Issuu on Google+

Iirimaa

Uudised.. LK 3

Belgia

Šveits

Hispaania

Haagissuvilate rentijatel läheb hästi, sest eestlased puhkavad masu tõttu rohkem kodumaal

Eesti

-0,4

-1,4

-1,4

Visioon.. LK 8

Hoolimata suurest majanduslangusest on hinnad Eestis langenud vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides

-1,7 KOLMAPÄEV

26. august 2009 TELEFON 680 4400

-2,6

AVARA PILGUGA MAJANDUSEST

Intervjuu: kui bussijuht varastab kütust või piletiraha, siis see on tingitud omanike poolt riigihankekonkursil tehtud üliodavast pakkumisest LK 4-5

Hugo Osula: rongide dotatsiooniraha tuleks anda lennufirmadele

Eramets: puidumüük tuleb vabastada tulumaksust ja metsanoorendikud maamaksust LK 6

Puidutöösturid nõuavad erametsa omanikele maksuvabastusi Eesti mööblitööstuse liit nõuab riigile saadetud kirjas maksusüsteemi muutmist, et sundida erametsaomanikku puid raiuma. Praegu on Eesti metsade puiduressurss alakasutatud, sest erametsaomanik läheb kirvega

metsa alles siis, kui viimane häda on juba käes. Repo Vabrikute juhatuse esimehe Tiit Kolgi

sõnul on ümarpuidu liiga kõrge hinna tõttu viimase kolme aasta jooksul suletud hulk ekspordile suunatud tööstusettevõtteid ning samasugune saatus ähvardab ka praegu Eestis tegutsevaid mitmeid puitlaastplaadi tootjaid.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi aga välistab igasugused maksumuudatused, mis riigi tulu vähendavad. „Kui me anname maksusoodustuse erametsaomanikele, siis tulevad kohe seda küsima ka kalanduse ja põllumajanduse esindajad.”

Eesti Päevalehe majandusleht # 226

ENERGIA:

EESTI TEADLASED SAID UUDSELE KANGALAADSELE PÄIKESEPATAREILE * SKANDINAAVIA INVESTORI TOETUSE LK 2


2

Uudised

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26 | august 2009

••• Eesti Päevalehe majandusleht

Tootjahinnalangus kiirem tekstiilitööstuses

TOIMETAJA : INGE RUMESSEN TEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

200

30

150

hinnaindeks juulis TOIDUAINETE JA JOOKIDE TOOTMINE TEKSTIILITOOTMINE

100

2006

2007

2008

protsenti vähenes Eestis juunis kaupade import võrreldes mullu sama ajaga. Eksport kahanes 13%. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.

9,3 protsenti kahanes Venemaa sisemajanduse kogutoodang tänavu juulis möödunud aasta sama kuuga võrreldes.

25,3 protsenti on mulluse juuliga võrreldes langenud Leedu põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad.

2009

Päikesepatareide arendaja sai Skandinaaviast suure investeeringu FOTO: ARNO MIKKOR

TEHNOLOOGIA

Rahastajad Eestist ja välisriikidest

Kangalaadne päikesepatarei sobib katuste katmiseks või kardinate valmistamiseks. Mikk Salu mikk.salu@epl.ee Eelmisel aastal Tallinna tehnikaülikooli spin-off-firmana asutatud uudse päikesepatareitehnoloogia arendaja Crystalsol saab 2,5 miljoni euro (40 miljoni krooni) suuruse stardiinvesteeringu riskikapitalikonsortsiumilt, mille moodustavad Põhjamaade investeerimisfondid Conor Venture Partners ja Energy Future Invest. Projektis osalevad ka Austria ja Eesti riiklikud asutused. „Me oleme ülikooli laborist väljumise faasis,” kirjeldas Crystalsoli juht austerlane Thomas Badegruber hetkeseisu. Suurem osa saadud rahast lähebki Tallinna rajatavasse firma laborisse. Tavainimese jaoks näeb kõnesolev uus materjal välja nagu mustjas kristalne puru. Tegemist on vask-tsink-tina-sulfoseleniidiga, materjaliga, mis reageerib päikesele ja toodab elektrit. Nii võibki seda nimetada päikesepatareiks. Antud „puru” saab kleepida klaasile, aga ka painduvatele ja rullitavatele materjalidele. Lõppkokkuvõttes saaks selliseid päikesepatareikangaid kasutada paljudes kohtades. Katta näiteks katuseid või fassaade, edasi fantaseerides miks mitte ka valmistada inimeste rõivaid, nii et matkale minnes poleks kunagi muret, et mp3-mängija või taskulamp tühjaks saavad – seljas olevad riided laevad seadmeid. Vaja on ainult päikest. Tehnikaülikooli laboris on kristalle kleebitud nii klaasile kui ka painduvale plastile. Enamasti on tükid suuruses 1 x 1 cm. „Tea-

TTÜ professor Enn Mellikov ja austerlane Thomas Badegruber loodavad kangalaadse päikesepatarei masstootmisse lasta paari aasta pärast. dustöö jaoks on see täiesti piisav,” selgitas professor Enn Mellikov, kelle juhtimisel materjal välja töötati. „Aga kui rääkida

„Puru” saab kleepida klaasile, aga ka painduvatele ja rullitavatele materjalidele. masstootmisest, siis tuleb kangast teha ju ruutkilomeetrite viisi.” Crystalsoli labor, mida nüüd Tallinna ehitama haka-

takse, ongi projekti järgmine samm. Seal peaks materjaliga kaetavad pinnad jõudma suuruseni 10 x 10 cm ja lõpuks ka 1 x 1 meetrini. „Tootmiseks läheks heal juhul kahe-kolme aasta pärast,” lisas Badegruber.

Odav materjal Materjali eeliseks on efektiivsus ja väikesed tootmiskulud. Crystalsoli raha paigutanud Energy Future Investi investeeringujuht Harald Olderheim ütlebki, et projekti teevad nende jaoks pal-

jutõotavaks madalad tootmiskulud, mida võimendab veelgi materjali odav hind. Crystalsoli põhitehnoloogia on enamikus maailma riikides kaetud patendiga. Veel kaks patenditaotlust on sisse antud ja mitmed ettevalmistamisel. Kokku peaks kaheksa patendiperekonda kaitsma ära kogu uudse tehnoloogia ja lahendused. Alustava firma jaoks on see päris kallis, kuid nagu Badegruber ütles: „See on hädavajalik. Teistmoodi ei saa.”

Crystalsoli võibki nimetada Austria-Eesti ühisettevõtteks. Professor Mellikov, kes on teemaga tegelenud aastakümneid, tegi koostööd Austrias elava sakslasest professori Dieter Meissneriga. Meissneri kaudu tulid omakorda kontaktid Thomas Badegruberi ja tema äripartneri Wolfgang Ressleriga, kelle eestvedamisel hakatakse professorite tehnoloogiaga äri tegema. Nii austerlastel kui ka Mellikovil ja tema kolleegidel tehnikaülikoolist on Crystalsolis osalus. 1

Artjom Sokolov

võetud laenude pikendamine. Uut raha tuleb tõenäoliselt endist viisi vähe peale. Sokolovi sõnul ei välista pank laenu andes ühtegi valdkonda. „Oleme valmis isegi kinnisvaraarendusse laenama, kui on korralikult läbi mõeldud projekt,” ütles Sokolov. Ühes kuus teeb Swedbank praegu umbes 1500 krediidiotsust, millest umbes 95% on positiivsed. On siiski mõned nüansid, mis teevad laenusaamise tõenäolisemaks: tugev juhtkond, ettevõte arveldab Swedbanki kaudu, konkreetne põhitegevus. „Firmal võiks olla ka teatud likviidsuspuhver,” lisas Sokolov.

