Issuu on Google+

Bussikuningas Hugo Osula: transpordiühendus kahe punkti vahel on naljanumber Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum # Meie laserplaadivabrikud muudavad profiili # Kuidas näevad riigimehed ja eksperdid Eesti majandust graafikuna?

HIND 1,6 EUROT

KOLMAPÄEV

12. september 2012 NR 7 (27)


Lendame koos või üksi?

J

älle on servapidi kerkinud mõte, et mis siis juhtuks, kui Balti riikidel oleks ühine lennufirma. Poleks kannibalismi, tekiks parem sihtkohtade võrk, reisijate hulk oleks suurem ja nii jääks ehk rahagi pihku. Seda on arutatud 1990-ndate keskel, 2009. aastal ja nüüd siis jälle. Skandinaavias tehti see kunagi ära, aga kolm pisikest uhket Balti riiki on seni olnud liialt haug-luik-vähk. Varem ei tahtnud lätlased enda positsiooni ära anda. Nad olid pannud hunniku raha oma lennufirmasse ja selle tugev kaubamärk Air Baltic rääkis terve piirkonna eest. Hakka seda nüüd naabritega jagama… Nüüd on aga hoopis teine seis – lõunanaabrite lennufirma on kukkunud sügavusse ja naabrite maksumaksjad oleks ehk vahva kampa tõmmata. Eestlased peaksid küll mõru pilli alla neelama ja leppima olukorraga, kus keskus asuks ühisfirma puhul Riia lennujaamas. Aga mis sellest. Niikuinii oleme ümberistumistega juba harjunud. Sel ideel on omad plussid. Eeskätt suurem reisijate hulk ja ühenduste võrk, mis arvestaks koduturu seitsme miljoni inimesega. Ja küllap oleks sellise firma naha vahel ka rohkem rasva. Ent Eesti tarbijate jaoks on ka miinuseid. Otselendude arv Tallinna lennujaamast väheneks ilmselt veelgi, sest kaugemale lendamiseks tuleks Riiast läbi käia. Oht on ka, et piletihinnad tõusevad. Lisaks tekiks ajapikku monopoolne tegija, kes närib kohalikult turult välja teised tegijad ja võib hakata hindu kergitama. Aga siin on võimalik riikidel kui omanikel juhtnööre anda. Ühise lennufirma majanduslik mõte pääsebki mõjule vaid siis, kui selles piirkonnas on ainult üks sõlmjaam. See paneks muidugi omakorda teise Eesti riigile kuuluva ettevõtte – Tallinna lennujaama – ärimudelit täiesti ümber tegema. Ometi räägib kõik ühise lennufirma kasuks rohkem kui kahjuks. 1 Andres Eilart Ärilehe vastutav toimetaja Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS-i Eesti Ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 Hugo Osula: Estonian Airi mudelist ei ole ma aru saanud Raivo Murde autodest •• LK 10–11 Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum Ann-Marii Nergi CD-de tootmisest ••LK 8 Eestis toodetakse laserplaate veel vaid viis aastat Vahur Koorits majandusest •• LK 16–18 Kuidas näevad riigimehed ja eksperdid majandust graafikuna? Hans Lõugas nutitelefonidest •• LK 14–15 Uuring: nutitelefoni kasutaja jätab suure osa võimalusi kasutamata Piret Potisepp voldikkannust •• LK 22–23 Eestlase leiutatud voldikkann püüab Lõuna-Ameerika turule pääseda Martin Hanson toiduhinnast •• LK 12–13 Miks muutub toit meie laual aina kallimaks?

• Ehitustööde peatöövõtt • Tootmis-ja laohoonete ehitus • Äri- ja büroohoonete ehitus • Sildade, viaduktide ja tunnelite ehitus • Betoonitööd

EHITUS 2 12. SEPTEMBER 2012

www.trev2ehitus.ee

Trev-2 Ehituse OÜ Pärnu mnt 463, 10916, Tallinn Tel: 6776 591, 6776 592

Faks: 6776 599. Reg nr 11250266 www.trev2ehitus.ee trev2ehitus@trev2.ee


STEINEL xLED Home prožektor Säästlik. Ere. Võimas.

10 x väiksem elektrikulu 10 korda väiksem (14,8 W) elektrikulu kui analoogsetel halogeenprožektoritel. Mugav automaatne sensoriga lülitus – ise süttib, ise kustub. Täpselt siis kui tarvis. Võimalik ka püsivalgusfunktsioon. Garantii 5 aastat

*soovitatav jaehind 109,93 eurot

Maaletooja: Fortronic AS, tel 747 5208, info@fortronic.ee, www.fortronic.ee Edasimüüjad: Bauhaus, Ehituse ABC, Decora, Effex, Esvika, Espak, Devest, Bauhof Tartu, Harju Elekter, Elektrimaailm, Elektroskandia Baltics, KEK Elekter, Onninen Jõhvi, SLO Eesti, Silmani Elekter, Talger Elektrotehnika, Kurelto, Electrum


Hug

transpordiühendus Eesti ühistranspordis toimub revolutsioon, millele riik ja omavalitsused on jalgu jäämas, kinnitab bussikuningas Hugo Osula.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

H

ugo Osula peab tagasilöökidest hoolimata seniajani oma äri absoluutseks prioriteediks tuua Tallinna ja Peterburi vahele euroopalik rong, mis sobiks kokku ka Venemaa raudteestandarditega. Kuid see liin saab töötada ainult koostöös bussiliinidega, sest rong üksi jääb bussidele konkurentsis alla. Selleks et tagada eestlastele piisavalt häid ühendusi Euroopaga, peab Eesti riik hakkama Estonian Airile strateegiliselt tähtsate lennuliinide üleval pidamiseks juurde maksma. Paljude lennuühenduste kasumlik pidamine, mida lennufirmalt praegu nõutakse, pole väikeriigi lennufirmale võimalik, arvab Osula. •• Kui teatasite soovist kaasa lüüa reisirongiliikluses, siis mõjus see värskendavalt ja tiivustavalt. Miks te seda tegite? Olen läbi aegade ettevõtjana investeerinud valdkondadesse, mida ise tunnen ja tean ning kuhu on õnnestunud kokku koguda andekad ja visiooniga inimesed. Reisirongi võtsime fookusesse, kuna nägime seal võimalusi arenemiseks ja kollektiivi üldiste võimete rakendamiseks. Meil on ka piisavalt logistilist kompetentsi ja kogemust, et kõige otstarbekamal moel ühendada logistilisse tervikusse erinevaid transpordiliike. Rongidega kaasneva opereerimise kompetentsi omandamine ei ole ühelegi tublile ettevõttele ületamatu raskus. •• Kuidas mõjutas teie plaane valitsuse otsus anda Eesti-sisene reisirongiliiklus riigifirmale? See sundis meid plaane oluliselt korrigeerima, aga eks me teadsi-

4 12. SEPTEMBER 2012

me ka, millega riskime. Omandatud kompetentsid saab külmutada ja planeeritud investeeringud edasi lükata. Tehtud analüütiline töö annab meile võimaluse nüüd palju peremini mõista, kuidas kommertsalustel toimiv bussiliinide turg reageerib erinevate reisirongi doteerimise stsenaariumide korral. Igal juhul saame oma tööd bussialal veelgi paremini teha. •• Buumi ajal püüdsid kõik teha kõike. Miks teie olete elus ja hea tervise juures, kui paljud lihtsalt haihtusid? Enne buumi olid pankurid meie pidevad külalised, aga mitte bussivaldkonda ja ettevõtete majandusolukorda uurimas, vaid peamiselt laene ja liisinguid pakkumas. Meie üritasime samal ajal lahendusi leida kiiresti kasvavatele kuludele ja vähenevale reisijate arvule. Õnneks suutsime pankurite ahvatlevatele pakkumistele vastu seista. Samal ajal tean isiklikult mitmeid tublisid ettevõtjaid-visionääre, kes pankurite poolt uimaseks räägiti. Uueks alguseks neil praegu enam jaksu pole. Meie pikaajaline edu baseerub siiski sellel, et vastavalt keskkonnamuutustele oleme edukalt suutnud korrigeerida ka oma ärimudelit. Hoiame fookuse kommertsalustel toimivas sektoris ja investeerime ühise reisimise pikaajalisse kvaliteeti. Samuti peame oluliseks pakutavate teenuste emotsionaalset poolt. Ühistransport peab olema nauditav kõigis oma elementides. Laias plaanis mõtlen selle all seda, et ühistranspordi kasutaja oleks uhke bussi, trammi või rongiga sõites ja propageeriks seda ka teistele. •• Milles peitub selle jutu sisu? Tänapäeval ei saa pakkuda kitsast teenust nagu näiteks sõitu punktist A punkti B. Sellist vanaaegset „äravedamist” tühjade ja inimkaugete tunni- või liinikilomeetritega. Pead pakkuma teenuste ahelat: informatsioon, tehnika, inimesed, uued arendused, kaasaegne logisti-


go Osula:

dus ainult kahe punkti vahel on naljanumber ka. Ühesõnaga – innovatsioon kõiges. Ja veel kord mugavus. Vaid see mugavus on ka võtmeks, mille kaudu võime saavutada ühistranspordi seadusega püstitatud eesmärke, saada enam inimesi individuaaltranspordist ühistransporti. Kohalikus bussiliikluses ja eriti reisirongi puhul kasutatakse riigija kohalikust eelarvest väga suurt raha, et see teenus oleks kättesaadav kõigile ja konkurentsivõimeline sõiduautoga. Peamine küsimus on selle tegevuse efektiivsuses. Mulle jääb mulje, et paljud baasotsused sellel alal tehti majandusbuumi ajal, kui uskusime jätkuvat majanduse 8–10-protsendilist kasvu aastas. Kasvuaastad tekitasid eufoorilise tunde, et kõik on võimalik. Peame vaid investeerima ja arendama, et meie riigi poolt pakutavad teenused oleksid Põhjamaadega samal tasemel. Kui vaatame nüüd ja praegu, lähtudes uuest olukorrast, hanguvat maailma majandust ja kokku tõmbuvat Euroopa majandust, siis tuleb igaühel teha uued rehkendused ja viia oma võimalused kooskõlla uute oludega. •• Mida meil siis praegu nii väga üle investeeritakse? Investeerida on võimalik targalt, kogu ühiskonnale kasulikult või killustatult, nagu kaltsuvaipa tehes. EL-i vahendite investeeringud väikese Eesti massiivsesse infrastruktuuri tekitavad mul aga tunde Trooja hobusest, mille probleemid avalduvad alles järgmisel kümnendil. Ühistranspordi suurim probleem peitubki killustatuses. Näiteks planeeritakse ühistransporditeenust väga erineval tasemel: siseministeeriumi alluvuses maavalitsused, majandusministeeriumi alluvuses maanteeamet, infrastruktuur kohaliku omavalitsuste vastutusalas. Valdkond, mis peaks olema selgelt ülalt alla juhitud, on paigutatud eri kastidesse, regioonidesse, taskutesse. Naljakas olukord tuleb esile maakondlike bussiliikluse hangetega. Maavalitsus korraldab hanke, mille suunised tulevad maanteeametist ja raha tuleb otse riigilt. Lõpuks ei vastuta sujuva ja ratsionaalse liinivõrgu kui üldtulemuse eest mitte keegi. •• Kuidas siis keegi ei vastuta? Ühistranspordi alustalaks on liini-

võrk ja selle dünaamilisus. Elu on pidevas muutuses ja see toob kaasa ka inimeste paiknemise muutumise. Näiteks kusagil tekib uus ettevõte või pannakse tehas kinni. Inimesed kolivad küladest keskustesse. Inimesed kolivad töökohtadele lähemale. Praegu kehtiv praktika on, et kohalikus liikluses tehakse leping pika aja peale ühele kindlale liinivõrgule ja muuta on seda väga keeruline. Bussid sõidavad liinidel tühjalt, sest hanke korraldamise ajal oli sihtkohas palju reisijaid, kuid aastaga nad kadusid. Või siis vastupidine juhtum Tartus. Sebe võitis kaks aastat tagasi hästi korraldatud hanke. Võtsime südame rindu ja soetasime praktiliselt kõik uued bussid. Ühe päevaga tõusis Tartu linnaliikluse kvaliteet suurusjärgu võrra. Juhtus see, et sõitjaid tuli bussidesse oluliselt juurde.

EFEKTIIVSUSEST Mulle jääb mulje, et paljud baasotsused sõitjateveo alal tehti majandusbuumi ajal. MUUTUNUD OLUD Nüüd tuleb aga igaühel teha uued rehkendused, mis arvestaks uute oludega. •• Kust need sõitjad siis ühekor-

raga välja ilmusid? Hästi hooldatud nauditav buss, meeldiv bussijuht, huvitav uus tehnoloogia – kõik tahtsid kohe näha, et mis asi see on. Need, kes tulid proovima, jäid sõitma. Nüüd on bussis väga palju inimesi, aga hange veomahule ja kvaliteedile tehti eelmise teenuse baasi pealt. Ja ega selles kedagi süüdistada pole vaja, rõõmustama peaksid kõik asjaosalised. Tuleks ära kasutada tekkinud positiivset trendi, tihendada sõidugraafikuid, avada uusi liine, muuta müügisüsteem paindlikumaks. Tartu linn teenib ka tulu planeeritust rohkem. Peagi võib tekkida olukord, et kui sõitjad tajuvad, et teenus ei arene, siis nad lahkuvad taas bussidest ja tulu hakkab langema.

5 mõtet Hugo Osula SEPTEMBER 2012

1.

Tean isiklikult mitmeid tublisid ettevõtjaid-visionääre, kes buumi ajal pankurite poolt uimaseks räägiti. Uueks alguseks neil praegu enam jaksu pole.

2.

Euroopa Liidu vahendite investeeringud väikese Eesti massiivsesse infrastruktuuri tekitavad mul aga tunde Trooja hobusest, mille probleemid avalduvad alles järgmisel kümnendil.

3.

Julgen väita, et kõik see, mis Eesti ühistranspordis käesoleval ajal toimub, on oma olemuselt pöördeline, lausa revolutsiooniline. Tekib aga olukord, kus on korralik bussi-, rongi- ja praamiliiklus, kuid mis saab lennundusega?

4.

Miks me pole Euroopa Liidus võidelnud ja trummi tagunud, et väikese riigina juurde maksta meile strateegiliselt olulistele lennuliinidele?

5.

Praegu tulevad peale uued põlvkonnad inimesi, kes tunnevad ennast kodus kõikjal maailmas, on kõikjal käinud ja kõigega sõitnud. Neid ei saa panna istuma mingisugusesse 1970. aastate tasemel ajakapslisse.

