Page 1

Ettev천tlusleht Erilehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@epl.ee, tel 680 4517

Talv 2011


Ettevõtlusleht | toetus

Alustav ettevõtja saab stardiks rahalist tuge kavandatud ressurssidega realistlik). Jaatavate otsuste puhul tõstab ta iseäranis esile aga äriplaane, millele on eelnenud põhjalik eeltöö ning kus ettevõtjal on olemas selge nišš ja kindel arusaam klientidest. See annab kindlust, et müügiga probleeme ei teki. Selleks aastaks on töötukassa eelarves alustavate ettevõtjate toetuseks ette nähtud u 3 miljonit

eurot, EAS-i eelarve on hetkel kinnitamisel. Mullu maksis EAS alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetusteks kokku 3 541 966 eurot. Alustavale ettevõtjale maksab EAS ka kasvutoetust – see on ettevõttele, kes on turul olnud vähem kui kolm aastat ning kes on orienteeritud kiirele kasvule või vajab selleks rahalist tuge. Kasvutoetust on võimalik taotleda kuni 32 000 eurot.

Toetuse eest seiklusvarustust •• Argo Linnamäe alustas viis aastat tagasi ettevõtlusega just toetuste abiga. Esialgu korraldas ta loodus- ja seiklusmatku FIE-na, seejärel moodustas oma firma OÜ Seikle Vabaks. •• Toona olid seadused pisut teised – töötukassast (toona tööturuametist) sai Linnamäe 20 000 krooni (1282 eurot) ettevõtte alustamise toetust ja EAS-ist 46  000 krooni (2949 eurot) starditoetust. Mõlemad kulusid matka- ja seiklusvarustuse: kiikingukiige, vibukomplekti, GPS-seadmete jm muretsemiseks. OÜ teenustest leiab mitmekülgset aastaajale vastavat tegevust - praegu on räätsade ja tõukekelkudega väga mõnus liuelda. •• Käimas on ettevalmistused kevad-suviseks kui kõige aktiivse-

Argo Linnamäe alustas ettevõtlusega just toetuste abiga. Oma firma ei jää rahapuudusel loomata – alustavale ettevõtjale pakuvad toetust töötukassa ja EAS. Kristiina Viiron „Tulevikus on mul oma firma, mina olen rahul,” laulis kunagi Black Rokit. Selleks, et tulevikus rahul olla ja oma ettevõtmise käimalükkamiseks ka toetust saada, on kõige aluseks väärt äriidee- ja plaan. Äriplaan on A ja O nii töötukassas kui ka EAS-is, mis tuleb ühena taotluse saamiseks vajalikest dokumentidest esitada, ent eelkõige on tarvis seda ettevõtjale endale. „Äriplaani on vaja eelkõige selleks, et inimene oleks ise kindel selles, mida ta teeb,” põhjendab EAS-i alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev äriplaani tähtsust. Töötukassa teenustejuht Raido Raudnageli sõnul ei oota nad taotlejatelt Eesti Nokia leiutamist, vaid realistlikku äriideed, mille realiseerimiseks on inimesel vastava valdkonna teadmisi ja oskusi ning mida toetab hea äriplaan. Töötukassa maksab oma ettevõtmise loomiseks toetust töötukassas arvel olevatele isikutele, EAS-il seda nõuet pole. Dubleerida starditoetust ei saa – kui töötukassa on ettevõtte

loomiseks raha maksnud, ei saa seda enam EAS-ist. Töötukassa maksab toetuseks tänavu kuni 4474 eurot, omafinantseeringut ei nõuta. EAS-ist saab starditoetust kuni 7000 eurot, kusjuures toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%. Kõik, mis stardiks tarvis Toetust taotledes tuleb ettevõtjal nii töötukassale kui ka EAS-ile esitada, mida ta toetuse abil soetada kavatseb ning millisel eesmärgil ta ostu oma ettevõttes kasutada plaanib. Toetust makstakse materiaalse vara (mööbel, tootmisseadmed, tööriistad vms) kui ka immateriaalse vara (logod, patent, kaubamärk) soetamiseks. „Toetuse alla kuulub väikeste eranditega kõik, mida on ettevõtte alustamiseks vaja,” ütleb Raudnagel. Kindlasti tuleb soetatu vajadust rahastajale põhjendada. Põhjenduse juurde võidakse soovida ka täiendavate materjalide esitamist. „Näiteks tahame näha hinnapakkumisi, mis tõestavad soetatava asja hinda,” täpsustab Burnašev. „Mõne valdkonnaga tegelemiseks on ettevõttel vaja spetsiifilist luba, siis tahame näha ka selle olemasolu.” Kui toetus käes ja vajalik muretsetud, jääb toetuse saajale kindlasti ka aruandluse kohustus. Nii töötu-

kassa kui ka EAS soovivad, et toetusrahadega soetatud asjad peavad säilima viis aastat, neid ei tohi kellelegi üle anda ja rentida. Ka peaks ettevõtte eeldatavasti selle aja jooksul tegutsema. Läbimõtlemata äriplaanid Burnašev möönab, et kõik starditoetust saanud ettevõtted pole tegutsema jäänud. Üldjuhul lõpetanutelt toetust tagasi ei nõuta. Kui ettevõte on aga rikkunud toetuse kasutamise reegleid, on EAS-il ja töötukassal õigus toetus tagasi küsida. Möödunud aastal maksis töötukassa välja 680 alustava ettevõtja toetust ehk 43 protsendile taotlenuist, EAS-i kaudu maksti starditoetust 440le ettevõtjale (taotlusi laekus 783). Raudnageli sõnul on toetuse saajate suhteliselt madal protsent tingitud asjaolust, et inimesed hindavad oma võimeid ettevõtet kavandades üle ja ei koosta piisavalt põhjalikult läbimõeldud äriplaani. Dmitri Burnašev lisab, et kõige levinum probleem äriplaanide juures on tõendamata müük (pole kindlust, et toote järele on turul nõudlust), ebaadekvaatselt hinnatud kulude tase (nt alahinnatud omahinna tase) ja tootmise/teenuse osutamisega seotud probleemid (tootmise/teenuse osutamise käivitamine pole

maks matkahooajaks: uute marsruutide paikapanek, aga ka kajakitreeningud basseinivees neile, kes plaanivad selle sõiduvahendiga seotud nõksud enne looduslikule veekogule minekut selgeks saada. •• „Põhirõhk on merele minekul,” avaldab Linnamäe. Nii on suvel plaanis mitmepäevased kajakiretked Turu saarestikus ja Kihnu väinas, nende kõrval jätkuvad ka rabamatkad, linnu- ja hülgevaatlused jne, mida täpsemalt tutvustab kodulehekülg www.seiklevabaks.ee •• „Olen rahul. Olen oma aja ja oma asja peremees. Ise vastutan ja pole kellegi-lükata tõmmata. Nii hästihalvasti, kui ma oma tööd teen, nii hästi-halvasti mul ka läheb,” kinnitab Linnamäe.