Swedbank: ettevõtted võiksid taas julgemalt investeerima hakata ETTEVÕTLUS „Kätte on jõudnud aeg, kus firmad võiksid jälle hakata rohkem investeerima ja mõtlema rohkem tulude suurendamise peale,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Artjom Sokolov. Tema sõnul on ettevõtete viimase aasta põhitegevus olnud kulude vähendamine ja efektiivsuse suurendamine ning kuigi need jäävad

endiselt oluliseks, peaksid firmajuhid hakkama rohkem tulevikku vaatama. „Liigne konservatiivsus tsükli põhjas on samuti halb,” hindas olukorda ka Swedbanki krediidiportfelli juhtimise valdkonna juht Urmas Simson. Mõlema mehe arvates on Eesti majanduses viimastel kuudel näha stabiliseerumise märke, ka mikrotasandil on paljud firmad oma optimeerimise ja kulude kokkuhoiuga lõpule

jõudnud. Nüüd võiks juba rohkem investeerida (eriti põhivarad on muutunud odavamaks) ja ka pangast julgemalt laenu küsida. Kas pank aga ka rohkem laenu annab, see on juba omaette teema. Tõsi, viimased neli-viis kuud pole firmadele antavate laenude käive vähenenud. See on püsinud stabiilne või isegi väheke tõusnud. Samal ajal tuleb tunnistada, et suure osa laenukäibest annab juba

•• Crystalsoni esimesed rahaallikad on Austriast. Toetust saadi Austria teaduse edendamise agentuurilt (400 000 eurot) ja finantsnõustamisettevõttelt Wirtschaftsservice (100 000 eurot). Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadi grant 1,5 miljoni euro peale. Viimasena tulid pardale soomlaste riskikapitalifond Conor ja Energy Future Invest (suuresti Norra riiklikule energiakompaniile Statkraft kuuluv fond). Raha küsiti muuseas ka Skype’i asutajate investeerimisfirmalt Ambient Sound Investments, kuid uudne energiateema ei sobinud nende profiiliga. •• „Praeguses majandusolukorras polnud finantseerijate leidmine kerge,” tunnistas Thomas Badegruber. Kuid rahastamise rahvusvahelisus ja võime ka majanduskriisi ajal raha „tõsta” on lõppkokkuvõttes päris kõva sõna. Samamoodi nagu fakt, et esimese Eesti ettevõttena jõuti väljaande Red Herring koostatavasse prestiižsesse uute tehnoloogiafirmade edetabelisse. Selles igal aastal kokku pandavas nimekirjas on kunagi figureerinud ka Skype, kuid Crystalsol on esimene, kelle päritolumaaks märgiti Eesti.

See tähendab, et firmal võiks endal olla vaba raha. Sisulise külje pealt eelistab Swedbank anda laenu projektidele, mis toovad selge rahavoo. „Puhtalt tagatisvara vastu raha väga hästi ei anna,” ütles krediidiportfelli juhtimise valdkonna juht Urmas Simson. Eelistada võiks ka ekspordile suunatud projekte. Kindlasti on suured šansid raha saada neil ettevõtetel (kohalikel omavalitsustel), kellel õnnestub saada ka Euroopa Liidu fondide finantseering. 1 Mikk Salu

LOE JA KOMMENTEERI!


Uudised

3

TOIMETAJA : INGE RUMESSEN TEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Euroopa suurim erialaajakirjanike assotsiatsioon EISA tunnistas selle aasta parimaks äritelefoniks Nokia E75. Suve alguses Eestis müügile tulnud telefoni tõsteti esile parima e-posti halduse poolest.

Krediidiinfo avas uue veebikeskkonna, kus eraisikutel on võimalik kontrollida teiste eraisikute ja ettevõtete tausta. Kasutaja saab teha päringuid ka enda kohta: vaadata ja likvideerida oma maksehäireid, kontrollida kinnistute staatust ja ettevõtlusega seotud asjaolusid.

Läti mõjukaim miljonär Läti ajakirja Pastaiga koostatud riigi saja mõjukaima miljonäri edetabelit juhib Riia aselinnapea ja Riia sadama juht Ainars Šlesers. Teisel kohal on Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs ja kolmandal ekspeaminister Andris Škele.

Masu saatis eestlased haagistesse suvitama FOTO: ARNO MIKKOR

TRANSPORT

Eestlased eelistavad üha rohkem kodumaal ringi sõita, mis paneb haagissuvilaäri õitsema. Andres Reimer andres.reimer@epl.ee „Tööd on nii palju, et pole hoo ega hoobi vahet,” ütles Tallinna rendifirma Haagissuvilad OÜ juhataja Heiki Peips. „Kui ilm on ilus, siis lähevad haagissuvilad nagu soojad saiad, kuid vihmase ilmaga lähevad veelgi paremini.” Enamasti renditakse haagiseid kolmeks päevaks kuni nädalaks. Rendifirma eelistab neid kliente, kes reisivad Balti riikide piirides, et vähendada haagissuvilate kulumisega kaasnevaid riske. „Haagissuvilate kasutamise kultuur on eestlaste seas väga kõvasti paranenud,” rääkis Peips. „Enam ei lõhuta nii palju uksenuppe ega sõideta haagisega kuhugi otsa.” Kui varasematel aastatel ren-

tisid sügisel ja talvel haagismaju ehitajad, siis tänavu langeb see sihtgrupp ära. Elavnenud on ka haagiste müük. „Kartsin, et masu tõttu jääb müük tagaplaanile ja rentimine kasvab, kuid müük läks hoopis üles,” rääkis Meeli Õun Väike-Maarja ettevõttest Caravan Pluss OÜ. Peamiselt kasutatud haagissuvilatega kauplev Caravan Pluss müüb haagiseid nii platsilt kui ka toob tellimise peale kohale. „Rendin haagiseid vaid vähesel määral, sest mulle tundub haagissuvilate müümine olevat otstarbekam ja see paistab sobivat ka minu klientidele,” lausus Õun.

Ligi 30 kämpingut Kodumaistel kämpinguplatsidel on eestlastest nn karavanireisijate osatähtsus tänavu märgatavalt suurenenud. „Meie juurde hakkasid kogu perega tulema eestlased, kes pole varem Peipsi ääres käinud,” rääkis Willipu kämpingu juht Aivar Poomsalu Alatskivilt. „Vähesed eestlased tulevad haagistega, enamikul on uued ja kallid bussid.”

