Page 1

Koolitus

NOVEMBER 2014 Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Toimetaja: Agne Narusk agne.narusk@lehed.ee, tel 680 4511

Koolitajad värbavad riigieksami eelkursustele oma ala parimaid õpetajaid Foto: Shutterstock

Riigieksamid: ülikoolid ja koolituskeskused pakuvad üha rohkem eri pikkuse, vormi ja tasemega ettevalmistuskursusi; vähemalt matemaatikas on kaasatud oma valdkonna hinnatumad esindajad nii auditoorsesse kui ka e-õppesse. Agne Narusk Eesti ülikoolid alustasid esimeste pikkade riigieksamiks ettevalmistavate kursustega juba septembris. Õpperühmad on seni kiiresti täitunud, kursuste krõbedale hinnale vaatamata – arvestada tuleb kuni 200-eurose väljaminekuga ühe õppeaine kohta. Mida lähemale kevadele, seda rohkem lisandub erinevaid võimalusi. Tallinna tehnikaülikooli eelõppe osakond on matemaatika õpetamiseks nii põhikooli kui ka riigieksamite tegijatele välja toonud oma raskekahurväe, Elle Viljaste, Evi Hollo, Sirje-Tiiu Kreegi, Matti Kangori jt kogemustega õppejõud. Kursused on eri tundide arvuga, põhjalikuma koolituse soovitab eelõppeosakond valida eelkõige varem kooli lõpetanu-

tel, kel kavas (uuesti) riigieksamitele minna või kõrgkooli sisseastumiseksamiks valmistuda. Kiirkursustel on õppimise tempo kiire ning need ei ole nii põhjalikud. Matemaatika riigieksami puhul saab teist õppeaastat valida kas kitsama või laiema eksami vahel. Ning matemaatikas ülitugeva koolina pakub TTÜ vaid laia matemaatikaeksami ettevalmistuskursust. Eelkõige võiks tehnikaülikooli kursustele mõelda need, kel plaanis oma õpingud siduda selle ülikooliga või astuda erialale, mis eeldab parimat matemaatikahinnet. TTÜ ei varjagi, et taoliste kursuste pakkumisel on ka selge omakasu mängus – sel moel loodab ülikool kasvatada omale järelkasvu ja suurendada huvi tehniliste erialade vastu.

Kursuste pakkujad on tasemel õpetajad kaasanud ka e-kursustele. See annab võimaluse selgeks rääkida kriitilised kohad, mis õppematerjalis iseseisvalt uurides selgusetuks jäid ning mis seal salata – ei lase ka motivatsioonil ära vajuda, see on iseseisvalt õppides on varasemate eksamitegijate kogemustel kerge juhtuma.

E-õpe peab sammu Tehnikaülikoolis näiteks toetab neljakuulist e-ettevalmistuskursust iga teema puhul keskmiselt kord nädalas toimuv praktikum, kus saab keerukad ülesanded koos õppejõuga selgeks teha. Sama skeemi järgi õpetab teist aastat matemaatika riigieksami e-kursusi korraldav mittetulundusühing Silmaring, mis koondab haridusentusiaste.

Riigieksam lõpetamisest hiljem

Millist ettevalmistuskursust valida, sõltub eesmärgist. Foto on illustratiivne.

„Iga nädal vaatab õpetaja iseseisvalt tehtud ülesanded üle ja annab tagasisidet, konsultatsioonil saab küsida, millest aru ei saanud,” selgitab MTÜ Silmaring juhataja Tõnis Kusmin. „See kõik on lisaks õppevideotele ja harjutustele. Tegime kursuse, mis teeb ikka asja selgeks, et eksamil saaks rohkem punkte.” Kusmin ütleb, et kursust luues mõtlesid nad neile, kel pole või-

malik Tartusse või Tallinna õppima sõita, ometi tahavad ka kaugelt nurga noored häid eksamitulemusi. Eelmine kevad tõestas, et selline sihtgrupp on olemas: „Tegime ainult kaks kursust 12. klassile: kitsas ja laias matemaatikas. Nüüd otsustasime, et tuleb teha ka inglise keele ja eesti keele kursused, sest huvi oli suur”. Silmaringi e-kursustel õpetavad matemaatikat Nõo reaalgümnaasiumi õpetajad.