•• Kas te ei arva, et konkursi kao- •• Kust kavatsete bussijuhte tanud konkurendid võivad kaevata, kui nüüd teil oluliselt tellimuse mahtu suurendatakse? Ma julgen väita, et täna ongi kohaliku bussiliikluse suurimaks riskiks jäigad veohanked. Kuna kõiki tingimusi on võimalik vaielda, siis jääb ainukeseks otsustavaks kriteeriumiks kilomeetri hind. Mis kvaliteeti selle juures pakutakse, kelle arvel see odav hind saavutatakse, kas hiljem panustatakse ka teenuse emotsionaalsetesse väärtustesse – see jääb protsessis mitteoluliseks. •• Mis juhtus Ida-Virumaal, kus võtsite maakonnavedudeks riigi poolt ostetud täiesti uued bussid? Me opereerisime seal ka varem täiesti korralike bussidega, kui viis aastat tagasi võtsime üle ühe kohaliku vedajaga lõpetatud veolepingu. Tegemist oli meie poolt suure riskiga, sest teenuse kvaliteet oli seal alla igasugust arvestust. Me ei teadnud potentsiaalset tulu ja üritasime seda kaudsetest andmetest lähtudes prognoosida. Leidsime, et kui väga hästi töötame, siis suudame riski välja kanda. Kahe kuu pärast jahmusime, sest reisijate arv osutus varasemate aruannetega võrreldes veerandi võrra suuremaks. •• Kas see vahe tuli bussijuhtide poolt varastatud piletitulu arvel? Ma ei taha seda kommenteerida. Võin vaid kinnitada, et meil õnnestus muuta Ida-Virumaa elanike suhtumist ühistransporti. •• Mida tõid uued bussid? Suurt muutust ei tulnud, sest meie bussipark oli ka enne päris kvaliteetne. Kõik bussid polnud uued, kuid nägid ilusad välja. Reisijate arv on kasvanud tervikuna tänu sellele, et Ida-Virumaal on majandus tõusuteel. •• Kui palju bussijuhid teie ettevõtetes teenivad, kui väidate, et palkade pealt kokku hoida ei saa? Kaugliinide töö on väga vastutusrikas, kus juhi selja taga istub 55 inimest ja buss maksab 330 000 eurot, liikluskoormus on väga suur. Need bussijuhid teenivad 1000–1200 eurot kuus, tihtipeale isegi rohkem. Kohalikus liikluses on palgad 700–800 eurot kuus. Oleme hangetel lähtunud põhimõttest, et me parem ei osale, kui peame võitmiseks oma juhtidele pakkuma alandavaid töö- ja palgatingimusi.

võtta? Olin hiljuti Norras. Näiteks Bergeni suure erabusside kontserni omanik ütles, et tema tegeleb ettevõttes isiklikult vaid ühe teemaga – bussijuhiga, et tal oleks rõõm tööd teha ja et teda lihtsalt oleks. Norra on nii rikas maa, aga bussijuhi tööl hoidmine on probleemiks. Trondheimis on pooled bussijuhid pärit Poolast. Sattusin Oslos ühte rekka-firmasse, mille kõik autod olid Eesti numbritega. Laupäeva õhtul käis seal jutt eesti keeles. Autod, mis on registreeritud Eestis, töötavad Norras ja Eesti juhid elavad seal oma kubrikutes. Nende sõnum oli selge: kui Eestis saaks autojuhina 1500 eurot puhtalt kätte, ei läheks nad kodust kusagile. Seega tööjõuturg on avatud, kõige sellest tulenevaga. Meie töötame oma ettevõttes selle probleemiga väga tõsiselt. Kõik sõltub sellest, kas suudame heale juhile väärilist palka maksta, milliste bussidega nad sõitma peavad, millised on olme- ja puhketingimused jne. •• Kes siis peaks bussifirma probleemi lahendama tulema? Bussifirmade probleeme peavad lahendama firmad ise, kuid peale selle on majanduskeskkond, mida vormib seadusandja, ja selles osas on just seadusandjal palju teha majanduskeskkonna mõistlikumaks muutmiseks. Näiteks maakondade veohanked: bussi-, varuosade- ja kütusemüüjad saavad maailmaturu hinna, kuid bussijuht on Põhjamaadest neli korda odavam. See kõik on säästuhangete tulemus, mis ei võimalda arvestada toote kvaliteeti ja nagu praktika näitab, pole jätkusuutlik. •• Üks minu tuttav loobus aastaid tagasi maakonnaliini bussijuhina töötamast, sest tema närv ei pidanud vastu kilekotti peidetud kütusekanistriga ringi jooksmisele. See on üks näide, kuidas odavhankel bussijuhile maksmata jäänud palka kompenseeritakse. Eks igaühel ole oma valulävi ja autunne. •• Tähendab see, et mujal peavad mehed varastama? Mina niimoodi seda ei sõnastaks. •• Vahepeal kadusid mõned külaliinid Eestis täiesti ära, mis nüüd on hakanud tagasi tulema. Kas bussiliiklus on tervikuna paremaks läinud? 12. SEPTEMBER 2012 5


Eestis on maailmatasemel kolm asja: laevaühendus lähiriikidega, praamiühendus saartega ja üle-eestiline kommertsalustel toimiv linnadevaheline bussiliiklus. Kusjuures viimane toimub üksnes piletitulu ja ettevõtja investeeringute baasil. Meie ettevõtjate pikaajalised visioonid kannavad seda äri nii kõrgel tasemel, mida me ei näe Lätis, Leedus ega Skandinaavias. Reisijat võib see mitte huvitada, aga poliitikakujundajad ja -planeerijad peaksid selgelt aru andma, et meie ühistransport on hea just seetõttu, et see on ettevõtja looming, võime prognoosida reisijaid ja osta sobivaid busse. Ettevõtjatel on kujunenud selles valdkonnas ainulaadne kompetents. Meil võeti 1990-ndatel aluseks Soomes kehtinud mudel, kuid turg tehti avatumaks ja see on nüüdseks innustanud ettevõtjaid toodet arendama ja mõtlema. Sebe kõrval on väga tugevad Go Busi ja Taisto tooted, Hansabuss on kogu aeg hoidnud kõrgtaset. Odavamat bussisõitu pakuvad MK Reisid, Ida-Virumaa firma Ekspress Auto L ja veel kakskümmend väikevedajat. Bussimehed peaksid selliselt väljakujunenud liinivõrgu üle uhked olema. Näiteks Lätis ebaõnnestus riigi arendatud, väga kõrgelennuline vajaduspõhine bussiliikluse projekt, milles süsteemist taandati ettevõtjate innukus luua uusi teenuseid. Tänapäeval makstakse see ebaefektiivsus riigi poolt väga kallilt kinni. •• Idüll Eesti bussiäris? Turg on väga dünaamiline, bussiettevõtjad on nutikad ja jälgivad kiivalt konkurentide tegemisi, kuid reisijad on sellest üksnes võitnud. Ma ei nimetaks bussiala äriks. See on vaevaline ettevõtluse vorm, kus marginaalid on väikesed, investeeringute tasuvus pikaajaline ja reisijate ootused väga kõrged. Viis-kuus aastat tagasi tekkis kaugliinidel ohtlik olukord, kus autobuum hakkas reisijate arvu vähendama. Meedia täitus ühistranspordi kriitikaga ja lehed olid täis uute autode reklaame. Väga raske oli ennast veenda bussialal jätkama. •• Mis te siis tegite? Leidsime, et peame nägemust bussiliiklusest täielikult muutma. Esiteks hakkasime veelgi enam tähelepanu pöörama mugavamate busside hankimisele, lisaks teenindusstandardite tõstmisele. Samuti tuli leida võimalusi meelitada inimesed ühistransporti kasutama. See tähendab, et oma kliendid tuleb ettevõtjal ise endale ette kasvatada. Kõige rohkem saavutasime sellega, et viisime nädala sees bussipileti hinna 60 protsendi võrra alla. Muidugi mitte kõigile, vaid vanadele ja noortele. Põhjus oli selles, et reisijad sõitsid ainult reedel ja pühapäeval, kuid regulaarliin peab käima kogu aeg. Kui sõidad teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval tühjalt, siis on see kohutav kulu. Leidsime, et vanem põlvkond on see, kes tahaks käia linnas poes ja saaks seda teha kolmapäeval. Võtsime ilma kalkuleerimata, vaid kõhutunde peale hinnaalanduse 60 protsendi peale. Kolm kuud värisesime hirmust, kuid siis läks 6 12. SEPTEMBER 2012

lahti: inimesed tulid sõitma. Bussijuhid rääkisid, et Võrumaa rahvas tuli ja tänas bussijuhti kättpidi. Noortele tegime siis odavaks laupäeva, mis muidu oli täiesti tühi, sest kõik tahtsid sõita reede õhtul. Selle tagantjärele lihtsana tunduva otsusega saime lahendada terve kaskaadi ühistranspordiga seotud probleeme, eelkõige tasandada reiside koormust erinevatel aegadel. •• Kui palju hinna allalöömine reisijaid juurde tõi? Me ei alandanud baashindu, vaid tekitasime suurte soodustustega uue sõidunõudluse. Aga isegi suured soodustused ei ole ainus asi, mis lõpuks inimesed bussiga sõitma paneb. Tõime turule terve rea mugavusega seotud algatusi nagu näiteks täistunniekspressid: meelelahutus- ja äribussid wifi ja ekraanidega, kaasaegne ühtlane busside värvilahendus jne. Pidev uuenduslik lähenemine ühistranspordile ja innovaatilisus pole läinud tühja. Viieaastase järjepideva tegevusega on Sebe reisijate arv kaugliinidel kasvanud üle 40%. Seda ilma veomahtu oluliselt suurendamata. Loodetavasti on sellest abi kogu ühistranspordisektorile. Julgen väita, et kõik see, mis Eesti ühistranspordis käesoleval ajal toimub, on oma olemuselt pöördeline, lausa revolutsiooniline. •• Kas raudtee on selle transpordirevolutsiooni osa? Igal juhul, absoluutselt. Suure tõenäosusega tõuseb Eesti rongiliiklus lähiajal tavareisijale täiesti vastuvõetavale tasemele. Tekib olukord, kus on korralik bussi-, rongi- ja praamiliiklus, kuid mis saab lennundusega? •• Mis saab lennundusega? Olen meediat jälginud ja ei saa aru, kuhu Estonian Airiga minna tahetakse. Milline on riigi nägemus ja strateegiline vajadus? Ma saan aru, et lennufirma juhile Tero Taskilale on pandud ülesanne võimalikult paljudesse sihtkohtadesse kasumlikult lennata. Kuid see ei ole Eesti oludes, meie mastaape arvestades realiseeritav. Nagu ma ennist märkisin, et „mittekasvamise” ajajärgul peavad kõik tegelema sellega, mida nad kõige paremini oskavad, ja fokuseerima oma tegevust. See põhimõte kehtib ka lennunduses: esmalt tuleb sõnastada vastavalt oma võimalustele, mida meile kui väikesele riigile on vaja, ja sellest lähtuvalt püstitada ülesanne Estonian Airi juhatusele. Riik otsustas doteerida lennuliiklust Hiiumaale ja Saaremaale, samuti kinni maksta pileti rongireisijale. Miks me pole Euroopa Liidus võidelnud ja trummi tagunud, et väikese riigina juurde maksta meile strateegiliselt olulistele lennuliinidele? Kui me ei sõnasta oma erilisi eesmärke, milleks meile siis „oma lennufirma”? Kas selle firma ülesandeks pole mitte olla meie inimeste ja ettevõtjate arengumootoriks? Kas ilusa nimega firmat on tarvis ainult eluspüsimiseks? Kui me ei suuda toota kvaliteetset lennuühendust, jääme vaid odavlennufirmade mängumaaks

ja etteveo baasiks suurtele rahvusvahelistele firmadele. •• Nii et Estonian Airil ei ole praeguse ärimudeli järgi tulevikku? Ma tõesti ei tea, mis on Estonian Airi ärimudel. Ilmselt teab seda ettevõtte nõukogu ja juhatus ning meedia peaks neile aega andma planeeritud ärimudeli edukuse tõestamiseks. Olles 20 aastat osalenud rahvusvahelises transpordiäris, võin kinnitada, et Eestis ei ole piisavalt turgu ärilistel alustel toimiva intensiivse liinivõrgu hoidmiseks. Samal ajal on meie majandus laialt seotud Põhjamaadega. Kui me ei loo praegu nägemust, kuidas hoida tulevikus tihedaid ühendusi eelkõige Põhja-Euroopas, siis meie elu ei lähe edasi. See lihtsalt hangub, siis kärbub ja pudeneb laiali.

ÄRIVÕTTEST Kõige rohkem saavutasime sellega, et viisime nädala sees piletihinna 60% võrra alla. TULEMUSTEST Kolm kuud värisesime hirmust, kuid siis läks lahti: inimesed tulid sõitma. •• Kas teie ei usu, et Estonian Air

võiks tuua näiteks Aasiast Tallinnasse reisijaid, kes siit liiguksid edasi Euroopa sihtkohtadesse? Küsimus ei ole usus. Väga tore oleks, kui muutuksime Aasia aknaks Euroopasse selle positiivses mõttes, kuid selle turu on soomlased juba hõivanud ja meil ei ole mingit erilist konkurentsieelist nende ees. Pigem vastupidi, Soomel on Venemaaga erileping ülelendudeks, mis annab Finnairile olulise eelise vedada rahvast Aasiast üle Helsingi Euroopasse. Ilma sellise kokkuleppeta poleks hõreda asustusega ja Euroopa tagahoovis asuvast Soomest võimalik omada ühendusi paarikümnesse Saksamaa suurlinna ja Finnairil julgust avada lennuliini mingisugusesse Hiina tööstuslinna. •• Mis annab teile optimismi, et sisenete Eesti–Vene reisirongiliiklusse? Rongiliiklusse sisenemine on väga tõsine samm, seepärast võtan näiteks Go Grupi ees mütsi maha, kes on julgenud Venemaale suunduvaid ronge käigus hoida olukorras, kus kahe riigi vahel pole piirilepingut, poliitiline suhtlemine käib rohkem Brüsseli kaudu ja kaubavahetus toimub rohkem üle Soome piiripunkti kui läbi Narva. Soomest veel niipalju, et Peterburi–Helsingi kiire rongiliini avamiseks avaldasid pressingut mõlema riigi presidendid. Meil on olemas hästi läbi kalkuleeritud ja kompetentsidega kaetud Peterburi rongiliini kontseptsioon, milles arvutuslikult, puhtalt äriliselt, oleks kaasaegse mugava reisirongiliikluse loomine sümbioosis bussiliiklusega Tallinna–Peterburi vahel igati võimalik.

•• Go pani kõigest hoolimata

Peterburi rongiliini käima. Seda küll, aga vaadake, mis toimub Peterburi ja Helsingi vahel? Milliste rongidega seal teenust pakutakse? Millist mugavust seal pakutakse? Kas see Tallinna rong, mis on relikt 1970-ndatest, on asi, mida vajame? Idanaabrid on oma reisirongipargi juba ammu suutnud välja vahetada moodsate koosseisude vastu ja tõstavad taset väga jõuliselt. •• Kuidas siis on teie plaaniga tuua liinile Euroopa tasemel rong, mis sobiks ka Venemaa raudteeplatvormidega? Nagu mainitud, oleme teinud oma prognoosid, analüüsid ja arvestused, kuid ei pea kohaseks praegu süveneda üksikasjadesse. See ala on nii tundlik. Kuid ma teen selle nimel väga tõsiselt tööd. Asjal on mitu tahku ja me ei taha tulla allapoole oma bussides saavutatud kõrgetest teenusstandarditest. Seega, kui bussi tase on täna nii kõrge, siis parem jätame selle rongi tegemata, kui ei saa rongi veelgi paremini teha. Tulla tagasi mingi vana susla juurde ja sellega hakata tegema transpordiühendusi tänapäeva maailmas, pole võimalik. Praegu tulevad peale uued põlvkonnad inimesi, kes tunnevad ennast kodus kõikjal maailmas, on kõikjal käinud ja kõigega sõitnud. Neid ei saa panna istuma mingisugusesse 1970-ndate tasemel ajakapslisse. •• Kus teie Peterburi rong peatuma hakkaks ja kui kiiresti sõidaks? See küsimus on teisejärguline. Esmatähtis on see, kuidas seda toodet Venemaal turustada. Jätkusuutlik transpordiühendus eeldab pidevat reisijatevoogu. Eesti ei tähenda Venemaale suurt midagi ja Tallinn pole see koht, kuhu Peterburist tahaks sõita kaks rongitäit inimesi päevas. Arvestada tuleb sedagi, et kolm lennukit lendab ka Peterburist Tallinnasse ja lisaks 14 bussireisi päevas. Niivõrd suurte investeeringute tegemiseks peame sellepärast teadma, kes on ka kümne aasta pärast meie lojaalne klient. •• Tähendab see teie rongiliini sidumist Rail Balticu projektiga? Meie ettevõte Lux Express opereerib täna tihedat liinivõrku Peterburist üle Tartu ja Tallinna Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliinini. Meie müügivõrk pole siin Tallinnas, vaid katab ära Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa. See on terviklik, üksteist täiendav süsteem, mis toidab bussiliinide võrku. Müüme Peterburis palju pileteid paljudesse sihtpunktidesse ja Tallinn on vaid üks nendest. Luua ärimudelile, kus ühendus ainult kahe punkti vahel – unustage see ära, see oleks logistikaäri naljanumber. Vaid võrgu loomine võib tuua pikaajalist edu. Sebe teeb sama ka Eesti-siseselt: võrk, tuntav märk, nauditav toode. •• Bussiliikluse puhul on reisija seisukohalt tõepoolest suur eelis muidugi sagedus ja paindlikkus, sest võid peale istuda kohe, kui sõiduvajadus tekib. Siin tekib küsimus, milline transpordiliik võimaldab pakkuda suurimat paindlikkust sobiva hinna-


