Page 1

Lasteleht S체gis 2013

Laps ja pere 2013 erileht

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee


2

Lasteleht


Lasteleht

3

Head emad, isad, vanaemad ja vanaisad! Ootame Teid kõiki oma pisikeste särasilmadega 16. –17. novembril Saku Suurhalli messile Laps ja Pere. Messil saate koos lastega veeta kaks lõbusat ja sisukat päeva.

Mis messil toimub, uuri täpsemalt www.lapsjapere.ee Mõnus nädalavahetus kogu perele 16. –17. novembril toimub Saku Suurhallis traditsiooniline 21. koguperemess Laps ja Pere Kaks päeva on Saku Suurhall täis siginat-saginat ja laste rõõmsaid kilkeid. Mõlemad messipäevad pakuvad tegevust, vaatamist-kuulamist ja kaasalöömist nii lastele kui ka nende vanematele. Kahel päeval toimetab päevajuhina koos lastega meie kodumaine suur lemmik Lotte. Külalisi on oodata ka üle lahe Soomest, tulemas on Muumitroll ja Väike My koos Muumimajaga. Lisaks nendele võib messil kohtuda ka paljude teiste vahvate maskottidega. Messi kõige väiksematele on mõeldud Titatuba, kus antakse nõu vastsetele ja tulevastele vanematele. Mähkmeid pole messile vaja kaasa võtta, sest messil on olemas Libero mähkimistuba ja süüa pakutakse titadele tasuta Beebirestoranis – beebitoidud Salvesti ja Hipp’i toodete valikust. Päkapiku postkontoris saavad lapsed oma salasoovid Jõuluvanale kirjutada ja

need ka koheselt postitada. Nukuteater esineb kahe erineva etendusega „Krokodill ja 4 väga väikest tegelast” ja „Nukumäng on imelihtne” ning pordiklubi YongSheng esitleb eksootilist „Hiina teatrit”. Laval saavad lapsed koos maskottidega kaasa lüüa Lotte laulupeol ja Päkapiku diskol. Moehuvilistele pakub põnevust Mothercare sügistalvine moeshow. Kokakunstist huvitatud lastel on sel aastal võimalus õppida Sushimoni kokakoolis ise sushit valmistama, Piimakokteilibaaris pakutakse kõigile maitsvaid piimast valmistatud jooke ning Köögiviljabaaris saab maitsta põnevaid köögiviljahõrgutisi. Lapsi ootab messil Premia jäätisemaa ja Kinderi jõulutuba. Otse loomulikult ei puudu messilt suured batuudid, hüpata saab nii Air Jumpil kui Batuudijussi batuudil. Messil on esindatud üle 90 firma, avatud on mitmed mängunurgad, mis kõik pakuvad lastele huvitavat mängulist ja käelist tegevust. Heategevusraha kogume seekord doktor Klounidele, kes käivad lapsi haiglates rõõmustamas. Kallid vanemad – järgmisel nädalavahetusel ei saa olla midagi tähtsamat kui minna koos perega Saku Suurhalli. Tulge ja veetke messil sisukad tunnid, mis on kindlasti kvaliteetaeg teile kõigile.

16. november LAUPÄEV 11.00 Tantsumaiad MODUS-est 12.00 Päkapiku disko 13.00 "Hiina teater" spordiklubi YongSheng esituses 14.00 Mothercare sügis-talvine moeshow Mothercare Eesti modellide esituses 14.30 Nukuteatri etendus „Krokodill ja 4 väga väikest tegelast“ 15.00 Lotte laulupidu 16.00 Viking Line'i auhindade loosimine 18. november PÜHAPÄEV 11.00 Sõbrad koerad 12.00 Päkapiku disko 13.00 "Hiina teater" spordiklubi YongSheng esituses 13.30 Nukuteatri etendus „Nukumäng on imelihtne“ 14.00 Mothercare sügis-talvine moeshow Mothercare Eesti modellide esituses 14.15 Swing- ja stepptants MODUS-elt 15.00 Lotte laulupidu 16.00 Viking Line'i auhindade loosimine 16.15 Dokotor Klouni sponsorraha üleandmine


Lasteleht

4

Lapse loovus areneb, kui tal selleks vaid võimalus antakse käeline tegevus

Joonistamine, meisterdamine, lõikamine ja liimimine arendavad lapse käelihaseid ja loovust. Kaire Talviste Lapse käeline ja kunstiline areng algab sellest hetkest, kui ta võtab kätte pliiatsi ja veab sellega oma esimese juti. Mõni laps suudab seda teha juba kaheksakuuselt, mõni veidi hiljem. Kunsti tegemiseks on oluline, et laps saaks oma kätt vabalt liigutada. „Esimesed kriipsud tulevad enamasti sinna, kuhu ei tohiks. Lapsega ei tohiks siiski riielda, sest see annab tema arengule esimese halvustava hinnangu. Tark vanem suunab lapse sinna, kuhu on sobilikum joonistada,” leiab Tallinna ülikooli algõpetuse kunstiõpetuse didaktika lektor Edna Vahter. Ta soovitab vanemal lapse arengut toetada eakohaste töövahenditega ja näidata ette vaid seda, kuidas neid kasutatakse. Mida väiksem laps, seda suuremad peavad olema paberid ning jämedamad kriidid ja pliiatsid. „Väiksel lapsel on vaja tervet seina, et end vabalt väljendada,” selgitab Vahter. Miks mitte teha oma koju tahvelsein! „A4-suurune paber jääb talle ilmselgelt liiga väikeseks ja siis tulevad kriipsud põrandale ning see omakorda põhjustab pahandamist,” ütleb Vahter. Paljud lapsed ei oska kooli minnes veel kääridega lõigata, sest neil pole lubatud neid kasutada. Edna Vahter annab aga juba kaheaastastele käärid pihku. Need on muidugi üpris nürid ja ümarate otstega. „Oluline, et ohutus oleks tagatud. Lapsed istuvad kääridega lõigates põrandal ja kui püsti tõusevad, panevad kohe käärid käest,” kirjeldab ta. Õiged vahendid Väikest last ei saa kohe panna joonistama mustreid ega värvima pilte nõnda, et kriipsugi üle ääre ei läheks – ta pole selleks veel võimeline. Ent mida enam laps oma käel liikuda la-

