Issuu on Google+

Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teemaja erilehtede osakond , Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521

KEVAD 2013


2

Spordirõõmu aitavad üleval hoida õigesti valitud jalanõud ja riided Kaire Talviste

Jooksja varustuses tuleb kõige enam panna rõhku jalanõudele. Tehnilised rõivad hoiavad aga külmetumise ja ülekuumenemise eest.

Jooksuekspert OÜ konsultant Tarmo Torim selgitab alljärgnevalt, mida jooksuvarustuse valikul tähele panna ja millest lähtuda. •• Kõik on muutunud väga tehniliseks ja spetsiifiliseks, seda isegi spordirõivaste ja jalatsite maailmas. Kas on olemas ka universaalseid valikuid? Siiani pole leiutatud sportimiseks ühte üliuniversaalset riideeset. Mingite omaduste paranedes jäävad teised omadused puudulikuks. Tavaharrastajat silmas pidades on universaalsed valikud aga endiselt olemas. Sportliku riietuse puhul tuleks jälgida paari põhiomadust. Pealiskiht (nt jooksujakk) võiks olla tuult- ja vihmapidav. Aluskiht (särk ja pesu) ei tohiks niiskust endasse koguda. Soojustuskihi (dressipluusi) võiks paigutada külmema ilmaga nende kahe vahele. Vastavalt vajadusele tuleks pähe panna müts ning kätte kindad. Selline on universaalseim sportlik riietumisvalem. Edasi tulevad juba

nüansid, mis sõltuvad ilmast, sportimise ja higistamise intensiivsusest, riidekihtide omadustest (nt ventileerimine, vee läbilaskvus, soojuse isoleerimine). •• Miks peaks jooksurõivastele tähelepanu pöörama?   Tähtsaim on see, et me ei külmetuks või üle ei kuumeneks. Eesti kliima on äärmiselt vaheldusrikas ja eri aastaaegadel on võimalik nii üks kui ka teine äärmus. Sportlane peab olema valmis kiirelt reageerima ilma muutusele. Külmetumise tagajärgi teavad kõik, ülekuumenemist esineb harvem. Liialt soojalt riietudes kaasnevad ebamugavustunne ja sooritusvõime langus. Sisuliselt tekib soov sportimine pooleli jätta. •• Millest soovitaksite alustada, kui oleks soov hakata endale mugavamat riietust soetama? Millised valikud annavad kõige kiiremini tunda, et on tehtud hea ja õige otsus? Esimese ohhoo-efekti annab kindlasti ihu vastas olev aluskiht. Suvel on selleks jooksusärk. Suur vahe on puuvillasel T-särgil ning vett mitteimaval tehnilisel jooksusärgil. Naistel tuleks jooksuharrastusega alustades kindlasti investeerida spordipesusse. Toetava rinnahoidjata jooksma minna ei soovitagi.

Järgmine oluline riideese on tehniline jooksujakk, mis hoiab sportlast tuule ning väiksema vihmasabina eest. Suure vihma kätte harrastaja tõenäoliselt niikuinii ei trügi. Jooksujakiga ei teki vastikut kilekotiefekti, mil kehaniiskus jääb jaki alla pidama ja sportlane on seepärast märja nahaga. Ka tehnilised jooksupüksid on olulised. Need võivad olla nii liibuvad kui ka vabalt langevad. Unustada ei tohiks mütsi, sest pea kaudu toimub suurim soojusvahetus. Müts ei tohi olla liialt paks, samas peaks see olema parajalt tuultpidav. Valige pigem õhuke, aga kvaliteetsest materjalist. •• Kuidas valida jalanõusid? Jalatsite valik on vastutusrikkam kui riietuse osa, sest jalad on jooksuharrastaja põhilised tööriistad, ning nende mugavus on esmatähtis. Jalanõude valik pole kunagi varem olnud kirjum kui praegu. Reklaamitakse palju ning julgelt, vahel ka pooltõeseid väiteid esitades, mis võivad ostja valele teele juhtida. Sageli küsitakse minult, milline on parim jooksujalanõu, parim tootja või bränd. Pole olemas sellist asja nagu kõige paremad jooksujalanõud. On olemas jalanõud, mis sobivad just ja ainult sinu jalgadele kõige paremini.