• Keskhariduse juba omandanud riigieksamile tulijad peavad tasuma eksami korduvaks sooritamiseks registreerimistasu 4,47 eurot iga aine kohta, mida soovitakse uuesti teha. • Tsentraliseeritud riigieksamid toimusid esmakordselt 1997. aastal. Eksaminandid, kes lõpetasid keskkooli enne 1997. aastat ja praegu kehtiva korra alusel riigieksameid (varemlõpetanuna) sooritanud ei ole, eksamite eest tasuma ei pea. • Registreerimistasu ei pea maksma riigieksamite esmakordsel sooritamisel ning nende riigieksamite eest, mida varem sooritatud ei ole. Samuti ei pea maksma siis, kui registreerujal on kool lõpetamata ning tal puudub keskharidust tõendav dokument. Allikas: www.innove.ee

Eksamite ettevalmistuskursused põhikooli lõpetajatele ja gümnasistidele

www.gakk.ee/kursused


Koolitus

Ülikoolid pakuvad korralikku täiendusõpet TÖÖ KÕRVALT: oma tööalaste teadmiste tõstmiseks ei pea tingimata kõrgkooli astuma. Ülikoolide täiendõppekeskused pakuvad erinevaid kursusi ja programme, mis oma korralduselt on töötavale õppijale päris mugavad.

Agne Narusk Aasta ülikoolis Tallinna ülikool tuli hiljuti välja uue täienduskoolituse programmiga Aasta Ülikoolis. Õppija läbib ühe õppeaasta vältel programmis ette nähtud ained koos üliõpilastega. Loengud on nii sügis- kui ka kevadsemestril – kuidas tunniplaan ette näeb. Valikus on päeva- ja tsükliõppe vormis toimuvaid programme, need on loodud koostöös ülikooli instituutidega. Iga programm kestab, nagu nimigi ütleb, ühe õppeaasta, maht on 12–29 ainepunkti ning iga ainepunkt maksab. Sel õppeaastal saab tudeerida näiteks andragoogikat, integreeritud kommunikatsiooni, psühholoogiat, meediat ja kommuniaktsiooni, õiguse aluseid, infokasutust digitaalses keskkonnas, koreograafiat, prantsuse ajalugu ja kultuuri, soome keelt jpm.

Üle pika aja ülikooli uksest sisse astunud enesetäiendajad pole jäetud üksi akadeemilisse rägastikku ekslema – ülikool on õppijatele loonud korraliku tugisüsteemi. Olemas on oma veebikeskkond ja infolist, võimalused karjäärinõustamiseks, varasemate õpingute ja töökogemuse hindamiseks jm.

Semestriks loengusse Ka Tartu ülikool pakub töötavale inimesele võimalust valida sobiv koolitus ülikooli tasemeõppe õppeainete seast. Sel moel tasapisi õppides võib tahtmise korral lõpuks välja jõuda (teise) kõrghariduse või järgmise akadeemilise kraadini. Ka siin tudeeritakse kõrvuti tasemeõppe üliõpilastega. Kevadsemestril saab õppida sellistel terviklikel täiendusõppeprogrammidel, nagu ITõigus (36 ainepunkti, Tartus), grupikäitumise ABC (18 AP), majandusarvestus ja -õigus (Tallinnas), pangandus, teenuste juhtimine ja teenusedisain (Pärnus) – need on vaid mõned näited paljudest. Kes soovib mõnd üksikut ainet kuulata, siis jaanuar on sobivaim aeg, et kevadsemestriks loengusse pääseda. Ühe aine-

punkti hind jääb 35–65 euro vahemikku, tunnistuse saamiseks tuleb aine läbida täies mahus (st täita kõik aine läbimiseks ette nähtud nõuded). Kõik ained ei ole siiski täiendusõppijatele avatud – näiteks arstiteaduse õppekava ja eripedagoogika magistriõppe ained. Sarnane täienduskoolituse ülesehitus on ka Tallinna tehnikaülikoolis, kus saab õppida töö kõrvalt kõikidel ülikoolis

õpetatavatel erialadel kas üksikute õppeainete või ainemoodulite kaupa koos tasemeõppe tudengitega. Terve õppeaasta vältel toimub ka lühemaid ja pikemaid koolitusi, vali vaid vajalik välja. Detsembris näiteks stardib TTÜ täienduskoolituse osakonnas neljapäevane meditsiiniabi kursus ja kaheksapäevane kujunduskursus, jaanuarist saab õppida vene ärikeelt jpm.

