Issuu on Google+

Heiti Hääl: Paldiski ja Muuga jõukatsumine võib viia gaasiterminali Soome Eesti ehitusturgu ähvardab sel ja järgmisel aastal ränk langus # Euroopa juutide presidendi Vjatšeslav Kantori rikkus jõuab Eesti sadamatesse # Eesti põllumajanduse kõrge tase köidab üha enam välishuvi #

hind 1,6 eurot

Kolmapäev

13. veebruar 2013 NR 1 (31)

KÕIK TALVETOOTED TAVAHINNAST SOODSAMAD KÕIK SOOJAD TÖÖRIIDED, TÖÖKINDAD, TÖÖJALANÕUD JA MUUD TALVETOOTED NÜÜD 20% SOODSAMAD.

-25%

-34%

TAMREX Pilot talvejope art 760-0404

KONTROLL tulekustutile veebruaris

(norm 49.- €)

(norm 4.50 €)

36.74 €

-25%

-25%

TAMREX talvetäiskombe

TAMREX Pilot talvepoolkombe

art 766-0404

art 761-0404

(norm 89.- €)

(norm 45.- €)

66.76 €

33.76 €

-20%

-57%

-20%

-60%

-20%

-35%

2.98 €

-20%

TAMREX talvekindad

TALVEKINDAD Jersey-kangast

TALVEKINDAD kitsenahast

TAMREX seanahast kindad

TALVEKINDAD seanahast

TAMREX Winter talvesaapad

art 44-301

art 44-332

art 44-1065W

art 44-408

art 44-T109WS

art 81783

(norm 5.10 €)

(norm 2.30 €)

(norm 6.20 €)

(norm 4.60 €)

(norm 3.80 €)

(norm 49.- €)

4.08 €

1.- €

2.48 €

3.67 €

2.47 €

39.19 €

Kampaaniahinnad kehtivad MÄRTSI LÕPUNI või KUNI KAUPA JÄTKUB! TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate 2a, Uuemõisa


Avatud turu elektriarve avab ka paljud silmad

K

äesoleva Ärilehe ilmumisajaks on kõigi postkasti jõudnud esimene nn avatud elektrituru arve. Miski, mis sunnib iga eestimaalase vähemalt hetkeks mõtlema energeetikale. Teemale, mis argipäevas tundub tihti kauge, võõras või arusaamatu. See on ühtlasi valdkond, mis kujuneb 2013. aastal mitmes mõttes pöördeliseks. Elektrituru avanemise kõrval kerkib teravalt päevakorda veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajamine Eestisse. Euroopa Komisjoni tellitud uuring soovitab piirkondliku terminali rajada Soome lahe kaldale ehk Soome või Eestisse. Alexela grupi suuromanik Heiti Hääl ütleb intervjuus Ärilehele, et Eesti on iseenesest parim paik piirkondliku terminali rajamiseks. Kuid kui me ei suuda omavahel kokku leppida, kuhu terminal paigutada, mängime maha oma edumaa ja ulatame trumbid soomlastele. Rööbiti Heiti Hääle omanduses oleva Alexela grupiga tõestab terminali eluõigust ka Taavi Veskimäe juhitav riigifirma Elering, kes soovib veeldatud maagaasi terminali rajada Muuga sadamasse. Veeldatud maagaas on Venemaa gaasi enam-vähem ainuke alternatiiv. Jah, gaasiturg on Eestis avatud juba 2007. aasta 1. juulist. Formaalselt tähendab see nagu elektrituru puhulgi, et kui müüja pakutud hind või tingimused ei sobi, on ostjal võimalus valida teiste pakkujate hulgast endale sobivam gaasimüüja. Müüjaid võib ju mitu olla, aga tarnija on sisuliselt üks. Kuigi Euroopas laiemalt on Gazpromi mõju isegi kahanemas, ei ole Eesti olukord kiita. Tõsi, revolutsiooniline areng on ka kildagaasi ammutamises, kuid nagu kirjutab TTÜ professor Andres Soesoo, ei ole selle olemasolu Eestis tõenäoline. Isegi kui seda leidub, on selle ammutamise tagajärjed väga kulukad. Seega peame ka seda energialiiki Eestisse sisse vedama ja tõenäoliselt just veeldatud kujul. Kõik eespool nimetatud teemad leiavad järgnevatel lehekülgedel kajastamist. Head lugemist! 1 Harry Tuul, majandustoimetuse juhataja

Väljaandja: aS eesti ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: harry tuul. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot. eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee © Kõik Ärilehes avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma aS-i eesti ajalehed kirjaliku nõusolekuta on keelatud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7 Heiti Hääl: ametnikku, kes oma viga tunnistaks, pole võimalik leida Ann-Marii Nergi ehitusest •• LK 8–9 Eesti ehitusturgu ähvardab sel ja järgmisel aastal ränk langus Kadri Paas põllumajandusest •• LK 12–13 Eesti piimatootmise kõrge tase köidab üha enam välishuvi Hans Lõugas tehnoloogiast •• LK 14–15 Idufirmade tekkimise tõukejõuks on lahendamata probleemid Jaanus Piirsalu Venemaalt •• LK 16–17 Superrikas Vjatšeslav Kantor on jõuliselt Eestisse investeerinud Villu Zirnask börsidest •• LK 22–23 Tallinna börsile iseloomulik haigus levib kogu maailmas Raivo Murde autodest •• LK 20–21 Vesinikauto järgmine põlvkond jõuab peagi ka tarbijateni

Tootmissektori töökohad kaovad üha kiiremini Yrjö Ojasaar teenusmajanduse Koja juhatuse esimees

M

öödunud detsembris käisin külas Sloveenia edukatel eksportijatel, sealhulgas tuntud suuskade ja jahtide tootjal Elanil, köögiseadmeid ja -mööblit tootval Gorenjel ning pabertaskurätte, salvrätte ja muid pabertooteid tootval Palomal. Selgelt oli näha Euroopa vankumatu suure töötuse põhjus: kõigis ettevõtetes olin automaatsele tootmissüsteemile ülemineku või tootmise teenusepõhiseks muutumise tunnistajaks. Sloveenia on oma pindalalt ligikaudu poole väiksem kui Eesti, seal elab 2 miljonit inimest. Elani, Gorenje ja Paloma ajalugu ulatub tagasi endisesse Jugoslaaviasse. Sloveenia ette2  13. veebruar 2013

võtted on pidanud läbi ajalooe konkureerima rikaste naabermaadega nagu Itaalia, Austria ja Saksamaa, mistõttu on nende kohanemisvõime globaliseerunud turu ja konkurentsiga Eesti jaoks tähelepanuväärseks eeskujuks. Sloveenias Sladki asulas asuvas Paloma tehases näitas juhataja meile kaht kõrvuti asetsevat tootmisliini, kus automatiseeritud liin nelja inimesega tootis palju rohkem ja parema kvaliteediga tualettpaberit kui teine – 30 inimese ja vana tehnoloogiaga liin. Gorenje automatiseeris hiljuti mitu liini ja tegi logistikasüsteemis robootikaalaseid uuendusi, mille tulemusena teevad laoruumis tööd ainult masinad, inimestel on sinna juurdepääs keelatud.

Robotite pealetung Mida see näitab? Väga otsesõnu: traditsioonilised tootmisliinitööd on kadunud või kaovad järgmise kümnendi jooksul enamikust Euroopa tehastest. Need, kes tootmisse jäävad, on märkimisväärselt teistsuguste oskustega: nad peavad oskama juhtida arvuteid, mis juhi-

vad tootmisliine. Robotite hinnalanguse tõttu ei suuda isegi kõige tugevam majanduskeskkond rahastada tootmis- ega põllumajandustöid. Steve Denning võrdles ühes suurepärases ajakirja Forbes artiklis praegust teenusmajandusele üleminekut massilise põl-

Traditsioonilised tootmisliinitööd on kadunud või kaovad järgmisel kümnendil. lumajanduse automatiseerimisega, mis viis Ameerika Ühendriikide töötusmäära 1932. aastal 23%ni. See omakorda mängis olulist rolli suure depressiooni tekkes. Järgmine „ohver” on tootmine. Ameerika Ühendriikide ja teiste arenenud maade tootmissektori tööjõumäär on kiiresti langenud: 1960-ndate 40%-listest kõrgustest praeguse 14%-ni. Teadmuspõhine majandus suunab arendustegevust ja kasumeid. Uuring, mille Tartu ülikool hiljuti Eesti majanduskeskkonnas korraldas, näitab, et kui tee-

nusmajandus laiemalt moodustab Eesti majanduse lisandväärtusest 70%, siis teadmusmahukas majandus peaaegu poole. Konkureerivate ettevõtete materjalid, komponendid ja kokkupanekuprotsessid on muutunud sisuliselt identseks, mistõttu ettevõtete erinevuse tekitavad disain, branding, tarbija kogemus ja muud „pehmed” komponendid. Disaini- ja tootmismajandus on arenenud niikaugele, et võin oma iPhone’i tagakaanelt lugeda „Designed in California. Made in China” („Disainitud Californias. Tehtud Hiinas”) ja Olympuse fotokaameralt „Desingned in Japan. Made in Indonesia” („Disainitud Jaapanis. Tehtud Indoneesias”). Elanis oli nende oma suuskade kõrval näha Kästle, Ferrarri, Versace ja teiste brändide toodete virnasid, mida Elan teeb oma liinidel enda toodete vahel. Elani juhataja ütles, et nad ostavad metallosasid, plasti ja teisi materjale samast kohast, kust sama spetsialiseerumisalaga pakkujad, näiteks maailma kaks parimat konkureerivat suusatootjat Atomic ja Rossignol. Kõigi

suuskade erinevus seisneb ainult disainis ja turunduses. Sarnaselt eelnevaga toodab ka Gorenje tehas oma ahjude ja külmkappide kõrval Whirlpooli, Zanussi, Electroluxi ja teiste brändide tooteid.

Eesti peidus potentsiaal Teekond uude majandusse saab olema valulikum, kui oli viimane üleminek, sest tuleviku turuolukorras väärtustatakse palju komplekssemaid ja raskemini omandatavaid oskusi. Soome Aalto ülikooli multidistsiplinaarne haridus on kaasajastamise eesrindlik näide: koos õpetatakse teadust, kunsti, tehnoloogiat ja äri. Eesti esimene sellelaadne programm DDVE, mida õpetatakse Tartu ülikoolis, valmistab ette magistreid tänapäeva innovatsioonilisele ja kiiresti muutuvale turule. Ometi on sellised programmid alles erandlikud ja tekitavad konservatiivsetes „peerudes”, kes „teevad tõsist teadust”, isegi halvakspanu. Ühes Sloveenia tehases tehtud ringkäigu lõpuks küsisin meie giidilt: „Mis sa arvad, kas need töölised teavad, mis tulevik toob?” Sain vastuseks teadliku ja ametliku kinnituse: „Nad on hakanud kahtlustama.” Veebruaris alanud veemao aastast loodan, et otsuselangetajatel on julgust teha valusaid ja sageli ebamugavaid otsuseid. Eestil on potentsiaali teadmusmahuka majanduse jaoks ja seda tuleb igati toetada. 1


ÄRIKLIENDILE

Kõik mida vajan, mulle sobiva hinnaga

5

kuus

Sony Xperia Tipo 1000 kõneminutit eestisiseseid kõnesid

Pakkumine kehtib koos paketiga Nutikalt Piiramatu Äri 15

mobiilne internet

elisa.ee/ari


H

e ä

4  13. veebruar 2013 4


H

eiti ääl

riigi peataolek võib viia LNG terminali Eesti asemel Soome www.wuerth.ee

aasta alguses koondas heiti hääl endaga seotud kütuse, energia, metalli ja kinnisvara firmad alexela Gruppi. ettevõtte tippeesmärgiks tõusid Kiviõli keemiatööstuse ja LNG terminali ülesehitamine.

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

M

õlema projekti edu sõltub Heiti Hääle juhitava rahvusvahelise omanikeringiga ettevõtte tarmukuse kõrval olulisel määral ka partneritest – Eesti riigist ja senistest põlevkivikeemia arendajatest.

•• Kas Alexela grupi loomine

ja omanikeringi avalikustamine näitab usaldust Eestis valitseva keskkonna vastu? Usaldus keskkonna vastu pole õige mõiste. Pigem võib öelda, et see oli elu loogiline kulg. Ma ei taha öelda, et see oleks nüüd ettevalmistus pensionile minekuks, aga asjad ühel hetkel lihtsalt vajasid korrastamist.

Eesti Vabariigi põhiseadust ma olen lugenud ja kõik poliitikud kinnitavad, et nad austavad põhiseadust, vähemalt siis, kui nad annavad ametivande. Tuleb loota, et see nii ka on. •• Nii et Eestis võib ikkagi sellist suurt asja teha? Vanemaid ei saa valida ja me oleme sellises riigis, nagu me oleme. Oleme ennast siia liiga sügavalt sisse mässinud, mis tähendab, et lahkuda enam niisama lihtsalt ei saa ega ei tahagi. •• Alexela Grupp näib oma haardega muljetavaldav, ehkki mõned momendid vajavad üle küsimist. Miks te ostsite Veolialt prügiäri? Grupi põhihuvi on selgelt energeetika ja meie näeme prügis energeetilist ressurssi. •• Miks te omandasite mullu novembris osaluse Elektrimüügi aktsiaseltsis? Alexela Oil, Eesti Keskkonnateenused, ka Reola Gaas pakuvad tarbijale suunatud teenuseid. Turustuste ühendamisel tekib kliendibaas, kellele saab pakkuda võimalikult laia teenuste spektrit. See sarnaneb turismiäriga. Mida rohkem ettevõtjad Tallinnas laeva pealt maha tulnud inimeselt kätte saavad, seda vingem. Sama loogikaga tuleb iga ettevõtet ehitada. Mida sagedamini sinu pikaajalistele klientidele sinu toode või teenus sobib, seda parem eeldus on see uue toote müümiseks. •• Kas Veoliaga tehingut sõlmides oli ette aimata, et Tallinna linnavalitsuse vastasseis saab takistuseks Jõelähtme prügila omandamisel? Ma ei oodanud seda. Selle stsenaariumi suurim kaotaja on Veolia kontsern, kellel oli strateegiliselt selge huvi Baltikumis kõik ärid müüa.