Peipsi ääres annavad tooni Saksamaa ja Hollandi karavanireisijad, Poola, Leedu ja Läti turistid tulevad enamasti telkidega. Põhjus võib peituda selles, et näiteks Leedus võib haagissuvila üheks päevaks rentimine maksta sama palju kui Eestis terveks nädalaks. Kui varem leidus Eestis vaid mõni üksik karavanireisijatele

Leedus võib haagissuvila ühe päeva hind olla sama mis Eestis terve nädal. mõeldud peatumiskoht, siis tänavu reklaamib oma teenuseid juba ligi 30 sobilikku kämpingut. Tavalise haagissuvila võib jätta ükskõik kuhu parklasse või tee äärde, uuemad reisibussid vajavad aga hügieeniruumi jaoks juba eriliselt kohandatud teenindussõlmi. Paarkümmend aastat vana duši ja valamuga haagissuvilat pakuvad Eesti müüjad ligi 30 000-kroonise hinnaga, lihtsama haagise nädala rendihind algab 1500 kroonist. 1

Ilusa ilmaga lähevad haagised nagu soojad saiad, vihmase ilmaga aga veelgi paremini, nentis Haagissuvilad OÜ juhataja Heiki Peips.

••• Eesti Päevalehe majandusleht

Eraisikute taustapäringud

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26. | august 2009

Valiti parim äritelefon


4

Intervjuu

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26 | august 2009

••• Eesti Päevalehe majandusleht

Hugo Osula: piletitulu bussijuhi taskus on tingitud riigihankekonkursil tehtud üliodavast pakkumisest

Intervjuu Andres Reimer Ärileht

Mootorreisi AS-i omaniku Hugo Osula sõnul võidaks Eesti majandus, kui rongide dotatsiooniraha suunataks Tallinnast väljuvatele lennuliinidele. •• Tänavu suvel ostsite Mootorreisi AS-i Saksa partnerilt Deutsche Touring GmbH välja. Kas tegemist on triumfiga? See oli otsus, mis kujunes ettevõtte tuleviku üle peetud läbirääkimiste käigus. Ka neil oli huvi minu osalust osta. Mootorreisi AS-i näol on tegemist perspektiivse, olulist turuosa omava ettevõttega. Saksa riigiettevõtte osalus oli strateegiline, kui ettevõte opereeris bussiliiklusega üle Euroopa. Neli aastat tagasi sai üleeuroopalise bussiliikluse tippaeg mööda. Leidsime koos juhtkonnaga ärile uued lahendused ja vajadus Euroopa-keskse partneri järele vähenes oluliselt. •• Paljud Eesti ettevõtjad ainult sellest unistavadki, et firmat välismaalastele maha müüa. Miks teie ei nõustunud ettevõtet sakslastele müüma? Bussiliiklus ei ole masstoode, et oled ühe kaubamärgi püsti pannud ja turustad seda alates Soomest kuni Portugalini. Bussiliikluses peab väga hästi tundma kohalikku eripära ja siin tun-

neme meie neid asju. Suudame paremini prognoosida ja muutustele äris kiiremini reageerida. Riskid on suured ja kalkuleerima peab väga täpselt, sest bussid on kallid. Partnerlus tähendab sünergiat. Kui seda pole, siis otsustab asja mõistlik hind. •• Kas te suudate pärast sakslaste lahkumist oma turuosa säilitada? Praegu me jälle kasvame. Pärast seda, kui üle-euroopalises liinivõrgus osalemine on kaotanud ärilise väljakutse, peame oma koduturuks Baltikumi linnade vahelist tihedat bussiliiklust. Tahame neid liine müüa ka naaberturgudel Soomes, Skandinaavias, Poolas ja Venemaal. Igal juhul on eriti oluline Peterburi, Varssavi ja Minski ühendus Baltikumi pealinnadega. •• Kas seni bussidel kasutatud lipud ja logod jäävad endiseks? Eurolinesile on lisandunud tipptoode – Lux-Express. Tegemist on väga innovaatilise bussitootega, kus uuenduslik on kõik alates pileti ostmisest, ideaalsest logistikast kuni supermugava bussini. Baltikumi suurettevõtted on muutunud meie püsiklientideks. •• Eestis pole rongiliiklus suuteline bussiliiklusega konkureerima. Kuidas on lood Lätis ja Leedus? Nii kauba- kui ka reisijate vedu raudteel eeldab massvedu. Balti riikides kokku ei ole nii palju inimesi, et korraldada reisijate massvedu. Väikese mahu juures läheb kvaliteetse reisirongi teenus maksumaksjale mõttetult kalliks. •• Kuidas mõjuvad bussiärile lennuliinid ja lennujaamade omavaheline konkurents? Meie transpordi planeerijad ja poliitikud unistavad kiirrongist. Samal ajal muutuvad järjest harvemaks riigile strateegilised len-

nuühendused. Kui Eesti tahab omada jätkusuutlikku majandust ja ühendust maailmaga, siis see raha, mida planeeritakse tulevikus kiirrongi doteerimiseks, tuleb hoopis investeerida lennundusse, et meil oleks Tallinnast tihe ja mugav lennuühendus Euroopa tõmbekeskustega. •• Tallinna lennuvälja suremine võiks teid hoopis rõõmustada, sest nii saaksite bussiga rohkem inimesi Riiga vedada. Tallinnast Riiga ja Peterburi on meil praegu kümme väljumist ööpäevas. Kas lennuk või rong suudab sellise sagedusega konkureerida? Pealegi võtab bussisõit Riiga sama aja kui sinna lendamine. Aga ka mina ei pea õigeks lennata Euroopasse Riia kaudu. •• Kümmekond aastat tagasi sõitsid lihttöölised bussiga Euroopasse tööle. Kas nüüd vahetavad valgekraed töölistest reisijad välja? Siis sõitsid Euroopasse ka ettevõtjad, huvireisijad, tudengid. Praeguseks on üle-euroopaline reisimine muutunud lennukite pärusmaaks ja vaevalt suudab rong või buss trendi muuta. Bussiliinid on kõige atraktiivsemad kuni 500 km pikkustel vahemaadel. Reisirong oli, on ja jääb atraktiivseks Balti riikide pealinnade ja Moskva liinil. •• Kas selleks, et pidada üleval bussiliine Peterburist Varssavini, peab igale poole kohaliku bussiettevõtte asutama? Opereerime oma liine tütarettevõtetega Peterburis, Riias ja Vilniuses. Peakontor asub Tallinnas. Ettevõtte strateegia ja igapäevane juhtimine, liinide logistika, müügi- ja hinnapoliitika pannakse paika Tallinnas. Bussijuhid on eestlased, lätlased, venelased, leedukad.


