Issuu on Google+

Sügis 2013

Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@epl.ee, tel: 680 4517

nitrocharge – anna oma mängule laeng Valitse väljakut, pürgi kõrgemale, kaitse raevukamalt. Tunneta mootori jõudu: adidas nitrocharge. adidas.com/football


Jalgpallileht

2

Hollandi staarid Tallinnas ja tugev Ungari võõrsil – Eesti läheb mõlemat mängu võitma Kes ei mäletaks Lilleküla staadioni avamängu, kui Eesti Hollandi tähtede vastu mängu kahel korral juhtis? Kas selline ime võiks 6. septembril korduda? Gunnar Leheste Eesti jalgpallifännid saavad Hollandi kuulsaid pallureid Tallinnas müttamas näha uuesti juba õige pea, 6. septembril, mil 2014. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiri raames neid üle 12 aasta taaskord võõrustatakse. 2001. aastal kaotas kahel korral Andres Operi ja Indrek Zelinski väravatest juhtima läinud Eesti hollandlastele 2 : 4. Sama valiktsükli võõrsil mängu kaotasime 0 : 5. Käimasoleva turniiri avamängus Amsterdamis tuli eestlastel märtsis vastu võtta 0 : 3 kaotus. Rohkem Eesti Hollandiga mänginud polegi.

Kuigi vahepeal on palju vett merre voolanud, mäletab Eesti koondise rekordinternatsionaal Martin Reim 2001. aasta 2. juuni matši hästi. „Kuna tegemist oli meie esimese mänguga praegusel esindusstaadionil, lisas see juba mängule erilise meeleolu ja tõstis tunded taevasse. Mängukäigu poolest ei olnud me samuti peksupoisid. Seega igati meeldejääv sündmus,” meenutab Reim, kes jätkas pärast seda karjääri veel kaheksa aastat ja pidas koondises kokku 157 maavõistlusmängu. Reim ei mäleta, et ta oleks selliste staaride nagu Marc Overmarsi, Frank De Boeri,

Ruud van Nistelrooij või Patrick Kluiverti vastu joostes aukartust tundnud. „Selleks ajaks oli meie koondis juba päris häid tulemusi näidanu d. Mingi su gu st hir mu küll ei tundnud. Põnev oli muidugi kõige selle ootuses, mis võib tulla, aga jalg ei värisenud. Pigem oli meil kõigest ainult võita, juhtugu mis tahes. Kõigile oli see uus kogemus: fännidele vahetult platsi ääres kaasa elada (Kadrioru staadionil on muru ja tribüünide vahel jooksurada, Lillekülas mitte – toim) ning mängijatele selliste meeste vastu ennast proovile panna,” lisab Reim, kes 6. septembri mängu ise kahjuks tribüünilt vaadata ei saa, kuna tema juhendatav U-21 koondis mängib samal päeval võõrsil Bulgaariaga.

Viik on hea tulemus

Ats Purje mullu 12. oktoobri mängus Ungari vastu.  Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Eesti teenis 2002. aasta MMvalikgrupis kaheksa punkti ja platseerus tabelis neljandale kohale Küprose ja Andorra ette. Praegu asume D-alagrupis Andorra ees viiendal ehk viimasel kohal. Järele on jäänud mängud Hollandi ja Türgiga kodus ning Ungari ja Rumeeniaga võõrsil. Esimene ja eeldatavalt kõige raskem

Miks me just sügisel hästi mängime?

Ajalugu on näidanud, et Eesti koondisel on kõige paremini läinud just sügisesed valikkohtumised, sest enamikul palluritel on selleks ajaks koduklubides juba hooaja ettevalmistus läbitud ja mängupraktika saadud. Koondise abitreener Janno Kivisilla sõnul on enamik meie piiri taga mängivatest palluritest juulist augustini teinud klubides põhjaliku ettevalmistuse ning augusti keskpaigast septembrini on saadud korralik mängupraktika. „Mängijatel on piisavalt värskust, jõudu ja treenitust. Oleme teravamad ja kvaliteetsemad. Sügis on olnud tavaliselt see periood, kus suudame näidata korralikku mängupilti,” lisab ta. Lähiaastate mängudest on sinisärgid küll enamik kohtumisi sügisel kaotanud, kui võtta näitena kõiki eelmise sügise valikmänge Rumeenia (0 : 2 kaotus), Ungari (0 : 1) ja Türgiga (0 : 3), vaid Andorrat suudeti võõrsil 1 : 0 võita. Kuid ka eestlaste viimaste aegade üks mälestusväärsemaid võite, 3 : 1 Serbia vastu Belgradis pärineb 2010. aasta sügisest.