Ma arvan, et Alexela osutus Veolia varade pärast peetud võistluse võitjaks põhjusel, et lubasime ära osta kõik nende kolm tegevust: prügi kogumise Eestis ja Leedus ning nende osaluse Tallinna prügilas. Leedu prügikogumisfirma oleme me tänaseks edasi müünud, mida meie plaan ka algselt ette nägi. Kuna me Leedus muud äri enam ei aja, siis sealseks prügivedajaks me saada ei tahtnud. Olen kuulnud, et Tallinna linn on Veolia osaluse ostmiseks prügilas teinud omapoolse pakkumise, mis aga on oluliselt madalam kui meie tänaseks kehtivuse kaotanud lepingus olnud hind. Oleme 2012 augustis sama aktsia hinna pealt teinud ka Tallinna linnale pakkumise nende osaluse omandamiseks, kuid vastuseks on järgnenud vaid vaikus. Suuliselt nimetati meid ebausaldusväärseks riiulifirmaks. •• Kas linnavalitsuse samm tõi Alexelale siiski kaasa pigem kergendust? Prügila mitteostmise üle täna küll ei nuta. Pigem me oleme sellega rahul. Kurvaks teeb vaid asjaolu, et ka Eesti Keskkonnateenuste suhtes on linna hoiak muutunud järsult negatiivsemaks. •• Mis raskused Jõelähtme prügila omandamine äriühingule kaasa toob? Jäätmekäitlusäri on mahu äri. Jõelähtme suurim mure on Eesti Energia Iru prügipõletusjaama käivitamine, mis toob kaasa jäätmemahtude kukkumise. Prügila püsikulud seejuures püsivad, mis selgelt vähendab selle ettevõtte rentaablust. •• Kas Eesti Keskkonnateenustel, endisel Veolial on prügilast sõltumatu sorteerimisliin? Ka selliseid liine on põhimõtteliselt olemas. Jõelähtme prügila ei keeldu ju tulevikus prügi vastu võtmast, sest see on tema äri. Erandiks võib muidugi olla mingi uus unikaalne äriplaan. Eesti Keskkonnateenused on logistika-

ettevõte, kelle eesmärk on võimalikult efektiivselt koormata oma veokeid ja anda prügi võimalikult madalate kuludega ära. Tulu teenimine käib logistiliste lahenduste pealt. Seetõttu me sorteerime osa jäätmeid ise ja osa saame käitlusesse tagasi võtta prügilast. •• Endiste partnerite halvad suhted tõid Kiviõli Keemiatööstuse nõrgad kohad avalikuks. Mis on selle ettevõtte tugevad kohad? Ma ei ütleks, et sellel ettevõttel oleks silmatorkavaid nõrku kohti. Kiviõli tehas on olnud eripärane vaidluste tõttu Nikolai Reismani juhitud maaomanikega, kes püüavad takistada kaevandamise laiendamist. Teatud mahajäämust keskkonnainvesteeringutes on olnud samuti. Mina küll ei suudaks teha perekond Tammele mingisuguseid etteheiteid. Investeeringu mahud põlevkivikeemia-

xx Oleme ennast siia liiga sügavalt sisse mässinud. Lahkuda enam ei saa ega ei tahagi. tööstuses on väga suured. Peaaegu võimatu on investeerida, kui sul pole mingisuguseks piisavaks tasuvusajaks oma toorainevaru. Olukord, kus ka pangad samal põhjusel ei soovi finantseerida, on Kiviõlis kestnud juba väga pikka aega. Ettevõtjana mõistan hästi, et miljonitesse eurodesse ulatuvaid mittetootvad investeeringuid ei tehta, kui määramatus liiga suur. Oleme viimasel aastal teinud ligi 7 miljoni euro eest keskkonnaalaseid investeeringuid ja arvan perekond Tammele olevat kergenduseks, et nad ei pidanud neid riske üksi võtma. Kiviõlis valmis uus mahutipark koos välisõhu kaitseseadmetega, soojuselektrijaama uus generaator saab veebruari lõpuks käima, katelde küttesüsteemid

saavad uuendatud ja valmimas on õlitööstuse oma korsten koos heitgaasi puhastuse ja järeltöötluse seadmetega. Seega saab mehaanilise õhusaastega kõik korda. Eelmine aasta kujunes Kiviõlis vanade probleemide lahendamise aastaks, millele järgneb tehase laiendamine juba kaasaegseid keskkonnanõudeid järgides. Alexela sihiks on, et Kiviõlis tootmismaht mõne aastaga vähemalt kolmekordistuks. Aastane kaevandamisõigus lubab seda. •• Kas ostate põlevkiviõli tootmise tehnoloogia konkurentidelt või arendate endal olemas olevat? Lisaks Kiviõli enda spestialistide väljaarendatud TSK-500 tehnoloogilisele seadmele oleme arutlenud tehnoloogia ostmise üle nii Viru Keemia Grupiga kui ka Eesti Energiaga. Me ei taha tehnoloogiat valida enne, kui selgub, mis Eesti Energia kuulsast keevkihttehnoloogiast saab. Paberi peal paistab Enefit 280 väga ilus, kuid kõik teavad, kuidas põlevkiviõli tehnoloogiate väljatöötamine seni praktikas välja on näinud. Narva eelmist tehnoloogiat käivitati 20 aastat. VKG-l läks oma Petroteriga kiiremini. Kiviõlis on TSK-500 töörežiimi viimisele kulunud ligi viis aastat. Kuid meil pole mõtet hakata üksi jalgratast leiutama. •• Mis saab Enefiti puhul märguandeks, et neil hästi läheb? Kas see, kui nad hakkavad teist tehast ehitama? Kivist mahla välja pressimine pole lihtne ülesanne. Pudelikene õliga, mida on näidatud meediaväljaannetes, pole mingi näitaja, sest nende õlitehas täna ikkagi ei tööta. Projektvõimsuse lähedane tootmismaht peab esmalt tulema hakkama, kui millestki suuremast rääkida. Eesti Ekspressis üles võetud Ameerika-investeeringu kahtlased tulemused suurendavad ebakindlust, sest põlevkivi on väga kapriisne tooraine. •• Kui kaua on mõistlik Eesti Energia tulemust oodata? 13. veebruar 2013  5


Fotod: Tanel Meos

Aega pole võimalik niimoodi määrata. Ka meie tehases käib igapäevane tehnoloogiliste protsesside arendustöö. Tahame oma tootmises midagi uut ja kelmikat ellu viia ning mõtteid on ja töö nendega käib. Kuid 2013. esimesel poolel me õlitootmise laiendamise osas mingisuguse otsuse teeme, et sealt siis edasi minna. •• Kui langetate otsuse, siis millal tehas kerkib? See ei sõltu ainult meie investeerimisvõimest ja teotahtest. Otsusest kuni kopa maasse löömiseni kulub vähemalt aasta – see on projekteerimise ja kooskõlastamiste aeg. Tegemist on kolmeaastase projektiga. •• Kas järgmine samm on unelmate diislikütuse tehas? Vene keeles kõlaks vastus nii: „Не до этого”. Selle mõtte oleme enda jaoks jätnud tagaplaanile kui tehnoloogiliselt liiga keeruka ja väheefektiivse. Iga rafineerimistehase nurgakiviks on maht. Eesti vajab kõigi kolme tootja peale ühte diislikütuse tehast. Põhimõtteliste lahkhelide tõttu tehnoloogilistes lahendustes projekteerib nii Eesti Energia kui ka VKG oma tehast. Meile tundub seni õigem jääda esialgu nendes protsessides kõrvaltvaatajaks. •• Miks ei võiks konkurendid seepeale ka Kiviõli keemiatehase nende põlevkivivarude pärast lihtsalt osta? Täna tunduks tehase müümine allaandmisena, sest me saame tehase ülesse upitamisega ise hakkama. Kõik ettevõtted on õige hinnaga müügis. Kuid Kiviõli Kee6  13. veebruar 2013

miatööstus on täna juba seisus, kui teda üksnes põlevkivi varude pärast osta pole enam mõttekas, hinnakokkulepet ei sünniks. •• LNG teema lõppes Alexelale eelmisel aastal väga kõlavate avaldustega, kui te teatasite oma projekti eelistest teiste ees. Kuidas need asjad täna on? Meie terminali väljavaated pole halvemaks läinud. Äriettevõtted, kes teevad otsuseid pragmaatiliselt, valivad majanduslikult efektiivsemaid lahendusi. Muutunud on vaid niipalju, et Paldiski ja Muuga vaheline jõukatsumine on olulisel määral parandanud Soome Inkoo terminali positsioone. Euroopa Liidu komisjon tuli hiljuti välja võimalike abi saavate projektide järjestusega, siis neljast selle piirkonna projektist sai eraldiseisvana kõige kõrgemad punktid Inkoo. Igat projekti üksikuna vaadates on selline järeldus loogiline, sest Soome turg on kõige suurem. Samas ilma Soome–Eesti gaasijuhtme ehitamiseta see projekt abikõlbulik ei ole, sest tal puudub piiriülene mõju. Ja Soome gaasiturg jääb veel aastateks pikast Gazpromi lepingust sõltuma. Paldiski edestab nende hinnangul Muugat oluliselt, Läti jäi Paldiski ja Muuga vahele. Eesti EG Võrguteenus ja Soome Gasum kinnitasid eelmise aasta lõpul, et optimaalne merealuse gaasitoru asukoht on Inkoo–Paldiski liinil. See on juba aastaid tagasi valitud marsruut, millele toetudes me Balti Gaasi projektiga ka 2008. aastal alustasime.

Baltic Connectori maapealne osa ehk Kiili–Paldiski lõik on EG Võrguteenuste 10 aasta arengukavas sees. Sama projektiga saaks ka trassile jäävate omavalitsuste gaasivarustuse luua, eelkõige on siin muidugi Keila ja Paldiski linna potentsiaal. Ettevõtlusega seotud gaasituru osalised arvavad, et Paldiskil on LNG terminalina tulevikku. See, mida arvab Eesti riik, on mulle tänaseni mõistetamatu. Üheltki Eesti riigi esindajalt me seni ühtegi konkreetset vastust saanud pole. Mida kauem püsib riigi tasandil otsustamatus, seda rohkem me seda olukorda soomlastele kätte mängime. •• Kas ma saan õigesti aru, et riik peaks tulema Alexela LNG projekti toetama? Euroopa Liit ei tule Eesti Vabariigi eest tegema otsuseid, kas Muuga või Paldiski. Eesti riik peaks selle otsuse ise ära tegema. Valiku koht on selles, kas riik teeb pragmaatilise otsuse või leiab üldsõnaliselt, et Hääl ja tema äripartnerid pole sobilikud Eestis strateegiliste asjadega toimetama. Alexela jaoks pole regionaalne LNG terminal mingisuguse suletud klubi tegevus. Seda terminali on vaja väga paljudele. Näiteks eriolukorras, kui süsteemis rõhk mingil põhjusel langeb, peab süsteemioperaatoril olema õigus terminali juhtimine üle võtta ja seal asuv gaas torustikku pumbata. Kui riigile tundub, et regionaalse terminali puhul mitme riigi süsteemioperaatorid omaksid terminali aktsiapakis enamust, siis nii olgu.

Meie oleme siin riigis paar terminali juba ehitanud ja saame terminali opereerimisega enese arust suurepäraselt hakkama – Alexela on ainus, kes viimastel aastatel pidevalt suutnud oma transiidimahte kasvatada. Oleme valmis riigi enamusosalust arutama, kuid meil pole seni vestluspartnerit tekkinud.

xx Tehase müümine tunduks allaandmisena. Saame tehase upitamisega ise hakkama. xx Loogika ütleb, et kõige madalama tootlusega ettevõte müüakse esimesena. •• Kui panna Paldiski ja Inkoo

kaaludele, siis soomlased on LNG terminali suhtes olnud seni üpriski leiged. Kuidas siis nende vähese huvi juures tekib, et Soomel on eelis? Siin tuleb vaadata poliitilist suhtumist suurtesse energeetikaprojektidesse. Kui Eesti meelest tundus Nord Streami gaasitrassi projekt ohtlik, siis Soome meelest see ohtlik ei tundunud. Ka Nord Streami järgmisest etapist me ütlesime ära. Jääb ainult arvata: kas soomlased lasevad torusid juurde teha või ütlevad ka ära? Kogu Vene-suunalises poliitikas on Soome riigi suhtumine ja

poliitika olnud meist erinev. See teistsugune suhtumine on Soomest, erinevalt Eestist, teinud neist olulise kasulõikaja oma geograafilisest asendist Vene transiidi kontekstis. Sellepärast peavad nemad ka nn ühe toru otsas olemise riski oluliselt väiksemaks kui meie täna. Mis puudutab Inkoo ja Paldiski võrdlust, siis mereohutuslikult kui ka investeeringu kulukuselt on Paldiski oluliselt parem lahendus. Soome Gasum on samuti öelnud, et nende meelest pole suurt erinevust, kummal Soome lahe kaldal LNG terminal asub. Põhiline, et ta lõuna poole ära ei läheks. Aga on selge, et Soome võimekus ka Brüsseli suunal ei jää Eesti omale alla. •• Kas selleks, et LNG terminal tuleks Eestisse, peaks nõrgemate argumentidega mängija pokkerilaua tagant ära astuma? Alexela jaoks on seni arusaamatu, kes on Muuga projektis see mängija. Elering oleks seal ühekorraga justkui kõik: riiklik kompetentsikeskus, kohe-kohe gaasi ülekandevõrgu omanik, Muugal LNG terminali arendaja. Mina ei saa aru, millise mandaadi valitsus Eleringile on andnud. See näib samamoodi, kui kohtunik ja prokurör oleksid kohtus üks ja sama isik. Elering on ühtaegu meile konkurent, kuid ka otsustaja, kes on iludusvõistlusel Eesti jaoks kõige parem. Õigusriigis asjad niimoodi käima ei peaks, aga meil näed käivad. •• Kas te kavatsete Eleringi tegevuse mingil moel kahtluse alla seada?


Riigiga kaklemine ei too head ühelgi maal. Ettevõtja seisukohalt on kurb see, et meie investeerime ja projekteerime iga päev, valmistume ehitamiseks, peame läbirääkimisi, kulutame rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundjate aega. Kui see osutub mõttetuks, sest riik pole selgeid mängureegleid kehtestanud, siis ei jäta see Eestist väljapoole kuigi head muljet. Kohtunik asetas nagu palli keset väljakut, aga keegi ei tea, kas mängitakse vutti või vollet. •• Alexela ärigrupi uue struktuuri avaldamisel jäi selgusetuks, kui suur on vendade Häälte ja vendade Bidilode omavaheline osaluse jaotus? See on enam-vähem pariteetne. Grupi moodustamise nurgakivi oli, et selles ei tohi olla otseselt kontrollivat osanikku, ta peab eksisteerima partnerklubina. Samuti ei saa grupis olla osanikke, kes selles ei tööta. See ei saa olla finantsinvesteering ja kui keegi tahab lahkuda, siis peab ta osalusest loobuma. Kui igapäevases tegevuses on Häälte osatähtsus mõnevõrra suurem, siis strateegilises mõtlemises ja finantsvõimekuses on Bidilodel oluline roll. Kõik see, mis Kiviõlis võiks hakata toimuma või mis toimub naftaproduktide ja põlevkiviõli turul kaugemas perspektiivis, siis Bidilodel on ses osas enam kompetentsi kui ehk kellelgi teisel kogu Eestis. Kui me suudame Bidilode investeeringu Eesti vabariigis üksikisiku tasandile viia, siis tegemist on ajaloo ühe suuremaga ka nähtavasse tulevikku vaadates.

