Page 1

Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel: 680 4628

SEPTEMBER 2010

Edukas renoveerimine algab asjatundlikust energiaauditist Kortermajade renoveerimisel on võtmesõnadeks terviklik lähenemine ja pakutavate toetuste ärakasutamine. Sel juhul on võimalik saavutada märkimisväärne energiasääst ja küttekulude vähendamine. raegu on parim aeg oma maja tervikuna korda teha, sest riik toetab kasutamata saastekvootide müügist saadud rahast ligi poole miljardi krooniga korterelamute energiasäästlikuks muutmist. Nii KredExi renoveerimistoetuse kui ka Kliimaja Energiaagentuuri (KENA) projekteerimis- ja ehitusjärelevalve toetuse taotlemise üks eeltingimus on energiaaudit, mis annab täpse ülevaate hoone olukorrast ja energiatarbimisest. Samuti on energiaaudit vajalik soodusintressiga renoveerimislaenu saamiseks.

P

Kulutõhusaim lahendus Energiaaudit selgitab välja hoone soojustehnilise seisukorra ja energiakasutuse, teeb soojakadude analüüsi ning toob välja energiasäästu võimalused koos kalkulatsioonidega. „Energiaauditi tulemusel valmib aruanne, kus on kaardistatud mitu energiakulude vähendamise võimalust. Seejärel saavad korteriomanikud ühiselt otsustada, millise lahenduse nad valivad, lähtudes sellest, kui palju ollakse nõus investeerima,” selgitab Eesti Energia energiasäästu projektijuht Mikk Saar. Energiaauditit on mugav tellida Eesti Energia kodulehelt www.energia.ee Energiaauditi tegemine algab andmete kogumisest hoone energiakasutuse kohta. „Kindlasti küsime ka ehitusja tehnosüsteemi dokumente, tutvume hoonega ja teeme korterites sisekliima

mõõtmisi. Otsime soovi korral ise volituste alusel välja ka kõik tarbimisandmed, selle võrra on tellijal vähem tegemist,” lisab Saar. Energiaauditi hind oleneb hoone suurusest ja arhitektuurilisest keerukusest. KredEx tasub korterelamu puhul kuni poole sellest summast. Energiaauditi soovitustel põhinevale ehitusprojekti koostamisele on võimalik saada toetust 50% ulatuses. Energiaaudit ja selle soovitustel koostatud ehitustööde tervikprojekt on aluseks nii soodustingimustega renoveerimislaenu küsimisele kui ka KredExi renoveerimistoetuse taotlemisele, mis katab 15–35% kulutustest. KENAst saab taotleda 90% toetust projekteerimisele ja omanikujärelevalvele. Termoülevaatus tuvastab lekked Energiaauditi võib tellida ka koos termoülevaatusega, mis selgitab välja täpsed soojuslekke kohad ja annab pildilise informatsiooni. „Termoülevaatus pole toetuste saamiseks kohustuslik, aga täiendab energiaauditit, olles kliendile sageli ka argumendiks hoone probleemide ja renoveerimistööde vajalikkuse seletamisel teistele korteriomanikele,” ütleb Saar. Termoülevaatust võib ka eraldi teha, et konstruktsioone avamata kiiresti näha, kus on probleemsed kohad – külmasillad, niiskusprobleemid ja muud kahjustused. See on mõttekas eriti siis,

aja kütteks vajaliku soojusenergia hulk sõltub paljudest teguritest: maja suurus, seinte ja katuse soojapidamine (üle poole maja soojusest lahkub just läbi katuse). Kui lisasoojustamist kvaliteetselt teha, saab kindlasti märgatava kokkuhoiu. Soojustamine on aga ainult üks viis, kuidas säästa küttekuludelt. Vähetähtis pole ka meetod, kuidas ja mis hinnaga sooja toodetakse. Tähtsaim soojusenergia hinna komponent on kasutatav kütteliik. Alljärgnevalt on välja toodud peamiste kütteallikate hinnavõrdlus põhupelletiga. 1 kg põhupelleti (1,65 kr, Agripellet OÜ) kütteväärtuse võrdlus teiste levinumate energiakanduritega: 0,47 m³ maagaasi (4,82 kr, AS Eesti Gaas); 0,49 l kütteõli (7–11 kr liiter, olenevalt maailmaturu hinnale ehk siis 3,50–5,50 kr); 4,90 KWh elektrienergiat (7,89 kr, Eesti Energia Kodu 1 paketiga); 1,21 kg küttepuid (kask, kuiv 1,90 kr, Küte24.ee OÜ) 1 kg saepurupelletit (2,65 kr, AS Pelletiküte) (Hinnad on antud seisuga 9.06.2010 ja sisaldavad käibemaksu). Vaadates hindu selgub, et on odavamaid ja kallimaid küttelahendusi, sealjuures võib

M

kui ei soovita tervet hoonet analüüsida. Samuti on termoülevaatus hea kontrolliabinõu, võimaldades ehitusjärgset olukorda dokumenteerida ja näha, kui hästi renoveerimine tehti ja kas osa asju jäeti tegemata. Eesti Energia annab termopiltidega kaasa ka aruande ja analüüsi, tuues välja probleemsed kohad. Selleta ei pruugi tellija aru saada, mida piltidel nähtavad temperatuuri erinevused tähendavad, on see normaalne või halb ja kui on halb, siis mis seda põhjustab. Sellist analüüsi ei tee kõik teenuse pakkujad. Asjatundlik renoveerimine Ehkki paljudes kortermajades on osa töid tehtud – osa aknaid vahetatud või otsaseinu soojustatud –, on seal Saare sõnul veel suur potentsiaal energiasäästuks. „See võib olla 50–100 kr ruutmeetrilt aastas, mis teeb 60-ruutmeetrise korteri kohta 3000–6000 kr. Terviklikult korda tehtud hoonetel on saavutatud ligi 50% energiasäästu.” Paraku on Eestis täielikult renoveeritud vaid väga väike hulk kortermajadest. Saare sõnul tõuseb küll pärast renoveerimist laenu tõttu remondifondi makse, aga tänu energiasäästule ja KredExi toetusele võidetakse siiski rahaliselt. Energiasäästuga koos on üha rohkem keskenduma hakatud ka sisekliimale. Lisaks sobivale temperatuurile on oluline korralik õhuvahetus, mis tagab

Kuidas kütta soodsalt? hinnaerinevus olla mitmekordne. Eriti tasub kütteliigi hindu omavahel võrrelda siis, kui on kavas maja küttesüsteemi renoveerida või kui terve keskküttesüsteem on korteriühistu oma ja kütte peale kulub üleliia. Arvestada tuleb aga sellega, et kui enne oli teil näiteks õli- või gaasiküte ja tahate üle minna pelletile, tuleb lisatasu eest paigaldada ka uus katel. Alles kõiki kulusid ja odavama kütuse arvel saadud säästu omavahel võrreldes saab teada, kui kaua võtab aega, et odavam küttematerjal end ära tasuks. Et küttesüsteemid on kallid ja mõeldud

Energiaauditi sammud 1. Võtame ühendust Esitage oma tellimussoov Eesti Energia kodulehe või klienditelefoni 1545 kaudu. Täpsustame teie vajadused ja esitame energiaauditi hinnapakkumise. Seejärel lepime kokku hoone ülevaatusaja.

sobiva õhuniiskuse ja -puhtuse. Uued renoveerimistoetused lähtuvad ka sellest aspektist. Et sisekliima probleemid on korterelamutes väga sagedased, ilmneb Saare sõnul ka valdavast osast audititest. Kortermajad on võetud praegu energiasäästu osas huviorbiiti, sest nende puhul saab riik tehtud kulutused kõige efektiivsemalt tagasi. Üle 70% Eesti inimestest elab kortermajades ning 40% energiast tarbitakse hoonetes. Siin on suur võimalus kokkuhoiuks. Asjatundlik renoveerimine vähendab küttekulu märkimisväärselt. 

aastakümneteks, tuleb kütteliiki valides arvestada ka tulevikuga. Eestis köetakse pelletitega juba aastaid ja vaatamata tormilistele majandustõusudele ning -langustele, pole pelletite hind oluliselt muutunud. Näide: 2005. a maksis maagaasi kuupmeeter 2, 70 kr, viie aastaga on see tõusnud 8, 86 kroonile, millele lisandub veel 99 senti võrgukasutamise hinda ja 44-sendiline gaasiaktsiis. Seega on viie aastaga toimunud ligi neljakordne hinnatõus gaasiga küttes. Seevastu on saepurupelleti hind jäänud peaaegu samaks: 2005. a maksis tonn pelletit olenevalt pakkimisviisist 2000– 2500 kr, praegu on tonni hind 2600– 2800 kr. Põhupelleti tonn maksab 1650 kr. Kui maja on ühendatud kaugküttevõrku või on tegemist grupikatlamajaga, ei pruugi ainult oma majas odavama kütuse nimel teist liiki kütusele üle minnes saadav kokkuhoid ära katta üleminekuga seotud kulusid. Lisaks tõusevad ühe maja väljalülitamisel võrgust teiste majade kulud, sest magistraalvõrgu ülalpidamiskulud jäävad endiseks, mida maksab nüüd väiksem arv kliente. Seega on küttesüsteemi valides väga olulisel kohal täpsed arvutused ja mõõtmised ning majaelanike konsensus. Agripellet OÜ toodab põhupelleteid – kõrgel temperatuuril purustatud, õlgedest pressitud 8 mm läbimõõduga graanuleid.

2. Vaatame hoone üle Hoone ülevaatamise ajal allkirjastame lepingu. Samal ajal uurime hoone piirdeid ja tehnosüsteeme, teeme vajalikud mõõtmised ning tutvume hoone dokumentidega. Saadud infot analüüsime, arvutame välja hoone energiatarbimist enim mõjutavad tegurid ja koostame aruande. Selline energiaaudit on aluseks toetuste ja KredExi tagatisega laenu taotlemiseks. 3. Esitame aruande Anname energiaauditi tulemuste aruande kliendile üle ja vajadusel konsulteerime rekonstrueerimise üksikasjades. www.energia.ee info@energia.ee

Samuti pakume klientidele erinevaid lokaalse keskkütte lahendusi. Lokaalne küte tähendab seda, et katlamaja kütab üht hoonet või hoonete kompleksi, mida pole mõistlik kaugküttevõrguga ühendada. Näiteks juhtudel, kui maja on kaug-küttevõrgust liiga kaugel või olemasolev võrk ei suuda uue liituja kütte tarbimist täita. Pakume oma teenuseid äriettevõtetele, kinnisvaraarendajatele ja -haldajatele. Lokaalküte sobib ka kaubanduskeskustele, spordi- ja büroohoonetele. Meie klientideks on ka korteriühistud, kellega on viimastel aastatel olnud suurepärane koostöö. Soovi korral finantseerime ka uue ja moodsa katlamaja ehitamist või olemasoleva ajakohastamist. Sel juhul sõlmime pikaajalise (10–15 a) lepingu sooja müügiks. Põhupellet on odavaim, stabiilse ning maailmaturust vähe sõltuva hinnaga ja taastuvat ressurssi kasutav küttelahendus. Vajadusel pakume täislahendust, kus kasutame universaalset täisautomaatset katelt Carbo-Robot. Neis võib põletada peaaegu kõike, mida kütteturul pakutakse: põhu-, puidu- ja päevalillepelletit, teravilja, halu- ja hakkepuitu, sütt. Carbo-Roboti katlad on saanud väga hea vastukaja ka Euroopast, kus need on laialt levinud.  Wesse Allik, info@agripellet.ee


Renoveerimislaen ja -toetus

Korteriühistu renoveerimis2 laen 2000 m maja puhul

15,46 1

14,94

1

0,84 2,53

3,37

14,63

14,98

1,49

1,94 5,96

4,47

Finantseeritakse järgmisi renoveerimistöödega seotud kulusid:

7,75 5,81

•• Toetuse piirmäärad on 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest.

 korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või tasakaalustamisega seotud kulu;

REMONDIFOND LAENUMAKSE KÜTTEKULU

14,46

11,57

8,68

7,23

renoveerimata

toetus 15%, kulu 1 mln kr

toetus 25%, kulu 2 mln kr

toetus 35%, kulu 3 mln kr

2

KROONI RUUTMEETRI KOHTA KUUS (kr/m /kuu)

KredEx toetab korterelamute renoveerimist kuni 35% ulatuses Toetust saab taotleda ainult energiaauditis soovituslike töödena välja toodud teostamata renoveerimistöödele, mille puhul on järgitud terviklahenduse põhimõtet. uringute alusel on Eesti elamufondist peaaegu kolmandiku moodustavate väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat. Elamufondi lõviosal ehk paljukorruselistel korterelamutel aga vanust keskmiselt 30-35 aastat. Kui omanik oma vara eest hoolitseb, võivad majad peavarju pakkuda veel aastakümneid. Seepärast tuleb omanikel üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele. Üheks tähtsamaks küsimuseks on muutunud ka energiasäästmine ja korteriühistud otsivad võimalusi laguneva katuse väljavahetamiseks, maja välisseinte soojustamiseks, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamiseks.

