprojektis. Plaanis on avatud konkurss välja kuulutada 2017. aasta alguses, workshop ise leiab aset oktoobris 2017,” märgib Leisk.

Võrgustikuga kutsus Eesti Filharmoonia Kammerkoori liituma Flagey kontserdimaja Belgiast ning planeerima hakati seda 2015. aasta kevadel. „Meile endale oli see ettevalmistus pigem lihtne, sest Ulysses Networki teised liikmed olid selle protsessi juba korra läbi teinud ning meid aidati väga palju,” ütleb Leisk. Tegutseva organisatsioonina eraldi meeskonda neil selleks ei olnud – iga töötaja pani kokku enda valdkonna vajalikud dokumendid, mis taotluse faasis olid peamiselt seotud projekti loomingulise idee ja finantsplaneerimisega. „Kui saabus rahastuse kinnitus, lisasime administratiivsed dokumendid, tõendamaks oma olemasolu ja usaldusväärsust,” sõnab ta. Võrgustikuga liitumise ja toetuse taotlemise põhjuseks oli Leiski kinnitust mööda vajadus uute kontaktide ja koostöövõimaluste leidmiseks nii muusikute kui ka organisatsioonide osas üle Euroopa. „Ideed, milliseid projekte teha, tulid kiiresti ja loogiliselt – mõtlesime läbi oma tugevused, vajadused ja võimalused,” lisab ta. Hetkel on mõlemad projektid saanud selgema sisu ja ajakava, tegeletakse veel detailide väljatöötamisega. „Aasta 2017 alguses lähevad mõlemad projektid aktiivselt töösse,” kinnitab Leisk.

Projekt loob sildu eri artistide ning festivalide vahel erinevatest riikidest.

Tallinn Music Week osaleb projektis Indie-Classical Tallinn Music Week võtab Creative Europe’i programmi raames osa rahvusvahelisest muusikaprojektist, mis loob sildu erinevate artistide ning rahvusvaheliste festivalide vahel. Tallinn Music Weeki välispartnerluste juht Martiina Putnik räägib, et Tallinn Music Week on Creative Europe’i programmi raames osalenud mitmete projektide ettevalmistamises, millest kõik ei ole küll rahastust saanud, kuid iga projekt ja ettevalmistusprotsess on aidanud meil tundma õppida mitmeid olulisi muusika- ja loovorganisatsioone Euroopas. Ka igast ettevalmistusprotsessist on Putniku sõnul lõpuks kujunenud välja mõni kasulik tutvus või uus koostöö. „Seega peame me toetusmudelit, mis motiveerib Euroopa loovsektorit koos töötama ja koos protsesse mõtestama, ülioluliseks. Tänaseks on meil töös üks konk-

reetne, meie jaoks põnev ja oluline projekt, mille üle põhjust uhke olla ning oleme parajasti projekte ette valmistamas ka saabuvaks taotlusvooruks,” räägib Putnik. Projekt, mille kallal töötatakse, kannab pealkirja „Club Contemporary Classical Subset Indie-Classical: Events, Outreach, Network and Development” ehk lühidalt IndieClassicali või siis C3-IC projekt. Projekti juhtpartner ja koordinaator on Piranha Arts Berliinis – organisatsioon, mis korraldab muusikamaailmas olulisi sündmusi nagu WOMEX: Word Music Expo ning Classical:NEXT Festival. Tallinn Music Week on Putniku sõnutsi projekti üks kandvaid partnereid. Putniku sõnutsi osaleti intensiivselt nii kontsepti väljatöötamises kui ka teostusfaasis. „Oluline osa projektist saab toimuma ka meie festivali raames,” täpsustab ta.