•• Millised on teie investeerimis-

horisondid? Horisondiks on viie ja kümne aasta perspektiiv. Intensiivne lühiajaline planeerimine on paika pandud lähemaks kolmeks aastaks. Kiviõli ja LNG arendamine on kaks olulisemat asja, millega tahame hakkama saada. Kõige enam panustame energeetikasektorisse, kinnisvara asjad pärinevad ajast, kui iga taksojuht oli kinnisvaraarendaja. Peame ära lõpetama kriisi ajal õhku jäänud projektid. Paldiski Tsingipada, mis sai kuulsaks tänu EASi toetusele, on Põhjamaade kõige moodsam tsinkimistöökoda. Metallitööstust proovime edendada peamiselt nostalgiast tootmise vastu, sest kogu meie eraettevõtlus sai alguse 1990. aastal Tiki Treiler haagiste tootmisest. Kiviõli ja gaasiäri taustal on meie metallitööstus liiga väike, et sellele liiga palju aega kulutada. Tsingipaja likvideerimise või mahamüümise kava meil pole. •• Kuidas areneb Tsingipajale antud toetusraha EAS-ile tagasi nõudmise vaidlus? Me oleme raha tagasinõude kohtus vaidlustanud. Me pole ühegi Eestis kehtinud õigusakti vastu eksinud. Kui kohus otsustab, et tuleb tagasi maksta, siis pole midagi parata. Mina olen veendunud, et see nõue pole õige, sest ettevõte ei peaks võtma vastutust direktiivi eksliku tõlgendamise eest Eesti riigi poolt. Siinkohal pooldan oma sõbra Oleg Ossinovski seisukohta, et ärilist suhtlust riigiga tuleb vältida niipalju kui võimalik.

3 mõtet Heiti Hääl jaanuar 2013

1.

Paldiski ja Muuga vaheline jõukatsumine on olulisel määral parandanud Soome Inkoo terminali positsioone. Mida kauem püsib riigi tasandil otsustamatus, seda rohkem me seda olukorda soomlastele kätte mängime.

2.

Kogu Vene-suunalises poliitikas on Soome riigi suhtumine ja poliitika olnud meist erinev. See teistsugune suhtumine on Soomest, erinevalt Eestist, teinud neist oma geograafilise asendi tõttu Vene transiidi kontekstis olulise kasulõikaja.

3.

Riigiga vaieldes on kohtusse minek kahjuks pea ainus tee lahenduseni. Erinevalt eraõiguslikust partnerist on riigi puhul tegemist abstraktse vastutusega. Sellist ametnikku, kes oma viga tunnistaks, pole võimalik leida.

Riigiga vaieldes on kohtusse minek kahjuks pea ainus tee lahenduseni. Erinevalt eraõiguslikust partnerist on riigi puhul tegemist abstraktse vastutusega. Sellist ametnikku, kes oma viga tunnistaks, pole võimalik leida. Tavaäris istub sinu vastas teise ettevõtte juht ja pooled saavad teha omavahel kokkuleppeid. Riigiga suhtlemises sellist kokkuleppe osapoolt ei ole ja sellepärast tekivadki lahendused kohtus. •• Kas riigiametnikku ei valitse oht, et temalt küsitakse pärast kokkulepet tõsiselt aru ja esile kerkivad need vennad, kes hakkavadki selliseid skeemikesi kokku heegeldama? Elu peaks põhinema ikkagi süütuse presumptsioonil. Kuid see, mis toimus näiteks kütuse jaeturul, kui maksu sisaldus erinevate müüjate kütuseliitrites erines väga palju, ei pruugi riiklikku leebuspoliitikat toetada. Aga loomulikult majanduskuritegevus eksisteerib ka kõige arenenumates riikides, Eesti pole erand. •• Ma kujutlen, et vennad Bidilod on partnerluse tõttu vendade Häältega n-ö või sees. Paljud edukad Venemaa ettevõtjaid murravad iga päev pead, kuidas teenitud kapitalile leida väljaspool Venemaad vähegi arukat rakendust. Bidilod said Alexela näol ikka väga tugeva asja kätte. Komplekti täiuslikkus seisneb selles, et meie õnn on vastastikune. Tasakaalu põhimõte. Me oleme tänu partneritele saanud võimaluse näha paljusid asju varasemast erinevalt. Venemaal on tõepoolest väga suur hulk inimesi, kes vaevlevad, kuidas oma teenitud raha efektiivselt investeerida. Selles suures riigis on väga suured võimalused, mis tähendavad suure teenistuse kõrval ka suuri riske. Väljapoole väiksema riski ja ka väiksema teenistusega riiki, Euroopa Liitu investeeritakse nn isikliku pensionifondi loomiseks. Suurt raha teenitakse ikkagi Venemaal. Raha Venemaal on, rikaste inimeste investeerimisvõimalused on maastikul mõõdetavad tehastega. Ma tunnen oma äripartnereid väga lähedalt juba 10 aastat. Oma abikaasat, kellega olen nüüd 28 aastat abielus olnud, tundsin ma enne abiellumist ikka palju lühemat aega. Inimeste hingelaad

ja asjadele lähenemine peab sobima, muidu ei tule partnerlusest midagi välja. •• Kuidas on teised võimalikud investorid teie tegemisi kombanud? Juttu on olnud erinevate seltskondadega. Ka meil siin oma majas on olnud erinevates ärides erinevaid partnereid. Me üritame partnerite arvu vähendada, sest iga partner tähendab mingisugust suhet, aruandlust ja ajakulu. Aeg muutub ühel hetkel väga kalliks ja aega on võimalik juurde võita ärilisi suhtlusliine vähendades. Tahaks, et ajame äri vaid lisaväärtust loovate partneritega. Alexela grupile tähendab see, et omakapitali kaasamiseks meil puhtalt finantsinvestoreid ei ole vaja. Finantsinvestor, kes pole iga päev äris sees ja pole detailidega kursis, on kõige rohkem aega nõudev partner. Kui otsused nõuavad konsensust, kujutab suhtlemine finantsinvestoriga üleüldse kõige nürimat tegevust. •• Kuidas teie lähenemist toetab aktsiaosaluse jagamine grupi eri valdkondade juhtidele? Selle hindamiseks peab grupi esimene täisaasta läbi saama, et numbritele otsa vaadata. Kõik sõltub konkreetsetest inimestest ja sellest, millised on tulemused. Noorematel inimestel võivad olla elukondlikud vajadused esiplaanil, mistõttu ta vajab korralikke preemiaid, mitte panust pensionikindlustusse. Mina mõtlen täna põhiliselt pensioni ja rahulikuma elustiili peale – igapäevase leivaga saan hakkama. •• Kas Alexela bensiini jaemüüki on kavas ikka veel hoida või olete selle pannud müügiriiulile? Ega see bensiini müük nüüd mingi suur rõõm ei ole. Selleks ei pea olema geenius, et vaadata äriregistrist, kui palju on ettevõttes aktsiakapitali ja kui suur on selle tootlus. Loogika ütleb, et kõige madalama tootlusega ettevõte müüakse esimesena, kui ettevõtjale tehakse mõistlik pakkumine. Samas kütuse jaemüügi turg on selline, et seda ettevõtjat, kes Alexela kapitali tootlus­ ootused oleks valmis kinni maksma, pole kusagilt tulemas. Me ei pea praegu kellegagi läbirääkimisi ja arendame ettevõtet, sest kui areng peatub, hakkab kohe allakäik. 1 13. veebruar 2013  7


Euroraha najal elanud eh Pärast buumiajale järgnenud sügavat kriisi avalikust sektorist sõltuvusse jäänud ehitajad võivad eurorahade vähenemisel kaotada suurima tellija.

Ann-Marii Nergi ann-marii.nergi@epl.ee

E

esti ehitusturg ja selle kõikumised on viimastel aastatel sarnanenud Ameerika mägedega: buumiajal läksid kõikvõimalike elualade esindajad ehitajaks ja töökätest oli ikka pidev puudus, järgnenud kriisiaja sügavaimas orus, aastail 2009–2010, vähenes aga ehitusmaht ainuüksi ühe aastaga 38%. Seevastu euro- ja kvoodiraha tulek tekitas 2011. aastal nn mikrobuumi, kus ehitussektori töötajate arv kasvas kolme neljandiku võrra, ligi 41 000-lt 70 000-ni. Ehitusvaldkonna eksperdid tõdevad, et kuigi erasektori aktiivsus peaks ajal, kui riigi tellimused vähenevad, kasvama, tabab ehitusturgu sel ja järgmisel aastal ränk langus. Samal ajal peaks juba tegema ettevalmistusi järgmiseks, 2014. aastal algavaks rahastusperioodiks, et vältida esimesel ja peagi läbi saaval euroraha kasutamise ajal (2007– 2013) tehtud vigu.

Toetuste mõju kahaneb 2012. aasta CO2 kvoodimüügist saadud raha ja ka Euroopa fondidest tulnud toetuste kasutamise tippaeg on aga selleks korraks läbi ning ehitussektorit ootab ees järjekordne ja hinnanguliselt 30–40%-ne langus. Tõepoolest, 2013. aastal raha kuigivõrd liigub, sest viimaseid hankeid veel tehakse, kuid uusi hankeid, millele ehitusfirmad saaksid kandideerida, tuleb juba tikutulega otsida. Erasektori mõningane ja eeldatav aktiivsuse kasv ilmselt avaliku sektori tellimuste hulka ei kata. Nüüd peaks juba mõtlema, kuidas jaotada järgmisi rahamägesid otstarbekamalt, nii et kõik tegemist-ehitamist vajavad tööd ei koonduks ainult ühte aastasse. Ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson on just nimelt seda meelt, et riik peaks eri projekte ja taotlusvoorude tingimusi varem ette valmistama, et ajaks, kui meede avatakse, oleks võimalik juba pakkumisi tegema hakata. „Meil ajalugu näitab seda, et 8  13. veebruar 2013

kui meede avatakse, hakatakse tegelema kriteeriumite väljatöötamise või tööde kaardistamisega. Sest kui nüüd 2014. aastal uus periood avatakse ja me jõuame hangeteni reaalselt alles 2016. aastal, läheb rahade ärakasutamisega jälle väga kiireks ja kohati läbimõtlematuks,” rääkis Peterson. „Teiseks ei tea me veel, kui palju raha ehitusinvesteeringuteks üldse eraldatakse – kuuldavasti on seda aga palju vähem kui eelmisel perioodil. Ilmselt kujunevadki ehitajatele aastad 2014–15 kõige riskantsemateks, sest teadmatus, kui kiiresti uusi projekte käivitada jõutakse, on siis kõige suurem.” Riigi möödapanekuks peab Peterson sedagi, et kui praeguseks on CO2 objektid valmis ja korteriühistute remonditoetused lõppenud ning uusi meetmeid eelarves ei ole, oleks pidanud neid leidma just eelseisvaks ajaks, et järsku langust vältida. Ainuüksi kvoodiprojektide ja Kredexi ühistutoetuste ärakukkumine kahandab ehitussektorit juba tänavu 10%.

Ilmselt kujunevadki ehitajatele aastad 2014–2015 kõige riskantsemateks. Majandusministeerium on küll lubanud jagada energiatõhususe suurendamiseks järgmisel aastal analoogseid toetusi ja kaasata enne uut rahastamisperioodi arutellu ka ettevõtjad, aga ühtegi kindlat lubadust seni saadud ei ole. „Näiteks Soomes pole ehitusmahud 15 aasta jooksul üle 8–9% kõikunud. See ongi see, miks meil probleemid on kohati liiga suured. Eestis 50% ehituses töötajatest ei oma sellekohast haridust. Mahu kõikumised on suured, sellest ka oskamatute osakaal, millest omakorda on tingitud puudulik ehituskvaliteet. Riik saaks oluliselt paremini selliseid asju planeerida, kui ta seda täna on teinud.” Rahandusministeerium ei näe olukorda nii mustades toonides. Sealsed analüütikud küll tõdevad, et avaliku sektori tellimused kahanevad, aga ehitustööde üldmaht peaks jääma eelmise aasta tasemele. „Ehitusturgu peaks toetama CO2 kvoodimüügi rahast tehtavate hoonete ja eelkõige korter-

5468 5300 2012. aastal olid uusehitiste eluruumid võrreldes 2008. aastaga keskmiselt 35% suuremad. Ehitusluba Kasutusluba

3026 2081

K

Ehituslubasid väljastatakse pärast suurt langust 2009. aastal jälle rohkem, kasutuslubadena realiseerub neist aga märksa vähem. 2008

2009

Graafika: Maret Müür

Euroraha kulutati ka mõttetult ••Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu esimees Aivar Tuulberg suhtub eurorahasse kriitilisemalt ega näe toetuste vähenemises traagikat. „Euroraha vähenemises on tegelikult positiivne pool olemas, sest tagastamatu abi moonutab turgu ja vaba konkurentsi. Ega ehitamine toimub ikka edasi, samas ei pea riik nii palju euroraha põletamisega tegelema, sest oma rahakoti peal ei teeks terve mõistusega inimesed ja organisatsioonid paljusid ehitisi ja kulutusi, millega tänaseks hakkama on saadud,” pahandab Tuulberg. Tema sõnul ei pöörata ehitades tähelepanu tuleviku ülalpidamiskuludele ja asja praktilisusele. „Aga euroraha tuli ära kulutada, mis sest, et omafinantseeringu jaoks tuli ikka laenu võtta. Ka näiteks Eesti ühte maapiirkonda oli euroabi toel vaja ehitada umbes neli miljonit eurot maksma läinud Jääaja muuseum, see paneb ikka siiralt imestama.” ••Mõtestatud kulutamisest on rääkinud ka rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnutsi tuleb jälgida, et raha kasutamine oleks kestlik ja ühiskonnale kasulik, mitte ei tekitaks uusi jätkusuutmatuid kulusid. „Praegu on siiski mulje, et üksjagu on eurorahast sõltumist ja üksjagu selle raha alahindamist, et see tuleb kuskilt kõrvalt ja igavesena. Tegu ei ole igavese rahaga, ta on meie enda raha, tema kasutamise kvaliteet peab olema samasugune kui maksurahal,” ütles Ligi eelmisel aastal valitsuse pressikonverentsil.

elamute renoveerimisprojektide realiseerimine, kuigi varasemast vähemal määral. Lisaks on ehitusturgu toetamas erasektor ja  seda eelkõige äri- ja tootmishoonete, ärihoonete rekonstrueerimise,  laiendamise ja uusehituse osas,” ütleb rahandusministeeriumi 2013. aasta prognoos. Ehitusloa saanud eluruumide arv ja kogupind oli mullu samuti suurem kui aasta varem, mis annab lootust, et elamuehitus elavneb, kui ehitushinnad langevad. Tõepoolest, statistikaameti andmete kohaselt ületas eelmise aasta IV kvartalis väljastatud ehituslubade arv (1020) pea kahekordselt aasta varem neljandas kvartalis väljastatute arvu (580). Indrek Petersoni arvates võis sellise hüppe tingida ka tänavu jaanuarist karmistunud energiatõhususe nõuded, mille järgimise vältimiseks taotleti ehitusload veel kiiresti vanade nõuete järgi ette ära. Kui paljud neist 1020-st või terve 2012. aasta jooksul taotletud 3035 ehitusloast ka realiseeruvad, on iseasi.

