Issuu on Google+

Lasteleht S체gis 2010

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Ave End, ave.end@epl.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee

Lasteleht

5 LÜHIDALT

Peremess ootab väikeseid ja suuri Laupäeval lööb taas kord uksed valla koguperemess „Laps ja pere“. Kaks päeva on täis tegemist ning uudistamist nii emadele-isadele, lastele kui ka vanavanematele. Pere väiksematele jutustab ja mängib  Karlsson Iloni imedemaalt, jõuluaega tuletab meelde üllatuskülaline jõuluvana, kes juba võtab vastu jõulusoove, kuulab ära luuletused ning laulab koos lastega karaoket. Selveri Tibu lastealal valmistatakse küpsisetorti ja võileibu; metsatuka kunstiaida

töötoas aga meisterdatakse käevõrusid, väänatakse sõrmust ja maalitakse kivide peale õnnemärke. Kõik see on vaid pisku pikas ürituste ja ettevõtmiste nimekirjas. Kuid kindlasti tasub seegi kord panustada taaskasutusaktsiooni. Nimelt kutsub messi korraldaja Taveco Disain OÜ kõiki külastajaid kaasa võtma selliseid lasteraamatuid ja puhtaid ning terveid mänguasju, mida kodus enam ei vajata. Kõik lahked andjad saavad ka ise teiste

toodud kraami hulgast midagi meelepärast välja valida. Koguperemess toimub 25. ja 26. septembril Saku suurhallis ja seekord juba 18. korda. Rohkem infot leiab veebilehelt: www.lapsjapere.eu

Septembri algusest hoiab Tallinnas Kalamaja ja Pelgulinna piiril Telliskivi loomelinnakus lapsi Susapusa lastehoid. Lapsehoidjad ootavad korraga kuni kümmet last vanuses 1,5–7 eluaastat. Hinnad on nagu eralastehoius ikka, kuid võimalust tasub igal juhul uurida. Vaata: www.telliskivi.eu ja www.susapusa.ee

Lapsevanemate kool avas hooaja Tartu waldorfgümnaasiumi juures tegutsev lapsevanemate kool avas uue hooaja toiduteemalise loenguga. Et see oli alles algus, annavad koolipidajad teada, et kooli on oodatud kõik tulevased ja praegused emad-isad. Tartu lapsevanemate kooli ettevõtmisi toetab Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel. Küsi lisa: vanematekool@gmail.com

Õnnelik ema on hea ema Arengukeskuses Avitus alustas neljandat hooaega emade koolitusprogramm. Tegemist on tasuta psühholoogilise koolitusega Tallinnas ja Tartus. Koos otsitakse vastust küsimusele: kuidas lisaks paremaks emaks ja kaaslaseks olemisele leida taas iseennast, kuidas leida oma elus

rohkem rahu, rõõmu, jõudu ja tasakaalu? Osaleda võib koos lastega ning liituda võib kogu aasta jooksul. Küsi lisa koolituse läbiviijalt, psühholoogiliselt nõustajalt Anneli Valdmannilt: anneli@avitus. ee või vaata www.avitus.ee/noustamiskeskus.

YouTube'is on oma keskkond laste videotele

Ka mähkmed võivad olla innovaatilised

YouTube on üks populaarsematest keskkondadest, kus jagada videosid laste näidenditest, teemapäevadest jms. Kuid paljudele teeb muret sealne kontrollimatus ja võimalikud viited edasisteks vaatamisteks. Nii on osa koole YouTube’i blokeerinud ja elamuste ning edusammude jagamiseks tuleb leida teisi alternatiive. Üheks selliseks on KidsTube.  KidsTube on videote jagamise keskkond, mis on suunatud lastele. Lisatud materjalid vaatavad läbi KidsTube'i toimetajad, samuti jälgitakse kõiki kommentaare. Et keskkonda populariseerida ning õpilaste videoloomise oskusi arendada, toimuvad seal iganädalased konkursid, mis keskenduvad konkreetsele teemale.  Vaata: www.youtube.com

Telliskivi loomelinnakus tegutseb lastehoid

Üksikvanematele pakutakse nõustamist MTÜ Üksikvanema Heaks pakub tasuta juriidilist ning psühholoogilist nõustamisteenust üksikvanematele. Murega saab pöörduda veebiaadressile www.yksikvanem.com, abivajajaid nõustatakse e-maili teel. Igale probleemile lähenetakse individuaalselt ning iga inimesega tegeletakse senikaua, kuni tema küsimus on saanud parima võimaliku lahenduse.

Tee üks kena nukumaja Sel nädalal jõuavad apteekidesse müügile Hipsiku tervisemähkmed. Innovaatilised Eestis toodetud mähkmed on korduvkasutatavad ja nende loojateks on Avo ja Eero Tölpt. Hipsikut võiksid lettidelt otsida need, kel kordki on mõte põiganud ökoloogilisele jalajäljele,

mis beebi tulekuga kaasneb. Kui mõistliku kasutamise juures vajab laps terve mähkmeea jooksul umbes 75 Hipsiku tervisemähet, siis ühekordseid mähkmeid kulub sama aja jooksul nii 3680 ringis, on mähkmeloojad välja arvutanud.

1. oktoobrini ootab Tallinna linnamuuseumi lastemuuseum vahvaid, oma kätega tehtud nukumaju. Parimad saavad auhinna, kõik majakesed pannakse vaatamiseks välja lastemuuseumisse Kotzebue tänaval. Loe konkursist: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Lasteleht

6 Mine trenni ja tee lastele head

Eesti koolivaheajad on Euroopa pikimad

Sel nädalavahetusel ootab Fittest klubi tutvuma oma treeninguprogrammiga, kuid mitte ainult: sümboolne sissepääsutasu 25 krooni läheb annetusena Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikule jälgimismonitori soetamiseks. Esimene Les Mills Super Weekendi nime kandev üritus oli märtsis ja siis koguti 10 456 krooni. Seekord oodatakse spordist ja heategevusest lugu pidavaid inimesi 25. septembril Tartus ning 26. septembril Tallinnas ja Pärnus. Rohkem infot ja treeningute kava leiad: www.fittest.ee

Eesti kooliõpilased puhkavad rohkem kui Euroopa õpilased keskmiselt, selgub Euroopa hariduse informatsioonivõrgustikust Eurydice. Sel õppeaastal on Eesti koolilastel koos suvevaheaja ja nädalavahetustega puhkeaga kokku peaaegu kolm kuud. Vahe-

Rahamaa õpetab rahalist kirjaoskust Septembri algusest on kõikide eelkooli- ja algklassilaste päralt eestikeelne internetimäng “Rahamaa”. Mäng annab 5–9-aastastele lastele põhiteadmised ja arusaamise rahaasjadest ning on abiks ka lastevanematele ja õpetajatele, et seda teemat lastele paremini selgitada. Mängukeskkond asub veebilehel www.rahamaa.ee.

ajapäevade arv Eesti põhikoolis on 86, Läti ja Leedu lapsed saavad puhata kolm päeva rohkem, vahendas BNS. Eestiga sarnane koolivaheaeg on Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Rumeenias, Küprosel ja Maltal. Kuid Tšehhis, Taanis, Saksamaal

ja Hollandis peavad õpilased leppima kokku vaid kahe vaba kuuga aastas. Kõige pikem on suvine koolivaheaeg Leedu koolilastel: põhikoolis 13 ja gümnaasiumis 11 nädalat. Vaata: http://eacea.ec.europa.eu/ education/eurydice/index_en.php

Uneteadlane: koolitunnid võiksid alata veidi hiljem Koolilastele oleks kasuks, kui nad saaksid hommikuti kauem magada, ütles Tartu ülikooli kõrvakliiniku unekeskuse juht Marlit Veldi. „Hommikupoolne ehk unenägude uni on see osa unest, millega salvestatakse kogu õpitu ja omandatu. Lastel on see hoopis pikem,“ vahendas Veldi sõnu Eesti Päevaleht. „Mina olen seda meelt, et lapsed magaksid kauem. Kui vaadata tudengeid, siis hommikupoolsetes loengutes on nad küllaltki unised, kuid samas vanemad inimesed, täiendusarstid, on

loengus hommikupoole väga virgad. Noor inimene vajab õppimise perioodil seda hommikupoolset und.“ Veldi sõnul tuleks koolitundide algus une seisukohalt kindlasti hilisemaks lükata, ent probleem tekib siis, kui vanemad lähevad varem tööle. „Kui algklasside lapsed lähevad kell 23 magama ja tõusevad kell seitse, siis seda on nende organismi jaoks absoluutselt vähe. Vanemad peaksid vaatama, et lapsed läheksid õigel ajal magama,“ toonitas Veldi. 1 KÜSIMUS

Kas kool võib muuta kohustuslikuks spordivarustuse ostmise kehalise kasvatuse tunniks, suusaveerandil näiteks? Vastab Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant: „Õpilane on kohustatud õppetöös osalema, kuid see pole võimalik, kui vajalikud õppevahendid puuduvad. Riikliku õppekava täitmise tagamine on koolipidaja ja koolijuhi ülesanne. Õppekeskkond koos vajalike õppevahenditega kujundatakse riigieelarvelise toetuse, koolipidaja eraldiste, sihtasutuste laekumiste ja annetuste abil. See tähendab, et koolipidaja peaks planeerima kooli eelarvesse vajadusel ja võimalusel raha õppetöö läbiviimiseks, näiteks vajaliku suusavarustuse ostmiseks. Et kindlustada kõigile õpilastele suusatama õppimise võimalus, peaks koolil olema oma suusabaas. Selle loomiseks saavad ettepanekuid teha kooli hoolekogude kaudu lapsevanemad, samuti saavad nad ise kaasa aidata, loovutades näi-

teks oma lastele väikeseks jäänud suuski või uiske. Loomulikult on ka lapsevanemal teatud kohustus tagada, et omakorda tema laps saaks täita talle pandud kohustusi. Kui suusavarustuse ostmiseks puuduvad võimalused ja kuskilt ei saa seda ka laenutada, siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et saada ainelist abi: haridusseaduse järgi annavad kohalikud omavalitsused võimaluste piires lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi. Lapsevanemad, kool ja koolipidaja peaksid tegema vajadusel koostööd, et leida võimalusi kõikide õpilaste osalemiseks suusatundides. Kuid õpilase kehalise kasvatuse hinne ei saa kindlasti sõltuda suusavarustuse olemasolust. Lastele, kellel varustust pole, koostatakse selleks perioodiks individuaalne õppekava. Suusatamise asemel võib siis näiteks kelgutada või uisutada.