seb, seda täpsemaks käsi muutub. Kui laps õpib juba konkreetsemalt joonistama, võid hakata paberipinda vähendama. Müügil on kolmekandilised pliiatsid (nii vasaku- kui ka paremakäelistele), millel on näpuaukude kohad sisse süvistatud – nii õpib laps kohe õiget pliiatsihoidu. Lapsele tuleks osta kvaliteetsed pintslid, mis õige hoolduse korral kestavad väga kaua. Tavaliselt vajutab laps pintsli tugevasti vastu tööd nii, et pintslikarvad vajuvad viltu ja ta maalib tegelikult pintsli varrega. „Õpetage lapsele, et pintsliga teeme paberile pai. Las ta proovib seda algul oma käe ja põse peal,” soovitab Vahter. Värviraamatud on Vahteri sõnul loovuse surm ja neid ta alla 6-7-aastastele osta ei soovitagi. „Nad ei suuda selles vanuses korrektselt

värvida, aga seda neilt enamasti nõutakse. Lapsel tekib ebaõnnestumise tunne. Ka tekib tal arusaam, et asju joonistataksegi nii nagu raamatus on,” kirjeldab Vahter. Kui vanem last aga suunab, et ta võib vabalt kasutada erinevaid värve, pilte välja lõigata ja kleepida, on sellest lapse arengule rohkem tuge. Laps vajab kindlasti lihtsalt kritseldamise võimalust, kuigi vanemad võivad pidada seda lihtsalt sodimiseks. „Lapsed peavad kirjutama õppima. Kui koolis tuleb pliiatsiga tegutseda terve päeva ja siis pole lapse käsi selleks füüsiliselt valmis. Ta jääb teistest maha, tal tekivad õlapiirkonnas lihaspinged ja ta tunneb, et ei saa hakkama,” selgitab Vahter. Hästi mõjub looduslik savi, mis on eriti hea käe väikeste lihaste

Ei pea joonistama nagu raamatus, las laps joonistab nagu tema asju näeb. Ja ei maksa riielda, kui kriips ei tulnud paberile. Tõrelemine võib joonistamisisu üldse ära võtta. Foto: Shutterstock

treenimiseks. Iga käeliigutus käib läbi aju, seeläbi stimuleeritakse ka ajutegevust. Loovus ja julgus Mida rohkem laps tahab tegutseda, seda enam lihased arenevad. Klassikalist joonistamist saab õpetada alles 10. eluaastast, seni võiks lapsele võimaldada vaba loomingut. „Anna vaid vahendid ja võimalus,” soovitab Vahter. On lapsi, kes ei tunne aga käelise tegevuse vastu üldse huvi. Mõni ütleb kohe, et ei oska. See arvamus enda kohta võetakse kiiresti omaks, kui lapse töid võrreldakse osavamatega. Lapse hinge võib jätta haava see, kui vanem heidab ette, et vaata, mis „käkerdis” sul on ja et teistel on palju ilusamad tööd. Sageli riputatakse lasteaias ja koolis üles korrektsemalt vormistatud tööd ja tähelepanuta jäävad need, kel on ehk värvid väga huvitavalt segatud või midagi muud hästi õnnestunud. Kõik need pisikesed ja suuremad tagasilöögid võivad pärssida lapse soovi pliiats, pintsel või liimipulk kätte võtta ja midagi luua. „Oluline on õppida end loovalt väljendama, aga ka vanemad ootavad lastelt ilusaid ja realistlikke pilte,” ütleb Vahter. Jõuga last sundida ei saa, küll aga võiks appi võtta kavaluse. Pane paber põrandale ja hakka maalima – kutsu laps ka ja proovige, kas näiteks ninaga või varbaga saab maalida. Rebige ajalehti tükkideks ja mängige näiteks lumesadu, pärast kleepige tükkidest uus pilt. Mõnda last võib tabada ka valge paberi hirm – ta ei suuda suurele lehele midagi teha. Võtke siis hoopis tumesinine või pruun paber. Tunniplaani kodus pole vaja. Peaasi, et laps teaks, kus on vahendid ja et ta saaks soovi korral tegutseda. „Koos tegemine on oluline, sest koos veedetud aeg on väga väärtuslik. Alati ei pea töö valmis saama, protsess on tähtsam kui tulemus. Pildid ei pea olema ilusad – oluline on lapse enda looming ilma täiskasvanu liigse sekkumiseta,” leiab Edna Vahter.


Linola ® Shower and Bath Oil Vanni- ja dušiõli kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks. Leevendab tuntavalt nahaärritusi, põletiku- ja pingetunnet ning sügelust. Ei jäta vannile ebameeldivat rasvakihti. Linola® F Spetsiaalne kreem kuivale, sügelevale või põletikulisele nahale. Lõhenenud rinnanibude raviks. Tõhus kaitse nahale külma ja tuulise ilma korral (imikutset täiskasvanuteni). Linola ® Lotion

Hästi pealekantav ja kiiresti imenduv losjoon kuivale nahale kehal, näol ja kätel. Kaitseb nahka täiendava kuivamise eest ning normaliseerib samal ajal olemasolevat rasu- ja niiskusepuudust. Igapäevaseks nahahoolduseks.