Erasektor ootab hinnalangust Erasektori ehitustööde hoogustumise oluline tegur on just ehitushinnad, mis on euro- ja kvoodiraha ajal lakke kerkinud. Ehitajad nägid, et kõrgemaid hindu on olnud võimalik küsida, sest lihtsalt öeldes: nõudlus ületas pakkumist. Konjunktuuriinstituudi ehitusbaromeetri järgi, millega hinnatakse ehitustööde maksumuse ootusi küsitluse hetkest kolme kuu pärast, on hindade langemise ootus järjest tugevam. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark

ütles samuti, et kõrged hinnad on üks põhjus, miks praegu arendatakse kõigest üksikuid büroopindu. Ehitusturule n-ö kompensatsiooniks saabki pidada äripindade ehitamise elavnemist, aga seda ainult juhul, kui ehitushinnad liiguvad alla ja rendihinnad üles. „Kui pakkumine väheneb, lähevad üürihinnad. Siis on arendajatel taas võimalik soovitud tootlust saavutada ja see võiks olla põhjus, miks nad soovivad arendusprojekte alustada,” rääkis Toompark. Ühtlasi lisas ta, et selline riigitellimuste ja erasektori rollide vahetus ei teki automaatselt. „Kindlasti satuvad raskustesse paljud ettevõtjad, kes muutunud turul nõudluse-pakkumise suhtega ei kohandu ja küsivad tööde eest näiteks sama hinda, mis riigile tehtu eest saadud. Siis võivad küll paljud oma tegevuse lõpetada.” Ehitusfirma Nordecon AS juhatuse esimees Jaano Vink enamjaolt toetab eelmainitud lähiaastate stsenaariume ja nendib, et hankeid saab olema vähem, teravat konkurentsi ja lepingupüüdlejaid rohkem. „Olen veendunud, et olukord turul muutub, mille tagajärjel tuntav osa firmasid teatud valdkondadest, kus tööd ei jätku piisavalt, peab ka kaduma,” ütles Vink. Tema sõnul on esimese eurorahastusperioodi jooksul planeerimises ja tegevuse korraldamises tehtud mitmeid vigu, millest loodetavasti on õpitud ja õpitut ka tulevikus rakendatakse. „Eesti on sellegipoolest suutnud eurorahasid edukalt ära kasutada ja nende võimaluste toel elukeskkonda parandada.” 1


ehitusturg kuivab kokku 2581 2324

2830

3035

1918

1990 Valitsemissektori investeeringute maht

Kasutatud välistoetused

Investeeringud kokku

Heaks kiidetud projektid Toetusi kasutatud

MILJONIT EUROT

1047,3

Välistoetused

1223 913,1

672,9 73,3%

26,7%

86,2%

41,9%

91,3%

2011

2010

598,6 441

59,4% 64%

2010

Välistoetuste osakaal

2011

2012

2011

49%

2012

48%

2013* *2013. AASTA EELARVE

2012

Kas koosolek jääb pooleli, sest lemmiksaade ootab? minuTV äpiga saad saate salvestama panna ka kodust eemal olles.

13. veebruar 2013  9


Gaasi ammutamine miljardit m3 513 2011

508.6 2010

478.7 2012

Gazprom annab järele

461 2009

Gazpromi mõjukust õõnestab Venemaal üha jõulisemalt pead tõstev sisekonkurents.

N

orra, vastupidiselt oma põhikonkurendile Venemaale kasvatab gaasitarneid Euroopasse. Eurostati andmetel müüs Norra 2012. aastal Euroopasse 107,6 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis on 16% rohkem kui aasta varem ja ühtlasi rekordkogus. Seevastu Gazpromi eksport kahanes 2012. aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele. Gazprom müüs 138 miljardit kuupmeetrit, mis on 8% vähem kui aasta varem. Arvestades, et sellest kogusest läks 25 miljardit kuupmeetrit Türki, müüs ettevõte võrreldaval turul 113 miljardit kuupmeetrit gaasi. Seega ei kahane Gazpromi turuosa mitte ainult koduturul, kus see võib langeda alla 50%, vaid ka oma võtmetähtsusega eksporditurul Euroopas. Reitinguagentuuri Fitch hinnangul jätkub Gazpromi ekspordi langus. Norra kavatseb seejuures turgu juurde võita alandades ülekandetasusid. Sarnane mõjuvõimuvõitlus käib ka Venemaa sees. Euroopa gaasitarbijad võivad rahulolevalt jälgida, kuidas president Vladimir Putini lähikondseks peetava

Gennadi Timtšenko suurosalusega gaasifirma Novatek murrab teed ekspordiloa poole. Novateki edu tooks kaasa odavamad hinnad, sest gaasi ostjatel oleks rohkem partnereid, kellega kaubelda. Praegu hoiab Vene gaasi ekspordimonopoli enda käes võimas Gazprom, kes tänu oma seisundile omab võimsat hooba eurooplastele nii hinna kui ka tarnetingimuste määramisel.

Gazpromi mahud vähenevad Kuid Venemaa siseturg on kohalikele mängijatele vaba ja seni Gazpromist kümme korda väiksemat Novateki võib oodata samasugune edu nagu Taavetil Koljati vastu võideldes. Novatek on Gazpromilt juba üle löönud olulisi kliente. Suuresti Euroopa Liidu konkurentsimeetmete tõttu hakkas Gazpromi tootmismaht eelmisel aastal kahanema. Kui 2011. aastal ammutas suurfirma oma ajaloo rekordkoguse 513 miljardit kuupmeetrit gaasi, siis mullu vähenes tema kogutoodang 6,6% võrra 478,7 miljardi kuupmeetrini.

Novatek seevastu näitab alates 2009. aastast sihikindlat tõusu. Mullu saavutas ettevõte 57,3 miljardi kuupmeetrise tootmisvõimsuse, mis oli 7,1% rohkem kui aasta varasem 53,5 miljonit kuupmeetrit. Novatek loodab Gazpromi ekspordimonopolisse mõra lüüa Eestiski tänu LNG terminalide võidujooksule nii päe-

Novatek loodab Gazpromi ekspordimonopolisse mõra lüüa Eestiski. vakajaliseks tõusnud veeldatud maagaasiga. Noorel ja agressiivsel firmal on hiiglaslikud gaasileiukohad Jamali poolsaare piirkonnas. Ta kavatseb sinna ehitada maagaasi veeldamise tehased. Veeldatud maagaasi müük terendab uusi võimalusi pakkuva lahendusena ka Gazpromile, sest laevadega veetav kütus ei ole kinni torujuhtmete betonee-

Gazpromi gaasimüük mld kuupmeetrit 371.8 342.3 114.8

111.4

62.5

10  13. veebruar 2013

37.8 2010

SRÜ (ilma Venemaata)

194.5

47.9

183 Venemaa

2011. a. 9 kuud

53.5 2011 32.8 2009

Euroopa ja teised riigid

2012. a. 9 kuud

ritud marsruutidest. Kursi saab võtta hinna kõikumise järgi kas itta või läände. Seni hoiab Novateki ja Gazpromi võitlust tagasi peamiselt Kremli kartus, et ekspordikonkurentsi tõttu võivad Venemaa seni grandioossed gaasitulud kukkuda. Nii teatasid kaks ettevõtet 10. jaanuaril, seda tõenäoliselt Putini survel, et asutavad Jamali poolsaarel veeldatud maagaasi tootmiseks ühisettevõtte. Ühisettevõtte loomine võib paista Gazpromi võiduna, mis tagab senisele turuliidrile kontrolli selle mängu üle. Kuid pigem on tegemist Novateki ehitatud Trooja hobusega: konkurentide vahel sõlmitud agendilepe kohustab ekspordimonopoli nautivat Gazpromi müüma projekti „SPG Jamal” raames toodetavat gaasi. Kreml omakorda saab ühisettevõtte näol tõestada Euroopale Venemaa piiramatut võimsust uute gaasimaardlate kasutusele võtmisel ja suutlikkust sinist kütust omatahtsi hoopis itta suunata. 1 Ärileht

57.3 2012


Eesti põllumajanduse kõrge tase köidab välishuvi eesti piimatootmine ahvatleb välisinvestoreid üha rohkem: tervenisti kolm austria ettevõtet on eestis farme kokku ostnud ja peale selle kuulub kaks suurfarmi ka laia haardega soomerootsi ärimehele joakim heleniusele.

Kadri Paas majandusajakirjanik

E

esti suurima piimatööstuse omaniku Oliver Kruuda sõnul meelitab välismaalasi Eestisse võimalus saada siin n-ö võtmed-kätteprojekt. Kruuda, kes Tere piimatööstuse omanikuna kuuleb enda sõnul peaaegu igal nädalal välisinvestoritelt pakkumisi tema äriimpeerium üles osta, märgib, et austerlaste invasioonil on lihtsad põhjused. „Esiteks on Austria põllumajandusliku tootmise kultuuriga maa. Piimatootmine ei ole austerlaste jaoks võõras äri. Samas ei ole seal investoril võimalik kunagi osta farmi, mille ümber oleks vähemalt 2000 hektarit maad,” selgitab Kruuda. Teiseks, ja mis tegelikult peamine – et üldse oleks võimalik piima suures koguses toota, on vaja korralikke hooneid, masinaid, töötajaskonda, piimalehmi ja tehnikat. „Vaata, meie vanadele kolhoosi- ja sovhoosiesimeestele peame olema väga tänulikud, et nad hoidsid suuri majandeid enam-vähem koos. Nüüd nimetatakse neid ühistuteks. Ühistus on olemas terviklik piimakarjale sobiv maa: see on moodsa lauda lähedal, juba suhteliselt korras tehnika, oskajad inimesed –

12  13. veebruar 2013

Perkoutz Gesellshaft, Certus Beteiligungs ja CALEI 1 Immobilien (Austria), OÜ VAKLAK (Wolfgang Leitner): Aravete Agro OÜ (Ambla vald, Piibe mnt 16) Adavere Agro AS (Põltsamaa vald) Risti Agro AS (Käsukonna küla, Imavere vald) Aaspere Agro OÜ (Haljala vald, Aaspere küla) Haljala Agro OÜ (Rakvere vald, Veltsi küla) Evalo Agro OÜ (Rakvere vald, Veltsi küla) Rebruk Farm OÜ (Väätsa vald, Reopalu küla) Heinzel EMACS Beteiligungs AG (Austria): Vao Agro AS (Väike-Maarja vald, Vao küla) ECE European City Estates AG (Austria), ECE Capital OÜ, AS Ühinenud Farmid: Abja Farmid OÜ (Abja vald, Kamara küla) Karuvälja OÜ (Väike-Maarja vald, Hirla küla) Rõude Farmid OÜ (Martna vald, Rõude küla) Varstu Piimaühistu TÜH (Varstu vald, Varstu alevik) Trigon Dairy Farming AS (Joakim Helenius, Rootsi): Kaiu LT OÜ (Kaiu vald, Kasvandu tee 5) Väätsa Agro AS (Väätsa vald, Pikk 3)

praegusel ajal maal väga oluline ressurss, kaasaegne põlluharimistehnika,” loetleb Kruuda. „Selge, et kui välisinvestor näeb, et selline perspektiivikas ja hästi kokkutöötav kaup on saadaval, ei jää ta ootama, millal keegi teine selle ära ostab.” Lihatoodete valmistaja, Kehtna Mõisa osaühingu juhatuse esimehe Märt Riisenbergi sõnul meelitab välismaalasi Eestisse ka maa hind. „Teatavasti maade hind Eestis on tunduvalt odavam kui Lääne-Euroopas. Piimakvoodi kaotamine 2015. aastast kaotab piirangud piima müümiselt,” reastab Riisenberg põhjusi. „Eesti omanikele kuuluvad piimatööstused vajavad samuti arenemist

Piimatootmise ettevõtted on Eestis suuremad kui muudes Ida-Euroopa riikides. ning ühinemist, et nad oleksid konkurentsivõimelised. Need faktid ning ühe piimatööstuse suur võlakoormus meelitavad välisinvestoreid Eestisse.” Valio Eesti juhataja Maido Solovjov lisab, et piimatootmisettevõtted on Eestis suuremad kui muudes Ida-Euroopa riikides. „Tegemist on korralike farmidega, kus toodetakse 5–50 tonni piima päevas. Piimatootmine on viimased viis-kuus aastat olnud tulus  äri. Välisinvestorid loevad aktiivselt majandusaasta aruandeid ja seal leiduv on tekitanud huvi siinsete ettevõtete  vastu. Sageli kuu-

lub farmi koosseisu ka suur osa põlde, mis Kesk-Euroopas on kallimad kui meil,” loetleb Solovjov häid põhjusi, miks Eesti piimakarjadesse raha paigutada.

Eestis on palju ruumi Miks eelistavad välisärimehed ikkagi Eestit näiteks Soomele, Lätile või Venemaale? „Soomes ei ole füüsiliselt võimalik osta farmi, mille ümber oleks paar tuhat hektarit maad. Lihtsalt ei ole sellist võimalust. Läti on veel arengutasemelt Eestist omajagu maas, aga nad kosuvad väga kiiresti. Esialgu nad siiski veel nii atraktiivsed ei ole,” selgitab Kruuda. „Aga Venemaal ja ka Ukrainas – seal oleks veelgi soodsam piimakarja pidada – on ju see häda, et distsipliini pole. Joakim Heleniusel on kusagil Pihkva oblastis üks farm. Sealtpoolt on kogu aeg kuulda, et hakka kasvõi iga päev palka maksma, et rahvas järgmisel päeval ka tööl oleks... Nii kui maksad palga välja, kaovad pooleks nädalaks minema. Nii ei saa piimafarmi pidada. Roosa särgi ja kollase lipsuga inimesed ei saagi Venemaal venelastega hakkama,” ei näe Kruuda vähemalt esialgu ka idanaabreis Eesti farmidele konkurenti. Piimatöösturi sõnul ei ole välismaiste investorite ponnistused võrreldes Eesti põllumeeste tegemistega midagi ennekuulmatut. „Eesti tootjad investeerivad samuti väga hoolega. Kohendavad lautu, optimeerivad tootmist ja söötmist. Küsimus on lihtsalt selles, et mis me selle piima-


ga mõne aasta pärast peale hakkame. Juba mullu toodeti Eestis kvoot täis, igal aastal 100 000 liitrit rohkem piima päeva kohta kui eelmisel aastal. Toorpiima ei ekspordi Soome ega Venemaale,” räägib Kuurda, kelle sõnul pole näiteks Valio kunagi Eestist toorpiima Soome vedanud. „Valio kuulub Soomes ühistutele ning need ei ole turul konkureerivast toorpiimast huvitatud. Eksportida saab ainult valmistooteid ja neid ka piiratud vahemaa taha. Mina oma jogurtiga 1000 kilomeetrist kaugemale ei suuda müüa, sest transport sööks kasumlikkuse.” Kehtna Mõisa juht Riisenberg kinnitab samuti, et Eesti päritoluga ettevõtjad on omandanud Eestis perspektiivikaid piimafarme ja põllumaad – Põlva Agro, Mangeni –, kuid kodumaine kapital pole seda suutnud teha nii suurel määral kui välismaine. Ka Valio juht Solovjov teab, et on ettevõtteid, kes ostavad, ja ka neid, kes müüvad. „Ei saa väita, et eestlased vaid müüvad piimafarme ja põllumaad. Leidub ka kohalikke investoreid, kes soovivad oma ärisid laiendada, kuid eestlased ei osta iga hinna eest,” rõhutab Solovjov.

