Issuu on Google+

LEMMIKLOOM Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629. Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee

Oktoober 2011

Mille järgi valida oma lemmikule toitu Ü h a e n am vä ä r t u stame endi, aga kas samamoodi ka meie lemmikute, koerte ja kasside tasakaalustatud tervislikku toitumist? Mis o n n e i le kas u l i k j a m i s mitte? Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal, mis on loomale asendamatud paljudes füsioloogilistes protsessides. Valkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Eriti olulised on just asendamatud aminohapped. Loomsetes toiduainetes nagu kana-, lamba- ja kalkunihas, kalas ning munades sisalduvad täisväärtuslikud valgud. Need valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid, mida koera või kassi organism vajab, ning on ka hästi omastatavad. Taine liha on väga hea valguallikas, samas loomseid kõrvalsaadusi ehk subprodukte kvaliteedilt samaväärseteks ei peeta. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid vähem ning ei ole sama hea seeditavusega kui loomse päritoluga valgud. Üsna hea aminohappelise koostisega taimsed valgud on näiteks kaunviljades ja riisis.

Rasvad on kõige kontsentreeritum toiduenergia allikas. Rasvad on looma organismile vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide, nagu A-, Dja E- vitamiinide, omastamiseks ning varustavad organismi rasvhapetega. Head taimsete ja loomsete rasvade allikad on näiteks linaseemne-, päevalille-, heeringa- ja lõheõli ning kanarasv. Süsivesikud on koerale ja kassile võtmetähendusega energiaallikas. Täisteraviljad sisaldavad rikkalikult nii vees lahustuvaid kui ka lahustumatuid kiudaineid, mis omavad olulist tähtsust looma seedetrakti tegevuses. Täisteraviljad, nagu pruun riis, oder ja kaer, on väärtuslikud, väikese rasvasisaldusega ning hästi seeditavad liitsüsivesikud. Mais, nisu ja soja seevastu on madalama väärtusega teraviljad. Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise säilitamiseks. Toidule lisatuna on soovitatavad looduslike vitamiinidega toidulisandid. Mineraalainete kergemat omastamist võimaldab nende kelaatimine. See tähendab, et mineraalaine (raud, tsink, magneesium, vask) „liide-

takse” kergesti imenduvate aminohapetega. Kõik ei sobi toidusse Olgugi et kvaliteetsetest toiduainetest saadavad toitained on vundament tervislikule ja täisväärtuslikule toitumisele, on samavõrd oluline ka see, mida toidus ei kasu-

tata. Loomsed kõrvalsaadused on puhtast lihast oluliselt odavamad, kuid samas ka madalama kvaliteediga. Mais, nisu ning soja odavate täitematerjalidena on madalama väärtusega ega sisalda piisavalt asendamatuid aminohappeid,

lisaks on need ka raskema seeditavusega ning võivad põhjustada loomale allergilisi reaktsioone ja nahaprobleeme. Mais võib pärssida looma organismi loomulikku võimet suunata ajju piisavas koguses serotoniini. Serotoniin on stressi ja ärevust alandava toimega, mistõttu selle madal tase võib põhjustada looma impulsiivset käitumist, agressiivsust ning muid käitumishäireid. Gluteene kasutatakse odava toormena toidus valgusisalduse tõstmiseks. Kunstlikud säilitusained – butüülhüdroksüanisooli (BHA), butüülhüdroksütolueeni (BHT), etoksükini ja propüleenglükooli seostatakse võimalike toksiliste kõrvalmõjudega, isegi vähkkasvajate esinemisega. Kunstlikke värv- ja maitseaineid kasutatakse selleks, et muuta toidu välimus atraktiivsemaks ja toit loomale maitsvamaks. Kuivtoidu kvaliteeti on võimalik hinnata pakendi etiketil loetletud koostisainete põhjal. Koostisained märgitakse kaaluliselt kahanevas järjekorras. Esimesena märgitu on olulisim, kuna seda sisaldub toidus koguseliselt kõige rohkem. Esimesed kümme koostisainet moodustavad tavaliselt

80% või rohkemgi kuivtoidu koostisest. Mõistlik oleks pöörata tähelepanu sellele, kuidas samasse tootegruppi kuuluvad koostisained on nimekirjas välja toodud. Näiteks koeratoidu etikett: kanaliha, jahvatatud mais, maisigluteen, jahvatatud nisu, maisikliid … Maisitooted kokku ületavad siin tegelikult kanaliha kogust ja tuleb välja, et koostisainetest suurima sisaldusega on hoopis mais. Evolutsiooniliselt on koerad ja kassid aga lihasööjad ning mais neile peamiseks toiduaineks kindlasti ei sobi!

USA päritolu BLUE Buffalo täisväärtuslikud kuivtoidud koertele ja kassidele. Tooted on saadaval kahes sarjas: teraviljavaba Blue Wilderness™  ning Blue Life Protection™ Formula. Loe lähemalt: www.valgekihv.ee

Eestisse on jõudnud esimene uue põlvkonna kuivtoit GranataPet! Toit on töötatud välja Müncheni Ülikooli vet. arstide grupi poolt. Kuivtoit sisaldab kuni 75% linnuliha, looduslikku glükoosamiini ja kondroitiini, väärtuslikku granaatõuna, L-karnitiini jm. Erinevad kuivtoidud ja konservid on erinevatele vanuseastmetele ja erivajadustega koertele ning kassidele! GranataPet toitude juurde sobivad hästi GRAU looduslikud toidulisandid. Sisaldades ravimtaimi, merevetikat, koorikloomi, pähkliõli jms, on GRAU tooted kõige tervislikumad toidulisandid, mida pakkuda oma koerale ja kassile.

