Page 1

Ettev천tlusleht

Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn

Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@epl.ee, 680 4517

detsember 2011


2

Ettevõtlusleht

Vajalikud toimingud töötaja palkamisel Töötajat palgates tuleb ta registreerida haigekassa andmebaasis, deklareerida iga kuu 10. kuupäevaks maksuameti TSD-vorm, täita töölepinguga võetud kohustused ja tasuda kõik maksud.

Signe Kalberg Esimene samm inimese tööle palkamisel on temaga töölepingu sõlmimine. Nii töölepingu kui ka muid tööga seotud vajalike dokumentide vorme, lepingute näidiseid on internetis piisavalt saada. Näiteks leiate need veebileheküljelt: www.rmp.ee/too/ dokumendinaidised/ Ravikindlustus Kui töötaja asub ametisse, tuleb sellest informeerida haigekassat. Töötaja ravikindlustuse alustamiseks on tööandja kohustatud esitama vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul, alates isiku tööle asumisest. Pärast taotluse esitamist rakendub ravikindlustus kaitse 14 päeva möödumisel. Haigekassas nõutud vajalikud dokumendid leiab järgmiselt aadressilt: www.haigekassa.ee/ blanketid/ Töötajate arvelevõtmiseks vajalikud andmed saab täita haigekassa vastavas veebikeskkonnas, saata digitaalselt allkirjastatud dokumendid e-postiga või toimetada need klienditeenindusbüroosse. Haigekassa soovib nii tööandja ehk sotsiaalmaksu maksja kui ka

töötaja andmeid – registri- ja isikukoodi, nime, postiaadressi ja töötaja tööleasumise aega. Andmete esitamata jätmise eest tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast. Neljandast kuni kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Maksud Peale palga, mida tuleb kanda töötaja pangakontole töölepingus kokkulepitud kuupäeval ja summas, kohustub tööandja tasuma õigel ajal ka kõik töötajaga seotud maksud. Töötajale palka makstes tuleb riigile selle pealt tasuda tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ning juhul kui töötaja on kogumispensioni kohustatud isik, ka kohustuslikku kogumispensioni maks. Maksude arvutamine töötaja palgast •• Töötaja brutopalk 750 eurot •• Tööandja kogukulu 1008 eurot •• Sotsiaalmaks 247,50 eurot •• Töötuskindlustus (tööandja 1,4%) 10,50 eurot •• Töötuskindlustus (töötaja 2,8%) 21 eurot •• Kogumispension (1%) 7,50 eurot •• Tulumaks 151,52 •• Netosumma töötajale 569,98 eurot (ilma tulumaksuvaba miinimumi arvestamist)

PROFESSIONAALNE JUHTIMINE JA IT KASUTAMINE TAGAB EDU!

 Juhtimis- ja arvutialased avatud ja sisekoolitused Tallinnas, Tartus ning ettevõtetes kohapeal mobiilsete sülearvutiklassidega

www.akoolitus.ee

arvutikool@akoolitus.ee Suur-Sõjamäe 10a Tallinn 11415 tel: 617 7344

üle Eesti

 Suurte koolitusprojektide juhtimine  Ajajuhtimine, e-posti ja tööülesannete efektiivne korraldamine (MS Outlooki baasil)  Projektijuhtimine (sh MS Project baasil)  IT projektide, IT valdkonna juhtimine ning planeerimine  Tabelarvutus ja andmeanalüüs  MS Office 2010/2007/2003 ja OpenOffice kõikidele tasemetele  Veebikoolitused – PHP, Joomla!, veebidisain  Koolitusvajaduste e-testimine  Arvutiklasside ja sülearvutiklasside rent koolitusteks ja projektideks TALLINNA ARVUTIKOOL – ESIMENE ARVUTIKOOL EESTIS


Ettevõtlusleht Riigiportaalist eesti.ee saad:

Erisoodustuselt tasustatavad maksud •• Töötaja erisoodustused maksustatakse tulumaksuga määras 21/79 ja sotsiaalmaksuga määras 33%. See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 21/79 ja leitakse nii erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgmiseks liidetakse arvutatud tulumaks erisoodustuse maksustatavale väärtusele, korrutatakse saadud