Foto. Shutterstock

Kinkekaardiga õppima Miks mitte kinkida sõbrale või pereliikmele tähtpäevaks üks hea kursus, sellist võimalust pakub Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia. Sealt saab ainekursuste loetelust sobiva välja valida ja selle kinkekaardina vormistada. Õppida võib näiteks veebidisaini, fotograafiat, kujundusgraafikat, arhitektuuri konserveerimist ja restaureerimist jm. Enamik kursusi kestab terve õppeaasta ja on kahjuks juba poole peale jõudnud. Kuid on ka neid, mis alustavad jaanuarist. Täienduskoolituse üksikuid lühikursusi kunstiharidusega inimestele pakub akadeemia aga terve õppeaasta vältel.

Tööelu algab juba kutsekoolis Tekst: Signe Sillasoo Fotod: Mardo Männimägi Viimase kuue aasta jooksul on Eesti kutseharidus teinud läbi olulise muutuse – uuenenud on erinevate erialade riiklikud õppekavad, mis tähendab õppija jaoks hulga süsteemsemat ja praktilisemat õpet ning tööandjate jaoks parema ettevalmistusega spetsialistide värbamise võimalust.

teadmiste praktikasse rakendamise õpetamist. “Sellest ei ole kasu, kui me teoreetiliselt räägime näiteks isiklikest või toiduvalmistamise hügieeninõuetest. Kui õppija neid teadmisi praktiliselt ei kasuta, siis on see tunnis mõttetult raisatud aeg,” arvas Kersna. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis tegutsevasse õpperestorani Neljapäev saavad õppurid näiteks minna oma teadmisi praktiseerima peale seda, kui on selgeks tehtud olulised aspektid muudes tundides. „Mina, kui menüü koostamise õpetaja, panen koos õpilastega paika näiteks erinevad teemad ja menüü. Siis liiguvad õpilased edasi kalkulatsioonitundidesse, kus kalkuleeritakse selles menüüs olevate toitude kogused ja hinnad. Sealt edasi tehnoloogiatundidesse, kus sõnastatakse tehnoloogiliselt toitude valmistamise viis, siis toorainetundidesse, kus õpitakse tooraineid tundma ning mõistma, kuidas üks või teine tooraine mõjutab toiteväärtuslikult menüüd. Edasi koostatakse toiduaineõpetuses tellimuslehed ja liigutakse järgmisesse etappi, milleks on töökorraldus,“ selgitas Kersna.

Koolis kogetakse tööelu situatsioone

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpetaja ning majutus- ja toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna vedas riiklikul tasemel koka õppekava töörühma ning osales lisaks ka toitlustusteeninduse ja majutusteeninduse õppekavade väljatöötamise juures. Kogu protsess toimus programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Teooriat rakendatakse enam praktikasse Konkreetne töö uue koka õppekava väljatöötamise kallal käis 2009. aastal. Oma sõna said lisaks töörühma kuulunud spetsialistidele sekka öelda nii erinevate koolide esindajad kui ka tööandjad. “Meie töörühma sattus näiteks tööandjatest Indrek Kivisalu (kokk ja Foodstudio Tallinn OÜ üks omanikke – toim.), kes oli töömaailma poole pealt väga kasulik arvamusliider,” tõi Kersna näite. Aastase aktiivse töö tulemusena sündiski uus õppekava, mis pakub varasemast hulga laiemaid erialaseid teadmisi ja praktilisi oskuseid. Sisuliselt tähendab see vanades õppekavades olnud paljude erinevate väiksemate teemade moodulitesse jagamist ning nende teoreetiliste