Muusikaline koostöö Projekt on suunatud piireületavale muusikale ning loominguvabadusele, töötades eelõige just nüüdisklassika taustaga muusikutega, julgustades neid koostööle pop-, rokk-, elektroonika- ja folkmuusikutega, luues uusi koostöömudeleid ja kontserdiformaate. „Et tuua taolised värsked muusikalised koostööd laiema publiku ette, loob C3-IC projekt sildu erinevate artistide ning festivalide vahel erinevatest riikidest,” märgib Putnik. Projekt koosneb kolmest osast: artistide koostööna sündiv kontsertprogramm, mida esitatakse kõigi partnerfestivalide raames n-ö roadshow’na, Indie Classicali töötoad ning koolitused ja Indie Classicali võrgustiku loomine ja kohtumised. Putnik räägib, et Tallinn Music Weekil on iseäranis hea meel selles projektis osaleda, kuna žanri-

teülene mõtlemine ja üldse igasugune kastist väljapoole mõtteviis on neile alati olulised olnud. Ettevalmistusi projekti elluviimiseks alustati juulis 2015 ning lõpliku rahastuskinnituseni jõudsime aasta pärast – juunis 2016. „Hetkel oleme hoogsas ettevalmistuste faasis, esimesi koostöövilju loodame nautida juba TMW 2017 festivali raames 30. märtsist kuni 2. aprillini,” sõnab Putnik. Projekti elluviimiseks on jõud ühendanud ühtekokku viis muusikaorganisatsiooni Euroopast: lisaks juhtivpartnerile agentuurleibel NonClassical UK-st, CrossLinx Festival Hollandist, Sounds of Stockholm Festival Rootsist ja Tallinn Music Week. „TMW poolt on jooksvalt projektiga tegelemas kaks inimest, elluviimise faasis aga juba kogu meeskond,” sõnab Putnik.

Avangardkunst muutub digitaalselt kättesaadavamaks

Loomingulistest ideedest Filharmoonia Kammerkooril puudust ei ole. Foto: Kaupo Kikkas

Eesti kunstimuuseum osaleb Loov Euroopa Kultuuri alamprogrammist toetust saanud projektis, mille kohaselt saab tulevikus olema rahvusvaheliselt digitaalselt kättesaadav Eesti, Poola, Horvaatia ja Belgia 20. sajandi teise poole avangardkunst. Projekti kohaselt tuuakse interaktiivse on-line-andmebaasi kaudu avalikkuse ette kuni 8000 teost neljast riigist. „Info ja lühike konteksti avav tutvustus teoste kohta on kättesaadav inglise, eesti, horvaadi, hollandi ja prantsuse keeles. Loodav andmebaas on mõeldud näiteks kunstiajaloolastele ja kuraatoritele, kes hõlpsalt saavad ülevaate eri regioonides samal ajal loodud kunstist, et luua üldistusi või tuua välja piirkondlike erisusi,” räägib projekti koordinaator Liisi Raidna ja jätkab, et samas on see ka tänuväärne keskkond tudengitele ja laiemale kunstipublikule. Andmebaasi tutvustamiseks toimub kolmes riigis workshop ja

igas riigis valmib workshop’i tulemusena hiljem ka näitus. Projekti kuraatori Annika Räime sõnul toimub projekti lõpufaasis Varssavis konverents, et tuua üle Euroopa kokku 20. sajandi teise poole avangardkunstist huvituvad inimesed, et avardada teadmisi erinevates kogudes ja arhiivides olevast avangardkunstist ja luua üleeuroopalisi sidemeid, mis võiks viia edaspidi andmebaasi laienemiseni enamatesse riikidesse. „See oleks juba täiesti uus projekt,” lisab ta naeratades. Projekti lõpetuseks avaldatakse publikatsioon, mis sisaldab Varssavi konverentsi ettekandeid ja kommentaare ning põhjalikumat analüüsi projekti ja selle tulemuse kohta. Räime sõnul kulus projekti taotluse kirjutamiseks ühtekokku viis kuud, mille jooksul kõik kolm partnerit arutasid oma võimalusi ja ootusi projektile. „Toimus kaunis tihe kirjavahe-