Fotod: iStockphoto

tulemus maksumääraga 33% ja saadakse sotsiaalmaksu suurus. •• Näiteks otsustab tööandja, et tema töötajale kulub ära üks 100 eurot maksev spordiklubi pääse. Summa, mis tal tuleb riigile maksta, leiab ta järgmiselt: 100 x 21/79 = 26,58 eurot. Saadud summa on siis tulumaks, millele tuleb liita 100 ehk pääsme hind. Saadud tulemus

126,58 korrutatakse 33%-ga ja saadakse sotsiaalmaksu suuruseks 41,77 eurot. Liites nüüd need kaks tulemust 26,58 ja 41,77, saadaksegi kokku summa 68,35, mis tööandjal tuleb nimetatud 100-eurose klubipääsme puhul riigile maksta. Allikas: Maksu- ja tolliamet

•• tellida Euroopa ravikindlustuskaardi; •• kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust; •• jälgida oma ajutise töövõimetuslehe seisu; •• kontrollida oma isikuandmeid ja perearsti; •• esitada täiendava ravimihüvitise taotluse jne; •• tööandja saab edastada elektroonselt kindlustatute andmeid.

TSD vormi täitmine e-maksuameti kaudu

Sotsiaalmaksu makstakse tööja teenistussuhetes tehtavatelt väljamaksetelt, erisoodustustelt ja töötuskindlustushüvitistelt. Sotsiaalmaksumäär on 33%. Töötuskindlustusmakse määr kindlustatu jaoks on 2,8% ja tööandja jaoks 1,4% maksustatavatelt summadelt. Kohustusliku kogumispensioni info saab väärtpaberikeskuse infobaasist töötaja isikukoodi sisestamisel. Maksud tuleb tasuda maksu- ja tolliameti pangakontodele ning need tuleb deklareerida hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Selleks tuleb täita maksudeklaratsiooni vormi TSD, kas siis paberil või e-maksuametis. Maksuametis nõutud deklaratsioonide vormid on leitavad veebilehelt: www. emta.ee/index.php?id=14289. E-maksuametis deklaratsioonide esitamiseks tuleb enne sõlmida e-teenuste leping, mida saab teha aadressil: www.emta.ee. Maksete rehkendamine on tööandjale tehtud võimalikult lihtsaks, vajalikud valemid on e-maksuameti tabelites juba sisse programmeeritud. Muudkui sisesta summa ja valmis. Kui kasutate raamatupidaja teenust, ei tule ka andmete sisestamise üle pead vaevata.

Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormi saab esitada internetis e-maksuameti kodulehel emta.ee. Keskkonda pääseb ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu. TSD-vorm tuleb täita 10. kuupäevaks. Samaks ajaks tuleb ettevõttel tasuda maksu- ja tolliametile deklareeritud summad. TSD-vormi esitamise kohustus on kõigil, kes on teinud üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti neil, kes küll väljamakseid ei ole teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohuslaseks. Teised maksukohuslased esitavad TSD-vormi ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus, mis puudutab tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset või kohustusliku kogumispensioni makset. Esimest korda seda täites tasub üles otsida tuttav raamatupidaja ja temaga koos vähemalt korra deklaratsiooni täitmine läbi teha. Kui täita vormi TSD lisa 1, ilmuvad vajalikud andmed ka TSD-põhivormile. Vormi täitmine võtab küll kauem aega ja nõuab rohkem tähelepanu, kuid ekraanil antakse selleks põhjalikud juhised. TSD-vormi leiate samuti kiirviidete hulgast. Klõpsake nupule „TSD” ja siis rubriigile „Lisa uus deklaratsioon…” . Valige kuu ja aasta (maksustamisperiood), mille eest soovite deklaratsiooni esitada. Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks kui augusti töötasu on välja arvestatud 31. augustil, kuid väljamakse tehti septembris, märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks september. Klõpsake nupule „OK” ja seejärel õige perioodi deklaratsiooni taga olevale nupule „Paranda”. Edasi jälgige ekraanil olevaid juhiseid. Kindlasti tuleb lõpus pärast salvestamist klõpsata ka nupule „kinnita”. Aruannete interneti kaudu täitmine ja esitamine on ettevõtjale mugav, sest infosüsteem kontrollib aruande enne kinnitamist üle ja annab teada, kui kuskil on viga. Tulemused on andmeid esitades kohe näha ja kui on tekkinud eksitav viga, saab selle ruttu parandada.