FOTOD: TAAVI ARUS

ja kulutaseme juures. Marsruuttaksosid võiks panna Tallinna ja Tartu vahele käima iga kümne minuti tagant. Moskva ja Peterburi vahel, kus elanikke on kümneid miljoneid, võivad rongid sõita igal täistunnil. Tallinna ja Peterburi vahel on võimalik rongi käigus hoida vaid juhul, kui rong ja buss on ühes logistilises süsteemis. Kui nad omavahel konkureerivad, siis mina ei julgeks rongiettevõtjale edu soovida. •• Miks võtsite ette Tallinna bussijaama renoveerimise kohas, mis jääb raudteest üpris kõrvale? Tallinn on ühistranspordi suhtes eriline linn, ühest küljest väljavenitatud kikilipsu kujuline, samas keskpunktist väga kitsa läbilaskevõimega. Aga Tallinnas jäävad sadam, rongi-, lennu- ja bussijaam üksteisest nelja kilomeetri pikkusele teljele. Et neid pole ühendatud ühtse logistilise kompleksina, on pikaajalise planeerimatuse küsimus. Kui mõelda tõsiseltvõetavale ühistranspordi ümberistumisterminalile, siis Tallinnasuuruses linnas peaks see asuma ei kuskil mujal kui südalinnas. Viru või Solarise keskuse piirkonnas, või miks mitte Admiraliteedi basseini kõrval, mis nüüdseks on muidugi juba korterelamute ja äripindade arendamiseks ära erastatud. Kesklinnas just seepärast, et kogu pealinna bussi-, trammija trollibussiliiklus on absoluutselt läbi linna keskuse suunatud. Teiste maade kogemused on näidanud, et terminalide „viimine” linna aktiivsest tsoonist välja ilma täieliku kogu linna hõlmava kiire ühistranspordi võrgustiku väljaarendamiseta on lõppenud sellega, et need terminalid jäävad tühjaks ja ettevõtjad leiavad võimalusi tagasi imbuda loomulikesse reisijatele mugavatesse liikumiskoridoridesse. •• Te satute ju taas teiste bussivedajate surve alla, kui Peterburi maantee uue kaubakeskuse juurde rajatakse suur mitmele transpordiliigile mõeldud reisiterminal? Ma ei usu tänases ega ka homses majandusolukorras survesse. Neid suurejoonelisi plaane tehti viis aastat tagasi buumi harjal, kui keegi ei arvutanud reaalselt. Tallinna linnal pole raha isegi tänase bussijaama ees haigutavate asfaldiaukude lappimiseks ja riigil pole raha õpetajatele korraliku palga maksmiseks. Taoline logistiline muudatus ei tähenda mitte ainult hoonekompleksi rajamist, vaid investeeringuid ka linna ühenduspunktide tihendamiseks, trammiliikluse moderniseerimiseks ja nii edasi. Seega kahtlen sügavalt selle plaani realistlikkuses lähemas tulevikus – sellest ka otsus bussijaama rekonstrueerimiseks praeguses asukohas. •• Kas see tähendab Peterburi maantee terminali ehitamist 10 või 15 aasta pärast? Ei oska kommenteerida, kas kümne või saja aasta pärast, kuid elu on pidevas muutuses ja mõned asjad juhtuvad kiiresti, mõned ilusad mõtted aga jäävadki mõteteks. Samas ilma julgete mõteteta pole ka arengut, nii et unelema

www.wuerth.ee ikka peab. Siiski eeldaksin taoliste põhjapanevate, mitmeteks kümneteks aastateks tehtud planeeringute puhul suuremat arutelu ja reaalses elus karastunud osapoolte kaasamist nendesse. Hetkel on selles grandioosses plaanis väga palju agasid ja läbimõtlematuid punkte. •• Mis tundeid tekitab maakondlik bussiliiklus, mis toob inimestele sageli pisara silma? Maakondlik bussiliiklus on Eestis väga erineva tasemega. On head ja mitte nii head, kuid bussivedajad annavad oma parima kehtivate reeglite raames. Eesti suurim probleem on maakondliku bussiliikluse ja eriti nn SuurTallinna piirkonna koordineerimatus. See on ala, kus asub julgelt üle poole Eesti ühistranspordist, mida tervikuna ei juhitagi ja kus valitseb suur segadus. See on ehe näide killustatusest. Seal käivad võitlused riigi, linna, poliitiliste ja väikeste valdade pisikeste huvide pärast, samuti erinevate teenusepakkujate vahel. Kogu see killustatus ja rabelemine on viinud ka valdkonnaspetsiifilise oskusteabe taseme katastroofilise languseni. •• Kelle kätte peaks maakondliku liiniveo koordineerimine kuuluma? Nagu igas edukas organisatsioonis peab olema kindel õiguste ja vastutuse jaotus, pole võimalik olla edukas, kui tegemist on vastutust hajutava süsteemiga. Küsimus on pigem selles, kui palju on meil vahendeid koordineerimiseks või muutub see lõputuks kooskõlastamise ringmänguks. Näiteks Soomes juhib nn SuurHelsingi bussiliiklust valdade ja Helsingi ühine ettevõte, kellel endal pole busse. Ta planeerib teenust ja annab konkursside kaudu ülesande bussifirmadele. Kuid meil on rahakotid nii erinevad ja neid ei saa kokku viia. Tallinn võitleb enda eest ja Harjumaa enda eest. Tuleb luua Suur-Tallinna ühine rahatasku ja poliitikutest sõltumatu planeerimise-juhtimise ettevõte. Omavalitsused peavad oma volitused sellele ettevõttele üle andma. •• Kas mõnes väikeses Harjumaa omavalitsuses seda kahju ja kaost tunnetatakse? Otse loomulikult. Samal põhju-

sel pole seniajani suudetud tagada ühistransporti paljudesse linnaäärsetesse uusasumitesse, mille elanikud pääsevad kesklinna üksnes autoga. •• Kas bussiradade mahamärkimine Tallinnas rõõmustas teid? Õige asi, aga kiirustades tehti ja niigi keeruline, piiratud ruumiga logistiline ülesanne rakendati ka poliitilise vankri ette. Meie ettevõtete bussid Tallinnas ei sõida, mistõttu see meid vedajatena otse ei puudutanud. Kuid siin tuleb jälle päevakorda see planeerimise ja prognoosimise võimekuse küsimus, milles kommertsbussiettevõtjad on väga nutikad. Ükski ettevõtja poleks saanud endale sellist läbikalkuleerimata käiku lubada, see lõpeks ettevõtja jaoks fataalselt. Turuvõitlus on meid treeninud. Need, kes maksumaksja raha kasutavad, nendel pole ilmselt sellist võimekust tekkinud. Bussiradade mahamärkimise lugu ja tasuta ühistranspordi lubamine on asjad, mille puhul tundub puuduvat ettenägemise ja paindliku reageerimise võime. •• Kas tasuta bussiliiklus võib tuua nii palju sõitjaid juurde, et senised sõidukid ei mahuta neid ära? Kui me Tartus bussiliikluse taset tõstsime, siis sõitjate arv suurenes hüppeliselt. Kaugliinidel nädala keskel 60% soodustuste rakendamine suurendas reisijate arvu 40% ja tulu 15%. Ida-Virumaa venekeelne rahvas oli veendunud, et see juhtus tänu Edgar Savisaarele. Paljud sõitjad palusid bussijuhte anda odava bussisõidu eest tänu Savisaarele edasi. Nali naljaks, kuid ilmselt toob tasuta bussisõit, mis pole tegelikult tasuta, kaasa sõitjate arvu kasvu. Sõitjate arvu kasv toob kaasa lisabusside vajaduse, lisajuhtide, lisalogistikute, lisaremondipersonali ja muu vajaduse. Paratamatult. Kuid asjal on ka teine külg ehk see, mida meie oleme enesele täiel määral teadvustanud – see, et sõit peab olema mugav ja nauditav. Milline võiks olla tasuta sõidu mugavus, kui Meriväljalt Tallinnasse sõidab sama palju busse kui ühistranspordivahendeid Tallinnast Tartusse? Ehk eduka linnaliikluse aluseks saab olla vaid süsteem, mil järgmine buss on piltlikult öeldes nägemiskaugusel. 1 12. SEPTEMBER 2012 7


„M

eie hinnangul saame veel viis kuni seitse aastat sel turul tegutseda ja eks siis muutuvadki CDplaadid nišitooteks, mille tootmine ei ole arvatavasti enam majanduslikult mõttekas,” ütleb Baltimaade suurima laserplaatide tootja Baltic Disci Eesti tegevjuht Aare Puur. „Mina oma pensionini igatahes samal alal välja ei vea ja niisamuti mitte ka meie tehaste leedukast suuromanik, kellega me ühes vanuses oleme,” muheleb Puur. Firma aktsionärid ei ole käed rüpes oma tehaste hääbumist pealt vaadanud, vaid pead tööle pannud ja peatselt viivad ka ideed täide. Nimelt valmistatakse Vilniuses ette sisenemist täiesti uude ja vähemalt paljudeks aastakümneteks tööd andvasse ärivaldkonda, milleks on päikeseenergia ja täpsemalt siis päikesepaneelidele elementide tööstuslik tootmine. „Tehnoloogia on mõne koha pealt ka veidi sarnane, aga üldiselt on tegemist ikka täiesti uue strateegiaplaaniga. Arutlusel on olnud ka variant, et kui ka siin 8 12. SEPTEMBER 2012

%

23%

ann-marii.nergi@epl.ee

% Rootsi 10

om o S

e 2 1% Eesti

pole enam majanduslikult mõistlik plaate toota, vahetatakse Eestis samuti sisseseade välja ja siia tuleb moodulite-komponentide kokkupaneku tootmisliin,” räägib Puur. Leedu ettevõte BOD Group avas oma teise CD- ja DVD-plaatide tiražeerimise tehase 2006. aastal Eestis. Endise Helisalve ja nüüdse Baltic Disci nime all tegutseva aktsiaseltsi loomine tundus toona mõttekas, sest inimese kohta on n-ö aus muusikatarbimine olnud siin traditsiooniliselt suuremahulisem kui Leedus ja seda kinnitasid ka Eesti müüginäitajad. Masu ajal langesid aga tootmismahud ligi kaks ja pool korda ning enamik ehk ligi 90 protsenti laserplaatidest läheb ekspordiks välismaale, kust praegu võetakse üle suurte püsikuludega ja jäigemate tingimustega tootjate kliente, kes järjest tootmisliine seisma panevad. Siiski tõdeb Puur, et konkurents on tihe ja tiražeerimise hinnad on alla surutud. „Me oleme suutnud viimastel aastatel kriisile vaatamata 13–20 protsenti aastas mahte isegi kasvatada, sest kuigi kliendi lõikes mahud langevad, tuleb kliente juurde. Meie ettevõtte väiksus võimaldab meil paindlikult ja kiirelt tegutseda,” räägib tegevjuht. Suuremate tellimuste puhul tuleb jällegi appi Vilniuses asuv tehas, kellega kiiretel aegadel tööd saab ära jagada ning olenevalt ekspordiriigi kaugusest saab tellimuse kas Leedust või Tallinnast teele saata. Puur ei üritagi ümber lükata

Lee du 10

u Prants

Eestis on plaaditööstused juba lähiajal kaduv nähtus, mille asemele on vaja leida uus ärivaldkond. Baltic Disci Leedu omanikud on asutanud näiteks sõsarettevõtte Baltic Solar, mis asub tootma päikesepaneele.

Ann-Marii Nergi

r tu l 2 ük aasta mü sel ski üdud c Di mü Balti smaale on

Balti suurim CD-plaatide tootja: laserplaate valmistame veel ehk viis aastat

g

50 ud 00 e 00 lõi üh ke s iku t, S oom e

Prant susmaa

30%

690 000 ühikut.

tõsiasja, et laserplaatide tootmine on muutumas nišiäriks, nagu seda on juba vinüülid ja isegi kassetid, mis pidavat näiteks USA-s praegu väikest comeback’i tegema. Vilniuses on olemas isegi kassetitootmisliin, mis täna seisab, sest nii linti kui ka poolikuid kassetikarpe tuleks tellida niivõrd suurtes kogustes, et tellimused ei kataks seda kulu ära.

Parema pildi ja heli suunas Tänane panus, kust ilusaid tootmisnumbreid veel tulla võiks, on Blu-Rayl – kõrgresolutsiooni, parema pildi ja hoopis teisel tasemel helikvaliteediga plaatide tootmiseks on Leedus vahendid olemas, aga ka see pole niivõrd massidesse läinud, kui soovitud. Näiteks kui paari aasta eest oli James Cameroni „Avatar” maailmas väga kõva hitt, müüdi seda Balti riikides napilt üle paari tuhande eksemplari. Põhjuseid on mitu – Blu-Ray vaatamiseks on tavainimesel vaja tervet kodukino ja spetsiaalset Blu-Ray mängijat, mis on hoolimata LCD- ja LED-telerite laiast levikust üsna kallid. Oma osa on endiselt ka netis vohaval piraatlusel, kus potentsiaalne DVD või Blu-Ray ostja, keda huvitab pigem filmi sisu kui kvaliteet, saab minna lihtsama vastupanu teed. „Aga kindlasti mängib rolli ka see, et suur osa kõrgresolutsiooni sisust on rahvusvaheliste suurfirmade, nagu Warner ja Sony käes, kes töötavad oma grupi tehastega ja meiesugustel väikestel ja sõltumatutel pole sinna juurdepääsu,” tõdeb Puur selles vallas suurte tegijate domineerimist. Eesti kinodes juba väga levinud 3D võiks Baltic Disci tegevjuhi arvates samuti kodudesse plaadil jõuda, sest 3D puhul on tegemist Blu-Ray lisafunktsiooniga, mida suure tõenäosusega veel vähemalt lähiajal läbi neti endale „alla tõmmata” ei saa. Uued telerid on aga enamikus kõik juba kol-

Ka Digibox mõtleb alternatiivide peale ••Tartu lähedal asuv Baltic Disci

konkurent Digibox on samuti seda meelt, et füüsiliste andmekandjate turg ja tootmismahud on oma lõpule väga lähedal ning maksimaalselt kümne aasta pärast suur osa tehaseid uksed sulgenud või oma tootmise ümber korraldanud. Digiboxi tegevjuht Erki Pedaste ütleb, et ellujäämiseks tuleb aga muutunud turusituatsiooniga kohaneda. „Käesoleval hetkel toimub CD/DVD tootmises pidev turu ümberjaotumine ehk siis suletavate tehaste alles jäänud kliendibaas jagatakse töötavate tehaste vahel ning see annab neile veel teatud perioodiks tegevust.” Pedaste sõnul on aga ka Digiboxil plaan järgneva viie aasta jooksul ikkagi CD/DVD-plaatide tootmisega jätkata, kuid samaaegselt tegeletakse ka uute teenuste arendamisega. Mis need täpsemalt on, jätab Pedaste siiski enda teada. „Jämedalt öeldes ei ole need otseselt seotud CD/DVD tootmisega, sest selleks kasutatavate seadmetega on üsna keeruline midagi muud tootma hakata. Sisuliselt on võimalik kasutada ainult hetkel kasutuses olevaid ruume.” ••Ta lisab aga, et väga nutuseks ei saa olukorda näiteks CD-maailmas pidadagi – laserplaatide osakaal on Digiboxi toodangus pidevas kasvutrendis olles paari aasta taguselt 25 protsendilt kasvanud 75 protsendini ja samal ajal on kasvanud ka üldine tootmismaht. „Tiraažide suurus on Eesti tellijate kontekstis langenud umbes poole võrra, kuid vaadates muu Euroopa tellijaid, siis mahud oluliselt veel langenud ei ole. Enamik muusikuid eelistab praegu siiski veel oma albumid välja anda füüsilisel kujul ning seejärel mõeldakse online’i peale.”

Muu 1% Taani 1% Norra 1% Saksamaa 1% Poola 1% Suurbritannia 1% medimensioonilise pildi võimelised. „3D-plaate suudaksime samuti praegu toota, samas ei ole sellele suurt nõudlust.” Piraatlusest rääkides ütleb Aare Puur, et see eksisteeris samamoodi ka 2007.–2008. aastal, kuid müügimahud olid siis ikkagi suured. Paljusid, ka Eesti projekte tehti 3000-se tiraažiga, aga siis hakkasid arvud väga kiirelt kukkuma. Praegusel ajal on juba suur tiraaž tuhat tükki, tellimust saab sisse anda alates 300 eksemplarist. Ka tootmisvõimsust on Tallinna piiril Laagris asuval tehasel justkui ülemäära, sest praegu toodetava nelja miljoni plaadi asemel oleks võimalik toota 18 miljonit plaati aastas. Õnneks on veel praegugi olemas ka Eesti artiste, kes plaaditootjaid elus hoiavad. Näiteks üleeuroopaliseks hitiks kujunenud Ewert and The Two Dragonsi esikalbum on suureks tööandjaks ka Baltic Discile, kus on toodetud nende plaati lausa kaheksa tiraaži. Kõvasid tiraaže on läbi aastate teinud ka rahvalemmikud Jaan Tätte ja Marko Matvere, Tanel Padar and The Sun ja superstaarisaate võitjad. Selle aasta esimesel poolel on tänu Eesti Päevalehe filmisarjale tõusnud ka Eesti osakaal üle 30%. 1

Vaata videot CDtehasest! Vaata pilte CDtehasest!