Eestis elab vähe piimajoojaid Ka üks tuntumaid austerlasest investoreid, keemiadoktor Wolfgang Leitner, kes juhib Eestis osaühingut Vaklak ja kellele kuulub seeläbi seitse piimafarmi, on Maalehega kõneldes tunnistanud, et Eesti suurim häda on riigi vähene rahvaarv. „Kui vaadata ajalugu, siis Eesti oli oluline piima-

tootja ka Nõukogude ajal. Eestis on pikaajaline piimatootmise traditsioon ja farmid on piisavalt suured. Maades, kus on väga palju väikesi farme, on raske farmides uuendusi juurutada. Minu eesmärk on muuta oma osalusega farmid moodsaks, rajada tänapäevased laudad, kus on tagatud loomade heaolu. Uuendame kõiki farme. See võtab mitu aastat, aga eesmärk on farmid täielikult moderniseerida,” kinnitab Leitner. „Häda on aga selles, et Eestis ei ela piisavalt inimesi, kes kõik siin toodetud piima ära jaksaks juua – on vaja eksportida. See omakorda eeldab suurepärast kvaliteeti ja suuri koguseid, mida tööstustele tarnida,” lausub Andritzi tehnoloogiaettevõtte presidendi ametit pidav austerlane. Austriaski talupidamisega tegelev Leitner sattus Eestisse 2009. aastal. „Mul oli kontakt norralasega (Leitner pidas silmas Roosna-Allikul asuva Rebruk Farmi norralasest omanikku Roar Paulsrudi – toim), kes oli tegutsenud Eestis juba pikka aega, kuid otsustas oma farmi maha müüa. Mina otsustasin selle ära osta. Sellest farmist on saanud minu Eesti ettevõtmiste süda,” kiidab Leitner. Kui piimatööstur Kruuda viitab venelaste ja ukrainlaste napsilembusele ja viletsale töödistsipliinile, siis Leitneri sõnul ei ole ka Eestis olukord kuigi palju parem. „Üha raskem on leida häid töötajaid, kes tegeleksid loomade kui elusolenditega. Oluline on, et töötajad kohtleksid lehmi hästi

ja teaksid, kuidas nendega ümber käia, et oleks saadaval hea veterinaarabi. Inimesi on, aga neid on raske leida,” nentis ärimees.

Riigiabi pahupool Oliver Kruuda sõnul püüab põllumajandusministeerium Eestis samuti juurutada ühistute toetamisskeeme. See võimaldavat tootjatele paremat piimahinda maksta. Kruuda peab seda teiste piimatööstuste suhtes ebaõiglaseks. „Mina toetust küsima ei lähe, aga ma ei pea ka õigeks, et tööstuslikud ühistud seda peaksid saama. Eestis on 15 aasta jooksul olnud kaks piimaühistut: E-Piim ja Saaremaa Piimaühistu. Kas nad on eladeski tootjatele kõrgemat piimahinda maksnud!?” küsib Kruuda ja toob paralleeli EAS-iga, mis tema hinnangul ei ole raha jagades järjepidev, jagab raha arusaamatutele projektidele ja solgib riigiabiga ainult turgu. „Põllumajandusministeerium üritab nüüd sama rida hakata ajama,” on Kruuda nördinud. Seevastu Kehtnas tegutsev Riisenberg peab riigi toetust ühistegevusele põhjendatuks. „Põllumehed peavad kiiremini ja arvestataval tasemel arendama ühistegevust oma toodangu müümisel-ümbertöötlemisel ning tootmiseks vajalike sisendite-teenustööde ostmisel. Väga tervitatav on viimase tegevuse ergutamine toetusmeetmete abil. Ühistegevus aitab tugevdada kodumaist põllumajanduslikku kapitali,” on Kehtna Mõisa juhataja veendunud. 1

Aeropress

29,90

Wilfa kohviveski

74,90

Tipcup teetass

29,90

Bambusteed hinnad al.

Myespresso kapslimasin

10,90

68,90 Hinnad on käibemaksuga.

Lisaks palju erinevaid kohvisorte, teed, kakaod, puhastustarvikud, kohvimasinad jpm. Coffee Bean OÜ, Tallinn 10150, Koidula 38, tel. 6 721 623, info@coffeebean.ee, www.coffeebean.ee

13. veebruar 2013  13


Start-up’e tuleb seni, kuni kõik probleemid on lahendatud Start-up-firmast kui ettevõtlusvormist räägitakse eestis viimasel ajal söögi alla ja söögi peale, igal muul ajal samuti. Ärileht tutvustab eesti kolme uue ettevõtte näol start-up’i ehk idufirma kultuuri.

Hans Lõugas hans.lougas@epl.ee

T

ransferwise on praegu tehnoloogiapressis kuum sõna. The Economisti sõnul liigutab Transferwise „nutsu nagu Skype”, ühendades omavahel valuutaülekandeid tegevad kliendid ja rikkudes rikaste pankade mängureegleid. Selle asemel et maksta pankadele suurt teenustasu ja konverteerida valuutat nende veel kõrgema kursi järgi, lähevad kliendid Transferwise’i veebilehele. Seal maksab kuni 200 naela euroalasse kandmine vaid ühe naela. Pole siis ime, et tehnoloogiauudised kirjutavad start-up’i auhindade jagamisest, kus Transferwise pärjati omavanuste firmade seas Euroopa parimaks. Kõige taga on asjaolu, et kolm aastat tagasi sündinud ideest on kujunenud kiiresti kasvav ettevõte. Kui Transferwise’i ühe looja, Taavet Hinrikusega kohvikus kohtumine kokku leppida, ei maksa üllatuda, kui ta pisut hilineb, sest lõpetab kõrvallauas värbamisintervjuud. „Eelmise aasta alguses oli meid kuus-seitse inimest. Praegu on meil 25 ja aasta lõpuks umbes 50 töötajat,” kirjeldab Hinrikus, kuidas meeskond üha suureneb. Muidugi ka raha.

tin Ranna sõnul lahendavad nad kõiki põllumehi painavat taimehaiguste probleemi. Vital Fields kogub ühelt poolt kõikvõimalikest allikatest kokku ilmaprognoosid ja teiselt poolt analüüsib ilmast tulenevaid taimehaiguste esinemismustreid. „Nii me saame põllumehele öelda, et kolme päeva pärast on haiguse leviku tipphetk ja ta võiks juba täna taimekaitsevahendit pritsida,” selgitab Rand. Vajadust Vital Fieldsi toote järele nägi ka arengufond, kelle investeerimisettevõte Smart Cap investeeris Martin Ranna ja Vahur Meusi ettevõtmisse 250 000 eurot. „Start-up’i tüüpi ettevõtte elutsüklis on peamine jaotus see, kas ettevõte on pre-seed (ehk alles otsib oma esimest rahastust – H.L.) või on saanud juba seed-investeeringu,” räägib Rand. Vital Fields on selles mõttes astunud ühe astme võrra kõrgemale, Ranna sõnul käibe-eelsesse staadiumi. Esimese investeeringu saamine võtab tema sõnul ettevõtjalt esimese pinge maha, sest esialgsed investorid on leitud. Ideest on seega saanud eluloom. „Teisest küljest on nüüd jällegi investorid, kes tahavad oma raha tagasi saada,” toob Rand esile selle, miks lõdvaks lasta ei saa. Vital Fieldsil on käes toote käivitamise kibekiire aeg. Martin Rand kihutab mööda Euroopat ringi ja kogub ülikoolidest ja ekspertidelt taimehaiguste mudeleid, millega nad aitavad põllumeestel saagikahjusid ennetada.

14  13. veebruar 2013

Eelmise aasta alguses oli meid kuus-seitse inimest. Aasta lõpuks umbes 50 töötajat. samamoodi, et lihtsus ja minimalism on selliste toodete puhul kõige tähtsamad,” ütleb Tuisk oma start-up’i kohta. Nimelt töötasid nad välja doki ehk hoidiku iPhone’i jaoks, mis on ülitäpselt loodud seisma Apple’i lauaarvuti iMaci ette nii, et laual ei tolkne ühtegi laadimisjuhet. Sellest tuleb ka ettevõtte – ning toote OCDock – nimi, mis viitab obsessiivselt puhtale (ingl obsessively clean) töökeskkonnale. Tuisk ja ta partnerid valisid oma toote elujõulisuse katsetamiseks ja äri alustamiseks üha enam populaarsust koguva meetodi. Nad avasid lehekülje Kickstarteri ühisrahastuplatvormil,

kirjutasid oma tootest, pildistasid prototüüpi, tegid sellest videoid ja jäid ootama, kas keegi OCDocki vastu huvi tunneb. Ja tundis: neist kirjutasid populaarsed tehnikasaidid nagu Gizmodo, Mashable, Cult of Mac, Slashgear jt. Selle tulemusena said nad etteseatud tähtajaks 1540 klienti, kes OCDocki ette ära ostsid ja sellega ettevõttele üle 107 000 dollari stardikapitali andsid. Tuisk jõudis Hiinasse, kus ta hoiab silma peal esimeste OCDockide tootmisel, mis peaks kohe klientideni jõudma. Samal ajal püüab ettevõte saada Apple’ilt kinnitust ametliku lisavarustuse tootja staatusele ja uusi obsessiivselt puhtaid tooteid turule tuua.

Lahendused probleemidele „Kickstarter on väga hea turunduskanal,” ütleb Tuisk. „Seda külastab ikkagi mitu miljonit inimest ja peale selle hoiavad seal avalikustatud toodetel silma peal mitmesugused tippdisaini- ja tehnikaajakirjad. Seega seal tootega välja tulla tähendab kohest rambivalgusse sattumist,” räägib ta. Teisalt erineb Kickstarter klassikalisest rahastamisest küllaltki palju, sest tegu on sisuliselt eelmüügiga, kus on võimalik müüa ka erinevate boonustega kallimaid pakette. Seega pole start-up’i uudiste laviini taga mingi lihtne mobiilirakenduste buum, sest idufirmade nähtus seisneb tavalises äriloogikas: leida klientide probleemid ja aidata neil neid lahendada. „Ka mingi sotsiaalvõrgusti-

ku mobiiliäpp püüab lahendada tõeliste kasutajate tõelist probleemi, mis võib seisneda info liikumises või jagamises. Samamoodi on meil vaja lahendada reaalsete põllumeeste reaalset probleemi, andes neile rohkem infot,” ütleb Martin Rand. OCDesk kasutab osavalt ära iPhone’i kui premium-klassi nutitelefoni meeletut edu. iPhone’i omanikud on suurema tõenäosusega ka iMaci kasutajad ja neile meeldib nende toodete äärmiselt minimalistlik disain. Telefonidokk, mis peidab laualt kõik juhtmed, vastab täpselt nende inimeste ootustele. Taavet Hinrikus ütleb, et Transferwise pole ehk nii seksikas toode nagu uus fotojagamise rakendus. „Sa ei räägi sellest võibolla õhtul, kui sa lähed sõpradega kõrtsi. Aga samal ajal on meie klientide elus tal tähtis ülesanne,” ütleb Hinrikus. „Me oleme teinud inimestele vajaliku asja ja seetõttu inimesed räägivad sellest.” Kui start-up’i defineerib kasv, siis kasvamine ongi sellise ettevõtte loomulik eluviis. Transferwise plaanib avada sel aastal valuutaülekanded USA dollaritesse, samuti sammhaaval mujale laieneda. „Kogu maailmas on 200 miljonit inimest, kes elavad, töötavad või õpivad väljaspool kodumaad. See on meie klientide potentsiaalne arv,” ütleb Hinrikus. 1 * Viimase majandusaasta aruande järgi kasvas Swedbank Eesti käive 2011. aastal 0%.

Arengufond: oluline on Eestisse saada lisandväärtusega töökohti

Idufirma = kiire kasv Esimesel tegutsemisaastal kandis Transferwise üle 10 miljonit naela. „Meie käive kasvas eelmisel aastal umbes kümme korda. Kindlasti sihime sel aastal samalaadset tulemust,” ütleb Hinrikus. Just kiire kasv ongi see, mis teeb tema sõnul ühest ettevõttest start-up’i. „Kui me vaatame näiteks Swedbanki, siis see kasvab äkki 5% aastas*. Start-up kasvab 5% nädalas,” selgitab Hinrikus. Head starti teeb ka Vital Fields. Kui eelmise aasta lõpul küsis üks raadiosaade Eesti investoritelt ja IT-ekspertidelt hinnangut kõige perspektiivikamatele start-up’idele, siis uue tegijana figureeris tänavu esikümnes just Vital Fields. Firma ühe juhi Mar-

Investorite ja fondide ukse taga kolistamise asemel võib oma idufirmale hoo sisse lükata hoopis teistmoodi. Näiteks otse tulevastelt klientidelt raha küsides. Peedu Tuisk võib öelda, et ta on äripartneritega katnud kogu planeedi, sest tema ettevõtte OCDesk paikneb korraga Floridas, Tallinnas, Göteborgis ja Shenzhenis. Tuisk on teinud aastaid disaineritööd ja sõber Harry Holm on töötanud välja tooteid, mille juures on tähtis disain. „Meil mõlemal on silma ilusate asjade peale ja usume

Heidi Kakko juhatuse liige / fondijuht aS SmartCap

••AS Smart Cap kui Eesti Aren-

gufondi tütarettevõtjast riskikapitalifondide valitseja investeerib kiire rahvusvahelise kasvuperspektiiviga ettevõtetesse, kelle kasvueeldus põhineb mingil unikaalsel, kuid turul reaalset võimalust omaval ideel, ärimudelil, leiutisel, tehno-

loogial või turuvõimalusel – peab olema tegemist skaleeritava ärimudeliga ning eksisteerima kasvu toetav pikaajaline konkurentsieelis. Me otsime selliseid ideid ja meeskondi, kel on potentsiaali kasvatada oma ettevõtmine globaalseks ehk leida turgu kõikjal. Väga varase faasi investorina on meie eesmärgiks koostöös asutajatest meeskonnaga arendada ettevõtet nii, et see oleks suuteline kaasama kasvuks vajalikku kapitali parimatelt rahvusvahelistelt investoritelt, kuna Eestis riskikapitaliraha napib. Näiteks GrabCAD-is investeerisime koos Astrec Investiga seemnefaasis ja järgmisena sisenesid juba rahvusvaheliselt tuntud riskikapitaliinvestorid Atlas Venture, Matrix Partners jt.