Sobivad jalatsid ning riietus aitavad jooksmisest rõõmu tunda.

•• Milliseid iseloomulikke omadusi arvesse võtma peaks?  Kindlasti tuleks tundma õppida enda nõrkusi ja tugevusi. Enda omapärade tundmisest algab ka jooksujalatsite valik. Jalanõud peavad olema parajalt kerged, hästi istuva suuruse ja liistuga (nii ninaosas, kannas kui ka keskosas),

Naistel tuleks jooksuharrastusega alustades kindlasti investeerida spordipesusse. Toetava rinnahoidjata jooksma minna ei soovitagi.

CCS Cooling Gel Jahutav ja värskendav geel tulitavatele ja väsinud jalgadele

CCS Foot Care Cream Rikkalik (10% uureat) jalahooldussalv, mis hoiab naha pehme ning siledana

CCS Foot Spray Higistamisvastase toimega jaladeodorant, mis hoiab jalad terve päeva meeldivalt värsked

CCS - professionaalne jalahooldussari Rootsist. Sarja kuuluvad sügavalt niisutavad, pehmendavad ja ravivad tooted. Saadaval apteekides ja I.L.U. kauplustes.

parajalt pehmed ja painduvad, aitama kompenseerida võimalikke kõrvalekaldeid keha liikumise biomehaanikas (näiteks ülepronatsiooni, mis esineb enamasti madala pöiavõlvi korral). Kõik eelmainitud omadused sõltuvad jooksja kehakaalust ja treenitusest. Oluline on arvestada sellega, kas joostakse maastikul või asfaldil. Rolli mängib kindlasti ka hind ning mingis järjekorras ehk ka värvus. Et korralikud jooksujalatsid on küllalt kallid (Eestis 70-180 eurot), kehtib ostmisel reegel „üheksa korda mõõda, üks kord lõika”. Esimese ettejuhtuvaga koju minek on õnnemäng, valida ja jalga proovida tuleks hoolega. Soovitan jooksujalatsit proovida poes ka joostes. Jalanõude seas on nii universaalsemaid kui ka spetsiifilisemaid valikuid. Edasijõudnutel on kapis tavaliselt mitmeid eri omadustega paare, mida kasutada just õigel ajal ja õiges kohas. See maksimeerib tulemuse ning parandab turvalisust. Algaja võib raha kokku hoida universaalsema, ühe paari jooksujalanõudega (hinna suurusjärk 80-120 eurot). •• Milline on teie meelest Eestis harrastussportlaste riietumine: teadlik või vähemteadlik? Eesti harrastusportlasi on seinast seina. Silma torkavad muidugi äärmused, aga see on loomulik elu osa. Valus on vaadata lapsi, kellele vanemad on selgelt liiga soojad riided valinud. Laps ei oska vanemale selgitada, et ta on üle kuumenenud ega taha sellises olukorras sporti teha.


4

Maratoni joosta pole kunagi hilja Signe Kalberg

Kui alustatakse jooksmisega nullist, kulub maratonile jõudmiseks minimaalselt aasta. Lühematel distantsidel jooksnul piisab maratoni läbimiseks 3–4-kuulisest valmistumisest. Selle aasta a lg uses jooksis ajakirjandusest NBC Sportsi v a hendu sel läbi teade, et maailma vanim maratoonar, 101-aastane Fauja Singh loobub maratonidel jooksmisest, sest kõrge vanus on lõpuks endast märku andmas. Turbaniga tornaadoks hüütud Singh hakkas jooksma alles 89-aastaselt ja ka pärast maratonidest loobumist kavatseb jätkata jooksmist vähemalt neli tundi päevas. Neid, kes oma rõõmuks 3–4 korda nädalas 5–10-kilomeetrisel ringil jooksmas käivad, polegi vähe. Küllap nii mõnegi meeltes mõlgub eesmärgiks osaleda maratonil. „Kui inimesel on selline taust, siis on tal mingi jooksupõhi olemas ja maratoniks valmistumine on kindlasti lihtsam