Merci on parim tänamise viis!

Merci assortiikarbis on kaheksa erineva maitsega, eraldi pakitud, suussulavat šokolaadi. Merci assortiikompvekkide valik sobib hästi kingituseks nii headele koostööpartneritele kui ka kõigile neile, kellest hoolime!

Merci assortiid on saadaval parimates kauplustes! AS MOBEC | Kurekivi tee 6, Rae vald, Lehmja küla | Tel. + 372 6 379 463 | e-mail: mobec@mobec.ee


Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum Kui automüüja hakkab Eesti autoostjale rääkima CO2 emissioonist, pööritatakse arusaamatult vaid silmi. Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

E

estis ostetud uute sõiduautode süsinikdioksiidi (CO2) keskmine heitkogus oli mullu teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kõige suurem – 156,9 grammi kilomeetri kohta, Euroopa keskmisest 17 grammi rohkem. Enamikule inimestele ei ütle see kogus midagi, kuigi tarbijakaitseamet nõuab autofirmadelt CO2 näidu suurelt märkimist kõikide autode reklaamidel ja hinnasiltidel ning on varmas trahvima eksinud kaupmehi. Eesti tavatarbija jaoks ei ole süsinikdioksiidi heitkogustel mingit tähtsust, kui ta ei ole just väga rohelise mõtlemisega. Soome pereema teab aga täpselt, mida 17 grammi võrra rohkem CO2 tähendab: temale toob iga gramm kaasa suurema automaksu. „Meie koduperenaisele on see sama segane jutt kui tutvustada DSG-käigukasti üksikasju,” võtab meie tarbijate keskkonnateemalise teadlikkuse kokku mitmeid automarke esindava Topauto müügidirektor Erkki Ots. Enne kui hakkame endale tuhka pähe raputama, tasuks arvestada, et Lõuna-Euroopa riikide elanike autovajadused erinevad mõneti meie omadest, nii nagu lõunas tuleb maja jahutada ja põhjas kütta. Näiteks tabeli tipus olevad riigid paistavad silma väikeste linnaautode populaarsusega, mis on ainumõeldavad suurlinnades liiklemiseks. CO2 vallas on eesrindlikumad ka kopsaka automaksuga riigid. Eesti automüügi keskmine CO2 näitaja ei ole siiski nii drastiline, et selle põhjal saaks eestlasi tituleerida Hummeri-rahvaks. Siin müüdud uute sõiduautode keskmine heitkogus on samas suurusjärgus enim ostetud 1,6-liitrise bensiinimootoriga väikepereauto CO2 näitajatega. Nii nagu teisteski riikides, on Eestis näitajad iga aastaga paranenud. Näiteks Rootsi uute autode keskmine CO2 kogus oli kaks aastat tagasi kehvem kui Eesti eelmise aasta näitaja. Meie tulemus oli paar aastat tagasi muidugi veelgi suurem, 10 12. SEPTEMBER 2012

kuid toona olime riikide arvestuses tagantpoolt kolmandad. „Kindlasti ei saa väita, et Eestis ostetakse suuri ja ebaökonoomseid autosid, suurim osa müüdud uutest sõidukitest on väikesed pereautod,” tõdeb autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat. Ford Focuse, Škoda Octavia, Toyota Aurise, Honda Civicu, Peugeot 308 ja Volkswagen Golfi tüüpi väike-keskklassi kuuluvad autod moodustavad juba aastaid umbes kolmandiku uute autode turust. Mahult järgmises grupis on keskautod ja maasturid, mille turuosa on mõlemal umbes 20%. Maasturite osakaal on Sillati sõnul Eestis tõesti Euroopa Liidu keskmisest suurem ja viimasel viiel aastal kasvanud. See võib tema arvates olla ka põhjus, miks Eesti paistab silma suurema CO2 heitmete näitajaga. „Tegemist on Eesti eripärast tuleneva vajadusega, mille on tinginud masueelne linnast väljakolimine uutesse eramajarajoonidesse, millest paljud asuvad lõpuni väljaarendamata teedevõrkudega põldudel,” ütleb ta ja lisab, et just uute eramupiirkondade kehv teedevõrk ja puudulik talvine teehooldus on soodustanud nelikveoliste autode soetamist. Seda fakti ilmestas näiteks masuaastatel nelikveoliste Subarute hüppeline müügikasv. Sillatiga sama meelt on ka mitmed teised automüüjad. Volvot ja Fordi esindava Info-Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul moodustavad Volvo müügist kaks kolmandikku nelikveolised autod. Enamik Eestis müüdud maasturitest on odavama klassi linnamaasturid, nagu Honda CR-V, Subaru Forester, Kia Sportage jms. Nelikveo tõttu on auto paratamatult kaalult raskem, mis tingib omakorda suurema kütusekulu ja CO2 heitkoguse. Sama kehtib ka üha rohkem populaarsust koguvate massilt kogukamate universaalide ja mahtuniversaalide kohta. Üks viimaste aastate suundumus on soetada pere tarbeks mitme auto asemel üks võimalikult universaalne sõiduk. Sillati sõnul on eestimaalane ratsionaalne autoostja, mida kinnitab näiteks luksusautode segmendi jätkuv vähenemine. Kui 2007. aastal moodustasid need 1% uute autode turust, siis nüüd vaid 0,2%. Viimastel aastatel on ka Eestis müügile tulnud uued ökomootorid, mis saastavad keskkonda oluliselt vähem. Lillipuu sõnul

Enamik Eestis müüdud maasturitest on odavama klassi linnamaasturid. Soome pereema teab täpselt, mida suurem heitkogus talle tähendab.

puudub meie inimestel stiimul neid osta. Eelistatakse läbiproovitud vanemat tüüpi jõuallikaid, kuigi uued mootorid on sama võimsad, kuid väiksema litraažiga ja ökonoomsemad. Erkki Ots lisab, et suurem osa meil kaubaks minevatest väikepereautodest on 100–120-hobujõulised ja 1,6-liitrised bensiinimootoriga mudelid, mida mitmes Lääne-Euroopa riigis enam eriti ei müüdagi. „Eestlane eelistaks ka meelsamini uuemat ja ökonoomsemat mudelit, kuid nende hind on 1500 eurot kallim. Nii palju ei ole see auto ka ökonoomsem, et krõbedam letihind end ära tasuks,” selgitab ta.

Mõtleme kütusekulust Samal ajal tõdeb Ots, et väike kütusekulu on tõusnud autoostja jaoks valiku tegemisel üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks. „Eesti inimene ei räägi CO2-st, vaid kütusekulust, kuigi tulemus on kokkuvõttes sama.” Eesti suurim automüüja, kuut kaubamärki esindav Amserv Grupp lasi Faktum & Arikol hiljutises omnibussuuringus selgitada autoostjate eelistusi ja selgus, et eestlased on edaspidi valmis ostma hübriidmootoriga sõidukeid. Uuringu kohaselt eelistab 26 protsenti Eesti elanikest osta omale tulevikus hübriids��iduki, 14 protsenti gaasi kütusena kasutava auto ja 9 protsenti elektriauto. Ettevõtte tegevjuht Mart Mägi tõdes eelmises Ärilehes, et inimesed on sellisele arusaamisele viinud kütuse kõrge hind. Järjest rohkem ostetakse säästlikumaid autosid ja samm-sammult kasvab hübriidautode läbimüük. Näiteks uute hübriidsõidukite osakaal on

2007. aasta 0,4 protsendilt kasvanud 1,1 protsendile. Toyota Balticu Lexuse ärisuuna juhi Andres Aguraiuja sõnul näitavad Eesti tarbijatele eeskuju välisfirmad, kes on kehtestanud ettevõtte autoostudele CO2 piirmäärad. Tänu sellele on Toyota ja Lexus saanud Eestis mitmeid ärikliente, kuna nende toodang tõuseb teistest rohkem esile väiksemate süsinikdioksiidikoguste poolest. Lillipuu tõdeb samuti, et mitme välisfirma nn roheline PR kohustab siinseid tütarfirmasid tegema autoostuvalikuid mitte üksnes hinna, vaid ka CO2 grammikoguste järgi. Ots lisab, et näiteks väga paljud Soome ettevõtted hakkasid analoogseid CO2 piirmäärasid endale seadma juba viis aastat tagasi ja see mõjutas ka põhjanaabrite autoparki. Ka Soome riik võttis CO2 näitajad tänavu aluseks uute autode maksustamisel, lootes sellega senisest suuremat maksutulu. Otsa sõnul saavutati aga vastupidine tulemus: kuna automaks enamikul juhtudel tõusis, otsustasid inimesed uue sõiduki soetamisest loobuda. Tagajärjeks oli senisest väiksem automaksu laekumine. Kuigi Soome on eelnimetatud põhjustel uute autode CO2 tabelis oluliselt paremal positsioonil kui Eesti, ei muuda see põhjanaabrite autoparki keskkonnahoidlikumaks. Kõrge maksu tõttu on Soome autode keskmine vanus Euroopa suurim, isegi suurem kui Balti riikides ehk siis ka loodust saastavam. Leedu on aga Soomega tabelis samal pulgal, kuna riigisisene automüük on kokku kuivanud ning paari ettevõtte suur reeksport Saksamaale ja Itaaliasse mõjutab CO2 näitajaid. 1

EL soovib heitgaasikogustele veelgi karmimaid nõudeid ••Euroopa Komisjon esitas juuli keskel ettepaneku vähendada veelgi uute sõiduautode ja kaubikute süsinikdioksiidi heitkogust aastaks 2020. ••Komisjoni arusaama kohaselt peavad autotootjad vähendama 2020. aastaks uute sõiduautode keskmist CO2 heitkogust 95 grammini kilomeetri kohta. Eelmise aasta süsinikdioksiidi keskmine heitkogus oli 135,7 grammi ja 2015. aasta kohustuslikuks sihttasemeks on kehtestatud 130 grammi. ••Kliimavoliniku Connie Hedegaardi sõnul soovitakse selle ettepanekuga kaitsta kliimat ja säästa tarbijate raha. Ühtlasi toetaks see

Euroopa autotööstuses innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Komisjoni arvestuse kohaselt aitab kütuse tarbimise vähendamine säästa autojuhil keskmiselt 340 eurot aastas ja 2904–3836 eurot kogu auto kasutusaja jooksul. Samal ajal aga muudab see sõiduautotootmise 1100 euro võrra kallimaks. ••Tarbijad pidavat selle sammuga säästma kütusekuludelt kokku umbes 30 miljardit eurot aastas. Ettepanekute abil säästetaks aastaks 2030 kokku 160 miljonit tonni naftat ja umbes 420 miljonit tonni CO2. ••Euroopa autotootjad, kelle arenduskulud on langeva turunõud-

luse tõttu vähenenud, leiavad, et 95 g/km poole liikumine on ebarealistlik. Eriti Saksa autotööstus ei ole selle uue eesmärgiga päri, kuna nende toodetavatel suurema klassi autodel on kaalu tõttu seda eesmärki eriti raske saavutada. ••Saksamaa autotööstus tõusis tagajalgadele ka 2007. aastal, mil Euroopa Komisjon kehtestas praegused piirnormid. Toona pidasid aga Volkswagen, Daimler ja BMW seatud eesmärke ebareaalseteks: need põhjustavad autotööstuses tuhandete töökohtade kadumise. Nüüdseks on kõik tootjad leppinud kohustusliku 130-grammise piirmääraga aastaks 2015.


TAANI

125 126,2

BELGIA

127,3

PRANTSUSMAA

127,7

IIRIMAA

128,3

ITAALIA

129,5

KREEKA

133,1

HISPAANIA

133,8

SUURBRITANNIA

138,1

AUSTRIA

138,7

Punane latern Eesti

124,5

Euroopa Liidu liikmesriikides müüdud uute sõiduautode keskmine heitkogus aastal 2011

122,8

MALTA

HOLLAND

g CO2 / km

PORTUGAL

SLOVEENIA

139,7

RUMEENIA

140,8

UNGARI

141,7

ROOTSI

141,8

LUKSEMBURG

142,1

SOOME

143,9

LEEDU

144,3

TŠEHHI

144,6

SLOVAKKIA

144,9

SAKSAMAA

145,6

POOLA

146

KÜPROS

149,9

BULGAARIA

151,4

LÄTI

154,4

EESTI

156,9

12. SEPTEMBER 2012 11


Miks toit pidevalt kallineb?

Maailmaturu viimase kuu suurimad hinnahüpped

Martin Hanson arileht@epl.ee

P

oelettidele jõudva toidu hinda ei pea mõjutama vaid kõige otsesemad valmistamiseks, kasvatamiseks ning transpordiks ja pakkimiseks tehtavad kulutused. Toidu hindu veavad katastroofid, eksport ja kaubanduskettide turujõud. Juulis langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toidu hinnaindeksi järgi nii liha, piimatoodete, suhkru kui ka rasvainete hind. Ent maailmaturul on kindlasti oodata suurt teravilja ja suhkru hinna tõusu. Juulis tõusis teravilja hind konjunktuuriinstituudi andmeil ligi 17 protsenti, seejuures nisu hind veelgi rohkem – ligi 19 protsenti. Kehva saagikuse tõttu lähiajaks suuremat hinnalangust ei ennustata. Piltlikult öeldes veab nii maailmas kui ka Eestis poelettidel olevate toidukaupade hindu maailma suur nõudluse kasv, mille surve suureneb iga juurde sündiva inimesega. FAO hinnangul suurendab maailma rahvastiku suurenemine ja ostujõu kasv toidunõudlust võrreldes praegusega 2030. aastaks 40 protsenti ja 2050. aastaks juba 70 protsenti. See on hiiglaslik, arvestades kas või sedagi, et looduskatastroofid aina tihenevad. Peale selle hoiatavad Rootsi teadlased, et 2050. aastaks on üha rohkem inimesi maailmas üle läinud taimetoidule. Tänapäeval saavad inimesed umbes 20 protsenti proteiini lihatoitudest. Teadlaste sõnul väheneb see protsent sajandi 12 12. SEPTEMBER 2012

Sirje Potisepp Eesti toiduainetööstuse liidu juht

Hindade kujunemises mängib olulist rolli osapoolte turujõud ••Esmatootjatele on ebasoodus

Teravilja hinnaindeks oli juulis 260 punkti, 17% kõrgem kui juunis ja vaid 14 punkti madalam ajaloolisest rekordist 2008. aasta aprillis.

Looduskatastroofide ja halbade kasvutingimuste tõttu on teravilja hind kerkinud ja see hakkab tugevat mõju avaldama ka liha hinnale. Teravili on ju liha toit, kui nii võib öelda. keskpaigaks viieni, sest 2050. aastal on vaja toita tõenäoliselt lisandunud kahte miljardit inimest. Eri energiate hinna tõus, ilmastiku anomaaliad, katastroofid, saagikus, üleujutused ja orkaanid – kõik see mõjutab vahetult toidu hinda. Näiteks Arabica kohvi hinnad on viimase aastaga küll kolmandiku võrra langenud, kuid Brasiilia suured vihmasajud tingivad ilmselt toodangu vähenemise. Tarbimine samal ajal muudkui suureneb, sellest tulenevalt ka hind… Kuid inimestele mittealluvate tegurite kõrval suudame ka ise hindadega mängida. Näiteks kaupmeeste spekulatsioonid ja kaubanduskettide üha suurenev turujõud, mis ühelt poolt dikteerib tarbijahindu, aga teiselt poolt vähendab tootja osatähtsust lõpphinnas. Kindel hinnatõstja on ka eksport. Selle aasta kuue esimese kuuga on Eestist eksporditud 471,6 miljoni euro väärtuses põllumajandussaadusi, mida on üheksa protsenti rohkem kui mullu esimesel poolaastal. Praegu eksporditakse aktiivselt teravilja nii Eesti kui ka teiste Balti riikide sadamatest. Euroopas on Eesti suurimad ekspordipartnerid tänavu Soome 20 protsendi, Läti 16 protsendi ja Leedu 12 protsendiga koguekspordist. 2013. aasta võimalused sõltuvad rohkem maailma rahanduse käekäigust ja mõjust riikide ostujõule. Venemaa osakaal on vähenenud tavapäraselt 20 protsendilt 18 protsendile, kuid see võiks taastuda. Vähe on ehk seni räägitud veel ühest olulisest hinnatõusu komponendist – dollari ja euro vahelise kursi tähtsusest. Ja muidugi maksud, tollid, aktsiisid. FAO analüüsi järgi ei ole Eesti turul perspektiivis oodata hindade alanemist: Eesti hinnatase on väga suures sõltuvuses maailmaturu hinnatasemest ja lühema või

Kommentaar

Eriti järsult on tõusnud maisi hind: +23%. Selle põhjus on saagi põuakahjustused USA-s.