heitlus leiab aset juba järgmise nädala reedel. Koondise abitreener Janno Kivisilla sõnul võiks meie jaoks olla positiivne lisafaktor Hollandile südi vastupanu esitamiseks mängimine kodupubliku ees. Eelmine kohtumine võõrsil näitas tema sõnul seda, et kui me suudame kaitses distsiplineeritult mängida ja rumalaid vigu vältida, siis võime oma värava puhtana hoida. Kivisilla sõnul tulenebki Eesti ja Hollandi vahe sellest, et üks meeskond suudab

klassikuid tsiteerides „omad asjad korras hoida” 90 minutit, meie mängijad aga ainult ühe poolaja või veidi rohkem. Avamängus mindi riietusruumi väravaid löömata, 47. minutil oli Sergei Pareiko selja taga võrgus juba Rafael van der Vaarti löödud pall. Küsimus, millise punktisummaga võiks Eesti koondis eelseisvates mängudes Hollandi ja Ungari vastu rahulduda, pani Kivisilla pikalt mõtlema. Ajakirjaniku suunava küsimuse peale „Kas

kahega? (kaks viiki – toim)” tuli vastus: „Jah. Kaks silma tähendaks, et oleme mõlemas mängus teinud korraliku partii. Võib juhtuda, et Hollandile ei pruugi me resultaadis isegi enda hea mänguga vastu saada, aga kui suudaksime Ungari vastu viigist enamat, kompenseeriks see esimese matši kaotuse. Kindel on see, et mõlemad mängud algavad null-nullist ja mõlemale läheme meie peale oma sõjaplaaniga, kuidas vastased üle mängida.”


Jalgpallileht

3

Koondiste koosseisud

Enar Jääger võtmas palli ära Müncheni Bayerni staarilt Arjen Robbenilt. Foto: AP/Scanpix

Fännid 2001. aasta 2. juunil tähistamas Eesti väravat Hollandi vastu.

Foto:Raigo Pajula / EPL Arhiiv

Eesti hümni laulab Maarja-Liis Ilus

Suure tõenäosusega on tänaseks, mil Eesti – Hollandi valikmänguni on aega veidi üle nädala, peaaegu kõik piletid kauaoodatud kohtumisele välja müüdud. Müüki paisati 9700 pääset, neist 900 broneeriti tulpidemaa poolehoidjatele, kes pannakse enamikus istuma Lilleküla staadioni põhjatribüüni ülemisele tasandile lippude ette, sada piletit on väljastatud ka korrus madalamale vastasmeeskonna fännide tavapärasesse sektorisse. Võib arvata, et piletite pärast läheb lahti ka mustal turul hangeldamine, kuid jalgpalliliit soovitab sellisel moel pääsmeid mitte soetada. „Kui kellelgi juhtub, et ta ei saa ise mängule tulla, on alati võimalik pilet meile tagasi müüa ning me paiskame selle uuesti müüki. Käest kätte ostmisel säilib petta saamise võimalus, eriti prinditud piletite puhul, kus omanik võib printida näiteks kümme eksemplari, kuid nendest staadionile sisse pääseb siiski vaid ühega,” räägib Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht, soovitades inimestel piletitega hangeldamisega mitte tegeleda. 6. septembril enne mängu laulab koos staadionitäie rahvaga Eesti hümni platsi keskel Maarja-Liis Ilus.