Hipsik® tervisemähe on kõige hingavam vettpidav korduvmähe maailmas! Sinu laps on väärt parimat hoolitsust! Nüüd on võimalus seda talle pakkuda loodussõbralikul ja rahasäästlikul moel. Eestis välja töötatud ja toodetud uudsed korduvkasutatavad tervisemähkmed Hipsik® jätavad marlimähkmed kaugesse minevikku. Hipsikud on valmistatud pehmest kvaliteetsest puuvillast ja mähkme sisse on peidetud imeõhuke membraan, mis peab kinni vedeliku, ent laseb lapse nahal hingata. FOTO: Kaitti Kattai

Hispikud on disainitud väikese inimese keha järgi ja neid on ülimalt mugav vahetada. Tervisemähkmeid saab pesta pesumasinas ja soovi korral triikida. Hipsik tervisemähkmed on välja töötatud koostöös ämmaemandatega. Korduvkasutatavad mähkmed muudavad lapse mähkme-ea märkimisväärselt lühemaks kui ühekordsete mähkmete kasutamine. Võib arvestada, et mõistliku kasutamise juures, vajab laps terve mähkme-ea peale ca 75 Hipsiku tervisemähet. Ühekordseid mähkmeid kuluks samade kasutuskordade peale 3680. Hipsiku mähkmeid toodetakse neljas suuruses ning erinevad tüdrukutele ja poistele. Lisaks Hipsiku tervisemähkmetele kuuluvad Hipsiku sarja mitmed abitooted: õhuvannipüksid Ulakas ja potitreeningu püksid Vallatu, imavuse suurendamiseks on rätikud. Hipsik on müügil valitud Apteek1 apteekides üle Eesti ja MotherCare kauplustes Tallinnas Kristiine ning Rocca Al Mare Kaubanduskeskustes. FOTO: Kaitti Kattai

Leia meid veebist: www.hipsik.ee www.facebook.com/Hipsik

Tallinnas: Aasa Apteek Mustakivi 3a Lasnamäe

Aia apteek Narva mnt 7 Kesklinn

Pelgulinna apteek Ädala 1 Põhja-Tallinn

Õismäe apteek Õismäe tee 1a Haabersti

Lastepolikliiniku apteek Ravi tn 27 Kesklinn

Tartus: Annelinna Keskuse apteek Kalda 43

Tartu Sõbra apteek Sõbra 56

Ida-Virumaal: Kohtla-Järve apteek Kalevi 32A Kohtla-Järve

Narva Kesklinna apteek Puškini 13 Narva

Harjumaal: Viimsi Marketi Apteek Randvere tee 9 Haabneeme

Järvamaal: Paide Vee tänava apteek Vee tn 3 Paide

Läänemaal: Rannarootsi Tervise Asjatundja Rannarootsi tee 1 Haapsalu

Lääne-Virumaal: Virumaa apteek Tallinna tn 43 Rakvere

Pärnumaal: Suurejõe Apteek Riia mnt 131 Pärnu

Saaremaal: Apteek1 Tervise Asjatundja Kuressaare Saare selveris

Viljandimaal: Mulgi apteek Jakobsoni 2 Viljandi

Võrumaal: Võru haruapteek Kooli 6 Võru Maxima

Lasteleht

8

Foto: Kaire Talviste

Jonnist saab jagu rahuliku ja kindla meelega JONN

Jonniv laps võib tahta erinevaid asju – vanema tähelepanu ja hoolt, kompida piire, vabaneda halvast enesetundest, pingest jne. Kaire Talviste Kolmeaastane Kärt nuiab poes seebimullitajat. …t algavat jonni mitte avalikus kohas lahendada, panebki ema mullitaja ostukorvi. Kassajärjekorras põrnitseb tüdruk võõraid kurja pilguga ja käsib valjuhäälselt neil ära minna. …ma keelab, aga see ei mõju. Siis ähvardab, et kui selline käitumine jätkub, rändab mullitaja riiulile tagasi. Laps ei usu ega kuuletu. …ma täidab oma lubaduse ja see vallandab hirmsa sõjakisa. Terve kodutee karjub Kärt

kui pöörane. On talv, tee libe, ema pikast tööpäevast stressis – närv ei pea vastu. Järgmisel hetkel karjub ta enda ehmatuseks lapsest veel valjemini, et jonnile lõppu teha. Õhtul magama minnes mõtleb ema, kuhu on kadunud tema väike rõõmurull, mida on ta emana valesti teinud. Süda on raske ka enda käitumise pärast. Mida teha, et selline asi ei korduks? Ootamatult puhkevad jonnihood käivad väikelapse arenguga käsikäes ja parim, mida lapsevanem

Jonn tuleb sageli ootamatult ja selle põhjus võibki jääda arusaamatuks.

Arsise Kellade Kool

Arsise Kellade Kool on huvikool, kus õpitakse muusikat läbi käsikellade. On alanud registreerimine järgmistele kursustele: • kellamängu kursus täiskasvanutele • eelkursus 5-6aastastele lastele

www.arsis.ee

Info ja registreerimine tel: 6 621 855 või info@arsis.ee

Lasteleht sel perioodil teha saab, on säilitada rahu ja eneseusaldus, kinnitab Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskuse psühholoog ja gestaltterapeut Ivika Põldsepp. „Jonni kutsub sageli esile lapse väsimus, ebamugavuse või õnnetuse tunne,” selgitab ta. „Väike laps ei oska oma enesetunnet või tahtmisi arusaadavalt väljendada, soovide täitumist kaua oodata või nende mittetäitumisega leppida. Mõne jonnihoo põhjus võib vanemale jääda täiesti arusaamatuks. Tähtsusetuna näivast pisiasjast võib käivituda nii tugev tunnete orkaan, et selle suunamine või peatamine näib võimatu.” Jonn on aregu loomulik osa Jonniv laps on sageli vastandlike tunnete küüsis. Tüüpilises jonnieas (2.–3. eluaastal) areneb kiiresti lapse tahe, samas aga puutub ta kokku paljude piiridega – soovid ja tegelikkus ei lähe kokku. See tekitab pinget, ajab vihale ja teeb õnnetuks, kuid oma emotsioonidega ta toime tulla ei oska. Kui laps tajub, et teda ei mõisteta, üritab ta veelgi jõulisemalt oma õiguse eest seista. Märatsemishoo taga võib tegelikult olla abituse tunne. „Jonn on loomulik ja paratamatu lapse arenguga kaasnev nähtus ja seda ei tohi tõlgendada kui läbikukkumist vanemana,” selgitab Põldsepp. „Vanemad, kes näevad lapse jonnis ohtu oma enesehinnangule, kipuvad jonnivat last sagedamini „paika panema”, karistama, alavääristama (küll sa oled rumal laps) ja emotsionaalselt hülgama (ma ei taha nii halba last). Stressis ja ebakindlatel vanematel on lapse osas rohkem ebarealistlikke ootusi. Näiteks peavad nad lapse kõiki eneseväljendusi ja tahteavaldusi jonniks, eeldavad, et laps kuuletub alati kohe ja vastuvaidlemata, sunnivad väsinud last käituma küpsemalt, kui ta hetkel on võimeline jne. Jonni tuleb suhtuda mõistvalt ja rahulikult. „Püüdke oma last mõista. Väikelaps, kes ei saa oma tahtmist, ei ole võimeline ilmutama täiskasvanulikku enesekontrolli. Ka täiskasvanu, kelle soove kuulda ei võeta, ei suuda end alati ideaal-

Lapse märatsemishoo taga võib tegelikult olla abituse tunne.