tus ning mõtteid avaldati aktiivselt kolme projektipartneri esindajate vahel. Eesti kunstimuuseumist osales projektitaotluse kirjutamises aktiivselt kaks inimest, lisaks vähemalt viis head kolleegi jagasid oma kogemusi ja teadmisi,” avaldab Räim. Head nõu saadi ka Loov Euroopa Kultuuri programmi taotluste eksperdilt. Idee midagi taolist teha sündis Raidna sõnul 2015. aasta KUFFil (Kumu Kunstifilmide Festival), kus osalesid ka Poola partneri (Arton Fundacija) esindajad. „Tekkis mõte algatada projekt, mis tutvustaks laiemale avalikkusele arhiivides ja muuseumikogudes leiduvat avangardkunsti ning püüda teha seda võimalikult atraktiivsel, nüüdisaegselt ja kasutajasõbralikul moel ning annaks asjaosalistele kogemuse veebipõhiste andmebaasidega töötamisel,” põhjendab Raidna. Praegu on projekt alles algfaasis ning tänaseks on toimunud esimene kohtumine projektis osale-

Raul Meel. Laulev puu. Serigraafia. 1970/1990. Eesti kunstimuuseum

vate organisatsioonide esindajate vahel. „Kuraatorid tegelevad hetkel ligi 8000 teose valimisega, mis on-line-andmebaasis kasutajatele nähtavaks tehakse. Teoste kirjeldamine ja tõlgete tegemine seisab veel ees,” lausub Räim. Workshop toimub Tallinnas 2017. aasta septembri-oktoobri jooksul, näitus aga pärast seda. Nii Annika Räim kui ka Liisi Raidna Eesti kunstimuuseumist jäävad kahe aasta jooksul projektiga aktiivselt seotuks ja tegelevad vastavalt projekti koordineerimise ning sisuliste valikutega.


Loov Eesti leht

LOOV EUROOPA MEDIA

Väljavõtteid Loov Euroopa edukatest projektidest ViSet (IT) kasutab erinevaid digitaalseid vahendeid loomaks põnevamaid kunstilisi lahendusi. Nad kasutavad etenduskunstides virtuaalseid lavakujundusi, virtuaalreaalsust ja kaugjuhitavaid rakendusi ning koondavad enda ümber selliseid teenuseid pakkuda suutva online-kogukonna. Projekti raames korraldatakse koolitusi ja töötubasid uute tehnoloogiate kasutamisest, produtseeritakse etendusi ning jagatakse kogemusi uutest tehnoloogiatest huvitatud kunstivõrgustikes. Erilist tähelepanu pööratakse kunsti- ja tehnoloogiavaldkondade üliõpilastele. Projektiga täiendatakse kultuurivaldkonna inimeste oskusi ning noorte kaasamisega jõutakse uute sihtrühmadeni. www.viset-project.eu/ Euroopa digitaalne ooper (BE) pakub tippteatrite ooperite online-ülekandeid ja võimalust neid kuue kuu jooksul veebist järele vaadata. Noorte sihtrühmale ooperivaldkonna tutvustamiseks ja nendes huvi äratamiseks toodetakse ka lühikesi Youtube-klippe. Lisaväärtusena saab lugeda ooperite taustast ja sünniloost ning piiluda veebis isegi lava taha. Ooperiteatritele pakub platvorm võimalust oma lavastusi näidata korraga erinevates riikides ja artistidele huvitavat võimalust oma talenti uutes digitaalsetes kanalites levitada. Aastaga on oopereid vaadatud üle 1,5 miljoni korra. www.theoperaplatform.eu/

Euroopa Digitaalne Kunsti ja Teaduse võrgustik (AT) (European Digital Arts & Science Network) viib kokku kunstnikud ja teadlased, pakkudes kunstnikele residentuure Euroopa Kosmoseagentuuris (The European Space Agency (ESA)), Euroopa tuumauuringute keskuses (European Organization for Nuclear Research – CERN) ja Tšiilis asuvas observatooriumis (The European Southern Observatory). Residentuuride käigus on eri riikidest pärit kunstnikud loonud hulga kunsti ja teadust ühendavaid teoseid ning esinenud nendega temaatilistel näitustel. Kunstilisi vahendeid kasutades on uuritud, milline oleks maailm ilma inimesteta, kuidas suhelda maaväliste elusolenditega, kuidas kasvatada orgaaniliselt uusi materjale nt moetööstusele. www.aec.at/artandscience/en/