Eesti koondis Väravavahid: Mihkel Aksalu (Seinäjoen Jalkapallokerho, Soome), Artur Kotenko (FK Dnepr Mogilev, Valgevene), Sergei Pareiko (klubita); kaitsjad: Enar Jääger (Lierse SK, Belgia), Gert Kams (Seinäjoen Jalkapallokerho, Soome), Ragnar Klavan (FC Augsburg, Saksamaa), Dmitri Kruglov (FK Rostov, Venemaa), Raio Piiroja (Chengdu Blades, Hiina), Mikk Reintam (JJK Jyväskylä, Soome), Tihhon Šišov (Nõmme Kalju), Taijo Teniste (Sogndal, Norra); poolkaitsjad: Aleksandr Dmitrijev (FC Levadia), Joel Lindpere (Chicago Fire, USA), Siim Luts (IFK Norrköping, Rootsi), Sergei Mošnikov (Górnik Zabrze, Poola), Sander Puri (York City, Inglismaa), Ats Purje (Kuopion Palloseura, Soome), Konstantin Vassiljev (Permi Amkar, Venemaa), Martin Vunk (Sillamäe Kalev); ründajad: Jarmo Ahjupera (Ujpest, Ungari), Henri Anier (Stavangeri Viking, Norra), Tarmo Kink (Györi ETO, Ungari), Henrik Ojamaa (Varssavi Legia, Poola), Sergei Zenjov (Lvivi Karpatõ, Ukraina). Hollandi koondis Väravavahid: Kenneth Vermeer (Ajax), Michel Vorm (Swansea City, Inglismaa); kaitsjad: Daley Blind (Ajax), Jeffrey Bruma (PSV Eindhoven), Stefan de Vrij, Bruno Martins Indi, Joris Mathijsen (kõik Feyenoord), Karim Rekik (PSV Eindhoven), Ricardo van Rhijn (Ajax), Paul Verhaegh (FC Augsburg, Saksamaa), Ron Vlaar (Aston Villa, Inglismaa); poolkaitsjad: Jordy Clasie (Feyenoord), Stijn Schaars (PSV Eindhoven), Rafael van der Vaart (Hamburg SV, Saksamaa), Marco van Ginkel (Chelsea, Inglismaa), Georginio Wijnaldum (PSV); ründajad: Dirk Kuyt (Fenerbahce, Türgi), Jeremain Lens (Kiievi Dinamo, Ukraina), Arjen Robben (Müncheni Bayern, Saksamaa), Ruben Schaken (Feyenoord), Robin van Persie (Manchester United, Inglismaa), Ricky van Wolfswinkel (Norwich City, Inglismaa).


Jalgpallileht

4

Eesti tuntud jalgpallurid: uued adidase jalgpalliputsad on heal tasemel Jalgpallurid vajavad palli mängimiseks vaid mõnda asja: mängupalli, sobivat riietust, väljakut, muhedaid kaaslasi ja mugavaid jalanõusid. Adidase uued jalgpallijalatsid on rõhunud just mugavusele ja kvaliteedile. Adidase jalgpallijalanõud on saanud oma tegutsemisaja jooksul kvaliteetseks kaubamärgiks. Suurepäraseid riideid ja jalanõusid on toodetud juba 64 aastat, sealjuures firma eesmärk on alati üks ja seesama: valmistada tooteid, mis sobivad iga sportlase unikaalsete omadustega. Adidase visioon meeldib seetõttu näiteks Lionel Messile, Arjen Robbenile ja Steven Gerrardile, kuid kiitustega pole kitsid ka Eesti tuntud jalgpallurid.

putsadega harjumine võtab aga teatud määral aega, nagu peaaegu iga jalanõuga. Ründaja sõnul pole esimesed päevad uute putsadega jalgpallurile just armulised olnud. „Esimesel päeval tegin uue putsaga enda kannale natuke viga, kuid see oli tõesti pigem ainult sellest, et olin alles roostes ja ei olnud pikka aega harjutanud väljakul. Kuid pärast seda esimest treeningut on asi aegamisi paremaks läinud,” tunnistab Oper. Operi hinnangul sobivad uued, sünteetilisemast materjalist Predatorid igale ründajale. „Palli on selle jalatsiga ikka väga mõnus mängida, lüüa saab päris täpselt ja kiiruse osas ei oska midagi ette heita,” kommenteerib Oper. Ta tunnistab, et koostematerjali üleminek nahalt pisut tehislikumale materjalile on talle kui Predatori hardcore-kasutajale natuke harjumatu, kuid küllap suudab ta uute vigastuste vältimise korral harjuda ka kõige modernsema Predatori jalatsiga. „Siiamaani olen kõigi Predatori jalanõudega rahule jäänud ja ei arva, et viimane mudel teistest halvem oleks. Kui suudan uue materjaliga ära harjuda, siis võib neid kasutada kindlasti veel pikalt,” arvab Oper.

Pareiko kiidab F50 mugavust

Adidase uusi jalgpallijalatseid Adizero F50 on viimastel nädalatel kasutanud ka Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko. Uus mudeliseeria on tema jaoks olnud täistabamus. „Need jalanõud on jalas väga mugavad ja kerged, mängimisel neid peaaegu ei tunnegi,” iseloomustab Pareiko F50 jalanõusid. Väravavaht nimetas veel paar olulist detaili jalatsites, mida esialgu kohe tähele ei panegi, kuid mis aitavad jalgpallurit mänguolukordades kindlasti. „Nendega on väga hea vahetada suunda liikumisel. Pealisosa on tugev, kuid ei avalda jalale survet. Koostematerjal on super. Ei muudaks ausalt öeldes kohe midagi, väga meeldivad – kiired ja kvaliteetsed,” ütleb Pareiko.