raamatupidamine | Ettevõtlusleht

FIE peab leppima tihti väiksema vanemahüvitisega kui palgatöötaja FIE-de sotsiaalmaksu tasumise süsteem paneb nad vanemahüvitise maksmisel ebavõrdsesse olukorda. Mare Mere Vanemahüvitist on makstud Eestis alates 2004. aastast ja selle eesmärk on hüvitada vanemale lapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning tagada neile, kel enne lapse sündi töine tulu puudus, sissetulek hüvitise määra ulatuses. Kui palgatöötaja vanemahüvitis võrdub hüvitise-eelse aasta keskmise töötasuga ja hüvitise ülempiir on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine, siis FIE-l jääb see maksuerisuste tõttu enamasti märksa väiksemaks. Eriti valusalt puudutab probleem neid, kel lühikese ajavahemiku järel sünnib ka järgmine laps. „Vanemahüvitist arvutatakse seaduse järgi kõigile ühtemoodi – eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel,” selgitab ettevõtlusekspert Olavi Kärsna. „Ühesugune on olukord ka väikese tulu korral: kui arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võrdub ühe kuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.” 2011. aastal on see nt 278,02 eurot ehk 4350 krooni. FIE-de puhul on aga üks oluline erisus. See tuleneb Kärsna sõnul sellest, et FIE peab aasta jooksul

tegema avansilisi sotsiaalmakseid ja eelmise aasta sotsiaalmaksu lõplik summa selgub alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist järgmise aasta 31. märtsil ning aasta sotsiaalmaks tasutakse tervikuna 1. oktoobriks. „Rahandusministeerium lähtub loogikast, et enne vanemahüvitist on olnud mitu aastat ja eelmisel aastal tasuti üle-eelmise aasta juurdemakse, mis läks maksmise aasta arvesse. Tagantjärele aasta ümberarvestamist pärast tuludeklaratsiooni esitamist FIE-del ei tehta ja järgmise aasta juurdemakset ei arvestata,” selgitab Kärsna. „See pole tegelikult õiglane. Lapsed sünnivad sageli poolteise-kaheaastase vahega ja siis oli see üle-eelmine aasta emal suhteliselt väikese tuluga.” Asjatundlikkus on kehv Et aasta arvestusse läheks kogu selle aasta ettevõtlustulult makstav sotsiaalmaks, arvutasid paljud FIE-d varasematel aastatel enne aasta lõppu ise juurdemakse välja ja tasusid selle ettemaksena veel samal aastal. Seda oli mõttekas teha just neil, kes hakkasid taotlema järgmisel aastal vanemahüvitist, sest siis läks kogu eelmise aasta tulu hüvitise määramisel arvesse. 2009. aastal jõustunud maksukorralduse seaduse muudatus aga välistas selle võimaluse. Seati sisse nn ettemaksukonto süsteem, mille järgi kantakse kõik maksed ühele kontole, kust maksuamet arvab maksude tähtajal vajaliku summa maha. Kui

isik kannab detsembris ettemaksukontole sotsiaalmaksuseadusega ette nähtud miinimumist suurema summa, jääb enammakstud summa ettemaksukontole ja sellele kehtib üldine tagastusnõue.

Vanemahüvitist arvutatakse seaduse järgi kõigile ühtemoodi.

Kärsna sõnul sisaldab FIE-de problemaatika kaht vastandlikku aspekti, milleks on ühelt poolt pisiettevõtluse soodustamine, teisalt aga kõigisse võrdne suhtumine. Võrdsus on tore asi, aga suurettevõtteid ei saa seada ühele pulgale FIEdega, nagu ei saa võrrelda Tallinna sissetulekuid Valgamaa omadega. Maakohtades on iseendale tööandjaks hakkamine sageli ainus viis ellu jääda, kuid iga kvartal sotsiaalmaksu avansilise maksena 275,24 eurot ehk aastas kokku 1100,96 eurot (17 226

krooni) tasuda käib paljudele lihtsalt üle jõu. „Tööandjate keskliit pole kindlasti nõus, et FIE-de sotsiaalmaksukohustus oleks väiksem kui palgatöötajatel. Nii et kui riik tahab tõsiselt ettevõtlikkust ja pisiettevõtlust arendada, peaks selle jõuga otsustama, mitte kuulda võtma vastukisajaid,” leiab Kärsna. „Ka EVEA ja need tegevusloamaksu ajajad ei tunne kahjuks tegelikult seda asja, mida nad muuta tahavad. Justiitsministeerium jällegi teeb ettevõtjaid õnnelikuks Lauri

Saatpalu laulu järgi: ma tahan sulle ainult kõike head ja kuidas saada, seda ainult mina tean. Selle taga on aga suhtumine, et fiendus on jama ja õige ettevõtlus käib läbi äriühingu. Tegelikult on igal asjal oma koht siin ilmas.” Kui vanemapalk ja töötuskindlustus, mida FIE-l ei ole, aga mida äriühingu juhatuse liige saab endale täiesti seaduslikult organiseerida, välja jätta, siis ei kohelda Kärsna sõnul FIE-sid praegu palgatöötajatega/tööandjatega võrreldes väga ebavõrdselt. Teisalt tähendab mehaaniline võrdsustamine tegelikult suuremate soosimist. „Meil aga on asjatundlikkusega kehvasti, alates riigikogust,” tõdeb ta. FIE-del on ka eeliseid – näiteks võivad nad vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida ja seda ei arvestata hüvitise summast maha. Asjaajamine on samuti kergem kui äriühingutel. „Meie FIE-de arvepidamine on muu maailmaga võrreldes nii lihtne, kui see üldse olla saab,” nendib Kärsna. Pärast seda, kui tuli nõue end äriregistris registreerida, on aga paljud FIE-d paraku üldse ettevõtlusest loobunud. Euroopa Liit samal ajal propageerib ettevõtlikkuse turgutamist, ennekõike iseendale tööandmise ehk fienduse levikut. „Kõige parem materjal aukude täitmiseks on kruus. Selles on palju eri suurusega osi ja seepärast täidab see augu kõige tihedamalt,” toob ettevõtlusekspert ilmeka võrdluse.

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918, koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee


Ettevõtlusleht | raamatupidamine

Raamatupidamine – üks väga oluline osa ärist Terje Leo AB Raamatupidamine OÜ Äri põhielemendid ja tasandid Äritegevuse kolmeks põhielemendiks loetakse missiooni, ettevõtte juhtkonda ning selle meeskonda. Missioon aitab määratleda ettevõtte eesmärgi ja suuna. Juhtkond langetab otsuseid ja hoiab äritegevuse missioonile keskendununa. Meeskond varustab ettevõtet äritegevuseks vajalike asjatundlike teadmiste ja oskustega (klienditeenindus, tootmine, varustamine, laomajandus, raamatupidamine jne). Äri tegemiseks ja selle õnnestumiseks on ettevõtete omanikel ja juhtidel ülimalt tähtis jälgida, et KÕIK alltoodud viis tasandit oleksid hästi korraldatud. Elu on näidanud, et tihti saab ettevõttele saatuslikuks, kui kas või üks tasand on halvasti, või halvemal juhul üldse korraldamata jäetud. See on ka peamisi põhjuseid, miks alustatavatest ettevõtetest nii vähesed ellu jäävad. Paneksin siinkohal alustavate ettevõtete juhtidele südamele, et nad näeksid tõsiselt vaeva ja planeeriksid oma äri kohe nii, et kõik tasandid oleksid võimalikult hästi korraldatud – see on ettevõtte jätkusuutlikkuse üks põhitingimus. Tuleb mõista, et tänapäevastes konkurentsitingimustes ei piisa ainult suurepärase toote või teenuse olemasolust. Äri viis olulist tasandit: • toode/teenus;

• õigusala (lepingud, patendid); • süsteemid (igasugune ärikorraldus – klienditeenindus, tootmine, varustamine, kvaliteedi tagamine jne); • suhtlemine (müük, turundus, ettevõttesisene suhtekorraldus); • rahavoog.

• ettevõtjal puuduvad piisavad teadmised ärist ning raamatupidamise võimalustest äri edendamisel; • ettevõtte juhid ei mõista aruandeid lugeda ning ei küsi raamatupidajalt ka sellekohaseid selgitusi, sest kardavad välja paista ebakompetentsetena; • raamatupidajal endal puuduvad oskused koostada ettevõtte vajadustele vastavaid aruandeid; • raamatupidajale esitatakse ebatäpsed andmed.