Balti valguskett (LV) toob kokku piirkonna valgusfestivalide korraldajad ja õpetab üliõpilasi uusi tehnoloogiaid kasutama. Läti, Leedu, Eesti ja Poola üliõpilased lõid projekti raames

33 uut valgusinstallatsioonide ideed, millest 10 esitleti projektis osalevates riikides korraldatud valgusfestivalidel. Valguse tehnilisi võimalusi kasutades loodi erinevaid ruumiefekte ning -emotsioone, millest sai osa kokku üle 200 000 inimese. www.beepositive.lt/en/about/projects/baltic-light-chain-2/ Versopolis (SL) on platvorm, mis võimaldab noortel poeetidel osaleda luulefestivalidel üle Euroopa. Platvorm toetab noorte luuletajate teoste tõlkimist inglise ja festivali toimumiskoha keelde ja nende avaldamist. Platvorm koondab endas muljetavaldava andmebaasi Euroopa noorte luuletajate loomingust ning teeb koostööd 13 poeesiafestivaliga. www.versopolis.com

(DNA) Lahkumised ja kohalejõudmised projekt ühendas 13 Euroopa eri piirkondadest pärit organisatsiooni eesmärgiga toetada noori moodsa tantsu artiste nende astumisel lavale ning pakkudes neile alternatiivseid õppimisvõimalusi, residentuure, esinemisvõimalusi juhtivatel festivalidel. departuresandarrivals.eu

Sümbolid (ES) otsib uusi võimalusi Euroopa kalmistute ja neis peituvate kultuuriväärtuste avastamiseks. Andes kalmistutele vabaõhumuuseumi tähenduse organiseerisid projektis osalejad ekskursioone kalmistutele ning lõid selleks mobiilirakenduse ARTour. Kasutades kalmistutel leiduvaid sümboleid lõid rohkem kui 40 erineva valdkonna kunstnikku neist sümbolitest inspireeritud kunstiteoseid. www.significantcemeteries.org/2014/09/ symbols.html

Flâneur: Uued linna narratiivid (PT) on 11 riigi 20 organisatsioonist koosnev võrgustik, mis esitab väljakutseid kaasaegsetele fotograafidele, et julgustada linnaruumi uutmoodi kujutama. Avaliku ruumi projektide kõrval korraldati ka töötubasid, meistriklasse, residentuure, näitusi ja konverentse, et tugevdada kaasaegse fotograafia rolli, parandada osalejate oskusi ja elavdada nende tööde levikut. http://flnr.org/

Foto: Remo Savisaar

Loov Euroopa MEDIA arendustoetuste voorust sai tuge „Eia jõulud Tondikakul”.

Loov Euroopa alaprogramm MEDIA saab juba 25-aastaseks Katre Kajamäe, Loov Euroopa MEDIA Eesti juht

Erinevuse jõud (DE) on suuremahuline koostööprojekt, mille raames luuakse 7 riigi festivalide jaoks avalikus ruumis performance, kaasates eelkõige eri riikide hiphopi- ja räpiartiste, kuna etendused on peamiselt suunatud just sellise sotsiaalse staatusega noortele, kellel teatrikülastused ei kuulu prioriteetide hulka. Etenduste käigus intervjueeritakse ka publikut. Intervjuud omakorda digitaliseeritakse, visualiseeritakse ja neist koostatakse näitusi. www.power-of-diversity.eu/

Chôros (FR) Chôros on Prantsuse, Portugali, Maroko, Bosnia ja Hertsegoviina ning Gruusia ühisprojekt, mille eesmärk on etenduskunstide kaudu ühendada euroopa keskmes ja kaugematel aladel olevaid linnu. Projektiga kaasatakse peresid ja seni teatriga mitteseotud inimesi ning pakutakse kogukondi kaasavaid kultuurielamusi. Töö käigus tugevdatakse kunsti, hariduse, sotsiaalala ja teaduse omavahelist võrgustamist ning arendatakse välja uusi ärimudeleid.