9 selt valitseda,” toob psühholoog näite. Siiski ei pea Põldsepp õigeks järeleandmist lapse igale soovile, ent kui jonnile reageeritakse alati jõuga (ähvardamise, karjumisega), ei õpi laps leplikkust, kompromisside tegemist, teistega arvestamist. Õpib hoopis seda, et tugevama õigus maksab. Piirid olgu konkreetsed Reeglite ja raamide kehtestamisel soovitab Põldsepp konkreetsust, vältida tuleb üldsõnalisust. „Tehke lapsele selgeks, mis on vastuvõetav ja mis mitte ning pidage ise sellest kinni. Kui olete nõudmistes järjekindel, mõistab ta, et teisiti ei saa. Kui annate jonnile järele, märkab laps, et kui piisavalt kõvasti ja kaua karjuda, saabki oma tahtmise,” soovitab ta. Laps õpib ära, kus on vanema taluvuse piir ning hakkab seda oma tahtmise saamiseks ära kasutama. Kui ta tunnetab, et piirid on paigas, kaob ka vajadus neid pidevalt üle kontrollida. Kindlad ja püsivad piirid loovad lapses turvatunde. Õige tasakaalu leidmine piiride kehtestamisel pole lihtne. Kui käske ja keelde saab liiga palju, suureneb lapse protest. Samas kui laps üldse piire ei taju, tunneb ta end samuti ebakindlalt. Teist ja kolmandat eluaastat peetakse tüüpiliseks jonnieaks. Hiljem muutuvad jonnihood nõrgemaks ja harvemaks, kuid kuni viienda eluaastani on jonn üsna loomulik. Trotsil ja ei ütlemisel on oluline roll lapse isiksuse kujunemisel: ta õpib oma mina teistele vastandama ja oma iseseisvust kehtestama. Nüüd on Kärt viieaastane. Juba palju mõistlikum, aga see ei tähenda, et jonni enam poleks. Et laps oskaks oma tujumuutusele nime anda, hakkab ema tavaliselt laulma: „Majast majja käib riiakas jonn, küsib, kas lapsed kodus on? Mis me talle küll vastame?” Kärt on õppinud märkama oma jonni põhjust ja vanemate suureks rõõmuks leiab ta juba ka õigeid sõnu, et asju selgitada. Päeval, mil ema tõi koju uue tita, oli jonn ootamatult taas platsis. Kärt ei tahtnud magama minna ja protesteeris selle vastu erakordse ägedusega. Kui õhkkond lõpuks veidi rahunes, tuli ta ema juurde ja tunnistas pisarsilmi, et ta ei jonni mitte selle pärast, et ta ei taha tuttu minna, vaid selle pärast, et ta tahab oma emmet. •

Kuidas jonniga toime tulla?

Mõned soovitused: •• ärge laske end lapse jonnist või märatsemishoost ära hirmutada, reageerige sellele rahulikult ja kindlalt. Oma rahuliku käitumisega olete eeskujuks ja aitate lapsel rahuneda. Karjumise ja ähvardamisega ei saavuta te midagi. •• Kui olete jäänud jonniva väikelapsega „lõksu” rahvarohkes kohas, ärge laske end teiste kommentaaridest või pilkudest häirida ega kaotage vanemana eneseusaldust. Vaatamata olukorra ebamugavusele, saate nagunii teha ainult seda, mis teile sel hetkel kõige õigem tundub. •• Lapse kannatlikkust ei tohi ülearu proovile panna: näiteks pikast päevast väsinud lapsele on rahvast pungil poes „mõistlik” käitumine suur pingutus. Kui õhtused poeskäimised vallandavad lapse jonni, püüdke oma ostud teha enne, kui talle lasteaeda järele lähete. •• Väikese õe või venna perre sündimisel võib lapse jonni vallandada hirm, et emme-issi kuuluvad nüüd titale ja teda hüljatakse. Iga eemalolek teist (sh teise tuppa magama minek) võib lapse jaoks muutuda frustreerivaks kogemuseks, millega ta toime ei tule. Jälgige esimestel nädalatel erilise hoolega, et jagate ka vanematele lastele tähelepanu ja olge kannatlik ajutise „titeliku” käitumise suhtes. •• Aidake lapsel tema soove ja tundeid sõnastada. Näiteks: „Mulle tundub, et sa oled pahane/õnnetu. Räägi mulle, mis su tuju rikkus.” Laps, kes õpib oma negatiivset enesetunnet sõnades väljendama, suudab pinge korral end paremini valitseda ja oma käitumist paindlikumalt suunata. •• Kui tunnete, et ei saa ise enam hakkama, otsige abi lastepsühholoogilt. KAIRE TALVISTE Artikkel valmis SA Dharma Luiga fondi stipendiumi toel

Lasteleht

10

Teismeline vajab liikumist ja põnevust Fotod: www.paintball.ee KOOLILAPSE SÜNNIPÄEV

Mis meile oma kooliea sünnipäevadest kõigepealt meenub? Kindlasti mitte peolaud uhke tordiga, pigem ikka mõni põnev ettevõtmine koos sõpradega. Kui väikeste laste sünnipäevade korraldamiseks pakuvad teenuseid paljud mängutoad, siis kooliealistele on sobivaid kohti vähe. Teismeline vajab eeskätt liikumist, võistlemist, põnevust. Just sellise elamusliku ja meeldejääva sünnipäevapeo aitavad korraldada Tallinnas asuvad Lasergame.ee ja Paintball.ee, kes on kunagise Polümeeri tehase tootmisruumidesse rajanud Eesti suurima lasermängusaali ja ainsa sportliku paintball’i sisehalli. „Meil saab valida nelja mänguvariandi vahel: lasermäng saalis, lasermäng õues, kummikuulidega paintball sisehallis ja klassikaline värvikuulidega paintball maastikul,” selgitab ettevõtte juhataja Tiina Kostabi. „Laser- ja paintball’i sõjamängud pole üldse sellised hirmsad ja koledad, nagu lapsevanemad sageli kardavad. Siin ei ole midagi ohtlikku, sest kõiki neid mänge õpetavad ja juhendavad oma ala professionaalid. Tegemist ei ole lihtsalt arutu põmmutamisega, vaid igal mängul on oma reeglid ja eesmärk. Samuti arendavad need tegevused meeskonnatööd, reaktsiooni kiirust, otsustusvõimet ja distsipliinitunnetust. Siin on keelatud reeglite eiramine – lapsed peavad ennast kontrollima ja järgima instruktori korraldusi.” Lasermäng saalis meeldib ka tüdrukutele Lasermäng sisesaalis sobib hästi alates 8. eluaastast. Mängukohaks on 1000-ruutmeetrine kahel tasapinnal saal, mis on labürintideks ehitatud. Seintel on kunstiakadeemia tudengite tehtud neoonvärvides maalingud, mis lisavad ultraviolettvalguses salapära ja põnevust. Korraga saab mängida kuni 18 inimest, kes jaotatakse kolmeks kuueliikmeliseks võistkonnaks – punased, kollased ja sinised. Vas-

tavat värvi on ka tuled mängijate elektroonilistel vestidel. Eesmärk on tabada hämaras, sähvivate tulede ja efektse muusikaga ruumis laserrelva kiirega vastasmängija varustust ja hävitada vastasvõistkondade baase. Mäng kestab 20 minutit ja punktiarvestust peab arvutisüsteem. Mängu võidab tiim, kes kogus kõige rohkem punkte. Mängu lõpus saab igaüks personaalse tulemuslehe. Laserrelva laserkiir on tervisele, sh silmadele, täiesti kahjutu, seda on tootja poolt testitud. Lasermängusaalis saab sünnipäeva pidada alates 1200 krooni eest. Lasermäng õues pakub elevust kogu perele Lasersõda saab mängida ka metsas, vanas sõjaväeosas või koduaias. Õuelasersõda on põnev ja kaasahaarav mäng, mis sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning lisab pereüritustele närvikõdi ja vaheldust. Vanuse alampiir on 10 eluaastat, mäng kestab 2,5 tundi ning korraga saab mängida kuni 20 inimest, kes moodustavad kaks võistkonda. Mäng käib elude peale ja igal pihtasaamisel saab mängija oma relvast nõrga elektrilöögi. Kes särtsu kardab, peab mängima õhukeste kinnastega. Mängu juhib instruktor, kes korraldab mängijatele põnevaid missioone. Lasersõda ei tohi mängida südamestimulaatori kandjad, südamehaiged ja epileptikud. Välilasermänguga sünnipäev läheb maksma alates 1500 kroonist. Sisehallis mängitakse paintball’i kummikuulidega Paintball on sportlik sõjamäng, mida harrastatakse üle maailma nii hobi korras kui ka profispordina. Alates 13. eluaastast võib mängida sise-paintball’i, kus lastakse

Lasermäng väljas ja saalis pisikeste kummikuulidega ja mängijate kasutada on täispuhutavate figuuridega 700-ruutmeetrine treeningsaal. Sisesaalis ei sega ilm kunagi mängu ning mängijad ei määri oma riideid ära. 2,5 tundi kestva mängu hind algab 2000 kroonist. Hinna sees on militaarne riietus ja paintball’i täisvarustus (mask, relv, balloon, kaelakaitse) igale mängijale, 12 000 kummikuuli kamba peale ning instruktori juhendamine, kes annab mitmesuguseid militaarseid ülesandeid.