U

Renoveerimislaenu tingimused on ülisoodsad Paraku napib paljudel korteriühistutel ja ühisustel raha soovitud tööde teostamiseks ning ainus lahendus on võtta laenu. Selleks tulevad appi mitmed pangad ja finantsasutused, kes pakuvad oma abi ning nõu. „Mitte kunagi varem pole korteriühistutele ja ühisustele pakutud nii soodsatel tingimustel laenu, uus renoveerimislaen on praegu parim võimalus lahendada renoveerimisega seotud rahamure. Kui arvestada, et laenu taotlemisele, sealhulgas ka vajalike dokumentide vormistamisele võib kuluda mitu kuud, on just nüüd õige aeg sellele mõelda,” ütles KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler. Adleri sõnul võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele tavalaenuga võrreldes soodsamat, kuni neljaprotsendilise, 10 aastaks fikseeritud intressi ning kuni 20-aastase tagasimakseperioodiga laenu. „Uue, Swedbanki ja SEB Panga väljastatava renoveerimislaenu ees-

 korterelamu katuse rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;

 korterelamu keldri- ja katuslae soojustamisega seotud kulu;

•• Väiksemate küttekulude arvel vähenevad kulud isegi suure laenu puhul.

Allikas: KredEx

 korterelamu fassaadi täieliku või osalise soojustamisega seotud kulu;

 korterelamu akende ja välisuste vahetamisega seotud kulu;

•• Piirmäär sõltub korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest.

märk on paranda korterelamutes energia tõhusamat kasutamist vähemalt 20% kuni 2000 m2 suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000 m2 suurustes korterelamutes,” selgitas Adler. Uuendustööde kogumaksumus peab olema vähemalt 115 000 krooni. Minimaalne laenusumma on 100 000 krooni ühe korterelamu kohta. Kortermaja terviklik renoveerimine võib tunduda korteriühistule või korteriomanike ühisusele ülejõukäivaks ettevõtmiseks just uuendustöödeks kuluva summa suuruse tõttu. Eriti siis, kui tegemist on väikese majaga, tekib ahvatlus teha pakilisi remonditöid osade kaupa. „Kui võrrelda 12 korteriga elamut suure, ligi või üle 100 korteriga ühistu või ühisusega, siis võib kompleksse renoveerimise kulu ühe korteri kohta olla tõesti märksa suurem. Kuid see on paraku privaatsuse hind,” ütles Adler. Ta lisas, et laenu võtmisel tuleks vaadata mitte niivõrd selle kogusummat, vaid kui suur on energiakulu kokkuhoid ning kui suureks kujuneb igakuine kulu investeeringu tegemiseks. Arvutused näitavad, et energiasääst annab nii suure kokkuhoiu, mis katab isegi laenust tingitud maksete kasvu. Mida rohkem teed, seda suurem on toetus Et vähendada laenu taotlejale nõutud omafinantseeringu osakaalu, on võimalik saada KredExist korterelamute rekonstrueerimise toetust, mida võib kombineerida ka omavahenditega. Toetuse piirmäärad on 15, 25 ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. „Mida rohkem uuendustöid ühistu või ühisus kavatseb teha, seda suurema toetusega ta võib arvestada,” märkis Adler. Toetuse saamise eeldu-

FOTO: SIGNE KALBERG

KORTERIÜHISTUTE LEHT

september 2010

2

 KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler

Teave www.kredex.ee www.swedbank.ee/business www.seb.ee/yhistu KredEx: 667 4113, eluase@kredex.ee Swedbank: 613 2222, korteriuhistud@swedbank.ee SEB: 665 5444, info@seb.ee või SEB pangakontoritest

seks on KredExi renoveerimislaenu kriteeriumite täitmine ning toetatakse ainult neid töid, mis on teostatud alates taotlusvooru avamisest. Toetust saab taotleda ainult nendele teostamata renoveerimistöödele, mis on energiaauditis soovituslike töödena välja toodud ning mille puhul on järgitud terviklahenduse põhimõtet. Terviklahendus tähendab, et kõikidele töödele, mis energiaauditis soovituslikena välja tuuakse, tellitakse projektid, sealjuures peab iga järgnev projekt lähtuma eelmisest. Näiteks, kui energiaaudit soovitab soojustada katuse ja fassaadi ning renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, peab katuseprojekt arvestama fassaadi soojustamisega ja vastupidi ning ka kütte- ja ventilatsiooniprojektid peavad arvestama lisasoojustuse ning vastastikuste muudatustega. Et elukeskkonna väärtust vanade majade renoveerimisega suurendada, tuleb arvestada eelkõige hoone viie osaga – küttesüsteem, katus, fassaad, avatäited ja ventilatsioon. „Liiga tihedaks ehitatud hoone lubab küll kokku hoida energiat, kuid näiteks ilma ventilatsioonita ei taga see elanikele sobivat sisekliimat. Läbimõeldult kavandatud ning korralikult tehtud ehitus- ja remonditööd tõstavad elamispinna turuhinda, parandavad elukeskkonna kvaliteeti ning võimaldavad kindlustada pikaajalise majanduskasu hilisemate käitus- ja hoolduskulude arvel,” kinnitas Adler.  Täpsemalt on võimalik tingimuste kohta lugeda KredExi kodulehelt www.kredex.ee. Ühtlasi tasub silmas pidada, et rekonstrueeritava hoone korteriomanike kaasomandiosad tuleb enne toetuse väljamaksmist kindlustada tulekahju, veeavarii, loodusõnnetuse ja vandalismi vastu.  Signe Kalberg

 korterelamu ventilatsioonisüsteemi uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsiooni-süsteemi rekonstrueerimisega seotud kulu;  korterelamu taastuvenergia kasutamiseks seadmete paigaldamisega seotud kulu (välja arvatud soojuspumpade paigaldamine kaugkütte piirkondades kaugkütte süsteemis olevatele korterelamutele);  korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu;  korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;  korterelamu energiaauditi, projekteerimise ja omanikujärelevalvega seotud kulu.

Uue rekonstrueerimistoetuse tingimused: 15% toetuse saamiseks peab korteriühistu:  täitma KredExi Korterelamu renoveerimislaenu nõuded;  tagama hoones sisekliima vastavuse nõuete kohaselt;  saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

25% toetuse saamiseks peab lisaks ülaltoodud tingimustele:  rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks ja paigaldama seadmed, mis võimaldaksid hoones küttekulude jaotamist ja individuaalset mõõtmist korterite kaupa;  soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus;  vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu;  soojustama ja rekonstrueerima katuse;  saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 40% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt;  saavutama energiamärgise klassi D.

35% toetuse saamiseks peab lisaks kõikidele ülaltoodud tingimustele:  paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi;  saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt;  saavutama energiamärgise klassi C.


september 2010

KORTERIÜHISTUTE LEHT

Korteriühistud on pankade juures heas kirjas K

3

KredExi korteriühistutele mõeldud renoveerimislaenu vahendajad SEB Pank ja Swedbank kinnitavad, et laenu taotlemine on jõukohane igaühele.

Alusta energiaauditist Kui korteriühistu on jõudnud järeldusele, et elamu vajab remonti ning uuendamist, on vaja endale selgeks teha, millised tööd ees ootavad. Samuti on vajalik teada, palju need tööd maksma lähevad ja mida toob laen kaasa ühistuliikmetele ehk kui palju kasvab nende igakuine maksekoormus. „Et renoveerimise eesmärk on säästa energiat ja vähendada igakuiseid kulusid, tuleb alustada energiaauditist. Ilma selleta ei saa KredExi pakutavat soodusintressiga laenu taotleda. Energiaaudiitor peaks koostama renoveerimise tarvis vähemalt miinimum- ja ka maksimumpaketi, mille vahel saab ühistu valida sobivama,” selgitas Pugri. Ta soovitas ühistutele kindlasti leida ja palgata projektijuhi, kellel võiks olla ka omanikujärelevalve pädevus. Sellise inimese palkamine hoiab ära üsna palju möödalaskmisi, mida ehitusvaldkonnaga mitteseotud juhatus teha võib. Projektijuhi kohustuste hulka kuuluks vajalike dokumentide ettevalmistamine, ehitushangete läbiviimine ja suhtlemine ehitajatega, samuti hoolitseb ta omanikujärelevalve eest. Alles siis, kui on saadud ülevaade elamu seisukorrast, vajalike renoveerimistööde sisust ja analüüsitud planeeritavate ehitustööde finantseerimise reaalseid võimalusi, sealhulgas omanikepoolset laenukoormuse vastuvõetavat taset, teeb juhatus üldkoosolekul ettepaneku parimate variantide valimiseks. „Korterelamu renoveerimislaenu taotleja peaks esmalt arvestama kas ja millises mahus ühistu või ühisus on valmis laenu võtma, milliseks maksekoormuse tõusuks on ühistuliikmed valmis, kas valmisolek avaldub kõigi ühistuliikmete ühises soovis, mida väljendatakse üldkoosolekul ja vastavalt ka protokolli kirja saab, kas ühistuliikmete senine maksepraktika lubab kohustusi võtta. Võlgnevusi kommunaalkulude osas olla ei tohi. Korteriühistul peab olema ka teatav tegevuskogemus – minimaalselt kuus kuud,” selgitas Altoa. Erimeelsused ühistus peatavad laenutaotluse Swedbankis on laenutaotluse tagasilükkamise põhjused olnud peamiselt seotud omanike eelneva maksekäitumisega, kui ühistuliikmete seas on võlglaste tase kõrge. „Vaatame, mida sellisel juhul on ühistu juhatus ette võtnud.

FOTOD: SEB JA SIGNE KALBERG

uigi mõlema panga kodulehel võib korteriühistu juhatuse jaoks nõutavate dokumentide nimekiri tunduda parasjagu pikk ja nende nõuetekohane vormistamine aeganõudev, on laenu taotlemine Swedbank AS-i korteriühistute valdkonna juhi Janis Pugri sõnul lihtne. Et korteriühistud suudavad nõutud tingimused täita ning omavad pankade silmis ka usaldusväärse kliendi mainet, tõestab asjaolu, et üle 90 protsendi laenu küsijatest saavad positiivse vastuse. SEB Panga äriarendusjuhi Andra Altoa sõnul oli laenude taotlemine veel üsna kõrge eelmisel kevadel, kui majanduslangus oli hoogustumas. Tuntav laenutaotluste vähenemine oli aga selle aasta kevadel, kui ühes kuus laekus kõigest kümmekond taotlust. Suve jooksul on usk majandusolukorra stabiliseerumisse taastunud ja taotluste arv on kuus poolesaja ringis. „Arvestades, et töötus on endiselt kõrge ja positiivseid signaale majandusest oleme näinud vaid paari viimase kuu vältel, siis ütleks, et tegemist on kiiresti taastunud usaldusega,” ütles Altoa.

 Swedbank AS-i korteriühistute valdkonna juht Janis Pugri

 SEB Panga äriarendusjuht Andra Altoa Osa laenutaotlejaid on ka ise loobunud või jäänud taotlus seisma ühistu sisepingete tõttu. Seepärast soovitame juhatusel teavitada korteriomanikke laenutaotlemise protsessist juba algetapis, et omanikud saaksid eluasemekuludest parema ülevaate,” ütles Pugri. SEB Panga äriarendusjuht Andra Altoa tõi laenutaotluse tagasilükkamisel esile puudusi, mis on olnud seotud näiteks ehitajatelt pakkumiste võtmise või üldkoosoleku protokollidega. „Ühistu peab võtma pakkumise vähemalt kolmelt ehitajalt ja seda iga töö osas. Üldkoosoleku protokoll peab aga vastama kindlatele nõuetele. Selles peaks kindlasti olema kirjas, mis summas laenu taotletakse, kui suur on omafinantseering ja remondifond. Protokoll peab olema allkirjastatud,” selgitas Altoa. Siis on järg rekonstrueerimisprojekti käes. See peab olema koostatud sellises mahus, mis võimaldab õigesti pakkuda ehitushinda, selle järgi ehitada ja teostada omanikujärelevalvet. „Et alati ei pruugi nii minna, kui esialgu kavandatud, siis võiks arvestada suuremate kuludega ja paarikuuse ajavaruga. Väga oluline on tellida renoveerimise tervikprojekt, mille kõikide osade projekteerimisel on arvestatud hoone kui tervikuga. Tervikprojekti peab kinnitama energiaaudiitor, et projekt täidab energiaauditis toodud energiasäästu eesmärke,” ütles Pugri.

raldab pank ehitusarvete tasumise ehitusfirmale,” ütles Pugri. Kui kõik dokumendid on laenu taotlemiseks valmis, soovitame need panka saata elektrooniliselt. Arvestades, et energiaaudit võtab aega paarist nädalast kuni ühe kuuni, ehitusprojekti koostamine ja ehitushangete korraldamine võtab ka omajagu aega, on just praegu õige aeg mõelda renoveerimislaenule. Kuigi tegemist on KredExi antava renoveerimislaenuga, ei pea ühistu topeltdokumente koostama, pank saadab do-

Pangad on valmis nõustama Korteriühistutele mõeldud renoveerimislaenu puhul on oluline ka see, et laen makstakse välja ehitustööde arvete ja aktide alusel. See tähendab, et rahastatakse ainult teostatud töid, mille vastavust lepingu ja normidega on kinnitanud omanikujärelevalve. KredExi energiasäästule suunatud laenuressursi korral peavad ehitustööd olema vastavuses energiaauditi ettenähtud paketiga. „Selleks, et kindlustada laenuraha kasutamine sihtotstarbeliselt, kor-

 Võtke vähemalt kolm ehituspakkumist, valige välja sobiv ehitusfirma.