TULEVIK KINDLATES KÄTES DnB NORD on Eestis panga- ja liisinguteenuseid pakkunud juba 5 aastat. Täna on meie uus nimi DNB. Muutunud ei ole ainult nimi. Norra suurima pangana anname endast kõik, et olla parim partner meie Eesti klientidele. Usume, et koos on kõik saavutatav. Sinu tulevik on meiega kindlates kätes.

DnB NORD on nüüd DNB

3


Ettevõtlusleht

Soovitusi töötajatele enda õiguste kaitsmiseks Foto: iStockphoto

Kas töötaja võib keelduda töö tegemisest, kui tööandja ei täida oma kohustust? •• Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alles pärast seda, kui tööandja ei ole kokkulepitud töötasu maksnud. Töötaja ei saa keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kui tööandjapoolse kohustuse mittetäitmine on põhjustatud töötaja poolt või tulenes muul viisil töötajast, näiteks ei andnud pangakonto numbrit. Samuti puudub töötajal alus omapoolse kohustuse täitmisest keeldumiseks, kui tööandja on kohustuse hilinemisega täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnituse. Töötaja ei või keelduda töö tegemisest, kui tööandja on täitnud oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta. •• Teoreetiliselt võib töötaja keelduda töö tegemisest ka enne tööandjapoolse kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui töötajal on piisavalt alust arvata, et tööandja täidab oma kohustuse osaliselt või muul viisil mittekohaselt. Näiteks, kui töötajal on teadmine, et tööandja majanduslik seisund on nii halb, et organistatsioonil pole võimeline tehtud töö eest tulevikus tasu maksma. Allikas: Tööinspektsioon

Mõnikord ei anna isegi kirjalik tööleping kindlust, et tööandja maksab töötaja pealt kõik maksud. Kuidas saab töötaja enda huve kaitsta?

Signe Kalberg Pole harvad juhud, kus töötaja on asunud tööle, kuid tööandja viivitab töölepingu sõlmimisega. Töötajale jagatakse katteta lubadusi, et homme või ülehomme kindlasti saab lepingu või siis öeldaksegi, et saab küll, aga enne vaatame, kuidas sa meil tegelikult toime tuled ja kas tööülesanded ning töötasu jäävad selliseks nagu kok ku leppisime või muudame veel midagi. Kolmas variant – tööandja usub si i ra lt, et ka k s esimest nädalat võibki töötaja lepinguta tööd teha ja alles siis peab lepingu kirjalikult vormistama. Suulise kokkuleppe alusel töö tegemine on muidugi võimalik, kuid vaid juhtudel, kui töö ongi ajutise iseloomuga ehk tähtajaline ja lepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Siiski tasub vaidluste vältimiseks kõik kokkulepped kirjalikult kinnitada. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu soov itab tööleping a llk irjastada enne töötaja tööle asumist, et vastastikused õigused ja kohustused oleks läbi räägitud ning selgelt ka

kirja pandud. Kui töötaja ei ole enne tööle asumist töölepingu andmeid kirjalikult saanud, võib ta neid tööandjalt igal ajal nõuda. Tööinspektsiooni peajurist soovitab oma nõue tööandjale esitada kirjalikult, kuna suuline palve kipub meelest minema. Tööandjal lasub kohustus esitada töötajale töölepingu andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Töölepingu tingimuste muudatuste kirjalikuks vormistamiseks on tööandjal seaduse kohaselt aega terve kuu, kuid siingi on mõistlik mitte viivitada. Kui tööandja ik kagi venitab lepingu esitamisega, on töötajal õigus pöörduda abi saamiseks tööinspektsiooni poole. Tööinspektsioon võib seadust rikkunud tööandjat karistada kuni 1300 euro suuruse rahatrahviga. Maksud on jäänud tasumata Mõistlik on ju eeldada, et kui k irja lik leping vormistati, siis on tööandja ka muudest seadustest tulenevad kohustused täitnud ning töötaja ei pea muretsema ega täiendavalt üle küsima, kas tööandja ikka teeb kõik nii nagu ette nähtud. Kahjuks kinnitavad töötajate pöördumised tööinspektsiooni vastupidist. Mitte alati ei tähenda töölepingu allkirjastamine, et nüüd on kõik korras sealhulgas sotsiaalsete tagatistega. Mitmeid kuid, mõnikord üle