Jalanõud n-ö musta töö tegijale

Nõmme Kalju keskkaitsja Alo Bärengrub on teine jalgpallur, kes kasutab uusi adidase jalatseid, tema jalanõu mudel on tormiliselt kõlav Nitrocharge, mis on mõeldud eelkõige n-ö musta töö tegijatele. Bärengrubi sõnul saab „nitroputsadega” enamvähem rahule jääda, kuid kaitsja nägi uutes jalatsites ka mõningaid vajakajäämisi. „Korralik jalats, kuid üht-teist annab ikka parandada,” tõdeb Bärengrub, kui jalgpalluri trenn vihmase ilmaga Kadrioru staadionil läbi oli saanud. Kaitsja osutas Nitrocharge’ide küljeosas olevale materjalile, mis laseb natuke liialt niiskust läbi. „Tänane trenn oli just märjal väljakul ning vihmaga kipub see natuke liialt esile tulema, kuid

Eesti jalgpallurite kasutatavad adidase jalatsid: Pro11 – Igor Subbotin • Mugav jalats, mis on mõeldud eelkõige tehnilistele mängijatele. • Ülima mugavuse saavutamiseks on jalatsi pealisosas kasutatud sõnninahka. • Tavapärasest veidi õhem kiht jalatsi ninaosas tagab mängijale esmaklassilise pallitunnetuse. Nitrocharge – Alo Bärengrub • Mõeldud eelkõige n-ö musta töö tegijatele ehk kaitsjatele/ kaitsvatele poolkaitsjatele. • Kõrgelastne kummist element toetab jalga äkilistel ja kiiretele kõrvaleliikumistel ning pööretel. Lisaks tagastab uus EnergySlingi tehnoloogia liikumisel veidi energiat. Energypulse’i tehnoloogia tagab aga parema äratõuke. • 3D-kujulised kaitsepadjakesed jalatsi päka- ja kannaosas garanteerivad jalale lisakaitse. Adizero F50 – Sergei Pareiko • Väidetavalt maailma kõige kergem ja kiirem jalgpallijalats, mida kasutab ka Lionel Messi. • Sprintwebi ja Sprintframe’i tehnoloogiad tagavad tugevdatud toestusega stabiilsuse ja kontrolli ülikiirel liikumisel kõikides suundades. Predator LZ – Andres Oper • Jalanõu peamine eesmärk on anda mängijale võimalikult hea pallitunnetus. • Kasutab viite kõrgtehnoloogilist elementi: ninaosa on mõeldud ideaalse esimese puute saamiseks, külgedel olevad alad annavad parema tunnetuse ja takjaliku pallivaldamise, pealisosa element tagab võimsa löögi ja suure varba juures olev element annab jalgpallurile võimaluse lüüa palli kas kerge vindiga või sooritada lihtne, kuid efektiivne tõste. • Jalatsit kasutavad tuntud mängijatest näiteks Mesut Özil ja Xabi Alonso Real Madridi jalgpalliklubist, lisaks neile ka Chelsea ründaja Fernando Torres ja poolkaitsja Oscar.

Pro11 võimaldab hästi palli valitseda Adidase uusimaid Pro11 jalgpallijalatseid kasutab Tallinna Levadia noor poolkaitsja Igor Subbotin.  Foto: Andres Putting

eks seda mudelit jõuab veel arendada,” ütleb jalgpallur. Bärengrub kiitis aga, et suurtel kiirustel on nende jalanõudega päris hea pöörata, vihm ei sega ka pallitunnetust. „Just vihmasabinas peetud trennidega saab aimu sellest jalatsist. Kui teed ikka musta tööd, on see jalanõu väga korralik. Kiirelt saab pöörata, kohapealt äraminek on tasemel ja vihmas võib selle putsaga palli valitseda päris hästi, et selles mõttes pole nagu midagi ette heita,” kinnitab Bärengrub trenni järel. Kaitsja ar vab, et mõne uuema Nitrocharge’iga võib mängida päris pikalt, kuid ka praegune versioon on kaitsetööd tegevale jalgpallurile igati

sobilik. „adidase putsad on alati mulle meeldinud, kaitsjale sobivad need jalatsid päris hästi.”