Linola ® Shampoo

Kuivale ja õrnale peanahale. Eemaldab tõhusalt ketenduse. Sobib beebikõõma (gneiss) korral. Muudab juuksed hästi käsitletavaks, säravaks ja lisab kohevust.

Linola - tootesari kuivale, põletikulisele ja allergilisele nahale. Samuti psoriaasi korral.


REKLAAMTEKST

Kindlustatud tulevikku vajavad kõik lapsed Erlet Saks Compensa Life Vienna Insurance Group SE turunduse spetsialist

E

namik vanemaid soovib oma lapsi iseseisva elu künnisel rahaliselt toetada, kuid kui tähtis päev on saabunud ja noor inimene koolist lõputunnistuse kätte saanud, ei ole paljudel see siiski võimalik. Kas lapsel on võimalik haridusteed jätkata ning oma unistused teoks teha, sõltub paljuski vanemate võimalustest ja praegustest otsustest.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE on Eesti vanim elukindlustusselts. Peale pensioni- ja elukindlustustoodete pakub ta just laste tuleviku kindlustamiseks mõeldud kogumiskindlustusi. Vanema ootustest ja riskitaluvusest lähtudes saab Compensas lapsele raha kogumiseks sõlmida garanteeritud tootlusega või investeerimisriskiga lepingu.

Väikesed sissemaksed, garanteeritud tulemus Kui varakult raha kogumist alustada, jõuab noorele inimesele iseseisva elu alustamiseks varuda korraliku stardikapitali, millest on abi tema edasiste õpingute toetamise, õpingutega seotud elukoha üürimise või muude noore inimese eluga kaasnevate kulude katmise juures. Compensas saab lapsele raha kogumist alustada alates 20 eurost kuus. Paljudes peredes on ka see summa igakuiste kulude kõrval suur väljaminek, seepärast on oluline, et raha oleks turvaliselt ja eesmärgipäraselt paigutatud. Kui kogumiseks on valitud garanteeritud tootlusega leping, ei pea muretsema investeerimisturgude kõikumise pärast ega kartma, et kogunev summa ära kaob. Lepingule on tagatud kindel tootlus kogu perioodiks ning kokku lepitud maksete laekumise korral saab laps kätte täpselt selle summa, mis on kirjas kindlustuspoliisil. Compensa maksab nendele lepingutele turu kõrgeimat intressi – 2,5% aastas. See intress ei muutu ka kindlustusmakse suurendamise ning täiendavate sissemaksete korral, mida klient saab Compensas alati vastavalt oma võimalustele teha.

Lai valik ja paindlikud tingimused Compensas saab kogumiseks valida ka investeerimisriskiga lepingu. See sobib neile, kes soovivad, et paigutatud vara tootlus oleks suurem, ning on koos sellega valmis võtma suuremaid riske. Compensas on lai valik hoolikalt valitud rahvusvaheliste ja kodumaiste fondihaldurite juhitud erineva riskitasemega investeerimisfonde ja -portfelle, kuhu saab kerge vaevaga kindlustusmaksed suunata. Siiski tasub meeles pidada, et lepingu tootlus sõltub lepinguga seotud fondiosakute väärtusest ning ei ole kliendile garanteeritud. Lepingu käekäiku saab klient vastavalt oma soovidele investeerimisstruktuuri muutes ise mõjutada.

Me soovime oma klientidele pakkuda turvatunnet erinevateks elujuhtumiteks ning tegeleme sellega, et lepingud vastaksid kliendi ajas muutuvatele vajadustele – seetõttu hoiame oma lepingu tingimused paindlikud. Kogumislepinguga kaasneb lapsevanemale elukindlustuskaitse, kuid lepingus saab juurde võtta ka lisakindlustusi. Neist levinumad on õnnetusjuhtumi lisakindlustused ajutise töövõimetuse või invaliidsuse korral lapsevanemale või lapsele. Compensas ei pea elukindlustuskaitse suurust siduma lepingusse koguneva rahaga. Minimaalset elukindlustussummat, mis on praegu 640 eurot, saab lepingu sõlmija ise vajadusel suurendada ning aja jooksul muuta. Lisaks võivad lepingu sõlmija ja lepingus kindlustatud isik olla erinevad – see tähendab, et Compensas saab lapse kasuks lepingu sõlmida ka vanavanem ning elukindlustuskaitse määrata emale või isale. Vanema surma korral saab valida, kas hüvitis makstakse välja kohe, näiteks last kasvatama jäävale inimesele, või lisatakse lepingu reservile, ning selle saab kätte laps, kui leping lõpeb. Maksevõimaluste muutumise korral võib kindlustusmakset suurendada ning teha lepingusse täiendavaid makseid, näiteks panna intresse koguma lapsele sünnipäevaks kingitud raha. Samuti saab pikendada kogumisperioodi – kui lapse edasised plaanid pole selgunud, võib raha veel aastakese või paar edasi koguda. Rasketel perioodidel võimaldame ka makset vähendada või maksepuhkust ning vajadusel saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Igal juhul on oluline, et klient meid oma muutunud olukorrast teavitab, et saaksime koos leida talle sobivaima lahenduse.

Soovime, et klient saaks Compensas just sellise lepingu, nagu on talle kõige kasulikum, ning julgeks meiega ühendust võtta ka siis, kui tal on lihtsalt küsimusi. Helistage julgelt telefonil 610 3000 või astuge läbi Teile lähimast kontorist, olete oodatud! Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis ja kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group (VIG). VIG on suurim kindlustuskontsern Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub ligikaudu 50 kindlustusseltsi 24 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9,7 miljardi euroni aastas. Grupp omab kõrget rahvusvahelist krediidireitingut Standard & Poor’s A+. Tutvuge lähemalt veebilehel www.vig.com.