Millest alustada?  Tellige energiaaudit. KredExilt on võimalik saada toetust 50%, maksimaalselt 10 000 krooni.  Viige läbi üldkoosolek ning võtke vastu energiaauditist lähtuvalt vajalikud rekonstrueerimis- ja laenuotsused.  Tööde kvaliteedi tagamiseks võtke appi projektijuht-omanikujärelevalve teostaja, kes aitab kavandada ja läbi viia kogu rekonstrueerimisprotsessi, et tagada tööde kvaliteet ja kavandatud säästu saavutamine.  Tellige ehitusprojektid, soovitavalt koos ehitusloaga. KredExilt on võimalik taotleda selleks toetust 50% ulatuses, maksimaalselt 50 000 krooni.

 Taotlege pangast laen, sõlmige laenuleping ja ehitajatega ehituslepingud ning kindlustuspoliis.  Teostage rekonstrueerimistööd

kumentide koopiad ise KredExisse, kui taotlus on saanud pangast positiivse otsuse. Altoa sõnul on SEB Pank valmis menetlema ka laenutaotlusi majadele, kus on alla kümne korteri. „Energiasäästule suunatud laenude korral saame fikseerida täna pakutava intressi kümneks aastaks, ka teatav marginaalieelis peaks olema. Meie panga eeliseks on ka lai haldurite võrk üle Eesti, mis teeb suhtlemise kliendile lihtsaks ja kättesaadavaks,” kinnitas ta.

Kliendisuhe algab heast nõuandest. Pole vaja peljata suhtlemist pangaga ja võhiklike küsimuste esitamist. Mõlemad pangad on valmis ühistut nõustama, et vältida taotluse esitamisel puudusi ja teada saada võimalikku laenu suurust. „Väga tihti pöörduvad kliendid esmalt panka ning seda enne üldkoosoleku toimumist ja ehitaja valimist. Haldur annab selgitusi kõikide tingimuste ja nõuete osas, millega enne protsessi käivitamist arvestama peab,” sõnas Altoa.  Signe Kalberg

Laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid:  laenutaotlus panga vormil;  korterelamu laenutaotluse esitamisele eelneva kolme aasta energiakuluaruanne (KredExi vormil);

 aruanne viivisvõlgnevuses korterite kohta;  tööde maksumuse kalkulatsioon (vähempakkumise koopiad);

 rekonstrueerimistööde eelarve, ajakava ja andmed ehitaja kohta (KredExi vormil);

 tõendid (viimased arved) suurematelt kommunaalteenuste osutajatelt võlgnevuse puudumise kohta;

 energiaaudit, vajadusel ka hoone rekonstrueerimistööde tervikprojekt;

 ühistu põhikiri ja registreerimistunnistus;

 korterelamu majanduskava või väljavõte sellest tehtavate tööde kohta;

 viimane majandusaasta aruanne, selle puudumisel bilanss ja tulude-kulude aruanne min viimase kuue kuu kohta;

 üldkoosoleku otsus panga näidise järgi, milles fikseeritakse: laenu võtmine, laenu sihtotstarve, laenu maksimaalne summa, ühisuse puhul valitseja valimine ja volitamine;  ehitusregistri tõend või kinnistusraamatu väljavõte (nimekiri) korteriomanike kohta;

 kui ühistu ei ole SEB Panga või Swedbanki klient, siis viimase kuue kuu kontoväljavõte teisest pangast;  valitseja aastaaruanne (ühisuse puhul). Allikas: SEB Pank, Swedbank

Nutikas toetusskeem korterelamutele

50% 0% %

50% 0%

• KredExi energiaauditi toetus korterelamutele:

• KredExi ehitusprojekti toetus korterelamutele:

50% energiaauditi kulust, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.

50% ehitusprojekti kulust, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni.

3,8% 3 8

• Fikseeritud soodusintressiga renoveerimislaen korterelamutele: Fikseeritud 3,8% intress 10 aastaks, laenuperiood kuni 20 aastat.


KORTERIÜHISTUTE LEHT

september 2010

4

Rõdu on fassaadi lahutamatu osa, mis läheb sujuvalt üle teie korteri osaks. Sel moel ei sõltu rõdu seisundist mitte ainult teie maja üldilme, vaid ka teie korteri heakord. Üha rohkem korteriühistuid on jõudnud renoveerimistöödega maja fassaadini. Fassaadi uuendamise käigus soojustatakse ja viimistletakse välisseinad, renoveeritakse rõdupiirded, klaasitakse rõdud ja vajadusel ehitatakse katus kõige ülemiste korruste rõdudele, et kaitsta alumisi niiskuse eest. Selleks tellitakse kõiki töid hõlmav projekt, mis kinnitatakse ja kooskõlastatakse linnaosa arhitekti juures ja teistes seadusega ettenähtud instantsides. Kui omavahendeid selleks ei jätku, tehakse suuremahulised tööd tavaliselt pangalaenuga. Kui vahendeid ei jätku, võib töö teha ka etappidena. Esimeses etapis tehakse pangalaenu abil suuremahulised tööd, soojustatakse ja viimistletakse fassaad ning renoveeritakse rõdupiirded. Seejärel tellivad elanikud ise soove ja rahalisi võimalusi arvestades rõdude klaasimise vastavalt projektile. Klaasitud rõdudega majades on Energiasäästu Büroo tehtud termoülevaatusel selgunud, et suur soojakadu on avatud klaasimata rõdudel. Rõdude klaasimine on ka üks osa meetmetest maja eluea pikendamiseks. Klaasitud rõdu kaudu ei pääse niiskus maja konstruktsiooni ja fassaadviimistluse alla, samuti vähenevad soojakaod. Rõdu klaasimiseks võib kasutada eri süsteeme ja variante, kuid reegel peaks olema üks – hoone välisilme peab jääma korrapäraseks ja fassaad muutmata. Kõige vähem muudab välisilmet vertikaalprofiilideta klaasimissüsteem. See koosneb ülemisest ja alumisest juhtprofiilist ning horisontaalrullikutega klaasidest nende vahel. Horisontaalrullikute ja -profiilide konstruktsioon võimaldab klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas avaneb 900 sissepoole, järgmine liigub selle kohale ning avaneb järele. Lõpptulemusena saab rõduklaasid raa-

matulehtedena sissepoole seina äärde kokku lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud. Kirjeldatud avamise mehhanism võimaldab lahti teha tervet ava, kombineerida õhutamisrežiime ning pesta mugavalt klaase. Selline rõdusüsteem koosneb 50–70 sentimeetri laiustest klaasidest, mille kõrguse määrab rõdu klaasitava ava kõrgus. Kasutusel on 6–8 millimeetri paksune lihvitud servadega karastatud klaas, mis purunemise korral graanuliteks laguneb. Viimased on ohutud ja ei tekita vigastusi. Võimalik on valida kirka, läbipaistva ja toonitud klaasi vahel. Sellist rõduklaaside süsteemi saab kasutada nii sirgete, eri suurustega nurkade kui ka kumerate rõdude klaasimiseks. Süsteemi suur eelis on see, et nurkadega rõdu puhul on võimalik klaase ka üle nurga sõidutada. Et selline rõdusüsteem on vertikaalprofiilideta, ei muuda see peaaegu majafassaadi. Soodus välimus ja valgust varjavate raamide puudumine on selle konstruktsiooni põhieelised. Et tegemist on ühekordsete klaasidega, loetakse seda nn külmaks süsteemiks, kuid vaatamata sellele säilitab see rõdul soojuse ja hubasuse igal aastaajal. Vertikaalprofiilideta süsteemi kasutamise eelised rõdude ja lodžade klaasimisel: •süsteem ei takista valguse sattumist korterisse •suurepärane välimus ei riku hoone fassaadi ilmet ja muudab selle moodsamaks ja kaunimaks •alumiiniumprofiilid on värvitud pulbervärviga ja säilitavad hea väljanägemise pikkadeks aastateks •asendamatu läbipaistev lisamaterjal hoone fassaadi soojustamise ja kaitse puhul

•valmistatakse ainult karastatud klaasist, mille vertikaal- ja horisontaalservad on lihvitud. •tagab rõdu kaitset n-ö kutsumata külaliste sissetungimise korral •rõduklaase on võimalik täies ulatuses avada, lükates need ühele poole kokku nagu raamatulehed •õhutamiserežiimid ja kindel fikseerimissüsteem nii avatud kui ka suletud asendis •sissepoole avanevaid rõduklaase on mugav ja ohutu pesta •vähendab märgatavalt soojakadusid ja tuppa kostvat tänavamüra •hoiab puhtust – vihm, lumi ja tuulest lendlev praht ei pääse enam nii kergelt rõdule, eriti vajalik ja kasulik lumerohkel talvel •klaaside vahele saab paigaldada PVC-tihendid •paigaldamisel kasutatakse ainult roostevabu kinnitusvahendeid AS-il Malmerk Fassaadid on rõduklaaside tootmise ja paigaldamise kogemust üle kümne aasta. Meie pakutavad süsteemid on välja töötatud korrusmajade vajadusi ja nõudeid arvestades, tähelepanu on pööratud turvalisusele, töökindlusele ja kergele käsitlemisele. Süsteem on saanud tarbijatelt kõrge hinnangu nii kvaliteedi kui ka töökindluse osas. Meie firma on alati valmis nõustama korteriühistuid parima lahenduse leidmiseks. Suve saabudes muutub nii mõnigi rõdudest köögiks ja söögitoaks, kus juua hommikukohvi või grillida liha. Kohaks, kus rahus lugeda, pärastlõunase päikese käes tukkuda või lihtsalt oma mõtetega üksi olla. Õhtu saabudes võib aga rõdust saada suurepärane peopaik, kus veeta koos sõpradega meeldejäävaid sumedaid suveõhtuid. Pikendage ka Teie suve ja klaasige oma rõdu! Toomas Keernik Malmerk Fassaadid AS-i osakonnajuhataja

UUS FirstOffice – kiire ja ülevaatlik programm korteriühistute raamatupidamiseks – hinnad alates 2000 kroonist!

FirstOffice KÜ võimaldab kuni 150 korteriga elamuühistute raamatupidamist. FirstOffice KÜ Büroo pakett – kuni 50 ühistut (kuni 500 korteriga).

www.excellent.ee EXCELLENT BUSINESS SOLUTIONS EESTI AS Vabaõhumuuseumi tee 4, Tallinn 13522 l Üldtelefon: (+372) 669 1111 l E-post: info@excellent.ee


Hoone tuleb renoveerida kompleksselt, pöörates tähelepanu ka tervislikule sisekliimale iiklik kompetentsikeskus Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) loodi möödunud aasta lõpus. Kolme tegevuskvartali jooksul on agentuur palju tegelenud hoonete energiatõhususe teemaga, valmistades ette nii näidisprojekte kui ka töötades välja konkreetseid toetusmeetmeid korterelamute terviklikuks renoveerimiseks. Korteriühistutele pakub agentuur projekteerimise ja järelevalve toetust, mis katab 90 protsenti kortermaja renoveerimisprojekti koostamise ja omanikujärelevalvega seotud kuludest. Tänavu on selle meetme tarbeks agentuuri eelarves 30 miljonit krooni ja 2011. aastaks on esitatud rahandusministeeriumile sama suur taotlus. „Loodame, et riik mõistab teema tõsidust ja eraldab ka tuleval aastal sama summa,” ütles agentuuri juht Kristiina Rebane.