GranataPet ja Grau- kompromissitu keemiast prii Saksa kvaliteet!

Maaletooja: Grau Eesti OÜ Tel. 5660 9370 koduleht: www.graueesti.ee ja www.kuivtoit.ee

Tooteid leiad: koertekeskusest, Mustamäe tee 5 Hortese aianduskeskuse lemmikloomaosakonnast Maaletooja: OÜ Eurotek, www.ardengrange.ee tel. 510 3438


2

Toidu ülejäägid koerale – terviseriskid ja mure ... Lemmikloomaomanikke on ka h es u g u se i d: n e i d, kes annavad oma lemmikule maiuseks inimtoitu, ja neid, kes to i d ujä ä k i d eg a o ma lemmiklooma toidavadki. Kui anda loomale väikestes kogustes inimtoitu, näitab see lemmikule, et teda hoitakse ja armastatakse, kuid päriselt jääkidega toitmine mõjub looma seedimisele halvasti ning võib kaasa tuua terviseprobleeme. Samuti tuleks teada, et mõningaid toiduaineid ei tohiks üldse koerale anda. Siin on mõningad näpunäited, kuidas hoida oma koer terve ja rõõmsana. Vähenda toiduülejääkidega söötmist Kui toidujääke antakse koerale harva ja väikestes kogustes, ei ole need loomale ohtlikud. Samas peab endale teadvustama, et ülejäägid ei ole tasakaalustatud toiteväärtusega, seega pole garanteeritud ka koera tasakaalustatud toitumine. Koertele meeldivad väga rasvaja lihalõhnalised toidud, kuid need üksinda ei sisalda kõiki olulisi toitaineid ning seetõttu ei taga need ka täielikku toitainete vajadust. Liiga suur rasvakogus võib viia see-

detrakti häirete, kõhulahtisuse ning isegi tõsiste terviseriketeni nagu pankreatiit. Rusikareegel selle ärahoidmiseks on vähendada nii koerale antavate inimtoidu ülejääkide kogust kui ka sagedust. Proovi järgida reeglit, et koera päevasest toidukogusest üle 5% ning nädalas üle kolme korra ei antaks talle jääke oma toidulaualt. Toida koera tasakaalustatud professionaalse täissöödaga Tänapäeval on kaubanduses laialt saadaval suures valikus erinevaid kvaliteettoitusid, mis on valmistatud nii, et tagavad loomale piisava toitainete- ja energiavajaduse, mis erineb suuresti inimeste omast. Usaldusväärsuse tagab toidupakkidel nähtav koostisainete loetelu ja toiteväärtuse sisaldus, millega tagatakse toidu turvalisus. Kvaliteettoidud on tasakaalustatud toidud, mis tagavad koerale pika ja tervisliku elu. Toidud, mida ei tohiks koerale anda Kuigi koer naudib, kui peremees annab talle enda kõrvalt toidupalakesi, ei ole teatud inimtoidud koertele sobilikud ning neid ei tohiks lemmikule üldse anda. Need on näiteks:

šokolaad – šokolaad sisaldab teobromiini, ühendit, mis on väga sarnane kofeiinile, mis on koertele toksiline, kui seda suurtes kogustes süüa. Väldi šokolaadimaiuse andmist ning taga, et koer ei saaks šokolaadi kätte, et ära hoida juhuslikku söömist; toores liha või munad – toores liha ja munad võivad olla lihaga edasi kanduvate haiguste nakkusallikaiks ning munavalge võib põhjustada toitainete tasakaalutust nagu biotiinivaegust ja vähendada proteiini seeduvust; piimatooted – täiskasvanud koertel on vähendatud võime seedida laktoosi, suhkru algvormi, mida leidub piimatoodetes. Suures koguses piima või teiste piimatoodete söömine võib põhjustada seedehäireid või kõhulahtisust; sibul ja küüslauk – suurtes kogustes sibula või küüslaugu söömine on koertele toksiline ning võib põhjustada punaste vereliblede kadu ning aneemiat. Paljud koerad armastavad küüslaugu ja sibula maitset, nii et hoidke sibul ja küüslauk, mida kasutate toiduvalmistamisel, koertele kättesaamatus kohas; lisandid – toidulisandid ei ole vajalikud ning need viivad lõpuks toiteväärtuse tasakaalust välja. Parim viis tagada koerale rahuldav,

hea ja tasakaalustatud toit, on valida kaubandusest sobilik kvaliteettoit. Artikli on kirjutanud Linda P. Case, kes on kassi- ja koeratoitumise, -käitumise, -treenimise ning looma tervise edendamise spetsialist. Ta on kirjutanud nendel teemadel neli erinevat raamatut. Linda P. Case on olnud Illinoisi ülikoolis loomateaduste osakonna õppejõud ja programmi koordinaator ning veterinaarmeditsiini abiprofessor. Artikli on inglise keelest tõlkinud H. Zäro, Duett OÜ

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

Kuivatatud seakõrv Kuivatatud magu Kuivatatud kops Kuivatatud närimistoru Kuivatatud maks Kuivatatud kanapugu Kuivatatud kanakael Kuivatatud mage kala Närimisliha Assortii Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hambaja igemeprobleemide tekkimist. Preemia tooteid müüvad: RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618 e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee


3

Kuidas koduses majapidamises kirpe tõrjuda Kirbud on ühed levinumad kasside ja koerte par asiid i d . Na d o n v ä i kese d, lameda kuju ja punakaspruuni värvusega ning toit u va d lemm i kl o o ma d e verest. Kirbud eelistavad s o o j u st ja e n amast i o n neid näha suvel, kuid pehmed talved ning ühtlaselt köet ud ma jad on p õh juseks, miks kirbud ründavad loomi kogu aasta jooksul. Kirbud elavad talve üle vastse staadiumis ja kasvavad kõige paremini soojadel, niisketel kevad- ja suvekuudel. Olenevalt elukeskkonna tingimustest võib kirbu arengutsükkel kesta kas 2–3 päeva või kuni aasta. Kirpudest lahtisaamiseks tuleb see arengutsükkel katkestada. PermaGuard on kirbutõrjevahend, mis on loodud kirpude hävitamiseks koduses majapidamises. PermaGuard on kiiretoimeline ja kauakestev vahend, mis tapab nii täiskasvanud kirbud kui ka nende vastsed. Kirpude hävitamiseks ja uue invasiooni vältimiseks pihustada preparaati vaipadele, loomade asemetele ja pehmele mööblile, see annab pikaajalise kaitse umbes kuueks kuuks.

Probleemid, mida kirbud võivad põhjustada PermaGuard sisaldab kaht kvaliteetset toimeainet: •• permetriini – putukamürki, mis tapab need täiskasvanud kirbud, kes ei ole loomade peal, vaid nende ümbruses, ning noorvormidest arenevad kirbud; •• methoprene’i – putuka kasvu regulaatorit, mis takistab kirpude munade ja vastsete arenemist täiskasvanud kirpudeks.

Kui kirpe on vähe, võivad need jääda märkamata. Peamine probleem lemmikloomadel on allergiline reaktsioon, mida põhjustavad kirpude hammustused ja väljaheited. See reaktsioon, mida nimetatakse kirbuallergiliseks dermatiidiks (FAD), võib muuta lemmikloomad rahutuks ning põhjustada sügelust ja ebamugavustunnet. Paljud kirbuhammustustest tekkinud infektsioonid võivad põhjustada aneemiat, eriti just noortel lemmikloomadel. Kirbud hammustavad ka inimesi, sageli pahkluude piirkon-

nas, ning need hammustused võivad põhjustada üsna tugevat sügelust. Samuti levitavad kirbud paelusse ning seetõttu peaks koertele ja kassidele, kel on kirbud, andma lisaks kirbutõrje tegemisele ka ussirohtu. Loe täpsemalt www.minulemmikule.ee PermaGuard’i leiad ka kõikidest hästivarustatud Apotheka apteekidest, mille ukselt leiad kleepsu „Küsi ravimit oma lemmikloomale”.

PermaGuardi on ohutu ja mugav kasutada, kuna see on: •• universaalne – sest teda on võimalik pihustada iga nurga all ning seetõttu on teda lihtne pihustada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse; •• keskkonnasõbralik – aerosool ei sisalda klorofluorokarbooni; •• saadaval 400 ml aerosoolina.

Veterinaardiagnostikakeskuse loomakliinik Tänapäevane loomade haiguste – nii nakkavate kui ka mittenakkavate – diagnoosimine ei erine oluliselt inimeste meditsiinidiagnostikast. Peab aga mainima, et humaanmeditsiini kliiniline ja laboratoorne diagnostika on viimase sajandi jooksul arenenud paralleelselt teraapia ja kirurgiaga, mida ei ole toimunud veterinaarmeditsiinis. 15–20 aastat tagasi teenindasid veterinaarlaborid ainult põllumajandusloomi ning väikeloomade laboratoorseid analüüse tehti üksikuid, vähem kui 1%. Samuti oli vähe väikeloomaarste ja -kliinikuid. Tänaseks päevaks on olukord tunduvalt muutunud: väikeloomakliinikute arv on oluliselt kasvanud ja igas korralikus kliinikus on oma labor, diagnostikaseadmed, ekspressanalüsaatorid, kvaliteetne mikroskoop jne. Tänapäevased vere ja uriini ekspressdiagnostilised meetodid ei nõua kasutajalt palju oskusi. Raskemate analüüsidega on aga olukord teine: viirushaiguste analüüsitulemuste hindamine, uurimismaterjali kogumine, töötlemine ja värvimine võivad sageli raskusi tekitada. Paraku puudub Eestis veterinaardiagnostika eriala õppimise võimalus. Kui loomaarst soovib arendada ennast selles valdkonnas, on tal ainuke või-

malus õppida välismaal, mis nõuab raha ja aega. Näiteks hematoloogiks või tsütoloogiks õppimine kestab 5–10 aastat ja veelgi pikem on patoloogi eriala omandamise aeg. Ausalt öeldes on spetsialiste Eestis vähe. Meie Veterinaardiagnostikakeskuse loomakliinikus, mis asub Tallinnas Kiili tänav 11, on see probleem lahendatud. Loomakliinikus on kõik vajalikud diagnostikaseadmed ja töötab ka labordiagnostikaspetsialist, kes uurib materjali ja konsulteerib siis vastavalt analüüsitulemustele. Siin tehtavate uuringute valik on lai: mikroskoopilised kudede ja kehavedelike analüüsid, patoloogilis-anatoomilised lahangud surma põhjuse väljaselgitamise või isegi diagnoosi tuvastamise eesmärgil. Tähelepanu vääriv on see, et uurimismaterjali (kehakoed, veri jne) saab võtta loomalt kohapeal Veterinaardiagnostikakeskuse