Kui kõik need etapid on läbitud, alles siis minnakse õpperestorani praktilist tööd tegema, kus igaüks saab endale ka kindla rolli – üks õpilastest on peakokk, kes valmistab pearoogasid ja suppe, teine külmköögikokk, kes valmistab eelroogasid ja magustoite jne. Alles peale neid protsesse on mõistlik asuda näiteks majandusliku analüüsi õpetamise juurde ehk teha selgeks palju läks toorainet, palju kulus vett, elektrit, millised olid töötajate tunnitasud jm. „Sisuliselt elavad õpilased reaalset tööelu juba koolis,“ tehes läbi reaalseid töösituatsioone toonitas Kersna. Programmi raames toimus ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialade õppekavade loomine. „IKT valdkond on kiiresti arenev, töömaailma vajadused ja ootused on muutunud. Vanad õppekavad andsid ülevaate IKT valdkonnast, kuid valdkonnas süvitsi kompetentside arendamist ei toimunud,“ sõnas protsessi juures olnud Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna juhataja Signe Vedler. Nii ongi uutes õppekavades pööratud tähelepanu õpetatavate teemade vahel seoste loomisele ning õpilase ettevõtlikkuse arendamisele. „IKT valdkond aitab ellu viia erinevate valdkondade äriloogikaid. Seega ei tohiks õppekava keskenduda kitsalt tänaste lahenduste tundmaõppimisele, vaid andma õppijale suurema pildi mõistmaks ühiskonna, sealhulgas valdkonna tulevikutrende ning IT-spetsialisti toetavat rolli erinevates valdkondades,“ selgitas Vedler.

Lõhe nõudluse ja pakkumise vahel väheneb Õppekavade uuenduskuuri suurimaks plussiks on seega see, et lõhe

tööturu vajaduste ja kutseõppe läbinute kompetentside vahel on vähenenud. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektori Sirje Rekkori sõnul olid vanade õppekavade juures olulised peamiselt läbitavad teemad ja see, kas õpe oli näiteks põhi- või keskhariduse järgne: „Vähe tähelepanu pöörati aga sellel, mida õppekava läbinu tegelikult teadis, oskas, milliste hoiakutega oli, kuidas õpitut tegelikus tööolukorras rakendada oskas.“ Uued õppekavad aitavad seda muuta ja õpilasi paremini tööeluks ette valmistada. „Tööandjad ütlevad, et kui õpilased koolist tulevad, siis nad on toorikud. Ühesõnaga uued õppekavad aitavad nö paremaid ja paremini viimistletud toorikuid välja anda,“ sõnas Kersna. Lisaks on Vedleri sõnul plussiks see, et erialaspetsialistidest õpetajad toovad kooli reaalseid ülesandeid. See aitab kaasa seoste loomisel töömaailma ja koolis õpitu vahel. „Ka on väga oluline nende kui potentsiaalsete tööandjate vahetu suhtlemine ja selgitamine, milliseid töötajaid nad ootavad,“ tõi Vedler välja plusse nii tööandjate kui koolide jaoks.

ÜKS KÜSIMUS Millised on suurimad muutused ja võit õppekavade uuendamisega seoses õppijate jaoks? Mida võidavad sellest tööandjad ja tööturg? Sirje Rekkor, Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektor Õppijate jaoks on uuenenud õppekavade järgi õppides selge läbi õpiväljundite, milliste oskusteni nad õpingute lõpuks peavad välja jõudma. Õpe on struktureeritud loogiliste tervikute ehk moodulitena. Samuti on õppijatel võimalik enamikel erialadel taotleda kutset (Kutsetunnistust näitab omandatud kompetentse, mis on kirjeldatud vastavad kutsestandardis. – toim) õppe läbimise järel või siis osadel erialadel lõpetada kooli ühildatud eksamiga (lõpueksam on ühildatud kutseeksamiga –toim). Kutsekoolid aastal 2008 ja praegu on ikka päris erinevad ja paljude kutsekoolide õppebaas on pika sammu ees valdkonna ettevõtete võimalustest. Niisiis õpivad tänased õppijad igati ajakohastes koolides igati ajakohaste õppekavade järgi ja õppevara abil, kasutades kaasaegseid õppevahendeid ja seadmeid. Kõik eelnevalt kirja pandu peaks võimaldama väita, et õppinud töötaja, kellest enamikul on ka kutsetunnistus taskus, kui ta tööturule läheb, on kindlasti enam tööandjate vajadustele vastav, kui oli seda programmi eel.