••Unikaalsete ärimudelite, tehno- ••Kuna SmartCapi investeerimisloogiate või turuvõimaluste puhul on võimatu hinnata nende teostatavust olemasoleva kogemuse või varasema tegevuse põhjal, nagu seda tehakse traditsioonilise majanduse ettevõtete puhul. Näiteks, meie uusim investeering VitalFields võimaldab kogu maailma põllumeestel kasutada loodavat taimehaiguste andmebaasi, mis on seotud lokaalse põllupõhise ilmaennustusega – selle abil saab anda täpseid tõrjesoovitusi ja tulemuseks on suurem saagikus. VitalFieldsi puhul hindasime, et on ühendatud tubli meeskond ja potentsiaalselt suure traditsioonilise turu, kus on vähe innovatsiooni olnud, raputamise võimalus, mis loob aluse globaalsele laienemisele.

fondi finantseerib Eesti riik, siis meie esmane eesmärk on pakkuda kapitali Eesti start-up-ettevõtetele. Kuna start-up’id oma olemuselt on aga maailmaturule suunatud, siis kindlasti kasvab nende tegevus suures mahus Eestist väljapoole. Oluline on, et Eesti varase faasi investorid, sh äriinglid suudaksid pakkuda piisavalt kapitali selleks, et suur osa näiteks arendustegevusest Eestis üles ehitataks – et Eestisse loodaks kõrge lisandväärtusega töökohti. Rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtete puhul on loomulik, et teatud tegevused (nt müük, turundus ja finantsjuhtimine) toimuvad sihtturu lähedal ehk seal, kus on kliendid ja kapital.


ÄPP

Idee

ÄPP

P

ÄP

Garaaž ehk tee ise prototüüp valmis. Parim võimalus on selleks Garage48 tüüpi üritus, kus liigub võimalikke partnereid ja oskusteavet. SUPER ÄPP!

Ühisrahastus ehk otsi piisav hulk tulevasi kliente, kes on nõus toote ette ära ostma. Eduks vajad juba prototüüpi või näidist. Näiteks: kickstarter.com indiegogo.com hooandja.ee

ÄPP

Käive ehk tootele/teenusele leidubki nõudlust!

=

ÄPP

2

Kasv ehk käive suureneb. See ei tähenda alati kasumit, kuid kasvada on vaja.

ÄPITEGIJAD & CO Ülevõtmine ehk keegi ostab äri ära

IPO

1. toode, idee, tehnoloogia 2. talent ehk meeskond 3. kasutajad (käive)

ehk ettevõte läheb börsile

13. veebruar 2013  15


Euroopa juutide presidendi rikku Venemaa väetisetootja acroni omaniku Vjatšeslav Kantori nimi pole siinmail eriti tuntud, kuigi võiks olla, sest ta on lasknud eestisse investeerida üsna palju – väidetavalt ligi paarsada miljonit eurot. tema ongi Venemaa superrikastest õigupoolest ainus, kes on viimastel aastatel eestisse sedavõrd palju raha paigutanud. Foto: moshekantor.com

Jaanus Piirsalu arileht@epl.ee

F

orbesi hinnangul 2,3 miljardi dollari suuruse varandusega Venemaa 40 rikkama ärimehe hulka kuuluv Kantor on peale maailma ühe suurema mineraalväetiste tootja omanikuks olemise tuntud peaasjalikult kahe asja poolest. Esiteks teatakse Kantorit üle maailma kui üht ülemaailmse juudi kogukonna juhti. Ta on juba seitsmendat aastat Euroopa juudi kongressi president ning üks maailma suuremaid juudi kultuuri toetajaid ja juudi kunsti kogujaid. Teiseks on Kantor tuntud selle poolest, et vormiliselt tänu temale said Vene prokurörid 2003. aastal algatada Venemaa uuema ajaloo ühe kuulsama kriminaalasja, mis lõppes Venemaa kunagise rikkaima mehe Mihhail Hodorkovski vangipanekuga. Kriminaalasi puudutas Murmanski oblastis asuvat apatiidikaevandust ja rikastamistehast Apatit, mille Hodorkovski Menatepi pangaga seotud ettevõte oli erastanud.

Tõenäoliselt ei olnud Kantori eesmärk üldse Hodorkovskit kauaks vangi saata. Kuna Kantori väetisefirmale oli apatiiditehas väga tähtis tooraineallikas, siis üritas Acron väidetavalt tehast oma kontrolli alla saada. Selle võitluse tulemus oli, et Acroni kaebus tehases Apatit kasutatud maksuskeemide kohta andis Vene võimudele vajalikul hetkel aluse algatada kriminaalasi algul Hodorkovski äripartneri Platon Lebedevi ja hiljem ka Hodorkovski enda vastu. Mõlemad istuvad siiani vangis. 2004. aasta suvel tsiteerisid kõik Venemaa suuremad ajalehed Hodorkovski tollase advokaadi Juri Schmidti ütlust: „Vjatšeslav Kantor on Hodorkovski ja Lebedevi peamine vaenlane.” Tõenäoliselt ei olnud Kantori eesmärk üldse Hodorkovskit pikaks ajaks vangi saata, vaid tema tahtis saavutada kontrolli apatiiditehase üle, et kindlus16  13. veebruar 2013


kkus jõuab ka Eesti sadamatesse tada oma väetisetehastele soodsama hinnaga toorainet. Kreml ja prokuratuur kasutasid Kantori ja Hodorkovski tüli lihtsalt ära kui ajendit järjest suuremat poliitilist mõju saavutanud naftafirma Jukose pururikka omaniku vangipanekuks. Võiks ju eeldada, et teene eest poliitilise rivaali hävitamisel pidanuks Kantorist saama üks Kremli soosikuid Vene suurärimeeste seas. Midagi sellist pole näha. Kantorile kuuluva Acroni äri on küll järjest kasvanud, aga Moskva suuremate ärilehtede väetisetööstusest kirjutavad ajakirjanikud ei seosta seda sugugi Kremli soosinguga.

made kaudu 72% Acronist. Ligi kahe miljardi eurose aastakäibega Acron on maailma juhtivaid karbamiidi ja ammoniaagi tootjaid, kelle peakorter ei asu Eestist sugugi kaugel – Novgorodis. Seal erastas Nõukogude ajal kosmose orbitaaljaamade projekteerimisega tegelenud Kantor 1993. aastal kohaliku keemiatehase Azot, millest sai tema äriimpeeriumi süda.

Euroopa kodanik

Acronil on tehaseid Venemaal ja Hiinas, kus on ühtlasi nende suurim turg. Acroni tegevuse mastaapsust näitab see, et hiljuti maksid nad 700 miljonit dollarit litsentsi eest avada Uuralites üks Venemaa suuremaid kaaliumikaevandusi. Kaevanduse käikulaskmiseks tuleb Acronil veel investeerida vähemalt kaks miljardit dollarit. Acroni kasum oli 2011. aastal pool miljardit eurot. Läänemere ääres oma toodan-

Tänavu sügisel 60 aasta juubelit tähistav Venemaa ja Iisraeli passiga Kantor ise elab alaliselt ammu Šveitsis. Seal, Genfi järve kaldal asuvas villas hoiab ta muu hulgas oma maailmas unikaalset 20. sajandil Venemaa endise tsaariimpeeriumi alal elanud juudi kunstnike tööde kollektsiooni. Vene juhtiva ärilehe Vedomosti andmeil kontrollib Kantor Briti Neitsisaartel registreeritud fir-

Näiteks Sillamäe valis Acron terminali asukohaks lihtsama bürokraatia tõttu.

gu ekspordiks sadamaid otsinud Acron alustas Muugal asuva kuivväetiste terminali DBT-ga läbirääkimisi 1997. aastal, meenutab DBT juht Vladimir Volohhonski. Peagi hakkasidki Acroni kaubad soomlaste Kotka sadama asemel liikuma Muuga kaudu. 2008. aastal ostis Acron 50% DBT-st ja aasta hiljem ka ülejäänud osaluse. Kuna DBT oli ja on üks Kesk- ja Ida-Euroopa tänapäevasemaid terminale, siis oletas Venemaa transpordiuudistele spetsialiseerunud ajaleht Gudok kolm aastat tagasi, et Acron võis maksta terminali eest Eesti ärimeestele sadu miljoneid dollareid.

Erandlik seos Eestiga Samal ajal DBT ostmisega ehitas Acron vedelväetiste veoks täiesti uue terminali Tiit Vähi juurde Sillamäe sadamasse. Sealset terminali juhib Vladimir Volohhonski poeg. „Acron on investeerinud Muuga ja Sillamäe sadamasse ning selle kaudu paljudesse Eesti ehitus-, transpordi- ja logistikafirmadesse paarsada miljonit eurot, mis tähendab ka sadade uute töökoh-

SINU KINDEL PARTNER FIRMAMAJANDUSES • • • • • •

Likvideerimine Pankrotimenetlus Firmade ost-müük Konsultatsioonid Saneerimine Juhatuse liikme rent

Eesti kaotab asukohaeelist •• Kahjuks, nendib äsja presidenilt Valgetähe IV klass pälvinud Vladimir Volohhonski, on viimastel aastatel Eesti sadamate eelised läinud kaotsi. Peamiselt on see tema sõnul seotud eksitava retoorikaga, et Eestile pole üldse transiiti vaja või siis pole vaja Vene transiiti. „See on äärmuslik eksimus!“ väidab DBT juht. „Meie riigis on olemas vaid Eesti transiit, mis aitab kaasa Lääne ning Ida majandus- ja kaubandussuhete arengule ning mis on ülioluline Eesti majanduse arengule. Lisades siia juurde investeeringute kaitse sisulise puudumise Eestis, meie riiklike tariifide ja tasude läbimõtlemata süsteemi ning eriti ettearvamatuse selle süsteemi muutmisel, siis ongi arusaadav, miks Eesti transpordikoridor on kaotanud oma eelised võrreldes mitte ainult Vene, vaid ka Läti, Leedu ja Soome sadamatega.“ •• Tallinna sadama kaubakäive kukkus eelmisel aastal viiendiku võrra, samal ajal kui suurimad konkurendid Riia ja Ventspils kokku kasvasid pea kümnendiku võrra.

tade loomist,” kinnitab Vladimir Volohhonski Ärilehele. 2009. aasta aastaaruande järgi hindas Acron oma Eesti vara väärtuseks 4,3 miljardit rubla ehk ligi 110 miljonit eurot. See oli siis 5% kõigist Acroni aktivatest. Acronil on oma terminal ka Venemaa Kaliningradi sadamas, aga lõviosa toodangut ekspordivad nad välismaale ikkagi just Muuga ja Sillamäe sadama kaudu. Tegemist on huvitava erandiga, sest enamik Vene suurfirmasid on viimastel aastatel saanud Kremlilt selge suunise suunata oma kaupu Venemaa sadamate, eelkõige UstLuga suursadama kaudu. „Iga kaubaomanik valib oma kauba saatmiseks logistiliselt kõige parema teekonna, kus on igas mõttes parimad ja professionaalseimad teenused,” põhjendab Volohhonski Acroni Eesti-valikut. „Ju siis nende kriteeriumide alusel me olime kõige ahvatlevamad.” Näiteks Sillamäe valis Acron omal ajal terminali asukohaks lihtsama bürokraatia tõttu. Sillamäe terminali projekti sai Acron kooskõlastatud poole aastaga, samal ajal kui Ust-Lugas oleks neil selleks kulunud mitu aastat. 1

19. ja 26. veebruar AVALIK ESINEMINE. RÄÄGI JA SÄRA! 20.-21. veebruar LÄBIRÄÄKIMISED JA LEPINGUD VÄLISKAUBANDUSES 06. märts ARENGUVESTLUSED 12. märts INCOTERMS 2010 – ASENDAMATU TÖÖRIIST (VÄLIS)KAUBANDUSES JA LOGISTIKAS 13. märts AKREDITIIVI REEGLID JA ARVELDUSED VÄLISKAUBANDUSES

Tornimäe 5 Tallinn 10145 Telefon: +372 56301170 Email: info@likvideerimine.org Skype: balticinvestments

14. märts ENESEJUHTIMINE PINGETEROHKEL AJAL 19.-20. märts FINANTSKURSUS – KULUARVESTUS, EELARVESTAMINE

13. veebruar 2013  17


Kildagaasi mõju jõuab Eestisse

Liivakivi Maapind Tavaline maagaas

tänu kildagaasi tehnoloogia arengule on uSa-s gaasi hind tarbijale võrreldes muu maailmaga mitu korda soodsam.

Alvar Soesoo ttÜ geoloogia instituudi professor

V

iimastel aastatel on Eestiski aeg-ajalt tõsiselt räägitud kildagaasist. Tihti on sõna võtnud inimesed, kes on geoloogilistest teadustest suhteliselt kaugel ja mõnedes ringkondades ilmselt arvatakse siiani, et see uus energialiik võib olla ka Eestimaa tulevik. Kindlasti on Eesti praegu ja ka tulevikus eeskätt gaasihinna kaudu mõjutatud kildagaasist, mida toodetakse kusagil mujal. Kas aga meie maapõu peidab seda energeetilise toorme imet, on asi omaette. Selle mittekonventsionaalse gaasi majanduslik efekt on selgelt näha suurima tootja – USA gaasitarbija järgi. Nimelt maksab USA tarbija gaasi eest üle kolme korra vähem, kui makstakse Euroopas, ja üle nelja korra vähem kui Aasias. Teiste sõnadega, USA elanikust gaasitarbija hoiab 2013. aastal oma kodukuludelt kokku umbes 75 miljardi dollari jagu, tööstustarbija ligi 50 miljardit dollarit. Kui 2000. aastal moodustas kildagaas umbes 1% kogu USA gaasitootmisest, siis 2010. aastal oli see juba üle 20% ja oletatakse, et 2035. aastaks moodustab kildagaas 45–50% kogu USA gaasitoodangust. Need kõik on suured arvud ja me ei tea praegu isegi, mida selline tulevik tähendab. Mitmed suurpangad ja investorid kahtlustavad Ameerika kildagaasi äris mulli, keskkonnakaitsjad kardavad seni varjul olnud negatiivseid mõjusid nii loodus- kui ka inimkeskkonna18  13. veebruar 2013

le. Teiselt poolt on selge, et söejaamade asendamine gaasijaamadega vähendab atmosfääri reostumist. Igatahes praegu on USA maailma suurim gaasitootja! See mõjutab maailmas väljakujunenud tasakaalu ja on ärritanud nii Hiinat kui ka Venemaad. Euroopas ei ole kildagaasi uuringud Ameerikaga võrreldes eriti kaugele jõudnud. Mitu riiki juba kasutavad seda ressurssi (Poola, Rootsi), aga suuremat indu asjale laialt läheneda ei paista. 2009. aastal käivitus GASH projekt, mis suuresti toetudes suurtele naftakompaniidele (Statoil, ExxonMobil, Gas de France SUEZ, Wintershall, Vermilion Energy, Marathon Oil, Total, Repsol, Schlumberger jt), osaliselt ka akadeemilisele teadusele ja geoloogiateenistustele, võttis eesmärgiks luua Euroopa mustade kiltade andmebaasi. Lubatud andmebaas on ilmselt vaid „ametialaseks kasutamiseks” ja meie teadlastel ei ole võimalik hinnata selle õigsust ja võimalikku tulevikupotentsiaali. Küll aga on nii rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) kui ka Euroopa allikatest massimeediasse levinud infot, kus Eesti ala on kaardil joonistatud kõrge potentsiaaliga kildagaasi alana. Reaalsus on aga see, et palju Ameerika kogemust on erafirmade kaudu Euroopas juba rakendunud (Poola, Rootsi) ja mitmed Euroopas baseeruvad gaasi- ja naftafirmad pumpavad kildagaasi Ameerikas.