Compensa esindused: •• Roosikrantsi 11, Tallinn Tel 610 3000, avatud E–R 8–17 •• Riia 4, Tartu Tel 733 4170, avatud E–R 9–17 •• Aida 5, Pärnu Tel 447 3820, avatud E–R 9–17 •• Tallinna 19, Viljandi Tel 433 4750, avatud E–R 9–17 Tutvuge tingimustega veebilehel www.compensalife.ee ja küsige lisainfot telefonil 610 3000.


Lasteleht

8

Hüppega ühest klassist teise Kool

Rapla ühisgümnaasiumi 9. klassi poiss Daniel Tootsman on 7. klassis õppinud vaid paar kuud – siis viidi ta otsejoones 8. klassi üle. Algatus selleks tuli õpetajatelt, kes nägid, et muidu kaob nutikal poisil koolitöö vastu huvi ära. Kristiina Viiron „Ma ei viitsinud õppida enam, arvasin, et oskan kõike, tundides tegin kaasa, aga mitte kõike. Kuulamine oli ka hajevil,” räägib Daniel. Noormees ei salgagi, et kippus tundide ajal pinginaabriga, aga ka kõva häälega üle klassi juttu ajama. Hinnetega oli tal vaatamata sellele kõik kombes – neljad-viied pooleks. „Midagi tuli temaga ette võtta, nägime, et läheb muidu käest – tal

polnud enam motivatsiooni,” meenutab Danieli 7. klassi juhataja Ingrid Sarapuu. Erinevate aineõpetajatega arutades jõutigi järeldusele, et mütsiga löömise meeleolust päästab poisi klass ettepoole viimine. Et Danieli vanemad ja ta ise olid asjaga päri, andis ka kool rohelise tule. Palju iseseisvat õppimist Pingutamist muidugi oli – näiteks tuli tal kaheksandas kohe õppima hakata keemiat ja füüsikat, mida seitsmendas ei ole ning mida teised olid juba ühe veerandi õppinud. Lisaks 8. klassi materjalide selgeks saamisele tuli õpetajatele vastamas käia ka seitsmenda klassi materjali. Kehalist kasvatust küll näiteks mitte, aga kõik põhiained ja ka tööõpetuse meisterdused tuli ära teha. „Õpetajatest oli palju abi, tulid alati vastu, kui ta abi palus. Kui nende kaasabi poleks olnud, poleks

midagi välja tulnud,” arvab Danieli ema Siivi Tootsman. Ka tema aitas pojal kodus õppida. „Keemias õppisime koos tasakaalustamist, ise ka tuletasin meelde, mis see on,” muigab ema. „Elu läks põnevamaks, aga keerulisemaks.” Danieli sõnul pelgas ta klassi vahetades sutike ikka, kuidas ta hakkama saab, eelkõige keeletundide pärast. „Just vene keeles kartsin, et jään sõnavaras teistest väga maha,” ütleb ta. Reaalainete pärast ta muret ei tundnud. „Reaalainetega on nii, et kui tahan, saan selgeks,” põhjendab ta. Klass ettepoole tõstmine tõi Danieli kinnitusel talle motivatsiooni õppida tagasi. „Kodus õpin rohkem, teen ülesanded ära ega arva, et kui materjal tundub tuttav, saan niisama läbi,” räägib ta. Klass ülespoole liikudes tuli arvestada ka asjaoluga, et klassiõedvennad on ju aastajagu vanemad. Danieli sõnul ta ise end teistest

nooremana ei tunne, pealegi on ta pikka kasvu. „Vahel teised teevad nalja, et sa oled 14, aga meie 15–16,” märgib Daniel, et midagi pahatahtlikku selles ei ole. Hinded on Danielil endiselt neljad-viied ning tema füüsikaõpetaja Maarika Laanisto arvab, et otsus poiss klass ettepoole tuua on end igati õigustanud. Direktori käsk Eesti Televisiooni „Osooni” saatejuht Kristo Elias tõsteti klass ettepoole aga juba algklassides – temal jäi vahele neljas klass. Tema ema Kulla Elias meenutab, et see oli Kodila põhikooli tollase direktori karm käsk – neljandas klassis hakkavat poisil igav. Aasta oli siis 1994 ning vastu vaielda direktor endale ei lasknud, ehkki emale niisugune nõue sugugi ei meeldinud. Direktori karm käsk tähendas, et emal ja pojal tuli suve jooksul

Škoda jäähall kutsub: TULE UISUTAMA! Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades! Pakume soodustusi peredele ja koolidele. Perepääsme hind 2 täiskasvanule ja 2 lapsele koos uiskude rentimisega maksab näiteks 22 eurot (tavahind 28 eurot). Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat, v. a koolivaheajal. Pakume firmadele laste jõulupeo korraldamiseks erinevaid võimalusi.

Täpsem info: www.icearena.ee

Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.


Lasteleht

9 Foto: Kristiina Viiron

Daniel Tootsman tõsteti 7. klassist 8. klassi, kus tal tuli kohe hakata õppima füüsikat ja keemiat, mida teised olid juba ühe veerandi õppinud.