Õli hinnaindeks oli juulis 226 punkti, 2% kõrgem kui juunis. Hinnatõusu põhjustas sojaubade hind, mis on maailmas rekordtasemel.

Liha hinnaindeks oli langustrendis: juulis 168 punkti, 1,7% madalam kui juunis. Rohkem odavnes sealiha hind, mis langes kuuga 3,6%.

Suhkru hinnaindeks oli juulis 324 punkti, 34 punkti (12%) kõrgem kui juunis.

suund, et mida kõrgem on elujärg, seda väiksem on esmatootja osa väärtusahelas – ahel koosneb tootjast, töötlejast, kaubandusest ja tarbijast. Toiduainete hind sõltub valmistamiseks kasutatud kulukomponentide maksumusest. Põhimõjutaja on toiduainetööstuses tooraine ja tooraine hind sõltub saagikusest, see omakorda kliimatingimustest. Osa toorainete puhul, millega kaubeldakse dollarites, mõjutab peale selle hinda ka dollari ja euro suhe. ••Toiduainetööstuse põhitooraine on teravili – kas otseselt või kaudselt loomasööda kaudu – ja varem või hiljem, olenevalt lepingutest, lepingutingimustest, kandub tooraine hinna tõus edasi toote jaehindadesse, sest tööstused ei ole võimelised hinnatõuse oma taskust kinni maksma ega kahjumit teenima. ••Tõepoolest on tooraine hinnad hakanud maailmaturul kasvama, sest saagikus ei tule selline nagu prognoositud – põhjuseks laastavad tulekahjud, põuad, üleujutused. Näiteks kui juunis oli nisu hind maailmaturul veel aastatagusest madalam, siis juulis juba 32 protsenti kõrgem! Tõenäoliselt jõuavad kõrgemad tooraine hinnad mõningase viitajaga järgmistel kuudel ka meie toiduainetööstuse toodangu hindadesse, kuid lõpphind tarbija jaoks sõltub konkreetsete tootjate otsustest ja kuludest ning kaubanduskettide omavahelisest konkurentsist. ••ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kaubanduskomiteele esitati selle aasta juuni alguses ülemaailmse toiduturu analüüs, mis kinnitab kõrgete toiduhindade püsimist. Teravilja hinnad on küll 2008. aasta tippudest taandunud, kuid püsivad kahekordsed võrreldes 2000. aastate algusega. Sarnane on olukord ka liha, piima ja toiduõli hindadega. ••Maailma toidutootmine suureneb vähem kui eelmisel dekaadil. Samal ajal suureneb tarbimises nõudlus eelkõige linnuliha, suhkru, taimeõli ja mõnede piimatoodete järele, peegeldades elanikkonna kasvu, linnastumist ja jõukuse suurenemist arengumaades. ••FAO toiduhinnaindeks oli juulis 213 punkti, 12 punkti kõrgem eelmise kuu tasemest, mil toiduhinnaindeks oli 201 punkti. Pärast langust eelneval kolmel järjestikusel kuul oli FAO toiduhinnaindeksi järsu tõusu põhjuseks teravilja ja suhkru hinna kiire tõus. Piima ja lihatoodete maailmaturuhinnad oluliselt ei muutunud.


pikema aja jooksul kandub see üle siinsetele hindadele. Eriti paistab see silma toodete puhul, millega oleme suuremas sõltuvuses väliskaubanduse olukorrast. Näiteks piimatoodete maailmaturuhindade langus vähendab ka Eesti tootjate ekspordihindasid ja toob omakorda kaasa tootjahindade languse, suhkru hinna tõus maailmaturul tõstab aga Eestisse imporditava suhkru hinda, millele järgneb tarbijahindade tõus – Euroopa Liidu keskmine suhkru sisseostuhind on sel aastal 711 eurot, meil aga üle 800 euro tonni eest.

Kas WTO toob hinnaleevenduse? „Lühiajaliselt ei ole Venemaa liitumisel WTO-ga Eesti hindadele märkimisväärset mõju. Venemaa vähendas piima- ja lihatoodete tollimakse nii vähe, et hüppelist ekspordi kasvu ja sellest tingitud puudujääki siseturul oodata ei ole. Osa elusloomade ekspordikeeld kehtib endiselt, kuid selle võimalik tühistamine abistab pigem Eesti loomakasvatajaid kui kergitab liha hindu,” kommenteerib põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak. WTO-liikmelisus muudab Venemaa jaoks keerukamaks teravilja väljaveole maksude kehtestamise, mida on minevikus tehtud. Ekspordimaksude eesmärk on tagada oma turu piisav varustatus ja hindade stabiilsus. Maailmaturu olulise osalejana on nad

prognoosinud toodangu vähenemist 10–15 protsenti ja ekspordikeeluga vähendaks Venemaa veelgi üldist pakkumist. Ilmselt tooks see kaasa kõrgete viljahindade edasisegi tõusu. Olgugi et maailma kaubandusorganisatsioon annab teatavaid eeliseid nii kvaliteedi kui ka hinna puhul, ei ole WTO võluvits ega selle liikmeks saanud Venemaa hinnaleevenduste tagaja. Financial Times kirjutas augusti keskel, et viis Euroopa panka Austriast ja Saksamaalt lõpetasid toidutoorme futuuritehingutesse raha paigutamise. Peamiseks põhjuseks toodigi kõrged tooraine hinnad, mida on kergitanud pigem spekulatsioon ja rahaturgude kemplus kui toorainete reaalne pakkumine ja nõudlus. Euroopa toiduorganisatsioonid juubeldasid, investoritele tegi aga muret, kas üksnes nõudlus ja pakkumine suudavad hoida tooraineturud töös. „Samal ajal on rahaline maht toiduainete futuuriturgudel viimase kümnendi jooksul järsult kasvanud, 2003. aastal 13 miljardit dollarit, 2010. aastal ligi 400 miljardit dollarit. Kriitikud ütlevad, et selline juhitud raha panustab hinnatõusule. Samuti, kui on näha hinnatõusu trendi, siis võidakse nendele tooraineturgudele veel rohkem investeerida just tõusust kasu saamiseks. Peamised kaubeldavad toorained on energiaallikad ja kütuste kallinemine mõjutab otseselt põllumajan-

SINU DIGIPOOD

Rootsi teadlased hindavad, et 2050. aastaks on üha rohkem inimesi taimetoidul. Inimestele mittealluvate tegurite kõrval suudame ka ise hindadega mängida.

dustootjate kulusid. Nõiaring toimub ka teisiti jälgitavas tsüklis, sest mis tahes kõrged põllumajandussaaduste hinnad ahvatlevad teiste komponentide – väetised, masinad – tootjaid hindu tõstma,” kommenteeris Nõlvak. Teated defitsiidist näivad aga Nõlvaku sõnul olevat enamasti head hinnatõusu katalüsaatorid. „Rahvusvahelise teravilja alaliidu värsketel andmetel toodetakse sel aastal maailmas 33 miljonit tonni teravilja vähem kui tarbitakse. Saagiprobleemid Lõuna-Euroopas, USA-s, Venemaal, Ukrainas on hindu ka järsult ala-

tes juunist kergitanud. Siiski toimus juuli lõpus maisi ja nisu hinna langus ja kasumivõtt ainuüksi uudise peale, et USA suures maisikasvatuspiirkonnas võib vihma tulla. Suhkruturu näitel saab öelda, et hinnad võivad tõusta ka siis, kui prognoositakse tarbimisest suuremat toodangut. Maailmaturul algas lühiajaline kiire hinnatõus suve keskel, kui tekkisid kartused Brasiilia ja India toodangu vähenemisest, kuid üldiselt oodati vähemalt kolme miljoni tonni suurust ülejääki,” lisas kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Nõlvak. 1

Kaubanduses ja tootmises annab hinnaeelise suur maht ••Saku õlletehase direktor Margus Kastein mainib, et otsest mõju avaldab teravilja hinnale näiteks see, et tänavusel saagi koristusajal on olnud vihmaperiood nii Skandinaavia maades kui ka IdaEuroopas, pealegi võib olukorra teha keerulisemaks potentsiaalne Venemaalt teravilja sissetoomise keeld. ••„Kui tooraine hinna tõus puudutab maailmaturge laiemalt, siis mõjutab see paraku kõiki tootjaid. Nagu see on mitmete muude toiduainetega, tuleb tarbijatel Eestis paraku arvestada sellega, et ka õlle hind kasvab tasapisi, kuna kerkivad nii aktsiisid kui ka tooraine hinnad. Õlle tegemiseks vajaliku odralinnase hinda mõjutab söögiodra hinna tõus – söögiodra järele on maa-

ilmaturul olnud suur nõudlus juba viimase nelja aasta jooksul. Nii kaua kuni saak ei ole salves, ei ole täpselt teada saagi kvaliteet ega kogus ning seni on hinnateemad suhteliselt spekulatiivsed. Kindel on aga, et ostes toorainet suures mahus ja üle kogu maailma, saab paremat hinda, mis mõjutab ka toote lõpphinda,” märgib Kastein. ••Kaubanduskettidel aitab hinnatõuse ja korrektsioone leevendada suur sortiment, mille vahel klient olenevalt hinnast ja rahakoti paksusest laveeribki. ••„Hinnatõusud mõjutavad tarbimist, aga selle ulatus sõltub suuresti nii tootest kui ka selle toote sihtgrupist. Kõige raskem on inimestel loobuda igapäevastest harjumuspärastest toiduaine-

test – piima, leiba ja liha ostetakse ikka. Hinnatõusu puhul loobutakse pigem nendest kaupadest, millele on olemas soodsamad asendustooted, näiteks majanduslanguse ajal hakati võid asendama margariiniga, kohvi lahustuva kohviga,” mainis Selveri keti juht Andres Heinver. ••„Praegu on trend aga pigem vastupidine, kvaliteet muutub üha olulisemaks ning selle nimel ollakse valmis ka kõrgemat hinda maksma. Majanduse langusaastatel hakati rohkem ostma kampaanias olevaid ehk soodushinnaga tooteid ning see trend pole muutunud. Inimesed tahavad saada kvaliteetset toodet soodsama hinnaga ning valivad seetõttu ostukorvi teadlikult kampaaniatooteid,” ütles Heinver.

Enne kui otsustad, küsi pakkumist ka meilt!

SOODNE HIND Tänu lepingutele kõigi suuremate hulgimüüjatega saame pakkuda konkurentsivõimelisi hindu.

SUUR KAUBAVALIK Leiame just Teile sobiva toote Eestist või Euroopast.

PERSONAALNE TEENINDUS Meie meeskond kuulab ära Teie soovid ning pakub Teile sobiva lahenduse. Klick on sülearvutite jaeturu liider Eestis. Oleme esindatud 20 kauplusega parimates kaubanduskeskustes, mis teeb meist suurima digikaupade jaemüüja Eestis.

SÜLEARVUTID TAHVELARVUTID TELERID LAUAARVUTID MONITORID PRINTERID

FOTOKAAMERAD TERVIKLAHENDUSED 12. SEPTEMBER 2012 13


Eestlane jätab nutitelefoni Mobiiltelefonide tootjad, edasimüüjad ja operaatorid teatavad uudiseid nutikate telefonide võidukäigust sellise innuga, et kogu nutivõidukäiku võib lausa mulliks pidada. Otsustamaks, kas tegu on mulli või lihtsalt pöördumatult kasvava trendiga, tasub uurida, mida telefonidega tehakse. Värske uuringu järgi on eestlased telefoniga usinad surfajad, kuid näiteks m-oste veel teha ei julge.

Hans Lõugas hans.lougas@lehed.ee

N

utitelefonide osakaal kõikidest müüdud telefonidest kasvab kõigi Eesti mobiilioperaatorite juures. Suvekuudel teatasid nii EMT kui ka Elisa, et nutitelefone ostetakse nüüd juba rohkem kui tavatelefone, isegi üle 60%. Peale psühholoogiliste, demograafiliste (las-

tele ostetakse esimeseks telefoniks nutitelefon) ja rahaliste põhjuste on oluline tehniline eeldus nutitelefonide levikuks ka mobiilse interneti hea leviala ja soodne hind. Nielseni esindusliku valimiga värske uuring* Eesti mobiiltelefonide kasutajate seas näitabki, et nutitelefonide kasutajatest on 68% võtnud operaatorilt ka piiratud või piiramatu mahuga andmeside paketi, mis lubab kasutada telefoni võrguühendust igal pool, kuhu mobiilivõrk levib. Pea kõik ülejäänud nutitelefoni kasutajad piiravad oma võrguühenduse wifiga: tööl, kodus või kohvikus. Ent esmapilgul väike hulk, 6% kasutajatest moodustavad siiski märkimisväärse inimhulga. Nemad pole nimelt

valinud fikseeritud hinnaga andmesidepaketti, vaid maksavad operaatoritele andmemahu ehk megabaidi pealt. Just megabaidi hinnaga andmeside kasutamise järel on tekkinud dramaatilised lood meedias tuhandeeurostest mobiiliarvetest. On mõistetav, et mobiilioperaatorid on selliste juhtumite vähendamiseks palju tööd teinud. Kuigi selliste kasutajate hulk on kindlasti aastatega vähenenud, on 6% kasutajaid ohtlikult suur hulk.

20 €

25 €

18 6 9

9

10

12

28

12

25 €

19

13 12 29

7 11

4 7 9

11

29

kõik kasutajad

nutitelefoni kasutajad

puutetundliku nutitelefoni kasutajad

muu nutitelefoni kasutajad

14 12. SEPTEMBER 2012

kõnetelefoni kasutajad

PROT

Nutitelefon on sam

81

63

MP3 mängija

43

videokaamera andmete sünkroniseerimine teiste dokumentidega töötamine raadio

81

62

62

37

41

37

36

seadmetega 36

36

29

33

24

32

34

19

18 10

47

30

19

22

4

24

30

24

4

29

18 10

30 38 24

Nutitelefoni trump

Kursustele registreerumine kuni 17. september. Lisainfo majandus.ttu.ee

Pearaamatupidaja-finantsjuht

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006, 620 4005 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

e 5 31

al ajal kalender ja ka Nii naiste kui meeste sea a s on nu tite lefon kõige sagedamin PROTSENTIDES i kalendr kõik kasutajad me kalender 83 hed naised fotokaamera 81 84 82

16

• Finantsarvestus ja -aruandlus • Kontserniarvestus • Kuluarvestus • Maksundus • Finantsaruandluse analüüs

35

29

wifi hotspot

1-aastane koolituskursus algab 22. septembril 2012

Nut kõik teen pak nuti

18

internetimodem mälupulk

• Raamatupidamisarvestus • Maksundus • Juhtimis- ja kuluarvestus • Finantsaruandluse analüüs • Ettevõtte finantsjuhtimine • Tööseadusandlus ja töötasuarvestus

N om ku ro

20

21

ühendus internetti...

1-aastane koolituskursus algab 21. septembril 2012

me

16

30

Kui aga vaadata konkreetselt, milliseid nutitelefonide võimalusi kõige rohkem kasutatakse, siis selgub üllatus. Jättes kõrvale helistamise, ei erine nutitelefon kõige populaar-

Raamatupidaja-finantsist

15 €

22

9

26

Nutitelefoni kasujata üllatab

TÄIENDAN ENNAST

25 €

20

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

on asukohap Nutitelefoni un õhised teenu ik aa ls et es t mobiilne raha lis kott pole veel avõimalustest on asukoh apõhised t levinud. PROTSENTID

ES

app'id GPS/asukohapõhised teenused Triip- või QR-koodi lug emine NFC või mobiilne rah akott

39

kõik kasutajad mehed

naised

45

16-24 a

31

54

49

28

47

20

40 15

7

3

20

videokõne

4

2

3

4

ei midagi loetletutes t

4

2

5

38

58

34

Allikas: 154 6 Eesti

46

vastajaga Nie lseni uuring, gr aafika: Sten Kiv issaar


nist maksimumi võtmata 15 €

mediaan (kulu)

Nutitelefon omanikud ide kulutavad s rohkem rah eadmele a

Nutitelefoni kasutajad ku lutavad kõikvõimalik ele mobiiliga seotud teenustele, s.h kõne- võ i internetipakettidele rohkem kui mittenutitelefoni kasutajad.

ei tea 51+ +€ 31-50 0€ PROTSENTID

21-30 0€ 11-20 0€ 1-10€

ES

r ja kaamera

ni kalendri, kaamera ja naised 82

25-34 a 85

35-44 a 86

89

82

83

81 62

79

37

71

69

36

47

38 24

32 25

36

34 27

17

39

33

30

44

42

41

34

73

44

46

42

45-64 a 78

64

49

47

9

internetilehitseja asend useks.