Kuidas asi meil tegelikult on? Geoloogid teavad, et meil on tõesti kaks settekivimikihti, mis sisaldavad piisavalt orgaanilist ainet: meie põlevkivi kukersiit ja selle all graptoliit-argilliit (vana nimega diktüoneemakilt). Põlevkivi küll vaevalt keegi tahaks maa all lõhkuma hakata – seda kindlasti ei lubaks meie praegused soojuse- ja õlitootjad, aga samuti kaine mõistus. Diktüoneemakilt on nii halva kuulsusega, et viimase kümne

aasta jooksul ei ole keskkonnaministeerium välja andnud isegi geoloogilise uuringu luba selle kivimi metallide uurimiseks, rääkimata võimalikust kaevandamisest. Samuti paiknevad need kivimid mõne meetri kuni ligi saja meetri sügavusel, mis ei ole nn õige sügavus kildagaasist rääkimiseks. Isegi kui Eesti oli kunagi, ütleme näiteks 300–200 miljonit aastat tagasi, kaetud palju paksema settekivimite kihiga, jäi seda suure tõenäosusega ikka väheks, et rahuldada temperatuuri ja rõhu tingimusi, mida on vaja gaasi loodusliku „tootmise” aktiveerimiseks. Maailma „magusad” kildagaasi alad asuvad 2–4 kilomeetri sügavusel.

Euroopas ei ole kildagaasi uuringud Ameerikaga võrreldes kaugele jõudnud. Teiselt poolt, kui me mingil põhjusel otsustaksime siiski katsetada, mis saaks siis meie põhjaveest? Hüdrokillustamine looks võimsa lõhede võrgustiku, mis ühendaks peaaegu kõik põhjaveehorisondid (lademed). Me looksime hea aluse kogu põhjavee reostamiseks. Ja mille nimel? Ometi jooksis selle aasta aprillis pressist läbi teade, et keskkonnaministeerium on saatnud riigikantseleisse kirja ja teinud ettepaneku uurida Eestis kildagaasi ammutamise võimalusi. Teadlased saavad seda võtta kui hilinenud aprillinalja. Kuid tõsi on see, et Eestimaa ressursid vajavad uurimist ja väikseimgi initsiatiiv riigi poolt oleks kahtlemata väga loomulik. Eeskätt vajaks selgitamist kasvõi pikka aega teadaolevad gaasiilmingud Põhja-Eestis ja Soome lahe saartel, aga kindlasti ka meie sügavamate kihtide metallipotentsiaal. Sellisesse uuringusse peaks iga jätkusuutlik riik panustama. 1

Kuidas kildagaas kätte saada? ••Milliseid ohte kätkeb kildagaasi tootmise protsess? Hiljutised uuringud on näidanud, et lõhustatava kivimi ja põhjaveehorisondi vahele oleks soovitatav jätta vähemasti 600 meetri laiune tsoon, et hoida ära põhjavee võimalikku reostumist. ••Settekivimi hüdrokillustamine 2 või 3 km sügavusel ei tohiks kahjustada maapinnalähedasi veehorisonte. Enamik kildagaasi selliselt sügavuselt toodetaksegi. ••Muidugi võib puurimis- ja pumpamistööde käigus sattuda põhjavette raskemetalle või metaani, mis vee kvaliteeti rikub ja mõnel juhul on muutnud selle joomiskõlbmatuks.

••Kuna hüdrokillustamine toimub

suure rõhu all, võib kivimi pragunemine esile kutsuda ka väiksemaid maavärinaid. ••Selliseid värinaid on arvukalt registreeritud nii USA-s kui ka Kanadas. Kõik see on kutsunud esile keskkonnaaktivistide vastuseisu. ••Mõned riigid, näiteks Prantsusmaa on hüdrokillustamise meetodi oma territooriumil isegi ajutiselt keelustanud. ••Järjest suurema tähelepanu all on ka puurauku pumbatavad keemilised ühendid. ••Teiselt poolt on selge, et söejaamade asendamine gaasijaamadega vähendab atmosfääri reostumist.


aapind

Orgaanikat/gaasi sisaldav kilt Vähese läbilaskvusega kiht

Nafta Liivakiviga seotud „surugaas”

Sõelasunditega seotud metaan

Tavaline, naftaga seotud maagaas

Mida tähendab ning kätkeb endas mõiste kildagaas? Kildagaasil lai tõlgendus

••Tihti on meil ka mõistega sega-

dust, vahel pakutakse selle alla gaasi, mis eraldub põlevkivi termilisel töötlemisel, vahel räägitakse selles kategoorias isegi tänapäeva biogaasist. ••Bioloogiaga on sellel gaasi tüübil muidugi otsene side olemas, iidsete geoloogiliste protsesside kaudu. Igasugune orgaanikat ehk iidse elusaine jälgi sisaldav settekivim sisaldab gaasi, mis on kivimis toimuvate keerukate keemiliste protsesside resultaat. ••Kui settekivim on hea gaasijuhtivusega, saab gaas akumuleeruda suure poorsusega kivimikihtides sügaval maakoores. Kõik kivimid aga ei ole piisava juhtivusega/läbilaskvusega ning gaasimolekulid jäävad seetõttu kivimisse lõksu. ••Seda tüüpi gaasi esinemist settekivimites nimetatakse mittekonventsionaalseks ja peale kildagaasi räägitakse veel „surugaasist” (tight gas) ja söelasunditega seotud „söemetaanist”.

Vaidlus mõiste üle

••Terminoloogiliselt võib vaiel-

da kildagaasi nimetuse üle. Kuna tegemist on mudakivi ja/või väga peeneteralise settekivimiga, oleks ehk õigem tarvitada mõistet argilliitgaas. ••Teiselt poolt on eesti keeles kildagaas juba juurdunud ja las see mõiste siis elab oma elu edasi. Nii või teisiti, et kätte saada settekivimisse „lukustatud” gaasi, on kivimit vaja sundida pragunema, mis viiks kivimis peente lõhede ja lõhesüsteemide tekkeni. Mööda selliseid lõhesid pääsekski gaas liikuma ja seda oleks võimalik maapinnal kokku koguda. ••Maa all kivimi pragundamise võimalused on suhteliselt piiratud. Tavapäraselt puuritakse vertikaalne puurauk huvipakkuva settekivimikihi sisse, edasi jätkatak-

se juba puurimist horisontaalselt, piki huvipakkuvat kihti. Kui horisontaalne puurauk vajaliku „pikkusega” valmis, algabki kivimi lõhustamine-pragustamine. Seda tehakse kõrge rõhu all vee, liiva ja kemikaalide segu maa alla pumpamisega. ••Protsessi nimetatakse hüdrokillustamiseks ehk hüdrolõhustamiseks. Kogu see protsess nõuab tohutus koguses vett (aga ka peeneteralist liiva, mis hoiab tekkinud lõhesid sulgumast, ja peale selle kemikaale). ••Veekogus sõltub muidugi puuraugu sügavusest ja sellest, mitu horisontaalset puurauku on tsentraalse vertikaalse puurauguga ühendatud.

Suur veekulu

••Hinnanguliselt jääb keskmise

USA kildagaasi puuraugu veetarve 20 000–60 000 kuupmeetri vahemikku, see on siis 8–24 täismõõtmetes olümpiaujula täit vett! Selline kogus tarbitakse tavaliselt ära mõne nädalaga ja protsessi korratakse kuni 20 aasta jooksul. ••Kujutame nüüd ette kumulatiivset veetarbimist juhul, kui meil on piirkonnas näiteks 20 puurauku! Pennsylvania osariigi kildagaasi maardla puuraukude arv kasvas 2007. aasta 60-lt 2011. aastaks 1920-ni. See suurendas veetarbimist sadu kordi. ••New Brunswiki on kavas gaasi tootmiseks puurida 1000 puurauku, arvestuslik veekulu suhteliselt väiksel maa-alal oleks 60 miljonit kuupmeetrit. ••Võrdluseks: Tallinna aastane põhjavee tarbimine on suurusjärgus 3,65 miljonit kuupmeetrit. Kasutatud, puuraugust tagasi tulev vesi tuleb pealegi ka puhastada, vee korduvkasutamine on suhteliselt kallis. ••Ei tule ka kildagaas odavalt ja väheste eelnevate insvesteeringutega.

21. veebruaril 2013 Tallinnas

UUT JA OLULIST TSIVIILKOHTUMENETLUSES Osavõtutasu 115 € + km.

27. veebruaril 2013 Tallinnas

EHITUSLEPINGUTE JA PROJEKTEERIMISLEPINGUTEGA SEOTUD TÜÜPILISED VAIDLUSED NING NõUANDED, KUIDAS NEID VÄLTIDA

Urmas Volens, Kristjan Tamm (Advokaadibüroo Sorainen) Osavõtutasu 124 € + km

14. märtsil 2013 Tallinnas

TEABEPÄEV TEHNOVõRKUDE TALUMISEST, SERVITUUTIDEST, SUNDVALDUSE SEADMISEST, OMANDIST JA VALDUSEST Priidu Pärna (Tallinna notar) Osavõtutasu 119 € + km Hinnasoodustused!

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

13. veebruar 2013  19


Vesinikuautode järgmine põ teadlaste ja poliitikute eelmise kümnendi ennustus, et 2013. aastal on vesinikuautod tavakasutuses, osutus soovunelmaks. Nüüd üritavad neli autotootjat koos nelja Põhjamaaga vesinikuautole taas elu sisse puhuda.

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

E

rinevalt naftast leidub maailmas vesinikku palju, rohkuselt on vesinik Maal kolmas element. Vastav kütuseelementki leiutati varem kui sisepõlemismootor, 1839. aastal, ja NASA on kasutanud seda kosmoselaevadel elektri ja joogivee saamiseks 1950. aastatest alates. Võiks ju arvata, et kui suur osa autotootjaid, ülikoole ja teadusasutusi on kõikjal maailmas,

sealhulgas Eestis, tegelenud nii kaua kütuseelementide arendamisega ja võtnud katsekasutusse tuhatkond vesinikuautot, peaks saavutatu jõudma ükskord ka tavatarbijani. Siiani nimetatakse vesinikku aga endiselt tulevikuenergiaks. Lubadused ja tegelikkus ei lähe selles vallas kuidagi kokku. Näiteks seadis vesinikutehnoloogia rakendamise oma prioriteediks Island, kes ühena esimestest võttis kasutusele kütuseelementidega töötavad bussid. Nüüdseks on vesinikul töötavad ühissõidukid lõpetanud teekonna prügimäel ja muuseumis. California osariigi eelmine kuberner Arnold Schwarzenegger lubas selleks kümnendiks toimivat vesinikukiirteed koos 200 tanklaga. Praegu on Californias vaid 36 vesinikutanklat, neist avalikus kasutuses kõigest kaheksa. Euroopa suurimas autoriigis Saksamaal on 15 sellist tanklat. Vesinikuautodega suurelt alustanud BMW ja Volkswagen on pannud need projektid kalevi alla. Mercedes,

kes tutvustas 1994. aastal maailma esimest kütuseelemendiga töötavat autot, ehitas 15 aastat veidra kujuga topeltpõhjaga A-klassi mudelit, et kahe põranda vahele hakkab kohe-kohe olema kütuseelemendi moodul. Üle saja sellise A- ja B-klassi Mercedese on aastate jooksul olnud ka katsekasutuses ja mõnega on isegi ümber maailma sõidetud. Kuid eelmisel aastal tegi MB A-klassist lõpuks ikkagi tavalise põhjaga traditsioonilise sõiduauto.

Vesinikutehnoloogia eelised Peale selle, et vesinik ei lõpe maailmas otsa, võtab sellega tankimine sama vähe aega kui bensiiniga ja ühe paagitäiega saab läbida keskmiselt 500 kilomeetrit. Elektriauto jaoks on see praegu püüdmata unistus. Pealegi ei saasta kütuseelemendiga töötav auto sõites mitte grammigi õhku. Kuid ikkagi on autotootjate pilgud pööratud pigem pistikhübriidide, elektriautode ja eelkõige senisest säästlikumate sisepõlemismootorite arendamisele. Põhjus on selles, et meie oskused ei vasta endiselt seatud eesmärkidele ning vesiniku ja kütuseelementide ja muu sellega kaasneva tehnoloogia tootmine on ikka veel ülimalt kallis, energiamahukas ja keskkonda saastav. Efektiivsuselt, tasuvuselt ja keskkonnasäästvuselt ei

suuda see ligilähedaseltki võistelda bensiini- ja diiselmootoritega ega akudelt energiat ammutavate elektrimootoritega.