loomakliinikus. Sellepärast saadavadki paljud teiste kliinikute loomaarstid patsiente meie kliinikusse uuringutele. Arstid hindavad väga seda võimalust, sest analüüside tegemiseks korralikku veterinaarlaborisse pöördumist võib võrrelda olukorraga, kus liigestehaigusega loom saadetakse erialaarstile – ortopeedile, kes omab vastavat ettevalmistust teatud valdkonnas, kogemust ja vajalikke seadmeid. Veterinaardiagnostikaspetsialist oskab arvestada erinevate loomaliikide (nii kasside, koerte kui ka eksootiliste loomade) keharakkude ja haiguste iseärasusi. Meie arstid täiendavad ennast pidevalt – õpivad, teevad koostööd teiste laborite (Laboklin Saksamaal, Riia Riiklik Vetlabor, Tallinna ja Tartu VTL jne), loomaarstide ja loomakliinikutega kogu Eestis, konsulteerivad spetsialistidega mitte ainult veterinaarmeditsiini vaid ka humaanmeditsiini valdkonnast. Veterinaarpatoloog Sergei Tšerednitšenko Veterinaardiagnostikakeskuse loomakliinik Kiili 11, Tallinn 13423 Avatud: E–R 9–21 L, P 10–19 Tel 6733 101, 5629 8590


4

Õpetatud koer oskab paremini käituda Foto: Kristo Nurmis, EPL arhiiv

Kristiina Viiron Minna oma koeraga kooli või püüda teda ise õpetada, kipub ilmselt ikka al g a j a k o e r a o ma n i k u pähe kerkima. Koertekoolitaja ning kahe rottweileri omanik Sirje Vets tõdeb, et koeraga – ka siis, kui tegu on pere esimese koeraga – ei pea ilmtingimata koolis käima. „Tean inimesi, kes ütlevad, et koer kuuletub neile ja nende kooselu laabub,” täheldab ta. Tavaliselt aga vajavad algajad koeraomanikud koera kasvatamisel siiski mingisugust abi ja toetust, mida võib saada näiteks käsiraamatutest, aga kindlasti koertekoolist. Sirje Vetsi sõnul tuleb sõna „koertekool” all mõista tegelikult koeraomanike kooli – koertekool on koht, kus õpetatakse koeraomanikke oma lemmikuga toimetama, antakse juhiseid, kuidas õpetada koeri käsklusi täitma, ning aidatakse leida ka ühele või teisele probleemsele olukorrale lahendusi. See, millistele koolitustele minna, sõltub omaniku soovist ja eesmärkidest, mida ta oma loomalt ootab. On inimesi, kes tulevad koeraga kooli, et osata temaga igapäevaselt toime tulla

ning saavutada omavahelist head suhet, teised tahavad tõsiselt süveneda koerasporti, minna koeraga võistlema jms. Aitab igapäevaelus Võimalusel soovitab Vets osaleda grupitreeningutel, et loom harjuks peremehe käske täitma ka teiste koerte juuresolekul ning mõistaks, et kõik siin ilmas käib inimese taktikepi järgi. Vajadus, et koer viivitamatult kuuletuks, võib igapäevaelus vägagi marjaks ära kuluda. Juhtub näiteks, et koer pääseb lahti ja tahab tormata üle tee peremehe juurde, kuid samal ajal läheneb auto. Kui tegu on õpetatud ja kuuletuva koeraga, annab peremees talle kiiresti käskluse „lama”, „istu” või midagi muud, mis koera nimetatud asendisse naelutaks. Loom jääb pidama, auto möödub ning ohtlik olukord ongi lahenduse leidnud. Teisalt oskab õpetatud koer näiteks ka arsti juures paremini käituda – laseb probleemideta kõrva, suhu vaadata, end kombata või muid vajalikke protseduure läbi viia. Peremees olgu visa Õpetada-koolitada saab igas vanuses koera. Vanasõna ütleb küll, et vana karu enam tantsima ei õpi, kuid Vetsi kinnitusel

Kuuletuva koeraga on igapäevases elus hõlbus toime tulla. Ütled „istu” ja ta istubki ning jääb peremehe naasmist ootama.

Kas hoolid oma koerast?

koerte puhul see tõdemus ei kehti. „Olen näinud viieaastast koera, kes alustas puhta lehena ja kaheksa-aastaselt käis maailmameistrivõistlustel,” osutab staažikas koertekoolitaja. Küll tuleb vanemas eas koera õpetamiseks varuda rohkem aega ja kannatust, et kõik õpetatav loomale ka kinnistada. Üldse nõuab koera kasvatamine inimeselt head distsipliini, osutab Vets. „Iga päev pead õpitavat kordama ja kordama. Et käsklus kinnistuks, tuleb seda läbi teha võib-olla tuhat korda. Kodutööd tuleb teha iga päev!” Koera kasvatamist võib julgelt võrrelda lapse kasvatamisega ning see nõuab omanikult ja kõigilt tema pereliikmetelt järjekindlust ja kannatlikkust jääda ühtviisi loomale esitatud nõudmiste juurde. Koerad nagu lapsedki on väga varmad piire katsetama. Vets toob näite olukorrast, kus koerale on magamisase määratud esikusse. Koer aga nurub tuppa, kraabib ukse taga, niuksub…Kui nüüd peremees koeraga kasvõi riidlema läheb, jääb koer võitjaks, sest ta ju saavutas peremehe tähelepanu. Järgmisel korral aga jagub koeral visadust veelgi