16-24 a 87

20

32 29

23

18

19

17

27 14 13 6

semate võimaluste poolest tavalisest mobiilist. Nimelt on telefonis olevad kalender ja fotokaamera kaks funktsiooni, mida kasutab üle 80% nutitelefoni omanikest. Täpselt samamoodi on tavatelefonide omanike seas kõige levinumad – juhul, kui need on telefonis olemas – just kalender ja kaamera. Alles kolmandana tuleb veelahe, mis eristab nutikasutajad teistest: 63% neist käib telefoniga internetis (näiteks veebi lehitsemas või meili lugemas), seda võimalust aga tavatelefonide omanikel pole. Muidugi kasutatakse ära ka nutitelefoni teisi võimalusi: videote filmimist, raadio või MP3-de kuulamist, arvutist või muudest seadmetest andmete sünkroniseerimiseks ja nendega töö tegemiseks jne. Kõikide nende võimaluste puhul on aga Nielseni uuringu järgi näha ka selge demograafiline kallak. Rohkem ja aktiivsemalt kasutavad telefoni erinevaid võimalusi ära nooremad meessoost kasutajad, kes end digitaalses maailmas ilmselgelt kõige pädevamalt tunnevad. Nutitelefonide kõrval on teine võimas trend tehnoloogimaailmas sotsiaalvõrgustike levik, kuid Eesti mobiilikasutajate jaoks pole peale kõnede järgmine suhtlusvahend Facebook või Twitter. Pea kõigi, nii nuti- kui ka tavatelefonide kasutajate jaoks jääb tekstipõhises suhtluses valitsevaks kuningaks SMS-sõnumite saatmine. Vaid alla poole nutitelefoniomanikest kasutab võimalust telefoniga sotsiaalvõrgustikku postitada. Üllatavalt on samal tasemel ka e-kirjade lugemine/kirjutamine, mida kasutab nutitelefonis vaid 40% eestlastest.

E-kirju loeb ja kirjutab nutitelefonis vaid 40 protsenti eestlastest. Jättes kõrvale helistamise, ei erine nutitelefon kasutuse poolest tavamobiilist.

sugused programmid, mida saab laadida lisaks telefoni ostes kaasa tulnud tarkvarale, moodustavad nutitelefoni kogemusest ju lahutamatu osa. Nielseni uuringu järgi kasutab keskmine eestlasest nutitelefoni kasutaja regulaarselt viit eri rakendust, kuid seejuures on oluline eristada, mis tüüpi telefoniga tegu on. Apple iPhone’i mäekõrgune eelis teiste nutitelefonide ees on väga suure valikuga rakendustepood, mis peegeldub ka eestlaste harjumustes. iPhone’i omanikud kasutavad regulaarselt 15 app’i, Androidi omanikud vaid üheksat. Just iPhone’iga eestlane on hakanud ka app’ide eest raha välja käima, sest ligi kolmandik telefoni tõmmatud rakendustest on ostetud. Samal ajal pole üllatav, et Androidi platvormil on see näitaja alla 10% – sageli saab odavama Android-telefoni laps või noor, kel pole ostudeks krediitkaarti. Nielseni uuring lõi ka nutitelefoniga seotud tegevused lahku, et eristada mobiilset ostlemist näiteks tavapärasest veebilehitsemisest, sotsiaalvõrgustike kasutamisest või m-pangandusest. Kui m-pangandus teeb Eestis jõudsat läbilööki – pea viiendik nutite-

lefoni kasutajatest on oma seadmega pangateenuseid kasutanud –, siis reaalsete ostude tegemiseni pole veel paljud jõudnud. Neist, kel nutikas telefon taskus, on vaid 5% selle abil ka sisseoste teinud. Küllap on nii m-pangandus kui ka m-ostud tihedalt omavahel seotud ja sõltuvad ka telefonide tehnilistest võimalustest. NFC ehk lähiväljaside peetakse kõige suurema potentsiaaliga tehnoloogiaks, mis võimaldaks telefoniga mugavalt ennast tuvastada või makseid sooritada. NFC tuge pakuvad praegu veel ainult mõned kallima hinnaklassi telefonid, ent veelgi vähem on võimalusi reaalsete kaupmeeste juures seda tehnoloogiat ära kasutada. Nielseni uuringu järgi vastas siiski tervelt 3% Eesti nutitelefoni kasutajatest, et nad on oma telefoniga seda võimalust kasutanud. Eesti kommertspankade ühine pilootprojekt NFC makselahendusteks ja plaanid ühissõidukite kontaktvaba pileti loomisel lubavad ennustada, et lähiaastatel võib selliste inimeste hulk kiiresti kasvada. 1 *Nielseni nutitelefonide uuringus osales 1567 mobiiltelefoni omanikku ja see on tehtud selle aasta juunis.

21. september 2012 Tallink SPA & Conference Hotel

Meremaa või maa meri

VIII Rahvusvaheline Merenduskonverents 2012

Hinnad kukuvad

teenused

põhised teen used kõige po pimad, 16-24 a

25-34 a

54

35-44 a

47

45-64 a

44

47

19

42

41

20

32

13

20

4

9

2

4

5

2

3

34

2

40

2

44

61

Kuigi nutitelefonid on ajalooliselt pigem kallima hinnaklassi kaup, on nendegi hinnad alla tulnud. Tehnikaajakiri Digi ennustab, et aasta lõpuks saab Android-telefoni kätte juba 50 euroga, praegu on odavaima hind 85 eurot. Sellegipoolest eristuvad nutitelefonide kasutajad siiski oma igakuiste kulutuste poolest mobiiliteenustele. Nutikate telefonide omanike mobiiliarve, mis hõlmab kõiki telefoniga seotud teenuseid, on isegi kuni kaks korda suurem kui vanade heade kõnetelefonide omanikel. 35% nutitelefonide omanikest maksab teenuse eest üle 20 euro kuus, sama osakaal tavatelefoni omanikest maksab aga vaid kuni 10 eurot. Peale mobiilioperaatoritele mineva raha kulutavad aga nutitelefoni omanikud ka rakenduste ja m-ostlemise peale. App’id ehk iga-

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

REGISTREERIMINE www.corpore.ee Viimane registreerimise tähtaeg on 17.09.2012

Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabineti liige Maximilian Strotmann

LISAINFORMATSIOON telefon: 666 0605 www.corpore.ee Korraldajad:

Meediapartner:

12. SEPTEMBER 2012 15


Kuidas näevad riigimehed ja eksperdid Eesti G majandust graafikuna?

150 120

Eesti majan duse SKT e oluko laniku kohta rd 20 ostujõ 10 u parit ee

90 3 1,67

2007

28,69

60

30

2010

di alus el

Tööjõu kulu

EURO T TUN NIS Allika s: stati stikaa met

19,32 19,26 15,59

0

14,24 9,11

Holland Iirimaa

2011

12,25

7,90 Suur 7,34 britanni-a Hispaania Küp ros Slov eenia Tš 5,39 Harri ehhi Po 5,23 rtugal Sl ovakkia Eesti a Taliga 3,84 Eesti metiü hingu Leedu 2,90 te kes Läti Ru kliidu meenia Bu esime tajad lgaaria es v

Vahur Koorits arileht@epl.ee

a Allik

2011

N

2010

ja näita e n i l – olu

õive IMEST Tööhivatud TUHAT IN Hõ

0 -100 -200 -300 -400 -500 -600

Joo k

nto sevko

a Kapit

to likon

T EURO ONIT MILJ

üsi- ja n imsipoortfelli anat lü S s a krediid nnajuh Urm o ki valdk dban

kõie utinse kasv uu- Swhtimisüksu kaks jat: e n s o u p s ju nd to äita mi maja ksevkon li piiru sil isemat n 24 000 n n i o , joo on e6 lul pita ge o ive – ül asta teilatsio stes väike alne. Ka eldes are t õ a r h l a u e r e l ö l s õ i e tö gim k norm meil v -700 atu s a end dasä v s i m ä j e k õ ülel u a h e o d e s pe opaga siia ka uid onto fita -800 skus l u k e l i k t l ; m is a o s e t i to rim Ta Euro eaks kapi ering artal dusd tjanBalti investete enud ja see p investe oolikalt es kv vkonto + skauban n s Kris i h k d h m ju i n li e a se lt ba na kõrg äiendav eb lihtsa ng suhte älista jook väike vä Swed siosakon ü t oli v nto) l e , r i l u k a a d T ä j . i . analü e ä a p o a e - j umi n OK s. lt sevk litam , et s ui bu l ( jook ole pea - mee e panna s jätkuk on toimu - siit o i i u a l i o l s tähe tasakaa tumine ressurs i saka tiivse p a, siis kr s d r t e t nega paigast ä ta olnu - lisel riisist taa sisemist teel, eri t n te lt K s e s u i d väga e ajal o Kasvu jä a am korral is s. at d pe stum e liiga ilu stlik ood le nu a ümber ektoris. a a t s j va sist lt natuk am mõi rene on de portivas A e n . s i e s k m e k m ä l il li ole - e ülejä s ei o kude evkonto us kapita li akumu s k jook dusele, b kapita n u maja ja toim e k i s i p

M

K

16 12. SEPTEMBER 2012

2009

2008

2007

600 500 400 300 200 100

2006

obeli preemia laureaat Paul Krugman joonistas hiljuti Eesti majanduse käekäigu kohta ühe graafiku, mis pälvis president Toomas Hendrik Ilvese ja teiste riigijuhtide tulise pahakspanu. Seejärel joonistati „õige” Eesti majanduse graafik, mis paitab meie enesehinnangut tunduvalt rohkem. Lõpliku tõe maale toomiseks palus Ärileht kaheksal institutsioonil ja isikul joonistada graafik, mis nende hinnangul iseloomustab kõige paremini Eesti majanduse praegust käekäiku. Andmete valik ja graafiku kujundus olid täiesti vabad, toimetuse ainus palve oli anda vastus küsimusele, kas meil läheb praegu hästi või halvasti. 1

2012

raafik Eesti õi neid pa i p r majan seloomusta aasta ole jõudn andanud, b d ud ta tasem tes tei use olukor Eesti gasi 2 siis ele. da su ste E Lis 007. võttes riikideg uroopa Li h- (palk aks näitab a 201 idu alusek + t ö t ö ö jõuku öjõum 0. aa ku ko et Ees s iga r st lu h a teeti), ta (arvestad iigi SKT el al, rikku ti elanikud ksud) võrd de anies ostu sest (l mida s a a vad lo lus, pa Lii on võ isand duval jõu pa od v r d t tegeli u keskmis reldud Eur ri- riikid väiksema o äärtusest) ud ega. S tunkust ooe s a t ö k öta ui a se pildi e on põ kui m isust reali e annab hjend jad – s.t me renenud sent – stliku amatu is tah Euro ie pal m g o p du va araku pol es kasvup a kuul pa Liidu lt madalad. ad e viim rotuva H luuta, t Kui i p p u a vajalik olland de hu milleg sena ö omast e ka i as l elk siis pa aks korda SKT on E ka Poliit upade või aaks tasuda s e l u k t a u i e k d r e e e n u m (20 sti retoor uste e te en vahe o korda 8 e i n jus kr kast – Eest astupitav st. tulem (431%). O n enam kui %), i on tu iisist lulise a u s s t t e v lt par neli mata i ann b lus Eu emat a oleme äga kiirest li ja välk r o a opa Ee i laga E k tanni aga (v keskmiku sti võrduroop oos Unga – hooliri ja P vaese a Liid astava ja 263 Suurb m o u rides tu a) veeran viimase ( o- n i a g %) või Slo lt 175% l v d o a b e i e l e : i l s ( i t i 131% drid, i mah kiast, ja 194 jä a %). Kui m Tšehhist j isegi Slov äa a tanud itmed riig Sloveeni kid ast. Pank kriisi Eesti eelsed on säiliet ja m a a näitistik d: sta


d. dme d an u t a t d si sis e koon ebaa vutatud m d lt an ber ar 8744,9 m ainu tud desse ü ni). i r e ro ti kroo me s sum ed eu u on n andm 466 Ee k k 8470,1 o 6 , k o 5 t i l 1 n a = a v t o a s r v 6486,9 Kas 2011. aa sil (1 eu 33,5 0 i a 8 n a b u K e T met and NIT EURO 7719

port s k E M

met tikaa tatis as: s Allik

12021,8

us pikaajaline tööt ud väärtus SKT aheldEUaROtT reaaltootlikkus EUROT TÖÖTUNNISAllikad: statistikaamet, Eurostat SKT MILJARDIT

IL J O

2009

2011

2010

9,2

2,9%

Tõnu

E

1,7% 2008

2007

2011

2012

4328

utulu MakNITsEUROT

4499,4

4045,6 4076,3

3528,5

O MILJ

2010

vuvõi m lanike aidan alusi. Väi h e a olu ka ke rii ud ho gelda giv id fin sv b kute ( laiemalt si u pee- m antseerim a Eesti rea õlg on i alsek tööjõu ssetul s a e d h al in va ela mis võima kulude) k e- se täh al, mis on na võimal tori ik asv, p tustas ldab t t edulu e õ vu taa susega euro raegu üliol ult gu pe t. Eesti m sta rahs a t u l a misek riikid ulisetule ajand egeld marat s. K ek a k u võrrel ute mõõdu b ilmekalt se lik jä onijooksu okkuvõtte asvõitm tkusu kalt k des eu s on s i s ii utlik väärn r mis tu pikaa iseks vajae ei o oalaga. Tä rem kasv g i n e j h a b le mi mises line k kasvu elepan ikka tt t a Eestis kiirem siss e ainult ke u- rents l, innovats produktiiv sv, i i suse v o e s a õ t k o l u i a n m l t e i e l e k s euro tust 1 l. Maj ja kon ne stim ute ka 9 a lekute 99. aastal, kasutusele sv kaud uleerimine nduse lühi kua v u v e (2000 kiirem taas aid ka siss õ- aitav ja muud se elarvedefit jalietu. aasta ad kü tumin siidi l l i s ed ll peh aasta dusts mend dopingud majan dot-com-k e kriiside ü k l e i a dussu d, riis, 2 suur m d olla p 00 ru ikaaja kuid ei sa a majangelda ajanduslan tis, 2008. a 3. a kuid lise ka P o des m a g r sta s a us) jä aj ja kon nariik tugal on ü vu mootor gi kuren anduse pain rel, peeks eu iks. idest, r t n o d s u k ivõim a likkus Kri t ka d majandu es on stim la lõuseejuu isidest taa et. st eel udu, u s r t u e a rvede leerikaasa s toonud mine ei tast pü mis on a fi ts l o r kasvu iigivõla m Eestis end le st. D sinud rohk ates 1995. iidi efitsiid aga , mis ärkim a em ku piirak i kaud i i 3% S askoore s tule sväärset u K m Tk t o a gutud kistab viku k kriisis võ ki ast le pöö , sissetulek iret taastum laud po rdunu le kas ist d. vu-

2933,3 2293,7

2010

2009

43

1999 20 00 20 01 200 2 2003 2004 20 05 200 6 2007 2008 20 09

Norde Palm a pang a peaö konom ist

2,3%

2011

kiri letus rve se gieela sta rii 12. aa s: 20 Allika

-10

1998

7,1%

V

Eesti Euroala Portug al 1997

7,7%

ise aasuks teeb eelm Eriti murelik vu kiuste väheneas iljev ja ta majandusk kkus. li Rannar Vass ot to ö tö rkinud lo töötus on ke i e Urve Paok n d li ja akon aa Er ik lik P at s ra rgemak ku Sotsiaaldem lm korda kõ ko d u n rreldes ilitsuse va ja on isegi võ kõraatamata va ise aasta 2007. aastal a rd ko ks ka pea lm mustusele ee st tuleb 2005. aastaga ötutest tö le oo p e ül vu majanduskas üdleme gem. Praegu on l rohkem kui aasgu pü nud tööotsin kõiki tõ deda, et e poole, ol una graafik ei peegelda m se ta a st aa K . öot. ta tö 06 ud 20 it äs jä le nn al ist aastat on olnud su m s rg ke jä , s id k ne du ka sisõse suun ma, millest dmatuks. Tei e- singutel välisriikides kriitilisem. ü ü p u eg ra p vad umis veelgi gavale kukk on tegelik pilt esnu, rääkida sü aväärsest taastu- siis tõdeda, et E b le tu t el is m ld sa uÜ d ik u kõ en e n st le järg drastili jendamatu. eloomustab väära em rg kõ misest on põh minimaalne tõus tit is , dus mistega majan suundumine on Tootlikkuse le illustreel oo p su k ö o tö jo ga a ötuud tuse tn seitsme aast u evaline ja tö su e va ol ei e m et , is el u m ol rib asja se g a võ it le väärtustatud am hen ro et le p ü ei h m a teh pakub te ri b e. töö pool kem abi naa 5030,3 tli va i ku tööturg s. vu ge te se su 42,1 2006