ja kiirem kui päris nullist alustades,” ütleb Eesti kergejõustikuliidu kestusjooksu alarühma vastutav treener Toomas Tarm. Ta soovitab jätkata harjutamist 3–4 korda nädalas, aga üks jooksudest peaks olema pikem ja kestma kuni kaks tundi. Tavaliselt tehakse selline jooks nädalavahetusel, kui on rohkem aega. Tarm õpetab, et kohe kahele tunnile treeningut ei venitata, vaid lisatakse treeningu kestust nädalast nädalasse. Samuti võiks olla üks jooksukord nädalas maratonitempos või sellest veidi kiirem. Kindalasti peaks enne maratoni ennast kontrollima lühematel võistlustel ehk jooksma vähemalt ühe korra 10 km ja ühe korra poolmaratoni. Algaja peab arvestama vähemalt aastaga Millal tuleks hakata maratoniks treenima, see sõltub väga palju inimese taustast – kas ta on varem tegelenud spordi ja jooksmisega, milline on vanus ja kehaline seisund jne. Tarmu sõnul tuleks arvestada minimaalselt ühe aastaga siis, kui alustatakse jooksmisega nul-

list. Kui inimene on jooksnud eelnevalt, kuid võistelnud vaid lühematel distantsidel, siis piisab maratoni läbimiseks vast 3–4-kuulisest valmistumisest, kus tõstetakse jooksumahtu ja joostakse treeningul ka pikemaid otsi. Maratoni läbimine on inimesele ekstreemne pingutus. „Kindlasti tuleks maratoni jooksmise mõttest loobuda, kui tervis ei ole korras, kui kimbutab mõni külmetushaigus või pisivigastus,” ütleb Tarm. Sageli ei ole seda loobumisotsust loomulikult kerge teha, sest üldjuhul on plaanid tehtud, stardimaksud tasutud ja kaugemal joostes ka lennupiletid-hotellid ostetud. Maratoni läbimise mõttest peaksid loobuma need inimesed, kellel on jooksmine mingil põhjusel vastunäidustatud. Põhjuseks võivad olla ülekaal, liigesehaigused, südamehaigu-

Kindlasti tuleks maratoni jooksmise mõttest loobuda, kui tervis ei ole korras, kui kimbutab mõni külmetushaigus või pisivigastus.

Kui inimene on jooksnud eelnevalt, kuid võistelnud vaid lühematel distantsidel, siis piisab maratoni läbimiseks 3–4-kuulisest valmistumisest.

SISSEEHITATUD GPSiga VEELGI NUTIKAM RC3 GPS Nüüd koos kõrgusega merepinnast

Sisseehitatud GPS ja kõrgus merepinnast Sisseehitatud GPS jälgib sinu kiirust, läbitud vahemaad ja teekonda õhukeses kergekaalulises treeningkompuutris

Kasu treeningust Motiveeriv tagasiside kohe pärast treeningut

Vastupidavusprogrammid Saavuta oma eesmärgid isiklike jooksu- ja rattasõidu programmide abil

Vii oma jooksu- ja rattatreeningud järgmisele tasemele uue õhukese ja kergekaalulise Polar RC3 GPS treeningkompuutri abil. RC3 GPS kuulab sinu keha, jälgib kiirust, läbitud vahemaad, teekonda ja kõrgust merepinnast ühes kompaktses seadmes. Avasta enda jaoks Polari Nutika Treeningu funktsioonid! Rohkem infot Polar RC3 GPS kohta: rc3gps.com Polari treeningkompuutrid ja lisavarustuse leiad spordipoest või veebipoest: oleterve.ee


5 Foto: Leonid Nikolajev

sed jms. Võimalusel saab leida endale sel juhul muu sobivama ala nagu näiteks rattasõidu, rulluisutamise, mis koormavad tugi-liikumisaparaati tunduvalt vähem. Oluline on maratonieelne nädal Toomas Tarm on olnud aastaid tegevsportlasena Eesti paremikus pikematel jooksudistantsidel ja jooksnud 35 maratoni. Sestap ta teab, kui tähtis on maratonile eelnev nädal võist-

Jooksukalender 2013 11. mail XXVII Viimsi Jooks 12. mail SEB 31. Tartu Jooksumaraton 18. mail SEB Maijooks 25. mail Tartu Olümpiajooks 25. mail 23. Kunda linna jooks 1. juunil Hiiumaa III jooksumaraton 23. juunil 36. jaanijooks ümber Karksi-Nuia paisjärve 6. juulil Rõuge maraton 10. augustil Narva Energiajooks 8. septembril SEB Tallinna Maraton 5. oktoobril 2. Tartu Sügisjooks / Tartu Linnamaraton 26. oktoobril Haanja Jala100 7. detsembril 2. Mispo Talve Maraton 2013 Allikas: www.spordiinfo.ee