Oper kohaneb uute Predatoridega

Eesti koondise veteran Andres Oper on adidase Predatorinimeliste putsade kirglik fänn. Ründaja on mänginud adidase kiskjalikku nimetust kandvate jalatsitega juba mõnda aega ja on nüüdseks ära harjunud Predatori jalanõude stabiilselt kvaliteetse tasemega. Oper on viimasel ajal kimpus olnud aga vigastustega, lisaks pole ründaja siiani leidnud endale uut koduklubi ja on harjutanud uute jalanõudega seega veel vaid mõned päevad. Uute

adidase uusimaid Pro11 jalgpallijalatseid kasutab Tallinna Levadia noor poolkaitsja Igor Subbotin suurima heameelega. „Olen kasutanud neid praeguseks siiski päris vähe, kuid need istuvad mulle jalga väga-väga hästi,” kommenteerib noor poolkaitsja uute putsade sobivust jalatüübiga. 23-aastase Subbotini sõnul on Pro11 jalanõud just need, mida läheb vaja ühel kiirel ja tehnilisel pallimängijal, et võistelda tippkonkurentsis. „Jalanõud on väga mugavad ja nendega saab palli valitseda päris hästi. Just mugavus ongi minu puhul kõige tähtsam, saan mängida ju päris palju,” ütles Subbotin, kui pidi kommenteerima jalatsi kõige tähtsamat omadust tema jaoks. „Pealisosas ei suru mitte kuskilt, tagant toetab kanda kindlalt, jalg on hästi paigas.”

Sergei Pareiko ja tema uued adidase jalgpallijalatsid Adizero F50.  Foto: Priit Simson


5

Jalgpallileht

5

Nõmme Kalju muudab kaotused oma tugevuseks Euroopa klubijalgpalli tippsündmusel UEFA Meistrite Liiga esindab Eestit meister Nõmme Kalju. Signe Kalberg Kuigi Nõmme Kalju kaotas eelmisel nädalal Dniprole 1 : 3, andes tipptasemel vastasele tõsise jalgpallilahingu, on klubi president Kuno Tehva meeskonna üle uhke. „Lisaks kogemustele Meistrite Liigas mängides olema saanud ka tuntuks. Jah, alistades kahe mängu kokkuvõttes soomlaste HJK Helsinki, sattusime eufooriasse ning lasime end veidi lõdvaks. Kuid nüüd oleme end jälle kokku võtnud,” tunnistab ta. Tehva mõistab, et sel nädalal Dnipropetrovskis vaevalt õnnestub Eesti meistril imet korda saata ja isegi kordusmängu viiki mängida. Seega jääb see tõenäoliselt Nõmme Kaljule viimaseks euromänguks, pannes ilusa punkti oma euroteekonnale. Nõmme Kalju edukalt alanud euroteekond tõi jalgpalli vaatama ka need, kes muidu ehk klubist vaid nime kuulnud. „2007. aastal käisin välja

mõtte, et viie aastaga tuleb klubi Eesti meistriks. See eesmärk täituski mullu ja võidetud tiitel avas ukse ka Meistrite Liiga mängudele,” ütleb Kuno Tehva, kes on NK klubi arendanud juba 11 aastat. Tehva selgitust mööda on UEFA Meistrite Liiga (inglise keeles UEFA Champions League) Euroopa jalgpalliliidu UEFA poolt igal aastal korraldatav rahvusvaheline turniir parimatele klubimeeskondadele. „Igast riigist pääseb liiga mängudele meister, kõvematest jalgpalliriikidest aga ka teise, kolmanda ja isegi neljanda koha jalgpalliklubid. Nii saigi Nõmme Kalju vastaseks Euroopa liiga play-off’is Ukraina meistrivõistlustel mullu neljanda koha saanud Dnipropetrovski Dnipro,” lisab NK spordidirektor Sergei Terehhov. Ühtekokku osaleb Meistrite Liigas 32 meeskonda, kes on jaotatud kaheksasse 4 meeskonnaga

Eelmisel nädalal näitas Nõmme JK Kalju, et suudab isegi sellisele tippklubile, nagu on jalgpallimaa Ukraina neljanda koha omanik Dnipro, olla väärikas vastane.  Foto: Eero Vabamägi

alagruppi. Alagrupis mängitakse kaks ringi, iga vastasega kodus ja võõrsil. Alagrupi kaks paremat meeskonda jätkavad kaheksandikfinaalis, kolmandaks jäänu pääseb UEFA karika kolmandasse vooru ja viimaseks jäänu langeb välja. Tehva sõnul pääses NK kui Eesti meister kohe teise kvalifikatsioonivooru. Võit soomlaste üle tagas pääsu

Euroopa liiga kolmandasse eelringi, kus vastaseks loositi Tšehhi kõrgliigas mängiv, riigi meister Viktoria Plzeň. Kalju kaotas avamängu Tallinnas 0 : 4, kordusmängus võõrsil tuli samuti vastu võtta kaotus 2 : 6. Plzeňile kahe mängu kokkuvõttes kaotamise korral jätkus aga Nõmme Kalju eurohooaeg UEFA Euroopa Liiga playoff’is, mis tähendas klubile veel

kaks tippmängu. Ühe neist pidas ta juba kodus Ukraina tippklubi Dniproga 22. augusti kodus, korduskohtumine leiab aset 29. augustil Ukrainas. Kohtumise võit on väga suure kaaluga, kuna võitja tagab pääsu Euroopa Liiga alagrupiturniirile. „Dnipro puhul on tegu veelgi tugevama vastasega, kui oli Tšehhi esiklubi. Me läheme mängima väga suure ja tugeva vastasega,”