TAUST

-

Möödunud kuue aasta jooksul vältas Sihtasutus Innove kutsehariduse agentuuri õppekavakeskuse eestvedamisel Euroopa Sotsiaalfondi programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“.

-

Programmi peamine eesmärk oli kutseõppe sisu kaasajastamine, et see toetaks isiksuse arengut ning vastaks ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele.

-

Programmi käigus toimus riiklike õppekavade uuendamine lähtuvalt uuenenud seadusandlusest ja kutsestandarditest ning õppekavade rakendumist toetavate õppematerjalide välja töötamine. Samuti pakuti kutseõppeasutuste õpetajatele täienduskoolitusi muudatustega toimetulekuks.

-

Programmi tulemusel on uuenenud kutseõppe 21 riiklikku õppekava. Nende hulgas näiteks arvuti-, majutamise ja toitlustamise, iluteeninduse, trükitehnoloogia, põllumajanduse, metsanduse erialade riiklikud õppekavad. Mitmetel erialadel juba rakendatakse uusi õppekavu, osadel minnakse nendele üle lähiaastatel.

-

Loodud on 68 kaasaegset õppematerjali ning osasid materjale kasutavad õppetöös ka üldharidus- ja kõrgkoolid.

-

Kutseõppeasutuste juhtidele, kutseõpetajatele, praktikajuhendajatele ja õppekavanõustajatele on tehtud 424 erinevat koolitust, lisaks on toimunud 278 erialast võrgustikuseminari, kuhu on kaasatud ka tööandjaid.

-

Hetkel on uuendamisel 620 kooli õppekava.


Koolitus

Ametikoolid alustavad talvist vastuvõttu KUTSEÕPE: varasemad aastad on tõestanud, et talvine vastuvõtt tasub end ära – siis leiavad oma koha ka kõhklejad või sügisel mujal alustatud õpingutest loobujad. Foto: Shutterstock

Agne Narusk Paljud ametikoolid võtavad uusi õpilasi vastu ka talvel, valdkonna juhtide sõnul pole avalduse esitajatest seni puudust olnud. Talvine sisseastumine on hea võimalus neile, kes ei pääsenud suvel ihaldatud (kõrg)kooli ja pole siiani ka tööd leidnud – miks mitte õppida vahepeal mõnd praktilist ametit. Ka neile, kes paari sügiskuuga selgeks said, et ala, mida õppima asuti, pole päris see või ei meeldi kool. Kahjuks on nii, et ligi kolmandik ametikooli tulnutest loobub esimesel poolaastal õpingutest, liikuvus on sügiseti päris suur, ütles novembri alguses peetud täiskasvanud õppija foorumil Tallinna teeninduskooli koolitusjuht Helina Alliksaar. Õppeasutustes, kus õppekavad lubavad oma kooli piires eriala vahetada, pole see nii suur probleem, kuid näiteks teeninduskoolis seda teha ei saa. Selleks tuleb oodata kevadet ja uuesti dokumendid esitada või astuda kooli, kus toimub talvine vastuvõtt. Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse peaekspert Marje Riis on varem Eesti Päevalehele öelnud, et üksjagu lisandub kutseõppesse talvel neid noori, kes loobuvad sügisel alustatud õpingutest kõrgkoolis. Mida ja kus võiks sellisel juhul jaanuaris õppima asuda? Mõned ettepanekud koolituse toimetuselt.