|7

Loov Euroopa alaprogramm MEDIA toetab Euroopa Liidu audiovisuaaltööstuses toodetud sisu arendamist, levitamist ja promotsiooni. MEDIA eesmärk on Euroopa filmitööstuse konkurentsivõime tugevdamine ning toodangu rahvusvahelise levi hõlbustamine, et jõuda uue publikuni. Aastaks 2020 plaanitakse programmi kaudu toetada vähemalt 2000 kino ning umbes 800 filmi. Tänavu tähistab MEDIA programm 25. tegevusaastat. Selle aja jooksul on Euroopa filmide arendamisse, levitamisse, koolitusprogrammidesse ja innovatsiooni investeerinud 1,7 miljardit eurot. Eesti taotlejatele on perioodil 2007–2015 eraldatud kokku 4,6 miljonit eurot. Toetuse abil arendatakse Eestis filmiprojekte, toodetakse telefilme, korraldatakse filmifestivali ning filmide kaastootmisturgu, tuuakse meie kinopublikuni lugematul hulgas suurepäraseid Euroopa filme ning tehakse veel palju muud. Milliseid tegevusi MEDIA toetab? Euroopa Komisjon toetab MEDIA programmi kaudu filmitööstuse kahte suurt pealiini: tootmiseelne ja tootmisjärgne periood. Juba kolmandat aasta toetatakse ka online-leviplatvorme, videomängude arendamist ja filmiharidusega tegelevaid projekte. Erinevaid toetusmeetmeid on kokku üle kümne.

Populaarsemad skeemid ja Eesti saavutused Eesti taotlejate hulgas on populaarseim jätkuvalt filmiprojektide arenduse meede. Sellesse vooru laekub igal aastal kokku ligi tuhat taotlust, neist kümmekond Eestist. Võrdsetel tingimustel võisteldakse kõigi teiste projektidega üle kogu Euroopa. Eesti projektid on konkurentsivõimelised ning positiivseid otsuseid laekub igal aastal. Tänavu olid arendustoetuste voorudes edukad üks üksikprojekt ja üks projektide pakett. Luxfilm OÜ sai Anu Auna mängufilmi „Eia jõulud Tondikakul” arendamiseks 30 000 eurot. Firmale Amrion OÜ määrati paketitoetus summas 170 000 eurot, millega arendatakse korraga kolme filmiprojekti: „Läänemere isandad”, rež Ilmar Raag; „Süütud valed”, rež Anna Hints & Maria Reinup ning „The Chilren of Talsinki”, rež Moonika Siimets. Teine Eestis populaarne toetusmeede on filmilevi. Mõlemas voorus (automaatne ja valikuline kinolevi) on meie taotlejad samuti püsivalt edukad. Möödunud aastal jõudis MEDIA programmi toel Eesti kinodesse lausa 39 Euroopa filmi, umbes samas mahus näeme Euroopa kino ka tänavu. Lisaks toob MEDIA programmi toel meie publikuni mitmesajast filmist koosneva programmi Pimedate Ööde Filmifestival. PÖFF-iga paralleelselt leiab Tallinnas aset filmitööstusele suunatud kaastootmisturg Baltic Event, mis samuti MEDIA programmist toetust saab. Kokku eraldati mullu Loov Euroopa programmist Eesti audiovisuaalsektorile toetusi kogusummas üle poole miljoni euro. See on jätkuv kinnitus meie filmivaldkonna kõrge taseme kohta, sest MEDIA programmi toetust on tihti ka kvaliteedimärgiks nimetatud. Kohalik filmipublik vastab valdkonna tublile tööle ka vääriliselt. Eesti inimesed käivad aktiivselt kinos – Euroopa filmide turuosa oli 2015. aastal lausa 21%, kodumaiste filmide turuosa 11%. Loodame, et numbrid kasvavad ajaga veelgi ning film püsib eestlaste kultuuritarbimises olulisel kohal ka edaspidi. Kohtume kinos!