5

TOIMETAJA : INGE RUMESSEN TEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

VÄLISOMANIKEST

Bussiliiklus ei ole masstoode, mida turustad Soomest kuni Portugalini. BUSSIÄRIST

Peab kohalikku eripära väga hästi tundma, et muutustele äris kiiremini reageerida. LÄHIAJAST

Tellimusvedude turg koondub ühe-kahe bussiga üksikettevõtjate kätte. VÄLISRAHAST

Ühistransport on Eesti maksumaksjale oluliselt odavam kui — ja Leedus. Lätis

CV Hugo Osula •• 1980 TPI mehaanikateaduskond •• 1980–83 trollipark, meister •• 1984–89 trammi-trollibussikoondis, peainsener •• 1990–93 Mootor AS, juhataja •• 1994–07 Mootorreisi AS, juhatuse esimees •• 2007–... Sebe AS, juhatuse esimees

•• Mõni kuu tagasi tundus, et Eesti oma bussiliiklus jookseb ummikusse. Mis olukorras on see praegu? Ummikusse jooksmise mulje võis tekkida kõrgete kütusehindade tõttu. Tegelikult võime Eesti bussiliikluse üle uhked olla. Ühistransport on Eesti maksumaksjale oluliselt odavam kui Lätis ja Leedus. Ettevõtjad ja riik on üheskoos pikka aega arengusse panustanud. Usun, et viimase aastakümne jooksul on bussialal valesid otsuseid suudetud vältida. •• Kuidas nii? Eestis on selles valdkonnas oluliselt rohkem ettevõtlust. See pakub kokkuvõttes riigile suuremat efektiivsust, alale nutikamaid ideid ja reisijale paremat teenust. Eesti on olnud ettevõtjale palju vabam, turule pääs on olnud lihtsam ja õiglaselt reguleeritud. Bussiala bürokraatiat võib küll kiruda, aga selles valdkonnas tuleb ametnikke kiita. •• Alati kui saabub kohalike liinide riigihangete aeg, vaidlustatakse hoogsalt tulemusi. Maakondadest saabuvad sõnumid, justkui lakkaks kohalik bussiliiklus päevapealt. Tihti juhtub, et viiest-kuuest pakkumisel osalejast teeb võitja pakkumise allapoole teenuse osutamiseks võimalikku omahinda. Kui alapakkumise tagajärjel bussiliikluse tase langeb, siis on oluline, et selline pakkuja teatavaks ajaks turult kõrvaldataks. Alapakkujad viivad ühistranspordi maine alla, reisijate arv väheneb, bussijuhtidele pole võimalik väärilist palka maksta ja bussid muutuvad tehniliselt sobimatuteks. Mina aga usun praegu praktiseeritava süsteemi jätkusuutlikkusse. •• Kas praeguseks on siis juba läbi aeg, mil bussijuhid endale

puuduva palgaosa n-ö kanistriga koju kaasa viivad? Kui bussijuht varastab kütust või piletiraha, siis see ongi tingitud riigihankekonkursil tehtud üliodavast pakkumisest. Piletitulu bussijuhi taskus on kõige labasem nn maksude optimeerimine. •• Kui palju teenib hea bussijuht teie ettevõttes? Vastutusrikastel ja tiheda liiklusega liinidel üritame hoida palka vähemalt 15 000–17 000 krooni peal kuus. •• Kas Eesti bussiturul võib ees seista ümberjagamisi, liitumisi või pankrotte? Eesti bussifirmad on turul tugevad konkurendid. Strateegilised plaanid hoitakse suure saladuskatte all. Lähiaastatel koondub turiste teenindav tellimusvedude turg veelgi rohkem ühe-kahe bussiga üksikettevõtjate kätte. Need ettevõtjad on ka ise bussijuhid. Võib arvata, et maakondlike vedude korraldamisel riigi kompetents kasvab. See tähendab, et mängureeglid muutuvad selgemaks, alapakkumise ja vaidlustamise võimalusi vähendatakse. Turgu jäävad jagama omavahel teravalt konkureerivad kohalikud ettevõtjad. Linnadevahelises liikluses jätkub äge konkurents viie suure ja kolmekümne väikese bussifirma vahel. Uutesse bussidesse investeerimise võime püsib endiselt madal. Remonditööstus saab aga kõvasti tööd, sest vanu busse üritatakse korras hoida ja neile ka pilkupüüdvat välimust anda. Rahvusvaheline piletimüük läheb üle internetti, süsteem muutub sarnaseks lennupiletite müügiga.

Aeg, kui rahvusvahelised suurkontsernid üritasid üle Euroopa väikeriikide bussifirmasid kokku osta, on pikaks ajaks möödas. Siin pole piisavalt raha, kasumimarginaali ega võimalust sünergiat saavutada. Bussiäri atraktiivsus on viimase kolme aasta jooksul välisinvestoritele kõvasti vähenenud. Seda enam saavad ettevõtted keskenduda teenuse kvaliteedile ja logistika efektiivsusele. •• Mis muudab kolkaküla bussiliini ligitõmbavaks ja heaks? Põhikriteeriumid on liinist sõltumata samad: talvel olgu buss soe, suvel jahe, väljast ilus, seest

puhas ning juht viisakas. Meie jaoks väljendub bussiteenuse kvaliteet veel sõnades: mugav, kiire, turvaline, täpne. Kui oled hanke võitnud, siis peavad need asjad olema enesestmõistetavad. Muidugi peab väljumiste arv liinil olema piisav, kellaajad õiged ja ümberistumised sobivad. •• Millist majandustulemust Mootorreisi AS 2009. aastaks prognoosib? Suvehooaeg saab kohe läbi ja majandustulemus vastab prognoosidele. Planeeritud käive 140 miljonit krooni saab ilmselt ületatud. Eriti oleme rahul äri arenguga Leedus. 1

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918, koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

••• Eesti Päevalehe majandusleht

•• Bussijaam on liinide algus- ja lõpp-punkt. Te olete ka Tallinna bussijaama omanik. Kuidas pääsete teistes riikides liinile? Bussijaama omanik ei mängi siin rolli, sest infrastruktuur peab olema kättesaadav kõikidele vedajatele sõltumata omanikust. See on Euroopas seadusega reguleeritud ja vastuolud lahendab konkurentsiamet või kohus. •• Miks tekitab Eesti ettevõtte turule tulemine leedulastele nii suurt valu? Leedus toimib vana Nõukogudeaegne süsteem, kus bussijaam kuulub kohalikule munitsipaalsele bussipargile, ettevõtte direktor on linna prominent ja nõukogusse kuuluvad poliitikud. Meie vastu üritati kasutada erinevaid võtteid, kuid vint keerati üle sellega, kui tõsteti bussijaama sissesõidu hind Vilniuses, Klaipedas, Panevežyses ja Šiauliais meile ligi kümme korda kõrgemaks kui kohalikel vedajatel. Selle ebaõigluse me kaebasimegi kohtusse. •• Kas leedulased ütlesid otse: ära tule meie õuele? Seda otse ei öelda, kuid meie turuletulek oli neile väga valus küll. Alates sellest suvest on LuxExpressil Vilniuse–Riia vahel neli ja Klaipeda–Riia vahel kolm väljumist päevas. Leedu logistika on väga atraktiivne, vahemaad bussile sobivad ja reisijaid palju. Oleme tulemusega rahul. •• Kas Lätis, kus Eesti ettevõtjad agaralt tegutsevad, sellist kaigaste kodaratesse pildumist ette ei tule? Igal turul on oma spetsiifika ja ega kaigaste loopimisest ei pääse. Siiski on Eesti bussiettevõtlus Läti turu loomulik osa, kui arvestada, et kohal on Taisto, Hansabuss ning Eesti bussi- ja varuosamüüjad.