aasta tööl käinud inimesed on haigena arsti juurde minnes ootamatult teada saanud, et neil puudub ravikindlustus ning arstiabi eest tuleb endal tasuda. Põhjus on tavaliselt selles, et tööandja ei ole töötajat haigekassas arvele võtnud või on töö tegijaga sõlmitud leping, millega ei kaasne ravikindlustust. „Tööinspektsioon selles küsimuses töötajat aidata ei saa, kuid selgitame alati, et oma ravikindlustuse kehtivust, aadressi, perearsti nime ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmisega seotud infot saab kontrollida internetipanga või riigiportaali www. eesti.ee kaudu,” ütles MiidlaVanatalu. Paljusi inimesi tabab halb üllatus tuludeklaratsiooni esitades või töötukassas töötuna arvele võttes, et vaatamata igakuiselt saadud töötasule on tööandja jätnud maksud tasumata. Tööandjapoolse kohustuse täitmata jätmise põhjused on sellistel puhkudel erinevad: kulude optimeerimine paremate päevade ootuses, raamatupidaja hooletus või siis töölepingusse lisatud kaval punkt, mille kohaselt maksude tasumise kohustus lasub tasu saajal. Ega siin muud ei aita, kui jälgida maksuinfot e-maksuametis, kontrollida tööandja võimalikke võlgasid krediidiinfo andmebaasis või esitada päring maksu- ja tolliametile.

• Inkassoteenused & võlanõuete ost • Likvideerimis- ja pankrotimenetlus • Firmade ost-müük • Taustauuringud Kontaktid: Üldine info: 621 1054 info@ecg.ee Inkasso: 5459 5915 jyri@ecg.ee Likvideerimine: 5459 1001 tanel@ecg.ee

5


6

Ettevõtlusleht

Töötaja saab värvata üksnes töölepinguga, teistega ostad teenust Tööandja ja töötaja suhe koos kõigi õiguste ja kohustustega tekib ainult siis, kui need kaks sõlmivad seadusest lähtuva töölepingu. Muudel juhtudel – ka töövõtulepinguga – töösuhtest rääkida ei saa. Agne Narusk Näiteks ei anna töövõtuleping õigust öelda töötajale, mis kellast mis kellani peab ta tööl olema. Tema töötegemist ettevõtja igapäevaselt kontrollida ei saa, hommikul tööülesandeid lisada ei saa – ta pole töötaja. Töötaja on firmas üksnes see inimene, kel on taskus töölepinguseadusele vastav tööleping. Töövõtuleping aga, nagu ka käsundus-, maaklerija agendileping, on teenuse

osutamise lepingud, mida reguleerib hoopis teine seadus – võlaõigusseadus. Tööleping ja töövõtuleping Nagu öeldud, töölepinguseadus töövõtulepingu suhtes ei kehti. Töölepingu oluline tunnus on töötegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töövõtu korral selline alluvuse ja kontrolli suhe puudub: töövõtja peab midagi valmistama või tulemuse saavutama ilma, et tellija sellesse üldse sekkuks – pole tema asi, kuidas, kus ja kelle abiga töövõtja asja valmis saab. Töölepinguga on kõik täpselt vastupidi. Kui töölepingu puhul ei saa töötasu täistööajaga töötamisel olla väiksem riigis kehtivast miinimumpalgast ning seda tuleb maksta mitte harvem kui üks kord kuus, siis töövõtulepingus võib kokku leppida milles iganes. Tasu maksmise aeg pannaks tava-

liselt lepingusse kirja, see võib olla ka alles siis, kui töö on tellijale üle antud ning kõlblikuks tunnistatud. Töövõtulepinguga inimesel ei ole õigust saada korralist tasustatud puhkust, teda ei saa koondada ja koondamisraha maksta, kuna ta ju lihtsalt ei tööta ettevõttes, tal pole õigust õppepuhkusele jne. Ühesõnaga, kõik õigused ja kohustused, mis loeb pooltele ette töölepinguseadus, siin ei kehti. Küll tuleb tasuda töövõtulepinguga inimese pealt

Töövõtulepinguga inimesel ei ole õigust saada korralist tasustatud puhkust, teda ei saa koondada ja koondamisraha maksta, kuna ta ju lihtsalt ei tööta ettevõttes, tal pole õigust õppepuhkusele jne.