kauem ukse taga möllata, sest ta teab, et peremees tuleb ükskord niikuinii… „Inimesed annavad sageli teadmatusest koerale valesid signaale,” nendib Sirje Vets. Piirid paika Kui Airi Lokk Šveitsi valge lambakoera Joy omanikuks sai, läks ta temaga peagi koertekooli. Airi ütleb, et koolituse peamine eesmärk oli koera sotsialiseerimine. „Ma ei oleks ise oma tarkusega koeraga toime tulnud,” arvab ta. „Kui ta näiteks kutsikana tänaval kassi nähes rihma sikutab, oleksin ma sellesse palju leebemalt suhtunud ja koera kasvades pidanud probleemidega tegelema. Ma ei oleks osanud piire paika seada. Erilist järjepidevust nõudis kutsikale selgeks tegemine, et diivan pole tema pärusmaa ja väiksed lapsed pole näksamiseks mõeldud.” Koolis õpitut kasutab ta igapäevaelus praktiliselt kogu aeg. „Näiteks enne koerale toidu andmist loon temaga silmside – see on vajalik, et koer harjuks enda tegemisi minu järgi toimetama,” selgitab ta. Nüüdseks on Airi Joyga läbinud mitmeid koolitusi ning käib temaga vahel võistlemas. „Tekkis hasart,” nendib ta.

Koerale ja kassile

www.koerteregister.ee Esimene ülemaailmne Koerteregister Koeraomanike suur probleem on see, et koerad jooksevad ära ja jäävad kadunuks. Kuigi koer leitakse kellegi poolt üles, siis kuidas leida tema omanikku? Koera kiibistamine ja registreerimine Koerteregistris kiirendab oluliselt kaduma läinud koera omaniku leidmist ning aitab kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele. Kuni aasta lõpuni on Koerteregistris koera registreerimine poole soodsam, hind ainult

€ 4.75! Registreerimine on lihtne ja kiire protsess ning lemmiku kaotsimineku korral on see hindamatu abi Teie ülesleidmisel. Saa meiega sõbraks: http://www.facebook.com/Koerteregister

Küsi loomakliinikutest üle Eesti! Turustaja: Maxx Pharma OÜ, Kaluri tee 5, Haabneeme. Tel: 650 6087 maxx@maxx.ee, www.maxx.ee


5

Tervis – tähtis nii sulle kui ka su lemmikule Foto: Kadri Uibomägi

Toitmine mä är ab, kuidas k u l g eb te i e k o e r a el u. Õigest toitumisest sõltub, kas kutsikast kasvab terve koer. Täiskasvanud koera valesti söötes võime rikkuda tema tervist ja üldist heaolu. Sama põhimõtet tuleb järgida ka kasside puhul . Õige toi t umi sega saame ennetada haigusi, pikendada eluiga ning anda loomale elurõõmu heast tervisest. Koerad Kuidas aga saada aru, kas toit, mida koerale antakse, on piisavalt kvaliteetne ja sisaldab kõiki eluks vajalikke toitaineid? Selleks uurige oma koera tervislikke näitajaid. •• Koera kõrvad peavad olema puhtad. See tähendab, et kõrva sisenahk peab olema puhta heleroosa tooniga. Sinna ei tohi koguneda mustust. Kõrv ei tohi punetada! •• Silmad ei tohi vett joosta ning olla rähmased. Kui seda esineb harva, mõelge, mida on koerale hiljuti tavapärasest erinevat pakutud. Kui aga silmad on pidevalt vesised, on ilmselgelt tegemist ärritusega, mis tuleneb sobimatust toidust. •• Uurige koera nahka. See ei tohi punetada, vaid peab olema heleroosa nagu kõrvaski. Nahal ei

tohi esineda punne, kärnasid, löövet ega mädakoldeid. •• Koera hingeõhk ei tohi haiseda. Halb lõhn näitab, et mao happesus on paigast ära. Selline protsess tekitab hambakivi ning pelgalt hammaste harjamisega probleemile lahendust ei saa. •• Kvaliteetse toidu puhul puhastuvad pärakupaunad iseenesest (v.a mõni tõug, kellel on geneetiline eelsoodumus). Kehva toidu korral koguneb sekreet paunadesse ning tekitab loomale vaevusi, mille sümptomid on päraku lakkumine ning tagumiku mööda maad lohistamine, võib eralduda ebameeldivat haisu. •• Hinnake kehakaalu, karvkatet ja selle läiget, üldist elurõõmu ja tahtmist liikuda ning mängida. Kui leiate, et teie koeral on eelmainitud punktides vajakajäämisi, näitab see, et praeguse toidu koostises ei pruugi olla piisavas koguses toitaineid ning tuleks tõsiselt mõelda toidu vahetamise peale (olgu selleks siis kuivtoit või konserv). Olles ise labradoride kasvataja, olen käinud läbi kadalipu, leidmaks oma koertele sobivat kuivtoitu. Proovides erinevaid, leidsin, et minu kenneli jaoks on kõige sobivam Bona Ventura kuivtoit. Usaldust äratas firma enam kui 20-aastane kogemus, mille jooksul on välja töötatud naturaalne ning

Labrador Eliza, kes on Bona Ventura suur fänn ja sööb seda iga päev.