2005

10

1996

10,6

10,8

9,7

12,031

3,8%

jõuku lude k asv

0

11,177

4,2%

võrdlu s eelm ise aa staga

5

10,3

10,1

10,3

K 15

10,93

11,182

ige le kõ aid 8 e 0 t s 0 j e 2 inim näita s 2007 svõi emaid d. Sama a k i e s a n n 6 m e a io v e ed 200 Vaat meläh ja pens on hal töö5 i a 0 s 20 süd palgad aid, mi uidug näiu m j 4 a g 0 t ime im 20 ina a näi lulis ordivõ ntsivõ k o t n e s e p o i e r ä s s e u k a n t m k n u sd, .E us se ka a- nu e määr duse ko on elat s Eesa Aürtik t u d u a n R analü ei tus riiajan . See allik maja iis l SEB b m aailmas tõusu pärast k ne ime iaali, s t. Seea s t t o e p ts ordis en m is ui olumet ikaajal i uus tip em kui a on oten p vup elle eks kõige uir p g d e u r e e u o m K .S sp as ailme s valisin pordi. on . Ek ,3 kord d tipp me ma lus i t u s s t i tu ivõi 1 o tõt ana ek id, m asevuta i oli ega ts itaj äitaja emal t iab s iisi saa kuren iisieels ä n n s a kr i kon es kr rg le KTlisemelliseid riisi kõ e kriisi, est õrreld ud. ud S alju E d k n s o t n v n o p e gi päras . kui mas parane gmani t am nii lgas u mel mitmeid t n lisel ida Kru kriisi e muu h t tarn s M ärast a o r , ää iisi tud ole p enne kr lk ülem ehinna i e l u 25 i ü h u a k suur bimist j nisvara. kin 20 Töö

-5

12,747

12,311

6201,9 4768,7

13,233

2508,9 2010

2011

20g1n2oos pro

lude ksutu kasv a m i g e 2007 u: rii iulud 2006 raafik Maksut a kultuur g e 5 s i 0 . n h e 0 e e t a 2 r p n i m em s ja 2004 laeku dab rohk palkadek 3 0 0 2 , ltähen aridusele uu hu is h a m a v b j i a e õ t l m . s t iR e tõs puru ideks ast Taarvmierakond t aast se sion e graafik iigi tulud a maksus e n o f e r e m u t S R at ajand est kü aksu üdi, e ngim iimas ke leida m omustas mü aja ilmti stis on m g viia g v s in . Ee on on ra pilti iselo is ei näiseks sid tõsta madal n trendis, k a m s r e u ä tervi aafikut, m endi. Me g ä g m lan s pi ipoo r r vat g at tõusut itud jõuormu astatel ka vad selleg iireso k ntav tu k tel a asva soov guäga tu augeltki l, kuid lii e- mas vetulud k ust seetõt märksa v s k a r j e d k t as sest eela kohati veel asem mmu stmi svu allik ra õ j t ei ole a heaolu t suurte sa kiuste. t e s e a d o l k k u e j e s a t ak arv om kuse napoole rugmani gelikult ti. M kum eel sv, mida se väikin i a l u t me s iiside ja K aline ja te näitaja k s s m ke r oor us. k ndu ga. K igi klassi i jõukuse e elanimaja maksuk ise lihts n o b m h i s s ü Ku im riig k o a tu us da so maksum ha os suur pse ja ka tä janduse ades ka ra P), siis s u s a t P on m hta, arves capita P eekord r s ku ko (SKT pe alisime u v d s u jõ ek ldus vahe 2008

2009

V

12. SEPTEMBER 2012 17


ad

alg rsus p e v d a nn d eks

Hi

THI

Palga in

met stikaa s: stati Allika

110

100

2012

90

Ma rek Str and ber a ra g ku

P

tas po t itse-, ma suur le 20 a k , s i u j a d vah s i r i n a lm m d mu 07. ih inis tus etus võt as. L unud usolu utusi aasus iseg ja justiitsm 2009 k , d r u k ko al80 poo Root on ku om jad nü oomu . Üldp korra Eesti al pak sotsia 2008 si k a ka hiv it liku laan s to le sise-, viimasel aj aastal j m a a s uul um d, k lt E is, p isam . Väge unin saari r on järgmisel ori e d t n e t ga u k e kr p m o v , ool al a et tas aks turu ohap is jak sti e an rak sekt t pa jal aga t laeka aaksa lt t ta, t ter tea s - nud, d avaliku pes Keske d s e t i n a e a i e m ä v h e lt e id l K i .Õ p re usm aksi liht se j ui ag avalt k õistag esti k oidja aru ja re t täita enida, või m ad, et ahand v a l i t s u s e kui- pe ad tõusma kud, gul asu a sa a a õ s i i g i i e t n l t i n u e n a v i k t d u õ e d j , p m a j u l s a a e o t i t ä m e u i l v s l l t u hil a r t u r t k alt ks teh t o s k n a n t d u e a p e o i s k d r r , o o l h e k d t s e u d a d u v , u k a n l o ulk s u mil hoi da s . ähv oma tud elu mal na sikon ti hinnatõ meie taj s t e a m e t n i a ud K st l ne j ö s ä teg ardus riigis asjaaja gi p sloodut ja tõ u pol eda ka e-ri uida ei suu est pa a stati nõugi Ee suurenevad obe- p ä editsiinitö i e m e , nõu vuse l täitm, ta ei mine siis aigas sega, mat itikat sinutis igina s mu deta t raku ü stilist iireim natõusust n med ja m väärivad k a . k e i e k a v d h d r o l h A n u r a teg u a d l dus ja ei ohta, a aru pea su väheedu ände plam n kõ ööp eidi kol jad euro ekud hin meti and i a m t utab v taeva saab . i ta gatõusu. i joo s k l v i e a u k a a t õ a d i e k i l d t s e e l t l ise . Kui e uuda milles ndeid rmaum t le ime t re und olla äik ni k sis ja l ju üs ni Statis inistri väit a esi- pa t j i . i l t t t g e a i d i s e l aru om i e t i , a n e a i n e t lejä paig nud sed h m m st dam Või streer utore ttevõ vas E et änu isen nu- eh a- o Kõik uu k võtja s a olul anne a andus es 2008. aa e palk ad e h a n r k t i v e g m d a j a d ( d aab isi j te eid sui le te ist k a ,k in d tö su a ag a a rel om ärel keskm a. Võr jal mõ ks üli es on . siili harju l pole ö mu le uue id on kok i kerg lik, et sõidu rikesk kaksa ra kinnit artaliga on %. Samal a a ma ju d to de j tad var jal) ku use ühi kit. em arv v 6 hag v p t k e a e u s r e a j t e , a a g s a s s t i i a õ t S i e e v k d , d t a k . m i i k a me m e k n k % u e a o m a 8 a a p v , 13 ud pol rgum õtlu liku usel, gus ma. rude d jah uud ohavõt bi ja matu i riig nnal ele k kasvan ad tõusnud d viimase n ajal vat ju endi sele s okku nagu tum t seisu Eesti komb edam teha tu. jate ja teen d, ses ikulus ongi n e u ks t rii Bra o on hin este ostujõ uliselt lang . id o oks usk u el t al aj h v iseg või maj d k e 1 g l a a v m a 1 ü id a nusta aja m oluko osiv, oiu i ll A uur on j skko i pa n Ise a pi ks võ ndu lveu l sul o a kuni 20 on in k a t v o g oo k r a o k s e g j t e v u n a r a s k s d ööj nd ur rt sii nes a e adk sia, ed h ta d ü õu ettev kasin e tõsta , et si ja aas ida kinnitab talini 11 kva nm est m tal relda e prae i hü kül õik sna o ette p m t e õ is j õ . v v u . r a o k a a k tl e l e S h a i s ü n s l nud, m eljanda kva d reaalpal sut imõtt kapit usvab e apo amal sed püsiv l on h vist uneks lmisvat soom atust muid d vall emaa u j n i n l a k a u õ a e e b e l a t e o a ä . aas ang e tar slah us võ , mil li vab duse geeon , et m ärtu rjutu ugu s küm s siht lasteg ks võ i turg tada rjest l rimin le k teg a i n uus seks d rah elles nei riiki a, ke rreld e jää talit jä a korrigee u võrra taa p m j a e ige umise b pää ga aru liikum ing , i ille mis l hu es n d a d k des ma mä a pid , id m Palg eksi kasv d u g l k o b a t a j , o i g s s is v a r ä a u d r i g r ioo b ula a k n i . i stujõ ind adi stavai di roh küm pakku ini k il ma mäng ndava amat - p sellis iigi hä Seeg a ette e mak e hinna taja palga o us saada d t t e u j a a v s k n ö ä d a , a T k s E õt g o a ks t mil ö vab asaka igus h ndust aarti ilmas söö esti e ötajai aatko em ett eid ja tab tö aajail on õi jandusund lest kaitse n kas jate R d d n o a m t e j a a s järg iiklik ma. ettev kui inus ühe l rii lus ri itaks a inn ega, lus ahim tevõt kui na- ja võtpalga üldisest m e EesE g õtja mid ova l kon neval ul ka on l juhu ikass igieela e. huv tusasu uline ja istu estil. kont osa ka . Paraku po murõõ ae s a b r l i t b d s t t i i : v , s mu el ja kui l on ühi ade ravu nus su, tevõ ütle kee uses ovet riig kasvu ste jaoks to te t i i , . s g t võl al o ja se selle mõ tere i ei e Ke aegs s ku tõ le s kond meid ursel l ja s k a i t e a n i ti inim mbagi. See e e n g t E tu tu nitu een gi e s to v a u ga ikuta ade v ühis teiste ellele rist ttevõ i. ind i tu itda idatu d pare lemus aid nud k ekkinud olu mi lai õlg i se tja k el üh a n n d e m , e t m r n n n i k a leid ass le, a ing emalt sel po ade e t petn ishan isuk ui m eeg e tu o e t a a o i s i a n u t j kui l dus t lle ha jan ei on turge ei- n es po otse a ette e maj da pe d ti m riigi üsna lt on duse l v s r a e a j t e u õ n aal a d K t m s k selt ann ega v rugm eost luseg dusevõt uul m tegev leige orras otoak j u ä j a a a a a o ä r s b r n d i r e ja v üll ras s e d gum i g i iti k see le ke ses ag , ähm alitsu tunni äsitle dagi s mõtroh sest v a on i rõõm a mo ent, s n t j s k õ o el tus as var em k etud u om usta. orist, e ud. P lvaL eks on nis isatu muu tulevi t õuk igem või ade ja ui riig laenu adega Ettet d gu tatud d gra unud kupilt onnal ja v ujoo tagati il, pe d, mi kord k üsn juk valim 2007 afik o . mõ õlausa sus k stega avad o a on a i nat s on s ste ee . aast n aga ma istagi ldajat ohtute kaetud lema tult hät e u ega a l , . s tali d res e olu el p l rii joo jää ärire Ses pa ta j S ä g sio kult p sursid kord, eval. iko ti r eda k nkrot a lähe vad m gistri o v aha i õ t v K d õ n a n i a i n dh lest ahei s selg end eva ü ing nd ke o . ala ed stanaa aa pa iselt lepü Bachi i hinma elt ri usmin lukorr r me i gim tok ku lselt l raku ku ksuma gikog ister as, ku aise k saa ma a sek kontr ksjate us, et ütleb s Eesjan heda osud tja. S illus r s e d t a l ust et t Eur evolu raha ta ku õna. ja jätk emot lest o usu sio öel eiste opas tsioo sotsia lutab ü utl ne des ka hisko, ning ni toe listliiko t a s n a n r e m d d tum jus a a i l i v s d am e tku õla ise i os kinn piltli as, M st. kul av i mis arks m t äär a ika ksmidra el on ismi p s t m t õ õ käi olu aati epoo hjal l li k korras ised t lest k ikul õ a ui p a p t g u a e aj lu ak gi p ta ä resi risori b ette ärjed. estva d Sel den , ke võt di j lle j ja om lises a K aok a rug s va rolb ma ni s ariiõna 2011

2010

R

18 12. SEPTEMBER 2012


31% 27%

29%

Sotsiaalmeedia roll ostuotsusel 26%

Kui tõenäoliselt te sooritaksite järgmisel aastal järgnevate kategooriate või teenuste raames ostu, olles enne uurinud sotsiaalmeedias arvustusi nende kohta?

20% 16%

Tõenäoliselt

17%

Väga tõenäoliselt

18% 14%

14% 11% 10%

7%

8%

7% 4%

Meelelahutus

Reisimine

5% 5%

4%

3%

KoduKodumasinad Toit ja joogid elektroonika

Finantsteenused

Riietus

4%

4%

Restoranid

Autod

3% Ilu ja kosmeetika

3% Mänguasjad

2%

3% 1%

Ehted ja Lastekaubad aksessuaarid

Allikas: Nielsen, graafika: Sten Kivissaar

10%

Kohtamisteenused

TÖÖSTUSUKSED TULETÕKKEUKSED LAADIMISSEADMED

UUDISTOODE! Tuletõkke liuguksed: EI-60, EI-120 Ühepoolsed, kahepoolsed, teleskoopuksed Kuni 8000 × 6000 mm avadele Automaatika võimalus Jalgvärava võimalus telefon 6 803 505

mobiil 56 505 898

10

aastat kogemusi

Laduks OÜ Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harjumaa info@laduks.ee

www.laduks.ee 12. SEPTEMBER 2012 19


Sloveenia mihklipäev

SKT elaniku kohta Eesti Sloveenia

14337,1 13598,7

Jälgides viimaste kuude hirmujutte Sloveeniast, et võib-olla saab sellest järgmine euroala riik, mis vajab päästmist, tuleb meelde eesti vanasõna: igal oinal on oma mihklipäev.

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

K

ui Eestit peeti hulk aega Balti tiigriks, siis Sloveeniat võis nimetada Balkani majandusimeks. Ajavahemikus 1996–2008 kasvas Sloveenia majandus keskmiselt 4,3 protsenti aastas, see vedas sealset elatustaset kiiresti Euroopa Liidu keskmise poole. Kui 1996. aastal võrdus sealne SKT elaniku kohta 76 protsendiga nüüdse Euroopa Liidu riikide keskmisest tasemest ostujõu pariteedi alusel, siis 2008. aastaks oli jõutud juba 91 protsendini. Eestis olid need näitajad vastavalt 38 ja 69 protsenti.

2009. aasta kujunes väikese avatud majandusega Sloveeniale kohutavaks. Praegustest euroala riikidest kukkus siis vaid Eesti SKT rohkem – Eestil 14,3, Sloveenial kaheksa protsenti. Sloveenia vastus kriisile erines Eesti omast. Kui Eesti riik hakkas õige pea pärast kriisi algust eelarvekulusid kärpima, siis Sloveenia laskis riigieelarve julgelt rohkem kui viieprotsendilisse defitsiiti. Osalt oli see sundkäik, sest erinevalt Eestist on seal välispankade turuosa vaid veidi üle kolmandiku ja riigipankade turuosa umbes viiendik. Finantssektori stabiliseerimiseks tuli Sloveenia valitsusel rahakotiraudu paotada, riigiettevõtteid rekapitaliseerida. Panganduse pinnal hoidmist polnud võimalik mõne välisriigi hooleks jätta nagu Eestis (võib öelda, et Rootsi muutus kriisi ajal oma pankade suurte Baltikumi-riskide tõttu siinse regiooni pantvangiks). Tõsi,

Sloveenia valitsuse ülesannet kergendas see, et sealsetel pankadel oli juurdepääs Euroopa Keskpanga likviidsuslaenudele, sest riik oli euroalasse pääsenud enne kriisi, 1. jaanuaril 2007. Buumiaastail pingutasid pangad Sloveenias üle eeskätt ettevõtetele, eriti ehitussektorile laenamisega. Erinevalt Eestist ei kahanenud Sloveenia pankade laenuportfell 2009.–2010. aastal, vaid isegi kasvas veidi. Osalt oli eelarvedefitsiidi kasv ka valitsuse vabatahtlik käik. Slo-

Sloveenia laskis riigieelarve julgelt rohkem kui viieprotsendilisse defitsiiti.