R

Hoone vajab terviklikku lähenemist nagu elusorganism

Et Eestis elab ligi miljon inimest korterelamutes, millest valdav osa on ehitatud nõukogude ajal, mil ehituskvaliteet jättis kõvasti soovida, vajavad need majad hädasti renoveerimist. Küsimus on ainult selles, kuidas seda teha. „Meie sõnum on, et renoveerimine peaks olema terviklik tehniline lahendus, sest ainult nii on võimalik saavutada maksimaalne energiasääst ning kvaliteetne sisekliima hoones,” lausus Rebane. „Hoone on samamoodi nagu inimese organism terviklik ja nii tuleb talle ka läheneda. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad kõiki hoone energiatõhusust ja sisekliima kvaliteeti puudutavaid küsimusi lahendada märksa intelligentsemalt, kui seda seni on tehtud.” Terviklik renoveerimine on Rebase sõnul kõige säästlikum viis hoonet parandada ja tema eluiga pikendada. Renoveerida ainult ühte-kahte osa, jättes kõik ülejäänu rahapuuduse põhjendusel kõrvale, on tegelikult väga kulukas, sest hoone laguneb edasi, inimeste elukvaliteet oluliselt ei parane, aga samal ajal tõuseb maksekoormus. Mõistlikum oleks teha korraga natuke suurem pingutus ja renoveerida maja kompleksselt. Oluline on seejuures mitte unustada korralikku ventilatsioonisüsteemi, et sisekliima oleks kvaliteetne. Üks sagedasemaid probleeme, mis nüüdseks juba renoveeritud hoonetel esineb, ongi see, et soojustus on tehtud, aga ventilatsiooni pealt on kokku hoitud. Toas pole midagi hingata ja hakkab vohama hallitus. See on kahjulik nii inimeste tervisele kui ka hoonele endale. Toetus hõlmab nii projekteerimist kui ka järelevalvet

Toetuse saamiseks peab korteriühistu esitama KENA-le taotluse, mis sisaldab kõiki tehnilisi andmeid korterelamu kohta. Agentuur annab nende alusel hinnangu ja kui see on positiivne, järgneb projekteerimisfaas. KENA leiab riigihanke teel projekteerimisfirma, seab korterelamu renoveerimisprojekti tegemiseks tehnilise lähteülesande, kontrollib selle täitmist ja on igakülgselt tehniliseks nõustajaks, kuulates samal ajal ära ka ühistu soovid. „Positiivne külg selle toetusmeetme puhul on just see, et korteriühistu või ühisuse esindajad ei pea olema eksperdid ehituse alal ega suutma ise

 Tallinnas rekonstrueeritakse praegu Swedbanki algatatud koostööprojekti raames terviklikult Sõpruse puiestee 244 asuvat kortermaja, millest peaks saama näidis kõigile renoveerimist vajavatele vanemat tüüpi kortermajadele. sõnastada lähteülesannet, mis on teinekord väga keeruline – seda enam, kui tegu on tervikliku renoveerimislahendusega,” tõdes Rebane. Seejärel peab korteriühistu 9 kuu jooksul alates projekti valmimisest asuma seda ellu viima: võtma ehituspakkumised ja laenuvajaduse korral käima ära pangas. Rebane soovitab kindlasti taotleda KredExi kaudu ka tagastamatut toetust, sest KENA projekti alusel on see tunduvalt lihtsam. Eelduseks on, et projekt oleks kvaliteetne, korteriühistu oleks maksejõuline ning tahaks ja suudaks projekti terviklikult ellu viia. Hiljemalt kaks nädalat enne ehitustegevuse algust tuleb uuesti pöörduda KENA poole, et taotleda omanikujärelevalvet, mis on sellesama toetuse teine pool. Agentuur leiab järelevalve tegijad samuti avaliku hanke korras. Eesmärk on tagada, et ehitaja järgiks maksimaalselt ehitusprojekti ja saavutaks selle tulemuse, mis on projektis ette nähtud. Toetus katab 90 protsenti tehtud kulutustest, korteriühistu omafinantseering on 10 protsenti. Toetuse taotlusvoor on avatud 31. detsembrini 2013. Näidisrenoveerimised Eesti vaesemates piirkondades

KENA on otsustanud avada veel enne selle aasta lõppu ka teise korterelamute renoveerimise toetusmeetme, mis sisaldab näidisrenoveerimisi. Meetme maht on 9 miljonit krooni ja selle raames otsib agentuur väljaspool Tallin-

na kehvas seisus olevaid eri tüüpi korterelamuid. Selleks kuulutatakse välja avalik konkurss. „Tahame leida 3–5 korterelamut, millest igaüks saab 2–3 miljonit krooni tagastamatut toetust, millega käib kaasas ka tehniliste nõuete pakett,” selgitas Rebane. „Aitame leida projekteerijad, jälgime nende tööd, ehitustegevust ja omaniku järelevalvet, et tulemus oleks kvaliteetne ja lahendus tehniliselt pädev, ent samal ajal elanikele taskukohane.” Valituks osutunud korterelamutel on kohustus investeerida kindlasti ka omavahendeid, kuid meetme täpsed tingimused on veel kujundamata. Tallinnas valmib näidismaja Sõpruse puiesteel

Tallinnas rekonstrueeritakse praegu Swedbanki algatatud koostööprojekti raames terviklikult Sõpruse puiestee 244 asuvat kortermaja, millest peaks saama näidis kõigile renoveerimist vajavatele vanemat tüüpi kortermajadele. Seal pööratakse tähelepanu nii soojustamisele kui ka kvaliteetsele sisekliimale. KredEx on varem teinud Paldiski mnt 171 majale ühe näidisrenoveerimise (BEEN-projekt), kus maja tehti õhutihedaks, aga sisekliima pool jäi tähelepanuta. Sõpruse pst maja puhul arvestatakse juba kõiki komponente ja rajatakse korralik ventilatsioonisüsteem. „Vanade hoonete puhul ongi just ventilatsioon kõige problemaatilisem,” selgitas KENA energiatõhususe projektijuht Mikk Maivel. „Kõnealusele hoonele tehak-

se soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, värske õhu saamiseks paigaldatakse värskeõhuklapid, väljatõmbeks kasutatakse olemasolevaid šahte ja väljatõmmatavas õhus sisalduv soojus kogutakse kokku väljatõmbeõhu soojuspumba süsteemiga. Kogutud soojust kasutatakse tarbevee soojendamiseks ja küttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks. Näiteks kui piltlikult tõmmatakse välja 20–21-kraadist õhku, siis pärast soojustagastit on selle temperatuur 7–8 kraadi.” 60 korteriga elamu renoveerimisprojekti eelarve on ligikaudu 6 miljonit krooni, millest projektipartnerite toetus on umbes 2 miljonit ja 4 miljonit jääb korteriühisuse liikmete endi kanda. KENA panustab projekti 1,2 miljoniga, mis on mõeldud projekteerimistöödeks ja soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi rajamiseks. Lisaks panustavad KENA insenerid oskusteabega. Küsimus on tarbija teadlikkuses

„Kui praegu kulub nõukogude ajal ehitatud renoveerimata kortermajades soojusenergiat ainuüksi küttele u 200 kWh ruutmeetri kohta aastas, siis täiesti reaalne on viia see suurus umbes 70–80 kWh peale, kui hoone terviklikult renoveerida, väga efektiivse ventilatsioonisüsteemi soojustagasti korral isegi kuni 50 kWh ruutmeetri kohta aastas,” kinnitas Maivel. „Veelgi olulisem on aga inimeste elukvaliteet – sellises korteris on mugav ela-

da, sest seal on loodud tervislik sisekliima.” Kogemusi selliste väga madala energiatarbe ja kvaliteetse sisekliimaga hoonete ehitamisel on paraku vähe. Kui keegi sellist hoonet ei telli, siis talle seda ka ei pakuta. „Tuleks jõuda selleni, et tarbija oskaks sellise kvaliteediga toodet või teenust küsida ja teenuse osutaja seda pakkuda. Selleks teeme haridus- ja koolitusalast koostööd ülikoolide ja kutsehariduskoolidega, et tulevikus oleks võimalik energiasäästliku ehitamise suunale ka spetsialiseeruda,” märkis Rebane. „Eestis on ettevõtjaid, kes toodavad komponente, mille kasutamisel on võimalik rajada või renoveerida hoone väga madala energiatarbega hooneks, aga nende turg on enamasti väljaspool Eestit.” Ta lisas, et tegelikult on energiatõhusatele ja tervisliku sisekliimaga hoonetele ka Eestis turgu, tarbijal tuleb lihtsalt aidata esitada õigeid küsimusi. Õnneks on ka riik asunud seda teemat erapooletult lahendama. Et nii KENA kui ka KredExi toetusmeetme periood on ajaliselt piiratud, soovitab Rebane kasutada korteriühistutel kindlasti seda võimalust ja teha oma majad terviklikult korda. Sellises hoones asuvat korterit on palju lihtsam ka müüa ning nende korterite turuväärtus hakkab lähitulevikus oluliselt kasvama.  Lisainfot KENA tegevuse ja pakutavate toetusmeetmete kohta saab www.kena.ee.

september 2010

KORTERIÜHISTUTE LEHT

KENA aitab korterelamuid energiatõhusaks ja tervislikuks muuta

5


KORTERIÜHISTUTE LEHT

september 2010

6

Toomas ja Andrei Toomas ja Andrei on pensionärid. Nad elavad kahes kõrvutises ühesuguses üheksakorruselises majas. Nad saavad sageli õues kokku ja lobisevad maast ja ilmast. Muidugi räägivad vahel ka oma korteriühistu asjadest. Andrei majas haldab korteriühistut esimees. Toomase majas otsustas juhatus usaldada maja haldamise elu-kutselisele majahaldurile. Lugu 1 Majahaldur. Üldkoosoleku pidamine.

Toomas: Meil oli eile koosolek. Andrei: Mis koosolek? T: Meie korteriühistu üldkoosolek. A: Miks teil need nii tihti on? T: Noh, esimees astus tagasi ja me võtsime majahalduri. A: Kas te siis ise ei saa haldamisega hakkama? Minu naaber on meie majas esimees juba viis aastat. Ta on pensionil, aega tal on ja saab kenasti hakkama. Kui ta sai valitud, ei tahtnud keegi teine enam esimeheks hakata. T: Meil ka ei tahtnud keegi juhatusse minna, aga õiendama olid küll kõik meistrid. Majahalduriga on asi lihtne – ta ajab kõik asjad korda. Ja juhatus otsustab, mida on vaja ja mille eest raha maksta. Kõige olulisem – majahaldur on täielik proff! Sain koosolekul palju asju teada. Näiteks on maja haldamise kohta isegi riiklik standard – EVS 807:2004 („Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused”. Käesolev standard on mõeldud kasu-

tamiseks kinnisvara korrashoiuga seotud tegevuste korraldamisel. www.evs.ee, autori märkus). Tuleb välja, et Eesti riigis on olemas standard, kus on kõik kirjas – kuidas, mida ja kui tihti majas teha, et pärast ei oleks mingeid probleeme. Aga igas ühistus leiutatakse jalgratast, võiks ju võtta aluseks standardi. Meie majahaldur on sellega tuttav. A: Nojah, aga kõik esimehed ja majahaldurid on ju erinevad .... T: Ongi. Muide, haldureid atesteeritakse vastavalt teadmistele ja oskustele. Neile omistatakse kvalifikatsioon alates II–V astmeni. IV ja V astme haldureid on Eestis vaid 26, III astme tegijaid pole ka kuigi palju, ainult 165. Meie halduril on III aste. Mõistlik mees. Koosolekul vastas kõikidele küsimustele. Ta ütles, et ühistus on võimalik lahendada kõik probleemid, peamine, et inimesed käiksid koosolekul. Korteriühistu ongi selleks, et teha nii, nagu enamik tahab. A: Nojah, käid seal ära, ja järgmine koosolek on alles aasta pärast. Ei mäletagi nii pikalt midagi! T: Meie haldur ütles, et nüüd on

meil koosolekud kaks korda aastas. A: Kaks korda! Lollus! Ei saa ühelegi rahvast kokku, veel vähem kahele. Milleks kaks? T: Kevadel on aruandekoosolek. Seal antakse aru juhatuse tegevuse kohta eelmisel eelarveaastal. Sügisel arutatakse, mida teha järgmisel aastal. Aga mis oli varem? Teil on vist praegu samamoodi – kuni raamatupidaja koostab bilansi, kuni juhatus koostab aruande eelmise aasta kulutuste kohta, kuni koostab järgmise eelarveaasta kava, on kevad lõppenud. Siis ei leita koosolekuks ruumi, see on tavaliselt koolimajas, aga seal on parasjagu käimas eksamid. Nii lükataksegi koos-olek edasi suvele. Ja lõpuks võetakse aasta majanduskava vastu aasta keskel. Tuleb välja, et pool aastat töötab juhatus omal vastutusel. Igasuguseid toetusi ja soodsaid laene jagatakse aasta alguses ja kui koosolek on ainult suvel, siis on juba hilja taotleda. Kui aga kava kinnitada sügisel, siis on juba esimesest jaanuarist võimalik asjaga tegelema asuda – taotleda riiklikku toetust, leida