8 | LOOV EUROOPA MEDIA

Loov Eesti leht

Euroopa filmid viivad Euroopasse Tiina Teras #EuropeanFilmChallenge’i projektijuht Eestis Elame ajal, mil igal aastal suureneb kinodesse jõudvate filmide arv, avanevad võimalused vaadata üha erinevamaid filmikanaleid televisioonis ja jõuliselt tulevad peale video-on-demand pakkujad. Filmipublik seatakse keerulise valiku ette, mida ja millisest kanalist vaadata, ning kuidas selleks kõigeks üldse aega leida. Eriti noore publiku puhul on valikukriteeriumiks kaaslaste arvamus: parem on vaadata neid filme, mida ka sõbrad näinud on. Tihtipeale jäävad vaataja tähelepanu püüdmise võistluses Euroopa filmid esimesest valikust välja. Igas riigis vaadatakse meeleldi kodumaiseid ja USA filme, kuid üle 40 riigiga Euroopa filmitoodang hõlmab näiteks kinopubliku valikust igal aastal alla viiendiku. Kas Euroopa film ei ole piisavalt hästi kättesaadav? Või ei ole Euroopa filmide vaatamine prestiižne? Äkki jäävad Euroopa filmid vaatajate valikutes täpselt joone alla ja vajaksid üht väikest tõuget, et publikut püüda?

Tähelepanu Euroopa filmidele Just neid küsimusi vaagides otsustasidki kolm Baltikumi kinopidajat ja filmilevitajat ühendada jõud ja esitada väljakutse Eesti, Läti ja Leedu filmisõpradele. Loov Euroopa MEDIA programmi publiku arendamise meetmest toetust saanud projekt sai nimeks #EuropeanFilmChallenge, sest sellega heidetakse väljakutse publikule ja innustatakse vaatama Euroopa filme. Võistluse korraldajad on Eestis A-One Films Estonia, Lätis kino Bize ja Leedus kino Pasaka. Septembris alguse saanud võistluse esimene etapp kestab 15. detsembrini. Selleks ajaks peavad osaleda soovijad ära vaatama vähemalt 10 täispikka Euroopa filmi, registreerima need filmid projekti kodulehel www. europeanfilmchallenge.eu ja jagama filmivaatamiskogemusi sotsiaalmeedias Facebookis, Twitteris või Instagramis, kasutades teemaviidet #EuropeanFilmChallenge ning postitades filmi vaatamist tõendava foto. Filme võib vaadata kõikidel legaalsetel platvormidel: kinos, televisioonis, internetis ja VoD-platvormil. Lisaks hinnatakse filmivaliku

varieeruvust ja tunnustatakse vaatajaid, kelle valikus ka dokumentaal- ja animafilme või filme v äi k s e ma f i lmi to o d an g u g a Euroopa riikidest. Ka filmide vaatamise platvormide erinevus on plussiks, sest võistluse korraldajad tahavad rõhutada Euroopa filmide kättesaadavust erinevatest allikatest. 2,5 kuud vältava võistluse võitja sõidab täieõigusliku delegaadina 2017. aasta veebruaris Berliini filmifestivalile, et saada osa ühest Euroopa suurimast filmiüritusest ja vaadata ohtralt Euroopa filme. Palju erinevaid filme „Me otsisime võimalust, kuidas muuta Euroopa filmide vaatamine ja Euroopa kinokunstist rääkimine vaatajatele põnevaks,” ütles projekti looja Greta Akcijonaite Leedu kinost Pasaka. „Erilise tähelepanu all on noorte režissööride tööd ning filmid riikidest, mille kinokunst ei pruugi olla väga tuntud.” Projekti autor rõhutas #EuropeanFilmChallenge’i võistluse positiivset külge kogu filmitööstuse jaoks, sest sellest võivad kasu saada kõik: tootjad, levitajad, kinod, internetiplatvormid, telekanalid. Korraldajate soov on innustada kõiki Euroopa filmide näitami-