tasakaalustatud toit. Samuti oli määravaks, et Bona Ventura kuivtoidus on kõrge lihasisaldus (75– 85%). Ning mis põhiline – nimetatud toidus ei ole kasutatud sünteetilisi värv- ja maitseaineid ning vitamiine. Oluline on, et vitamiinid on saadud tõelistest toiduainetest, mitte laboritöö tulemusena, sest sünteetiliste vitamiinide omastamine on raskendatud. Need võivad toita hoopiski kasvajalisi rakke ning need vohama panna, mille tulemuseks on kasvajate teke. Samuti võivad süsteetilised ained põhjustada allergiaid ning muid tervisehäireid. Toetudes oma heale kogemusele, julgen soovitada Bona Ventura toitusid, konserve ja maiuseid

ka oma klientidele Tabasalu Lemmikloomade Keskuses. Tooksin alljärgnevalt mõningad näited elust enesest, kus koera tervis teda regulaarselt Bona Venturaga toites on märgatavalt paranenud. •• Tšau-tšau on tõug, kelle eripäraks on vesised silmad. Võin väita, et kõik tšau-tšaud, kes on nimetatud probleemiga meie poole pöördunud, on Bona Venturat süües sellele lahenduse leidnud. •• Tihti satub meie juurde erinevaid spanjeleid, kellel muresid nii silmade, kõrvade kui ka pärakupaunadega. Esimesele kahele murele oleme leidnud 100% lahendused Bona Ventura toiduga. Kuna pärakupaunade liigseks täitumi-

seks on paljudel spanjelitel geneetiline soodumus, oleme nende koerte puhul, kes pole sellest täielikult vabanenud, saavutanud selle, et nad peavad paunakesi harvemini tühjendamas käima. •• Lahenduse oleme leidnud koertele, kelle nahaprobleemide puhul ei ole ka antibiootikumiravi tulemusi andnud. •• Süües Bona Venturat on lahti saadud keskmise astme hambakivist umbes 1,5 kuuga, muud ravi kasutamata. •• Paljude koerte karvaprobleemidele (tuhm karv, kõõm, aastaringne karvaajamine) on jällegi lahendus leitud meie toiduga. Kassid Esimene indikaator, et teie kass sööb toitu, mis talle ei sobi, on kar-

vakadu meelekohtadest, samuti sagedasti esinevad naha-, põie- ja kõhuprobleemid. Järjekordselt julgen soovitada Bona Venturat toetudes isiklikule kogemusele. Enne selle toidu avastamist kulusid meie kassi tihedatele arstikülastustele päris korralikud summad. Ravisime erinevaid nahapõletikke ja pissimise probleeme. Saime pidevalt antibiootikumiravi, kuid tulemused olid lühiajalised. Kõik see lõppes umbes 4 aastat tagasi, kui hakkasime kasutama Bona Venturat. Siiani pole vaja olnud peale vaktsineerimise arsti juurde minna. Britta Puusepp, Kennel Royal Brown Tabasalu Lemmikloomade Keskuse juhataja

Bona Ventura kuivtoitu, konserve ja maiuseid on võimalik osta: •• Tabasalu Lemmikloomade Keskusest – Kallaste keskus 4, Tabasalu, Harjumaa •• Mustvee Loomakliinikust – Tartu tn 10, Mustvee •• www.lemmikutoit.ee – internetipood, kust saate toidu endale otse koju tellida Konsulteeri ja saa infot aadressil lemmikutoit@gmail.com või telefonil 5636 6971!

koerapood.ee Parim koht koerasõpradele!

Müügil lai valik erinevaid tooteid nii koertele kui ka koeraomanikele.


6

Kõige loomasõbralikumaks teoks sai annetus varjupaikadele Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) eestvedamisel valis rahvas 2011. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks lemmikloomatoidu tootja Nestlé Purina tehtud 25 tonni suuruse loomatoidu annetuse Varjupaikade MTÜ-le. Käesoleva aasta jaanuari keskel sõlmisid Varjupaikade MTÜ ja Nestlé Purina koostööleppe, millega Nestlé Purina tagab Varjupaikade MTÜ-le ligikaudu kaks kolmandikku viie varjupaiga loomatoiduvajadusest. Toetus ei ole ühekordne, vaid jaguneb aasta peale vastavalt Pärnu, Viljandi, Valga, Võru ja Virumaa varjupaikades peavarju leidvate loomade arvule ning vajadustele. Varjupaikade MTÜ varjupaikades on käesoleval aastal leidnud peavarju juba üle 520 koera ja üle 1500 kassi. Eesti Loomakaitse Selts tunnustab aasta loomasõbralikuma avaliku teo tegijat aukirjaga. Koer puuris Kõige loomavaenulikumaks avali-

kuks teoks pidas rahvas sellel aastal Viljandimaal juhtumit, kus Ivo Veinikivi pidas kodus puuris noort koera, kes suri. 1. septembri õhtul saabus ELSle teade, et Ivo Veinikivi hoiab oma korteris kahte koera ja kahte kutsikat näljas. Kööginurgas, akna all puuris peetud kaheaastane isane koer oli leidmise hetkel juba surnud, eeldatavalt nälga ja vedelikupuudusesse. Samas korteris olnud emane koer koos kutsikatega oli aga nii nõrk, et ei jaksanud enam jalul seista. Viimatimärgitud suudeti leidja kiire sekkumise tõttu õnneks päästa. Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil. Tänaseks on politsei lõuna prefektuur teinud otsuse juhtunu osas menetlus lõpetada ning põhjenduseks on toodud asjaolu, et eeluurimisega kogutud materjalide põhjal ei ole võimalik üheselt tõendada, et koera surma põhjustas toiduta ja veeta olemine. ELS on esitanud taotluse saada