On äärmiselt haruldane, kui ettevõtte omanikul või juhil on kõik vajaminevad oskused kõigil äritasanditel suurepäraselt toime tulemiseks. Üldiselt on hea, kui omanikul või juhil on head oskused vähemalt ühel tasandil. Töö korraldamiseks ülejäänud tasanditel tuleb aga palgata abijõudu, tagades seeläbi ettevõttele selle jätkusuutlikkus. Raamatupidamine Rahavoog on mis tahes terve äri alus. Raha sissetulemise ja selle ettevõttest väljumise ajastamine võib määrata ettevõtte õnnestumise või ebaõnnestumise. Ettevõttel peab olema piisavalt vahendeid, et katta tegevuskulusid ja täita äriplaani. Ettevõtte elushoidmiseks on vaja teenida kasumit ning see ei tule iseenesest. Seega on oluline ettevõtte rahavoogude juhtimine. Ettevõtja peab täpselt teadma, millal, mille peale ja kui palju raha kulutada. Siin on juhile hindamatuks abiks hästikorraldatud raamatupidamine ja finantsnõustamine. Kõige suurem kasu on ettevõttele sellisest raamatupidamisest, mis aitab juhil aegsasti probleeme leida või ennetada. Tõeline professionaal suudab leida aruannetest selliseid varjatud andmeid, mis viitavad prob-

leemide olemasolule ka siis, kui näiliselt on numbrid veel täiesti korras – nad oskavad näha n-ö numbrite taha. Nad aitavad pöörata juhi tähelepanu nendele ülaltoodud äritasandi probleemidele, mis vajavad kohest vahelesekkumist, ning oskavad eristada neid probleeme, mille lahendamisega on võimalik tegelda mõnel muul hetkel. Loodan kõigi üksmeelele – et ettevõtte juhtkonna ja raamatupidamise koostöö tulemusena, mis aitab tihtilugu esilekerkivaid probleeme kui mitte ennistada, siis vähemalt lahendada neid juba eos, on äritegevuse väljund efektiivsem.

Tegelikkuses võiks selline koostöö, kus kasutatakse kõiki raamatupidamise pakutavaid võimalusi ettevõtte tõhusamaks juhtimiseks ja selle arendamiseks, olla rohkem levinud. Reaalsuses kasutatakse raamatupidajaid pigem sisuliselt kroonikakirjutajatena: viimastele makstakse palka või ostetakse raamatupidamisteenust selleks, et täita kohustusi riigi ees (maksudeklaratsioonid, aasta- ja statistilised aruanded). Õigete andmetega varustatud ning oskuslikult koostatud raamatupidamise aruanded on nagu kullaauk, kus leidub tohutul hulgal väärtuslikku materjali, mis aitab omanikel ja

juhtidel ettevõtet juhtida ja edasi arendada. Paraku tuleb tõdeda, et juhid/omanikud ei oska ise pahatihti raamatupidamistegevuse väljundina neile laekuvat infot oma töö kaigus ära kasutada, samal ajal ei pöörduta raamatupidamisaruannete paremaks mõistmiseks ka raamatupidajate poole. Põhjuseid, miks raamatupidajaid pahatihti äri arendamisse ei kaasata, on mitmeid. Nimetagem siinkohal mõned neist:

Lõpuks tekib muidugi küsimus, kuidas kõiki raamatupidamise pakutavaid võimalusi ettevõtte juhtimisel ja arendamisel maksimaalselt ära kasutada? Ainuõige vastus on siinkohal pidev mõlemapoolne selgitustöö. Ettevõtjad peavad rohkem huvi tundma ja julgelt küsima raamatupidajalt selgitusi koostatud aruannete kohta. Ettevõtte juhid peavad ennast paremini kurssi viima raamatupidamise pakutavate võimalustega äri edendamiseks. Raamatupidajad peavad omalt poolt õppima rohkem mõistma oma võimalusi ettevõtjaid aidata ning üha paremini ettevõtjatele selgitama raamatupidamisaruannete olulisust ettevõtte juhtimisel ja arendamisel. Ärge unustage, et raamatupidamine on äri üks tasanditest, mis peab olema hästi korraldatud.

KORRALDA OMA JÄRGMINE ÜRITUS VANALINNA SÜDAMES! Kui igapäevased toimetused takistavad keskendumist olulisele, siis ideede kasvuks ja arendamiseks on hea vahetada keskkonda.

KOOLITUS-, KONVERENTSI- ja PEORUUMID Teie kasutada on 8 ruumi, suurim ruumimahutavus vastuvõttude ajal on 250 inimest. Olemas on tehnilised vahendeid ürituse läbiviimiseks.

ÜRITUSED ja KOOLITUSED

www.opetajatemaja.ee Tallinna Õpetajate Maja pakub talvehooajal täiesti uusi ja juba aastaid hästi toimivaid huvi- ja täiendõppe kursusi.

27.01 Praktilise Psühholoogia ABC • 03.02 Näitlejameisterlikkuse ABC 07.02 Tantsulise teraapia kursus • 08.02 3D kujundusprogrammi Google SketchUp õpe algajatele 08.02 Portselanehete valmistamise kursus • 09.02 Dhjaana-jooga meditatsioonikursus - südameteadvus 09.02 Paarisuhte teekond • 09.02 Keraamika töötuba • 10.02 Qigong liikumiskursus 10.02 Klaasisulatuse 3 käiku • 14.02 Fotokursus edasijõudnutele 15.02 Erinevad religioonid – erinevad maailmad • 15.02 Akvarellimaali kursus 16.02 Programmi Adobe Photoshop algkursus • 20.02 Veebilehtede loomine 22.02 Lapsevanema baaskursus • 28.02 Individuaalse aiaplaani joonistamise kursus 21.03 Joogakursus energiakeskustest • 29.03 Lillemaal õlivärvidega 30.03 Hääl ja kõne jätkukursus • 30.03 Kunstiteraapial põhinev kursus Seiklusretk unistajatele

Koolitustele kehtib tulumaksu tagastus 21%.

www.opetajatemaja.ee, tel. 615 5161, info@opetajatemaja.ee


PATENDINDUS | Ettevõtlusleht

Eesti Euroopas ehk Kuidas kaitsta oma tööstusomandit Nii mõnigi ettevõtja hingab peale EURO tulekut võibolla kergemalt, ühine raha loob oluliselt lihtsamad kauplemisvõimalused. Samut i muutuvad paljud teenused, mida pakutakse Euroopas, hinna poolest lihtsamini võrreldavaks Eesti teenustega. Sarap ja Partnerid Patendibüroo Nii mõnigi ettevõtja hingab pärast euro tulekut võib-olla kergemalt – ühine raha loob oluliselt lihtsamad kauplemisvõimalused. Samuti muutuvad paljud Euroopas pakutavad teenused hinna poolest lihtsamini võrreldavaks Eesti teenustega. Üks valdkond, mida ei tohiks unustada, on kindlasti tööstusomand – kaubamärgid, leiutised, tööstusdisainid. Spetsialistide esimene soovitus kõlab – kui vähegi võimalik, kaitse oma äritegevust kõigi võimalike vahenditega. Oleme sellest kirjutanud ka eelmises Ettevõtluslehes, et kaitsmata tööstusomand on kulukam kui kaitstud. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast ja tegelikult on häid ning mõistlikke lahendusi kasutatud juba alates 2002. aastast, mil Eesti ühines Euroopa Patendikonventsiooniga. Euroopa Ühenduse kaubamärk Alustame kaubamärgist, sest see on tavaliselt see märk või tähis, mis firmast kõigepealt kodulehel või visiitkaardil silma jääb. Euroopas saab kaubamärgile kaitset taotleda Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) kaudu, kuhu esitatakse Euroopa kaubamärgitaotlus ja tasutakse vastav lõiv (900 eurot, kolm kaupade ja teenuste klassi, sellele lisandub patendivoliniku abi kasutamisel sõltuvalt eeltöö mahukusest u 290–650 eurot). Enne kaubamärgitaotluse esitamist tuleks andmebaasidele pilk peale visata veendumaks, et sellesarnaseid märke pole juba registreeritud. Hea abivahend on OHIM-i enda pakutav teenus TMView (www.tmview. eu), kuhu on koondatud rahvuslike ametite, EU ja rahvusvaheliste kaubamärkide andmed. Riikide nimekiri täieneb pidevalt, samuti on selle teenusega ühinenud Eesti. Kui kaubamärgitaotlus on esitatud, alustab OHIM selle menetlust, mille käigus kontrollitakse esitatud kaubamärgi registreeritavust (st vastavust nn absoluutsetele nõuetele, näiteks üks nõue on, et kaubamärk ei tohi kirjeldada kaupu – kaubamärk CLEAR VISION ekraanidele pole registreeritav) ning kui kõik on korras, teeb otsuse kaubamärk registreerida. Kogu protsess on küllaltki kiire ja registreerimistunnistuse võib kätte saada peaaegu poole aastaga (võrreldes Eesti Patendiametiga, kus menetlus võtab esitamisest kuni registreerimiseni praegu juba peaaegu 1,7 aastat). Lisaboonus on territoorium, millele kaitse laieneb – kogu Euroopa Liit. Küll peab aga sellise kiire registreerimisprotsessi juures rõhutama seda, et mõne EU liikmesriigi kaubamärgiomanik, kes märkab tema