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26. | august 2009

FOTOD: TERJE LEPP


Puit

TOIMETAJA : INGE RUMESSEN TEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26 | august 2009

••• Eesti Päevalehe majandusleht

Mööblitöösturid nõuavad erametsa omanikele maksusoodustusi FOTO: PRIIT SIMSON (EPL-i ARHIIV)

6

5,89

Erametsade raiemaht ja keskmine hind

5,4

RAIEMAHT

MILJONIT M3

TIHUMEETRI HIND

KROONI

3,8 3,52

3,5

3,13

Allikas: Repo Vabrikud

6

752

594 543 476 393

422

308 2002

2003

V Vaatlus Andres Reimer Ärileht

Eesti mööblitööstused ähvardavad odava toorme puudusel välja surra. Erametsaomanikud lähevad kirvega metsa aga alles viimases hädas. Erametsade puidu müük tuleb vabastada tulumaksust ja metsanoorendikud maamaksust, nõuavad töösturid riigile saadetud kirjas, et sundida erametsaomanikku puid raiuma. Kumbki ettepanek ei leiaks tõenäoliselt valitsuses toetust. „Eesti metsade puiduressurss on viimase kümne aasta jooksul olnud alakasutatud, sest metsaomanik raius lubatud mahust poole vähem,” ütles Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk. „Ümarpuidu liiga kõrge hinna tõttu suleti viimase kolme aasta jooksul rida ekspordile suunatud tööstusettevõtteid ja samasugune saatus ähvardab ka praegu Eestis tegutsevaid puitlaastplaaditootjaid.” Eesti metsaomanik raius eelmisel aastal kaks korda vähem puid, kui metsanduse arengukava ette näeb. Hinnanguliselt kaks kolmandikku Eesti puidu-

2004

2005

2006

ressursist on käibest väljas ja kaotab metsas mädanedes oma kaubanduslikku väärtust. Eesti puitlaastplaaditootjatel on toorme suhteliselt kõrge hinna tõttu raskusi oma toodangu eksportimisega, millest tuleb tehaste põhisissetulek. Kui Eesti plaaditehased peaksid uksed kinni panema, siis satuksid raskustesse kohalikud mööblivabrikud, kellele sisseveetav puitlaastplaat kallineks tarnekonkurentsi vähenemise tõttu hinnanguliselt ligi viiendiku võrra. Eesti plaaditööstuste raskustest võidaksid ennekõike lätlased, kes pakuvad konkurentsi odavamate puitlaastplaatidega.

Lätlastel vilets toodang Mööblivabrikutele kujutab metsade arutu majandamine Standardi juhi Enn Veskimäe sõnul rasket taaka, sest ohustab vabrikute konkurentsivõimet. „Ostame palju plaati nii Soomest kui ka Saksamaalt, kus on hea kvaliteet. Eesti plaat on meile väga vajalik, see on imporditavast märgatavalt odavam,” selgitas Veskimägi. „Lätis toodetavat plaati me praegu küll ei taha, see on nii liiva täis, et saed lähevad poole kiiremini nüriks.” Keskkonnaministeerium peab mööblitootjate appikarjet küll südantlõhestavaks, kuid maksumuudatuste tegemist võimatuks. „Lähitulevikus pole valitsuses kuigi mõttekas rääkida maksumuudatustest, mis riigi tulu vähendavad,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Kui me anname maksusoodustuse era-

2007

2008

Eesti Energia mõjutas puidu hinda •• Narva elektrijaamade puiduga kütmine tõstis mööblitööstuste jaoks puidu hinda. •• Tänavu suvel kehtestas riik dotatsiooni Eesti Energia Narva jaamade küttepuidust toodetud elektrienergiale. Energiamonopol kuulutas välja küttehakkpuidu pakkumise, mille tagajärjel tõusis hakkpuidu hind Eestis viiendiku võrra. •• „Elektrijaamade kütmine puiduga on majanduslikult ebaotstarbekas, sest jaamade läheduses metsa ei kasva,” ütles Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk. •• „Küttepuitu tuleb sinna vedada 70 kilomeetri kauguselt, mis tõstab selle hinda ligi kolmandiku võrra. Selle maksavad kinni kõik elektritarbijad.” •• Narva jaamade hakkpuidu hange ei tohiks Eesti Energia hinnangul puiduturu hindadele mõju avaldada, sest ostetavad kogused on suhteliselt väikesed. •• „Meie soovitud kogused on väiksemad kui Väo koostootmisjaamal ja ligikaudu sama suured kui Tartu koostootmisjaamal,” selgitas Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor. „Meie jaoks on oluline koostööleping riigimetsa majandamise keskusega, et ära põletada muidu metsa alla lankidele maha jäetav väheväärtuslik puit.”

metsaomanikele, siis tulevad kohe seda küsima ka kalanduse ja põllumajanduse esindajad. Iga maksualanduse ettepanek peab sisaldama väga põhjalikku selgitust, kuidas ja mida see riigi rahakotile tagasi toob.” Mööblitootjad tahavad metsa maamaksu muuta nii, et näiteks kuni 30-aastase metsaga maa oleks maksust vabastatud, sest omanik ei teeni sellelt tulu. Samal ajal tuleks täie rauaga maksustada raieküps mets, et selle raiumata jätmine kujuneks omanikule liiga kulukaks. Eri puuliigid saavad raieküpseks 40–50 aasta vanuses, kaotavad oma kaubandusliku väärtuse aga 100–120-aastastena. Praegu läheb Eesti erametsaomanik kirvega metsa, kui vii-

mane häda käes. „Kuid siis on mets hukas,” ütles erametsaliidu juht Ando Eelmaa. „Eesti metsaomanikud on meie piirkonnas kõige rängemalt maksustatud.

Raieküps mets tuleks täie rauaga maksustada, et selle hoidmine oleks kulukas. Lisaks levitatakse kuvandit, et metsa raiumine on halb, metsa mädanemine aga hea.” „Maainimesed mõistavad metsa majanduslikku väärtust ja soodsas maksukeskkonnas suudaksid metsa väga efektiivselt majandada,” ütles riigimetsa majandamise keskuse juhatuse liige Taavo Uuetalu. „Kuid meie

killustatud metsaomandi juures asuvad paljud omanikud linnas ning mets pole neile sissetuleku allikana arusaadav.” Praegune turulangus on metsamaterjali hinna alla löönud ja tulumaksu lisandumine vähendab erametsaomaniku huvi raiumise vastu veelgi. Eesti metsad jagati omandireformiga kümnete tuhandete väikeste metsaomanike vahel, kes pole metsa majandamisest huvitatud. Märkimisväärne osa erametsaomanikke suhtub oma puudesse kui pühasse hiide, kus saab pühapäeval jalutamas käia ja linnulaulu nautida. Samuti nähakse metsas omalaadset pensionisammast, millele võib kirve külge panna ainult viimase näljahäda korral. 1