Maratonijooksja 10 käsku ••1•• Jookse pikki maid Pikad ja piisavalt rahulikud jooksud on maratonitreeningute nurgakiviks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks 25–35 km. ••2•• Jookse kiiresti Kuigi eesmärgiks on läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. 3–21-kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi. ••3•• Jookse aeglaselt Aeroobsed, väga rahulikud jooksud aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. ••4•• Jookse maratonikiirusega Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse näiteks 10 km alati ligi 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. ••5•• Harjuta mitmekülgselt Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne viivad kõik eesmärgi täitumise poole. Abi on ka massaažist. ••6•• Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel. Vähemalt üks päev nädalas peaks olema puhkepäev. ••7•• Söö ja joo õigesti Maratonijooksja toiduvalikust peab põhiosa moodustama süsivesikud, 60–70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15–20% ja rasvu 15–20%. Jooma peab piisavalt vett. ••8•• Korralik varustus Piisavalt peab olema sobivaid jooksujalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. ••9•• Realistlik eesmärk Eesmärgiks võib olla vaid läbida maraton, kuid ka teha seda alla nelja või kolme tunni või isegi kiiremini. ••10•• Valmistu põhisündmuseks hoolega Umbes kolm nädalat enne maratoni vähenda treenimist. Igal nädalal vähenda treeningkoormust 25% võrra nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Allikas: Ilkka Järvimäki

lustulemusele. „Selle tähtsus on üldiselt arvatust suurem, maratonieelsest nädalast sõltub suuresti, kas jooksja stardib maratonil puhanuna ja energiast tulvil,” kinnitab ta. Nädal enne maratoni on kõige sobivam aeg võistluseelseks viimaseks pikaks jooksuks, mis on tavapärasest pikast jooksust umbes viiendiku võrra lühem. Näiteks kui tavapärane pikk jooks on 30 km, siis sel korral oleks see 22–24 km. Ka võiks joosta tavapärasest

veidi aeglasemalt. Samuti tuleb kasuks vormi teritamisel kuni 10 km pikkune treeningvõistlus. Distantsi ei tohiks läbida täie jõuga, vaid tempo suurendamise varuga, joostes 10 km poolmaratoni rütmiga. Enne maratoni ei tohi tugevasti treenida. Keha n-ö äratamiseks sobib teha nädala keskel üks rütmitreening. „Olen sel puhul jooksnud 10–12 km vaheldumisi kilomeetri maratonitempos ja kilomeeter umbes 30

sekundit aeglasemalt. See aitab lihastel ja organismil võistlusrütmiga kohaneda,” soovitab ta. Pärast taastavaid, jõuvarude kogumiseks mõeldud jookse soovitab Tarm teha jooksuharjutusi ja kuni 100-meetriseid rütmijookse. Taastava jooksu pikkus sõltub jooksja tasemest. Tippsportlased jooksevad maksimaalselt ühe tunni, harrastajatele sobib 40–50-minutine treening. Kui maraton on pühapäeval, siis esmaspäevast kolmapäe-

vani tuleks süüa vähem süsivesikuid ja rohkem valgurikast toitu ehk palju liha- ja kanaliha, kohupiima, jogurtit. Neljapäevast laupäevani võiks peamiselt süüa riisi, pastat, rosinaid, mett, puuvilju. Tarm soovitab rohkesti tarbida vedelikku. Parim on suure süsivesikusisaldusega spordijook, mis laeb energiavarusid. Lisaks võiks võtta magneesiumi ja B-vitamiine. Saunas ja massaažis ei soovitata maratonieelsetel päevadel käia.