kaubamärgiga identset EU kaubamärki, võib selle vaidlustada. Näiteks omades Eesti kaubamärki VISITRET saab selle omanik juhul, kui märkab, et keegi on samasuguse märgi kohta esitanud EU taotluse, selle vaidlustada. Samal ajal soovitame siiski äritegevuse olemasolul Euroopas tõsiselt kaaluda Euroopa Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamist. Eespool sai mainitud kaupade ja teenuste klasse, mis on vajalikud kaitstava kaubamärgi kaitseulatuse määramiseks. Kuigi klasside üldiseid päiseid kasutatakse palju (vt Eesti Patendiameti kodulehelt www.epa.ee), soovitame Euroopa kaubamärgitaotluse esitamisel kaupu või teenuseid täpsustada. Samuti toimib näiteks Ameerika Patendi- ja Kaubamärgiamet, kus kaubamärgi taotlus sisaldabki täpset kaupade ja teenuste loetelu. Sealjuures tuleb kaubamärgi registreeringu kehtivuse ajal omanikul kinnitada, et ta kasutab seda märki kõigis nimekirjas olevatel toodetel. Kindlasti soovitame pöörduda professionaalide poole, kes teid selles töös abistavad – nii taotluse koostamisel kui ka menetlusprotsessis OHIM-is. Euroopa disainilahendus Viimasel ajal on elavnenud toodete väliskujude kaitsmine tööstusdisaini-lahendustena. Jällegi saab Euroopas oma originaalse väliskujuga tootele kaitset taotleda Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) kaudu. Registreerimistaotluses esitatakse avaldus koos toote fotode või joonistega. Tasutav lõiv koosneb kahest osast – registreerimislõivust 230 eurot ja avaldamislõivust 120 eurot, patendivoliniku teenuse kasutamisel lisandub sellele alates 300–1500 eurot, sõltuvalt jällegi vajamineva töö hulgast (nt jooniste töötlemine on seejuures kõige ajamahukam tegevus). Silmas võiks pidada veel, et kui tootest on olemas eri variandid, tuleks ühes taotluses esitada mitu tööstusdisainilahendust ehk koondtaotlus. Veel tasub taotlejal meeles pidada, et kaitstav lahendus peab olema originaalne ehk see peab eristuma varasematest lahendustest. Näiteks õnnestunud kaitstud disainilahenduseks, millest eelmise aasta lõpus meedias kirjutati, oli nn LCDVF pildiotsija LCD-ekraaniga fotokaamerale (registreeritud EU tööstusdisainilahendus nr 001746116). Teatud juhtudel kehtib Euroopas õiguskaitse ka registreerimata disainilahendustele. Kaaluda tuleb kindlasti disainilahenduse registreerimist, mille korral saab kaitset pikendada 5 aasta kaupa kuni 25 aastani, vastukaaluks registreerimata EU disainilahenduse kolmeaastasele kaitsele. Kõik oleneb ettevõtte strateegiast ning eri võimaluste vahel aitab kindlasti orienteeruda professionaalne patendivolinik. Euroopa patenditaotlus Lisaks kaubamärgi ja disainilahenduse kaitsmisele ei tohi ära unustada ka oma firmas väljatöötatud uudse tehnilise lahenduse kaitsmist. Leiutiste kaitsmine on Euroopas võimalik Euroopa Patendikonventiooni (EPC) alusel, mis tähendab seda, et kaitsetaotlus esi-

Eesti patendivolinik Mikk Putk (vasakul) ning Eesti ja Euroopa patendivolinik, Eesti ja Euroopa disaini- ja kaubamärgivolinik Margus Sarap

Enne patenditaotluse esitamist: uuri või lase uurida tehnika taset. Enda lahenduse heade külgede kirjeldamiseks on vaja teada varasemate lahenduste puudusi. Kasuta riigi (EAS) pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ettevõtlikke toetatakse ning aidatakse, jälgi edulugusid meedias ja kasuta võimalusi enda ettevõttes. Kasuta professionaalsete konsultantide abi. Parem suurem aja- ja rahakulu alguses kui hiljem pikalevenivad vaidlused patendiametites.

tatakse Euroopa Patendiametile. Seal tehakse taotlusele formaalne ja sisuline ekspertiis, mis lõpeb patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsusega. Taotleja ei pea Euroopa kaitse saamiseks esitama hulgaliselt taotlusi Euroopa riikidesse ning sehkendama menetlustega nende riikide patendiametites. Esmalt kulutused, millega ettevõtja peaks arvestama EP patenditaotluse esitamisel – esitamise lõiv 105 eurot ja patendiotsingu lõiv 1105 eurot, patendivoliniku teenustasud jäävad sõltuvalt jällegi töömahust vahemikku 700–2500 eurot. Taotluse koostamisel on olulisel kohal leiutiskirjelduse ja patendinõudluse koostamine, sest eelkõige viimasest sõltub, kuidas läbib taotlus ekspertiisi ning mis on patendiameti eksperdi märkused või seisukohad patentsuse kri-

teeriumite (uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus) osas. Pärast patenditaotluse esitamist teostab Euroopa Patendiamet patendiotsingu ehk kontrollitakse varasemate tehniliste lahenduste olemasolu ning teeb sinna juurde samuti esmase arvamuse. Selle põhjal on taotlejal võimalik otsustada edasise kaitsmise otstarbekuse üle. Tavaliselt valmib otsinguaruanne enne prioriteediaasta lõppemist, nii et taotlejal on võimalik jätkata kaitsmist näiteks läbi rahvusvahelise patenditaotluse (PCT). Kui otsinguaruanne on olemas, avaldatakse patenditaotlus 18 kuu möödudes pärast esitamist koos otsinguaruandega ning siis on taotlejal kuus kuud aega esitada ekspertiisinõue koos vastava lõivu – 1480 eurot – ja märkimislõivu – 525 eurot – tasumisega. Seejärel teeb Euroopa Patendiamet leiutisele sisulise ekspertiisi, mis lõpeb patendi väljaandmise otsusega. Seejärel tuleb taotlejal väljaantud Euroopa patent jõustada EPC liikmesriikides tõlgete esitamise kaudu. See on see koht, kus alati sigineb vestlusesse noot, et Euroopa patent on kallis. Tõsi, sest tõlke teenustasud võivad küündida kuni 45 eurot 100 sõna ainult nõudluse tõlkimisel, kuid samal ajal ei tohi ära unustada, et tegemist on juriidilise dokumendiga, mis määrab kindlaks, mida on kaitstud ning mis peab vastu pidama kohtuvaidlustes võimalike patendirikkujatega. Kindlasti soovitame kasutada juba alguses professionaalide abi, sest ise esitades ei saa tehtud vigu tihti parandada enam ka oskaja. Siinkohal on paslik tõdeda, et Euroopas puhuvad vaikselt, aga kindlalt värskemad tuuled. Viimased paar aastat on ettevõtjate

Kasutage juba alguses professionaalide abi – ise esitades ei saa tehtud vigu tihti parandada enam ka oskaja. meeli ärevil hoidnud nn Euroopa Ühenduse patendisüsteemi loomine, mis on takerdunud peaasjalikult patenditekstide tõlkeprobleemide taha. Eks iga liikmesriik soovib, et patendidokumentatsioon oleks tema rahvuskeeles – see arendab oma tehnilise keele sõnavara, samal ajal aitab kohalikel ettevõtjatel aru saada patendidokumendist. Küll on tehtud ettepanek, et patenditekst tõlgitakse masintõlkeprogrammidega ning sellel on informatiivne iseloom. Selleks et patendiomanik saaks kedagi süüdistada tema patendiõiguse rikkumiseks, tuleb patendiomanikul teha korrektne tõlge ja esitada see võimalikule rikkujale. Euroopa Ühenduse patent Esialgu on Euroopa Ühenduse patendiga seonduv veel kõik paberil, kuigi EL-i liikmesriikide valitsused on deklareerinud, et Euroopas tuleb luua ühtne selge ning mõistliku hinnaga kaitsmisvõimalus leiutistele. Olemuslikult kujutab Euroopa Ühenduse patent võimalust patendiomanikul kehtestada Euroopa Patendiameti välja antud Euroopa patenti EL-i territooriumil. Jääksid ära suured tõlkekulud, võimalike patendi loovutamiste korral piisab ühest avaldusest patendiametile.

Usun, et Eesti ettevõtjatele, kes vähegi aktiivsemalt tegelevad uute lahenduste väljatöötamisega, on see väga hea perspektiiv lahenduste kaitsmiseks. Praktikas oleme kokku puutunud sellega, et EP patent jõustatakse ainult neis riikides, kus tõlkekulud on minimaalsed, samal ajal kui kaitset oleks vaja samuti naaberriigis. Kokkuvõtteks – aktiivsetel ettevõtjatel, kes tegutsevad laiemalt kui ainult Eestis, tasub alati oma tööstusomandi kaitsevõimaluste kaalumisel mõelda Euroopas pakutavatele võimalustele. Enda tööstusomandi kaitsmiseks Euroopas ei piisa ainult Eestis väljastatud kaitsedokumentidest. Sealjuures tuleb arvestada olemasolevate võimaluste paindlikkust ja otstarbekust nii rahaliselt kui ka strateegiliselt pikemas plaanis. Kasulikke viiteid: •• Siseturu Ühtlustamise Amet http://oami.europa.eu – EU kaubamärgid ja disainilahendused •• Euroopa Patendiamet www.epo.org/ – Euroopa Patenditaotlused •• www.patent.ee – alati valmis Teid nõu ja jõuga aitama, koos leiame klientidele parimad lahendused

•• Tartu kontor Kompanii 1c, 51004 Tartu tel 747 7058 •• Tallinna kontor Soo 46, 10414 Tallinn tel 5303 9088 •• e-post: patent@patent.ee •• www.patent.ee


Ettevõtlusleht | konverents

Põhjamaade suurim konverentsisaal pakub üllatusi 1830 istekohaga saal koos viie väiksema kinosaali ning moodsaima heli- ja valgustehnikaga on võimalus korraldada meeldejääv konverents nii läbiviijaile kui ka osalejaile. Signe Kalberg Solaris keskuse kõrval, sissepääsuga Rävala puiestee poolt, asub Nokia Kontserdimaja. Eesti suurim konverentside toimumispaik, brändinimega Solaris Tallinn on koduks põhjamaade modernseimale konverentsisaalile. Juba algusest peale nähti Nokia Kontserdimaja mitmeotstarbelise paigana, kus korraldada tervet hulka üritusi, alates teatrilavastustest, firmaesitlustest ja rokk-kontsertidest kuni ooperi, kammermuusika ja sümfooniaorkestriteni. Võimendatud ürituste jaoks on kontserdimajal Meyer Soundi võimendussüsteem, mis töötab käsikäes saali akustikaga. Nokia Kontserdimaja turundusja infojuht Katrin Kulderknup tunnistab, et kuna Solaris Tallinna suur saal on varustatud moodsaima video-, valgus- ja helitehnikaga ning Meyer Soundi elektroakustikasüsteemiga, ei oska paljud konverentsi läbiviijad pakutavaid võimalusi veel küsida ja kasutada. „Suurkonverentsi läbiviimisel omab aga just tipptasemel valgus- ja helitehnika olulist tähtsust ning muudab toimuva meeldejäävaks, lausa maagiliseks sündmuseks,” ütleb ta. Kogu kompleksis levib kiire ja tasuta internetiühendus. Suure saali esimesele rõdule on võimalik paigal-

dada kuni kuus tõlkekabiini tõlketeenuse pakkumiseks, mis saavad kasutada kohalikke heli- ja videokanaleid ning ka signaali salvestada. Peale suure saali lava on konverentsikorraldajate käsutuses ka 68-ruutmeetrine tagalava ja 93ning 100-ruutmeetri suurused külglavad koos vajaliku lavatehnikaga. Lava taga asuvad mitmed eri suuruses abiruumid ja garderoobid, mis on kõik varustatud monitoridega. Täiendavate ehk sidusruumidena on konverentsikorraldajatel võimalik kasutada seitset Solarise kino saali, millest viis on täieliku konverentsivalmidusega. „Praegu pole Eestis teist sellist nii suurt ja täieliku konverentsivalmidusega paika, kui seda on Solaris Tallinn,” ütleb Katrin Kulderknup. Ideaalne asukoht südalinnas Solaris Tallinn Konverentsikeskuse alad on kujundatud sobivaks ka liikumispuudega inimestele – ruumikad liftid, eraldi tualettruumid peaaegu igal korrusel ning spetsiaalsed istekohad saalis. Teenusepakkujatele on loodud eesmärgipäraselt sisustatud toitlustusalad koos abiruumidega. Peale catering-teenuse on viiel tasandil ja 3300 ruutmeetril laiuvaid Solaris Tallinna keskuse fuajeesid võimalik kasutada presentatsioonipindadena. 250-ruutmeetri suurune kohvik 0-korrusel sobib samuti nii toitlustamiseks kui ka eraldi seminariruumiks. Fuajeed ja kohvik on varustatud monitoridega, millel on võimalik kuvada ürituse infot. Solaris keskuses asub ka 45-kohaline eraldi sissepääsuga Tallinna pres-

Nokia Kontserdimaja

Praegu pole Eestis teist sellist nii suurt ja täieliku konverentsivalmidusega paika, kui seda on Solaris Tallinn.

sikeskus, mis sisaldab kogu vajalikku tehnikat tänapäevase pressikonverentsi korraldamiseks. Iganädalased Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsid just seal toimuvadki. Samas hoones asuvas Solaris keskuses on peale mitmete kaupluste tosin kohvikut ja restorani, mida

saavad konverentsi delegaadid kollektiivseks või individuaalseks einestamiseks kasutada. „Meie eeliseks, lisaks eri suurusega saalidele ja moodsaimale tehnikale, on ka väga hea, lausa ideaalne asukoht Tallinna südalinnas. Lühikese jalutuskäigu kaugusel

asuvad nimekad ja mugavad hotellid ning ka kaubanduskeskused. Kohe üle tee asub rahvusooper Estonia. Lennujaamast kestab konverentsile sõit vaid kümmekond minutit – kus mujal maailmas sellist võimalust kasutada saakski kui mitte Eestis,” ütleb Katrin Kulderknup.

•• 2007. aasta kevadel algas ehitus, katuse alla sai hoone 2008. aasta sügisel ning 2009. aasta oktoobris toimus pidulik ja suurejooneline avamine. •• Esinduslik suur saal laiub 3643 ruutmeetril ja mahutab kuni 1830 inimest: parteris asub 1029, I rõdul 493 ja II rõdul 308 istekohta. •• Parteri esimesed kaheksa rida on eemaldatavad, mille tulemusel vabaneb 190 ruutmeetrit põrandapinda ja parterisse jääb 716 istekohta. •• Suure saali lava mõõtmed on 20 x 14 meetrit ning portaali kõrgus 9 meetrit. Portaali taga asub ekraan suurusega 19 x 10 meetrit. •• Korraldaja käsutuses on samuti tagalava suurusega 68 m² ning kaks külglava 93 m² ja 100 m². •• Viie konverentsisaali tehnilised andmed: Saal 1: 525 istet, 612 m² Saal 3: 228 istet, 301 m² Saal 4: 183 istet, 230 m² Saal 5: 76 istet, 110 m² Saal 7: 86 istet, 107 m² •• Kontserdimaja fuajeed jaotuvad viie korruse vahel. Nende üldpind on 3300 m² ning need on varustatud toitlustusteeninduse (baarid, kohvikud) osutamiseks. •• Fuajeede pinda on võimalik kasutada samuti esitlus- ja näitusealana. •• VIP-teeninduseks pakutakse ruumina Teatrikohvikut, mille suurus on 250 m², ning 0-tasandi fuajeed, suurusega 750 m². •• 24 h avatud maa-alune parkla mahutab 233 sõidukit. Allikas: Solaris Tallinn Konverentsikeskus www.solaris-tallinn.com

Konn või termomeeter Konn istub tiig i ser val ja sulistab jalgupidi vees. Ligi astub eesel: „Kuule, konn, kas vesi on soe?” „Muide, mina istun siin nagu konn, aga mitte nagu termomeeter,” vastab konn. Ehk kas ja kellelt nõu küsida: See anekdoot tuletas mulle meelde ühe tuttava kurtmise, et kas masu pärast koondati need töötegijad ära, kes toodetest jagasid, sest nood said ju kõrgemat palka. Et kui vaja nõu ja abi, siis jääb liigagi tihti see saamata või veel hullem, kuuled vaid müügimeeste ninakaid kommentaare oma küsimusele. Et kuidas konn konverentsidega seotud on? Muidugi tehnika kaudu. Konverentsi üks olulisi osi on aga esineja mingi sõnum või mõte, ja esineja unistus on, et see nähtav ja kuuldav võimalikult kadudeta osalejateni jõuaks ja meelde jääks. Ja nüüd tuleb appi konverentsitehnika, mille esmane funktsioon on toimiva töökeskkonna loomine nii esinejale kui ka osalejatele. Selle töökeskkonna loomiseks on aga vaja projektoreid, ekraane, monitore, kõlareid, tõlkeseadmeid, miksereid, laserosutajaid, kaameraid, pleiereid, kaableid, hiiri, kellasid, kangast, teipi, aega ja teadmisi, lisaks kogemusi. Ning millistele põhiküsimustele see keskkonna looja (tehnika hankija) peaks vastused leidma. Esimene ja kõige raskem küsimus: Kas kellegi nõu ja abi on üldse vaja? Kui igapäevane töö on konverentsi-

tehnika ja hobi on tehnika, siis kindlasti mitte. Muude erialade töötajatele soovitaks küll.

Ettevalmistusaeg Tähendab vaid seda, et teatud tehnilise keerukuse juures on mingi ajaline miinimum. Ükskõik kui suurte kogemustega on autojuht – 15 minutiga pole võimalik Tallinnast Tartusse sõita.

Teine küsimus: Kellelt küsida? Esmalt tulevad meelde tuttavad inimesed, lisaks veel oma ala väga head spetsialistid. Aga kas ja kui palju nad teavad konverentsitehnikast? Kas telerite hulgimüügiga tegeleva firma raamatupidaja ikka teab täpselt, mida konverentsisaali sisustamiseks vaja on? Või see tore noormees, kes alati oskab arvuti jälle käima saada? Liiga tihti laiendatakse oma erialaseid oskusi ka end muudes valdkondades asjatundjaks pidades. Vähem tuttavad aga mõtlevad, et mis seal ikka keerulist on. Küll kuidagi valmis teeb, sest muidu läheb ju töö ja raha majast välja. Kõige paremat nõu saab siiski firmast, kes on konverentsitööga seotud nii müügi kui ka rendiga. See on kogemus nii teooria kui ka praktika poolelt. Neile on kompetents ju konkurentsis püsimise alus. Kunagi pole palju ka küsida, et mida siiski tehtud on, kust on teadmine pärit ja kuidas tehtuga rahule jäädi. Nõustajalt peaks küsima: „Kust sa seda tead?” Kolmas küsimus: Kuidas ja mida küsida? Kui plaanis on suurema või väiksema konverentsikeskuse rajamine, siis on lisaks ruumide planeeringule abi ka umbkaudsest eelarvest, mis tehnika soetamiseks planeeritud. Lõppsummat teades on võimalik töötavat lahendust koostada juba kohe sobivaid tooteid valides. Muidu võib juhtuda, et näiteks objekti eelarvestaja

lihtsalt tõmbab maha iga 4. rea, et saada lõppsumma klappima, ning terviklahendus enam ei toimi. Kui aga vajate tehnikat mingi ühe- või mitmepäevase konverentsi tarbeks, on määrava tähtsusega järgmised komponendid-kriteeriumid: • stsenaarium, idee, kujutlus, kontseptsioon; • toimumise koht; • sündmuse algus- ja lõppaeg; • ettevalmistusaeg ja kes veel samal

ajal toimetavad; • milliseid vahendeid soovivad esinejad ja milliseid materjale nad kasutavad ettekanneteks; • eelarve. Stsenaarium Näiteks konverents 500 osavõtjaga või koolitus 50 töötajale tähendavad täiesti erinevaid tehnilisi lahendusi, kuigi mõlemal juhul kasutatakse sama nimetusega seadmeid. Tehni-

kafirma saab ka stsenaariumi põhjal anda soovitusi seadmete kasutamiseks, mille olemasolust tavakasutajal aimugi pole. Koht Konverentsi saab pidada kontserdisaalis, teatris, konverentsikeskuses, spordihallis või telgis. Igal kohal on oma tehnilised võimalused ja mõni ideena kaunis lahendus võib minna tehniliselt mõttetult kulukaks.

Eelarve Põhimõtteliselt on kaks käsitlust: kui näiteks on show tegemiseks 500 eurot, siis saab ju kokku mõelda 2500 eurot maksva stsenaariumi ja hakata otsima, et kes selle 500 euro eest ära teeb või küsida otse, et mida lahedat on võimalik 500 euro eest ära teha. Ei tasu loota vähempakkumiskonkursi imettegevale jõule, see muudab kümmekond protsenti, mitte 10 korda. Parima lahenduse saavad pakkuda konverentsitehnika rendifirmad tänu kogemustele ja heale seadmete võimaluste tundmisele. Et autod ja videotehnika on asjad, millest kõik kõike teavad, siis mõned vihjed – alati võib küsida, et kust ja kuidas sa seda tead ning kas sinu tehtud suur koolitus on ikka sama suur kui minu suur koolitus (teha saab ju nii 30 kui ka 3000 osalejale korraga). Ehk kõik, kes kalasuppi on söönud, ei oska veel uhhaad keeta. Lisateavet konverentsitehnikast pakub: Telefon: 630 7474, mobiil: 509 7150 E-post: rent@avision.ee www.avision.ee Konverentsilt konverentsile alates aastast 1993 Ivo Kõvamees AVISION AS-i juhatuse liige


turvalisus | Ettevõtlusleht

GSMvalve tõi turule Eestis enneolematud ja innovaatilised valveseadmed Foto: Rene Suurkaev

Turvaseadmeid pakkuv ettevõte GSMvalve hakkas hiljuti müüma valveseadmeid, mille abil on võimalik tõsta ettevõtte, avaliku r uumi, liikluse, kodu jm turvalisust senisest enneolematult kõrgele tasemele. Iisraeli firma IOI esialgu militaarseks kasutuseks loodud valvekaamerate lahendused ja videoanalüüsi süsteemid võimaldavad rakendada valvesüsteemides funktsioone, mida Eestis ei paku ükski teine ettevõte. Videoanalüüsi süsteemi on võimalik rakendada ka analoogkaamerate valvesüsteemide puhul – GSMvalve uuendab süsteemi, et seda saaks vastavalt rakendada. GSMvalve müügidirektori Egert Hiiekännu sõnul saab videoanalüüsi programmi abil lisada valvesüsteemile väga mitmekülgseid funktsioone, mis võimaldavad tuvastada valvataval alal muutusi lausa väikeste detailideni. Samal ajal pole vaja karta valehäireid – häire vallandub vastavalt etteantud funktsioonile. IOI-valvekaameratele pole tarvis analüüsisüsteemi eraldi lisada – see on kaamerasse juba sisse ehitatud. Samuti pakub GSMvalve Kanada firma Avigilon digitaalkaameraid. Avigilon on ainus firma maailmas, kes toodab kuni 16-megapikslisi digitaalkaameraid. Nii suure eraldusvõimega kaameratega on võimalik tuvastada inimsilmale märkamatuid objekte. Mõistmaks, kuivõrd mitmekülgseid lahendusi analüüsisüsteem valvamisel rakendada võimaldab, kirjeldab Hiiekänd neist olulisemaid. Sissetungi tuvastamise süsteem Näiteks sissetungi tuvastamise süsteem annab tavapärastele valvesüsteemidele sootuks laiemad, aga samal ajal täpsemad funktsioonid. Tuvastamise režiime on mitmeid – piirkonda sisenemise tuvastus ning katkestusliin ehk katkestatud liini tuvastus. Tuvastamisrežiimi puhul vallandub häiresignaal, kui inimene või sõiduk siseneb keelatud alale. Tõsi, nii kirjeldatuna tundub see nagu iga teisegi valvesüsteemi võimalus, ent süsteemi saab tööle seada just nii, et valvata saaks vajadusel teatud piirkondi, keelata liikumist määratud piirkonnas ja ka suunas jne. Seega saab näiteks ühel ja samal valvataval tegevuspaigal tuvastada nii vales suunas liikuvaid sõidukeid kui ka valve all olevale alale sisenevaid inimesi. „Näiteks saab määrata, et häire vallandub kohe, kui sõiduk liigub liikluseks keelatud alal. Või kui inimene siseneb valel kellaajal teatud territooriumile,” selgitab Hiiekänd. Süsteem sobib ideaalselt igasuguse loata sissetungi tuvastamiseks: ohtlikesse piirkondadesse (nt basseiniruumi, pooleliolevatesse ehitistesse) või tavaliselt inimtühjadele aladele sisenemine (vandalismi vältimiseks), keelatud alale ronimine, ebatavaline liikumine, keelatud suunas sisenemine või väljumine, tööajavälisel ajal tööruumidesse sisenemine, kui see on keelatud; tulekute-minekute salvestamine jne.

GSMvalve müügidirektor Egert Hiiekänd Katkestatud liini tuvastuse puhul aktiveeritakse häire siis, kui isik või sõiduk „murrab läbi” spetsiaalse süsteemis virtuaalselt määratletud eraldusjoone. Tuvastussüsteemi saab seadistada kas nii, et keelatud on igasugune eraldusjoone ületamine, või nii, et lubatud on üksnes ühes suunas liikumine. Näiteks võib tuua ühesuunalistel tänavatel liikumise, kindlaks määratud liikumisega tolli- ja tehaseplatsid, piiriületuspunktid, tunnelid ning sillad. Järelevalveta jäetud pagasi tuvastamine Ent mitte vaid inimesed või sõidukid ei vaja valvamist. Teateid kahtlastest esemetest kuuleme üsna sageli ja kuigi tegemist ei pruugi olla lõhkekehaga, ei saa seda välistada ning on hea, kui niisugune ese võimalikult kiiresti tuvastatakse. GSMvalve järelevalveta jäetud pagasi tuvastamise süsteem aktiveerib häiresignaali kahtlase eseme (paki, koti, kohvri, kompsu vms) tuvastamisel valvatavas piirkonnas. Ühtlasi saab tuvastusfunktsiooni seadistada nii, et süsteem eirab esemeid, mis on nende läheduses viibiva isiku järelevalve all. Näiteks ei vallandu häire, kui inimene koti korraks maha paneb või pingile toetab. Häire vallandub, kui ese jääb järelevalveta, ühtlasi on võimalik salvestuse abil kindlaks teha, kes eseme maha jättis. Kahtlast pagasit ei tuvasta süsteem üksnes siis, kui see sündmuskohta tuuakse ja paika asetatakse, vaid ka siis, kui see pillatakse maha või visatakse sündmuspaigale kohast, mis jääb valvekaamera vaateväljast kaugemale.

Süsteem sobib ideaalselt võimalike pagasiks maskeeritud pommide, raudteel olevate ohtlike takistuste, langenud kivide, rämpsu, sõiduteel või lennukite maandumisrajal paiknevate esemete, maha jäetud kottide jm tuvastamiseks. Samuti on niisugune valvesüsteem igati omal kohal avalikus (linna)ruumis – bussipeatustes, puhkealadel jne. Eseme eemaldamise tuvastamine Samal ajal võimaldab videoanalüüsi süsteem tuvastada ka eseme eemaldamist – häire antakse kohe, kui ese eemaldatakse oma senisest asukohast. Süsteem võimaldab valvata hinnalisi esemeid, nt ettevõtte sisustust, näituste ja muuseumite väljapanekuid, mälestustahvleid ja -märke, linnamööblit (pingid, prügikastid, kiiged jm). Meenutagem, kui tihti meie tänavatel lihtsalt laamendatakse ja lõhutakse – kirjeldatud süsteem on suurepärane täiendus meie omavalitsuste ja politsei kasutuses olevatele turvasüsteemidele, millega tänavaid jälgitakse. Peatunud sõiduki tuvastamine Samuti on avaliku korra, sh õige liiklemise üle tagamisel ideaalne peatunud sõiduki tuvastamise funktsioon. Süsteem aktiveerib häiresignaali, kui tuvastab peatunud sõiduki sellises valve all olevas piirkonnas, mis on parkimise, sõiduki maha või seisma jätmise, kuid ka masinarikke tekkimise suhtes tähelepanu all. Süsteem sobib kasutamiseks kohtades, kus on vaja ära hoida ja salvestada sõidutee tõkestamist ning tuvastada valesti parkimist, raudtee ülesõidu

blokeerimist, sõiduteel parkimist, kahtlast parkimist, sõiduraja tõkestamist sõiduki rikke tõttu, sõidukite saabumist sadamasillale, värava ees ootamist jm. Viivitamise tuvastamine Süsteem peab silma peal ka inimesel või inimrühmal, kes jäävad valvatavale alale määratud ajast kauemaks. Häiresignaal aktiveerub, kui tuvastab valve all olevas piirkonnas pikemat aega viibiva isiku või isikute rühma. Et süsteem on sündmusepõhine, saavad operaatorid võimalike ohtude kohta pidevalt teavet, mis võimaldab neil kohe sündmuste käiku sekkuda ja otsustada, milliseid samme astuda. Häiresignaali saab seadistada vastavaks eri stsenaariumidele, näiteks varjumisele, keelatud piirkonda sisenemisele ja tülitamisele. Ühe ainsa klõpsuga taasesitatakse ekraanil video selle kohta, kuidas ja millal kahtlusalune isik sündmuspaika ilmus. Süsteem sobib kahtlaste isikute avastamiseks ja eemale tõrjumiseks pankade, valitsusasutuste, saatkondade, kultuuriliste ja religioossete ning suurt turvalisust nõudvate paikade, äriettevõtete ja eluhoonete ümbrusest. Egert Hiiekänd tõdeb, et videoanalüüsi süsteem tõhustab oluliselt turvatöötajate tööd. Turvatöötaja võib ju videopildis valvatavat ala jälgida, ent kui tal on korraga silme eest pildid mitmest kohast ja situatsioonist, ei pruugi ta võimalikke ohtlikke olukordi või korrarikkumisi avastada. Katsetega on kindlaks tehtud, et jälgides mitut videopilti samal ajal hajub inimese tähelepanu umbes 15–20 minutiga. Videoanalüüsi süsteemi olemasolul kuvatakse