Võtmeministeeriumid metsaäri maksustamisest

Ministeeriumid suhtuvad maksusoodustustesse jahedalt Rahandusministeerium •• Ei ole veenvalt tõendatud, et tulumaksukohustus avaldaks metsandusele negatiivset mõju. Lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, on mõistlik maksustada ühtmoodi kõiki tulusid sõltumata ettevõtlussektorist, seetõttu ei pea rahandusministeerium mõnest sektorist saadud tulude tulumaksust vabastamist põhjendatuks. •• Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus arvata müügihinnast maha metsa müügi või vahetami-

sega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. •• Maamaksu suhtes valitseb teooria, et kõrgem maamaks sunnib maad otstarbekamalt kasutama. Seega soosiks maksusoodustus pigem metsamaa majandamata jätmist. Maamaksu puhul on kohalikel omavalitsustel laialdane otsustusõigus ja kehtiv maamaksuseadus lubab teha erandeid. Keskkonnaministeerium •• Erametsakeskuse tellitud uuringud näitavad, et erametsaomanike tulumaksuvabastus

suurendaks füüsiliste isikute motiveeritust oma metsi rohkem majandada ja vähendaks varimetsanduse osakaalu. Tulumaksuvabastus aitaks turule tuua oluliselt suurema koguse puitu ning selle puidu tootmise, töötlemise ja väärindamise käigus oleks riigil võimalik koguda rohkem makse kui praegu tulumaksu näol. •• Täiendavat eraldi maamaksuseaduse muutmist ja metsanoorendike maamaksust vabastamist ei pea ministeerium praegu otstarbekaks.


Arvamus

majandusdoktor, emeriitprofessor

T

eadlased üle maailma kiikavad üsna murelikult aastasse 2050 ja kaugemalegi – ees ootavad murrangulised aastad. See, milliseks kujuneb Eesti tulevik lähema neljakümne aasta jooksul ja hiljem, sõltub sellest, kui tarku valikuid me oskame teha praegu. Pidades silmas üleilmseid muutusi, tuleb Eestil kui väikeriigil investeerida ennekõike omavaralisusesse ja -varustatusse elanikkonna toimetuleku ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muidugi vältides autarkiat, s.o rahvusvahelise tööjaotuse vastandolukorda. Omavarustatus aitaks meil sujuvalt üle elada võimalikud majandusraskused. Veel enam – olla juba paarikümne aasta pärast üks maailma atraktiivsemaid väikeriike, kellel on usaldusväärne majandus. Kõigele lisaks võime olla tänulikud oma soodsale elukeskkonnale (rikkalikud põllumaa, metsa, puhta põhjavee jm varud) ja väiksele rahvaarvule. Millised on aga kõige olulisemad meid mõjutavad muutused lähiajal maailmas? Esiteks. Maailmamajandus, s.o meie planeedi majandus pikemas perspektiivis lihtsalt peab kasvama tõusvas joones, sest juba kahekümne viie aasta pärast tuleb Maal toita, panna riidesse, kindlustada töö, eluase, arstiabi, haridus jm ligikaudu 10

Eksimisvõimaluse minimeerimiseks on vaja rohkem kollektiivset ajutööd.

ILLUSTRATSIOON: REIN LAUKS

Vambola Raudsepp

Majandusprognooside tegemisel tuleks arvestada ka teiste teadusharudega.

Kas lasta kroon vabaks, kui eurot ei tule? leku. Rikkad maad aga peavad õppima ja harjuma kordi säästlikuma eluviisiga. Inimeste tarbimiskäitumine muutub üha ratsionaalsemaks (elu ise sunnib!) ja siit ka võimalik järeldus, et arengu tsüklilisus küll jääb, kuid tsükli kõvera amplituud hakkab eelolevatel aastakümnetel meenutama sumbuvat võnkumist.

Majandusvälised mõjud Kolmandaks. Praegune majandussurutis jääb üleilmseks ja kardetavasti pikemaajaliseks ning võtab üha uusi meile veel tundmatuid vorme. Lisaks majanduslikele teguritele hakkavad meid mõjutama mitmed majandusvälised aspektid (maardlate ammendumine, kliima-, keskkonna jm muutused), millega tuleb väga tõsiselt arvestada nii lühi- kui ka pikaajaliste majandusprognooside koostamisel. Juhul kui realiseerub ülalmainitud nn sumbuv võnkumine, võib see vältida mõningaid ettenägematuid ebasoodsaid arenguid, halvemal juhul katastroofe. Neljandaks. Iga prognoosi puhul on ja jääb eksimisvõimalus. Kuidas neid minimeerida? Probleem on iseenesest mitmetahuline, sest riigi tuleviku seisukohalt oluliste poliitiliste otsuste tegemisel võetakse aluseks ennekõike majandusteadlaste tehtud prognoosid, samal ajal kui teiste teadusharude esindajate häält on vähe kuulda. Küsimus pole selles, kui kaugele me oleme võimelised ette nägema, vaid kui paljudes aspektides prognoos on läbi töötatud. Seda enam vajame kollektiivset ajutööd. Lõpetuseks. Jäägu see üleilmse majandusarengu sumbuva võnkumise võimalus tulevikus praegu küsimärgiga. Meie kollektiivne mõistus ootab aga Eesti majanduse soodsaima arengutee kohta vastust juba homme. 1

Kommentaar

Erki Peegel, EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor 11 Eesti ettevõtete ekspordimaht on viimastel kuudel näidanud elavnemise märke, ka mitme Eesti jaoks olulise eksportturu majandus kosub samm-sammult. Loodetavasti on see pikemaajalise positiivse

pöörduvad pärast selle põhimõttelise otsuse tegemist kohe EASi ja soovivad oma plaanidele võimalikult suurt rahalist toetust.

Sihtturgu tuleb tunda Tihti on meie esmane soovitus ettevõtjale uurida täpsemalt konkreetse eksportturu eripära, ennast veel koolitada, kasutada EAS-i andmebaase või võtta ühendust EAS-i välisesindajatega. Meil on praegu välisesindused kümnes riigis ja kõikidel välisesindajatel on konkreetses asukohariigis oma kontaktide võrk. Mõned ettevõtjad on nõu üle väga rõõmsad ja asuvad innukalt oma plaane täiustama. Mõned aga solvuvad, et me ei

Ärileht

M

ajanduskriis on teinud minust iseseisva rahanduspoliitika veendunud pooldaja. Pooldan olukorda, kus keskpank emiteerib raha, tõstab või langetab intresse; kui vaja, stimuleerib majandust; kui vaja, ostab valitsuse võlga (trükib uut raha). Kõike seda keskpangad üle maailma ka teevad. Eesti Pank muidugi mitte, sest meil, vaatamata näilisusele, kus rahakotist vaatavad vastu Koidulad ja Jakobsonid, oma raha tegelikult ei ole. Ma ei saa öelda, et mu vaated oleksid muutunud. Lihtsalt enne kriisi ei mõelnud ma rahanduspoliitikale kuigi palju. Valuutakomitee süsteem tähendas harjunud, tavapärast mõtteviisi ja käitumist. Sellise status quo najal on üles kasvanud terve põlvkond Eesti finantsiste, keskpankureid, rahandusministeeriumi analüütikuid ja lõpuks ka majandusajakirjanikke. Toimetaja ütleb tihti: kirjuta, kuidas mujal riigid oma majandust stimuleerivad. Näe, meil Ansip ainult kärbib ja kärbib, vaatame ja õpime siis vähemalt teiste kogemusest. Aga mida ikkagi kirjutada ja õppida, kui mujal on tähtsaimaks majanduse juhtimise vahendiks keskpankade rahanduspoliitika? Ameeriklased ootavad iga Föderaalreservi otsust, rootslased igat Riksbanki otsust nagu Moosese mäejutlust. Eesti Pank on aga