sobiv firma kiirustamata. Kui on vaja ka projekti ja mitmesuguseid kooskõlastusi, saab need suveks kätte. Suvel ongi õige aeg remonti teha. Enne võis asi venida aastateks. Nüüd tuli välja uus seadus ja päevakorda saab teha muudatusi lihtsamalt. (Kui on põhjendatud lisa päevakorrale ja selle esitab juhatusele 1/5 maja elanikest kolme päeva jooksul pärast koosoleku väljakuulutamist, peab juhatus lisama vastava punkti päevakorda. MTÜS § 20 ¹ (2), autori märkus). Nii et kõiki küsimusi saab esitada üldkoosolekule arutamiseks kiiresti. Seda enam, et koosolekud toimuvad kaks korda aastas. A: No ma ei tea. Arvan, olgu üks kohtumine või kaks, kvoorumit ikka kokku ei saa. Aga see tähendab, et inimesed peavad lõpuks neli korda kokku tulema. Muide, meil kirjutatakse kuulutuses kohe, et kui kvoorumit ei ole, toimub uus koosolek pool tundi hiljem. Nii vähemalt ei pea kaks korda käima. T: Meile ütles majahaldur, et just selline variant on seadusega vastuolus. Et uus koosolek on samuti üldkoosolek, peab selle toi-

mumisest samuti eelnevalt informeerima. (MTÜS § 20 (5), autori märkus). See tähendab, et samal päeval ei tohi pidada nii esimest kui ka korduvat. Muide, ta ütles, et tema kogemuse järgi tuleb esimesele koosolekule tavaliselt rohkem inimesi kui korduvale. Ta soovitas muuta põhikirja nii, et koosolek loetaks otsustusvõimeliseks kohe. Ta ütles, et koostab põhikirja eelnõu. Nii et varsti hakkame muutma põhikirja. Palju uusi asju tuli koos majahalduriga. Proff teab, kuidas asju paremini ajada!

Aleksei Budanov KH Abi OÜ www.khabi.ee e-post: aleksei@khabi.ee

Kas teate, kui suur summa kütte eest on järgmisel kommunaalarvel? Kui tihti olete mõelnud, et kas ma ikka maksan selle eest, mida kasutan? Meil on Teile just õige lahendus – küttekulu individuaalne arvestamine! Eks ole teada kõigile kortermaja elanikele, et vahel on toad külmad ja vahel on soojad. Õnneks on paljud majad juba investeerinud raha torustike renoveerimiseks, ent seejärel on toad isegi liiga soojad. Näeme ju sageli korrusmajade aknaid avatuna talvelgi, kuigi väljas on ometi külm ilm. Ja kui Teie radiaatoril isegi on termostaatventiil, siis sellegipoolest jätate sageli kodust lahkudes sooja maha keeramata – miks peakski, maksate ju ikka samamoodi. Säästlikumalt hakatakse kütet kasutama siis, kui ilmneb selge isiklik kasu. Harva unustatakse kodust väljudes tuled põlema, sest teatakse, et selle eest tuleb igaühel vastavalt tarbimisele maksta. Kui see oleks nii ka küttega! Aga iga kraad alla +20 alandab kulusid 5%. Kasutades võimalust tööl või pikemalt eemal olles oma kodu kütmist vähendada, hoiate kuu lõpus kokku kena summa raha. Majad, kes on läinud üle küttekulu individuaalsele arvestamisele, on saanud reaalset kokkuhoidu 20% kuni 40%.

Mis on küttekulu individuaalne arvestamine? Iga korteri igale küttekehale pannakse pisikene andur, mis teie igapäevast küttekulu mõõdab. Kui veel ei ole, paigaldatakse küttekehale ka termostaatventiil, et saaksite tulevikus oma toasooja ise reguleerida. Maja trepikotta paigaldatakse iga kolme korruse kohta kinnine ja vandaalikindel karp, mis kogub igakuiselt kokku kõigi radiaatoritel olevate andurite näidud – teie ise ei pea näitusid kuhugi edastama. Vastava aparaadiga saadakse igal kuul kõigi sellega ühendatud korterite näidud ning edastatakse raamatupidajale, kes väljastab arve igale korteriomanikule vastavalt tarbitud soojusenergiale. Esindame BRUNATA-METRONA gruppi, mis on Saksamaa suurim küttekulumõõdikute tootja ja arvestaja!

Vaata lähemalt: www.kute.ee MSK Küttesääst OÜ Võta ühendust: info@kute.ee


FOTO: RAUNO VOLMAR

tlust „võlg on võõra oma” ei kiputa tänapäeval alati tõe pähe võtma. Korteriühistute esimehed näevad alatihti vaeva majaelanikega, kes järjepidevalt jätavad kommunaalteenuste eest tasumata. Isegi mitmekümne tuhande krooni suurused võlad pole enam sugugi haruldused. Ometigi tuleb võlg tahes tahtmata varem või hiljem ikkagi tasuda, äärmisel juhul isegi korteri sundmüüki panemise hinnaga. Sellist lahendust aga ei soovi ilmselt ükski korteriomanik ega ühistugi. Inkassofirma Võlakütid menetlusjuht Ivar Kamarik ja müügijuht Janar Kalmus räägivad, kuidas ettevõte saab korteriühistutele võlgade sissenõudmisel abiks olla.  Niisiis – miks võiks korteriühistu võlgade sissenõudmiseks kasutada inkassofirma teenust?

Korteriühistud ostavad sisse paljusid teenuseid, nt koristamist, niitmist, raamatupidamist. Samamoodi on ka võlgadega tegelemine ju teenus. Korteriühistu on inimesi ühendav juriidiline isik, mis koondab korteriomanikke, ning mida suurem maja, seda tõenäolisem, et majas on isikuid, kes ei taha ühiselt tegutseda. Paljud maksmata jätmised ei teki majanduslike raskuste tõttu, vaid seetõttu, et ühistu tehtud otsuseid ei taheta järgida – on tekkinud tõrge ühistuga suhtlemisel. Á la „mina ei taha ühistu prügikasti, viin oma prügi ise ära” või „mina ei maksa maja soojustamise eest, soojustan oma ruutmeetrid omal kulul”. Inimene on end juba sisemiselt ühistu vastu häälestanud ning kolmanda osapoole sekkumine aitab tihtipeale lahenduse tuua. Ühistu esimees võib ju pidevalt käia võlg-

nikuga rääkimas – tihtipeale on tal seda juba piinlik teha – võlgniku jaoks on see aga muutunud rutiiniks ning võlg jääb ikka maksmata. Et midagi muutuks, peab ka võlgniku jaoks olukord muutuma.  Mil moel inkassofirma võlgu sisse nõudes tegutseb?

Oleme korraldanud oma tegevuse nii, et saavutame võlgnikuga otsekontakti. See on kõige mõjusam, sest paljud võlgnikud kirjadele ei reageeri ega võta ka tähitud kirju vastu. Vahel tuleb inimesele selgitada kehtivat seadusandlust: korteriühistuseadust, võlaõigusseadust jms, ning kui need asjad inimesele selgeks teha, on juhtunud, et tunni aja jooksul saab võlg tasutud. Aeg on näidanud, et tihtipeale on abi inimlikust ja mõistlikust selgitusest. Õigel ajal sekkudes ja järjekindlalt tegutsedes on võimalik võlg kätte saada. Ka raske majanduslik olukord on lahendatav kolmanda osapoole kaasabil. Makse võib olla esialgu minimaalne ning kui majanduslik olukord paraneb, asutakse võlga suuremate maksete kaupa tasuma.  Millal on õige aeg inkassofirma poole pöördumiseks?

Kindlasti ei maksa võlga kuudepikkuseks lasta. Siis ongi inimene oma elu ja eelarve juba ilma kommunaalmakseteta korraldanud. Kui võlg venib teise kuusse, kolmandasse kuusse, on vaja ju ka vana võlga tasuma hakata ning lumepall on lastud liiga suureks veereda. Kui ühistuliikmed teavad, et näiteks kõik üle kolme kuu vanused võlad antakse üle inkassofirmale, ja seda ka reaalselt tehakse, siis juba see teadmine distsiplineerib inimesi võlgu mitte jääma.  Milliste kulutustega tuleb korteriühis-

 Inkassofirma Võlakütid menetlusjuht Ivar Kamarik (vasakul) ja müügijuht Janar Kalmus tul Teie poole pöördudes arvestada?

Nõude põhisummalt me raha ei küsi. Kui võlgnik võla tasub, siis tasub tema ka inkassoteenuse eest. Seega ühistutel lisakulutusi ei teki.  Mis saab aga siis, kui vaatamata inkassofirma ponnistustele jääb raha ühistu arvele ikka laekumata?

Siis on võimalus kohtusse minna, aga ka siin saame ühistule abiks olla – koostame maksekäsu kiirmenetluse tasuta, kliendi ehk ühistu maksta jääb riigilõiv. Kui võlgnevus on märkimisväärselt suur ja on mõistlik hagimenetluse korras kohtusse minna, saab ka hagime-

netlust meie kaudu korraldada. Põhirõhk on aga kohtuvälisel menetlusel ning enamiku võlgadest oleme sel moel ka kätte saanud.  Kuivõrd agarad on ühistud inkassoteenust kasutama?

Mida aeg edasi, seda rohkem. Samuti kasutavad võlgade sissenõudmisel meie abi kinnisvarahaldusfirmad.   OÜ Võlakütid meeskonna moodustavad pika-

aegse inkassokogemusega hinnatud spetsialistid, kes on edukalt lahendanud kümneid tuhandeid võlanõudeid. Firma lahendab päevast päeva nii firmade kui ka eraisikute vahelisi üksiknõudeid, aga ka tuhandetest nõuetest koosnevaid võlaportfelle.

Ostjat huvitab korteriühistult saadav info tulevase kodu kohta

Maia Daljajev atesteeritud vanemmaakler Arco Vara Kinnisvarabüroo

orteriühistul on seadusest tulenevalt ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise roll. Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ja mittetulundusühingute seadus. Vara tekib korteriühistule liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.

K

Korteriühistu majandamiskulu Kui korteriühistu ostab teenust ja edastab seda elamu korteritesse, on tegemist ühistu majandamiskuluga, mille ühistu jagab eeldatavasti korterite mõõturite näitude alusel ühistu liikmete vahel laiali. Majandamiskulud ongi korteriühistusea-

duse kohaselt korteriühistu tehtavad vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorra taset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Ostu-müügitehingute puhul huvitab ostjat info Kõikidel korteriühistu liikmetel on kohustused oma korteriühistu ees. Kui müüja asub korteriühistu liikmena oma korterit müüma, võib ta olla elanud juba aastaid elamus, kuid korteriühistu tegemistest ei ole olnud huvitatud. Korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ei ole osaletud ning ei teata, millised kohustused on korteriühistul ning milliseid parendustöid on plaanis tulevikus teha. Enamasti seostubki elanikele korteriühistu tegevus igakuiste arvetega. Ostja aga tahab kogu infot teada saada, mida on majas tehtud, milliseid süsteeme renoveeritud või parendatud, millised on korteriühistu tulevikuplaanid. Ostjat huvitab see eelkõige tulevase eluaseme