Raul Keba, Jaan Lindsaar Osavõtutasu 110 € + km.

veenia püüdis nn automaatsete stabilisaatorite sisselülitamise teel kriisi pehmendada. Selle asemel et avalikus sektoris koondada või palku kärpida, pani Sloveenia riigitöötajatele palka kohati hoopis juurde ja jätkas ka avaliku sektori töötajate arvu suurendamist. Samuti kasvasid riigi kulutused tööturu- ja sotsiaalkindlustusmeetmetele. Kui Eestis kasvas töötuse määr 2010. aastaks ligi 20 protsendini, siis Sloveenias jäi see seitsme protsendi kanti.

20. septembril 2012. a Tallinnas

Kasinuspoliitika Sloveenia moodi

19. septembril 2012. a Tallinnas

LEPINGUD PLANEERIMISMENETLUSES JA AKTUAALSET DETAILPLANEERINGUTES ABIKAASADE VARASUHTED. ÜHISVARA Liis Arrak Osavõtutasu 115 € + km.

21. septembril 2012. a Tallinnas

VÕLAÕIGUSSEADUSE JUUBELIKONVERENTS Villu Kõve, Irene Kull, Martin Käerdi, Tambet Tampuu, Urmas Volens, Peeter Jerofejev, Priidu Pärna, Aleksander Glikman Osavõtutasu 135 € + km. 27. septembril 2012. a Tallinnas

UUS AVALIKU TEENISTUSE SEADUS Gaabriel Tavits Osavõtutasu 115 € + km. Hinnasoodustused! 20 12. SEPTEMBER 2012

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

Siis saabus ka Sloveenia mihklipäev. 2008. aastal oli Sloveenia riigivõlg ainult 21 protsenti SKT-st, aga 2011. aastal juba 47 protsenti (ja 2013. aastal kasvab Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi järgi 56 protsendini hoolimata sellest, et nüüd on Sloveeniaski hakatud ajama kasinuspoliitikat). Esimestel kriisiaastatel kergendas Sloveenia riigil laenude võtmist asjaolu, et pangad said riigivõlakirjade tagatisel Euroopa Keskpangast laenu võtta. Nüüdseks aga on näiteks Moody’s langetanud Sloveenia krediidireitingu AA-2-lt BAA-2-ni, mis on vaid kaks astet kõrgemal

rämpsvõlakirja staatusest. Tagatiseks võtab EKP Sloveenia riigivõlakirju endiselt, aga see ei ole enam kaugeltki nii muretu rahastamiskanal kui kriisi alguses. Veelgi hullem on see, et aastail 2014– 2016 aegub suur kogus Sloveenia riigivõlakirju. Kas ja kuidas neid refinantseerida õnnestub, on riigi praegust seisu arvestades valitsusele väga valus küsimus. Euroala kriisimehhanismidele ei oleks Sloveenia hädast päästmine tegelikult märkimisväärne koorem, sest tegemist on Eestist vaid pisut suurema riigiga. Sloveenlastele endile on olukord muidugi valus. Valitsus, mis vahepeal on vahetunud – vasaktsentristliku asemel on tulnud paremtsentristlik –, tuli kevadel välja plaaniga kärpida avaliku sektori palkasid 15 protsenti. Selle peale alustas 80 000 riigitöötajat streiki ja valitsus vähendas palgakärpeplaani seitsmele-kaheksale protsendile. Töötuse määr on Sloveenias nüüdseks tõusnud ligi üheksa protsendini ning võib lähiaastatel vähehaaval veelgi tõusta, sest tööseadusandlus ei ole tööandjaid uusi töökohti looma innustav, eriti ebakindlates majandusoludes. Sloveenia kõige pakilisem probleem on praegu pangandus. Moody’se hinnangul vajavad kolm suurt panka – Nova Ljubljanska Banka, Nova Kreditna Banka Maribor ja Abanka Vipa – kapitalisüsti, mis võrdub kahe kuni kaheksa protsendiga Sloveenia SKT-st. Just panganduse probleemid on teinud Sloveeniast järgmise kandidaadi euroala tõenäoliste abivajajate reas. Eesti seisukohast õpetlik on Sloveenia riigivõla lugu. Kriisi sisenes see väikeriik ju väga tagasihoidliku riigivõla ja SKT suhtega, aga piisas kõigest mõnest aastast, et võlasuhe kerkiks 60 protsendi lähedale. Raskuste lõppu, mis võimaldaks hakata võlakoormat vähendama, aga seni veel ei paista, pigem seisab hullem alles ees. 1

eurot

eurot

+4,0%

+4,4%

8298,1 eurot

7168,6

+8,9%

eurot

+6,3%

2004

2005 Aastane inflatsioon PROTSENTIDES

8

6

4

2

0

-2 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013


Allikas: IMF World Economic Outlook andmebaas, graafika: Sten Kivissaar

18523,2 eurot

+3,6%

17199,1

17518,2

17545,9

17631,8

eurot

eurot

-8,0%

+1,4%

-0,2%

eurot

eurot

+6,9%

17626,0 eurot

-1,0%

18038,7 eurot

+1,4%

15442,4 eurot

+5,9%

1

13404,6 eurot

11970,6

12158,8

+7,5%

-3,7%

12648,1 11918,4

eurot

eurot

eurot

10324,8

9958,3

eurot

eurot

-14,3%

+10,1%

5

2006

+3,6%

+2,0%

+7,6%

10674,6 eurot

+2,3%

Buumi- ja kriisikeerises: Eesti versus Sloveenia 2007

30

Kaupade ja teenuste impordi muutus 20

eurot

PROTSENTIDES

2008

2010

-10

Valitsuskulutused

Riigivõlg

PROTSENT SKT-ST

PROTSENT SKT-ST

25

15

40

5

Töötuse määr

-30

50

40

PROTSENT TÖÖJÕUST

30 10

30

0

-10

2013

15

20

-5 -20

2012

PROTSENTIDES

10 0

2011

Kaupade ja teenuste ekspordi muutus

20 10

2009

20 5 10

-15

10

-20 -40 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-25 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 12. SEPTEMBER 2012 21


Eestlase leiutatud voldikkann püüab Lõuna-Ameerika turule pääseda Eestlase disainitud voldikkannus saab kilepiima hoida, siinmail edukale tootele otsitakse aktiivselt turgu ka näiteks kauges Tšiilis.

22 12. SEPTEMBER 2012


Piret Potisepp arileht@epl.ee

V

oldikkannu näol on tegemist ettevõttes Foldplast polüpropüleenist välja stantsitud kujundiga, milles saab lihtsalt kilepiima koduses külmkapis hoiustada. Kannu saab pakile kleebitud juhise järgi kasvõi poes kokku voltida. „Kann on olnud tootmises ja seda on ka turustatud nii Eestis kui ka Venemaal,” vahendab Veiko Liis, tootedisainer ning voldikkannu idee autor. „Eestis on müüdud umbes 40 000 kannu, nii et hetkel peaks igal 30. eestlasel see kodus olema,” lisab ta. Lisaks tarbijatele on toodet kiidetud ka tootedisaini konkurssidel. Liis tõdeb, et on proovinud toodet müüa ka välismaale, sest kilepiim on levinud paljudes riikides üle maailma – Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kanadas, Inglismaal, Ukrainas ja mujal, kuid reaalsete tehinguteni pole siiski veel jõudnud. Alar Mäerand, kes püüdis voldikkannu Tšiili turule viia, tõdeb esmalt, et tegemist on vägagi ahvatleva turuga, kuna elab seal ju 17 miljonit inimest, kellest ligikaudu kuus miljonit asuvad pea-

linnas Santiagos. Mäerand, kes osales Startup Chile’i programmis ning elas Santiagos kokku kümme kuud, toob esile kolm suurimat takistust, mis turulepääsu takistasid. Esiteks nimetab ta keelt ja kultuuri. „Ilma hispaania keelt oskamata on seal suhteliselt võimatu asju ajada,” tõdeb ta. „Ja ei piisa ka lihtsalt klassikalisest hispaania keelest, vaid oleks soovitav osata ka kohalikku dialekti,” lisab ta. „Loomulikult tuleks kohalikku turgu ka eelnevalt uurida, sest seal on kultuurilised eripärad ja paljud tooted ja teenused toimivad hoopis teisiti kui meil. Näiteks piim pakendatakse 100 protsenti tetrapakkidesse, sest kasutusel on ainult kõrgpastöriseeritud piim,” vahendab ta voldikkannule olulise takistuse ilmnemist. Teise olulise faktorina tõstab Mäerand esile elanikkonna kihistumist klassideks. Nimelt on suur osa riigi rikkusest kogunenud väikese seltskonna või perekondade kätte. „Reaalses ärimaailmas asju ajades tähendab see, et kaubandusketid, kaevandused, veinitootmine, haridusasutused jne on hallatud väikese ringi inimeste poolt. Ka teenused on paljuski monopoliseerunud. Näiteks panganduses ülekanded ja kaardimaksed on põhimõtteliselt ühe monopoolse ettevõtte käes,” avab Mäerand tausta. Kolmandaks tõstab ta esile võõrana turule sisenemise keerukuse. See tähendab seda, et kui oled madalamast klassist või võõras (loe: välismaalane) ja sul puu-

duvad kontaktid õiges seltskonnas, siis on väga raske kuskil jutule pääseda ja midagi saavutada. „Voldikkannude puhul sai ilmselt üheks takistuseks transpordi kõrge hinna tõttu toote kõrge lõpphind. Seal on tugev kaubavahetus Hiinaga, kuna Hiinasse transporditakse vasemaaki toorainena, siis on ilmselt ka vastupidine kauba transport soodustatud. Seega tasuks ehk kaaluda võimalust Hiinas tootmiseks ja sealtkaudu toodete transpordiks,” tõdeb Mäerand. „Lisaks sai ilmselt takistuseks õigete kontaktide puudumine. Me küll üritasime sellise strateegiaga läheneda, et proovisime leida kohaliku partneri, kes proovis meid oma kontaktidega aidata, aga ilmselt ei olnud neil piisavad kontaktid või siis ei sobinud see toode antud turule.

Kuna turul oli valitsevaks tetrapakkides piim, siis selleks, et voldikkannust kasu oleks, oleks pidanud midagi väga oluliselt muutma turu toimimises. Samas joogijogurtit pakiti küll enamasti kilepakendisse, kuid selle turuosa on võrreldes piimaga oluliselt väiksem,” ütleb ta kokkuvõtvalt.

Plaanid ka parkimiskellaga Mäerand ütleb, et lisaks uuris ta ka võimalust elektroonilist parkimiskella Tšiili turule viia, kuid seegi projekt on peatunud. Nimelt on Tšiilis parkimise süsteem hoopis teisiti üles ehitatud – kasutatakse palju inimtööjõudu. Igal tänavalõigul on inimene füüsiliselt kohal, kes parkimist korraldab ja tasusid korjab. Tuleb arvestada, et seal kultuuris ei aeta

Ahvatlev Ladina-Ameerika ••Ladina-Ameerika elanike arv on

tõusujoones ning koos sellega kasvab märgatavalt ka nende ostujõud. Mõnede ekspertide hinnangul kahekordistub sealse regiooni keskklass juba 2020. aastaks. ••Viimase kümnendi jooksul on regioon olnud üks tugevama majanduskasvuga piirkondi, kasvades keskmiselt neli protsenti aastas. Samal ajal on Ladina-Ameerikasse jõudnud ka rekordarv välisinvesteeringuid. Kasvu üheks alustalaks on endiselt kestev maavarade buum, kus nafta, maagaasi ja väärismetallide hinnad maailmaturul jõuavad üha

kõrgematele tasemetele. Kõik need faktorid ongi viinud märkimisväärse majanduskasvu ning elanike jõukuse tõusuni. See omakorda aga tähendab miljoneid inimesi, kes on tõusnud vaesusest keskklassi ning saavad endale lubada suuremal hulgal tooteid. Loomulikult märgivad sellised muutused ka suuri võimalusi nii investoritele kui ka ettevõtjatele. ••Ladina-Ameerika on parajasti regioon, kus keskklass on tõusuteel, tarbimine hoogustub, mis omakorda tähendab suuremat vajadust laiatarbekaupade ja -teenuste järele.

taga ülimat efektiivsust teenustes, vaid lepitakse ka väiksema efektiivsusega, kui see pakub rohkematele inimestele tööd. „Võrreldes teiste naaberriikidega Lõuna-Ameerikas on Tšiili ärikultuur oluliselt parem. Pean silmas, et see ei ole nii mañana („homme” hispaania keeles – toim) kui näiteks Argentinas. Kokkulepitud asjadest peetakse kinni, kohtumisele tullakse aegsasti. Siiski jäi silma ka see, et esimesse kohtumisse suhtutakse väga positiivselt ja lubatakse asjadega kindlasti edasi minna. Kui aga jutt läheb konkreetsemaks, siis ei taha asjad enam liikuda,” vahendab Mäerand kogemusi. „Voldikkannu odava laiatarbekaubana piimaletis müümine on praeguseks ennast ammendanud ja suurte partiide tootmist hetkel ei planeeri. Pigem tahame liikuda tagasi väiksemate tootmiskoguste suunas, et saaks kasutajatele paremini edastada sõnumit säästlikust tarbimisest,” vahendab Liis plaane voldikkannu turustamisega. 1

Startup Chile ••Programm on Tšiili valitsuse initsieeritud ettevõtmine, millega püütakse meelitada Tšiilisse eesrindlikud start-up’id üle maailma. Programm pakub osalevatele meeskondadele 40 000 USA dollarit, ilma et see tähendaks osalust idufirmas. Programmis osalevad meeskonnad üle maailma.

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

kutsed

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

12. SEPTEMBER 2012 23


www.asics.ee

GEL FUJISENSOR GTX

Inner Lock Lacing Kahekihiline topeltpaelutus mis pingutab välis- ja sisekülje eraldi. Paelutuse ajal pingutatakse kaks sisemist rihma ka ümber labajala tagamaks kindel istuvus ja lisatoestus. Impact Guidance System (I.G.S.) on ASICS-i disainifilosoofia mille eesmärgiks on panna jalatsikomponendid kannast varvasteni effektiivselt tööle nii, et kehale oleks tagatud võimalikult loomulik liikumine. ASICS disainerid püüavad täiustada, mitte korrigeerida, jalgade loomupärast liikumist. Solyte on spetsiaalne lööki summutav vahetalla materjal mis on ühlasi ka väga kerge ning suurepärase löögitagasusjõu ja vastupidavusega. Rock Protection Plate Spetsiaalne vahetalda integreeritud õhuke plaat mis kaitseb jalga teravate objektide, nagu kivid ja puujuured, eest. Lace Pocket on jalatsikeeles paiknev tasku kuhu saab peita jalatsipaelte otsad. Kaitseb paelte okstesse ja kepikõnni keppidesse takerdumise eest. 3M Reflective Scotchlite heklurid parandavad liikuja märkamist vähese valgusega tingimustes. Trusstic System on kerge vormi pressitud vahetalla komponent mis ühendab jalatsi ees- ja tagaosa ning tasakaalustab jala enne äratõuget. AHAR ASICS High Abrasion Resistance Rubber (AHAR) on vastupidav kummimaterjal mida kasutatakse välistalla kõige enam koormust saavates osades. Parandab oluliselt välistalla vastpidavust. ComforDry Sockliner ComforDry sisetald annab optimaalse summutuse ning tagab jahedama, kuivema ja tarvislikuma jalatsi sisekliima. GORE-TEX Upper Veekindel ja hingav pealsematerjal mis kaitseb jalga halbades ilmastikutingimustes. Visible Rearfoot GEL ASICS GEL on silikoonpõhine summutussüsteem mis loodud nii proffesionaalide kui harrastajate vajadusi silmas pidades. Kannaossa paigutatud GEL tagab summutuse erinevates suundades, absorbeerib löögijõudu ja aitab tasakaalustada jalga kannapuutel. Trail Sensor System tagab võimalikult suure maakontakti jalalaba erinevates positsioonides. Tagab hea stabiilsuse ja toe kui jookstakse väga kiiresti vahelduval pinnasel – nii öelda off road.

Uued sügiskollektsioonid nüüd saadaval. RADEMAR, SPORTLAND, SILJASPORT, MARATON SPORDIKAUBAD, JOOKSUEKSPERT, SPORTLAND JOOKS


Ärileht | september 2012