sega seotud kanaleid kasutama #EuropeanFilmChallenge’i logo ja teavitama võimalikku publikut, et Euroopa filme vaadates on võimalik osaleda võistluses ja võita reis Berliini. Võistlust on kavas jätkata ka kevadel, siis on auhinnaks reis delegaadina mainekale Cannes’i filmifestivalile. E si m e n e v ah e ko k ku võ te #EuropeanFilmChallenge’i võistlusest tehti novembri alguses. Eesti, Läti ja Leedu Loov Euroopa MEDIA kontaktpunktid panid filmivõistlusele eripreemiana välja sõidu Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalale, mis toimub 10. detsembril Wrocławis. Eestist osutus võitjaks Erkki Lindpere, kes oli vahekokkuvõtte tegemise ajaks vaadanud ära kõige rohkem Euroopa filme. Võitja on hea näide erinevate platvormide kasutajast, sest ta vaatas kolmes kinos nii äsja esilinastunud filme kui ka filminädalatel näidatud klassikat, lisaks oli ta kasutanud internetivideolaenutuste teenuseid. Ka filmide valik oli eriauhinna võitjal tähelepanuväärne. Sinna kuulus Euroopa ja Eesti mängufilmide kõrval ka dokumentaalfilme. Selline mitmekülgsus oli võistluse korraldajate jaoks väga positiivne ja võiks olla

Storyteki foorum toob Eestisse maailma meelelahutusäri juhtfiguurid Laupäeval, 19. novembril esinevad PÖFF-i filmitööstuse messil Industry@Tallinn & Baltic Event maailma meelelahutusäri juhtfiguurid. Loomemajanduse visioonifoorum Storytek toob Tallinna Hollywoodi suurstuudio Sony Pictures Entertainment PR-juhi Pam Rodi, hittmängude Call of Duty ja Tony Hawk Pro Skater talendirežissööri Keith Aremi, Oscarite gala multimeediaprodutsendi John Heinseni ja ligi 20 loomemajanduse investorit Ameerikast, Aasiast ning Euroopast. Pimedate Ööde Filmifestivali filmitööstuse programmi Industry@Tallinn & Baltic Event ning investeerimisettevõtte Head Capital koostöös toimuval Storytek Forumil uuritakse läbi edulugude, kuidas viia oma looming või äriidee rahvusvahelise tuntuseni ja milliseid samme peaksid Eesti loojad ning ettevõtjad tegema globaalseks läbilöögiks. „Äri digitaalses loomemajanduses on muutumas üha enam valdkondade üleseks ning et publikus maksimaalset huvi tekitada, peab olema kohal igal pool ja kogu aeg: filmis ja videos, mängudes, mobiilis, kaubanduses ning liit- ja virtuaalreaalsuses. Kuidas seda aga teha, milliseid platvorme kasutada ning kust selleks raha leida, ongi Storyteki teema,” selgi-

tab visiooniseminari idee autor ning PÖFF-i filmitööstuse messi korraldaja Sten Saluveer. Storytek Forum loob inspireeriva võrgustiku loomemajanduse ja meelelahutustööstuse tegijatele filmi, video, mängude, kirjastamise, turunduse, reklaami ja avalike suhete valdkonnas, kaasates esmakordselt ka investoreid, müügiinimesi, iduettevõtjaid ja tehnoloogiaeksperte. Foorumi keskne teema ongi küsimus, kuidas liita kokku looming, tehnoloogia ja raha ning kuidas lennukad ideed leiaksid parima teostuse ja investeeringu maailmaareeni vallutamiseks. Kes annaks raha? Spetsiaalselt Storytek Forumi puhuks saabuvad Tallinna mitmed nimekad meedia- ja digitaaläri suurettevõtete juhtfiguurid. Lisaks eelmainituile jagavad oma kogemusi ühisrahastuse pioneer ning skandaalse Soome õuduskomöödia Iron Sky produtsent Tero Kaukomaa (Soome), digitaalse brändingu strateeg ja TED-i resident Laura-Anne Edwards (USA), filmide levitamise ja müügi ärikonsultant Rob Aft (USA), Apple iTunesi ja Google Play sisupartner ning USA digitaaläri ja e-kaubanduse katusorganisatsiooni EMEA asepresident Mitch Mallon (USA),