6

Igaühest võib saada jooksja Foto: Shutterstock Vilve Torn

Jooksmine ei eelda hinnalist varustust ja sellega võib algust teha igal ajahetkel. Igal kevadel täituvad metsaalused ja pargiteed algajate harrastusjooksjatega, kes on otsustanud just täna ja praegu end selle tervisliku hobiga siduda. Põhjus, miks mehed ja naised üha enam jooksudressi selga tõmbavad, on ka üsna proosaline. Jooksmine ei eelda hinnalist spordivarustust ja jõusaalile kuluvad summad saab ka kokku hoida. Pealegi saab värskes õhus joosta aasta läbi ja sellele harrastusele kuluv aeg on küllaltki väike. Tihti ei tea omapäi metsa alla suundujad aga esimesi jooksuringe võttes, kui palju, kui tihti ja millise kiirusega neid meetreid läbida, et eesmärgipärast tulemust saavutada. Olgu selleks siis kehakaalu reguleerimine, hea enesetunde saavutamine või lihtsalt stressi maandamine. Aastaid jooksjana Eesti paremikus püsinud, hulgaliselt Eesti meistrivõistluste medaleid võitnud ning Eestit koondise tasemel esindanud ja praegu treenerina töötav Ahto Tatter ütleb, et jooksu vundament on maht

ning algajale on jooksu ajaline kestus kindlasti olulisem kui läbitud kilomeetrid. Tatteri sõnul ei ole algaja jooksja puhul päris õige rääkida võimete arendamisest, vaid pigem kohanemisest kehaliste koormustega. Seega peaks algaja jooksja treenima kolm korda nädalas ja igale treening- ehk jooksupäevale peaks järgnema puhkepäev. „Algajal jooksjal ei ole vaja iga päev dressi selga tõmmata ja end jooksurajale sundida,” ütleb Tatter. Samas lisab ta, et kui kord on juba jooksmise kasuks otsustatud, peaks tasapisi siiski treenitust suurendama. Väga oluliseks peetakse sedagi, et algaja valiks jooksmiseks erinevaid pinnaseid – vahelduv maastik aitab pealetükkivat tüdimust eemale peletada ja nii ei muutu jooksmine ühek��lgseks. Ja loomulikult peab iga treening lõppema venitusharjutustega. Treeningkava etappidena Tatter soovitab algajal jooksjal treeningkava etappideks jagada, sest nii on endale kergem eesmärke seada. Esimeses etapis võiks joosta kolm-neli korda nädalas 30–35 minutit korraga. Samas ei tohiks nüüd kohe loobumismõtteid heietama hakata

Siin kehtib ikka see vana reegel, et pigem vähem ja sagedamini,” annab Tatter nõu.

Jooksmisega alustamisel on üks olulisemaid oskusi õige tempo valimine. need algajad jooksjad, kes tunnevad, et poolt tundi nad nagunii kohe korraga ühes jutis lipata ei jaksa. Sellisel juhul võivad nad ilma suurema süütundeta jooksmise ka väikese kõnniga asendada. Edaspidi peaks jooksutempo lihtsalt samaks jääma, pikeneb vaid distants ja käigupausid vähenevad. Teisel etapil ja vormi paranedes võiks Tatteri sõnul ette võtta kaks-kolm 30–45-minuti-

list ringi ja ühe kuni 60-minutilise jooksu nädalas. Kolmandal etapil on aga juba neli treeningut nädalas – kaks korda 30–45 minutit jooksu, üks 30–45-minutiline vahelduva tempoga jooks ja üks 60–75-minutiline jooks. Tatter lisab, et see sõltub iga jooksja individuaalsest vormist, kuid ühele või teisele etapile võib kuluda kuni kolm kuud. „Oluline on see, et jooksja suurendaks koormust järk-järgult.

Sobiva südamelöögisageduse (SLS) arvutamine: Lahuta 220-st oma vanus. Sellest tulemusest kuni 80% on aeroobse jooksu kiirus. Allikas: Ahto Tatter