D A R E N D A V AT U D ! MA PAPPRAA

neljanda klassi materjal kõik läbi võtta. „Mäletan, et õppisime suvel emaga, ja algul – olin ju kolmandas klassis viieline – kas ei tulnud viiendas ka mõni kolm sisse,” pajatab Kristo, lisades, et matemaatikaga ei saanud kohe hästi vedama. „Mul on matemaatikas praegugi lüngad sees, kirjalik ülevalt alla korrutamine ja jagamine on lünklik, sest selle meetodi õppimine jäi vahele,” täheldab Kristo. Samas märgib ta, et õppimine ei ole talle raskusi valmistanud, pigem aitas ta klassikaaslastel, kes kõik temast ju vanemad, kodutöid teha. Klassi vahetada oli küll kahju, aga kuna kool oli väike, jäi suhtlus sõpradega ikka alles. Kuna Kristo läks kuueselt kooli (üheksakümnendate alguses läksid paljud lapsed kuueaastaselt kooli – K.V.) lõpetas ta gümnaasiumi juba 17-aastaselt. „Olin väike poiss suurte seas,” muheleb Kristo. Muu hulgas tähendas see sedagi, et riik lõpetas siis ka lapsetoetuse maksmise, kuna õpingud said ju läbi.

K O O M IK S ID !

Kooli otsustada Otsuse laps hüppega ühest klassist teise viia teeb kool ning üheltki kõrgemalt asutuselt selleks luba tarvis ei ole, märgib haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva. „Kuna kõnealused juhtumid – laps viiakse hüppega ühest klassist teise – on siiski erandlikud, siis seadusandlikku regulatsiooni selle kohta polegi,” selgitab ta. Varem, näiteks kuueaastaselt kooli minekuks peab loa andma maavalitsuse juures töötav nõustamiskomisjon. Ka ei peeta hariduse infosüsteemis arvet, kui palju võiks selliseid lapsi olla, kes on hüppega ühest klassist teise viidud. Selle õppeaasta kohta haridusministeeriumi statistikas andmed puuduvad, küll aga näitavad möödunud aasta andmed, et näiteks mullu õppis meie algklassides üks nelja-aastane ja viis viieaastast last, gümnaasiumisse aga oli juba jõudnud üks 12-aastane ja seitse 14-aastast õpilast.

S E T A L A D HINNA € 0.49!

koos Lauraga

200 kokku üle atu am soodusra ses igas vanu lapsele!

www.egmont.ee

TU-

JU V Ä R V IK A D UD! T A M A A R K LE EP S U K A D ! Värvime 2

PALJU IMEHÄID KINGIIDEID LEIAD WWW.EGMONT.EE PÄKAPIKURALLILT – AASTA PARIMAD SOODUSHINNAD TRALLIVAD LÄBI KOGU NOVEMBRI!


Lasteleht

10

Allergilise nahaga beebi tahab valvsust ja hoolt tervis

Punetav, sügelev lööve beebi nahal annab märku allergilisest reaktsioonist. Nahk on kuiv, kare ja ketendav. Põletikulised punetavad kohad võivad ilmneda eeskätt põskedel, ent ka kehal, kätel ja jalgadel. Kaire Talviste Juba kolmekuune laps oskab end kratsida ja kui sügelemine on tugev, algab kratsimine ka varem. „Laps on rahutu, nutab palju,

keegi peres magada ei saa, sest tita nutab nii öösel kui ka päeval,” kirjeldab Tallinna lastehaigla dermatoloog Maie Jürisson allergia ilmnemist. Harvem on allergia ainusümptomiks kõhulahtisus või -kinnisus. Lisaks nahaprobleemidele võivad kõhuprobleemid avalduda atoopilise dermatiidiga lastel. Hingamisteede allergilised haigused väljenduvad korduva või kestva hingamisraskuse (hingamine võib olla vilisev) ja köhana, ninakinnisuse ja aevastamisena. Beebieas avaldub allergia aga kõige sagedamini nahanähtude ja kõhumuredena, mis ägenevad viirusinfektsioonide korral.

Kuni pooleaastastel beebidel on sagedaseim allergeen lehmapiim, aastavanustel aga kõige enam munavalge. „Et allergilised beebid on tundlikumate barjääridega (nii nahk, hingamis- kui ka seedekulgla limaskest), siis lisatoitude katsetamise ajal võib ette tulla nii nahasümptomite ägenemist kui ka seedehäireid puu- ja köögiviljadele. Sobiva lisatoidu väljaselgitamine võib võtta tavalisest rohkem aega,” hoiatab Jürisson. Kestvate naha- ja kõhuhädade korral tuleks beebiga arsti juures ära käia, pidada kaebuste ja toidu kohta päevikut, et see oma arstiga läbi arutada. Üksikud roosad laigud ei ole

Foto: Shutterstock


Lasteleht Soovitusi • Pese lapse kuiva ja põletikulist nahka leiges või jahedapoolses vees, sest liiga soe vesi soodustab vannijärgset naha kuivamist. • Naha pehmendamiseks tee vanni jahvatatud kaerahelvestega. Beebivanni jaoks kulub kaerahelbeid umbes 20 ml (1/8 200 ml klaasist). Kaerahelbed jahvata peeneks ja sega vannivee hulka. Eelnevalt võid proovida klaasi sees segunemist. Kui väike kogus jahvatatud helbeid muudab puhta vee valkjaks ja justkui sametiseks, on helveste jahvatusaste paras. Helbed võib panna ka riidest kotikesse ja lasta kuumaveevannis liguneda. Kui vesi jahtub u 37 kraadini, võib vanni tegema hakata. Ettevaatust, vann on libe! Vann kestab 15-20 min. • Seejärel patsuta nahk rätikuga kuivaks. NB! See vann ei sobi kaeraallergia korral. Üksikud roosad laigud ei ole enamasti allergia väljenduseks. Küll aga võib allergiat kahtlustada siis, kui emal, isal, õdedel-vendadel on esinenud astma, allergiline nohu või atoopiline dermatiit. Foto: Shutterstock