ütleb Tehva. Dnipro ridades pallib mitmeid Ukraina, Tšehhi, Horvaatia, Gruusia ja Brasiilia koondislasi, meeskonna peatreeneriks on endine Real Madridi ja Tottenhami loots Juande Ramos. Kui veel viis aastat tagasi oli peaaegu endastmõistetav, et Eesti meister jääb alla Soome või Läti meistrile, siis nüüd on olukord muutunud. Varem polnud meeskond juba psühholoogiliselt valmis tugeva vastasega kohtuma. Tehva sõnul on aga kogemuste kaudu kasvanud ka Nõmme Kalju tase. Võit Soome HJK üle näitas, et järjepidev, kvaliteetne ja südamest tehtu töö toob edu. „Eesti liiga tase on võrreldes viie aastaga väga oluliselt tõusnud,” tunnistab Tehva. Nõmme Kalju alustas aastal 2013 oma kuuendat hooaega Eesti jalgpalli kõrgeimal tasemel – Premium liigas. „Eesti meistritiitlit võita oli kergem, kui tiitlit hoida,” tunnistab Tehva. Kõik tahavad rinda pista meistriga. Meistri alistamine on suurem võit, kui alistada meistriks pürgiv vastane.


Jalgpallileht

6

Tänavune Premium-liiga: võrdsem kui varem Tänavusest hooajast kannab Eesti jalgpalli kõrgliiga Premium-liiga nime. Uues kuues liigas keevad aga samad vastasseisud, mis alati ning juba praegu on selge, et põnevust jagub ilmselt kuni lõpuvoorudeni välja.

dugi pean seda mängijatele kogu aeg meelde tuletama, aga eks nad vaatavad ka tabelit ja saavad aru. Selle koha pealt on meil lihtne – kõik sõltub meist endist. ”

Võrdsed seisud Aet Süvari Kaks klubi, tiitlikaitsja Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia on alustanud rebimist kulla peale. Tavaliselt kindlate tiitlipretendentide hulka kuuluv FC Flora on natuke kaugemale maha raputatud ja võitleb, hambad ristis, Sillamäe Kaleviga. Viimane himustab sel aastal selgelt medalikohta. Neli aastat on nad sellest ilma

jäänud, kuid nüüd paistab see – ja sellega koos ka eurosarjakoht – juba tõesti käeulatuses. aKristali sõnul tuleb tal seetõttu iga päev oma mängijatele rõhutada, et loorberitele puhkama jäämiseks pole õhkõrnas eduseisus veel ühtki põhjust ja et esikoha nimel peab võitlema igas mängus. „Kõik järelejäänud mängud tuleb võita, sest mängida on jäänud veel päris kaua. Mui-

Nii möödunud kui ka ülemöödunud hooajal jäi tabeliliider põhimõtteliselt oma kohale püsima pärast esimest üheksamängulist ringi ja istus juhikohal kuni lõpuni välja. Kuid sel aastal nii ei ole – nii Levadia, Kalju kui Flora on saanud sel hooajal liidripositsiooni hoida. Kõik kolm on ka libastunud mängudes tabeli tagasosa klubidega. Samas on ka tabeli teises pooles veel kõik lahtine – kuuenda

ja üheksanda koha vahel on samuti vaid loetud punktid. Kas tegemist on tavapäratult võrdse hooajaga? „Kindlasti, ” arvab Flora peatreener Norbert Hurt. „Kui vaadata punktiseisu, siis see räägib enda eest. Medalid jagatakse nelja meeskonna vahel ja ka teised meeskonnad on omavahel võrdsemas seisus.“ Miks see nii on? Norber Hurda sõnul võib põhjuseid otsida klubide ja jalgpallurite üldisest arengust. „Klubid on rohkem füüsisele rõhku hakanud pöörama. Isegi kui nad taktikaliselt ja tehniliselt ei suuda profitiimidega samal tasemel mängida, siis vähemalt jõuaks nad samapalju joosta.“ Samal ajal on