Milline on plaan B? Taavi Veskimägi küsis mõni aeg tagasi Postimehes: mis on Eesti plaan B, juhul kui eurole üleminek ei õnnestu? Muu hulgas ütles ta, et kui reaalmajandus suudab konkurentsivõime tagamiseks kulusid praeguse krooni-euro vahetuskursi juures tagasi tõmmata, võiks võtta eurod ametlikult paralleelvaluutana kasutusele. Lause esimesest poolest saan aru, et Veskimägi mõistab nutika inimesena, et eurole üleminekust üksi ei piisa. Et krooni on vaja teha odavamaks, tema sõnastuses kärpida kulusid. Samal ajal ei saa ma aru, miks Veskimägi, rääkides plaanist B, ei paku välja üht elementaarset võimalust: lasta krooni kurss ujuma, teha oma rahanduspoliitikat ja lõppkokkuvõttes hakata ise Eesti majandust juhtima. 1

LOE JA KOMMENTEERI!

Nädala tsitaat

Miks on eksporditoetust nii raske saada? trendi algus, kuid kindel selles praegu veel muidugi olla ei saa. Mida teha, et olukord edaspidigi paraneks? Et tugevaid Eesti eksportijaid oleks rohkem? Annavad ju praegu kahjuks u 50% kogu Eesti ekspordi mahust vaid 50 ettevõtet. Vastuseid nendele küsimustele on kindlasti rohkem kui üks või kümme, kuid ühtegi kiiresti mõjuvat rohtu samal ajal pole. Nagu on paljude tegevustega, nii on ka olukorra paremaks muutmise puhul kõige keerulisem esimene samm. Ehk siis ettevõtja jaoks põhimõtteline otsus alustada eksporti ja edasine sihtide seadmine sellest lähtudes. Paljud väikeste ettevõtete juhid

Mikk Salu

sisuliselt üks analüüsikeskus ja PR-masin nagu mõni rahandusministeeriumi osakond. Oma rahapoliitikat meil pole. Sellest ka üks põhjus, mis tingis valitsuse, rahandusministeeriumi ja Eesti Panga intellektuaalse abituse kriisi saabudes. Kui ikkagi oma rahanduspoliitikat pole, pole ka harjumust, kogemust ega oskust makromajanduse teemadel kaasa mõelda. Tagantjärele tarkusena võiks arvata, et Eestile oleks kõige parem olnud lasta eelmisel sügisel krooni kurss vabaks. Tõenäoliselt oleksid turud alguses üle reageerinud ja kroon oleks langenud 30%, võib-olla isegi rohkem. Kuid seejärel oleks toimunud korrektsioon ja kroon oleks ilmselt jälle ülespoole roninud (seda trendi on järginud näiteks Rootsi kroon ja Poola zlott).

soovi nende suurepärast äriideed kohe rahaliselt toetada. Mis edasi juhtub? Nõuandeid kuulda võtnud ettevõtjad lähevad koju, täiendavad ja täpsustavad oma plaane ning tulevad paari kuu või poole aasta pärast juba toetusraha taotlema. Üldjuhul nad seda siis ka saavad. Pettunud ettevõtjad esitavad kohe rahataotluse, sageli mõne konsultatsioonifirma abiga. Kogemuse põhjal võib öelda, et need taotlused on sisult pigem nõrgad ja mõnigi neist saab äraütleva rahastamisotsuse. Seega soovitan ekspordi alustajatele: kui soovite oma tegevusele riigi tuge, tulge küsige kõgepealt nõu. 1

Linnar Viik IT-visionäär:

„Palju on käte rüppe laskmist ja käegalöömist. Käib süüdlase otsimine ja selleks on ikka välisfaktorid, mitte omad töötajad ega pakutav toode.” (ÄP „JUHTIMINE”) Ettevõtjate käitumisest majandussurutise ajal

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, reg kood 10138194. Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400 Peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, Tallinn 10151, tel 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee. Tegevtoimetaja: Inge Rumessen, 680 4529. Reklaami projektijuht: Jaanika Ivask, 680 4521. Ärileht ilmub kord nädalas, kolmapäeviti. © Ajalehes Ärileht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h. nende edastamine ja reprodutseerimine ilma Ärilehe ja Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Ärilehe toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363.

••• Eesti Päevalehe majandusleht

Tuleviku majandusareng: sumbuv võnkumine?

Ajakirjaniku pilguga

Eesti Päevaleht | kolmapäev, 26. | august 2009

EESTI praegused otsused peaksid vaatama kaugemasse tulevikku

miljardile inimesele. Selle peab tagama normaalselt toimiv majandusmudel, mille loomise poole peaks liigutama igas maailma nurgas. Edasi. Ei ole usutav, et kõrge elatustaseme privileegid jäävad veel aastateks üksnes arenenud piirkondade elanikele, kusjuures nad moodustavad vaid 10 protsenti maailma rahvastikust. Kas valdav osa, mis on vaesem ja moodustab ca 90 protsenti elanikkonnast, lepib praeguseks tekkinud olukorraga? Kindlasti mitte. Minnalaskmine rikaste riikide ja maailmaorganisatsioonide tasandil võib lõppeda katastroofiga! Teiseks. Vaesem osa planeedi elanikest muutub üha rahutumaks, nõudlikumaks ja sõjakamaks. Näljale on lisandunud relvad. Seega tarbimise ja tootmise kogumaht nendes piirkondades kasvab tulevikus koos rahvaarvuga, kuigi minimaalsete vajaduste rahuldamine jääb ikkagi veel pikaajaliseks probleemiks. Muidugi arengutsükli eri faasides võib olukord olla kord parem, kord halvem. Ja suure rahvaarvuga vaesemad maad ei pruugigi leida sobivat majandusmudelit, mis tagaks iga inimese rahuldava elu ja toimetu-

7

TOIMETAJA : INGE RUMESSEN TEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee


:villu zirnaski visioon HINNAD ON LANGENUD LIIGA VÄHE

arileht.ee kolmapäev, 26. august 2009

Hoolimata suurest majanduslangusest on hinnaindeks Eestis langenud vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee Hiljuti võisid tarbijad rõõmustada, et juulis kerkis tarbijahinnaindeks vähem kui tõusis käibemaks – tarbijahinnad tõusid keskmiselt 0,9 protsenti, kuigi maksumäära kasvust tulenev tõus võinuks olla 1,7 protsenti. Ent kui vaadata tarbijahindade muutust teistes Euroopa riikides, selgub, et mitmel pool on need langenud rohkem kui Eestis, kuigi just siin peaks olema üks Euroopa kõige meeleheitlikumaid majandusolukordi ja hindade langetamiseks kõige tugevam surve.