enamasti allergia väljenduseks ja kohe allergiakahtlusi ei peaks tekitama. Küll aga võib allergiat kahtlustada siis, kui emal, isal, õdedel-vendadel on esinenud astma, allergiline nohu või atoopiline dermatiit. Põletikulise naha hooldamine Põletikulise ja kuiva naha korral tuleks kasutada nahka pehmendavaid ja kaitsvaid pesuvahendeid (vanni- ja dušiemulsioonid, mitteleeliselised pesuvahendid). Kuiva nahka tuleb päevas vähemalt 2-4 korda kreemitada, paluge apteekril endale õigeid kreeme soovitada. Käsimüügivahenditest võib abi

olla tsinki sisaldavatest kreemidest või pihustitest. Kuna atoopilise dermatiidiga kaasub tihtipeale kuiv ja puuduliku kaitsevõimega nahk, siis baaskreemid asendavad nahas seda, mis seal puudu jääb (siduvad lipiidid, loomulikud niisutavad faktorid), ning aitavad taastada naha terviklikkust. „Tugevama põletiku korral määrab arst retseptiravimid, enamasti kortikoidkreeme. Allergia korral tuleb kindlasti vältida allergeeni. Näiteks piimaallergia korral saab arst määrata rinnapiimaasendajat saavatele beebidele apteegis müüdava eritoidusegu,” ütleb Jürisson. Tegu on hüdrolüüsitud lehmapiimaseguga, kus valgumolekulid on lõhustatud mitteallergeenseteks osakesteks. Enamasti esineb lehmapiimaallergia lastel, kelle allergiasümptomid on tugevad ehk nahapõletik haarab mitmeid nahapiirkondi, esineb sügelemist, rahutust, osal ka kõhuhädasid. Raskematel allergiajuhtudel saab laps aminohapetel põhinevat rinnapiimaasendajat. Üle kuue kuu vanused beebid võivad süüa ka sojapiimasegu. Rinnapiimaga toitmisel peaks ema menüüst lehmapiimatooted välja jätma. Kindlasti ei tohi kasutada retseptiravimeid, mida on kirjutatud mõnele teisele pereliikmele. Beebi naha hoolduseks ei sobi ka kosmeetilised ja tugevalt lõhnastatud tooted.


Lasteleht

12

Lastehaigla aitab lastel ülekilodega võitlust pidada probleem

Paks laps, ilus laps – see kõnekäänd ei kehti enam ammu, ütleb Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einberg. Vilve Torn Üks võimalus aitamaks ülekaalulistel lastel liigseid kilosid kaotada või kaalutõusu pidama saada on Tallinna lastehaigla juures tegutsev ülekaaluliste laste päevaosakond. Osakond avati üheksa aastat tagasi ja on siiani väga populaarne. „Sain juba aastaid tagasi aru,

et laste ülekilodega tuleb võidelda, kuid üksi ei saa arst siin midagi ära teha. Nii loodigi osakond, kus oma suure panuse annab õdedest, arstidest, psühholoogidest, füsioterapeutidest jt koosnev multidistsiplinaarne meeskond,” räägib dr Einberg. Päevaosakonna eesmärk ei ole lapse kaalu kiire langetamine. Siinsed töötajad on väga rahul ka siis, kui lapsel kaal enam ei tõuse või see siis tasapisi langema hakkab. Ülekaaluliste laste päevaosakonna töö näeb välja nii, et liigsete kilodega kimpus olev laps tuleb neljapäevaks ja reedeks haiglasse. Lapsed võetakse vastu väikeste eesti- või venekeelsete rühmadena (3–4 last ühes rühmas) ja nad

Mõttega mäng annab vabale ajale väärtuse! Pakume lastele vanuses 3 kuni 10 aastat kõrge kvaliteediga väärtuslikku vaba aja veetmise võimalust: 900 m² suuruses siseliikluslinnakus elektrisõidukitega erinevaid õpetlikke liiklusmängu ja liiklusohutuskoolituse võimalusi keskkonnas, kus kõik on miniatuurselt sarnane päris liiklusele - erinevad ristmikud ja ringliiklus, liiklusmärgid, töötavad valgusfoorid, ühe- ja kahesuunalised teed, vöötrajad jalakäijatele. Pakume lastele kasulikku, õpetlikku vaba aja veetmise võimalust ja mängida mõttega mängu. Kohal on koolitatud juhendaja; kogu tegevus on suunatud liikluskasvatusele ja viisakale ning ohutule liikluskultuuri kujunemise arendamisele läbi mängu. Liiklusmängukeskuses saab pidada ka laste sünnipäevi, kus suupistete ja tordi söömiseks on olemas mõnus ja hubane „tänavakohvik“! Broneerida saab otse kodulehelt.

Teooria ja praktika ühes ja samas kohas! Unikaalne aastaringne lahendus laste liiklusturvalisuse suurendamiseks - õpime läbi mängu. Kontakt ja lahtioleku ajad: Asukoht: KADAKA TEE 84A TALLINN II korrus E-T suletud või ainult ettetellimisel; K-P 10:00-18:30 (ettetellimisel kuni 20:00) Telefon 6 229 206 või 55 29 438 ; info@liiklusmangukeskus.ee ; www.liiklusmangukeskus.ee

saavad nendeks päevadeks koolist vabastuse. „Esimesel päeval tehakse lastele haiglas uuringud, et välja selgitada, kas ülekaal on põhjustatud valest toitumisest või on tegemist mõne endokrinoloogilise haigusega,” ütleb dr Einberg. Teisel päeval järgnevad õe loengud, milles tasuks osaleda ka lapsevanematel. Kui ema-isa silmaring avardub, on neil kergem oma last kodus toetada. Loengus selgitatakse rohke pildimaterjali abil taldrikureeglit ja süsivesikutekalorite olemust, õpetatakse toidupäevikut täitma, kuid ka magusaid jooke mõistlikes kogustes jooma. „Me ei keela lastele ühtegi toiduainet, isegi mitte maiustusi, kuid