üsnagi päris lahinguga, sest pihtasaamine võib olla ka valus. Aga see annab hea adrenaliinilaengu. Mängu võib korraldada nii vanal sõjaväealal kui ka oma metsas üle Eesti. Kolmetunnise ürituse hind algab 2500 kroonist, hinna sees on nn sõjaväelaiguline pealisriietus ja paintball’i täisvarustus (mask, relv, balloon, kaelakaitse, kindad) igale mängijale ning instruktori juhendamine, kelle eestvedamisel militaarsed missioonid ellu viiakse. •

Õue-paintball annab võimsa adrenaliinisüsti Kel vanust juba 14 aastat ja rohkem, võib maha pidada eriti põneva ja militaarse sünnipäevapeo õues, kutsudes sõbrad mängima paintball’i, kus lastakse värvikuulidega. See mäng sarnaneb juba

Kontakt: Tallinn, Madara 22a www.lasergame.ee info@lasergame.ee mob: 5556 2525 www.paintball.ee info@paintball.ee mob: 5565 6696

Lasteleht

12

Uus seadus suurendab kooli rolli ja vanema vastutust KOOLISEADUS

Kuigi septembrist jõustunud uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sisalduv põhikooli õppekava rakendub täielikult alles järgmisest sügisest, leidub mitu muudatust, mida lapsevanem peaks juba praegu teadma. Ave Schmidt Uuest kooliaastast on lapsevanemal senisest suurem kohustus vastutada selle eest, et laps korralikult kooli jõuaks. Lapse puudumisest peab koolile teada andma puudumise teiseks päevaks, muidu peab kool lapsevanemaga ühendust võtma ja puudumise põhjuse välja selgitama. Kui lapsevanem telefonile ei vasta, tuleb teavitada puudumisest õpilase elukohajärg-

set valla- või linnavalitsust. Vanemat võib lapse puudumise eest ka trahvida. „Rõhutan, et tegu on äärmusliku abinõuga. Rahatrahvi saab küsida üksnes siis, kui laps on puudunud veerandi jooksul üle 20 protsendi tundidest ja kui lapsevanem keeldub koostööst. Alustuseks ikka vesteldakse nii lapse kui ka tema vanemaga,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Nüüdsest on seaduse järgi koolide käsutuses hulk mõjutusvahendeid, mida õpetaja saab tunni või kooli korra rikkumisel kasutada. Lisaks traditsioonilistele mõjutusvahenditele võib õpilase õppetööst ajutiselt või pikaks ajaks kõrvaldada, õpetajal on õigus võtta õpilaselt ära tundi segav mobiiltelefon või muud kooli sobimatud asjad. „Kool saab erinevate mõjutusvahendite vahel valida. Selleks, et lapsevanemad ei hakkaks protestima

Lasteleht Õpetajal on õigus ära võtta tundi segav mobiiltelefon või muu sobimatu asi.

Uue kooliseaduse järgi on vanemal senisest suurem vastutus hoolitseda selle eest, et tema laps igal hommikul kooli jõuaks.

13 ja kooli kohtusse kaebama, tuleks koolidel kindlasti vanemaid informeerida – sarnaselt õppekavadega kirjutatakse uued reeglid lahti kooli kodukorras,” ütles Käosaar. Hindamine võib muutuda Koolidel tuleb alanud sügisest kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus. „Koolil on kohustus määrata erivajadustega lapsele tugiisik, kelleks võib olla mõni vanem õpetaja, õppealajuhataja, psühholoog või koolijuht ise. Tugiisik koordineerib erivajadustega lapse õppetööd, sh tema individuaalse õppekava koostamist ja rakendamist,” selgitas Käosaar. Alanud õppeaastast võivad koolid esimeses ja teises põhikooli astmes minna numbriliselt hindesüsteemilt üle sõnalisele hinnangule, mis tähendab, et igale lapsele sõnastatakse tema teadmiste tase. Sõnaline hinnang annaks nii lapsevanemale kui ka lapsele endale tema teadmiste ja arengu kohta põhjalikumat infot. Kuigi sõnalist hindamist on kritiseeritud palju kui õpetaja töökoormuse põhjendama-

tut suurendajat, on tegemist koolidele pakutava võimaluse, mitte kohutusega. Viimsi kooli põhikooli kahes esimeses astmes on sõnaline hinnang kombineeritud numbriliste hinnetega juba alates eelmisest aastat. „Sõnaline hinnang aitab õpilasel oma õppetöö tulemusi parandada. Me ei ole numbrilisi hindeid ära kaotanud, sest võrdlusmoment on va-

jalik. Samuti me ei eelda, et õpetaja peab suutma anda kõikidele töödele sõnalist tagasisidet,” ütles Viimsi kooli direktor Leelo Tiisvelt. Alates järgmisest sügisest on kohalikud omavalitsused kohustatud kehtestama korra, mille järgi igale lapsele määratakse elukohajärgne kool, kus on õppekoht garanteeritud. See ei takista koolielu alustada mujal. •

Põhjalikud muudatused lükkuvad tulevasse aastasse

•• Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sisalduv põhikooli õppekava peab koolide kodukorras kajastuma hiljemalt järgmise aasta septembris. •• Vanalinna hariduskolleegiumi põhikooli juhataja Alar Saare sõnul on alanud õppeaasta nende koolis pigem ülemineku kui suurte muutuste aeg. „Uuest õppeaastast ei ole väga kardinaalselt midagi muutunud. Uue dokumendiga tehakse tööd, et järgmise aasta sügiseks valmis jõuda,” ütleb Saar. •• Viimsi koolis alustati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teemaliste aruteludega juba

aasta eest ning seaduse täiendamist on pingsalt jälgitud. Alanud õppeaastast on põhikoolis selgelt kasutusele võetud üks oluline muudatus, mis on lahti kirjutatud ka kooli igapäevaelu reguleerivas kooli kodukorras – vanemal on kohustus teatada koolile lapse puudumisest kohe esimesel puudumise päeval. •• „Teavitamine on väga lihtsalt organiseeritud. E-koolis on olemas konkreetne koht, kus seda saab teha. See garanteerib, et teade jõuab kenasti kohale,” räägib koolijuht Leelo Tiisvelt. Ave Schmidt

Ludo Lauamängupood ootab nii väikeseid kui suuri lauamänguhuvilisi Ludo Lauamängupood pakub üle 500 erineva lauamängu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Meie valikus on lisaks lauamängudele ka nuputamisvigurid, õuemängud, minatuurid ja meisterdamistarvikud, pokkeritarbed ning palju muud põnevat! Kui Sa ei tea täpselt, millist lauamängu valida, võta mõned sõbrad kaasa ja tulge Ludosse mängima. Tutvustame Sulle kaasaegset lauamängude maailma suurima rõõmuga!

www.ludo.ee

Ludo Tallinn Rotermanni Kaubamaja Rotermanni 5/Roseni 10

Ludo Tartu Riia tn 15b (Kino Ekraan vastas)

Lasteleht

14

Päris esimesed kirjatähed ei peagi olema ilusad

Foto: iStockphoto

ALGKOOL

Kuidas õpivad koolijütsid loetavalt kirjutama? Kas tundide kaupa ühesuguseid kriipse tõmmates või jälgib õpetaja hoopis midagi muud? Kas 1. klassi lõpuks peab käekiri olema loetav ja n-ö korralik? Signe Kalberg Esimeste tähtede kirjutama õpetamisel pöörab algklassiõpetaja tähelepanu nende õigele vormile, suurusele, kirja üldilmele ja puhtusele; edaspidi ka tähtede omavahelistele seostele ja kirjareale. Üldjuhul kujuneb tüdrukutel isikupärane käekiri kiiremini välja kui poistel. „Algusest peale peab pöörama tähelepanu tähtede kuju- ja suurussuhetele, alustamiskohtadele,

joonistamissuundadele ning tähe ja sõna vahedele,” loetleb eripedagoog ja logopeed Pilvi Kula kõike seda, mida ta jälgib 1. klassi lapsi kirjutama õpetades. Kirja tehnilise ja graafilise küljega tegeletakse kogu algkooli vältel.

Kodus võiks 6–7-aastane harjutada kirjatehnikat viis minutit, 7–10-aastane kümme minutit.

Ideid näomaalinguteks leiad: www.vunder.ee, www.snazaroo.com

Snazaroo näo- ja kehamaalinguvärvid on sõbralikud ka kõige tundlikumale nahale ja neis ei ole kasutatud lõhnaineid. Snazaroo värvid on lastesõbralikud ning nad vastavad EL ja USA kosmeetikale ja mänguasjadele mõeldud ohutusnõuetele. Snazaroo näovärve on kerge ihult maha pesta vee ja seebiga.

Snazaroo näo- ja kehamaalinguvärvid on müügil: kauplustes Skizze Tallinnas ja Tartus, Bürootaevas Kuressaares ja Pärnus, Büroomark Pluss ja Eva-Lotta kunstiäri Pärnus, Järva TÜ Paides, Taig Raplas, Kristallkorkas Rakveres, Jovi Jõhvis ja Kiviõlis, Viimsi Market, Maksimarket Laagris, Stockmann kaubamaja Tallinnas ning Selver üle Eesti.

Käekiri peaks loetav olema 3. klassi lõpuks, ütlevad pedagoogid.

Lasteleht „Kirjatehnika meetodite valik on vaba. Iga õpetaja saab ise otsustada, kuidas on just tema õpilastele otstarbekam kirjutamise tehnikat õpetada. Rõhutatakse lapse enda käekirja analüüsi, mis peaks sisaldama nii kirjutamistegevuse tehnilist kui ka graafilist külge,” selgitab Kula. Algklassiõpetajana paneb ta esmalt rõhku tehnilisele poolele: jälgib laste istumisasendit, kehahoidu kirjutamisel, vihiku asetust, kirjutusvahendi hoidu ja sõrmede liikuvust kirjutamisel. Kirjutamiskoht peab olema piisavalt ruumikas ja avar, nii et õpilase mõlemad käed mahuvad lauale. „Teen lastega erinevaid kirjatehnilisi harjutusi sõrmede, randme, käsivarre liikuvuse ja kogu käe lihaste töö koordineerimiseks, nii tugevdatakse käte motoorikat. Siis õpetan esmalt jäljendamist ehk kopeerimist, eeskujusid kirjutamisel. Käekirja kujunemisele aitavad kaasa kopeerimisharjutused, mille eesmärk on järgitava kujundi salvestamine lapse lihasmällu. Harjutused aitavad omandada ka

15 tähtede õigeid kirjutamisliigutusi,” räägib Kula. Kirjatehnikat eraldi ei hinnata Kirjatehnikat vaadeldakse kirjutamise ühe osana keeleõpetuse ja tekstiloome kõrval. See põhimõtteline muutus kaotas ära kirjatehnika eraldi hindamise. 3.  klassi lõpuks peab õpilane oskama kasutada õigeid tähekujusid ja seoseid, kirjutama loetava käekirjaga, oskama teksti tahvlilt ja õpikust maha kirjutada ja seda paberile paigutada, oskama kirjutada etteütlemise järgi ja kontrollida kirjutatut näidise järgi. Eesti keele ainekava 4.–6. klassile taotleb kirjatehnika osas käekirja loetavust, töö välimuse korrektsust ja kirjutatud teksti kontrollimise oskust, loetleb Pilvi Kula. Kaunis käekiri saavutatakse täpse juhendamise ja mehaanilise treeningu kaudu enamasti eesti keele tunnis. Loetava kirja saavutamiseks on vajalik süstemaatiline tähekujude mehaaniline harjutamine. Kodus võiks 6–7-aastane harjutada kirjatehnikat viis minutit, 7–10-aastane kümme minutit.