Loodusturismi korraldaja Tartu kutsehariduskeskus ootab talvel keskharidusega õppureid loodusturismi korralduse erialale. Õppetöö toimub kaks aastat. Hea valik ka neile, kel kavas tööle minna, sest tegemist on sessioonõppega. Juba selles valdkonnas töötajatele sobib samuti, seda enam, et mõlemal aastal tuleb teha 10-nädalane praktika töökeskkonnas. Millist tulemust kool lubab? „Loodusturismi korralduse läbinud õpilasel on valmisolek pakkuda klientidele elamusrikkaid, turvalisi, loodust säästvaid, loodusväärtustel tuginevaid tootepakette; loodusmatku, -retki, õppekäike jm,” seisab kodulehel. Eriala lõpetanu võib töötada loodusturismi korraldajana, retkejuhina, loodusturismi teabepunkti konsultandina jt.

Õpinguid rätsepa erialal saab alustada ka talvel.

Rätsep Rätsepad töötavad õmblusateljeedes või mudeli õmblejatena suurtootmises, tutvustab TKHK ametit, mida õpitakse samuti kaks aastat. Karjäärivõimalused näivad head: lisaks suurepärastele ametioskustele võib lõpetaja jätkata õpinguid Tallinna tehnikakõrgkoolis tehnilise disaini ja tehnoloogia või rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse valdkonnas. Aga ta võib uuesti astuda kõrgkooli ning õppida seekord süvendatult tekstiili- ja moedisaini kunstiakadeemias või miks mitte õmblusala kutseõpetajaks Tallinna ülikoolis.

puritelt eeldatakse head inglise keele oskust, sest õendusala teaduspõhine kirjandus on valdavalt ingliskeelne.

Kalakasvataja Mida veebruarist Järvamaa kutsehariduskeskuses alustavale erialarühmale õpetatakse: kalade kasvukeskkonda ja hoidu; nende söötmist, paljundamist, tervishoidu; eluskalade käitlemist ja kalade esmast töötlemist, tehnoloogiliste seadmete kasutamist ja hooldamist. Sessioonõpe sobib ka töölkäijatele, edasiõppimisvõimalust pakub lõpetajatele maaülikool kalakasvatuse erialal.

Meditsiiniõde

Koduhooldaja

Meditsiiniala teadmised kuluvad elus alati ära, ka siis, kui hiljem hoopis teisel erialal soovid töötada. Kuigi vaevalt sellise plaaniga astutakse kolm ja pool aastat õpitavale erialale – just nii kaua kestab õe põhiõpe. Õp-

Demograafilist olukorda silmas pidades vägagi mõistlik valik. Eriala õppimise võimalust pakub jaanuarist Põltsamaa ametikool, õpe kestab vaid kuus kuud. Väärt kogemus kas või kevadel seotud erialale astumisel.

Kutseõppes uued tasemed • Kuni 1. septembrini 2013 kehtisid Eestis järgmised kutseõppeliigid: • põhihariduse nõudeta kutseõpe; • kutseõpe põhihariduse baasil; • kutsekeskharidus: • kutseõpe keskhariduse baasil. • Alates 1. septembrist 2013 on Eesti kutseõppeasutustes: • teise taseme kutseõpe; • kolmanda taseme kutseõpe; • neljanda taseme kutseõpe; • viienda taseme kutseõpe. • Endine kutsekeskharidusõpe ehk kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus saab õpilane koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. • Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates eelmisest, 2013/14. õppeaastast, enne seda viiendal kvalifikatsioonitasemel õpet Eestis ei pakutud. • Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. • Esmaõpe ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust, jätkuõpe aga küll. Allikas: Innove

TTÜ pakub inseneridele vajalikku jätkuõpet Eesti majandus seisab silmitsi olukorraga, kus demograafilise madalseisu tõttu on juba viie aasta pärast Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui täna. See tähendab, et majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad ettevõtted lisaks uue tööjõu värbamisele üha enam investeerima ka olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmisesse. Eriti tõsine on olukord insenerikvalifikatsiooniga tööjõu osas, kus uusi insenere on tööturule sisenemas oluliselt vähem kui varem. Sellest tulenevalt ootavad ettevõtted tööefektiivsuse parandamiseks töötavatelt inseneridelt pidevat teadmiste täiendamist ning kvalifikatsiooni tõstmist. Tallinna Tehnikaülikool on võtnud ülesandeks lisaks tasemeõppe raames insenerivaldkonna tööjõu harimisele ka erialase täiendusõppe ning ümberõppe võimaluste tagamise. Peale ülikooli lõpetamist suunduvad noored insenerid tööturule, taskus insenerikutset ja kraadi tõestav diplom, mis ei