Rohkem kui Eesti 0,4 protsenti on tarbijahinnad aastaga langenud tervelt kümnes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, mis hiljuti üllatasid maailma tõusule pööranud majandusega. Kui vaadata tarbijahinna muutust eri kuluartiklite lõikes, siis paistab Eesti suhteliselt suure langusega silma kolmes valdkonnas: toit, transport ning hotellid ja restoranid. Juuli seisuga oli toit mullusest 4,5 protsenti odavam, selle kaubagrupi langusliider oli Portugal –6,1 protsendiga. Transpordikulude indeks langes 9,8 protsenti, suurem oli langus vaid Küp-

Hinnalangus on muidugi kahe otsaga asi. Ühest küljest kardetakse seda väga, sest kui inimesed näevad ja usuvad, et hinnad langevad, siis hakkavad isegi need, kellel raha on, ostusid võimaluse korral edasi lükkama, sest hiljem saab ju odavamalt. Seeläbi kahanevad ettevõtete rahavood, nad saavad vähem investeerida ja palka maksta, mistõttu tarbijate ostuvõime väheneb veelgi ning hinnalanguse spiraal jätkub. Sellest loogikast lähtudes ei peaks me Iirimaad kadestama. Kuid nagu öeldud, on asjal ka teine ots. Iirimaa peab euro ning

rosel (–11,3 protsenti). Hotelli- ja restoraniteenuste hinnaindeks oli langenud 1,7 protsenti, suurimat langust selles valdkonnas näitas Läti (–3,0 protsenti).

Ootus vähendab tarbimist Tõeliseks hinnalanguse tšempioniks tuleb pidada Iirimaad, kus hinnad on aastaga langenud keskmiselt 2,6 protsenti. Euroopa suurima hinnalangusega paistis Iirimaa silma kolmes hinnaindeksi komponendis: rõivad (–11,1 protsenti), eluase (–10,4 protsenti, selles on suur osa hüpoteegiintresside langusel) ja majapidamistarbed (–3,3 protsenti).

meie peame fikseeritud valuutakursi tõttu majanduse konkurentsivõime parandamiseks ja buumiaegsete liialduste kaotamiseks kasutama nn sisemist devalveerimist ehk hinna- ja palgataseme langetamist. Iirimaa on sellega seni kaugemale jõudnud kui Eesti või teised Balti riigid. Kui eneseimetlusse laskuda, võiks hinnaindeksite kohta öelda, et meil on nad kõige paremad – on muutunud just parajalt, ei liiga vähe ega liiga palju. Õigem tõlgendus aga oleks vist hoopis see, et Eesti majandus ei olegi võrreldes rikkamate Euroopa riikidega väga

paindlik. Oma väiksuse (s.o väikeste kaubapartiide) tõttu on meil raskem sisseostetavatele kaupadele head hinda nõuda, eriti nüüd, kus Baltikumi kohutava majandusliku maine tõttu on müüjad hakanud Eesti ettevõtetele kehtestama karmimaid maksetingimusi. Lisaks pole Eesti ettevõtjatel sageli tahtmist, julgust või piisavalt „vana rasva”, et müüa raskel ajal kaupu või teenuseid alla omahinna, kuni konjunktuur paraneb. 1

LOE JA KOMMENTEERI!

Hinnalangused 16,5 15,6

Kus on Euroopa suurimad hinnalangused?

12,2

11,8

11,1

Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi muutus

15,3

11,8

•• Hinnaindeksite järgi otsustades Eesti majandus erakordse paindlikkusega silma ei paista 2008 AUGUST

5,4

2009 JUULI

8,1

PROTSENTIDES

5,1

4,9

4,8

3,5

3,1

3,1

3,2

6,4

6,2

6,0

3,6

3,3

-1,7

-1,5

-1,4

-1,4

-1,4

-2,6 Iirimaa

Belgia Luksemburg Šveits

Hispaania Portugal

-0,8

Prantsusmaa

Küpros

-0,6

-0,4

Saksamaa Sloveenia

Austria

-0,7

4,8

4,7

4,6

-0,1

-0,1

-0,1

Holland

Tšehhi

Itaalia

-0,4

Eesti

0,6

0,7

0,7

0,8

Euroopa keskmine Slovakkia

Kreeka

Taani

Malta

1,0

Bulgaaria

1,2

Soome

12,9

Tarbijahinnaindeksi aastane muutus erinevate kuluartiklite lõikes

4,5

4,1

1,8

1,8

Suurbritannia

Rootsi

2,1

Läti

PROTSENTIDES

Alkohol ja tubakas

4,9

5,0

Ungari

Rumeenia

4,4

2,2

Norra

5,4

2,6

Leedu

Poola

Türgi

Island

Tootjahinnaindeksi aastane muutus JUUNI 2009

Nelja suurima hinnalangusega riigi ja Eesti näitaja MUUTUS

4,1

3,0

0,2 -0,8

4,8

4,4

4,3

4,2

5,4

Holland

PROTSENTIDES

Taani

Luksemburg

Belgia

0,5 Eesti

Puhkus ja kultuur Portugal Prantsusmaa Šveits

-1,9

-1,4

-1,3

Hotellid ja restoranid

Slovakkia

-0,9

0,4

Läti

Eesti

Malta

Iirimaa

-1,7

-1,3

-1,0

Eesti

-3,0

0,6 Itaalia

0,8

2,1

2,1

Austria Prantsusmaa Taani

2,7 Belgia

Eesti

6,0

Eluase Iirimaa

Küpros

Belgia

Sloveenia

1,1

Rõivad Iirimaa

Leedu

Poola

Küpros

Eesti

-8,4 -10,4

-8,5

Norra

-7,7

Tšehhi

Bulgaaria

Šveits

1,2

1,6

Ungari

Holland

Küpros

Tervishoid Tšehhi

Eesti

Iirimaa

Tšehhi

3,4

-6,5

Allikas: Eurostat

-5,8

-5,5

-11,2 Hispaania Luksemburg Bulgaaria

-9,8

-9,7

-6,1

-5,7

-5,4

-4,5

-4,9

-1,8

-1,2

-1,2 -3,3

-9,3

Tööjõukulude indeksi aastane muutus I KV 2009

Slovakkia

Türgi

Eesti

-4,2

-9,6

Majapidamistarbed Iirimaa

Portugal Hispaania Luksemburg

Eesti

-5,8

-9,4

-13,2

-11,3

Portugal Slovakkia

Eesti

Eesti

-9,6

Toit 0,2

Saksamaa

-9,8

Transport

-5,2

-6,5

-11,1

Side

Austria

Eesti

-7,8

-10,0

1,2

Haridus

-2,4

-1,8

3,3

Suurbritannia

Tšehhi

-1,0

2,1

PROTSENTIDES

Kreeka

Prantsusmaa

-0,6

Eesti

-3,3 -5,5

3,7

Luksemburg

Eesti


Ärileht august 2010