„Oluline on ka see, kuidas õpetaja suudab rõhutada loetava kirja tähtsust, selgitades samas, et kaunis, stiilne ja loetav kiri ei ole üks ja sama. Ainult teatud olukorrad ja eesmärgid vajavad väga kaunist, stiilset kirja, tavaliselt peab kiri olema loetav,” ütles Kula. Käekirja kujunemist mõjutavad sünnipärased eeldused, kuid

oma osa on harjutamisel-treenimisel. Kula sõnul on väga oluline õpetaja eeskuju: õpilaste käekirjas on märgata neidsamu kujundamisvõtteid, mida kasutab mõni nende õpetaja tahvlile kirjutades. Mõnegi õpilase käekiri areneb oma õpetaja käekirja sarnaseks või saab õpilane eeskuju pereliikmetelt ja sõpradelt. •

Tüdrukute käekiri hoogne, poistel pisike ja ebakindel

Euroopas tunnustatud ja tuntud sensomotoorika eksperdi Christian Marquardti kinnitust mööda on 50 protsenti käekirjast õpitud, ülejäänu tuleb looduse poolt. Ta on seda meelt, et koleda käekirjaga tuleb kindlasti tegeleda, õpilased peavad tundma õigeid kirjutamisvõtteid. Kui ei õpita kirjatehnikat, ei õpita ka arusaadavalt kirjutama. Marquardti sõnul on algkoolilaste suurim probleem keha halb asend, kirjutusvahendi kramplik pihku pigistamine, liiga suure survega kirjutamine ja mitteloetav käekiri. Sellega peaksidki

õpetajad tegelema. „Käekiri peab olema ilus, aga 1. klassis ei ole lapsed veel võimelised nii kirjutama, nagu standardid ette näevad. Kui õpetaja nõuab, et õpilane kirjutab juba kooli tulles ilusti, on tulemuseks hoopis kole käekiri. Tüdrukud õpivad kiiremini, nad kirjutavad hoogsamalt ja loovalt. Poiste käekiri on algul pisike ja ebakindel. Poisid vajavad palju julgustamist ja seepärast ongi oluline, et nende usk endasse ei kannataks selle pärast, et õpetaja tahab juba esimestes klassides näha ilusat käekirja,” on Marquardt öelnud.

Lasteleht

16

Vaba aeg märgib teismelise jaoks kohustusteta olemist Foto: Rene Suurkaev TEISMELISED

Vaba aeg peab olema vaba, ütlevad teismeliseeas noored. Selle nimel on nad valmis leppima isegi piiranguga, mis käsib hiljemalt kell 23 kodus olla.

Signe Kalberg Vaba aja veetmisega ei näe teismelised hätta jäävat. Suisa magnetina tõmbavad neid ligi kaubanduskeskused, kuid tõe huvides tuleb lisada, et tühjad pole noortest ka huvikeskused ja spordisaalid. Puka keskkooli õpetaja Ene Aigro uuris paari aasta eest, kuidas veedavad oma vaba aega Valgamaa kooliõpilased. Ta möönis, et vaba aeg on teadagi väga mitmetahuline mõiste ning seda ei saagi üheselt kirjeldada. Igal juhul tähendas see noorte jaoks aega, mil pole sundi midagi kindlat teha, kohustustest üle jäävat aega. Vaba aja veetmise vormina pidasid noored väga tähtsaks liikumist ja läbikäimist sõpradega, järgnesid muusika kuulamine ja võimalus olla omaette. Rahateenimist pidas väga tähtsaks või tähtsaks rohkem kui kaks kolmandikku küsitluses osalenud õpilastest. Lapse jutt ja tegelikkus Vaba aja harrastuste ning omaette olemise jaoks jäi õpilastel 5–7 tundi päevas, näitas Aigro küsitlus. Nädalavahetus on aeg, mida kõige meelsamini veedeti koos sõpradega, n-ö midagi huvitavat ette võttes. Paljud olid puhkepäevadel koos perega, üllatavalt paljud aga eelistasid olla nädalavahetusel omaette kodus. Küllaga jagus neid, kes tunnistasid, et löövad laupäeviti-pühapäeviti aega niisama surnuks. Peaaegu võrdselt oli oma nädalavahetuse veetmise viisina välja toodud trennis või huvialaringis käimine ning õppimine. Veel oli nimetatud vaba aja veetmist kallimaga, kaubanduskeskustes ja poodides käimist ja töötamist. Kui paljud lapsevanemad ja lapsed ise teavad aga seda, et alla

16-aastasel on keelatud saatjata viibida väljas kella 23-st õhtul kuni kella kuueni varahommikul? Politseil tuleb liikumispiirangutega seotud juhtumitega aegajalt ikka tegeleda – tavapärasest tihedamini suveperioodil ja koolivaheaegadel, mil lastel on enam vabadust, nentis Lääne prefektuuri vanemkonstaabel Liilia Mänd. Sagedamini äratavad politsei tähelepanu hilja peale jäänud teismelised, harvem nooremad lapsed. „Vabanduseks tuuakse erinevaid põhjusi. Kõige tavalisem on, et „just hakkasin koju minema, jäin bussist maha, tulin kinost, saadan sõbra ära”, rääkis Mänd. Vanemkonstaabel on tähele pannud, et lapsevanemad teavad oma järeltulijate tegemistest selle põhjal, mida lapsed neile ise ütlevad. Kuid pahatihti ei kontrollita, kas laps ikka ka tõtt räägib. „Näiteks lubatakse laps sõbra juurde ööseks, kuid ei lepita selles kokku teise pere vanematega. Teine noor seltskonnast kasutab samuti juhust ja valetab omakorda ning lõpuks ongi hulk alaealisi koos, kes vanemate usaldust kuritarvitades öösiti tänavatel või kellegi korteris aega veedavad,“ rääkis Mänd. Maakohas on lihtsam Eriti masendavad on olukorrad, kus vanemad töötavad välismaal ning koju jäänud lapsed peavad juba väga varakult iseseisvalt igapäevase elukorraldusega hakkama saama. Tihti käib see neile üle jõu ja nii ongi probleemid varmad tulema. Siis on õnnetud nii lapsed kui ka nende vanemad. „See, kui palju suudavad lapsevanemad oma võsukeste tegemistel silma peal hoida, on pereti erinev ja tuleneb ikkagi lapse ja vanemate vahelistest suhetest – on lapsi, kes vajavad vähem järeleval-

Vaba aeg tähendab aega, kui saab teha just seda, mida ise tahad, leiavad noored. vet, ja on neid, keda tuleb rohkem kontrollida,” ütles Mänd. Maakohas on lihtsam, kogukond hoiab silma peal, nentis Lääne-Virumaal kolme teismelist kasvatav Maila. „Mul on laste vabast ajast üsna hea ülevaade. Ja maakoolis on selle sisustamiseks päris palju võimalusi. Noorem poeg näiteks käib iga päev saalihoki ja

korvpallitrennis ning oma vaba aja veedab ta sõpradega pigem staadionil kui tegevusetult ringi lonkides,” on ta rahul. Reeglid on paigas: kui teinekord juhtubki, et sõprade juures tahetakse kauem olla, siis antakse emale sellest aegsasti teada: „Lähen siis neile järele, et lapsed ei peaks omapead koju tulema,” ütles Maila. •

Lapsed hilisõhtuks koju

•• 1998. aastal jõustus seadus, mille järgi ei tohi alla 16-aastased ilma täiskasvanud saatjata viibida avalikes kohtades kella 23–06-ni. •• Suvel, 1. juunist 31. augustini lõpeb liikumiskeeld kell viis hommikul. •• Kui politseipatrull tabab alla 16-aastase lapse avalikus kohas ilma täiskasvanud saatjata, kontrollitakse lapse isikut, selgitatakse välja juhtumi asjaolud ning korraldatakse lapse üleandmine lapsevanemale või lapse seaduslikule esindajale. •• Juhtum fikseeritakse politsei andmekogus ja info juhtumi kohta edastatakse lastekaitsetöötajale. Seda kõike juhul, kui liikumispiirangut rikkunud laps ei ole toime pannud süütegu. •• Kui aga laps on pannud toime

mõne süüteo (väärteo või kuriteo), alustatakse lapse suhtes vastavat menetlust. •• Vastutuse iga algab lapsel alates 14. eluaastast. Alla 14-aastane laps on seaduse järgi süüvõimetu ehk tema puhul jäetakse menetlus alustamata. •• Kui kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiva avaliku korra eeskirjaga on kehtestatud liikumispiirangud ja alaealine neid rikub, on tegemist avaliku korra rikkumisega. •• Kui selgub, et alaealine on tarvitanud alkoholi, on tegemist kahe rikkumisega – alkohol + väljasolek. •• Riigikohtu praktikast lähtuvalt võib alaealisele määrata rahatrahvi. Kui ta ei ole võimeline seda tasuma, võidakse rahatrahv asendada asenduskaristusega ehk arestiga.