tähenda aga, et sellega on vajalikud oskused inseneritööks eluks ajaks garanteeritud. Võtmesõnaks olukorra lahendamisel on pidev erialane täiendusõpe, mis tähendab, et insenerikutse omandanud spetsialist peab oma taseme hoidmiseks ja tõstmiseks ning kutse-, eri- ja ametialaga seotud ülesannete paremaks täitmiseks karjääri jooksul aktiivselt oskusi ja teadmisi täiendama. Tallinna Tehnikaülikool on Eesti juhtiv täienduskoolituste pakkuja tehnika- ja tehnoloogiavaldkonnas. Uute täienduskoolitusprogrammide väljatöötamisel on TTÜ keskendunud Eesti kvalifikatsiooniraamistikul (EKR) põhinevatele kutsestandarditele ning nendes standardites välja toodud uuendatud kompetentside arendamisele. Seega pakub TTÜ inseneridele ning spetsialistidele kutsetaseme taotlemiseks ja uuendamiseks vajalikke täienduskoolitusi. Programmide väljatöötamisel teeb TTÜ tihedat koostööd insenerivaldkonna erialaliitudega. Täienduskoolituse läbinule väljastatakse TTÜ tunnistus, millel on lisaks ülikooli ainepunktidele (EAP) märgitud ka kutsestandardi omistamiseks vajalikud täienduskooli-

tuse arvestuspunktid (TP), mis on kooskõlastatud kutseandjaga. Lisaks täienduskoolitusprogrammidele pakub TTÜ ümberõpet insenerivaldkonnas ning võimalust läbi avatud õppe mõnelt teiselt erialalt insenerierialale ümber spetsialiseeruda. Avatud õpe on paindlik õppevorm, mille kaudu saab õppida üksikuid tasemeõppeaineid kas ühest või mitmest erinevast õppekavast ja erinevatest valdkondadest vastavalt oma soovile. Läbitud õppeainete kohta on soovi korral võimalik saada ka tunnistus või tõend. Tallinna Tehnikaülikooli üheks kindlaks eesmärgiks on tagada töötavatele inseneridele kvaliteetsed, asjakohased ning paindlikud täiendusõppe võimalused ning toetada seeläbi Eesti ettevõtete ning Eesti majanduse jätkusuutlikkust ja arengut. Täpsemat infot TTÜ koolitusprogrammide ja avatud õppe võimaluste kohta leiab veebilehelt http://ttu.ee/taiendusoppijale/ Liina Henning TTÜ Avatud ülikooli arendusjuht


Koolitus

Enesearengu kursustel on rahvaülikooli tunniplaanis oma kindel koht Foto: Shutterstock

ELUKOOL: mitmed koolituskeskused ja rahvaülikoolid pakuvad praktiliste oskuste kõrval, nagu võõrkeel, käsitöö, aiakujundus jms, ka selliseid kursusi, mis õpetavad eluga paremini toime tulema. Kristiina Viiron Tallinna rahvaülikoolis saab õppida näiteks enesejuhtimist ja enesekehtestamist. Tartu rahvaülikool pakub teadmisi sellest, kuidas tõlgendada vestluspartneri kehakeelt. Tallinna Õpetajate Maja kursuste nimekirjast leiab praktilise psühholoogia ABC, samuti pingetest vabastamise kursuse. Sealjuures mahub rahvaülikoolide tunniplaani ka intuitiivteaduste valdkonda kuuluvaid, ent samuti eneseabistamise eesmärki täitvaid kursusi, nagu kristallimaagia praktiline õpituba, feng shui, reiki, budistlik meeleharjutus jt. „Nimetan neid tehnikateks, mida omandada, et oma elus tasakaalu saavutada,” märgib Õpetajate Maja projektijuht Kristel Sarnet. Tema sõnul on niisugused