Uus adidas Energy BOOST™ tehnoloogia muudab jooksmist Märtsis tulid Eestis müügile uuel innovaatilisel tehnoloogial põhinevad adidas Energy BOOST jooksujalatsid. Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga viis adidas jooksujalatsid uuele tasemele. Parem energiatagastus, ülim toestav pehmendus, optimaalne sobivus ja temperatuurikindlus – need on adidase uue tehnoloogia energy BOOST™ märksõnad. Eestis müüakse neid vaid 60 paari, hinnaga 149 eurot. Tänavusel kevad-suvisel hooajal on Boost tehnoloogiaga varustatud jalatsid müügil ainult Kristiine ja Järve Rademaris, alates sügishooajast ehk augustist-septembrist juba kõikides hästivarustatud spordikauplustes. Mis on adidas Energy BOOST™ tehnoloogia? •• BOOST™ vahtmaterjal tagab üheaegselt väga hea pehmenduse ja vetruvuse. •• Energiat aitavad ära kasutada vahetallas olevad energiakapslid (2500 energiakapslit, 9% enam energiat äratõukel), mis salvestavad ja vabastavad energiat nii tõhusalt, et jooksja tunnetab seda juba jalatsi esmasel kandmisel.

•• Techfit pealis – ilma õmblusteta, nagu teine nahk, hästi hingav ja tagab jalale stabiilsuse.

EVA materjal, mistõttu jooksujalats toimib parimal moel, oma kõikides näitajates.

Tõhusaim pehmendus BOOST™ innovatsiooni aluseks on revolutsiooniline pehmendusmaterjal. Maailma juhtiva keemiaettevõtte BASF-i väljatöötatud tehnoloogia järgi tahke graanulmaterjal (TPU) sõna otseses mõttes õhatakse ning muundatakse seeläbi tuhandeteks väikesteks energiakapsliteks, millest tehakse nende jooksujalatsi eriline vahetald. Oma unikaalse molekuliehitusega salvestavad ja vabastavad need kapslid tõhusamalt energiat igal jooksusammul. Energy Boost tehnoloogia abil valmistatud toodetes sisalduv uudne materjal lisab jooksujalatsile energiatagastust.

Tõhusaim mugavus Energy Boost jalatsi ülaosas on kasutatud adidas Techfit tehnoloogiat, mille aluseks on kestev ja elastne polüuretaan. See tagab optimaalse mugavuse ja toestuse kogu jala liikuvale osale. Veniv ja õhku läbilaskev võrkmaterjal istub jalas nagu sokk ning jalatsi pealisosa jaoks väljatöötatud jõuribad tagavad jalale kindla toestuse ja hoiavad jala jooksmisel stabiilsena.

Tõhusaimad tingimused Uus pehmendusmaterjal ei anna jooksujalatsile mitte ainult energeetilist lisaväärtust, vaid säilitab jooksujalatsi parimad omadused ükskõik millistes tingimustes. Temperatuurivahemikus +40 kuni –20 kraadi Celsiust talub BOOST™ vaht temperatuuri kolm korda paremini kui standardne

Eestis katsetavad jooksujalatseid ka jooksjatest kolmikõed Luiged, Evelin Talts ja Viljar Vallimäe. Nende sõnul on tegemist väga mugavate ning kergete jooksujalatsitega, mis erinevad teistest eelkõige pehmuse, elastsuse ja jalasõbralikkuse poolest. Jalats võtab ülihästi jala kuju ning toestab seda hästi. Treeningul või võistlusel on tunda, kuidas jalats töötab mõnusalt kaasa, andes igale sammule lisaenergiat. Ka viimane Tokyo maraton võideti adidas Boost adios jalatsites, mis jõuavad Eesti kauplustesse sügishooajaks.

Püsi ikka õiges tempos Tatteri sõnul on jooksmisega alustamisel üheks olulisemaks oskuseks õige tempo valimine. Kindlasti ei maksaks meetreid võtta sel moel, et tuul vihiseb aina kõrvus ja ümbritseva jälgimiseks pole võimalustki. Vastupidi – suur osa jooksutreeningust peaks kuluma aeroobses tempos, mis võimaldab kaasjooksjaga vestelda või siis rahulikult omi mõtteid mõlgutada. „Kui jooksja hingeldama hakkab, on tempo ilmselgelt liiga kiire,” ütleb Tatter. Rahulikus tempos jooksmisel on südamelöögisagedus üldjuhul alla 150 löögi minutis. Sestap teadke, et kui hingamine ja südame töö on mõõdukalt rahulikud ja vestlemine kaaslasega jooksu ajal raskusi ei tekita, on jooksutempo südame- ja vereringesüsteemi tugevdamiseks õige. Tatter paneb veel südamele, et jooksmisel on arengu eelduseks järjepidev treenimine ja liiga pikad pausid ei tule ühegi spordiharrastuse juures kasuks. Sestap tasuks alati pigem teha kavandatust lühem jooksuring kui sellest üldse loobuda. Ja alati

Fotod: adidas

võib ju ka hädasunnil kodus väikese trenni teha, kui pole tõesti mingil põhjusel võimalik õue minna. Lihtsad kükid, jõu- ja venitusharjutused või paigaljooks toas aitavad samamoodi kaasa. Peamine on ikkagi see, et juba kord seatud eesmärkidest liiga kergekäeliselt ei loobutaks.