Lasteleht

17 Foto: iStockphoto

Perearstilt tasub selgitust paluda, millal koju jääda ja millal mitte.

Sügis täidab lasteaiad tatiste põnnidega TERVIS

Ta on jälle nohune, oigab iga päev mõne lasteaialapse vanem, raudselt. Algab närvesööv mäng: kas õnnestub täna veel tatine laps rühmauksest sisse lükata nii, et kasvataja märkaks mahlakasena jooksvat nina alles siis, kui ema-isa juba kummide vilinal linna poole kihutavad, mobiiltelefonid välja lülitatud. Agne Narusk Laias laastus jagunevad lapsevanemad nohuküsimuses kahte, üksteist vaenulikult põrnitsevasse leeri. Ja lasteaiaõpetajatelt saab tuge neist vaid üks – nemadki suhtuvad nohuküsimusse kas nii või siis teisiti. Kesktee valivad vähesed. Esimene aasta: kuri kasvataja rühma ei lase Elu esimesel lastevanemate koosolekul tegi range olemisega kasvataja vastuvaidlemist välistaval toonil selgeks, et nohu ja köhaga lapsi rühma vastu ei võeta. Nohu ja köha on haigused, lapsel on paha olla, me ei saa teda jätta üksi rühma sooja, kui teised on õues, me ei tohi anda lasteaias ravimeid. Lisaks pahandavad teised vanemad, sest nendegi lapsed võivad hai-

geks jääda. Ja kolmandaks: ootamatult lasteasutusi väisavatel tervisekaitseametnikel võib haige lapse nägemine vallandada kange tahtmise juhatajat noomida. See viimane äratas lastevanemates uudishimu. Telefonikõne nn tervisekaitseametnikele ning saime teada, et tõenäoliselt on kasvataja ametnike nõukaajast pärit mainet kasutanud samadel alustel, nagu teevad seda vanemad lastele kollist rääkides. Õpetajad jäid endale kindlaks: piisas vaid lapsel hommikul aevastada, kui rühmauks sulgus. Ja kui ta ei aevastanud, tuli hiljemalt kell 11 lasteaiast telefonikõne – tulge ja viige oma laps ära. Aga kui ka seda ei juhtunud, oli oodata peapesu õhtul. Koos karmi käsuga mitte tagasi tulla enne, kui nohuköha taandunud. Kirusime mis me kirusime, aga kord oli lastesõimes »

Lasteleht

18 majas ning isegi kõige nõrgema tervisega põnnidel õnnestus natukenegi kollektiivis viibida. Järgmisel aastal see muutus. Teine aasta: ühed aias, teised kodus Lasteaias ei pöörata lapse arendamise ja õpetamise kõrval olme- ja terviseprobleemidele nii suurt tähelepanu, kui seda tehti sõimes. Meile see ei meeldi, algab tsükkel „kolm päeva lasteaias, kaks nädalat kodus. Kolm päeva lasteaias...“. Sest rangest sõimest tulnuna jäime alati nohus ja köhas lapsega koju, kaotades sissetulekus ja riskides töökohaga. Mõistagi ei saanud sellises olukorras teistpidi käituvaid lapsevanemaid sallida. Lastevanemate koosolekul loeb juhataja sõnad peale: nohu ja köha on haigused, kuid teeb möönduse: kui ikka nohu on tugev, siis last lasteaeda tuua ei tohi. „Palun defineerige „tugev nohu”, kostub emade-isade ridadest. Paks, kollane, pidevate aevastuste ja märja ninaalusega. Vanemad kuulavad. Ja elu läheb edasi.

Perearstilt saame teada, et nakkusohtlik on laps hoopis siis, kui nohu on algamas. Siis, kui nina veel õieti ei jooksegi. Olukorrale näib lahendus puuduvat. Õpetajaid tuleb mõista: ei ole aega hommikuti umbes 20 korda nohukontrolli läbi viia. Ja kui ka oleks, mida sa hakkad peale pisarates emaga, kes ütleb, et tal lihtsalt pole last mitte kuhugi jätta? Kolmas aasta: tühja sest tatist Tasapisi saab selgeks, et nohu ja köha on meie kliimas nähtused, mis sügisest suveni alati olemas. Nagu ka tuul ja vihm. Ja kui me end just ääretult halvasti ei tunne, teeme oma igapäevaseid toimetusi edasi. Nii on ka lastega. Indikaator ei saa rohkearvulises rühmaseltskonnas olla mitte ühe või viie lapse tatine nina (sel juhul

Juhataja manitseb, vanemad kuulavad – ja elu läheb omasoodu edasi.

ei saaks last üldse lasteaeda viia, sest keegi on nohus alati – kindel mis kindel), vaid sinu oma lapse enesetunne. Kui ta löriseva nina ja köha kiuste pakatab energiast ning rõõmust – lasteaeda! Kui ta tunneb end silmnähtavalt halvasti, on loid ja viril ning õnnetu olemisega – koju! Nii lihtne see ongi. Kulus kaks ja pool aastat, et liikuda põrnitsejate leerist põr-

nitsetavate leeri. Esimene muide on silmnähtavalt kokku kuivanud. Sest elu tahab elamist. Allesjäänud annavad endast sellevõrra kõvemini märku ning õpetaja nohuseid enam tähelepanuta ei jäta. Päris kindlalt tuleb sellest juttu hiljemalt õhtul. Ja hea on, sest nõuanded, kuidas tõbist tohterdada ja vastupidavust tõsta, on ikka täitsa suureks toeks.•

Lapse tervise heaks

•• Viimane aeg mõelda päevakübarale Päevakübar tugevdab immuunsussüsteemi ja aitab ka külmetusest üle saada. Apteegis müüakse nii mõnusat maasikamaitselist siirupit kui ka mõmmikujulisi närimistablette, seega ei peaks nende manustamisega muret olema. •• Palju värsket õhku Mis siis, et väljas on sügistormid, soojalt riidesse ja ikka õue. Seda enam, et vihma ja kõva tuulega lasteaias lapsi välja ei viida, kuid värske õhu annuse peaks kätte saama neilgi päevadel.

•• Ujuma! Kui nohu ja köha lakkamatu ring katkeb, tuleb kiiresti juhust kasutada ja basseini minna. Mine tea, äkki ei jätku see ring veel nii peagi. •• Musi ja rahu Õnnelik laps on terve laps. Emme musi ja kallistusi ei maksa alahinnata. Kui olete väsinud, pinges ja närviline, peegeldub see vastu lapselt. Selline laps jääb kergesti haigeks – nii reageerivad nad stressile ja elumuutustele. Ave Schmidt

Beebi ja väikelapse nahahooldus. Et beebi nahk oleks ilus, puhas ja terve, on olulisel kohal igapäevane nahahooldus. Võrreldes täiskasvanud inimesega on väikelapse nahk tunduvalt õhem, õrnem ja välistele ärritajatele kergemini vastuvõtlik.

esimestel elukuudel. Samas peaks nägu, käsi ja mähkmepiirkonda pesema ja puhastama vastavalt vajadusele. Oluline on hoida nägu ja kael puhtad toidu- ja piimajääkidest, mis võivad tekitada ärritusnähte.

Kuiva nahka põhjustab enamasti sage ja/või valede pesemisvahenditega pesemine, mille tagajärjel naturaalne rasu eemaldub koos mustusega. Selle vältimiseks on soovitav lühendada vannitamisaega näiteks 30-10 minutit, vähendada vannitamiskordasid, kasutada lõhna- ja seebivaba puhastajat või spetsiaalset kaitsvat vanniõli.

Vannitamise lõppedes loputada beebit hästi, kuna seebijäägid võivad tekitada naha ärritust. Peale vannitamist on vajalik nahka niisutada spetsiaalsete kreemidega, vajadusel isegi kaks korda päevas. Lisaks võib vähendada loomulikku niiskust nahas külm, kuiv õhk, toasoojus.

Apteekides saadaval olevad pesemisvahendid ja vanniõlid (näiteks Linola Dusch und Wasch ja Linola Fett Ölbad) on nahale leebed ning aitavad seda nii puhastada kui ka niisutada. Et hoida beebi nahka, pole igapäevane vannitamine vajalik, piisab 2-3 korrast nädalas, eriti

Kuiva naha hoolduseks ja ennetuseks on soovitav kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme, mis sisaldavad naha taastumist soodustavaid koostisosi – näiteks linoolhapet sisaldavad ohaka- ja teraviljaõli. Linoolhape täidab naha kaitses olulist rolli omades põletikuvastast ja nahka kaitvat toimet. Kuivale nahale mõjuvad eriti hästi kreemid, mis sisaldavad vesiõliemulsiooni (näiteks Linola Lotion ja Linola Fett). See moodustab rakkude ümber kaitsva vettpidava kihi, millega hoitakse ära edasist kuivamist ning samaaegselt taastub naha rasva ja niiskuse sisaldus. Parimad tooted kuiva naha hoolduseks leiate apteegist.

Lasteleht

19

Piinarikas keskkõrvapõletik varitseb lasteaialapsi Foto: Terje Lepp

nädalaga, aga valu võib taanduda päeva või paariga.