Võlakütid OÜ Asukoht: Jõe 3, III korrus, Tallinn Tel: 668 1130 E-post: post@volakytid.ee Vaata lähemalt: www.võlakütid.eu

kvaliteedi ning enda kohustuste planeerimise tõttu. Nii nagu ostjad jälgivad väga täpselt igakuised kütte- ja elektriarveid, huvituvad nad ka igakuistest kuludest korteriühistule, mille hulka kuuluvad tasud remondi- või reservfondi, ühistu laenusumma, halduskulud jne. Parima info korteriühistu tehtud parendustööde ning plaanitavate tööde ja kohustuste kohta saab korteriühistu juhatuselt, kelle kontaktandmed on enamasti ka avalikud ja kättesaadavad elamute stendidelt. Ka korteriühistud ise on huvitatud, et uus elanik majas teaks ja täidaks kodukorda ning on huvitatud info jagamisest ise või vahendaja kaudu. Enamasti uurivad ka maaklerid korteriühistult korterit müüki võttes ostjat huvitavad nüansid välja. Tavapäraselt puudutavad ostja esimesed küsimused müüja maksekäitumist. Juhul kui ostjal on võlgnevus korteriühistu ees, siis kirjutatakse võlgnevuse tasumise kord notariaalsesse ostu-müügilepingusse sisse. Ühisruumide kasutamine Peale tulevaste kohustuste summade huvitab ostjat ka ühisruumide ja parkimiskohtade kasutamise kord. Näiteks kui parkimiskohtade arv hoovis on piiratud ning on omanike ostetud, huvitab tulevast elanikku ligipääs oma varale, kuidas temal on õigus parkimiskohta kasutada ning kuidas pääseb piiratud territooriumile. Samuti huvitab uut elanikku ühiskasutatavate ruumide kasutamine. Näiteks keldri puhul huvitab ostjat, mismoodi on tagatud keldri turvalisus, millist kaupa võib ja millist ei või keldris hoida, juhul kui korteriühistu on kehtestanud korra riknevate kaupade hoidmise kohta ühiskasutatavates ruumides. Lähtuvalt korteriühistu rollist elamu arendamisel ja majandamisel on korteriühistu juhatuse kontakt ja neilt saadav info ostjale väga olulise tähtsusega. Juhatuselt saadud info põhjal saab ostja hinnata oma tulevase eluaseme kvaliteeti, aga ka kaasnevaid kulusid. 

september 2010

KORTERIÜHISTUTE LEHT

Inkassofirma Võlakütid tuleb korteriühistutele võlgade sissenõudmisel appi Ü

7


september 2010

8

KORTERIÜHISTUTE LEHT


9

Praeguseks on Adelan Prügiveod Eestis paigaldanud juba üle 600 jäätmete sügavkogumismahuti, mis on hinnatud eriti kasutajasõbraliku kogumisviisi tõttu.  Adelan Prügiveod juhatuse liikme Aivar Krabi sõnul on Molok-mahutid kenad ja muudavad meie kodude ümbruse kaunimaks.

oomes ligi 20 aastat kasutusel olnud jäätmete Molok-tüüpi sügavkogumismahutid on üha enam populaarsust võitmas ka Eestis. Adelan Prügiveod on nüüdseks paigaldanud Molok-mahuteid Harju, Viljandi, Lääne-Viru, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonnas. Ligi 400 neist asub Tallinnas, üle 90 Maardus ja ülejäänud teistes Eesti suuremates linnades. Adelan Prügiveod juhatuse liikme Aivar Krabi sõnul kasutab jäätmete sügavkogumissüsteem vertikaalset lahendust, mistõttu on jäätmete kogumine oluliselt efektiivsem, sest kaks kolmandikku mahutist asub maa sees. „Traditsioonilise jäätmete kogumisega võrreldes on sellel mitmeid muidki olulisi eeliseid: märgatavamalt suurem kogumismahutavus, pikemad tühjendamisvahemikud, hügieenilisem ja esteetilisem keskkond ja eriti kasutajasõbralik kogumisviis. Ka väljanägemiselt on Molok-mahutid kenamad ja need muu-

S

davad meie kodude ümbrusegi kaunimaks,” ütles Krabi. Märkimisväärne on ka mahuti vastupidavus. Näiteks Soomes on suur osa esimestena paigaldatud Molok-kogumismahutitest tänini kasutuses. Veelgi enam aitab ruumi kokku hoida uudne, risttahukakujuline MolokDomino. „Domino puhul koosnevad eri jäätmete kogumiseks mõeldud mahutid moodulitest, mitte ei asetse eraldi. Nii hoitakse linnas veelgi enam kokku nappi õueruumi ja see on mugav ka kasutajale,” ütles Krabi. Esimesed MolokDomino-tüüpi üldkasutatavad olmejäätmetele mõeldud mahutid paigaldas Adelan Prügiveod Lasnamäele Lindakivi keskuse juurde ja Mustamäele Männi parki. Suurte korrusmajade juures on jäätmevedaja olnud tihti hädas jäätmemahutite tühjendamisega, sest nende ette pargitud autod ei võimalda ligipääsu neile või siis on autod pargitud selliselt, et prügiveo-

kiga manööverdamine on raskendatud või lausa võimatu. Molok-mahutite teenindamiseks kohandatud jäätmeveokile on paigaldatud tõsteseade, mis võimaldab mahuteid tühjendada ka siis, kui see asub haljasalal või selle ette on pargitud auto ehk siis Moloki tühjendamiseks pole hädavajalik vahetu juurdepääs mahutile. „Võrreldes rohmakate ja inetute metallist konteineriga toimub Molok-mahuti tühjendamine ka märksa kiiremini ning peaaegu hääletult, segamata näiteks varajastel hommikutundidel elanike unerahu,” kinnitas Krabi. Molok OY asutaja Veikko Salli innovaatiline mõte paigutada suurem osa jäätmemahutist maa alla on tunnustust ja kasutust leidnud juba rohkem kui 30 riigis üle maailma. Nii mõnegi riigi valitsused on otsustanud lausa toetada üleminekut jäätmete kogumisele sügavkogumissüsteemidega kogu riigis. Moloksügavkogumissüsteem on tuttav vaate-

pilt tänapäeval nii Šveitsi alpikülades, Saksa ja Prantsuse kiirteede äärsetes peatuskohtades kui ka Portugali suurte korruselamute piirkondades.   Molok-mahuti toob tarbijale kasu Säästlik Et jäätmete sügavkogumisel on võrreldes maapealsega ka suurem kogumismaht (ei esine tühimikke ja jäätmete tihedus on suurem võrreldes maapealse kogumisega), väheneb ka vedude arv ja veokulud kalendrikuu kohta ei suurene sugugi erinevalt sageli arvatust. Ruumi kokkuhoidev Vertikaalne kogumisviis hoiab kokku maapealset ruumi ja annab 4–5 korda suurema pinna kokkuhoiu, võrreldes maapealsete konteineritega. Hea väljanägemise tõttu sobib Molok kõikjale. Hügieeniline Täitmisava luuk on kerge, lihtsasti kasutatav ja isesulguv. Tuul ja loomad ei pääse jäätmeid keskkonda levitama. Täitmisava ümbrus püsib puhtana, sest

tõstekott tühjendatakse põhja kaudu. Vertikaalse kogumisviisi puhul on vanim konteinerisse pandud jääde alati alumine. Pinnase jahedus aeglustab bakterite aktiivsust ja viib ebameeldiva lõhna tekkimise miinimumini. Turvaline Molok-sügavkogumissüsteem on turvaline nii tarbijale kui ka tühjendajale. Täitmisava luugi lukustus lisab endisest rohkem kasutamise turvalisust ja alandab tulekahju tekkimise võimalust.

 Molok OY ametliku esindajana Eestis pakub Adelan Prügiveod OÜ Molok-lahendustele täit ja paindlikku teenusepaketti – müüme, rendime, paigaldame, hooldame ja tühjendame kõiki tüüpi Molok-mahuteid. Võtke meiega julgelt ühendust ja koos leiame just Teile sobiva lahenduse jäätmete kogumiseks!  Adelan Prügiveod OÜ kontakt: info@apveod.ee, tel 605 3869

Korteriühistute kaks pidurit – hirm ja pangad FOTO: ARNO MIKKOR

histuabi OÜ (www.uhistuabi.ee) tegevus hõlmab kõiki korteriühistutele vajalikke teenuseid, alates ühistu moodustamisest, haldamisest ja raamatupidamisest kuni ehitusjuhtimise ja energiasäästu küsimusteni. Ehkki firma loodi 2005. aastal, on selle juht Urmas Pikner korteriühistute probleemidega tegelenud juba üle kümne aasta. Viimase aja arenguid jälgides on talle silma hakanud kaks peamist takistust, mis ei lase paljudel korteriühistutel oma plaane ellu viia.

Ü

Kardetakse hinnatõusu ja töötust Osa inimesi kardab, et euro tulekuga tõusevad kõik hinnad ja ka korteriühistu hakkab rohkem raha küsima. „See hirm on täiesti põhjendamatu,” kinnitab Pikner. „Korteriühistu pole mingi eraldiseisev juriidiline isik, kes hakkab elanikele suvaliselt makseid kehtestama, kõik lepitakse kokku üldkoosolekul. Ka remondifondi maksete suurus on ühistuliikmete otsustada. Sisendhinnad võivad muidugi tõusta, eriti küttehind.” Pikneri sõnul ei julgeta paljudes ühistutes praegu hinnatõusu kartuses olulisi investeerimisotsuseid langetada, kuigi samas on selge, et kui muuta maja soojapidavaks ja energiasäästlikuks, saab küttekuludelt oluliselt kokku hoida. Remondiplaane pidurdab ka töötus ja inimeste hirm homse päeva ees, mistõttu peljatakse suuremaid töid ette võtta, eriti väiksemates majades. „Kui töötute osakaal on korteriühistus väga suur, võib laenu tagasimaksmisega tekkida probleeme. Ühistu ei saa ju hakata produtseerima uusi võlglasi,” tõdeb Pikner.

Ühistuabi OÜ juht Urmas Pikner

Tema sõnul pole ühistu võimuses elanikele neis asjus kindlustunnet anda. Euroga seotud mure aga laheneb kindlasti iseenesest, kui inimesed näevad, et ühistusiseste teenuste hinnad jäävad samasugusteks ja need ümardatakse eurodes allapoole. Võlgade probleemi leevendamiseks pakub Pikner välja, et korteriühistu võiks rakendada töötuid, kes ei saa enam töötutoetust, omaenda ühistus. Näiteks kui on vaja trepikoda värvida, pole mõtet osta seda teenust väljast. „Meil ongi praegu ühes majas plaanis pakkuda tööd pikaajalisele töötule, kes on ühistule kümneid tuhandeid kroone

võlgu, ja kelle puhul me teame, et ta endise ehitajana oskab seda tööd teha. Sellega võidavad kõik: tema saab võlast lahti ja ühistu oma raha tagasi. Selline variant on muidugi ainult ühekordne lahendus ning alati ei pruugi see toimida,” lisab ta. Pankade laenuintress käib üle jõu Ühistusiseste hirmude kõrval näeb Pikner korterelamute remondiplaanide elluviimisel veel üht, märksa olulisemat takistust. „Nii veider kui see ka pole, on praegu kortermajade kordategemisel ühed suuremad pidurid hoopis pangad,” märgib ta. Tema sõnul ei paku

enamik väiksemaid panku korteriühistutele üldse laenuteenust, ühistutega tegeleb kolm panka – SEB Pank, Swedbank ja Sampo. „Mul on kogemus, kus üks pank ütles ühistu laenutaotluse peale, et nemad uusi kliente ei taha. Samal ajal on pankade intressid hüpanud lakke. Euribor on praegu üsna madal, mis on vanade laenude teenindamisel väga hea, kuid uute laenude intressidega on põhimõtteliselt nii, et sama palju, kui Euribor langeb, tõstavad pangad oma marginaale,” selgitab Pikner. „Praegu on need kohati 6, 7 või 8 protsenti, millele lisandub Euribor, mis praegu on

ühe protsendi ligi. Kui võetakse ka KredExi käendus, tuleb veel poolteist protsenti otsa, mis teeb intressiks kokku peaaegu 10 protsenti. See intress hakkab juba tarbimislaenu poole kiskuma, mis on absurdne (krediitkaardi intress on 12–14%).” Pikneri sõnul pole korteriühistul mõtet sellise intressiga laenu 15 aastaks võtta. Ehitushinnad on aga praegu odavad, ka Euribor on madal ning ühistu tahab remonti teha – kõik tingimused oleksid nagu täidetud, kuid asi jääb pidama panga küsitud intresside taha. „See on ühistutele väga tõsine pidur,” tõdeb Pikner. „Loodame väga, et pangad hakkavad reaalsust arvestama, et nendega saab läbi rääkida ning nad tulevad oma marginaalidega veidi allapoole.” Pikner pakub ühe lahendusena välja, et pangad võiksid korteriühistutelt nõuda pigem lisagarantiisid, kas igakuist aruannet makseolukorra kohta või lepingut inkassofirmaga, kes reageeriks võla tekke korral otsekohe, ootamata selle kuhjumist. „Kui ühistu on poolele ilmale võlgu, siis ta loomulikult laenu ei saa, aga kui asjad on korras, ei tohiks intressi marginaal üle 3–4% olla,” lisab ta. „Umbes aasta tagasi oli see 3,8%, nüüd on marginaalid kerkinud 8 protsendini, mis on peaaegu kahekordne tõus. Isegi 5% küsida oleks palju, sest kui Euribor peaks tõusma 3 protsendini, on intress kohe 9%. Kui lisada veel käenduse jm protsendid, võib juhtuda, et viie aasta pärast maksab ühistu ligi 15-protsendilist intressi. Selline tulevikuvaade on äärmiselt hirmutav.” 