Kümme põhjust jooksmiseks •• Jooksmine on tervislik, sest tugevdab südame- vereringesüsteemi. •• Jooksmine on lihtne tegevus. •• Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. •• Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu, juba 30 min jooksu pärast pingelist tööpäeva loob hea enesetunde. •• Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks. •• Jooksmine on ravivahend – see parandab enesetunnet ja kehalist töövõimet. •• Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une. •• Jooksmine loob hea meeleolu. •• Jooksmine on võimalik igas vanuses. •• Jooksmine on parim vahend igavesti nooreks jääda. Allikas: www.tartu.ee

Faktid •• BOOST vahtmaterjal tagab üheaegselt väga hea pehmenduse ja vetruvuse, need on omadused, mis seniste vahetalla tehnoloogiate puhul olid teineteist välistavad; •• erinevalt EVA vahust säilitab BOOST oma omadused vahetallas kauem. adidas Boost Energy jalatsis kasutatud muud adidase tehnoloogiad: •• jalatsi tallaosas asuv torsion system aitab jala päka- ja kannaosal üksteisest sõltumatult liikuda; •• kannaosas asuv raam (heal stabilizer) „lukustab“ jala paremini jalatsisse andes jalale parema stabiilsuse •• adiwear vastupidav alustald tagab jalatsi väiksema kulumise ning pikema eluea Lisateave: www.adidas.com/running, sotsiaalmeedia uudised, www.news.adidas.com või www.facebook.com/ adidasrunning. adidas Eesti Tammsaare tee 60, Tallinn +372 639 0050


7

Tarmukad hiidlased loovad traditsioone Foto: Katrin Sarapuu

Kadri Penjam Juuni alguses kolmandat korda toimuv Hiiumaa jooksumaraton on aasta-aastalt süstinud suurtesse ja väikestesse jooksupisikut ning pakkunud peredele mõnusat koosveetmisaega. Kui uurin Katrin Sarapuult, kes ise jooksutraditsiooni alguse juures seisnud ning nüüdki võistluse toimumise eest vastutamas, et millest selline tore traditsioon alguse sai, kinnitab ta, et eelkõige soovitakse pakkuda väikestele ja suurtele pikaajalise traditsiooniga ning ühtlasi peresõbralikku võistlust, kus tunneksid end hästi nii võistlusel osalejad kui ka pealtvaatajad. Alguste algus Kuidas aga kõik alguse sai? Siinkohal ütleb Katrin Sarapuu, et mõtte idanema panijaks oli tegelikult OÜ Consumetic konsultant Oliver Loode, kes sattus tööasjus Hiiumaale ning märkas hommikust sörkjooksu tehes, et Kärdla ja Kõpu vaheline kaugus on peaaegu et maratonidistants. Seejärel sai omavahel arutatud, et Hiiumaal ei ole siiani üht õiget maratoni, mis meelitaks ligi ka mandriinimesi.

Katrin Sarapuu lisab, et mõte jäi kummitama ning nõnda sai sellest räägitud nii kolleegile vallamajas kui ka kohalikule spordiürituste korraldajale ja Hiiumaa spordiliidu juhile. Esimesele arutelule kaasati veel mõned spordiinimesed ning ühiselt jõuti järeldusele, et Hiiumaale sobib küll selline võistlus. Et aga idee algatajad soovisid võistlust, mis vastaks rahvusvahelistele nõuetele, siis Kärdla-Kõpu jooksu mõte tuli kõrvale heita, kuna sel juhul oleks maratonil pidanud olema start ja finiš samas paigas. „Leppisime kokku, et need saavad olema vähemalt esimesel viiel aastal (niikaua kehtib maratoni ja poolmaratoni pass) Kõpu tuletorni juures. Iga aastaga oleme oma võistlust veidi laiendanud. Sel aastal on lisandunud ka kolmikvõistlus ning loomulikult erinevaid jooksudistantse,” ütleb Sarapuu ja meenutab, et esimesel aastal toimus jooks kolmel distantsil: 42,2 km, 21,1 km ja 3,7 km. „Mille üle on hea meel – esimesel korral oli kokku kolme distantsi peale jooksjaid 67, sel aastal on registreerunuid maikuu esimeste päevade seisuga 106. See kinnitab tõsiasja, et meie ettevõtmine on vajalik!” Esimese jooksuvõistluse korraldamist meenutades naerab Katrin Sarapuu, sest nagu iga esimene