Kuldmedalisoosik Tallinna Levadia kindlustas oma šansse viimati väärtusliku võiduga pronksile heitleva Sillamäe Kalevi üle. Pildil Levadia väravavaht Roman Smiško ja Kalevi ründaja Vjatšeslav Zahovaiko.Fotod: Rauno Volmar

suuremate meeskondade võime oma mängijaid edasi arendada miskipärast natuke soiku jäänud. „Ma ei julge öelda Kalju ja Levadia kohta, aga meil on küll vaja mingit tõuget, et kvaliteeti tõsta. Profitiimid peavad ju amatöörsatsidest selgelt eristuma!” Flora on sellel kallal tema sõnul juba viimastel nädalatel tööd alustanud. Põhjused, miks Hurda sõnul ollakse hooaja jooksul väärtuslikke punkte kaotanud, on kinni kolmes asjas – taktikas, füüsises ja mõtlemises. „Floras pole alati hästi paigas olnud see taktikaline plaan, et mängijad teaksid, mida nad täpselt peaksid tegema kaitses või rünnakul,” räägib Hurt. „Ka füüsiline tase on mängijatel oluliselt väiksem, kui võiks olla. Selles suhtes oleme juba olulisi samme astunud.”

Loomulik osa

Kõik mänguks vajalik! Monkey Sport OÜ Pärnu mnt 142 Tallinn | e-mail: info@monkeysport.ee | tel.+372 5699 1619 | E-R 10-18 www.monkeysport.ee

Tänavu on kolm suurt klubi ehk Kalju, Flora ja Levadia kõik saanud Sillamäelt ebameeldivaid punktikaotusi. On kõnekas, et möödunud aastal samal ajal polnud Sillamäe esikolmikult suutnud rohkem punkte röövida kui vaid Levadiaga ühe korra viigistades. Neljanda koha klubina oli ta seetõttu teistest lausa paarikümne punkti kaugusel, nüüd aga võitleb väga tõsiselt pronksi nimel. Sillamäe Kalevil on sel aastal eesotsas uus treener – kogenud Sergei Ratnikov. Samuti on meeskonda tugevdatud mitme profimängijaga, kellest silmapaistvaimad on kindlasti keskväljamehest koondislane Martin Vunk ja

ründaja Vjatšeslav Zahovaiko. „Neil on kogenud meeskond, kes suudab mänge võita ja oskab punkte võtta,” hindab tugevdatud Sillamäed ka Kristal. „Pluss Ratnikov, kes sellest hooajast nende peatreener on. Ma ei tea, kuidas nad enne trenni tegid, aga nüüd on asjad neil selgelt professionaalsemaks läinud.” Tiitlikaitsja Nõmme Kaljul on tänavuste liigamängude kõrval tulnud rinda pista ka mitmete tugevate vastastega eurosarjas. Alistanud Meistrite liiga teise eelringi mängus Helsingi klubi HJK, pidid Kalju pallurid kolmandas eelringis võtma vastu valusa 10 : 2 üldkaotuse (kahe mängu kokkuvõttes) Tšehhi meistrilt Viktoria Plzeňilt ning nüüd madistatakse Euroopa liigasse edasipääsu nimel veel ka tugeva Ukraina klubi Dnipropetrovski Dniproga. Igor Prins tunnistas juba HJK mängu järel, et tänu eurosarjamängudele pole saadud Eesti liigale nii palju tähelepanu pöörata. Mõnedes liigamängudes andis ta seetõttu ka põhimängijatele puhkust ning hooaja keskel kaotati nii Infoneti ja Tallinna Kalevi vastu mõned punktid. Prins möönis toona, et sellises seisus olles on punktikaotused küll ühelt poolt mõistetavad, aga teisalt jäävad ikkagi kripeldama. Kristal ei hinda kõigest hoolimata Kaljut tiitli ohustamisel nõrgestatud vastaseks. „Kui tahad jalgpallis kuhugi jõuda, siis saadki sinna ainult läbi niisuguste mängude. Küllap Kalju on sellega arvestanud, see on ju jalgpalli loomulik osa.”


7

Jalgpallileht

7

Vutt on harrastajate seas menukaim spordiala Libistades pilgu üle jalgpalliklubide või Eesti Jalgpalli Liidu rahvaliiga võistkondade nimekirja, võib julgelt tõdeda, et seda spordiala mängitakse meil Virust Võruni. Eesti spordiregistri andmed näitavad, et harrastajate seas on jalgpall menukaim spordiala – vutimänguga tegeleb 15 255 inimest. Kristiina Viiron Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli juht Ants Juhvelt muidugi rõõmustab, et nende inimeste hulk nii suur on, ning aitab ühtlasi toodud arvu lahti selgitada – selles kajastuvad Eesti spordiklubides registreeritud mängijad, lisaks võib siia juurde panna rahvaliiga 2580 mängijat. Samuti koolisportlased, neidki on Juhvelti hinnangul oma paar tuhat. Palju on aga neid, kes koduõuel või mujal ajaviiteks palli taga ajavad, ei tea muidugi keegi öelda. „Neid, kes harrastajatena jalgpalli mängivad, on kokku kindlasti üle 20 000,” usub Juhvelt, põhjendades jalgpalli menukust asjaoluga, et tegemist on väga demokraatliku mänguga, mida on harrastustasemel lihtsam mängida kui näiteks korvpalli. Kes meist ei oleks poisikesena – aga miks mitte ka plikapõlves – kodu-