Ettevõtlusleht Foto: iStockphoto

sotsiaalmaksu siis, kui leping on sõlmitud kas tähtajatult või kauemaks kui kolm kuud. Siis tekib tal ka õigus ravikindlustusele, tööandja peab tegema töötuskindlustusmakseid. Tundub ahvatlev tööandja jaoks, kui mõelda, millest kõigest käsib töölepinguseadus kinni pidada, st millest kõigest tööandja töövõtulepingut kasutades pääseb. Kuid siin on üks komistuskivi: kui vormistatud on töövõtuleping, kuid inimene teeb samamoodi tööd, nagu ta teeks töölepinguga – ta töötab tööandja juhtimise ja kontrolli all, teeb seda nii ja seal ja sel ajal, nagu on ette näinud tööandja, siis on sisuliselt tegemist ikkagi töölepinguga. Siis saab nutikas „töötaja” lepingu olemuse töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada, nõuda töölepingulise suhte tunnustamist ning edasi juba ka töölepingu ülesütlemise tühisust, hüvitist, saamata töötasu jms. Käsundusleping Kõige roh kem sõlmita kse töölepingute ja töövõtulepingute kõrval käsunduslepinguid, seegi kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Ja sama ka siin: inimene, kes on sõlminud käsunduslepingu, ei pea saama puhkust, regulaarselt makstavat vähemalt alammäära suurust palka ega hüvitisi, mis on ette nähtud

töölepinguseaduses töölepingu lõpetamise puhuks. Võlaõig usseaduse jä rg i kohustub käsundisaaja osutama käsundiandja le teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seda võib teha kas teatud vahemike tagant või siis, kui käsund on täidetud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Taas erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema – ta võib ise otsustada, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda. Kuid ta peab tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning ära hoidma käsundiandja vara kahjustamise, loetleb võlaõigusseadus. Kõik, mis käsundisaaja käsunduslepinguga loob või toodab, kuulub käsundiandjale. Viimasele tuleb kõik üle anda, nagu ka ülesande täitmiseks vajalikud materjalid, töövahendid jms. Käsundusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu, ka üksnes mingi kindla ülesande täitmiseks või tehingu tegemiseks. Maakleri- ja agendileping Juba lepingute nimed viitavad, kes ja kus neid kõige rohkem kasutavad. Võlaõigusseadus

ütleb, et maaklerilepinguga kohustub üks inimene (maakler) vahendama teisele (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga, saades selle eest tasu. Suurem osa käsunduslepinguga seotut kehtib ka siin. Agendilepinguga kohust ub ü k s i n i mene (agent) teise inimese (käsundiandja) jaoks vahendama püsivalt lepinguid, selle eest maksab käsundiandja talle tasu. Agent tegutseb enamasti iseseisvalt ja enamasti ka just talle sobival ajal. On olemas veel ka komisjonileping: selle saab sõlmida inimesega, kes on kohustatud teisele midagi ostma või müüma. Artikli kirjutamisel on tuge saadud jurist Helve Toomla õigusnõuannetest Eesti Päevalehes aastatel 2003–2011. Loe: www.epl.ee

Kasulik tutvuda •• Tööleping: www.rmp.ee/toooigus/toolepinguseadus •• Töövõtu-, käsundus- jt võlaõiguslikud lepingud: www.rmp.ee/toooigus/volaoigusseadus

Projektorite, ekraanide ja esitlustehnika müük ja paigaldus. Konverentside, seminaride, kontsertide, esitluste ja show’de teenindamine videotehnikaga. Režissöörid, tehnikud, operaatorid, koosolekusaalide audio- ja videotehnika projektlahendused. AVISION AS, Endla 3, Tallinn. Tel. 630 7474, mob. 50 97 150, e-post avision@avision.ee, www.avision.ee

7


Ettevõtlusleht_talv2011  

Ettevõtlusleht_talv2011

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you