KORTERIÜHISTUTE LEHT

FOTO: ARNO MIKKOR

september 2010

Rohmakas metallmahuti loovutab koha Molokile


KORTERIÜHISTUTE LEHT

september 2010

10 leme harjunud, et tehnoloogiavaldkonnad (arvutid, mobiiltelefonid ja internetiteenused) arenevad väga kiirelt. Siiski on ka neid valdkondi, kus on keerulisem pidevalt midagi uut, revolutsioonilist ning hästi toimivat välja mõelda. Hea näide siinkohal on hoonete keskkütte töö juhtimine, kus sisuliselt on samad meetmed ja võtted olnud kasutusel juba palju aastaid. Ühest küljest on hoonetele odavama kütteenergia saamiseks kohati kasutusel uued lahendused, kuid seda, kui palju ja millal kütta, otsustab enamikul kortermajadest endiselt vaid pisike andur hoone seinal, mis mõõdab välisõhutemperatuuri. Saadud näidu alusel otsustab kontroller radiaatoritesse mineva veetemperatuuri ja hoonesse ostetava soojakoguse. Valides õue minnes sobivaid riideid, arvestame lisaks välistemperatuurile ka tuule, päikese ja sademetega. Selleks, et tunda end mugavalt, peame mõtlema ka sellele, kas mõne tunni pärast on ilm soojem või külmem kui hetkel. Nii peaks tegutsema ka hoone kütte juhtimisel.

O

Iga hoone on massilt võrreldav suure laevaga, mida pole võimalik kiirelt peatada või liikuma panna. Samamoodi pole võimalik hoonet ka hetkega soojemaks kütta või jahutada. Valdavalt meie korterelamutes kasutatav kütteautomaatika juhib hoone kütmist justkui suure laeva kapten, kes näeb kahjuks vaid laeva külgedele, mitte ettepoole, ning märkab vajadust muuta kurssi alles siis, kui on juba hilja midagi ette võtta. Teisisõnu on vaid hetke välistemperatuuri järgi kütmisel eksimused vältimatud ning hoonet köetakse pigem liiga palju või ebameeldivalt vähe. Vähim võimalik küttekulu Nii Skandinaavias kui ka Eestis töötab uudse lahendusena end juba tõestanud eGain forecastingTM küttejuhtimissüsteem, mis kasutab täpset hoone asukoha ilmateadet ning juhindub kütmisel sellest, milline on hoone asukohas ilm mõne tunni pärast. Tulemuseks on alati sobivalt köetud hoone vähima võimaliku küttekuluga. Seetõttu on eGain forecastingTM süsteemiga hoonesse sis-

Aeg võtta kasutusele uus tehnoloogia seostetav soojakogus varasemaga võrreldes kuni 15% väiksem, kütmine murevabam, samuti väheneb hoone keskkonnakoormus. Tänu kvaliteetsemale sisekliimale ning väiksematele küttekuludele lisab eGain kinnisvarale püsiväärtust. eGain forecastingTM süsteemi rakendamiseks asendatakse hoone välistemperatuuri andur spetsiaalse vastuvõtjaga. Lisaks paigaldatakse valikuliselt mõnedesse hoone korteritesse eGain Kliimalogerid, mis mõõdavad pidevalt sisetemperatuuri ja õhuniiskust. Nii on eGaini meeskonnal ning hoonega seotud isikutel alati selge ülevaade

hoone küttesüsteemi tööst ja sisekliimast. Lisaväärtusena on eGain loonud oma klientidele moodsa ja pidevalt täiustuva internetikeskkonna, mille abil saab igal ajal oma hoone kütmisel mugavalt ka ise silma peal hoida ja eGain teenustega seotud infot hallata, kütmise statistikat pidada, jagada teistega oma kogemusi hoone kütmisest ja saada usaldusväärset abi eGaini energiaekspertidelt. Süsteemiga liitumiseks vajalik investeering on väike ning tasub end ära juba esimese kütteperioodi jooksul. eGain forecastingTM sobib ideaalselt esmaseks energiasäästu-

lahenduseks igale kortermajale, sõltumata hoone vanusest või rekonstrueerituse tasemest. Suurima summaarse energiasäästu ja majandusliku kasu ühistule annab eGaini süsteemi rakendamine koos muude ehituslike meetmetega, millele saab taotleda KredExi renoveerimistoetust. eGaini eesmärk on olla keskkonnateadlike ja säästlike korteri- ja hooneomanike kõige ambitsioonikam partner. Selleks oleme alates 1994. aastast spetsialiseerunud ilmaennustusel põhineva küttejuhtimise arendamisele ning nüüd vähendab eGain forecasting™ tehnoloogia rohkem kui 2000 hoone keskkonnamõju Rootsis, Soomes , Eestis, Taanis ja mujal Euroopas. eGain forecastingTM rakendamisel võidavad kõik hoone elanikud, sest sisetemperatuur muutub kõikides korterites stabiilsemaks ning majja ostetav soojahulk väheneb tervikuna. Küttekulu vähendamine kortermajas ei ole alati keeruline ja kallis.  Maido Kiviorg OÜ Artis maido.kiviorg@egain.ee

Kortermajade ventilatsioonitööd:  puhastamine ventilatsioonilõõride puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist. Tööde käigus eelmaldatakse ka vanad ventilatsioonirestid ning asendatakse need soovi korral uutega.  visuaalne inspekteerimine enne ja peale puhastust toimub lõõride videouuring spetsiaalse kaameraga, et tuvastada probleemid ning hiljem näha puhastustööde tulemust.  õhuhulkade mõõtmine peale puhastustöid mõõdetakse korteri väljatõmbe (sissepuhke) õhuvood ning fikseeritakse näidud aktis. Tänu mõõtmisele on võimalik tuvastada, kas korteri ventilatsioon toimib õigesti.

Enne

Pärast

 kaitsevõrkude paigaldus katame katusel asuvad ventilatsioonipüstakud katisevõrkudega, et vältida lendleva saaste ja muu prahi sattumist ventilatsioonilõõridesse.

• • • • • • • • •

24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangaleaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile

Teenuseid on võimalik tellida ka eraldi. Teostame töid nii loomuliku- kui ka sundventilatsiooniga korterelamutele. Lisateenusena pakume ka suitsulõõride puhastusteenuseid.

Pakume teenuseid üle Eesti! Mõistlikud hinnad ja paindlikud maksetingumused!

Aero Grupp OÜ Tel: +372 517 8821 Lisainfo: www.aerogrupp.ee

Telefon: 614 3335 GSM: 50 45958

Info@maket.ee www.maket.ee


terniitkatus, katusekaldega 20–45°, on viilkatustega majadele mõeldud katusematerjalidest üks populaarseimaid. Tänapäevases ehituses on suhteliselt odavad ja vastupidavad eterniitkatused väga levinud. Asbestivaba kiudtsementplaat on moodne versioon traditsioonilisest eterniidist, mis on praegu üks populaarsemaid katusematerjale. Selle suurimaid eeliseid teiste materjalide ees on selle odav hind ja paigaldus. See faktor on saavutatud tänu sellele, et uute katuste ehitamisel kasutatakse vähem puitu ja vanade katuste remontimisel ei pea tingimata panema katuse aluskatet või vahetama suhteliselt hästi säilinud tuulekasti. Teine eelis on kindlasti kaal, mis on kergem kivikatustest või vanadest asbestkatustest – see võimaldab eterniidi paigaldamist katusekonstruktsiooni täiendavalt tugevdamata. Oluline eterniidi eelis on ka selle materjali vastupidavus, sest käesoleva materjali eluiga on 50–80 aastat, mis on oluliselt rohkem võrreldes paljude teiste katusematerjalidega. Asbestivabal eterniidil on palju teisi kasulikke omadusi: vastupidavus ultraviolettkiirguse, mikroorganismide mõju ja erinevate ilmastikutingimuste suhtes. See on nn hingav materjal, mis võimaldab niiskuse reguleerimist. Samuti ei lase

suurepärane heliisolatsioon müral väljastpoolt maja sisse imbuda. Meie piirkonnas pakutav asbestivaba eterniit vastab kõigile ohutus- ja kvaliteedinõuetele. Enamik tooteid turul on ettevõtete ETERNIT (Leedu) ja CEMBRIT (Poola) toodang, mis pakuvad nii tavalisi kui ka värvitud puitkiudplaate. Tehases värvikihiga kaetud materjalile lisanduvad eri tunnusjooned – pikem eluiga ning esteetiline välimus igale katusele. Samuti pakutakse eri tarvikuid ja lisaelemente katusele, mis on valmistatud samalaadsest materjalist, mida on kasutatud asbestivaba eterniidi valmistamisel. Lisaks on võimalik kasutada asbestivaba eterniiti tina, alumiiniumi ja vasega, mis võimaldab nende materjalide kasutamist täiendavate materjalidega.

Asbestivaba eterniidi eelised: tugev ja elastne katusematerjal; ei soojene liigselt päikese käes; pikk eluiga; kõrge tulepidavus; madala müra efekt; madal hind ja lihtne paigaldus. Hoolimata sellest, et eterniiti on suhteliselt lihtne paigaldada, on väga oluline see, et katusetöid teeks professionaalid – korralikult tehtud tööst sõltub katuse eluiga ja materjaligarantii. Kvaliteetne katusematerjal ei garanteeri ala-

september 2010

ti kvaliteetset katust. Esteetika ja eluiga sõltuvad sellest, kes on katusepaigaldaja. Kõige kallim hinnapakkumine ei pruugi tähendada kõige kallimat hinda, vaid hästi läbimõeldud lahendust. Koguge pakkumisi ja võrrelge pakutud lahendusi. Ühepalgeline ja n-ö lage hinnapakkumine peidab endas kindlasti palju küsimusi. Samuti on tellijal alati õigus loobuda teatud tööde teostamisest või lisamaterjalide kasutamisest. Omavahel saab võrrelda siiski pakkumisi, mis on tehtud ühtsetel alustel. Juhul kui materjalid on juba ostetud ja katusepaigaldaja pole asjatundja, ei pruugi te soovitud tulemust saada. Ehitajat valides peaks pöörama tähelepanu ikka peamiselt sellele, milline on tema eterniitkatuste ehitamise kogemus, ning tutvuma tema valmistatud objektidega. Samuti proovige võtta ühendust endiste klientidega ja saage tagasisidet tema töö kohta. Juhul kui see pole võimalik, tasub minna ja valminud objekte oma silmaga vaadata. Ärge riskige asjatult, sest kehva kvaliteediga töö võib oluliselt vähendada katuse eluiga.  Kattex Grupp OÜ asbestivaba eterniidi hulgi- ja jaemüük ning professionaalne paigaldus Tel: 5354 1896; 442 4071 e-post: info@kattex.ee www.kattex.ee

Halden Kinnisvara OÜ – aus ja läbipaistev teenus alden Kinnisvara OÜ kogemused haldamise alal ulatuvad 2005. aastasse. Oleme 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kuulume Kinnisvarateenindus OÜ kontserni, teenindame piiri- ja tollipunkte, Eesti elektrijaamasid, maksuja tolliameteid ja teisi riiklike tähtsusega objekte. Selline taust ei luba meil ka elanikkonnale pakkuda muud kui ainult ausat ja läbipaistvat teenust! Meie firmas töötavad kinnisvarahaldajate ja hooldajate liidu (EKHHL) sertifitseeritud kinnisvarahaldurid, kes omavad III kvalifikatsiooni. Juhindume EKHHL-i headest tavadest ning kinnisvara korrashoiu standarditest (EVS 807:2004). Pakume oma klientidele usaldusväärset ja kvaliteetset haldusteenust, tehnosüsteemide hooldust ja remonttöid, siseruumide koristamist, majahoidja-, avarii- ja finantsteenust. Haldusteenus säästab teie kui kinnisvaraomaniku aega ja muid ressursse. Kinnisvarahaldur vastutab teie varade säilimise ja sihipärase kasutamise eest, sealhulgas tagame: füüsilise säilitamise sellisena, et see vastaks projektdokumentidele ega muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandatele isikutele; juriidilise säilitamise sellisena, et omanikule (omanikele) ei tekiks sanktsioone ja täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste ebaprofessionaalse täitmise või täitmata jätmisega; majandusliku säilitamise sellisena, et kinnisvara haldamise ning hooldamise kava põhjendatud elluviimisel oleks kinnisvara omanikule tagatud vä-