prefektuurilt täpsemaid põhjendusi menetluse lõpetamise osas. Pärast täiendatud otsusega tutvumist otsustab ELS, kas kaevata menetluse lõpetamise määrus edasi. ELS korraldas aasta loomasõbralikuma ja -vaenulikuma avaliku teo valimist juba üheteistkümnendat korda. Valimine on seotud Eestis rahvusvaheliselt tähistatava ülemaailmse loomade päevaga.   Rahvas valis kõige loomasõbralikuma ja kõige loomavaenulikuma teo internetihääletusel. Möödunud aastal valiti kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks Soome organisatsiooni Pelastetaan Koiraat RY tegevuse, mille toel on kodu leidnud mitutuhat Eesti koera ja kassi. Kõige loomavaenulikumaks avalikuks teoks valiti Pärnu elanike Indrek ja Marge Arumäe koera ja tema kutsikate hooletusse jätmine, mille tagajärjel kutsikad hukkusid. Koeraema oli väga tugevas alakaalus, lihased olid kõhetunud ning vaglad olid looma naha veristanud.

Kui looma elutee on lõppenud Iga loomaomaniku jaoks jõuab kord kätte päev, mil ta on sunnitud oma sõbraga igaveseks hüvasti jätma. Mis saab aga lemmiku põrmust? Kuhu ta matta, elades ise kortermajas? Oma maja puhul saab ju looma viimse puhkepaiga seada ka koduaeda, ent mis saab siis, kui kunagi peaks tekkima soov mujale kolida? Maardus asuv OÜ Cremo Center pakub võimalust lasta oma lemmikloom tuhastada. Samuti pakub ettevõte võimalust soetada lemmiku tuha tarvis urni. Kes soovib, võib hiljem urni talle sobivas kohas säilitada, kuid muidugi saab urni ka traditsiooniliselt sobiva koha olemasolul maha matta. Samuti kasutatakse võimalust

Lai valik koerakuute

otse tootjalt! www.inpuit.eu Tel 533 00 737

heita oma lemmiku tuhka näiteks merre. „Nii, kuidas inimene soovib ja talle lohutavam on,” tõdeb Cremo Centeri juhatuse liige Natalja Badjuk Tellida saab nii individuaal- kui ka üldtuhastamist. Enne tuhastamist saab oma sõbraga spetsiaalses leinaruumis hüvasti jätta ning seda võimalust tihti ka kasutatakse. Samuti pakub ettevõte vajadusel looma transporti krematooriumisse. Enne hüvastijättu ja tuhastamist säilitatakse looma põrmu külmkambris. Badjuk märgib, et väga paljude inimeste jaoks on väga oluline teadmine, et kremeerimisele läheb ainuüksi nende loom. Seetõttu paigaldatakse peagi leinaruumi kaamerad, mille abil on näha, et pärast hüvasti-

jättu liigub lemmikloom ahju, kus ei ole eelnevalt mitte kedagi. „On arusaadav, et inimesed tahavad veenduda, et just nende looma tuhastatakse,” täheldab Badjuk. Tuhastamise protsessi ennast muidugi jälgida ei saa. Lisaks sellele, et looma tuhastamine on tänuväärt lahendus korterielanike jaoks, saab seda soovitada ka oma majas elavatele inimestele, kelle sõbra elutee on lõpule jõudnud. Seda iseäranis siis, kui surm saabus raske (nakkus)haiguse tagajärjel. „Mattes haigusse surnud looma oma maja juurde, võivad haigustekitajad keskkonda pääseda,” selgitab Badjuk. „Või kui inimene tahab kolida, ei jää talle ikkagi enam oma lemmiku hauda.”

OÜ Cremo Center

LEMMIKLOOMADE KREMATOORIUM Tel. +372 58 251 951 www.cremo.ee

Vana-Narva mnt. 14A, 74114 Maardu


7

Hea toitumine meie lemmikule – kuidas sellest aru saada?

on ju selge, et pärast küpsetamist komponentide kaal ning mahuline vahekord muutub. Näiteks, kui koostisainete loetelus on ühel pakendil esikohal värske liha ja teise puhul kuivatatud ehk dehüdreeritud liha ning neid on koguseliselt isegi sama palju, on pärast küpsetust värske liha kogus vee eraldumise tõttu oluliselt vähenenud. Sellest tulenevalt on ka võimalik saadav toitainete hulk erinev. Kui näiteks sajas grammis lihas on 25% valku ja toit sisaldab 100 grammi kuivatatud liha, jääb valgukogus pärast toidu küpsetamist samaks. Kui aga koeratoidu koostises on näiteks 100 grammi värsket liha, on sellest küpsetusprotsessis 50–75% vee eraldumise tõttu kaduma läinud. Seega on ka väärtuslikku valku järel kordades vähem, umbes 6–13%. Ainuüksi toodud näidete põhjal saab öelda, et kuivatatud lihaga toit on kvaliteetsem.