Aasia uusima rahvusvahelise meediafondi asutaja Gin Kai Chan (Aurora Media Fund, Singapur), Saksa filmilegendi Wim Wendersi parem käsi ning tehnoloogiaguru Erwin Schmidt (Saksamaa) ja Luc Bessoni filmi „Lucy”, Scarlett Johansoniga peaosas, Taiwani turule viimist vedanud Jennifer Jao (Taiwan). „Loomemajandus on globaalselt kõige kiiremini kasvav ärisektor, aga kuidas sinna edukalt investeerida, pole veel selge,” tõdeb investeerimisfirma Head Capital juht Veikko Maripuu. Pikaajalise investeerimiskogemusega ettevõtja sõnul loetakse globaalse loovsektori väärtuseks 2,25 triljonit dollarit aastas. „Ma näen selles kahtlemata väga suurt investeerimispotentsiaali erasektorile. Audiovisuaalja loomevaldkonda veab Euroopas aga pea täielikult mentaliteet, et kogu investeeringuraha peaks tulema riigilt või eurofondidest. Mul on olnud võimalus olla mitmete loomeprojektide juures USA-s ja näha, et selles valdkonnas saab edukalt tegutseda ka teistmoodi kui meil tavaks. Esitan Storyteki korraldades ka meie regiooni loomemaailmas senini kehtinud skeemidele väljakutse. Miks mitte tabusid murda? ” lisab Maripuu.

eeskujuks ka kõigile neile, kes ei ole veel jõudnud vaadata 10 filmi #EuropeanFilmChallenge’i võistlusel, kuid plaanivad seda teha. Asu võistlema Esimene vahekokkuvõte näitas ka vaatajate eelistusi, milles domineerisid võistluse ajal kinodesse jõudnud Euroopa ja eriti kodumaised filmid. Novembri alguse seisuga olid populaarsemad filmid „Julieta”, „Täiuslikud võõrad”, „Teesklejad” ning „Luuraja ja luuletaja”. Filme oli lisaks 13 kinole vaadatud ka 15 telekanalist, televideolaenutusest, leitud kodusest DVD-riiulist ning kasutatud ära transpordivahendites pakutavat filmivaatamisvõimalust. #EuropeanFilmChallenge’i esimese etapi lõpuni jääb pisut alla kuu, aga võistlusega on veel kõigil võimalik ühineda, sest Euroopa filmidest ei tohiks puudust tulla ei suurtel ega väikestel ekraanidel. 27. novembrini kestab Pimedate Ööde filmifestival, mis Loov Euroopa MEDIA programmist toetatava üritusena kohustub olulisel määral linastama just Euroopa filme. Kinode programmides jätkavad sel sügisel esilinastunud arvukad Eesti filmid ning sel aastal

kinodes rekordeid löönud kodumaised hitid on leidnud oma tee televideolaenutustesse ning DVDle. Alati võib tagasi pöörduda ka traditsiooniliste telekanalite juurde, mis filmisõpru kunagi alt ei vea. Võistlusele saab registreeruda veebiküljel www.europeanfilmchallenge.eu. Lisainfo Facebooki lehel www.facebook.com/European-Film-Challenge.

Värske number ilmunud!

Kõik, mida peaksid Eesti filmist teadma, leiad digiajakirjast Estonian Film Ajakiri on ingliskeelne

Lae äpp tasuta alla!

Profile for Eesti Päevalehe

Loov Eesti (november 2016)  

Loov Eesti nr 10 Novmeber 2016

Loov Eesti (november 2016)  

Loov Eesti nr 10 Novmeber 2016

Profile for epl.ee
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded