Page 1

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629


– s u d n e h a l e t n i Uudne vahese tne

h i l a j k i l k i v r kiire, te

Fibo Lux 88 vaheseinasüsteem on Eesti turul pakutavatest kividest ja kergetest vaheseinalahendustest kõige innovaatilisem ning täiuslikum süsteemne terviklahendus – see sobib nii kuivade kui ka märgade ruumide kergvaheseinte ehitamiseks. Fibo Lux 88 vaheseinasüsteemi saab kasutada nii uusehitistes kui ka renoveeritavates hoonetes. Lõpuni läbimõeldud toodete komplekt muudab müüriladumise töö mugavaks ja kiireks ning kindlustab kvaliteetse lõpptulemuse. Plokid on mõõdutäpsed, ühtlase sileda pinnaga ning otstest punnide ja soontega. Selline plokkidevaheline tappliide teeb ladumise lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes traditsioonilise müüriladumisega. Segu asemel kasutatakse kiviliimi illbruck PU 700, mille kulu on väike – vuugi paksus on ainult u 2 mm. Laotud seinad on tugevad ja piisava jäikusega ning seinu saab laduda korraga täies kõrguses lõpuni välja. Plokkide sile pind ja õhuke vuuk võimaldavad seinu viimistleda õhukese pahtlikihiga. Plokkides olevaid õõnsusi saab kasutada elektrijuhtmete ja veetorude kanalitena.

Fibo Lux 88 vaheseinasüsteemi kuuluvad tooted:

• Fibo Lux 88 vaheseinaplokid (tavaplokid, ½-plokid), mis on juba alusele kokku komplekteeritud. • Fibo Lux 2500 profiil on spetsiaalse kujuga teraprofiil, mis järgib ploki mõõte. Terasprofiili kasutamine lihtsustab oluliselt müüritööde tegemist ja seda saab kasutada: - seina ladumise alustamisel ja lõpetamisel; - kergete vaheseinte omavaheliseks ja teiste seintega sidumiseks; - deformatsioonivuugi ja silluste tegemisel. Profiil on 2500 mm pikk, 88 mm lai ja on valmistatud ploki soone mõõtu arvestades. Profiili kasutamine hõlbustab sirge seina ladumist, võimaldab müüritöid kiiremini teha ja annab laotavale seinale suurema jäikuse. Profiil sobitub täpselt ploki soonde ega jää seina pinnalt nähtavale. Profiiliga on komplektis müürisidemed (1 profiil ja 4 müürisidet). • Müürisidemed on profiili ja vaheseina omavaheliseks sidumiseks – side paigaldatakse igasse teise horisontaalvuuki liimikihi sisse. • Müürinööri klamber on müürinööri kinnitamiseks. Klamber kinnitatakse profiili külge spetsiaalse ühenduse abil, mille külge saab omakorda asetada müürinööri, lähtudes laotava plokirea ülemise serva kõrgusest. Kiviliimi kasutamine ja plokkidevaheline tappühendus võimaldavad ehitada kuni 3,5 m kõrguseid vaheseinu. Kiviliim kantakse ainult plokkide horisontaalpindadele, vertikaalvuugis liimsegu ei kasutata. Kui seina pikkus on üle 6 m, tuleb pragude vältimiseks ette näha deformatsiooni vuuk. Samuti tuleb deformatsiooni vuuk teha märja ja kuiva ruumi ühenduskohale. Avade sildamiseks on kaks lihtsat lahendust: - liimida kokku 3 Fibo Lux 88 plokki valmistades nii 1,5 m pikkuse silluse - kasutada Fibo Lux 2500 profiili, mis asetada ava kohale, toestada ja jätkata plokkide ladumist Tugipinna pikkus mõlemale poole peab olema minimaalselt 150 mm. Kui plokid on laotud ½ seotisega, moodustavad plokkides olevad avad vertikaalse püstiku, kuhu on lihtne paigutada elektrijuhtmete ja veetorusid. Avad pistikupesadele puuritakse seina vastava suurusega toosipuuriga. Plokkide sile pind ja õhuke vuuk võimaldavad seinu viimistleda õhukese pahtlikihiga. Kuivades ruumides võib kasutada liimsideainel valmistatud pahtleid. Niiskete ja märgade ruumide pahteldamisel soovitame kasutada niiskuskindlaid tsementsideainel valmistatud pahtleid.

Kokkuvõtteks

Margus Tint, tootejuht Saint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus

Lisainfo www.weber.ee

Lux 88 lahendusel on võrreldes teiste vaheseinalahendustega mitmeid eeliseid. Tegemist on kiviseinaga, kuid see on tõesti lihtsalt ja kiirelt ehitatav ega nõua töömehelt erilisi oskusi. Plokkides on õõnsused, mille kaudu saab kommunikatsioonid (elektrijuhtmed, torud jne) väga lihtsa vaevaga paigaldada. Et plokid paigaldatakse liimiga, toimub seina ladumine kuiv-meetodil. Usume, et Lux 88 lahendus pakub huvi nii arhitektidele kui ka ehitajatele ja see muutub väga arvestatavaks alternatiiviks karkass-seintele.


3

Kui dušinurk vajab uuendust Kõik eluruumid vajavad aeg-ajalt värskendust, nii on ka vannitoa ja dušinurgaga. Foto: Shutterstock

Kairi Oja vabakutseline ajakirjanik Et remondiga kaasnevad alati kulud, on arukas endale esmalt selgeks teha, kas piisab silikoonist ja plaatide puhastamisest või tuleb ette võtta kapitaalsem ja ka tunduvalt kulumahukam töö. Kõik, mida kasutame, kulub ja väsib ajaga – nii kipuvad ajas käest minema ka vannitoad ja dušinurgad. Põranda- ja seinaplaadid tuhmuvad ja määrduvad, vesi ja kasutatavad pesuvahendid muudavad vuugivahed ajapikku näotuks. „Märksa tõsisem mure on juba lekked, mis võivad omakorda põhjustada väga tõsiseid probleeme. Kui dušinurk on paigaldatud ebakvaliteetselt, on hilisem lekke tekkimise tõenäosus väga suur, samuti võivad ilmneda ummistused ja hallitus,” räägib vannitubade remontimisega igapäevast leiba teeniv Argo Laul ettevõttest OÜ Vaba. Laulu sõnul määrab dušinurga kasutusea selle esialgse ehituse ja paigalduse kvaliteet. „Korraliku vannitoa ja dušinurga ehitamisel pole iga hinna eest kokkuhoid kuigi arukas, tegemist on ju pikaajalise investeeringuga. Kui dušinurk on esialgselt korralikult ehitatud, piisab üldjuhul mõne aasta pärast vaid pindade üle plaatimisest ja aksessuaaride vahetusest, et anda nii dušinurgale kui ka kogu vannitoale tervikuna tuntavalt värskem ilme.” Hinda dušinurga ja vannitoa olukorda

Vannitubade ehituse ja remondiga tegelemisel aastatepikkuse kogemuse omandanud Valdur Kibus ettevõttest Lindert OÜ räägib, et kavandatava dušinurga remondi peaks määrama ruumi reaalne olukord. „Kui midagi silma riivab ja igapäevaselt häirib, on see piisav põhjus lihtsamaks sanitaarremondiks. Kui aga santehnika olukord nõuab väljavahetamist, peab alati arvestama ka vajadusega vahetada välja vee- ja kanalitorustikud. Esiteks seetõttu, et eriti

Kavandatava dušinurga remondi peaks määrama ruumi reaalne olukord. kanalitorustikud on üsna kindlasti sklerootilised, st sadestunud sodi täis, teiseks ei pruugi uuem tehnika enam vanade torustike külge sobida.” A-Klassi Hooldus OÜ (kaubamärk Tehnohooldus) konsulteeriv spetsialist Taavi Kiis räägib, et sõltuvalt vannitubade lahendustest on dušinurk kas rohkem või vähem eraldiseisev vannitoa osa, seega tihtipeale alustatakse dušinurga renoveerimisega, kuid lõpptulemusena saab renoveeritud kogu vannituba. „Hiljem järele mõeldes oleksime teinud palju asju teistmoodi ja paremini, kui oleksime alguses arvestanud kogu vannitoa renoveerimisega. Seega tuleb hinnata hetkeolukorda, rahalisi võimalusi ning võimalikke uusi lahendusi,” soovitab Kiis. Kui võimalus dušinurga renoveerimisele kulutada ei ole suur ja dušinurk on täiesti kasutamiskõlblik, saab Kiisi sõnul lihtsalt ja odavalt dušinurgale uue näo vuukide renoveerimise, plaatide puhastamise ja näiteks uue segisti paigaldamisega. „Samuti pikeneb vuuke uuendades ka kogu dušinurga eluiga, sest vanadest pragunenud vuukidest pääseb vesi plaatide alla ning vahele ja plaadid võivad hakata lahti tulema,” lisab ta. Oluline on välja selgitada, ega

vesi ei ole pääsenud kuskilt seina- ja põrandakonstruktsioonide vahele. „Kui lahtiseid plaate, hallitust ja niiskust nurkades ei ole, on tõenäoline, et aluskiht on terve ja veekindel. Vana vuugisegu saab plaatide vahelt väga edukalt välja lihtsa vahetatava teraga vuugikraabitsaga, mida saab paljudest ehituspoodides. Plaatide puhastamiseks on palju vahendeid, kindlasti oskab kogemustega klienditeenindaja selgitusi anda. Vuukides uuesti sama või teistsuguse tooniga vuugiseguga ning vahetades segisti, vannikardina ja nurgariiuli, on dušinurgal hoopis teine väljanägemine. Peaks saama hakkama saja euroga,” julgustab Kiis. Kui aga selgub, et vesi on pääsenud plaatide taha ja alusplaatide/konstruktsioonide vahele, tuleb põranda/seinakattematerjal (plaadid) piisavalt eemaldada ja kindlaks teha, kui palju kahju on vesi tekitanud. Kui vesi konstruktsioone kahjustanud ei ole, lase ruumil korralikult kuivada ja seejärel tee üle niiskustõkke ja hüdroisolatsiooniga,” õpetab Kiis. Hüdroisolatsiooni paigaldades tuleb tema sõnul kindlasti jälgida, et nurgad ja trapiümbrused saaksid korralikult kokku määritud. „Soovitav on kindlasti kasutada

nurgalinte ja trapitugevduslappe. Hüdroisolatsiooni tasub kanda peale vähemalt kaks kihti, nurkadesse ja trapiümbrustesse ning ka põrandale kolm kihti.” Näpunäiteid! •• Levinuim ja üldjuhul kestvaim seinakattematerjal on traditsiooniline glasuuritud plaat. Kasutatakse ka reljeefseid ja toonitud klaase, liimitavaid seinapaneele ning tapeeti, mis lakitakse mitmekordse tugeva lakiga. Seinapaneelid on hea lahendus, kui seinad pole kõige sirgemad. •• Suurema ruumi ja väga kõverate seinte korral tasuks mõelda karkassi ja uue katteplaadi, näiteks kipslaadi paigaldamisele. Soovitav on kindlasti sel juhul paigaldada seinte vahele soojustus. •• Põrand peaks olema ikka valatud – see annab võimaluse valamise ajal tekitada vajalikud kalded ja lihtne on paigaldada põrandaplaati või mõnda muud põrandakattematerjali. •• Põranda- ja seinaplaadi suuruse valikul tuleks arvestada samuti seinte kõveruse ja põranda kallete iseärasustega. •• Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata hüdroisolatsiooni paigalduse kvaliteedile ja põrandakalletele.


4

Keedame ise Rootsi punast Rootsi värv on odav ja keskkonnasõbralik ning selle keetmisega saab oma koduõuel igaüks hakkama. Andreas Nordström/ Imagebank Sweden

Vilve Torn Kui juttu tuleb Rootsi punasest, kerkivad alati silme ette õdusad punased puumajad lumivalgeks värvitud aknaraamidega – täpselt nagu Bullerbys. Säästva Renoveerimise Infokeskuse hing ja asjatundja Tarmo Elvisto ütleb, et Rootsi värv (slamfärg) on Rootsis vanim ja ka kõige rohkem kasutust leidnud värvitüüp. Kuigi tavaliselt mõeldakse selle all punast värvi, esineb Rootsi värvi teisteski värvitoonides. Elvisto paotab ajalugu ja räägib, et punast värvi kasutati XVII ja XVIII sajandil peamiselt kõrgemale seisusele kuulunud elamutel – see väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Ent sajand hiljem muutus see eelkõige talumajade värviks. XX saj alguses saavutas punase värvi kasutamine aga kõrgpunkti ning valgete nurkade-aknaraamidega punane maja muutus Rootsi sümboliks, ja on seda siiani. Eestisse saabus Rootsi värv koos Rootsi ajaga ja levis eelkõige saartel ning Lääne-Eestis. „Toona värviti taluhooneid tavaliselt mitme talu peale talgute korras ja värvi keedeti korraga suures koguses – nii säästeti raha ja elati ühtlasi ka sotsiaalset elu.” Elvisto lisab, et Rootsi värvi keetmine on eestlaste seas tänini au sees ja selle protsessi julgevad ette võtta needki, kes pole varem sellega kokku puutunud. Omajagu on kindlasti inimeste teadlikkust kasvatanud ja oskusi lihvinud Säästva Renoveerimise Infokeskuse poolt alates 2003. aastast korraldatud värvikeetmise teabepäevad. Esmalt Lahemaal Pedassaare külas Kaarli talus, kus rändtisler Vahur Kõrbe eestvedamisel juba varahommikul tünnidele tuli alla tehti. Hiljem mitmete muude ökoprojektide raames. „Eks värvikeetmine on üsna lummav tegevus – siin segunevad ju tuli, vesi, muld ja õhk. Üleskerkiva auru ja suitsu sees värvi aeglaselt segades tajud justkui maagiat,” ütleb Elvisto, kuid lisab, et värvi valmistamiseks

Rootsi punasest rääkides kerkivad kohe silme ette Bullerby majad. tuleb rohkesti aega ja kannatust varuda. Koostis ja omadused

Elvisto selgitab, et Rootsi värv koosneb enamasti rukki- või nisujahust, veest, raudvitriolist, pigmendist ja värnitsast. Kuid esineb ka mitmekülgsemaid retsepte. Peamine värvi sideaine on jahukliister, mille valmistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud rukkijahu. Tavaline oli ka kalamaksaõli, heeringasoolvee ja saartel kohati hülgerasva lisamine värvile. Teistes toonides Rootsi värvi valmistamiseks võib kasutada muld- ja mineraalpigmente. Heledate toonide puhul tuleb raudvitrioli asemel kasutada tsinkvitrioli, sest raudvitriol võib põhjustada heledate värvide ebaühtlust. Meeles peab pidama aga seda, et heledad Rootsi värvid on tumedatest vähem vastupidavamad. Tänapäevastes vabrikuvärvis on sideaine enamasti asendatud nisujahukliistriga ja siduvuse parandamiseks lisatakse

veidi linaõli (selle osa ei tohi siiski ületada 8 mahuprotsenti). Rootsi värvide omadustel peatudes Elvisto kiidusõnadega kitsi ei ole – need hästi katvad mattvärvid on odavad ja keskkonnasõbralikud. Need on veega lahjendatavad, kergesti peale kantavad ega moodusta niiskuskindlat kilet. Teatud määral kaitsevad need ka puitu lagunemise eest. Samuti on Rootsi värvil, eriti küllastunud punasel, pikk eluiga. Ja võrreldes teiste kättesaadavate värvitüüpidega on Rootsi värv lihtsasti hooldatav – ainult harja puhtaks ja värvi üle. Hakkame siis keetma!

Võta keedunõuks 200-liitrine pealt avatud plekkvaat ja pane tellistest tulepesale. Soojakadude vähendamiseks seo tünni ümber klaasvilla. Vala tünni 100 liitrit vett ja tee tuli alla. Lisa kuuma vette raudsulfaat ja sega mõlaga, kuni see lahustub. Järelejäänud 50 liitrist külmast veest ja jahust mikserda

eraldi nõudes jahukört. Kui vesi on kuumenenud aurumiseni (aga ei kee), lisa jahukört, samal ajal sega mõlaga. Seejärel kuumuta segu kaks-kolm tundi keemispunkti lähedasel temperatuuril kogu aeg mõlaga hoolikalt segades – see ei tohi põhja kõrbeda! Keetmise lõppfaasis lisa värnits. Kui tuli on täiesti kustunud, võite eemaldada ka klaasvilla. Seejärel hakka lisama väikestes kogustes värvimulda, samal ajal sega mõlaga. Et värvimulla lisamisel võib värv vahutades kergesti üle ääre keeda, peab käepärast olema tühje ämbreid. Keeduvärvi säilitamiseks lisa keetmise lõpul 200 g soola. Värvi keetmise võid lõpetada, kui proovitükile kantud õhuke värvikiht pärast tule paistel kuivatamist kergel pühkimisel kätt ei määri. Värvi ühekordse katmisega kuuma või külma värviga (külm värv vajab enne tarvitamist segamist). Värvikulu on olenevalt pinna siledusest üks liiter 3–5 ruutmeetrile. Elvisto lisab, et see värvitüüp kinnitub hästi hööveldamata puidule, hööveldatud või siledal pinnal on seevastu nakkumine halvem. Värvida ei tohi ka kõrvetava päikese käes, sest kui värv liiga kiiresti kuivab, pole see vastupidav, õpetab Elvisto. KOOSTIS: •• 150 liitrit vett •• 6 kg raudsulfaati (raudvitrioli) •• 12 kg peenikest rukki- või nisujahu •• 25 kg värvimulda (Faluni punane; raudoksiidpunane; Itaalia punane) •• 5 liitrit linaõlivärnitsat •• 200 g soola Töövahenditeks vajad: •• Segamiseks puumõla, ämbreid, vispliga elektri-/akutrelli jahukördi mikserdamiseks ja varrega kopsikut värvi tõstmiseks. Lisateavet saad: •• Säästva Renoveerimise Infokeskusest ja veebiaadressidelt www.renoveeri.net, www.majatohter.ee


6

Õlitatud terrass kestab kauem Aasta läbi õues olevaid või ilmastikust mõjutatud puitpindu soovitatakse töödelda üks-kaks korda aastas. Kaire Talviste Vihma, päikese ja kuuma-külma vaheldudes hakkab hooldamata terrass peagi pragunema, kaotab oma välimuse ja selle pealispind muutub pudedaks. Puidust terrassi tuleb puiduõliga immutada aasta-paari tagant, sest iga õlitamine pikendab terrassi eluiga. Selle töö võid ette võtta siis, kui soojaperiood on alanud: mai teises pooles, juuni alguses. Siis saab olla kindel, et puit on kuiv. Õlitamise parimad tingimused: 10–15 kraadi sooja, veidi pilvine ilm ja mahe tuul. Eeltöödest annab ülevaate Wolf Groupi Meistrite Klubi. Enne terrassi õlitamist kata maalriteibiga

õlitamisele mittekuuluvad detailid. Puitterrassi ei pea eelnevalt lihvima, küll aga võiks määrdunud kohti liivapaberiga hõõruda. Puhasta terrass lihvimistolmust, pese terrassilauad üle puhastuskemikaaliga. Seejärel võiks pind kaks päeva kuivada. Terrassi õli saab lasta toonida mitmetes toonides. Valmis toonidena on müügil pruun ja roheline terrassilaud. Õli võid peale kanda pintsliga ja mitu kihti kuni küllastumiseni – puiduõli peab täielikult puitu imenduma. Ülemäärane õli eemalda pehme puhastuslapiga, et pinnale ei tekiks kuivamisjälgi. Töödeldud pind saavutab lõpliku vastupidavuse umbes nädalaga. Vahepealsel ajal ei tasu terras-

Puidust terrassi tuleb puiduõliga immutada aasta-paari tagant.

Raketisplokk BP-240 240X200X596/605 188X200X 0X BP-190 188X200X597/605


7 Foto: Shutterstock

sil väga käia. Pinda võid ööpäeva möödudes kergelt puhastada harja, pehme lapi või mopiga. Aiamööbli õlitamine

Krimelte OÜ kommunikatsioonijuht Iveri Marukashvili jagab alljärgnevalt soovitusi puitmööbli õlitamise hõlbustamiseks. Kõigepealt puhasta puitpinnad tolmust, mustusest ja lahtistest osakestest. Vana, tumenenud puitpind pese enne töötlemist orgaanikat eemaldava pesuvahendiga, et vältida hallituse või samblike teket juba kaetud pinnale. Sega puiduõli hoolikalt enne kasutamist ja soovitatavalt ka töötlemise käigus. Parema kaitse annab mitmekihiline töötlemine. Puiduõli kanna pinnale pintsli või käsnaga üks-kaks korda ühtlaste liigutustega kogu detaili pikkuses. Puiduõli peab täielikult puitu imenduma. Sisseimbumata õli laike ei tohi jätta puidu pinnale kivinema ja ülemäärane õli tuleb eemaldada pehme puhastuslapiga. Kasutatava puiduõli kogus ja puidu poorsus mõjutavad kuivamisaega. Pind on kuiv viie tunni möödudes.

• Plekksepatööd • Teraskatuste, lisatarvikute müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid

Järgmise kihi puiduõli võid pinnale kanda pärast aluspinna kuivamist. Töödeldud pind saavutab lõpliku tugevuse ja vastupidavuse tavatingimustes umbes ühe nädalaga. Sel ajal ei tohi pinda koormata. Pinda võid töötlemisest ööpäeva möödudes kergelt puhastada kas pehme harja, puhastuslapi või mopiga. Õli valik

Marukashvili soovitab nii terrassi kui ka aiamööbli õlitamiseks traditsioonilist puiduõli, mis on mõeldud välistingimustes kasutamiseks. „Puiduõli kaitseb puitu niiskuse ja mustuse eest, samuti vähendab puu lõhenemist. Puiduõli imendub hästi ega jäta nähtavat kilet, parandab puidu tugevust ja ilmastikukindlust ning väljanägemist,” loetleb ta selle häid omadusi. Looduslike õlide eelistajate-

Töödeldud pind saavutab lõpliku vastupidavuse umbes nädalaga.

le pakub Eesti perefirma Amello Grupp terrassi tõrvaõli (sisaldab linaõli, kännutõrva, looduslikku vaiku ja männitärpentini), mis on mõeldud kulumiskindlust nõudvatele puitpindadele (nt trepid, terrassid ja aiamööbel). Tõrvaõli kaitseb puidu pinda niiskuse, hallituse ja mustuse eest. Männitõrv annab puidule omapärase, pruunika väljanägemise, ent seda saab ka vastavalt soovile värvimuldadega toonida. Õli imendub puidu sisse ja kuivades enam ei määri. Looduslikud puiduõlid nõuavad, et töödeldavalt pinnalt lihvitakse korralikult maha vana laki- või värvikiht. Tõrvaõli tuleb samuti korralikult segada, sest tõrv settib õlipurgi põhja. Tõrvaõli kantakse puidule õhukeste kihtidena. Pool tundi hiljem peab puidult eemaldama üleliigse õli, mis enam sisse ei imendu. Teine kiht kantakse puidule vähemalt ööpäev hiljem. Sõltuvalt puidu kvaliteedist ja kasutustihedusest tuleks töödeldavaid pindu viimistleda kuni kolm korda. Suuremat tähelepanu viimistlemisel tuleb osutada puidu otsapindadele.


8 Foto: Survepuhastus OÜ

Samblatõrje annab katusele tagasi uue ilme.

Sammal lühendab katuse eluiga Sambla juured tungivad katusekattematerjalidesse ja liitekohtadesse ning seovad vett. Kasvades ja külmudes lõhuvad need katusekattematerjali. Signe Kalberg Aja möödudes hakkavad poorsel katusekattel vohama samblikud ja vetikad ning pruun katus võib ajapikku muutuda roheliseks. Pääsenud pole ka plekk-katuse omanikud – suurte puude õietolm ladestub siledale katusepinnale ja sinna kinnitub kõike muudki, mis loob samblikele ja vetikatele soodsad kasvutingimused. „Enim kannatab katuse põhjapoolne külg, mis talub pidevat niiskust. Ajaga võib niiskus tungida katusekattematerjali ülekatete vahedest katuse aluskattele ja sealt edasi konstruktsioonidesse,” selgitab Survepuhastus OÜ tegevjuht Herkko Sau. Pikaajaline niiskus konstruktsioonis loob soodsa keskkonna mädanikseente tekkeks. Igasugused võõrkehad katusel hoiavad ka talvel lund lihtsamini kinni, päikese käes lumi sulab ja katus ägab pideva niiskuse all. Sellisel juhul tuleb käsile võtta katusepesu – see on vajalik ka visuaalse pildi parendamiseks, sest puhas katus paistab kaugele ja tõstab kodu väärtust. Kindlasti on

terve, aga näiliselt koleda katuse pesemine oluliselt odavam kui uue katusekatte paigaldamine. „Ainult pesust on abi suhteliselt lühikeseks ajaks, näiline pool paraneb küll korraks, aga samblike niidistik võib katusekatte pooridesse alles jääda,” ütleb Sau. Rohelise tooni võivad katusele kiiresti tagasi tuua ka lähedalasuvad suured puud. Sau soovitab katusepesu intervallide pikendamiseks ikkagi samblike tõrjeks mürke kasutada. Keemia, millega katust töödeldakse, suretab ka niidistiku ja kõne alla tuleb neljaaastane sammaldumise kaitse. Sõltuvalt keemiast on vajalik lillepeenarde ja muru kinnikatmine räästa lähedal maapinnal. Poorsetele katusekatetele võib ka vasktraadi harjale kinnitada, samuti müüakse osa katusekatete tarvikuid vasktraadi asemele.

SBS-kattelt uhab survepesu katteklibu ja mingil määral bituumeni minema ning üks katusekivi suudab näiteks endasse imeda kuni 300 g vett. Okk lisab, et profiilpleki puhul võib survepesu kahjustada pleki mitmekihilist kaitsekihti ja katusekruvide tihendeid. „Survepesu kahjustused pole ehk silmanähtavad, kuid esmapilgul nähtamatud kattematerjali pinnakahjustused eskaleeruvad ajapikku lagunemisprotsessiks,” selgitab ta. Siin tuleb appi aurupesu – optimaalne temperatuuriga aur kombineerituna mõistliku survega tagab katusekattematerjali puhastuse kahjustusi tekitamata. Ideaalvariandis võiks muidugi eemaldada katusele pääseva prahi tekkimise peamised allikad, nagu näiteks katusele liiga lähedal kasvavad puud. Teine oluline asi on katuse perioodiline puhastus prahist, soovitavalt kevadel ja hilissügisel. Ka keemiline profülaktika on paraku vältimatu. Vajalik ka keemiatõrje

Aurupesu – alternatiiv survepesule

„Kui valtsplekk-katuse puhul on survepesu hea lahendus, siis profiilplekk-katuste, kivikatuste, eterniit ja SBS-katuste puhul on mõistlik survepesu vältida,” ütleb OÜ Soojustusfirma juhataja Toivo Okk.

Erinevalt plekist on SBS ja kivikatted struktuuri poolest materjalid, millele sattunud muld, tolm või purud loovad soodsa kasvupinnase samblale. Nende materjalide puhul ei pruugi surve- ega ka aurupesu sambla eoskupraid hävitada. Seetõttu on lisaks sambla eemalda-

misele ja pinna puhastusele vaja katusekattematerjali käsitleda samblatõrjekeemiaga. Tuntud keemilised vahendid on Sambla-Septik ja Grön-Fri. Pinna töötlemisel surevad taimed otsekohe. Samblatõrjet on soovitav teha ikkagi kuiva ilmaga. Pärast pinna töötlemist võib uue taimestiku tärkamise võimalus tulla kõne alla alles kolme-nelja aasta möödumisel – see sõltub katusepinna materjalist ja omadusest. Enne vahendiga töötlemist tuleb aga katuselt eemaldada suured samblatükid. Vahendi pihustamisel pane kindlasti ette näo ette hingamisteede kaitse (Partikfilter P2), sest õhku paiskuvad aurud võivad ärritada hingamisteid ja kutsuda esile aevastamist. Kasutada tuleb ka kaitsekindaid ja -prille. Miks on katusepesu vajalik: •• 1 m³ vett ja niisket sammalt = 1 tonn lisaraskust. •• Sammaldunud katusepind on kole ja kannatab pideva niiskuse all. •• Niiskus tungib läbi liitekohtade katusekatte alla ja hakkab hallitama või konstruktsiooni mädandama. ••Jäätudes vesi paisub, tagajärjeks võib olla katkine katusekate. Allikas: Survepuhastus OÜ


2013

KATUSETUUR KUI SA EI TEA, KAS SINU VANA KATUS VEEL KESTAB VÕI KUI PALJU UUS MAKSAB, TELLI

TASUTA KATUSEMEISTRI KÜLASTUS LEIA KATUSEMEISTER www.ruukkikatus.ee/katusemeister

VAHETA VANA KATUS UUE VASTU JA VÕIDA 3000 EURO VÄÄRTUSES

TASUTA KATUSEPAIGALDUS OSALE AADRESSIL www.ruukkikatus.ee/katusekampaania


ECOSE® tehnoloogia on viieaastase intensiivse uurimis- ja arendustöö tulemus. Selle tehno-loogiaga toodetud mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüliühendeid ega kunstlikke värvaineid ja pleegitusaineid. ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud looduslik mineraalvill on suur saavutus tasakaalustatud arengu valdkonnas ehitusalal. Tavalise mineraal-villaga võrreldes ei taga uued tooted mitte üksnes siseõhu paremat kvaliteeti, vaid parandavad ka keskkonnanäitajaid hoonetes, kus neid kasu-tatakse. Mis on ECOSE® tehnoloogia? ECOSE® tehnoloogia on uuenduslik formalde-hüüdivaba kiudude ühendamise biotehnoloogia, mis põhineb looduslikel koostisosadel ja kasutab naftapõhiste kemikaalide asemel taastuvtooret. Uus tehnoloogia vähendab toote kumulatiivset energiat ja vastab tasakaalustatud arengu range-tele nõuetele ehituses. ECOSE® tehnoloogia on kaitstud mitmete patentidega üle kogu maailma. Energiasäästlikule hoonele soovitatavad ECOSE® tehnoloogia abil toodetud uue põlvkonna mineraalvillast tooted

VIILKATUSED Matid: TI 135 U (Unifit 035) λD = 0,035 W/mK TI 140 U (Unifit 039) λD = 0,039 W/mK VAHESEINAD Matid: TI 140 Decibel λD = 0,04 W/mK TI 140 T λD = 0,036 W/mK Plaadid: TP115 λD = 0,036 W/mK VENTILEERITAVAD VÄLISSEINAD Plaadid: TP 138 λD = 0,032 W/mK TP 116 λD = 0,037 W/mK Klaasriidega plaadid: TP 425B ÜLDINE KASUTUSALA Matid: Classic 035 λD = 0,035 W/mK Classic 039 λD = 0,039 W/mK Classic 042 λD = 0,042 W/mK


UUE PÕLVKONNA MINERAALVILL VASTAB ROHELISE EHITUSE PÕHIMÕTETELE Kaks aastat tagasi tõi ettevõte Knauf Insulation turule uudse ECOSE® tehno-loogiaga valmistatud mineraalvilla. Uue põlvkonna looduslik mineraalvill sobib suurepäraselt kaasaegsete ehitussuundumustega, milles objekti keskkonnahinnang on sama oluline kui selle energeetilised näitajad. See on tõeline läbimurre isoleerimist puudutavas mõtlemisviisis. See ei ole mitte ainult soe, vaikne ja ohutu, vaid ka keskkonna- ja kasutajasõbralik. Viieaastase katsetamise käigus õnnestus välja töötada isolatsioonimaterjalid, mis on täielikult kooskõlas rohelise ehituse alustega. Praegu täheldatakse nn rohelise ehituse kasvu paljudes riikides. Lisaks võimaldab energia- ja toormesäästlikkus, tervislik siseõhk ning väikese heitkogusega toodete kasutamine anda hoonele „rohelise” hinnangu. Selliste hinnangute näiteks on süsteemid LEED, GDNB, HQE, BREEAM jt. Paigaldus ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud mineraalvillast isolatsiooni on mugav paigaldada: see on meeldiv puudutamisel, tolmab vähem, on lõhnatu ja kerge töödelda.

Miks IAQ (siseõhu kvaliteet)? Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) katsetele tuginedes on hoonete siseõhku saastavate ainete kontsentratsioon 2–5 korda suurem välisõhu omast. Seega tasub teada, kuidas seda reostust vähendada. Kindlasti on oluline ruumide nõuetekohane ventileerimine, kuid kõige tähtsam on vältida võimalike saasteallikate kasutamist. Ameerika statistika kohaselt veedavad inimesed 90% oma ajast hoonetes, sellest umbes 65% kodus. Mis kõige halvem, kõige vastuvõtlikumad õhureostusele on need, kes viibivad kodus kõige enam: lapsed, rasedad, eakad ja haiged. Iga päev puutume hoonetes kokku tolmu, õietolmu, seeneeoste ning hallitusega, ehitus- ja viimistlusmaterjalidest eralduvate kemikaalidega. Kogu selle saaste peab kõrvaldama.

Eurofinsi sertifikaadid aitavad investoritel, arendajatel ja arhitektidel valida väiksema heitkogusega tooteid, et saavutada parem siseõhu kvaliteet (IAQ). Väike heitkogus või selle täielik puudumine aitab meil end tunda mugavalt, ärrituseta ja ebameeldivate lõhnadeta ning annab teadmise, et oleme kaitstud terviseohtude eest. Mainekas Indoor Air Comfort Gold Standardi sertifikaat omistatakse toodetele, mis vastavad rangeimatele nõuetele kahjulike ainete eraldumise osas. ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill vastab rangeimatele lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) eraldumise normatiividele. ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli ega akrüüli, on keskkonnasõbralik ja parandab märgatavalt siseõhu kvaliteeti hoonetes, kus seda kasutatakse. Tagab tarbijatele siseõhu kvaliteedi kindla paranemise.

Knauf Insulation Aleksandr Solonintsik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com


12

Ehitus- ja kasutusluba – tähtsad mõlemad Igal hoonel peab olema ehitusprojekt ning ehitus- ja kasutusluba – nende puudumine võib kaasa tuua trahvi. Signe Kalberg Kui eraisik või firma on otsustanud ehitada elumaja või ärihoone, sobiv asukoht on leitud ja valmis on ka sobiv majaprojekt, tuleb järgmise kohustusliku sammuna taotleda ehitusloa taotlemine. Ehitusloata hoone on ebaseaduslik ning selle ehitamist ei toeta ka ükski krediidiasutus. Majapartner OÜ selgitab oma kodulehel, et ehitusluba on luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusluba väljastatakse projekti alusel, mis on hajaasutuses koostatud vastavalt projekteerimistingimus-

tele või detailplaneeringu kohustusega alal (sh tiheasustusalal) kehtiva detailplaneeringu järgi. Kohalik omavalitsus väljastab ehitusloale tuginedes projektdokumentatsiooni paketile, mille ametlik nimetus on „Eelprojekt”. Projekteerijad nimetavad seda paketti tihti ka lihtsalt „sidumisprojektiks”, öeldakse Majapartner OÜ veebilehel. Varu aega vähemalt kolm kuud

Eelprojekti põhiosa moodustavad maja arhitektuursed vaated, korruste plaanid, lõige, seletuskiri ja maja tehnilised näitajad. See kokku on arhitektuurne projekt. Ülejäänud osa eelprojektist moodustavad dokumendid, mis on vajalikud valitud

maja ehitamiseks konkreetsele krundile ehk teiste sõnadega arhitektuurse projekti „sidumiseks” ehituskrundiga. Sidumiseks vajalikud dokumendid komplekteerib ja/ või koostab projekteerija. Sõltuvalt konkreetsest ehituskrundist, projektist ja omavalitsusest, võib kõigi ehitusloa väljastamiseks vajalike protseduuride läbimisele kuluv aeg olla mõnevõrra erinev, kuid enamasti tuleks sellele arvestada ligikaudu kolm kuud. Kui eelprojekti kaust on komplekteeritud, on jäänud veel vajalike kooskõlastuste hankimine, riigilõivu tasumine ja ehitusloa taotluse täitmine. Pärast vormikohase taotluse ja vajalike kooskõlastustega eelprojekti esitamist on kohalikul omavalitsusel ehitusloa väljastamiseks või muu

Enne kui saab kelluga mörti laduma hakata, tuleb korda ajada dokumentatsioon ja hankida nõutavad load.


13 Foto: Shutterstock

asjakohase otsuse tegemiseks aega 30 päeva. Kasutusluba nõuavad ka pangad

Ehitise valmimisel, enne selle kasutusele võtmist, tuleb ehitise omanikul taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutusluba. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. „Iga aastaga paraneb kasutusloa osas olukord, sest pangad on olnud varmad selle olemasolu kontrollima ja nõudma,” ütleb Tallinna linnavaraameti ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnnison. „Eks nad said buumi ajal oma õppetunnid kätte. Ka kindlustusfirmad on hoolikad kasutusloa olemasolu kontrollima, samuti ostu-müügi tehingute puhul notarid, ja ka ostjad on muutunud teadlikumaks,” lisab ta. Ehitise omanik esitab ehituskontrolli osakonnale ehitise kasutusloa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni ja nende kokkusaamine ei ole raske, kui ehituse ajal on täidetud vastavaid nõudeid ka dokumentide kogumise kohta. Mullu väljastas Tallinna linnavaraameti ehituskontrolli osakond 1217 kasutusluba, mis on 303 võrra rohkem ülemöödunud aastast.

Ehitusloa saamiseks vajalikud dokumendid: •• digitaalne kehtiv geoalus (mitte vanem kui 2 aastat); •• detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering; •• kinnistusraamatu väljavõte; katastriüksuse plaan ja õiend; võrguvaldajate tehnilised tingimused; •• Tallinnas on nõutav ka kinnistu vertikaalplaneering; •• Kooskõlastuste arv ja vajadus sõltub omavalitsusest. Kindlasti on vajalik päästeameti kooskõlastus, kuid lisaks võib veel olla keskkonnaamet, kommunaalamet ja Tallinnas näiteks veel vastav linnaosavalitsus. Allikas: www.majapartner.ee Kasutusloaks vajalikud dokumendid: •• taotlus ehitise kasutusloa saamiseks koos vajalike lisadega; •• vajalike kooskõlastustega ehitise ülevaatuse akt; •• ehitise ja ehitamise tehnilised dokumendid (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, kasutatud materjalide sertifikaadid, töökoosolekute protokollid, elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, gaasipaigaldise nõuetekohasuse tunnistus jm); •• tõend riigilõivu tasumise kohta; •• ehitusjärgne mõõdistus (hoonete ja rajatiste teostusjoonised, mille geodeet esitab digitaalselt ka Tallinna geoinfosüsteemi); •• hoone(te) energiamärgis, kui see on nõutav. Allikas: Tallinna linnavaraamet

3x Lithium-ion Slim Battery

Kruvivundamendid See kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk

BDF453SHE3 Akutrell

Väike ja kerge, lihtsamateks töödekss Komplektis

6Ah 2 x 3.0Ah akut

Kasutusvaldkonnad:

• aiapostid • terrassid • puukuurid • paadisillad • moodulmajad jne. Kandevõime 500- 15 000kg

• kiire ja mugav paigaldada • koheselt kasutatav • pikk kasutusiga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

199€

2x

BDF456RFE Akutrell

Jõuline akutrell Komplektis

9Ah 3 x 3.0Ah akut

279€

3x

BHP458RFE Akulööktrell

Äärmiselt suur pöördemomentt Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Klinkmann Eesti AS - Mehaanika 2b, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass ASS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.06.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

359€


t s e d li ja r e t a m t s e t e s t Kvalitee ks

i d a a s s a f s k a v t s e kauak

Marti Dengo Saint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus

Lisainfo www.weber.ee

Kevad on kätte jõudnud ja ühes sellega hoo sisse saanud aktiivne ehitushooaeg. Alanud on ka fassaadide soojustamine ja hoonetele uue ning nägusama väljanägemise andmine. Kõige kiirem, soodsam ja levinum viis selleks on krohvitavate soojustussüsteemide ehitamine. Paraku on lihtsaimad variandid pahatihti seotud hulgaliselt riskidega. Krohvfassaadide mainet on aastate eest tehtud praagiga oluliselt kahjustatud, kuid kasutades ehitusel kvaliteetseid materjale koos asjatundliku tööjõuga, on võimalik saavutada aastakümneid kestev tulemus. Weber tegeleb väga laia valiku fassaaditoodetega ja sortimendis on mitmeid süsteemseid soojustamise võimalusi. Kõige laialdasemalt on kasutusel nn õhe-krohvisüsteemid, kus soojustusmaterjal, olgu selleks siis polüstüreenist (EPS) või mineraalvillast isolatsiooniplaadid, kaetakse õhukese (6–8 mm) krohvikihi ja klaaskiudvõrguga. Valikusse kuulub veel Skandinaavias aastakümneid kasutusel olnud kolmekihiline krohvilahendus, kus soojustust kattev kiht on 2–3 cm ja kõik see on armeeritud metallist krohvivõrguga. Fassaadi eluea ja vastupidavuse määramiseks on viimastel aastatel hakatud rääkima väga olulistest omadustest, mis olid varem tagaplaanile jäetud. Neist esimene näitaja on väga oluline vandaali- ja õnnetusekindluse seisukohast ehk seina vastupidavus löökidele. Löögikindlust mõõdetakse džaulides (J), klassikalisel õhekrohvil jäävad nõuded 3 J juurde, kuid väga lihtsate võtetega on võimalik seda kasvatada üle kolme korra, orienteerivalt 10 J piirimaile. Selle saavutamiseks ei ole vaja teha muud, kui paigaldada armeerimisvõrk kahes kihis või kasutada spetsiaalset paksemast kiust võrku. Kolmekihilisel lahendusel on vastav näitaja u 30 J. Eesti tingimustes on teiseks oluliseks omaduseks krohvide külmakindlus, mida väljendatakse krohvile testitud külmumis-sulamistsüklitega. Weberi pakutavates soojustussüsteemides kasutatakse ainult Soome rangetele standarditele vastavaid armeersegusid. Õhekrohvides on selleks 100 külmatsükliga turu üks hitt-toode therm 310 ning kolmekihilise lahenduse armeerseguks on 50 külmatsükliga stuck 313. Et Weber saab olla kindel oma kvaliteetsetele materjalidele, pakume sellel aastal klientidele võimalust taotleda oma elamu fassaadi renoveerimisele kümneaastast garantiid, millega võetakse kogu vastutus krohvide vastupidavuse eest. Oluliseks lisandväärtuseks on olulisimate tööetappide Weberi-poolne järelevalve ning tootja poolt heakskiidetud ehitaja leidmine. Garantii kohta saab lisainfot ehitusmaterjalide kauplustest ja meie kodulehelt weber.ee. Ehitame põhjamaadele kohaselt ja nii saame tulemustes kindlad olla!


15

Kuidas tellida kodule head katust Foto: AS Toode

Erki Loigom AS Toode müügijuht Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse aseesimees Katus on maja kroon ja tähtsaim välispiire. Katusetöödesse ja tellimisse ei saa suhtuda kergekäeliselt, aga samas pole see mõistliku eeltöö korral ka eriline raketiteadus. Mida siis tähele panna juba esmase mõtte tekkimisest kuni õige materjali ja paigaldaja leidmiseni? Katuseost pole kindlasti emotsiooniost, kus otsus langetatakse sekunditega. See on koduomanikule pikk ja kaalutletud valik, mille puhul soovitan kindlasti leida aega eeltöö tegemiseks. Et saada ettevõtetelt võrreldavaid ja samu töid sisaldavad hinnapakkumisi, soovitan tähelepanu pöörata järgmistele olulistele nüanssidele. 1. Materjali valik ja kodutöö Kesk- ja Lääne-Euroopas teeb selle valiku tellija eest katuseehitaja, aga meie piirkonnas kipub koduomanikul endal olema soov ja nägemus, millist katusekatet ta oma katusel näha soovib. Tihti määrab valikuvabaduse kandekonstruktsiooni seisukord, mis kitsendab kasutatavate materjalide valikut. Hinnangu saamiseks on mõistlik pildistada katusealust olukorda, teha kolm-neli pilti ka hoone väliskülgedest ja lisada need hiljem kaasa koos hinnapäringuga. Nende põhjal tekib kogenud katusemeistril üldiselt üsna täpne ülevaade olukorrast ja sõltuvalt kogemusest oskab meister vajalikele töödele hinna määrata. Fotod väliskülgedest väldivad asjatuid telefonimaratone teemal: „mul on tavaline 1960-ndatel ehitatud viilkatus” ja annab hea ülevaate katuse geomeetriast, ligipääsetavusest, korstnate olukorrast ja asetusest, tuulekastide seisukorrast. Piltide alusel võib ka kindlalt anda soovitusi tehniliselt (kalded, koormused) sobivate materjalide kohta ja sellega peaks materjalide valik tellijale endale selgeks saama. 2. Ettevõtete valik Hea ehitaja leidmine võib osutuda kõige kaelamurdvamaks ülesandeks. Kõik on enda sõnul parimad ja tublimad, aga kas ka tegelikult nii on? Nagu artikli alguses öeldud – katus on maja tähtsaim välispiire ja nõuab

Turba kultuurimaja lisaks kuldsetele kätele ka head ehitusfüüsika tundmist. Lisaks korrektsele mõõdistamisele, õigete materjalide tellimisele ja korrektsetele lepingutele tasub huvi tunda ka objektijuhi või ettevõtte kompetentsi üle katuselahenduse toimimise asjus. Ei ole olemas kahte samasugust maja, kahte sarnast niiskusolukorda. Peamine muutus poole sajandi taguse katuseehitusega peitub tõsiasjas, et eluruumidena on kasutusele võetud pööningud, muutes katused ühtlasi ka katuslagedeks, ja sellega on muudetud kapitaalselt hoone niiskusolukorda. Selle toimiv lahendamine

on lisaks katusekatte korrektsele paigaldamisele hea meistri tunnus. Õhk peab saama katuse all liikuda, üleliigne niiskus hoonest välja. Paluge enda valitud ettevõttel see kindlasti lahti seletada ja tutvustada, kuidas on plaanitud olukorra lahendamine nõuetekohaselt. Ettevõtte valikul uurige tema ajalugu (korduv nimevahetus võiks tekitada küsimusi, ettevõtte lühike tegutsemisperiood), maksekultuuri, töömeeste kvalifikatsiooni ja asjaolu, kas kasutatakse oma väljaõppinud brigaade või plaanitakse alltöövõttu. Uurige, kas materjali ja paigaldustööde eest kannab

vastutust ja annab garantii üks ettevõte või mitu? Paluge lugeda materjalide garantiitingimusi. Kui olete esmased valikud langetanud, soovitan julgelt uurida eelnevaid selle ettevõtte tehtud objekte ja küsida majaomanike kogemusi ehitajaga suhtlemisel. See ei ole häbiasi – tugev ja enesekindel ettevõtja ei häbene oma eelnevaid töid ning on asjalikust kriitikast ka vajadusel õppinud. 3. Hinnapäringu koostamine Hinnapäring olgu koostatud selgelt, pigem pikemalt seletatuna kui puudulikult, lisatud juurde »


16

Korrektne katus ja vihmaveesüsteem fotod, võimalusel mõni mõõtudega joonis. Emotsionaalset laadi mõttevälgatus katusevahetusest ja sellele järgnev kõne ettevõtetesse teemal: „mis maksab keskmiselt 200-ruutmeetrine katus?”, ei vii kuhugi. Lisaks peate kuulama pikka-pikka müügimehe juttu ja ohtralt küsimusi. Austage enda ja teiste aega ning valmistage ette hinnapäring, kus kirjeldatakse soovitud lõpptulemust, teie arvates vajalikke töid ja hoone asukohta. Lisatud pildid annavad katusemeistrile juba ise olukorrast ülevaate. Selle alusel koostatakse teile eelpakkumine, mis võib küll lõpptulemusest natuke erineda, aga annab väga hea ülevaate tööde maksumusest. Tähtis on esitada kõigile teie valitud ettevõtetele samad algandmed. Hea on seda teha kirjalikult, suulisel suhtlusel võivad mõtted ja soovid edastamata jääda või mitte kohale jõuda. Kindlasti tuleb hinnapäringus pöörata tähelepanu vana katuse lammutamise korral jäätmete utiliseerimisele – kelle kanda see jääb? See on märkimisväärne kulu, mille peab üks osapool korraldama. See on

kokkuleppe küsimus, aga võiks olla juba hinnapäringu faasis tellijal ja ehitajal üheselt selge. Soovitame saata pakkumisi mitte üle kolmele-neljale ettevõttele – see annab päris korraliku ülevaate ja sorteerib välja õiglase hinnataseme. Kolmandiku võrra soodsamad pakkumised soovitame kõrvale tõsta või uurida, kas ehitaja on ikka kõigist soovidest aru saanud. Pakkumiste saabumisel langetage valik, kellega edasi minna. Saates hinnapäringuid korraga kümnetele ettevõtetele, ei pruugi selle peale tulla ühtegi vastust. Samuti ei ole mõistlik alustada hinnapäringut lausega: Otsin kõige odavamat plekki. 4. Kuidas võrrelda hinnapakkumisi? Katusetööde hinnapakkumine on tavaliselt paljudest ridadest koosnev loetelu, mis võib algul silme eest üsna kirjuks lüüa. Mida siis tähele panna? Esmalt vaadake, et pakutud tooted oleks samas kvaliteediklassis kõigil pakkujatel. Väga sagedane on meie hinnatundlikul turul olukord, kus ettevõtjad

on altid pakkuma kõige odavamaid lahendusi, et töö kindlasti endale saada. Teine, pikema perspektiiviga ettevõtja on teile aga pakkunud kvaliteetsemaid materjale ja läbimõeldumaid lahendusi. Nende hind erinebki teinekord oluliselt. Hea pakkumise tunnus on maksimaalne lahti kirjutamine, mille peale saab kliendil tekkida küsimusi. Kaherealine pakkumine (materjal ja paigaldus) võiks tekitada kahtlusi. Teraskatuste müüjana olen soovitanud klientidel võtta pakkumised nii soodsamale kui ka kvaliteetsemale plekile. Nähes vaid väikest hinnavahet on paljude tellijate reaktsioon ja otsus langenud kvaliteetsemate toodete kasuks. Usaldusväärne hinnapäring sisaldab ka viiteid pakkumiste kehtivusele, tarneajale ja kindlasti käibemaksu. 5. Mida veel tähele panna? Mõelge koos ettevõtjaga läbi suurem tervik. Kas katusevahetus peaks hõlmama vaid hädapäraseid töid või tuleks läheneda kompaktsemalt? Korraliku kaldega plekk-katuse korral tuleb ühel

päeval korstnapühkija – kuidas ta sinna korstnani pääseb? Koos katusetöödega paigaldatud redel ja teenindusplatvorm tuleb kokkuvõttes oluliselt soodsam kui hilisem eraldi paigaldamine. Kas on plaanis paigaldada katuseaknaid? Ka nende paigaldamine enne katusekatet on ligi kaks korda soodsam kui uude, juba paigaldatud katusekattesse. Samalaadseid küsimusi tasub esitada ka vihmaveesüsteemide, piksekaitsete ja muude katuse turvaelementide kohta. See ei tähenda, et neid alati kõiki kasutama peab, lamedal kaldel redelit ilmselt vaja ei ole ja katuseaknaid kasutada ei saa. Eriti hoolikalt tuleks tulevikku vaadata nendel majaomanikel, kellel on alles kaugemas tulevikus plaanis pööning eluruumina kasutusele võtta – olukorra korrektne lahendus tuleb teha juba katusekatte vahetuse faasis. Eraldi tuleb puudutada korstnate ja tuulekastide olukorda. Soovitusi sujuvaks asjaajamiseks juba tööde käigus soovitan lugeda siit: www.toode.ee/?page=506


AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


18

Kas voodrivahetus või pigem remont? Lihtsaim vastus küsimusele, millal vahetada välja maja puitvooder, kõlab loogiliselt võttes nii: siis, kui see enam oma kaitsvat funktsiooni ei täida. On ju vooder eelkõige maja seinakonstruktsioonide katteks, ehkki tema seisukorrast sõltub seegi, milline maja välja näeb. Kristiina Viiron On ilmne, et kui vooder on mäda ja konstruktsioone enam ei kaitse, siis vahetusest pääsu pole. Samas leidub palju vanu maju, mis on hoolsasti ehitatud ja mille vooder küllalt hästi säilinud, mistõttu piisab vahel ka viimistluse parandustöödest. Säästva renoveerimise põhimõtteid järgiva OÜ HeaKoda meister Janno Jõe ütleb, et hoone puitvoodri väljavahetamine on piisavalt suur töö, nii et enne selle rutakat ettevõtmist on mõttekas vana vooder hoolega üle vaadata – ehk pääseb vaid uue viimistluse ja/või vaid osa laudade väljavahetamisega piirdumisega.

Maja vooder seisab igapäevaselt sõna otseses mõttes silmitsi katsumustega – mõju avaldavad päike, sademed ja tuul. Ja ehkki päike kuivatab laudu hästi, ta ka kahjustab neid. Sestap on Jõe sõnul enamasti kehvemas seisus hoone lõunapoolne külg. Et sademed kastavad maja Eestis sageli, tuleks jälgida, ega vesi kuskilt voodri vahele pääse. Kriitilised kohad on näiteks ühenduskohad, nurklaudis, aknanurgad, veerenni tagune jms. Pääseb vesi voodrit rikkuma näiteks katkisest katuserennist või mõnel muul asjaolul, mida on võimalik kõrvaldada, tuleb enne

voodrivahetust või -parandust see põhjus likvideerida. „Kui vesi on juba pikemat aega pääsenud voodri vahele, tuleb uurida ka maja konstruktsioone sealt kohast voodri alt, ega need ei vaja kõpitsemist või palgivahetust,” õpetab Jõe. Võõras pole puitmajade juures ka vaatepilt, kus vooderdise lauad mõnest kohast seinast välja punnitavad. Kui seda teevad palkmaja vooderdise lauad, eriti hoone allosas, on see Jõe sõnul tavaliselt märk mitte vooderdise enda, vaid hoopis palkkonstruktsiooni kehvast seisukorrast – mõni palk ei kanna enam hoone raskust ja see tuleb välja vahetada. „Vooderdise


19 Foto: Shutterstock

roov ei suuda üksi hoonet kanda ja paindub välja, mistõttu tekib voodrilaudade punnitamise mulje,” selgitab Janno Jõe. „Selleks puhuks oli näiteks Lenderi tüüpi majal enamasti vundamendi kohal alumise serva vooder paigaldatud püstlaudisena, et alumiste palkide vahetuseks ei peaks kogu voodrit maha võtma, vaid pääseks üksnes alumise ringi eemaldamisega – meistrid nägid seda vajadust ette.” Ehk piisab vaid värvimisest

Kui maja vooder enam oma rolli ei täida, tuleb see välja vahetada. Et see on mahukas töö, tasub eelnevalt uurida, kas parandustest ei piisaks.

Luitunud või mahakooriva värvi pärast ei maksa vahetamistööd loomulikult ette võtta, piisab viimistluse uuendamisest. „Vanadel elumajadel on kasutusel enamasti hööveldatud ja linaõlivärviga värvitud lauad, mis on paigaldatud tavaliselt horisontaalselt, et lihtsustada tuulutust roovi vahelt. Selle viimistluse uuendamisel ei pea kogu vana värvi alati eemaldama, see, mis on kindlalt kinni, võib jääda,” selgitab Jõe. „Seejärel vajadusel kerge pesu spetsiaalse vahendiga, mis kaitseb hallituse ja seente eest ja parandab naket, ning siis uus linaõlivärv peale.” Sama kehtib ka vertikaalse laudise puhul.

Uued voodrilauad tahavad kindlasti esmalt kruntvärvi – see kaitseb puitu seestpoolt ja parandab naket pealisvärviga. Kui vooder on väga määrdunud (nt tänavaäärsetel majadel), pestakse mustus Jõe sõnul enne värvi eemaldamist maha, et hilisemate tööde käigus ei satuks mustus puhta puu peale. Puitvooder kestab pikki-pikki aastaid, kui see on ehitustehniliselt õigesti paigaldatud, valitud on sobiv puit, piisava paksusega voodrilauad ja kokku ei hoita ka viimistlemiselt ja kinnitusviisilt. Mõned tähelepanekud

Järgnevalt mõned tähelepanekud leheküljelt puuinfo.ee, mis on nopitud Soome ajakirjast Puu. Seadke eesmärgiks vihmapidav, vähe vett imav ja tõhusalt kuivav vooder. Vihma- ja lumesulamisvee äravool katuselt ei tohi kahjustada seinakonstruktsioone. Vooder peab vee juhtima ära ja takistama selle pääsu struktuuri sisse. Tuul surub vihma seinapinnale, katuselt allalangenud vesi pritsib märjaks sei-

na alaosa, tõstes konstruktsiooni niiskuskoormust. Vee valgumist konstruktsiooni alaossa takistavad nii piisava laiusega räästas kui ka veelaudadest moodustuvad väiksemad räästad. Viltu langevate sademete suhtes kriitilist piirkonda kaitseb tõhusalt nurkade püstlaudis. Vesi ei tohi struktuuri märjaks kasta ega selle õnarustesse või süvenditesse jääda – vaba vee kogunemine põhjustab tõsiseid struktuurikahjustusi. Tuulutusvahe, ehitise „salakraavituse” tähtis osa, on ühtlane õhuvahe, mille kaudu püstsuunalised konvektsioon-õhuvoolud viivad veeauru ehitisest välja. Õhk peab saama liikuda takistusteta – õhu kulgemistee peab olema sirgjoon. Pinnatöötlus kaitseb laua pinda. Viimistlemisel soovitab Janno Jõe kasutada linaõlivärvi, mis kuivab küll aeglasemalt, kuid kaitseb puitu ja kestab kaua. „Alati tuleb meeles pidada, et värvida ei tohi kuuma päikesepaistelise ilmaga – siis kuivab isegi linaõlivärv liiga kiiresti ja moodustab sama ajutise kaitsekihi, kui paljud moodsad värvid,” annab ta nõu.

LAMMI KIVIMAJA

Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek

KÕIGE ÕHEM LAHENDUS VÕIMALIK PAIGALDADA NII UUTESSE KUI KA RENOVEERITAVATESSE HOONETESSE LIHTNE KA ISE PAIGALDADA VALMIS PAIGALDUSKOMPLEKTID MÜÜGIL BAUHAUS KAUBAMAJAS

LAMMI KIVIMAJAD – see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja täpse ploki ühilduvuse koos ideaalse sise- ja välispinnaga, mis on kohe pärast paigaldust valmis viimistluseks. Lammi plokkide tehniline lahenduss unagi välistab ehituslikud vead ega lase kunagi d tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem lubab tehaa de kohapeal samadest plokkidest avade mmi ületusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tuleb ohutuse, kuna Lammi süsteem loob nas. betoonpinna nii sise- kui ka välisseinas. ade Valides Lammi, ehitate te Põhjamaade parima võimaliku lahendusega.

TÄHT ON O

LL 500 SÜNDINUD! SÜNDI

M1 / FI – U-väärtus 0,17 W/m2K, tipptootel juba 0,11 W/m2K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

Begores OÜ Laki 11E, 12915 Tallinn Tel/faks 656 3346 www.begores.com

Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee


Group SFA innovaatilised minipumplad võimaldavad rajada WC, vannitoa, sauna või mõne teise veekasutuskoha ruumidesse, mis olid siiani kasutamata või ilma kanalisatsioonita. SFA purustajaga minipumpla abil saab pumbata fekaal- ja reovett nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt läbi väikese diameetriga torude (välisläbimõõt kuni 32 mm) eemal asuvasse kanalisatsioonivõrku.

ENNE

PÄRAST

SANITOP®

SANICOMPACT®

Kraanikausiga WC

Terviklik lahendus tualetipotti sisseehitatud minipumplaga

SANIVITE®

SANICUBIC®

Köök ja pesupesemine

Minipumpla kogu maja reoveele

SFA minipumpla tööpõhimõte

1

Group

WC-s tõmmatakse vett, vee tase paagis tõuseb ja Saniflo purustusmootor hakkab automaatselt tööle.

www.sfa.biz

3

2 Mootori jõul töötavad lõiketerad purustavad sisu 3-4 sekundiga peeneks.

S.F.A. International Department 8, rue d'Aboukir 75002 PARIS - France

Hals Trading AS Kadaka tee 42H, Tallinn 12915 Tel. 71 51 400, faks. 71 51 401 hals@hals.ee

Peenestatud sisu pumbatakse välja toru kaudu, mille läbimõõt on kõigest 22, 28 või 32 mm. Hals Trading-T Tähe 129C, Tartu 50113 Tel. 73 01 630, faks. 73 67 470 halstartu@hals.ee

4 Minipumpla paak on nüüd tühi (peale vesiluku) ja süsteem on taas kasutusvalmis.

www.halstrading.ee


21

Veetorude renoveerimine Korralik veetorustik paigaldatakse majale selle ehitamise käigus ja see on mõeldud kestma aastaid. Fotod: AS Lavateir

Kairi Oja vabakutseline ajakirjanik Ometi pole veetorud siiski igavesed ja mingil hetkel on mõistlik need täiesti välja vahetada. Kas seda teha osade kaupa või täies mahus, sõltub rahakotist ja olukorra tõsidusest. A-Klassi Hooldus OÜ (kaubamärk Tehnohooldus) konsulteeriv spetsialist Taavi Kiis räägib, et torustiku renoveerimist plaanides oleks arukas selgitada välja, kas on kusagil olemasoleva torustiku kohta mingisuguseid jooniseid. „Tehes päringut torutöödega tegelevale ettevõttele mingisuguste tööde teostamiseks, tuleks alati lisada nii palju selgitavat materjali kui võimalik. Samuti kuluvad igasugused joonised ja plaanid alati ära ka siis, kui teenust ei tellita, vaid töö tehakse ise. „Võib-olla isegi sellisel juhul on kõikvõimalikud joonised veel olulisemad kui teenust tellides,” lisab Kiis.

Torude renoveerimisega tuleks kindlasti tegeleda korteri- või majaremondi käigus.

Miks on renoveerimine vajalik?

Kiisi sõnul on torustiku renoveerimisel palju põhjuseid. Üks võimalus on see, et torud on amortiseerunud, mistõttu on lekete oht suur. „Sellisel juhul jäävad kraanikausid, potid jne vanadesse kohtadesse ja torustikku saab näiteks vahetada osade kaupa,” sõnab Kiis. Sõltuvalt ligipääsetavusest ja amortiseerumise faasist saab tema sõnul jätta vajadusel mingi osa trassist üldse vahetamata või asendada uue toruga, mis paigaldatakse mitte vana asemele, vaid siis juba paremini ligipääsetavasse kohta.” Kindlasti tuleb seejuures jälgida, et vana trass või selle osad ei jääks surve alla, saaks veest tühjaks lastud ning otsad suletud,” hoiatab Kiis. Kui käimas on elamispinna üleüldine renoveerimine, on otstarbekas torutööd teha kohe pärast üldise renoveerimise esimest etappi ehk siis lammutust. „Siis on lihtne vedada torusid näiteks põranda alt ja tuua üles näiteks projekteeritud ehitatava vaheseina kohalt, kust siis hiljem pärast vaheseina karkassi valmimist saab teha liite

ning minna toruga edasi näiteks teisele korrusele,” jätkab Kiis. Ta soovitab toruotsad sellisel juhul ajutiselt sulgeda kas siis „pimeda” või lihtsalt teibiga, et vältida prahi torusse sattumist, mis hiljem võib tekitada ummistust kraanides, boilerites, klappides jne. „Hästi tuleks läbi mõelda ka tulevikus paigaldatava sanitaartehnika asukohad, et mitte hiljem näiteks köögimööbli taha mahutada mitut meetrit survevoolikut.” Torustiku renoveerimise ABC

Kiisi sõnul on oluline valida õige toru tüüp, mille valikul on olulisimad kaks aspekti – trassi asukoht (maa sees, betoonis, seina sees, pindmised torud) ning hind. Tuleks välja arvestada vajamineva toru kogumaht ehk pikkus ja vajaminevate liitmike arv. „Sõltuvalt kogupikkuse ja liitmike arvu suhtest võib olla odavam kas ühe või teise tootja toode, samuti on oluline moment, kuhu me toru paigaldame. Kui paigaldame näiteks pindmiseid torusid, on oluline, et torustik näeks ka

enam-vähem viisakas välja. Samas ei ole meil vundamendi sees jooksva toru välimusest sooja ega külma – oluline on hoopis vastupidavus,” selgitab Kiis. Seejärel tuleks valida õige toru läbimõõt, mille tüübi ja läbimõõdu valikul tasuks kindlasti pidada nõu spetsialistiga. Mõistlikku kasutusaega veetorude puhul Kiisi sõnul üheselt määrata ei saa. „See sõltub nii trassi asukohast, liidete tüübist ja paljudest muudest teguritest. Selge on see, et näiteks ilmastikuolude jmt mõjul lüheneb kõikide asjade, sh ka torude kasutusaeg. Seega on betooni sees olev plasttoru (nt PPR) tunduvalt kauem kasutuskõlblik kui raudtoru vannitoas või õues.” AS Lavateir (kaubamärk Toru Abi) osakonnajuhataja Aleksandr Ulan soovitab kindlasti tegeleda torude renoveerimisega korteri- või majaremondi käigus. „Ei ole mõtet alles jätta vanasid torusid, kui hiljem võib tulla vajadus need ikkagi välja vahetada.” Lekete puhul on Ulani sõnul

vajalik analüüsida torude vanust ja ühendusi. „Kui torustik on terastorudest ja selle vanus 20 aastat või enam, tuleb see kindlasti välja vahetada, parem täies ulatuses,” toonitab Ulan. Aeg-ajalt soovitab ta üle vaadata ka kanalisatsioonitorustiku. „Kui kanalisatsioonitorudele on juurdepääs piiratud, võiks teha võimalusel torustiku sisemise kaameravaatluse,” soovitab Ulan.

Kindlasti ei tohi: 1. Jätta vana trassi surve alla. 2. Sulgeda seina või põrandat selle sees või all olevat vee- või kanalisatsioonitrassi eelnevalt kontrollimata (survestamata). 3. Paigaldada seina, betooni jne sisse selleks mitte ette nähtud tüüpi toru. Laialt on levinud komme kasutada halvema ligipääsetavusega kohtades survevoolikuid, mida on lihtne kuskilt läbi pista või ümber nurga keerata – need võivad aga lihtsalt lõhkeda.


22

Puitpõrand kardab karmi kätt Õigesti õlitatud või vahatatud puitpõrandad annavad igale kodule soojust ja õdusust. Vilve Torn Jala all veidi nagisevast soojast puupõrandast kodusemat asja pole. Õnneks on need ajad, mil väärikale põrandakattele rohmakalt linoleum või reliin peale veeti, nüüdseks ka minevik. Ikka ja jälle kohtab lugeja koduajakirjade kaudu ka neid õnnelikke koduomanikke, kes on paksu värvi ja pahtlikihtide alt väga uhke põranda avastanud. Vanades majades võib kohata põrandalaudu, mille laius on 30–40 cm ja paksus kuni 8 cm ning mille paigaldamiseks ei ole kasutatud naelu, vaid tappe ja ühenduspulki. Selliste põrandate eksponeerimine oma ehedas ilus on paljude kodude uhkus ja üks sisekujunduse tõmbenumber.

Kui vanale puitpõrandale on aga antud n-ö uus elu, on edaspidine õige hooldus väga oluline. Õigeid nippe põrandate hooldamiseks jagab Säästva Renoveerimise Infokeskus. Vana värvi eemaldamiseks tuleb igal objektil eraldi läbi kaaluda parim lahendus. Värvieemalduse võib teha mehaaniliselt lihvimise teel või kaabitsaid kasutades. Efektiivne on kasutada ka infrapunalampi, mis kuumutab värvi pehmeks ning seda on lihtne kaabitsaga eemaldada. Samuti on turule ilmunud kvaliteetsed keemilised värvieemaldusvahendid. Töötlemata laudu võiks seebitada või õlitada. Õli võib olla oma naturaalse tooniga, soovi korral võib

• • • • • • •

Vanades puitpõrandates peitub seletamatu võlu.

rootsi muldvärv MAALRI hööveldamata puitpindadele majavärv PALETT puitfassaadidele katusevärv ALKOR eterniitkatustele alküüdvärv SPEKTER sise- ja välistöödeks põrandavärv MOSAIIK tõrvaõlid (hele, tume, extra) lahustid (lakibensiin, nitro, atsetoon, tärpentin, ksüleen, puhastusbensiin)

Kastani 3, Rapla linn, 79514 Raplamaa / Tel. 4856243 / Fax.4856271 / e-mail: kemet.rv@neti.ee / www.kemetrv.ee


23 Foto: Shutterstock

lisada värvipigmente. Viimane kiht tuleks teha värvitu õliga. Õlitatud põrandale sobib lõppviimistluseks vaha või siis õli ja vaha segu. Seebiga töödeldud põrandad on heledad ja kaunid, peavad kulumisele vastu. Õige põrandapinna saab kiiremini, kui seda küürida puhta linaõliseebiga. Põranda küürimine on kõige algupärasem põranda töötlemise viis. Mida tihedamini põrandat küürida, seda kaunimaks ja kulumiskindlamaks see muutub, valgeks küüritud põranda saab mõne aasta pärast. Kui põrandal ei käida välisjalanõudes, piisab 2–3 küürimiskorrast aastas. Küüritud põranda eeliseks on tema pehme ja mõnus pind, millel on hea käia paljajalu. Okaspuupõranda töötlemiseks on soovitav esmaseks töötlemiseks kasutada põrandaleelist – see kergelt valgendab pinda, takistab põranda koltumist ning avab puidupoorid, mistõttu õli imendub sügavamale puidu sisse muutes seda tugevamaks. Pärast korralikult kuivamist on põrand valmis töötlemiseks põrandaõli või -seebiga. Põrandaid võib ka vahatada, kuid siis on raskem hiljem pinda

LIPUMAST – elegantne visiitkaart Hinnad al 220 € AS Flagmore; Põlluaasa, Kolu küla, Kose vald, 75121 Harjumaa; tel 646 5222, 503 6399 info.ee@flagmore.com; www.flagmore.ee

töödelda, sest vahale ei hakka teised vahendid. Tammelauda ei maksa leelisega üle teha – läheb liiga tumedaks ja kaotab iseloomuliku tekstuuri. Lakitud ja siledat põrandat on kerge hooldada. Siiski ole lakkimisel ettevaatlik, sest pinda sel moel kattes kaob kontakt eheda puiduga. Samuti on hiljem keeruline parandada kõikvõimalikke jälgi ja kriimustusi. Linaõlilakk on tugev ja vastupidav. Kuigi Eestis on traditsiooniliselt puitpõrandaid lakitud ja lihvitud, siis mujal maailmas, eelkõige Skandinaavias on põrandaid töödeldud ammusest ajast spetsiaalsete põrandaseepide ja -õlidega. Vastupidi põrandalakile, mis tekitab lisakihi puidu pinnale, imendub põrandaõli sügavale puidupooridesse. Pärast õlitamist muutub põrand kulumiskindlaks ja omandab siidja läike. Iga järgnev hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore ja sulgeb ligipääsu niiskusele ning mustusele. Hooldusõlitamist vajavad ainult oluliselt kulunud pinnad – käiguteed või üksikud mustunud kohad. Põrandate töötlemiseks kasutatavad õlid on vedelad puidukaitsevahendid – eelista võimalikult naturaalseid,

väikese kulunormiga ja mitte väga kiiresti kuivavaid õlisid. Igapäevaseks hoolduseks kasuta lahjat seebiveelahust. Kui soovid läikivamat ja tugevamat pinda, kasuta puiduvaha või Le Tonkinois’ õlilakki. Vahatatud pind puhasta puhta veega. Vahatatud pind nõuab uuesti viimistlemist, kuid harvemini kui ainult õliga töödeldud pind. Kanna vaha õhukese kihina pinnale ja poleeri umbes tunni möödudes. Vanade vahatatud pindade renoveerimisel pead vaha hoolikalt eemaldama lihvimise teel. Säästva Renoveerimise Infokeskus on nõu ja jõuga abiks kõigile, kes tahavad traditsioone säilitada ning enda kodus isikupärast aurat luua looduslikke ja naturaalseid materjale kasutades. Kaupluses Majatohter on müügil nii põrandaõlid, -lakid, -vahad, poleerimisvahendid, kaabitsad kui ka infrapunalambid. Küsi nõu poemüüjatelt või tule kolmapäeviti keskusesse konsultatsioonile. Oma tulekust teata ette tel 641 4434. Lisainfo: www.renoveeri.net, www.majatohter.ee


MAALEHE

tomatiraamat Ingrid Bender 76 lk, pk

Raamatust leiate juhised, kuidas kasvatada tomatit kasvuhoones, avamaal, aknalaual ja r천dul; milliseid kasvutingimusi tomat vajab; saate infot taimede ettekasvatamise, istutamise ja hooldamise kohta ning lisaks leiate ka p천hjalikud sordikirjeldused.

Tellimiseks helista telefonil 680 4443 v천i k체lasta meie kodulehte www.healugu.ee


25

Kevadel desinfitseeri kasvuhoonet ja värskenda mulda Enne uute taimede kasvuhoonesse istutamist tuleb kasvuhoone haigustest ja kahjureist puhastada. Foto: Kaire Talviste

Kaire Talviste „Eelmise aasta praht välja, nöörid ära lõigata, kasvuhoone klaaspind septikuga üle pritsida, mulda värskendada,” loetleb Hansaplanti aiandusspetsialist Eve Urva töid, mis tuleks kasvuhoones enne uute taimede istutamist ära teha. Kes oli sügisel usin, sel on tööd vähem. Desinfitseerimine on oluline möödunud hooajast jäänud haiguste ja kahjurite tõrjumiseks. Selle töö saab ette võtta siis, kui kasvuhoones on vähemalt 16 kraadi sooja. Siis hakkavad kahjurid end juba liigutama. Puhastuse tegemiseks pritsitakse klaasidele desinfitseerivat antiseptikut või tehakse väävlisuitsu. Nende meetodite valimisel peab aga arvestama sellega, et viie päeva jooksul ei tasu endal kasvuhoonesse minna ega sinna ka midagi istutada. „Vahenditel on õpetussõnad peal ja neist tuleks enda tervist arvesse võttes hoolega kinni pidada,” lisab Urva. Soodsates tingimustes hakkavad kahjurid paljunema ja hävitavad lõpuks saagi: taimede lehed muutuvad kollaseks ja taim ei saa enam vajalikke toitaineid ega toimi korralikult fotosüntees. Et seda ei juhtuks soovitab Urva hakata kahjureid peletama kohe, kui esimesed silma hakkavad. Nii ei jõua nad levida. Ent, kui suur on lootus saaki saada, kui desinfitseerimine vahele jätta? „Oleneb sellest, mis eelmisel hooajal kasvuhoones toimus. Igaks juhuks ei soovita ma sellega riskida, sest see oleks aja maha viskamine,” lisab Urva. Uus muld või istutuskotid

Kasvuhoone mulda peaks vahetama igal aastal, ent nii suurt tööd tihkavad vähesed ette võtta. Lihtsam on möödunud aasta pinnas läbi kaevata ja lisada väetist ja uut kasvusubstraati. Eve Urva soovitab nii vedelväetisi kui ka looduslikku kanasõnnikut: üks liiter granuleeritud kanakakat 50 liitri mulla kohta ja korralikult läbi segada ning kasta, siis ei kõrveta taimi ära. Samuti

Hansaplanti aiandusspetsialist Eve Urva näitab tomatitaime, mis tunneb end hästi ka terrassil. võib mulda segada pikaaegseid väetisi. Pakil on kirjas, kas väetist jagub kolmeks, neljaks või suisa kuueks kuuks. Kurgile võib mulla alla laotada hobusesõnnikut, et tal oleks jalad soojas. „Väetamata ei saa ka saaki ja taimed jäävad kiduraks,” hoiatab Urva, et sellest tööst ei saa üle ega ümber. Uutele taimedele tuleks kaevata uued, suured istutusaugud ning täita need puhta kasvusubstraadiga. Kes pole huvitatud mulla kasvuhoonesse vedamisest, väetistega mässamisest ja sügisesest puhastustööst, võib valida mugavama lahendusena istutuskotid. Eri firmade kasvatuskotid on veidi erinevad, ent mahutavad umbes 2–3 taime.

Kottidel on joonised, kus on istutus- ja kus kastmisaugud. Samuti on osasse kottidesse peidetud looduslik väetis, et taim saaks piisavalt toitaineid. Kottide puhul tuleb aga taimi veidi sagedamini kasta, sest mullapinda on neil vähem. Kurk tahab niiskust, tomat kuiva

Ette kasvatatud taimed on juba nii asjalikud, et ootavad kindlasti mais kasvuhoonesse istutamist. Seda tööd võiks teha poolpilves ilmaga, et taimed ei saaks šokki. Kuni juunini võiks kasvuhoone aknad katta varjutuskanga või lubja-savi seguga, sest päike võib eriti lõunapoolsed taimed ära kõrvetada.

Mais on Eesti ööd aga jahmatavalt külmad ning lisaks keskpäevasele päikesele ohustab taimi öökülm. Selle vältimiseks soovitab Urva kinnitada toestusnööridele mitmekordne katteloor või panna kasvuhoone keskele ööseks küünal põlema. Suuremasse kasvuhoonesse võiks panna mitu küünalt kõiki ohutusnõudeid jälgides. „Tundub uskumatu, aga see toimib! Ei lase külma sisse, olen ise järele proovinud,” kinnitab Urva. Eestlane kasvatab kasvuhoones peamiselt tomateid, kurke, salatit ja paprikat, viimase aja lemmikuteks on kujunenud veel ka arbuusid ja melonid. Kurk eelistab 70–90% õhuniiskust, muidu kimbutab teda punane kedriklest. Nii suure niiskuse käes tabavad kuivemat õhku eelistavaid tomateid aga seenhaigused. Urva soovitab neid kahte ühes kasvuhoones kasvatades nad kilega eraldada. Tomat tahab kastmist 2–3 korda nädalas, kurk sagedamini. Kasta tuleks hommikul ja nõnda, et taimede lehed ei saaks märjaks. Silmas peab pidama sedagi, et alla 13 kraadi juures taimed ei viljastu. Samuti siis, kui kasvuhoones on üle 30 kraadi sooja. Seepärast on korralik õhutus ja varjutamine väga olulised. Kasvuhoone peab olema avatud ka põhjusel, et putukad saaksid tulla taimi tolmutama. „Varemalt pandi kasvuhoonesse virtsaämber putukate meelitamiseks. Kurgirohi mõjub samuti hästi. Meelitab täisid ja putukaid ligi,” ütleb Urva. Melonit ja arbuusi kasvatatakse nagu kõrvitsat. Avamaal tuleb kindlasti multšida, et nende juured oleksid soojas. Avamaa kurkidel võiks katteloori hoida peal kuni õitsemiseni, sest kurk ei talu nullilähedasi temperatuure. Lõpetuseks tuletab Eve Urva meelde, et kord nädalas tuleks tomatil ja kurgil võsud ära näpistada ja pidevalt taimede tervist jälgida, siis on lootust ka saaki saada. „Kui jänni jääte, siis aitame nõuga,” lubab ta.


26

Looduslik kasvuhoone Väikese kasvuhoone ehitamiseks pole ilmtingimata tarvis vasarat ja naelu. Turbaplokkidest ehitatud kasvuhoone peab õige ehitamise korral vastu aastaid, isegi aastakümneid. Turbaplokkidest saab kiiresti raami, mille sisse võib istutada nii ürte kui ka köögivilju. Vanast aknaklaasist saab taimedele katte, misjärel valmib saak kiiremini. Turbaploki mõõdud on umbes 40 x 30 x 20 cm ja neid müüakse kolme kaupa pakitult. Turbaplokke on lihtne ja kerge käsitleda. Plokke on kergem käsitleda veidi niisketena, kui neid saab kergelt vormida näiteks tikksaega. Kui laod plokke üksteise peale, võid konstruktsiooni tugevdada, pistes bambuskeppe ühest plokist teise. Bambus kõduneb aeglaselt. Kasvuhoone kevadhooldus

Kasvuhoone kevadhooldus algab puhastamisest: sein ja ka-

tus tuleb puhastada, et taimed saaksid võimalikult hästi kätte vajaliku valguse. Samuti ei tohi unustada tarvikute, pottide, külvikastide ja töövahendite puhastamist. Taimede kallal nokitsemine on palju meeldivam puhaste vahenditega. Kasvuhoone ei pea välja nägema määrdunud, vaid see võib olla rohenäpu elutoaks ka vihmastel päevadel. Kekkilä dekoratiivkivist saab laduda kena põranda, millel on hea nii kõndida kui ka pilgul puhata lasta. Kiviga teed kergesti efektse ja puhta töö. Proovi dekoratiivkivisid ja -katteid ka taimede eraldamiseks ja piireteks. Kasvuhoone kasvusubstraati tuleks vahetada vähemalt üle ühe aasta. Väetatud ja lubjatud turvas on kasvuhoone taimedele parim kasvusubstraat. Kasvuhoonete automaatse-

ASBESTI VABA

ETERNIIT

1750 X 1130 mm / hall, telliskivipunane, pruun, kirsipunane

KÜSI KAMPAANIAHINNAGA ETERNIITI KÕIKIDEST EHITUSKAUPLUSTEST ÜLE EESTI!

Vaata lähemalt www.eterniit.ee või helista 610 7914

Foto: Kekkila

te ventiilide gaasivedru on hea talveks eemaldada ja panna taas oma kohale kohe, kui kevadpäike hakkab soojendama. www.kekkila.ee Hea nipp! Istuta ehitustellisesse mägisibulaid •• Vana aukudega telliskivi võib kasutada istutusalusena. Eri kujuga ja seisukorras telliskive kokku pannes saad tulemuseks toreda väljanägemisega istutustervikuid. •• Puhasta telliskivi alumine külg porist ja tolmust. Lõika juurevaibast või geotekstiilist tükk ja liimi see tellise põhja külge. Täida telliskivi augud mullaga. Tihenda mulda puutikuga. Kasta mulda kergelt ja istuta tellisesse hästi kuivust kannatavaid taimi, näiteks mägisibulaid. Allikas: www.kekkila.ee


27

Vana eterniitkatuse renoveerimine on lihtne Marko Marlof AS-i Bestor Grupp müügiesindaja Eestis leiab suurel hulgal 40–50 aastat vanu katuseid, mis on kaetud vanade eterniitplaatidega ja vajaksid hädasti renoveerimist. Tihti seisavad majaomanikud silmitsi küsimusega, millist katusekatet siis valida. Pakkujaid on palju, valik suur ja loomulikult kiidab iga tootja oma materjali. Katuse renoveerimine on suhteliselt suur ja kulukas ettevõtmine. Kindlasti tuleks kõik seotud aspektid eelnevalt korralikult läbi kaaluda. Kogu renoveerimise maksumus kujuneb üldjuhul kolmest tegurist. Esiteks – aluskonstruktsiooni seisukord ja selle renoveerimise või ümberehituse vajalikkus. Teiseks – paigalduse maksumus. Kas tegemist on keerukama paigaldusega ehk tuleb palgata töid teostama pädev ettevõte või on tegemist lihtsalt paigaldatava materjaliga, mille paigaldusega saab näiteks ise hakkama. Kolmandaks – katusekattematerjali reaalne maksumus koos vajalike lisatarvikutega. Tihti reklaamitakse välja materjali ruutmeetri hind, mis esmapilgul näib vägagi soodne. Hiljem juba kauplusest konkreetset pakkumist küsides näeme, et pärast vajalike tarvikute lisamist on esialgne soodne ruutmeetrihind märgatavalt kallimaks muutunud. Seega tasuks otsustamisel lähtuda kindlasti juba kompaktsest pakkumisest. Millega renoveerida?

Millega oleks siis mõistlik vana eterniitkatust renoveerida? Praegu on kauplustes saadaval asbestivaba kiudtsement-laineplaat ehk siis tänapäevane eterniit. Kui 15 aastat tagasi suhtuti tänapäevasesse eterniiti teatud umbusuga, siis nüüdseks on materjali populaarsus tunduvalt kasvanud ja enamik inimestest teab juba, et

tegu on tervisele ohutu ja igati korraliku katusekattematerjaliga. Väike ülevaade tänapäevase eterniidi omadustest: •• see on hingav materjal, eterniidi alla ei teki kondensatsioonivett; •• müravaba nii tuule kui ka vihmaga; •• lihtne paigaldada; •• ei roosteta, tule- ja happekindel. Puitkonstruktsiooniga katuseid renoveerides saab vana konstruktsiooni alles jätta juhul, kui see on piisavalt heas seisukorras. Põhiliselt toodeti nõukogude ajal kolmes mõõdus eterniitplaate ja üheks neist oli 1,13 x 1,75 m. Ja ka tänapäeval toodetakse sellises mõõdus plaate. Seega – kui roovitis on piisavalt heas seisukorras, pole roovi

sammu vajadust muuta ja piisab ainult katusekattematerjali vahetusest. Kaalu poolest on nüüdisaegne eterniit nõukogudeaegse eterniidiga samas klassis – 15 kg/m². Sobib ka uutele katustele

Tänapäevane eterniit pole mõeldud ainult renoveerimiseks, vaid kindlasti ka uute katuste ehitamiseks. Kasutades kattematerjaliga samast materjalist lisadetaile, näeb lõpplahendus välja esteetiline ja korrektne ega jää millegi poolest alla kivi- või teraskatusele. Tänapäevast eterniiti on saadaval nii värvimata kui ka värvitud kujul. Eterniit on väheseid materjale, mis on ennast Eesti tingimustes pikaajaliselt tõestanud. Isegi nõukogude ajal toodetud suhteliselt viletsa kvaliteediga eterniit

on praeguseks katustel kestnud 40 ja isegi 50 aastat. Tänapäevase eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrgem. Lähtuvalt sellest on ka pikem tootjate pakutav eluiga – 60–70 aastat. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30-aastast garantiid. Nii vana katuse renoveerimisel kui ka uue paigaldamisel tasub teiste katusematerjalide kõrval kindlasti kaaluda ka tänapäevase eterniidi paigaldamist. Tegemist on kvaliteetse katusekattematerjaliga ja värvitud eterniit näeb lõpplahendusena koos lisatarvikutega vägagi esteetiline välja. AS Bestor Grupp Valdeku 168, 11217 Tallinn Tel +372 610 7915 Faks +372 610 7901 Lisateave: www.bestor.ee


SINU ILUSA KODU SISU

MAGAMISTUBA RAUNA Voodi PI-46285 545 €. Öökapid PI-46893 95 €. Riidekapp PI-46894 1122 €.

BEEBITUBA GULDBORG Võrevoodi PI-45328 223 €. Mähkimislauaga kummut PI-45386 403 €. Tekikast PI-45398 173 €.

NARI VIP

VOODI LUNIA Voodi Lunia FY-30129 331 €

Nari Vip MA-31828 soodushind 449 € (603 €)

Tutvu täieliku kaubavalikuga ON24 sisustuskaubamajas www.on24.ee

Tel: 43 54 370, info@on24.ee


29

Sisearhitekt loob funktsionaalse terviku Kiputakse arvama, et sisearhitektid valivad patju ja kardinakangast, ent tegelikult on nende töö sisu oluliselt tehnilisem. Kangas tuleb mängu viimases järjekorras. Fotod: erakogu

Kaire Talviste Sisearhitektid Kätlin Mäggi ja Margit Teikari on oma erialavalikust vaimustuses, sest töö on vaheldusrikas ning pigem hobi kui töö. Praegu kujundavad nad üheskoos Kultuurikatla Aia kohvikut. „Koos on hea suuri asju teha ja mõtteid jagada,” ütleb Margit, kes tegutseb ka oma stuudio TEMA nime all. „Töö sujub mõnusamalt. Mulle meeldib koos isegi rohkem kui üksinda,” lisab Kätlin. Kohvikust rääkides hakkavad mõlemal silmad särama. „Seal tuleb eimillestki teha midagi. Ei ole materjale, ei ole raha, aga kohvikuks tuleb kujundada kohutavalt lagunenud tehasehooned,” kirjeldab Kätlin. Tehase miljööd „kodustatakse” kohvikuks, ent sellisel määral, et tulemuseks pole mitte klantsitud pind, vaid töödeldud tööstusruum – robustse sisekujunduse (vineerist lauaplaadid, prussidest lauajalad, viimistlemata toolid) ja seintelt kooruva värviga. „Hästi eklektiline. Võib tulla päris vahva,” lisab Kätlin, kes ootab lõpptulemust huviga. Juuni alguseks peaks kohvik olema nii kaugel, et võtab vastu oma esimesed kliendid. Oma kodud proovitööks

Kätlin jõudis sisearhitekti erialavalikuni hiljuti. Ta alustas juuraõpinguid, ent mõistis peagi, et see pole päris tema teema. Meeles mõlkus midagi loomingulist ja nii ka läks. „Ma tõesti naudin seda tööd, isegi arvutis jooniste kallal nokitseda on mulle huvitav. Hea tunne on see, kui tuleb idee ja see lõpuks materialiseerub,” räägib ta. Margit käis aga juba lapsena kunstikoolis, ent tõuke selle suuna valikuks sai ta arhitektuuribüroost, kuhu ta juhuslikult tööle sattus. Margit tsiteerib üht õppejõudu, kes ütles, et sisearhitekt pole enne piisavalt hea, kui ta pole ise maja ehitanud ja olnud n-ö kliendi rollis. Selle kogemuse võrra on mõlemad

Sisearhitekt Margit Teikari kujundatud interjöörid rikkamad. Üht või teist detaili teeks nad nüüd kogemustele tuginedes teisiti, ent on oma tööga väga rahul. Nad kiidavad ka eestlaste kodusid, mis muutuvad aasta-aastalt üha ilusamaks. Libastutakse kõige enam terviku loomisel, mis on ka mõistetav, kui ei pea igapäevaselt oma silma treenima ja siseruume analüüsima. Sisearhitekti ülesanne ongi panna kõik tervikuna toimima. Kuigi sageli seostatakse sisearhitekti tööd kardinate ja värvide valikuga, siis tegelikult pannakse need nüansid paika kõige viimasena. Seda muidugi juhul, kui klient soovi avaldab. Margiti sõnul oskab eestlane väga hästi ka ise oma seinte ja patjade tooni valida. „See on ju tema kodu,” lisab ta. Kutsu sisearhitekt appi

Iga ruumi puhul tuleb aga arvestada kogu konteksti ega saa valida üksnes seda, mis endale meeldib. Näiteks ajaloolised majad eeldavad ka ajaloolist interjööri – neile tuleb läheneda teise nurga alt – kontseptuaalsemalt. »


30

Töö muudab keeruliseks see, kui klient ei tea, mida ta tahab. Sisearhitekt saab jagada soovitusi, mis on ruumi parimad võimalused. Eramute puhul peab sisearhitekt olema äärmiselt taktitundeline ja delikaatne, sest kodu on igale inimesele väga isiklik koht. „Tugevalt sekkuda ei saa. Võime vaid veidi suunata,” lisab Kätlin. Inimestel soovitab Kätlin hästi-hästi läbi mõelda, mis meeldib ja siis nende hulgast teha valiku, mis toetab terviku loomist. Kõike meeldivat ühte ruumi kokku kuhjata ei tasu. Samuti ei tohiks ruumis olla rohkem kui üks domineeriv asi. Alati võib pöörduda sisearhitekti poole ka konsultatsiooni saamiseks. Sisearhitekt Kätlin Mäggi kujundatud interjöörid Sisearhitekt keskendub aga eelkõige ruumi funktsionaalsusele – näiteks ruumide asetus ehk põhiplaan, elektri- ja valgustuse plaan, lagede plaan, põrandate plaan (materjalid), et ruumis oleks parem elada või töötada ning kõik vajalik toimiks käepäraselt. Sisearhitektid teevad ka sanitaartehnika, uste ja siseviimistlusmaterjalide spetsifikatsioonid, kus määratakse ära vastavad tooted. Lisaks projekteeritakse sageli mööbel, sest seda lihtsalt erilahenduste puhul poest ei saa. Margiti sõnul on määrava tähtsusega valgustuslahendus – kuhu panna ja mis mahus, et ruumid oleks valgustatud. „Valgustus on ülioluline. Kui selle planeerimisel tehakse midagi valesti, siis rikub see ära parimagi interjööri,” hoiatab ta. Tulemus saab seda parem, mida varem sisearhitektid appi kutsutakse – parim hetk on siis, kui maja projekt hakkab kuju võtma. „See aitab ehituskulusid säästa ja lõpptulemus saab parem,” ütleb Margit. Tavaline on see, et spetsialisti poole pöördutakse liiga hilja. Siis ei maksa aga loota, et juba järgmiseks päevaks on kõik joonised valmis. Sisekujundaja peab protsessi sisse elama, kohapeal käima, tellijaga suhtlema ja võimalusi läbi arutama.

Trendid ja kadunud interjöörid

Sisekujunduse trendidest (sisearhitektid) väga rääkida ei taha, sest neist nad oma töös kuigivõrd ei lähtu. „Muidugi peab teadma, mis maailmas toimub, ent sisekujunduses peab ikkagi lähtuma tervikust, sest seda ei muuda ju üleöö, kui trendid muutuvad,” selgitab Margit. Praegusele ajale on iseloomulik taaskasutus ja retrostiil paljudes kohvikutes, uued kodud on aga pigem modernsed. See ei tähenda samas, et loodusliku peaks sisekujundusest täiesti eemal hoidma. Näiteks võib modernsesse ruumi imeliselt mahutada savikrohvseina, mis teeb sisekliimaga imet. Margitile aga meeldivad ausad ruumid, kus nähtavad tugielemendid on tõepoolest konstruktsiooni osa, mitte ilu pärast pandud. Kunstiakadeemias omandatud teadmistest väärtustavad mõlemad põhjamaiselt lihtsat ja puhast lähenemist, kuhu on lisatud nutikaid lahendusi. „Sisearhitektuur on kaduv kunst,” tõdeb Kätlin ja peab silmas seda, et visa järjekindlusega on avalikust ruumist välja roogitud lähimineviku väärtuslikud interjöörid, alustades Viru hotellist ja lõpetades Teletorniga. „Viru hotelli näol oli tegu kõrgel tasemel kujundatud interjööriga. Keegi meist ei igatse tagasi tumepruuni laminaati, aga ilusaid interjööre tollest ajast võiks siiski väärtustada ja hinnata,” arvab ta.


Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud, valguskarniisid, laerosetid, sambad ja

Lai valik tapeete Decorest Disain OĂœ Sisustussalong Kunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn tel 504 7587â—‰ decorest@decorest.ee

www.decorest.ee


Ehita ja renoveeri  

Ehita ja renoveeri | Kevad 2013