Illustratsioon: Shutterstock


Lasteleht

13 laps peab endale teadvustama, et kolme kohukest ei maksa korraga ära süüa,” ütleb doktor. Dr Einberg teab sedagi, et teismeikka jõudes pole ema-isa enam parimateks autoriteetideks ja siis saavad just lastehaigla arstidest eeskujud, kelle soovitusi lapsed meelsasti järgima hakkavad. Kui haiglas viibimise aeg läbi, hakkab laps kodus saadavate juhiste põhjal liikuma ja toituma ning jääb aastaks õdede-arstide vaatevälja. Õe juures peab ta näitamas-kaalumas käima korra kuus ja arsti vastuvõtule tulema kolme kuu pärast. See on ennekõike vajalik just seetõttu, et päevaosakonna pideva toeta on tagasilöögid väga kerged tulema. Samas on arsti sõnul neidki rõõmustavaid näiteid, kus laps saab oma kaalulangetamisega edukalt hakkama ja õpetab kodus pereliikmedki tervislikumalt toituma.

Lapseea ülekaalulisus on väga suur terviserisk.

Suur terviserisk Eesti on dr Einbergi sõnul olukorras, kus ülekaaluliste laste arv järjest kasvab ja sarnaselt meiega löövad häirekella kõik Euroopa riigid. Näiteks kui inglased jahma-

tusega tõdesid, et elanikkonna seas on 30% ülekaalulisi lapsi, võeti appi kuulus telekokk Jamie Oliver ning koolitoit muudeti tervislikumaks. Nüüd astuvad sama jalga paljud teised Euroopa riigid, kuid dr Einbergi sõnul ei tähenda selline liikumine kindlasti ühest äärmusest teise minemist. „Ainult taime- ja toortoit ei tähenda laste puhul kindlasti tervislikku toitumist, kuigi mõni lapsevanem seda viimasel ajal igati propageerida püüab. Tervislik toitumine on eelkõige normaalne tasakaalustatud toitumine kahe oote ja kolme põhitoidukorraga,” rõhutab dr Einberg. Lapseea ülekaalulisus on väga suur terviserisk, sest liigsete kilodega võib kaasneda suhkruhaigus, kõrge vererõhk, südame- ja veresoonkonna haigused. Siiski ei saa ülekaaluliste laste puhul väita, et mida rasvunum laps, seda suurem terviserisk. Lapse ülekaalulisuse juures mängivad väga suurt rolli ka pärilikud riskitegurid. „Kui isal on suur kõht ees ja teda vaevab kõrge vererõhk, on suur tõenäosus, et laps muutub samasuguseks, kui midagi enne ette ei võeta,” tõdeb dr Einberg.

Lisa peole põnevust ja telli ka peojuht, näomaalingud, õhupallimeisterdaja, mustkunstnik ja lasteteater! Mängutoa asukoht: Salve 4, Nõmme linnaosa, Tallinn.

Ideaalis peaks ülekaaluliste laste aitamiseks esmane initsiatiiv tulema kodust. Kui ema-isa ja punavate põskedega tüse vanaema aga lapse ülekilodes probleemi ei näe, peaks appi tulema kooliõde. Just tema võiks olla siis selles ahelas esimene lüli, kes lastevanematel silmad avab ja lapse perearsti vastuvõtule suunab. Pärast esmast tervisekontrolli saab perearst edasi otsustada, mil moel seda last aidata. Dr Einbergi sõnul on ta oma töös kohanud neidki olukordi, kus näiteks koolikiusamisest hellaks tehtud paksuke arstile isiklikult ekirja saadab ja oma initsiatiivist abi palub.

Laagris kaalust alla Tallinna Lastehaigla Toetusfond korraldas teist aastat koostöös taastusraviosakonnaga sel suvel kümnepäevase ülekaaluliste laste laagri. Sel aastal röövis laager iga osalise vöökohalt keskmiselt 3,5 kilo. Suurim kaotaja 5,2 kiloga oli enne 101 kilo kaalunud 14-aastane poiss.


Lasteleht

14 Foto: Shutterstock

Lapse hüperaktiivsuse põhjuseks võivad olla laktoositalumatus, maiustused.

Õige toidulaud aitab hüperaktiivset last Toitumine

Mõnel lapsel taandub toitumise muutmisega hüperaktiivsus täiesti, mõnel aga leeveneb. Umbes 80% hüperaktiivsetest allub mõnele eridieedile. Signe Kalberg „Juba enne aastaseks saamist oli näha, et meie poeg on impulsiivne ja pretensioonikas ning et temaga tuleb käituda teisiti kui vanema lapsega,” meenutab tallinlane Heleri Kukk. Aastatega läks impulsiivsus tugevamaks ja kadus lootus, et laps kasvab sellest lihtsalt välja. „Kui poeg oli saanud seitsmeaastaseks, sain ma teada gluteeni ja kaseiini põhjustatavatest probleemidest ning leidsin kirjandusest palju juhtumeid, kus lisaks autistlikele lastele paranesid gluteeni- ja kaseiinivaba menüüga ka hüperaktiivsed lapsed,” kõneleb Heleri. Pool aastat hiljem selgus analüüsist, et ta pojal ongi mõõdukas gluteenitalumatus, kaseiini (piimavalgu) näitajad olid normis. „Jätsime päevapealt menüüst ära nisu, rukki ja odra, kasutame aga gluteenivaba kaera,” ütleb Heleri. Lisaks hüperaktiivsusele oli Hele-