TERVIS

Kõrva-nina-kurguarst Ene Miller ütleb intervjuus, et sügis-talvisel perioodil lasteaialapsi kimbutava ägeda keskkõrvapõletiku ennetamiseks tuleks juba eos pöörata tähelepanu nohu ravimisele.

•• Mida arvate keskkõrvapõletiku ravimisest rahvameditsiinis levinud meetoditega, nagu sibulakompress, soolakotid jms. Traditsiooniline ravi on oma efektiivsust tõestanud. Rahvameditsiinile üksi loota ei saa, aga seda võib teatud põletikustaadiumis n-ö lisaravina kasutada. Soojendamine parandab verevarustust ja mingil hetkel võib tunduda, et see leevendab valu. Teatud põletikustaadiumis võib mõju olla aga vastupidine ja soe kompress hoopis ägestab põletikku. Väga tugeva põletiku korral tuleks kompressidest hoiduda.

Ave Schmidt •• Miks tekib palju valu ja ebameeldivust põhjustav äge keskkõrvapõletik? Enamasti eelneb ägedale keskkõrvapõletikule nohu. Põletik keskkõrvas on põhiliselt nohu tüsistus. Nohu korral on limaskest ninas ja ninaneelus põletikuline ja haigus liigub edasi kuulmetõrve suunas, seal tekib limaskesta turse ning põletik kandub negatiivse rõhu abil keskkõrva. Viiruslike haiguste puhul võib vahel keskkõrvapõletik alata nohuga samaaegselt. Väikelastel soodustab keskkõrvapõletikku sageli suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid. •• Lapsed põevad ägedat keskkõrvapõletikku sagedamini kui täiskasvanud. Miks? Haigust põevad tõepoolest sageli just koolieelikud, eriti lasteaialapsed. Lapsed on palju nohused, sest kollektiivis levivad haigused kergemini. Samuti on laste kuulmetõri lühem, mistõttu infektsioon pääseb ninast kõrva lihtsamini. Samas põevad sügis-talvisel nohude perioodil keskkõrvapõletikku küllalt sageli ka täiskasvanud. •• Kuidas keskkõrvapõletikku lapsel ära tunda? Põhilisteks sümptomiteks on nn lukus kõrva tunne ja valu, mis on tekkinud enamasti nohu ajal. Põletikul on erinevad staadiumid ja raskusastmed, vastavalt sellele võivad ka sümptomid erineda. Haiguse arenedes võib põletikuline sekreet keskkõrvas muutuda mädaseks ja haige

Kõrva-nina-kurguarst Ene Miller tunneb kõrvas tuikavat valu. Kui see mäda murrab läbi kuulmekile välja kuulmekäiku, hakkab seda kõrvast erituma. Kui tegemist on viirushaigusega, võib keskkõrvapõletik tekkida väga järsku, nohuta ja suure valuga. •• Millised tüsistused võivad tekkida, kui põletikku õigeaegselt ei ravita? Kui õigeaegselt tänapäevaste vahenditega ravida, ei ole nohu tüsistusena tekkinud keskkõrvapõletik üldjuhul ohtlik ja möödub jälgi jätmata. Ohtlikuks võib keskkõrvapõletik muutuda mitmete halbade asjaolude kokkulangemisel – põletikku põeb näiteks nõrgestatud immuunsüsteemiga inimene ja ravi algus on veninud. Või kui tegemist on haigusetekitajaga, mis ravile ei taha alluda. Sellisel juhul võib ägeda keskkõrvapõletiku tüsistus olla isegi meningiit. Sagedaste ägedate põletike tagajärjel võib tekkida krooniline keskkõrvapõletik ja isegi kuulmise kaotus. Aga need tüsistused ei ole tavalised, vaid tekivad ikka väga äärmuslikel juhtudel. •• Kuidas saaks keskkõrvapõletikku ära hoida? Nohusse tuleks suhtuda tõsi-

selt. Kohe kui nohu tekib, peaks püüdma nina hästi loputada ja nina limaskestade turset maha võtta. Siinkohal on abiks nii ksülometasoliini ninatilgad kui ka suukaudne pseudoefedriin, mis ahendavad veresooni ja alandavad limaskesta turset. Kui nina ja kuulmetõri ei lähe nii tursesse, siis on lootust, et nohust ei teki kõrvapõletikku. •• Lapsel tekib üleöö äge kõrvavalu. Mida teha ja kelle poole abi saamiseks pöörduda? Kõigepealt tuleks anda lapsele valu leevendavat paratsetamooli. Kui tal on lisaks kõrvavalule ka nohu, tuleks hakata ka kohe paralleelselt nohu ravima. Väga hea on anda talle pseudoefedriini, kasutada ninatilku ning loputada nina. Järgmisel päeval tuleks pöörduda perearsti poole, kes kontrollib kõrva üle ja otsustab, kas ravida tuleb ka antibiootikumidega. Suure tõenäosusega on see vajalik. •• Kui kiiresti laps haigusest paraneb? Sõltub suuresti sellest, kui raskelt haige ollakse. Tavaliselt läheb keskkõrvapõletik üle umbes kahe

•• Last on võimalik keskkõrvapõletikku tekitava pneumokoki vastu vaktsineerida. Kas soovitate seda teha? Vaktsineerimisele leidub alati nii poolt- kui ka vastuargumente. Keskkõrvapõletikku ei tekita ainult pneumokokk – tekitajaid on märksa rohkem ja nende kõigi vastu see vaktsiin ei kaitse. Kui laps ei ole talvel nii paar korda haige, vaid üks haigus lõpeb ja teine algab, siis kõrvaarstina soovitan vaktsineerida. Siinkohal tuleb aga lähtuda lapse tervislikust seisundist üldiselt ja seda küsimust tuleks kindlasti arutada oma perearstiga.• Keskkõrvapõletikku tekitava pneumokoki vastu saab last vaktsineerida.

Küsi lähemalt: erahaiglast Fertilitas www.fertilitas.ee Tel: 605 9600 ja 605 9601 (Viimsi haigla polikliiniku registratuur), •• 660 5072 ja 646 3539 (Kesklinna filiaal), •• 664 6444 ja 664 6445 (Mustamäe filiaal)

Lasteleht

20 LÜHIDALT

TERVIS

Las laps nutab, see on kasulik Kui lasta lapsel enne uinumist end välja nutta, võib tema uni kesta kolmandiku võrra kauem, näitavad Austraalia teadlaste uuringute tulemused. Uuringute autorid väidavad, et laste pisarad ei põhjusta mitte mingisugust kahju nende psüühikale. Nutjat üksi oma pisaratega jättes lasevad emad-isad tal harjuda iseseisvalt magama jäämisega, vahendab www.delfi.ee Teadlased väidavad siiski, et sellised meetodid sobivad vähemalt pooleaastastele lastele. Kuid seda vaid põhjusel, et vastsündinud vajavad toitmist ka öösel ning nutu põhjus võib olla tühi kõht. Kuuekuused aga peaksid hakkama öistest söömaaegadest loobuma.

Titekõõma eemalda ettevaatlikult, ära vigasta beebi peanahka. Uurijate sõnul pole põhjendatud ka arvamus, nagu võiks laste nutt tekitada skisofreeniat ning teisigi psüühilisi haigestumisi. Viimased on omased pigem nendele lastele, kes on ilma jäänud täisväärtuslikust perekonnast ning füüsilistest kontaktidest oma vanematega.

Liiga pikk lutiaeg kahjustab kõnevõimet Lapsed, kes imevad pärast kolmandat eluaastat veel sõrmi, pudelit või lutti, kannatavad kolm korda tõenäolisemalt kõneprobleemide käes, väidavad teadlased. Ühtlasi kinnitavad nad, et lastel, keda toideti rinnaga vähemalt üheksanda elukuuni – ja kes seetõttu ei saanud pudelitoitu –, oli kõnehäirete tekkimise risk väiksem, vahendab Daily Telegraph ajakirjas Biomedcentral Pediatrics avaldatud uurimust. Uurimuse raames paluti 128 kolme- kuni viieaastaste laste vanematel täita küsimustikud, seejärel hinnati laste kõnet ja uu-

riti suuõõnt. Tulemusi tuleks siiski tõlgendada ettevaatusega, kuna need toetuvad üksnes vaatlustele, rõhutavad teadlased. Lutiteema on lapsevanemaid alati erutanud. Paljud imikud, eriti need, keda vaevavad gaasivalud, leiavad lutist suurt lohutust. Ka on täheldatud, et loode imeb pöialt juba üsas. Hambaravispetsialistid on aga hoiatanud, et luti või pöidla pikaajaline imemine võib rikkuda hambumust. Teised eksperdid on avaldanud arvamust, et luti kasutamine ärkvelolekutundidel välistab lapse pere igapäevastest vestlustest, kirjutab www.forte.ee.

Lõõgastav kõhumassaaž Babynos® salviga aitab kaasa seedimisele ja soodustab gaaside väljutamist. Nautige koos beebiga aniisi ja ristiköömneõli meeldivat aroomi ning masseerige õrnade ringjate liigutustega päripäeva. Kõhumassaaž on ämmaemandate, õdede ja lastearstide poolt soovitatud massaažitehnika beebide kõhuvaevuste leevendamiseks.