jooksuvõistlusel osalevad spordisõbrad saavad valida 42,2 km, 21,1 km, 10 km ja 3,7 km pikkuste distantside vahel, lastele toimuvad jooksud ümber Kõpu tuletorni ning kes joosta ei taha, võib valida liikumiseks kepikõnni raja pikkusega u 7 km. Võrreldes varasemate aastatega on registreerunute ridades palju välismaa kodanikke, mis näitab rahvusvahelist huvi võistluse vastu – kirja on end pannud jooksjaid nii Soomest, Lätist kui ka Austraaliast, huvi võistluse vastu on tuntud ka Ameerika Ühendriikidest.

II jooksumaraton tunnistati Hiiumaa aasta spordisündmuseks. kord on ikka konarlik, oli ka neil võistlust korraldama asudes veel ebaselge, mida see endaga kaasa tegelikult toob. „Eks kogemuste puudumine oligi meie jaoks kõige keerukam, kartsime, et ei oska kõikide nüanssidega arvestada. Kuid arvame, et oleme seni hästi hakkama saanud, iga korraga saame korraldust parendada. Esimesel aastal tegi muret ka see, et tegelikult ei teadnud ka sportlased meid, olime tundmatud tegijad kuskil Hiiumaal,” möönab ta ja lisab, et esimene positiivne emotsioon saadigi sellest, et leidus sportlasi, kes leidsid korraldajad üles ning jul-

gesid tulla võistlema. Nii mitmedki jooksjad on osalenud kõigil senistel jooksuvõistlusel. Muidugi andis korraldajate julgust ja tuge nende usaldamine. Juba esimesel aastal leidus toredaid toetajaid-sponsoreid, kes täiesti tundmatuid alustajaid toetasid. Ja ikka leidub ettevõtteid, kes praegu võistlustele oma õla alla panevad. „Suur-suur tänu neile! Tänulikud oleme ka meie vabatahtlikele abilistele, kelleta me hakkama ei saa,” on Katrin Sarapuu sõnul just parim see, kui tunned, et teed õiget asja. Loomulikult lisab indu ka väljastpoolt tulev tunnustus – II jooksumaraton tun-

nistati Hiiumaa aasta spordisündmuseks ning Eestimaa Spordiliidu Jõud poolt 2012. aasta parimaks piirkondlikult spordisündmuseks. Tulge jooksma! Katrin Sarapuu sõnul on juuni algus sellise spordivõistluse korraldamiseks igati sobilik, sest saarele suuri rahvamasse toov turismihooaeg pole veel täielikult hoogu sisse saanud, ilmad pole jooksmiseks veel liiga kuumad ning sportlastel ja nende pereliikmetel, sõpradel ja muudel saatjatel on võimalus veeta üks kosutav suve alguse nädalavahetus. Selle aasta 1. juunil toimuval

Võib julgelt öelda, et Hiiumaa maratoni korraldatakse suure õhinaga ja justkui talgute korras – tuleme kokku ja teeme ära! Et üritust saaks selliselt korraldada, on korraldajad väga tänulikud oma toetajatele, kellega koostöö on jätkunud mitmete aastate lõikes – Kõrgessaare vald, ABC Motors, A. Le Coq, Hiiumaa Tarbijate Ühistu ja Saaremaa Laevakompanii, lisaks mitmed abilised Hiiumaalt ja ka Mandri-Eestist.


Terviseradasid arendavad:

LIGI 90 TERVISERADA ĂœLE EESTI Leia oma rada aadressilt www.terviserajad.ee


Jooksuleht | kevad 2013