H

hemalt 0-kasum või omaniku määratletud sihteelarvest või eelarvepiirangutest juhindumine. Haldur korraldab kommunaal-, hooldus- ja heakorralepingute sõlmimise ning teostab järelevalvet objektil tegutsevate alltöövõtjate üle, samuti remonttööde organiseerimisel ja kolimisel. Halduri töökohustuste hulka kuulub veel: kliendi kinnisvaraalane nõustamine; kinnisvaraga seonduvad lepingud; remonttööde eelarve koostamine ja järelevalve; vähempakkumiste korraldamine; hoolduslepingute sõlmimine; rendikorraldus ja lepingute ettevalmistamine; aruandlus nii kirjalikult kui ka koosolekutel; kliendi ühekordsete korralduste täitmine. Tehnosüsteemide hooldus ja remonditööd – tänapäevaste hoonete tehnosüsteemid vajavad korrapärast hooldamist. Pakume hooldust alates ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmetest kuni hooneautomaatika ning turvasüsteemideni. Koostööpartneritena kasutame oma ala parimaid eksperte. Teenus sisaldab: alajaamade hooldus ja käidu juhtimist; liftide hooldust; side-, elektri- ja valvesüsteemi hooldust; vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldust; gaasi- ja küttesüsteemi hooldust; tuletõrje-

süsteemi toimimise tagamist ja seadmete garantiitingimuste järgimist. Siseruumide koristamisel pakume põrandapindade igapäevast puhastust ja pesemist; vaipkatete puhastamist tolmuimejaga; tolmuvõtmist mööblilt, ustelt, klaaspindadelt, aknalaudadelt- ja raamidelt; prügikastide tühjendamist ja prügikottide vahetust; tualettruumide koristamist ja varustamist hügieenitarvikutega; köökide koristamist ja nõude pesu; porivaipade vahetust; akende pesu; põrandate süvapesu ja vahatamist. Majahoidjateenus sisaldab territooriumi igapäevast koristamist; üldkasutatavate ruumide koristamist ja pesemist; muru niitmist; dekoratiivtaimede hooldust; lipu heiskamist; ühekordset suurpuhastust; lumekoristust ja äravedu; teede liivatamist; fassaadide ja akende pesu. Avariiteenuse hulka kuulub dispetšerteenistus; teadete vastuvõtmine ja registreerimine 24 h jooksul; teadete edastamine; hooldusmeeste väljakutsumine koos vastava töökäsu koostamisega; avariipõhjuste väljaselgitamine ja kahju mõju peatamine kuni kahe tunniga; avarii lokaliseerimine. Finantsteenus sisaldab ekspluatatsioonikulude jaotamist; arvete ja makseteatiste vormistamist ja edastamist; laekumiste jälgimist ja võlgnevuse üle arvestuse pidamist; majanduskava koostamist; majandusaastaaruande koostamist; maksudeklaratsioonide täitmist ja otsekorralduste esitamist pangale. Muud teenused Arendusprojektide nõustamine –

nõustame kinnisvaraarendajaid oma kogemustele ja kompetentsile tuginedes hoonete ja kinnistute planeerimisel nii, et need oleks hõlpsasti hooldatavad ja korrastatavad. Aitame arendajatel vältida ehitusvigu, mis võivad hiljem hoone kasutusse võtmisel tekitada probleeme ja lisakulu. Hoonete tehniline audit – kinnisvaraomanikul on oluline omada ülevaadet ehitiste ja nendes paiknevate tehnosüsteemide hetkeolukorrast ning vajalikest remondi- ja parandustöödest. Hoonete tehnilisest auditist saab detailse ülevaate hoonete ja rajatiste seisukorrast. Lisaks anname soovitusi edaspidisteks remondi- ja hooldustegevus-

teks. Kontrollime ka hoone hoolduslepingute olemasolu ja nende vastavust kehtivatele seadustele. Koostöös oma partneritega pakume hoonete energianing keskkonnaauditeid Haldusaudit – kinnisvaraomanike vajadused muutuvad ajas pidevalt, niisamuti kinnisvara korrashoiumudelid. Haldusaudit annab ülevaate varade majandamise otstarbekusest ja annab arvutustel põhinevad soovitused kulude kokkuhoiuks ja haldustegevuse tõhusamaks muutmiseks.  Halden Kinnisvara OÜ Peterburi tee 2F Tel: 606 0087, 5551 3203 e-post: info@halden.ee; www.halden.ee

KORTERIÜHISTUTE LEHT

Tänapäevane asbestivaba eterniit kaldkatustele E

11


KORTERIÜHISTUTE LEHT

september 2010

12

korteriyhistu.net on eurovalmis Nagu paljude teiste meie elu paremaks muutvate ideede puhul sai korteriyhistu.net-i veebitarkvara alguse vajadusest teha enda elu mugavamaks – muuta oma korteriühistu asjaajamine selgemaks ja lihtsamaks. Olles kasutanud lahendust viis aastat oma kortermajas, julgen soovitada seda kõigile teistele. Korteriühistu igapäevane tegevus on piisavalt reguleeritud ja sujub hästi toimivates ühistutes suuremate ootamatusteta. Korraldatakse oma maja ja korteriomanike tegevust, viiakse läbi koosolekuid, tehakse otsuseid, viiakse otsused ellu ja informeeritakse korteriomanikke, jagatakse kulusid ja peetakse raamatupidamisarvestust. Tegevuse korraldamisel saab kasutada eri abivahendeid. Kortermaja kulude jagamise ja raamatupidamise osas on pilt Eestis väga kirju. Kasutusel on Exceli-tabelid, 90ndatest pärit Foxpro-põhised rakendused ja ettevõtete tarbeks arendatud raamatupidamisprogrammid. Inimeste kaasamine ja neile info jagamine on sageli tagaplaanil. Interneti levik on loonud eeldused uute veebipõhiste ja paindlike tööriistade tekkeks. Kõige enam populaarsust kogunud uueks tööriistaks on kujunenud korteriyhistu.net-i veebitarkvara, mis annab korteriomanike käsutusse kortermaja finantsinfo ja informatsiooni jagamise keskkonna. Sotsiaalse projektina muudab korteriyhistu.net inimeste harjumusi, sest annab neile seni kättesaamatus vormis võimaluse aktiivselt oma maja tegemistes kaasa lüüa.

teiste seas ka korteriühistuid ja haldusfirmasid ajakohastama kasutusel olevaid tarkvaralahendusi. Raamatupidamises toimub Eestis järsk üleminek, st kroonipõhine arvestus muutub europõhiseks 1. jaanuaril 2011 ilma üleminekuajata. Paljudele korteriühistutele valmistab see aga probleeme, sest aastate eest loodud lahendused lihtsalt ei osanud arvestada, et Eesti liitub eurotsooniga. Euroga liitumine sunnib ajakohastama vanad või kasutusele võtma tänapäevased tööriistad. Erinevalt tavalistest tarkvaradest on rendipõhiste veebirakenduste omaduseks pidev areng ja kehtivate nõuete kohasus. Sealjuures ei küsita selleks kasutajatelt täiendavaid summasid uuenduste eest, mida on sunnitud tegema traditsioonilise tarkvara arendaja, kes elatub uute versioonide müügist, hoolduslepingutest, tasulisest koolitustest ja tasulisest kasutajatoest. Tarkvararendi korral sisalduvad kõik need summad igakuises taskukohases teenustasus. Kindlasti on kasutuses oleva tarkvara ajakohastamine teatavate pingutustega võimalik, kuid sõltuvalt tarkvara vanusest muutub see järkjärgult üha problemaatilisemaks. Aastate eest arendatud spetsiaaltarkvara kätkeb endas ka riski, et arenduspartner kaob ja kasutaja jääb oma muredega üksi. Pole ka välistatud möödunud aasta näide, kus laia kasutajaskonnaga raamatupidamistarkvara arendaja lõpetas paljudes arvutites kasutusel olnud tarkvaraversiooni toetamise ja nõudis kõigilt uue versiooni ostmist.

Unusta Excel ja FoxPro Internetiplahvatus Aeg-ajalt teeb elu korrektiive ja tekivad uued nõudmised, millele aastate eest loodud tarkvara enam ei vasta. Viimaseks näiteks on Eesti liitumine eurotsooniga, mis sunnib

Äsja avaldatud statistika põhjal kasutab kolmveerand Eesti elanikest internetti. Kui noortest kasutavad internetti peaaegu kõik, siis viimasel ajal on jõudsasti kasvanud ka üle

55-aastaste kasutajate arv. Trendile, kus üha enam inimesi otsib, jagab ja saab infot internetist, viitab ka enam kui veerandmiljoniline Eesti kasutajate arv maailma kõige populaarsemas suhtluskeskkonnas Facebook. Pole head põhjust, miks korteriomanikud ei peaks saama internetist infot oma ühistu tegemiste kohta. Seda enam, et internet on unikaalne abivahend olukorras, kus andmetele ligipääs on oluline paljudele osapooltele sõltumata kellaajast ja asukohast. Veebitarkvara korteriyhistu.net arendamisel oleme lähtunud just sellest põhimõttest. Korteriomanike üldandmete säilitamise ja dokumentide kättesaadavaks tegemise kõrval võimaldame korteriomanikele arveid koostada ja edastada vähese töövaevaga. Meil on hea meel tõdeda, et järk-järgult on nii üksikud korteriühistud kui ka kortermajadele teenuseid osutavad firmad asendanud senised Exceli-tabelid, FoxPro-rakendused ja raamatupidajakesksed töövahendid ajakohasema lahendusega. Praegu oleme usaldusväärseks partneriks enam kui 760 Eesti kortermaja info haldamisel. Sel aastal on korteriyhistu.net-i abil korteriomanikele juba esitatud üle 100 000 arve mahuga 140 miljonit krooni.

Kaugraamatupidamine Et iga maja vajadused ja inimeste oskused varieeruvad, siis alustasime kevadel kaugraamatupidamise teenuse pakkumist. Kaugraamatupidamise näol ulatame abikäe neile, kes on huvitatud isetegemisest ja raha säästmisest. Veebitarkvara abil saab igakuise kulude jaotamisega ühistujuht ka iseseisvalt vähese vaevaga hakkama, kuid raamatupidamise aastaaruannete kokkupanemi-

seks jääb pealehakkamisest sageli väheseks. Siinkohal ongi abiks kaugraamatupidamine, mis tagab raamatupidamise vastavuse kehtivatele nõuetele ja aastaaruande valmimise õigeks tähtajaks. Et ühistujuht teeb rutiinsed toimingud iseseisvalt, saab ühistu seeläbi säästa raha, sest kaugraamatupidaja koormus on veebitarkvara kasutamisel tavapärasest väiksem. Kaugraamatupidamise kuutasu ei sõltu maja pinnast ega dokumentide arvust, vaid korterite arvust. Kuutasu moodustub 300-kroonisest baastasust, millele lisandub 15 krooni iga korteri kohta. Kui majas on üle 20 korteri, tuleb korrutada korterite arv 30 krooniga ja baastasu ei lisandu.

Sotsiaalne ettevõte Iga uue maja liitumine annab meile kindlust, et tegeleme õige asjaga. Samuti saame järjest enam panustada arendusse, et muuta kõigi kasutajate elu veelgi lihtsamaks. Kasutajaskonna laienemine võimaldab jagada kogemust. Aitame inimestel, kes puutuvad ühistu tegevusega kokku esimest korda, uues rollis hakkama saada ja juurutada parimaid praktikaid. Sotsiaalse ettevõtmisena on meie eesmärgiks ühiskonda positiivselt mõjutada. Interneti abil tahame parandada korteriomanike omavahelist läbikäimist ja kaasata noori inimesi ühistu juhtimisse. Vanematele inimestele, kes üha enam internetist huvituvad, on korteriühistu portaal ukseks internetti. Kokkuvõttes näeme, et efektiivsem ja läbipaistvam majandamine säästab korteriomanike aega ja raha. Ühtlasi paraneb seeläbi elukeskkond ja elukvaliteet Eesti kortermajades. Rain Eensaar korteriyhistu.net-i kaasasutaja

veebipõhine tarkvara, mis muudab korteriühistu tegevuse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Proovi kolm kuud tasuta ja vali sobiv lahendus:  Üldandmed (tasuta)  Kontaktid (tasuta)  Dokumendid (tasuta)  Üüriarvestus (5 kr/krt)  Raamatupidamine (5 kr/krt)  Kaugraamatupidamine (30 kr/krt)

Tule tutvu tasuta koolitusel! 29.09.2010 Tallinn 05.10.2010 Viimsi 07.10.2010 Tõrva 13.10.2010 Tallinn 10.11.2010 Tallinn 15.12.2010 Tallinn Arvutiklassis kl 16.30–19.30 Info ja registreerimine www.korteriyhistu.net tel: 730 4116

Korteriühistute erileht, september 2010  

Korteriühistute leht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you