Titekõõm, see kole nuhtlus Mare Mere Paljud emad on ehmunud ja murelikud, kui näevad esimest korda oma armsa beebi peas koledaid kollakaid laike ja koorikuid. Tõenäoliselt on tegemist titekõõma ehk gneissiga. Titekõõm ei ole lapse tervisele ohtlik, kuid päris tähelepanuta seda ka jätta ei tohiks. Kuidas titekõõma puhul toimida, räägib Tallinna kesklinna lastepolikliiniku dermatoloog Maie Jürisson. •• Mis on titekõõm ja miks see ühel lapsel tekib, teisel aga mitte? Titekõõm on peapiirkonna naharasu kogunemine juuste vahele ja peanaha külge. Jutt on sellisest kollasest kuivast rasvasest koorikust. Titekõõma esineb väga paljudel: esimesel kuuel elukuul võib isegi pooltel kuni kolmveerandil lastel seda mingil määral leida. Täpset põhjust, miks titekõõm tekib, ei ole veel kindlaks tehtud. On arvatud, et selle teket võivad mõjutada emapoolsed hormoonid, aga samal ajal esineb titekõõma ühtviisi nii kunsttoidul olevatel kui ka rinnapiima saavatel lastel. On oletatud, et titekõõmaga laste naha mikrofloora ei ole päris samasugune

nagu tervetel lastel, aga siingi pole täiesti kindlaid, üks-üheseid seoseid leitud. •• Kas titekõõma peab ravima või kaob see aja jooksul ise? Vanuse kasvades see ikkagi taandareneb: paljudel kaob titekõõm juba kuuendaks elukuuks, osal aastaselt. Kui tegemist on õhemate titekõõma koorikutega ja see esteetilises mõttes väga ei häiri ega aja lapsel nahka sügelema, siis piisab, kui tital lihtsalt sagedamini pead pesta. Soovitatakse kasutada ka beebi vanniõlisid ja pesta pead selle õlise veega. Samuti on apteegi käsimüügis spetsiaalsed titekõõma šampoonid, mida võib kasutada siis, kui koorikud on hakanud paksemaks minema (nt Babé, Dentinox). Šampoonid sisaldavad salitsüülhapet, mis aitab neid pehmendada. Kui koorik on paks, tuleks seda aeg-ajalt pehmendada enne pea pesemist. Kodustest vahenditest sobib hästi oliiviõli, mida võiks hoida peas 10–20 minutit ja siis beebikõõma šampooniga maha pesta. Koorikutele võib määrida ka vedelamaid kreeme ja hoida peal samamoodi – enne pesu paarküm-

Mingil juhul ei tohi oma terava küünega tita pead kraapida.

Nisita leevendab nohu ka kõige pisematel! Nisita – looduslike mineraalsooladega ninapihusti ja -salv NISITA on abiks alates sünnist: • ninalimaskestade kuivuse korral (nt. köetud ja konditsioneeriga ruumid) • toetav ravi kinnise nina puhul • ninalimaskestade puhastamiseks (nt. tolm, allergeenid) • ninakoorikute ja korpade lahustamiseks (nt. peale operatsioone) • viskoosse sekreedi veeldamiseks Ninasprei efekt on kiirem kinnise nina vabastamisel ja sekreedi veeldamisel. Imikutel ja väikelastel, kes nuusata ei oska, aitab õrna pihustusega sprei ninalimaskesti puhastada. Salvi eeliseks on pikem toime. Manustada enne magamaminekut kuiva ruumiõhu korral.

Lasteleht

21 Foto: EPL-i arhiiv

RGIA

ME OLEME SELLE POOLT!

ALLE

EI

Dermatoloog Maie Jürisson mend minutit. Kasutada võib ka uureaga ehk karbamiidiga kreeme (Eucerin urea, Excipial U), mis pestakse samuti pärast beebikõõma šampooniga maha. Pesemise ajal tuleks koorikuid beebi peaharjaga veidi hõõruda ja siis hiljem rätikuga kuivatatud juustest seda kõõma tiheda kammiga, nii palju kui saab, välja kammida. •• Mida öelda emadele, kes kipuvad oma küünega koorikuid kraapima? Mingil juhul ei tohi beebi peanahka pestes kõvasti kraapida, nii et koorikute alt hakkab verd tulema. Esiteks on see lapsele valus ja teiseks satuvad sel moel haava mikroobid, mis võivad põhjustada mädanikku. Otse loomulikult ei tohiks emad oma terava küünega püüda kuiva koorikut eemaldada. Tuleks jälgida, et ka laps ise oma peanahka katki ei kratsiks. Katkikratsitud nahale ei tohi kindlasti määrida uureat sisaldavaid kreeme, sest need võivad nahka ärritada ja kipitama hakata. Ei pea püüdma ühekorraga kogu

N

TÄNA

titekõõmast vabaneda, pigem teha õlitamist ja kooriku eemaldamist mitu korda nädalas niikaua, kuni saab peanaha puhtaks. Kui õlitamine millegipärast ei aita või on peanahal tekkinud punetus ja põletikunähud, tuleks kindlasti minna nahaarsti vastuvõtule. Tema võib vajadusel määrata tugevama ravi ja kirjutada välja vastavad retseptiravimid. •• Kas titekõõm võib hiljem tagasi tulla? Uuringud on näidanud, et lastel, kellel on beebieas olnud titekõõma, võib hiljem rohkem esineda kas ekseemi või psoriaasi. Kuid vahel on titekõõma moodi rasust koorikut siiski ka lasteaiaealistel. Sellisel juhul tuleb lihtsalt sagedamini pead pesta. Harilikult hakkab kõõm peanahale kogunema siis, kui haiguse tõttu pestakse pead vähem, ning siis on temast juba veidi raskem lahti saada. Kui mure on suur ja omal jõul sellest üle ei saa, tasub kindlasti pöörduda lastedermatoloogi poole, kes annab nõu ja aitab leida kõige sobivama ravi.

ALLERGIA ON KASVAV PROBLEEM Mõned teeviidad: SEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNE •• www.veetee.ee Iga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste •• www.looduslaps.ee mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamus pesu- ja •• www.mudamadrused.ee puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib •• http://haanjamatkad.ee tekkida kontaktallergia ja nahaärritus. Eriti vastuvõtlikud on •• www.rabav.ee sellele tundliku •• nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle www.ekstreem.ee vastu. Seepärast ongi kõik Neutral tooted vabad lõhna-, •• www.raudsilla.ee värv- ja mittevajalikest lisaainetest. •• www.cornet.ee (toimetuse lemmik) Taani Astma- ja Tooted on välja töötatud koostöös •• www.veematkad.ee Allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt. •• www.maaturism.ee lisaks www.neutral.lt ••Loe www.loodusmatkad.ee

Plasmon on tegutsenud 108 aastat, meie süda da ja pühendumus jääb alati lastega. Meie missioon on aidata lapsi kasvada tugevateks eks täiskasvanuteks, pakkudes toiteaineterikast ast toitu, mis on valmistatud mõeldes laste heaolule. le. Itaaliast pärinev Plasmon on kvaliteetne ne beebitoit, mis pakub toitaineterikast vaheldust ust lapse igapäevamenüüsse. Plasmoni beebitoidud ud on rikastatud mineraalide ja vitamiinidega, ga, mis on olulised lapse arenguks ja organismi mi normaalseks toimimiseks. Toote valmistamisel sel järgitavad ranged reeglid vastavad unikaalsele ele kvaliteediprogrammile OASI® Plasmon, mis garanteerib hoolikalt valitud toorained ja kvaliteetsed toidud.

M i eeliseks Meie li k on b beebidele anda võimalus tutvuda ja avastada uusi maitseid, milleks võiks olla rauarikas hobuselihapüree või hoopis kaltsiumi- ja proteiinirikkad Parmigiano Reggiano ning Mozzarella juustupüreed, vähese rasvasisaldusega kala- või erinevad juurviljapüreed. Enamik tooteid on gluteenivabad, tagades parima tervisliku toitumise Teie beebile. PLASMONI küpsised, beebi-gurmee toidud ning paljud teised maitsvad beebitoidud on n saadaval Tallinna ja Tartu kaubamajas, l li Stockmannis, Rimi toidupoodides, Viimsi gurmeepoes Delicato ja kaupluses Bioteek P Pelgulinnas. Tootja: Plasmon Dietetici Alimentari Srl,Via Miglira 45-latina, Itaalia. Importija ja esindaja Eestis: Vinaio OÜ, Kesk-Sõjamäe, Tallinn. Tel 6440 664. Lisainfot leiate: www.plasmon.ee või facebook: Plasmon, terve ja rõõmus laps.

Hõrk k ja tervislik elamus küpsisest: kü üpsisest: i suus sulav suutäis s väikestele ja suurtele gurmaanidele. Lapsele küpsist valides on vaja jälgida toiteväärtust ja konsistentsi, mis vastaks lapse arenguetapile. Plasmoni küpsis Biscotto on väärtuslik mineraalainete ja vitamiinide allikas: rikastatud ainetega, mis on vajalikud lapse arenguks ja organismi normaalseks toimimiseks. Sisaldab: probiootilisi kiudaineid (aitavad korras hoida seedetegevuse), kaltsiumit (vajalik hammaste ja luustiku tugevdamiseks), 9 vitamiini (A, E, K, B1, B2, B6, B12, niatsiin PP, foolhape), mineraalaineid (kaltsium, raud, tsink, naatrium). Kõrge toiteväärtuse tõttu sobivad tervisliku vahepalana ka rasedatele, taastusravil olijatele, sportlastele, eakatele – ühesõnaga kogu perele. Neid nauditakse hommikusöögiks ja magustoiduks, pärastlõunaseks või õhtuseks vahepalaks. Hõrk ja tervislik maius valmib, kui lahustada küpsis piimas või mahlas, segada jogurti või kohupiimaga.


Lasteleht september 2010