portsjonist maksimaalse koguse toitaineid ning vähendab jääkide teket, mis kajastub otseselt väljaheite koguses. Näiteks on Royal Canini toitude puhul tooteinfos välja toodud lisaks arvutuslikule ka reaalne toiteväärtus, mis annab seeditavuse kohta palju usaldusväärsema info. Samasuguse näite võib tuua ka teraviljade kohta. Üldiselt on teada, et loomseid valke seedivad kassid ja koerad paremini ning teraviljavalke halvasti. Kasutades aga toidus teraviljast eraldatud valgulist osa, võib see olla samaväärse või isegi kõrgema seeditavusega kui mõni loomne valguallikas. Kui näiteks nisugluteeni kohta, mida taimetoitlased kasutavad liha asemel valgu saamiseks, räägitakse sageli, et see on looma jaoks väärtusetu, siis L.I.P valkude (vähe mitteseeditavaid valke) märgistus Royal Canini toodetel kinnitab ja tõestab selle toitaine väga kõrget omastatavust ka koera ja kassi organismis. Kuigi, olles eelnevalt rääkinud toidu hindamisest vajalikkuse, mitte nautlemise seisukohalt, tuleb tunnistada, et isuäratavus (loe: meeleorganid võtavad toidu hästi vastu) on samuti hea ning oskusliku toiduvalmistamise näitaja. Tervislik, tasakaalustatud ja kvaliteetne toit on väärtusetu, kui lemmikloom seda ei söö. Kokkuvõtteks on hea toidu eelduseks oskuslikult valitud ja vajadusi rahuldav koostis, toidu kõrge seeditavus ja isuäratavus. Oluline on ar vestada ka pakendiinfot, et mõista toidu koostisainete tegelikku väärtust pärast küpsetamist – näiteks liha puhul. Toidu kõrget seeditavust tõestab lemmiku väljaheidete võimalikult kompaktne kogus, mille põhjal saame teada, kui suure osa loomale antud toidu kogusest on koer või kass omastanud ning kui suur osa oli talle kasutu ehk väljus ilma omastamata. Royal Canini toitudes on kõik, mis vastab hea toidu tunnustele, olemas!

Teraviljavalgud seeditavaks Toidust kasu saamise seisukohalt on organismi jaoks oluline, et toit seediks hästi. See võimaldab saada väikesest

Anu Poopuu, Vilde tee loomakliiniku loomaarst

Soovist oma lemmikute eest hoolitseda ja neile parimat võimaldada, tuleb loomadele pakutav toit alatasa jutuks. Inimeste jaoks on söömine väga olulise väärtusega ja ütlemata mõnus tegevus. Hea toidu kontekstis on olulisteks märksõnadeks toidu serveerimine, selle väljanägemine ja maitse ning kindlasti ka seltskond. Palju kõneainet pakub ka toidu tervislikkus, mis paneb meid üht või teist rooga menüüsse valima. Meie kulutame päevas palju aega, et mõelda sellele, mida saab lauale panna lihtsamalt, soodsamalt, kvaliteetsemalt, tervislikumalt või maitsvamalt ning sel moel ka meie keha nõudmisi ja vajadusi rahuldavalt. Samuti kerkib pidevalt jututeemaks koerte ja kasside toit. Hea toitumine peaks võrduma tervisliku toitumisega. Et seda mõista, tuleb söömisse suhtuda mitte nautlemise, vaid vajalikkuse seisukohast lähtudes. Peame mõistma, et toiduga peab keha kätte saama kõik eksisteerimiseks ja laitmatuks toimimiseks vajalikud toitained ning energia. Mis on toitained? Tervislik toitumine põhineb toitainetel. Kui valmistame näiteks kaerahelbeputru, siis vastavalt retseptile kasutame seal kaerahelbeid, vett, soola, võib-olla ka piima ja suhkrut ning pärast sööme seda maasikamoosi või hoopis võiga. Kõik eelpool loetletu on toidu komponendid, ilma milleta me kaerahelbeputru valmistada ei saaks. Nende toidu komponentide sisse ongi peidetud keemilised ained, mida nimetatakse toitaineteks. See tähendab, et süües kaerahelbeputru, saab keha tegelikult süsivesikuid, vitamiine, valke, rasvu või mineraale. Lisaks sellele, et keha vajab toitaineid, tuleb arvestada ka toidust saadavat energiat – need peavad omavahel tasakaalus olema. Kui toit on liiga rammus, aga ühekülgne, saab kõht ruttu täis, kuid ei kata organismi vajadusi. Lemmikloomadele toitu valides tuleb samuti lähtuda nende organismi vajadusest. Kogu ümbritseva keskkonna tajumine toimub meil kõigil väga erinevalt ning teadmata täpselt, milline toitainete-

Usaldusväärseks koeratoiduks võib pidada Royal Canini brändi tooteid.

kooslus oleks kassile või koerale parim, on loomulik, et suhtume nende toidusse pigem meie tajudest (ehk kuidas toit maitseb või välja näeb), mitte aga looma vajadustest lähtuvalt. Usaldusväärseks tuleks pidada Royal Canini brändi tooteid, mille valmistamise aluseks on koerte ja kasside vajadused, mitte vastavus meie maailmatunnetusele. Kui meie maitse- või nägemismeele jaoks tundub kuivtoit üksluisena, siis loomad sellesse nii ei suhtu. Kvaliteetse kuivtoidu eeliseks on see, et kasutatud koostisained on purustatud ühtlaseks massiks ning loom saab toidukogusest kätte kogu vajamineva toitainete komplekti. Tähelepanu koostisele Kui süveneda kuivtoitude pakendiinfosse, on pealtnäha sarnase koostisega toidud tegelikult erineva toitainelise sisalduse ja kooslusega ning kvaliteedi üle otsustamiseks on oluline kajastatud infost õigesti aru saada. Toidu valmistamiseks kasutatud koostisained peavad olema kirjeldatud koguseliselt alanevas järjekorras enne toidu küpsetamist. Kui selle üle natuke mõelda,



Lemmikloom