häireolukord pop-up-aknas koos heliga, millele inimene saab kohe reageerida. Leiab inimesed ja autod Avigiloni videoseiresüsteem võimaldab analüüsida ja selle abil leida üles inimesi, autosid jne varasematelt salvestitelt. Siia sobib jälle näide elust enesest – pole ju sugugi harvad juhtumid, kus politsei palub kaaskodanike abi isiku tuvastamiseks videolõigukese abil. Enamasti on tegu suhteliselt uduse pildiga ning isiku kindlaks tegemine selle abil pole kuigi hõlbus. Videovalve süsteem suumib selge ja äratuntava pildi inimesest ka siis, kui salvestis hõlmab väga suuri rahvahulki: staadionipublikut, kontserdikülastajaid jne. Hiiekänd lisab, et süsteemi abil on võimalik

inimest tunnusmärkide abil pildilt ka otsida – süsteemile antakse vastavad parameetrid (nt pikk, tumedapäine, sinises jopes mees) ette, mille abil ta tuvastab kirjeldusele vastavad isikud. Täpselt samamoodi saab salvestiselt otsida ka autosid. Kaamera vaatevälja jäävate autode numbrid salvestatakse ning kui analüüsisüsteemi sisestada number, on otsitav, juhul, kui ta on salvestisel, peagi leitud. Lisaks on teada, millisel kuupäeval ja mis kell masin sündmuskohal viibis. Samal põhimõttel saab salvestiselt otsida ka näiteks teatud automudeleid. Tõepoolest – kirjeldatud võimalused pole vaid seriaalidest tuntud CSI kriminalistide pärusmaa, vaid rakendatavad ka siinsamas Eestis.

GSM koduvalve – populaarseim juhtmevaba süsteem Eestis •• Kõrgtehnoloogia kõrval jätkab GSMvalve ka oma tavapäraste toodete: juhtmevabade mitmekülgsete funktsioonidega kodu-, büroo- ja autovalvesüsteemide pakkumist. Tegu on valvesüsteemidega, mis teavitavad klienti ja tema määratud isikuid mobiilside teel eri häireolukordadest. •• GSMvalve on olnud pikka aega autode GPS-positsioneerimisteenuse turuliider Eestis, omades 5500 autoga üle 50 protsendi Eesti turust. •• GSMvalve tooteportfelli kuulub ka eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud TeleAbi teenus, millega saab vajadusel 24/7 kiiresti ühendust GSMvalve operaatoriga, kes tagab igakülgse ja kiire abi vastavalt tekkinud probleemile ja olukorrale. Kahe aasta pikkusesse teenuse pakkumise aega jääb ka kolm väga tõsist juhtumist, kus eaka hätta sattunud inimese elu õnnestus päästa, sest nad olid liitunud TeleAbi teenusega. •• GSMvalvel täitus äsja 11 000 SIM-kaarti valvesüsteemides kõikjal Eestis. •• Ettevõte tegutseb ka Lätis ja Leedus.

GSMvalve OÜ

Asukoht: Tallinna esindus, Ehitajate tee 114, VI korrus Tartu esindus, Sepa 15c, I korrus Võta ühendust: klienditeeninduse telefon kõikjal Eestis: 687 0722 (24 h) E-post: info@gsmvalve.ee | Vaata lähemalt: www.valve.ee


Ettevõtlusleht | tööstuspargid

Virumaa tööstuspark – uus ettevõtluskeskkond Narvas Vi r umaa tööst uspark on esi mene t änapäevaste teede ja tehnovõrkudega var ust at ud et tevõt lusala Narva piirkonnas. Ida-Virumaa on suurima arengupotentsiaaliga piirkond Eestis, kus on sadamad, raudtee ja energia. Uue tervikliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomiseks on siin ka piisavalt vaba tööjõuressurssi. Vaivara vallas, Narva linna vahetus läheduses asub Virumaa tööstuspark, mis ehitab Euroopa regionaalarengu fondi kaasrahastatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi ja PRIA toel esimest tänapäevaste teede ja tehnovõrkudega varustatud ettevõtlusala Narva piirkonnas. Uus äripiirkond pakub hulgaliselt võimalusi väiketööstusele, logistikafirmadele, jaemüügiettevõtetele (autokeskused, rauakaubad) jne. Tööstuspargi krundid jäävad 3500–5000 m² vahele, kuid väiksemaid krunte on võimalik ka üheks suuremaks kombineerida. MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse esimehe Priit Kotkase sõnul ehitatakse tehnovõrkudest välja vee- ja reoveevarustus, gaasivarustus, tänavavalgustus, sadevee- ja sidekanalisatsioon. Samuti rajatakse teed, tänavad ja kergliiklustee ühendus Narvaga. Elektrivarustuse tagab VKG Elektrivõrgud vastavalt kliendi soovile. 2011. aasta kevadeks valmib tööstuspargi esimene etapp ja see on planeeritud u 40 ha suurusele alale. Rajatav äripiirkond asub keskuse ja Tallinna mnt vahel, mis

tagab mugava juurdepääsu maanteelt ning varjab keskust maanteemüra eest. Parkimis- ja pargiala eraldab äripiirkonda keskusest, kuid need on omavahel siiski ühendatud põhja-lõunasuunalise haljasalaga. Virumaa tööstuspargi eelised: • tänapäevaste tehnovõrkude ja vajalike energiaressursside olemasolu; • traditsioonilise tööstuspiirkonna kogemusega tööjõu olemasolu, Narva linnas elab üle 65 000 elaniku; • hea transpordiühendus, ala piirneb vahetult Tallinna–Narva– Peterburi maanteega. Narva raudteejaama on u 2 km, Sillamäe sadamasse u 20 km; • ehitusõiguse olemasolu – klient saab kohe pärast lepingu sõlmimist alustada projekteerimise ja seejärel ehitamisega; • professionaalne avalik teenus – Virumaa tööstuspark asub väga head avalikku teenust osutava Vaivara valla territooriumil. Projekt „Narva Futura” Virumaa tööstuspark on üks osa suuremast projektist „Nar va Futura”, mis hõlmab u 320 ha suurust piirkonda. Projekt on terviklik nägemus uuest elu- ja ärikeskkonnast, mille eesmärk on kujundada Narva ja Narva-Jõesuu vahelisest alast järgnevate aastakümnete jooksul elujõuline piirkonnakeskus. Nägemus ühendab olemasolevad ideed eri piirkondadest, detailplaneeringud ja planeeringute projektid ning olemasolevad

asulad. Lõpptulemus on tänapäevane kooslus suur- ja äärelinlikust ruumist, mille realiseerimisel on püütud maksimaalselt ära kasutada suurepärast asukohta, pakkumaks elanikele ümbritseva loodusega orgaaniliselt seotud turvalist

keskkonda. Tervikliku lahenduse loomiseks joonestasid piirkonna paberile Eesti ja Soome juhtivaid linnaruume planeerivad arhitektibürood. Piirkonnas on juba alustatud teede ja kommunikatsioonide väljaehitamist.

MTÜ Virumaa Tööstuspark Pargi 2, 40101 Sinimäe | Vaivara vald, Ida-Virumaa www.virupark.ee | www.nordland.ee Priit Kotkas MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse esimees tel +372 503 7711 | e-post: priit.kotkas@nordland.ee

Jüri TEHNOPARGIS

Müüa ja rentida kaasaegsed äri- lao- ja tootmispinnad

www.kodugrupp.ee

6 277 566

Ettevõtlusleht  

jaanuar 2011

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you