õel vutimatše korraldanud. „Hea, kui oli värav, aga piisas ka, kui portfellid sai väravapostideks panna ning saigi mängida. Mängust kedagi ära ei saadetud,” osutab Juhvelt oma lapsepõlve aegsele jalgpallimängule, mis selgitab lahti mängu demokraatlikkuse olemuse.

Rahvaliigas reeglid leebemad

Harrastusjalgpalluriteks loetakse ka Eesti meistrivõistlustel madalamates liigades II, III ja IV mängivaid jalgpallureid, meistrivõistlustel osalemiseks peab neil olema litsents. Neli aastat tagasi lõi jalgpalli liit aga nende vutihuviliste tarvis, kes samuti tahaksid võistelda, kuid kel puuduvad võimalused või soov seda meistrivõistlustel teha, oma liiga – rahvaliiga. „Reeglid on leebemad,” sel-

gitab Juhvelt. Näiteks võib mänguväljak olla väiksem, aga vähemalt mõõtudes 30 x 50. Samuti võib mängijate arv sõltuvalt väljaku suurusest olla väiksem – seitsmest üheteistkümneni. „Ei pea mängima kindlasti ka 2 x 45 minutit, võib mängida kokkuleppel ka näiteks 2 x 35 minutit,” lisab Juhvelt. Rahvaliiga võistkonnas võib kaasa lüüa ka kuni kaks mängijat, kes on registreeritud Eesti meistrivõistluste madalamates liigades. Rahvaliiga võistkonnad registreerivad end online’is jalgpalliliidus ise, liit jagab nad gruppidesse, koostab turniiritabelid ning kirjutab soovitatavad võistluste pidamise ajad. „Rahvaliigas võistlemine käib suuresti inimeste enda eesvedamisel,” märgib Ants Juhvelt. Tema sõnul on neidki rah-

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13 Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666 Tugisidemed sportimiseks. Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) � Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Välised rinnaproteesid � Silikoonist ortopeedilised abivahendid � Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid � �

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Empatrax OÜ E-pood:www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

valiiga võistkondi, näiteks Kiili või Puhja, kes võimete poolest oleksid suutelised mängima ka Eesti meistrivõistlustel, ent neil puudub täna veel kodukohas täismõõtmetes staadion. „Mitmed rahvaliigas alustanud võistkonnad mängivad juba meistrivõistlustel,” nendib Juhvelt.

Naised löövad kaasa

Rahvaliigas mängida on menukas – mullu registreeriti rahvaliigas 150 võistkonda, tänavu juba 170. Eelmisel aastal registreeriti esimest korda ka naiste rahvaliiga. Kui muidu võivad rahvaliiga võistkondadesse kuuluda nii mehed kui ka naised, siis naiste rahvaliigas võivad olla üksnes naised ning neid on tänavu 10 võistkonda. Pöördudes aga tagasi loo

Jalgpalli rahvaliiga on menukas. Kui mullu registreeriti 150 võistkonda, siis tänavu juba 170. Fotol on hetk mullusest võistlusest, kus vastamisi on FC Lebo Ülesanne ja Lõvipojad.  Foto: Eva Ligi

alguses toodud harrastajate arvu 15 255 juurde, siis naisi on nende seas 1481, tüdrukuid aga (kuni 18 a) 1119. Eesti Jalgpalli Liit rahaliselt rahvaliigas mängimist ei toeta, see käib nagu iga teise hobigagi tegelemine omal kulul ja/või sponsorite toel. Rapla Lokomotiivi liige Janek Rüütalu ütleb, et män-

gis algul jalgpalli lihtsalt sõpradega ajaviitmiseks, kaks aastat tagasi registreerisid nad võistkonna rahvaliigas. Mängijaid on 15 ning mängu harjutatakse kord-paar nädalas (ehk kuidas omavahel kokkuleppele saadakse) Rapla ühisgümnaasiumi või Alu staadionil. Mängimist rahastavad poisid ise.



Jalgpallileht 2013