kursused seni ka ilusti täitunud. Näiteks on väga menukas pingetest vabastamise kursus, millest võtab osa üle 30 inimese. Samuti on palju osalejaid praktilise psühholoogia kursusel – nimekirjas seisab 23 inimest. Oodatust menukamaks osutus kristallimaagia kursus – eeldatud 14 inimese asemel tuli kokku lausa 25 kursuslast. Tartu rahvaülikooli õppeosakonna juht Ingrid Leinus tõdeb, et viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud huvi kursuste vastu, kus vaadatakse enda sisemusse, tahetakse laiendada enda piire, ollakse avatud nägema uut moodi ennast ja maailma.

Igaühele oma „Igaüks otsib sobivat lähenemist,” nendib Leinus. „Osal kursustel keskendutakse sisemise rahu leidmisele, meditatsioo-

nile. Teised peavad kõige olulisemaks oma elu eesmärkide seadmist, vanadest mõttemallidest vabanemist ja edasiviivate uskumuste tugevdamist. Mõni kursus aitab paremini mõista suhteid, neid muuta ja vajadusel ka lõpetada. Üldse ollakse rohkem valmis võtma vastutust oma elu eest,” kirjeldab Leinus. On teemasid, mis aastast aastasse leiavad sooja vastuvõtu, näiteks jooga ja reiki, ütleb ta. Osa teemade puhul tekib lausa n-ö buum, näiteks oli mõni aeg tagasi väga populaarne naiselikkuse teema, praegu aga näiteks kristalliteraapia, hoogu kogub tiibeti meditsiin ja homöopaatia. „Uusi lahendusi tullakse otsima siis, kui kõik justkui on hästi, aga midagi on ikka puudu. Või siis kui king pigistab mingi konkreetse koha pealt,” märgib Leinus. Üsna suurt tähelepanu

KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVAL POLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS. Kohtumiseni infomessil Teeviit 2014 Lisainfo: www.sojakool.ee www.facebook.com/s6jakool

Kristalliteraapia kursused on rahvaülikoolides praegu väga nõutud.

pälvis konfliktide kursus, nüüd on tulemas kursus, kus õpitakse enesekehtestamist ja toimetulekut manipulatsiooniga.

Valdavalt naised Tallinna rahvaülikooli koolitusjuht Liivia Preast nendib, et eneseabi valdkonda jäävad kursused olid nende majas kõige menukamad umbes neli aastat

tagasi. „Erinevad psühholoogiateemalised kursused täitusid nii kiiresti, et meil olid reservnimekirjad,” räägib ta. Menukad on olnud näiteks vabajoonistamine ja loovkirjutamine, kus soovijaid oli rohkem kui kursusel kohti. Praegu on rahvaülikoolis käimas Toomas Osveti enesejuhtimise ja enesekehtestamise kursus, tal-

vel ja kevadel on tulemas stressi vältimise tehnikad, kuidas hoida tähtsaid suhteid, erimeelsuste lahendamine erinevate tajupositsioonide kaudu jms. Enamik kursustel osalejatest on naised. Tallinna Õpetajate Maja turundusjuht Marina Laidla ütleb, et nii praktilise psühholoogia kui ka budistliku meditatsiooni kursustel osalejate vanus võib jääda nii 25–45 kanti, viimases käib natuke rohkem mehi. Ka Liivia Preast tõdeb, et peamiselt on kursuslased naised. Seevastu Lõuna-Eestis jõuab üha enam ka mehi enesearengu ja suheteteemalistele koolitustele. „Meie kogemus on, et mehed on valmis üha rohkem suhete parandamisega tegelema, mitte probleemide korral pead liiva alla peitma,” räägib Ingrid Leinus. „Sageli ei lepita enam rahuldava suhtega, vaid tahetakse luua vaimustav suhe.” Kõige sellega tegelemine on tema sõnul samuti osa enesearengust, eneseotsingutest, ning nende teemade vastu on viimastel aastatel huvi hüppeliselt kasvanud nii naiste kui ka meeste seas.

Koolitus  

November 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you