ri pojal ka toitumishäire, mistõttu sõi ta väga väheseid toite, näiteks oli kõik värske (puu- ja köögiviljad) täielikult välistatud. Mõned nädalad pärast gluteenivaba menüüga alustamist küsis laps ise maitsta banaani ja mustikaid, varsti sõi ta neid suurtes kogustes. Tänaseks on poiss olnud gluteenivabal dieedil poolteist aastat. „Kindlasti ei saa öelda, et meie laps on igas olukorras leplik ja rahulik, aga ta suudab enamjaolt oma emotsioone kontrollida ning lõdvaks laseb ja iseloomu näitab ta ainult omade keskel,” nendib Heleri. Suhkur annab energiat juurde Toitumisnõustaja Kristel Uibol tuleb tihti anda nõu hüperaktiivsete laste vanematele. „Minu poole pöördus üks ema koos oma nelja-aastase hüperaktiivse pojaga. Nende peres oli külluslik toidulaud, juustu ja lihaga ülekoormatud road, kommid, karastusjoogid ja jäätis igapäevaselt. Laps eelistas süüa viinereid, kartulikrõpse, värvilisi kummikomme ning juua magusaid karastusjooke,” kirjeldab Uibo olukorda. Laps ei jäänud õhtuti magama ega maganud ka päeval lasteaias – jooksis, hüppas ja rahmeldas ringi, esinesid gaasid, kõhuvalud ja kõhulahtisus. Toidutalumatuse test näitas, et

poisil esineb gluteeni (teraviljavalk) ja kaseiini (lehmapiimavalk) talumatus. „Soovitasin ja õpetasin neid, kuidas korraldada poisi toitumine ümber nii, et toidus ei oleks gluteeni, kaseiini ja E-aineid,” ütleb Uibo. Kahe nädala möödudes jäi poiss kiiremini magama ja oli ka päeval rahulikum. Kaks kuud hiljem palus toitumisnõustaja menüüst välja jätta ka valge suhkru ja soovitas lisada toiduaineid, mis sisaldavad B3-, B6-, B7 ja C -vitamiini ning tsinki ja magneesiumit. Samuti soovitas ta lisada kaks korda nädalas menüüsse kala, oomega-3 kalaõli kapslid ning chia, päevalilleja kõrvitsaseemned. „Kuus kuud hiljem enam gaase ei esinenud, kõhuvalud esinesid harvem. Täna uinub ta kergelt, on rahulik, heatujuline ja ilma tervisehäireta poiss,” kinnitab Uibo. Hüperaktiivsete laste puhul tuleks Uibo soovitust mööda vältida rafineeritud suhkrut (sahharoosi), sest see võimendab hüperaktiivsust, mõjutab vere glükoositaset ja on toitaineks soolestiku patoloogilisele mikrofloorale (näiteks Candida perekonna pärmseentele). Osal hüperaktiivsetel lastel esineb talumatust lehmapiima ja gluteeni sisaldavate teraviljade suhtes, aga laps võib olla tundlik ka õuntele või pähklitele. „Hüperaktiivsetel lastel võib

olla suurem kalduvus lisaainete tundlikkusele, eriti kui esineb astma, allergiline nohu või ekseem,” märgib Uibo. Lapsele eridieet Toitumisspetsialist ning raamatu „Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele” kaasautor Madleen Simson on veendunud, et just toitumist muutes saab aidata enamikku hüperaktiivseid lapsi. „Mida nooremalt toitumisega ja eridieetidega alustada, seda kiiremad ja paremad on tulemused. Umbes 80% hüperaktiivsetest allub mõnele eridieedile,” ütleb Simson. Oma praktikas kasutab ta toidutalumatuse teste: määratavate toiduainete, suhkrute, E-ainete test jne. Kohased on ka erinevate parasiitide analüüsid. „Kipume seda tihti unustama, et hüperaktiivsus on ka üks parasitoosi sümptomeid,” märgib Simson. Juuste spektraalanalüüsiga saab täpselt määrata mineraalainete puudust organismis. Hüperaktiivsete laste dieetravi ongi kompleksne: kõigepealt peab avastama hüperaktiivsuse põhjuse(d). On selleks siis parasiidid, liigne suhkru / E-ainete tarbimine, opioidsete peptiidide olemasolu, raskemetallide mürgistus, sotsiaalmajanduslik olukord ja elukeskkond jne või mitu põhjust koostoimes. Põhjuse avastamiseks ongi vaja tihti mitmeid erinevaid analüüse teha.

Toit teeb haigeks Toiduainetes sisalduvad ained, mida tuleks hüperaktiivsete laste puhul vältida: • aspartaam (enamikus dieet-, light- ja suhkruvabades toodetes); • asovärvid – E102-E133 (šokolaadimaiustustes, jäätises, kommides ja puuviljajookides, ka mõnedes ravimites); • naatriumglutamaat – E621 (kartulikrõpsudes, puljongikuubikutes, salatikastmetes, lihatoodetes); • bensoaadid – E210-E219 (jäätises, kommides, kookides, karastusjookides); • sulfitid – E220-E221 (kuivatatud puuviljades, külmutatud friikartulites, konserveeritud kalatoodetes); • propüülgallaat – E310 (jäätises, küpsetistes).


Eestikeelne arendav mänguasi!

Laugh & Learn™ Laulev raamat Laps lehitseb raamatut ja väike vahva raamatuussike hoiab seda püsti. Igal leheküljel kuuleb laps uut armsat lastelaulu, näeb vilkuvaid tulesid ning õpib tähti, numbreid, värve ja esimesi sõnu.

maaletooja Rimonne Baltic OÜ • www.rimonne.ee © 2013 Mattel, Inc. Kõik õigused on kaitstud.

Lasteleht  

November 2013