Neli lahendamata probleemi Esmalt tuleks leida lahendus, kuidas toota vesinikku energia- ja keskkonnasäästlikult. Siis võiks seda pea piiramatult valmistada näiteks mereveest. Praegu toodetakse vesinikku, kulutades fossiilsete kütuste põletamisest saadud energiat. Levinumad on maagaasi, söe ja põlevkivi põletamine. Seeläbi vabanevat süsinikdioksiidi võivad kütuseelementidega autod toota isegi rohkem kui sisepõlemismootoriga sõidukid, hoolimata sellest, et summuti torust väljub puhas veeaur. Et toota vesi-

Loodud on esimesed 48 paneelist koosneva päikesepatareiga vesinikutanklad. nikku puhtalt ja suurtes kogustes, tuleks vee elektrolüüsiks kasutada taastuvenergiat, kuid see on kallis ja eeldab näiteks väga paljude tuuleparkide rajamist. Ka vesinikku transportida on väga kulukas ja energiamahukas, sest vesinik on kergesti lenduv, süttiv, tuleja plahvatusohtlik. Tõsi, on toimunud positiivne areng. Loodud on juba esimesed vesinikutanklad, kus 48 paneelist koosneva päikesepatareiga toodetakse kohapeal vesinikku. Teine lahendamist vajav probleem on suured energiakaod alates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuseelementide vähese efektiivsuseni. Ainult 24% vesiniku tootmiseks kulutatud energiast läheb autokütusena

Elektrimootor

Liitium-ioonaku

Vesinikupaak

Kütuseelement Vesinikumoodul

20  13. veebruar 2013

Õhumoodul


põlvkond jõuab ka tarbijani asja ette, samal ajal kui akutoitega elektriautodel ja -hübriididel kasutatakse ära 69% energiast. Suurbritannia transpordiministeeriumi paari aasta tagusest analüüsist selgub, et kui saareriik läheks täielikult üle akutoitega elektriautodele, suureneks elektritarbimine 16%. Vesinikku tarbivate kütuseelementidega autodele üleminek aga enam kui kahekordistaks energiatarbimist. Kõige rohkem takistab kütuseelementidega töötavate autode massilist kasutuselevõttu selle tehnoloogia kõrge hind. Kulude vähendamiseks on vaja uut läbimurret. Kütuseelemendiga auto tööpõhimõte on iseenesest lihtne: vesiniku ja hapniku ühinedes tekib vesi ja selle lisasaadusena elekter, mis suunatakse elektrimootorisse. Hapnik ja vesinik vajavad liitumiseks katalüsaatorit ning selleks kasutatakse väga kallist ja haruldast plaatina. Väärismetalli kulub umbes 100 grammi, mille väärtus on umbes 5000 eurot. Kui maailm läheb täielikult üle kütuseelemendiga autodele, oleks seda väärismetalli sõidukite aastase tootmismahu jaoks tarvis 30 korda rohkem, kui plaatinat aastas kaevandatakse. Plaatina

varu aga ammenduks 15 aastaga. Plaatinat kaevandatakse maailmas üldse ainult viies kohas. Seega tuleks plaatina kogust kütuseelemendis tunduvalt vähendada või veelgi parem, asendada see mõne muu kättesaadavama ja odavama materjaliga. Ka kütuseelemendi poolusi eraldav membraan on valmistatud kallitest materjalidest. Toyota on väidetavalt suutnud plaatina osakaalu katalüsaatoris juba pea poole võrra vähendada, asendades selle osalt muude väärismetallidega. Ja neljas lahendamist vajav ülesanne on taristu – vesinikutanklate võrgustik maailmas peaaegu puudub.

Vesinikuautol soolane hind Seni on vesinikuauto tarbijale kõige lähemale toonud Honda, kes on viimasel paaril aastal rentinud USA-s Californias ja Jaapanis ligi paarisada kütuseelemendiga autot FCX Clarity. See auto on rohkem kui paarikümne aasta arendustöö tulemus. Honda võimaldab seda Mercedes E-klassi ja BMW 5. seeria mõõtu ja luksust pakkuvat esimest seeriatoodetud vesinikuautot rentida valitud seltskonnal umbes 600 dollari eest. Ega seda keegi osta tahaks-

ki, sest kalli tehnoloogia tõttu on auto omahind miljon eurot. Euroopas on neid isendeid vaid kaks – Saksamaal, mõeldud promoüritusteks. Üle kahe aasta tagasi käisid need promotuuril isegi Saaremaal, kus kirjutanugi neid proovida sai. Auto sõitis nagu tavaline sisepõlemismootoriga sedaan, ainult et peaaegu hääletult ja ilma heitgaasideta nagu elektriauto. Auto kütuseelement oli Honda esimesest prototüübist 2,5 korda väiksem ja kolm korda kergem. Sõiduk ise oli kolmandiku võimsam ja suutis ühe tankimisega läbida 40% pikema vahemaa ehk 460 kilomeetrit. Kahe aasta pärast peaks nägema ilmavalgust FCX Clarity järgmine põlvkond. Honda on peale Hyundai, Toyota ja Nissani üks neljast autotootjast, kes allkirjastasid mullu sügisel Kopenhaagenis Norra, Islandi, Rootsi ja Taani riiklike ja eraorganisatsioonidega vesinikuautonduse arendamise ühiskavatsuste protokolli. Selle kokkuleppe järgi ehitatakse aastail 2014–2017 neisse nelja Põhjala riiki vesinikutanklate võrgustik ja nimetatud autotootjad lubavad omalt poolt toota piisavalt kütuseelemendiga sõidukeid.

Iga päev 12 - 16 Päevapitsa

5€

Juhtrolli hakkab võtma Korea autotootja Hyundai, kes alustas detsembris juba vesinikauto ix35 Fuel Cell tootmist, kavatsedes neid järgmise kahe aasta jooksul valmistada tuhat tükki. Pärast tootmise katseperioodi on alates 2015. aastast kavas valmistada juba kuni 10 000 samalaadset sõidukit. Hyundai väitel on auto omadused võrreldavad täiesti tavalise bensiinimootori-

Toyota on aga juba lubanud langetada kütuseelemendiga autode kõrget hinda. ga ix35-ga. Tankimiseks kulub vaid mõni minut, auto kiirendab sajakilomeetrise tunnikiiruseni 12,5 sekundiga ja tippkiirus on 160 km/h. Ühe tankimisega saab sõita kuni 588 kilomeetrit, kuid sõiduki saastekogus on seejuures 0 g/km. Teised projektis osalevad tootjad ning ka General Motors ja Mercedes-Benz plaanivad tuua oma esimesed vesinikuautod turule 2015. aastal. Viimati nimetatu valmistab küll juba väikesee-

rias mudelit B-klass F-Cell. Pole veel teada, milliseks kujuneb nende autode hind. Kindlasti mitte odavaks. Seetõttu nähakse peamisi ostjaid kohalikes omavalitsustes, kes neid puhtama õhu nimel kasutama hakkavad. Toyota on aga juba lubanud langetada kütuseelemendiga autode kõrget hinda 2015. aastaks 50 000 dollarini. Analüütikud arvavadki, et vesinikuautode propageerimiseks hakatakse neid müüma kõvasti alla omahinna, nii nagu tegi Toyota 1997. aastal esimese hübriidautoga Prius. Kui viis aastat hiljem jõudis turule järgmine versioon, olid selle tootmiskulud juba 70% väiksemad. Alles kolmanda sugupõlve tulekuga 2009. aastal saadi tootmiskulusid veelgi poole võrra vähendada ja Toyota hakkas Priuselt kasumit teenima. Kui leitakse plaatinale odavam alternatiiv, jõuavad ka kütuseelementidega vesinikuautod massidesse. USA energiaagentuur ennustab, et viie aasta pärast on maailmas 305 000 kütuseelemendiga autot ja järgmise aastakümne alguseks kaks miljonit. Aeg näitab, kas uus ennustus peab paika. 1

Pitsa, mis muudab unelmad tegelikkuseks! Rohke

KATTETÄIDISEGA!

Väga

Kesklinna pitseerias pakume lisaks suussulavatele pannipitsadele ja hubasele atmosfäärile ka suppe, salateid, pannkooke ja praade. Mustamäel avatud terrass. Vaata ka: www.tiinapizza.ee või www.facebook.com/tiinapizza.ee

MAITSVAD!

15 aastat VÕIMALUS TELLIDA INTERNETIST WWW.TIINAPIZZA.EE

PITSAMEISTREID!

Tiina Pizza Kesklinn: Liivalaia 27/Kentmanni 21 6 467 505 ja 5686 8686 E-R: 11:00–23:00 L-P: 12:00–23:00

Tiina Pizza Mustamäe: Mustamäe tee 39, Tallinn 6 727 212 ja 51 54 333 E-T: 10:00–23:00 K-R: 10:00–05.00 L: 12:00–05:00, P: 12:00–23:00

13. veebruar 2013  21


5487

Tallinna börsile iseloomulik haigus levib kogu maailmas

B e

NASDAQ OMX (USA) London NYSE Euronext (USA) Tokyo Austraalia Varssavi

k roo h te tat n N bör

4113

kok et uue

3649

2824 2626

Börsiettevõtete põud vaevab paljusid euroopa ja maailma riikide börse. erandiks on Poolas Varssavi ja hiinas Shenzheni börs

Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee

I

ga Ärilehe lugeja teab, et Tallinna börsile pole viimased aastad olnud rõõmsad. Mitte börsiindeksi liikumise pärast – see on pooleteise aastaga üle 30% tõusnud –, vaid suurte börsiettevõtete vähesuse ja puuduva likviidsuse pärast. Vähem teatakse võib-olla seda, et sarnane mure vaevab Euroopas ja Ameerikas paljusid börse. Viimase 15 aastaga on börsiettevõtete arv NASDAQ-il ligi poole võrra vähenenud ja New Yorgi börsil kümnendiku. Euroopas algas kahanemine hiljem: Londoni börsil, Deutsche Börsel ja Euronextil on noteeritud ettevõtete arve viimase viie aastaga umbes kümne protsendi võrra vähenenud. Vaid Varssavi börs on teinud tähelennu, kasvades 1992. aasta 15 aktsiaga börsist 867 aktsiaga börsiks 2012. aasta lõpus. Ja Hiinas on tormiliselt laienenud Shenzheni börs. Esimene ja kõige konkreetsem asi, mille kaela börsirahastamise populaarsuse kahanemise ajada saab, on kulud. Börsile minemine ja börsil olemine on kallis lõbu (vt kõrvallugu). Lehmani-järgsetel aastatel (alates 2008. aasta lõpust) on IPO-turg reeg22  13. veebruar 2013

lina olnud nõrk või täiesti välja surnud. Emissiooni õnnestumise (vähe)tõenäosust arvestades on selge, miks paljud ei ole raatsinud IPO ettevalmistuskulutusi teha. Seda enam, et osal juhtudel on börsilt raha hankimise alternatiiviks olnud erakapitalifondid, mis on praegu suurema rahastamisvõimega kui 1990-ndatel. Ent USA-s, riigis, kus börsiettevõtted, millesse rahvas saab investeerida ja rikastuda, on olnud üks sealse kapitalismi suurimaid müügiargumente, oli börsifirmade arv olnud languses juba enne viimaseid finantskriise. Miks?

Põhjus, miks börsirahastamise populaarsus kahaneb, on sellega seotud kulud. Rossi ärikolledži professor Gerald F. Davis pöördub selle selgitamiseks oma vastavateemalises uuringus 1980. aastatesse. Tollal tegi president Ronald Reagani administratsioon mitmeid seadusandlikke muudatusi, mis andsid aktsionäridele võimu juurde – piirangute lõhkumine vaenulike ülevõtmiste teelt, tööandja pensioniplaanide soodustamine (mis pani miljonid inimesed investeerima investeerimisfondidesse). Kui 1960-ndatel ja 1970-ndatel oli areng toimunud hiidkorporatsioonide suunas, kus aktsionärid teiste huvigruppidega võrd-

ne jõud, siis nimetatud muudatused tõstsid aktsionärid teistest võrdsemaks huvigrupiks. Valitsema hakkas kontseptsioon, mille järgi juhtkonna üks ja ainus ülesanne on firma väärtuse maksimeerimine aktsionäride jaoks. Börsiettevõtete juhid on seetõttu tundnud kasvavat survet hoolitseda aktsiahinna tõusu eest, vastasel juhul ähvardab neid vallandamine. Nõudmine luua aktsionäridele väärtust pani järjest rohkemad juhid ja teised insaiderid tundma, et börsil olek on rohkem tüliks kui kasuks. Börsiettevõtteid puudutavad regulatsioonid on muutunud järjest ulatuslikumaks ning sund vastata aktsionäride soovile näha aina kõrgemat aktsiahinda teeb pikaajaliste strateegiate elluviimise keerukaks. Ka 2000. aastate alguses aset leidnud skandaalide – Enroni, WorldComi pettused – sügavamaks põhjuseks peab osa liiga tugevat nõudmist näidata aktsiahinna tõusu. Pärast neid skandaale tehtud seadusandlikud muudatused (Sarbanes-Oxley Act) kasvatasid regulatsioonikulusid veelgi.

2440

2366 2153

1768

1865

1750

1421 1219 1073

216

143 16 1992

1997

2002

Balti riikide börsiettevõtete arv

500

Leedu ja vähemal määral Läti börsiettevõtete arvu mõjutas börsi algusaastail kõvasti erastamine, masserastatud ettevõtted viidi ühtlasi ka börsile, aga n-ö tõelisi börsiettevõtteid enamikust neist ei saanud.

Mõtteviisi muutus Nende muutuste najal on rahandusteaduses jõudu hakanud koguma mõttesuund, mis nimetab viimased 30 aastat valitsenud omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine kontseptsiooni valeks ja soovimatuid tulemusi andvaks. Üks uues suuna eestvedajaid, Cornelli õiguskõrgkooli korporatiiv- ja äriõiguse profes-

2513

400 300

Vilnius

Riia

Tallinn

M lii

21

200 100

1998

2002

2007

2012

19


Börsid ei ole enam moes Börsidel noteeritud ettevõtete arv kasvab küll kogu maailma peale kokku, aga paljudel Ameerika ja Euroopa börsidel on see juba aastaid vähenenud. Ameerikas NASDAQ-il noteeritud ettevõtete arv on 1990. aastatega võrreldes üle kahe korra vähenenud. Languses või seisakus on ka New Yorgi börsi ja enamiku Euroopa börside ettevõtete arv. Maailma börside föderatsiooni liikmesbörsidel kokku on samal ajal noteeritud rohem ettevõtteid kui varem, kasvu taga on uued liikmesbörsid ja peamiselt Aasia.

3307 3069

2767 2577 2414 2304 2056

1998

••Säärase pealkirjaga analüüsi

andis möödunud sügisel välja nõustamisfirma PwC. Peaaegu pooled uuringu raames küsitletud viimasel paaril aastal börsile läinud USA ettevõtete finantsjuhid ütlesid, et börsilemineku ühekordsed kulud ületasid nende ootusi. Ligi üheksa ettevõtet kümnest märkis, et nende ühekordsed kulud ületasid miljon dollarit. ••Esmase avaliku aktsiapakkumise (IPO) korraldajale maksavad USA ettevõtted 5–7 protsenti emissioni mahust. Üle 300 miljoni dollariliste emissioonide tegemisel läheb korraldavatele investeerimispankadele veidi üle 5%, alla 100 miljoni dollarilistel ligi 7%. ••Lisaks sellele kulus keskmisel USA IPO-ettevõttel otseselt IPO-ga seotud ja IPO-tuludest makstavateks juriidilisteks, raamatupidamis-, trüki ja tutvustusturnee kuludeks 3,7 miljonit dollarit. Lisaks tuleb teha mitmesuguseid organisatsioonilisi kulusid ettevõtte juriidiliseks ümberkorraldamiseks, hindamisraportitele, finantsaruandlusele – keskmise ettevõtte puhul rohkem kui miljon dollarit. ••Börsil olekuga kaasnevad ühekordsed sisekontrollisüsteemi, finantsarvestussüsteemi ja uue motivatsioonisüsteemi rakendamise kulud. Keskmise USA ettevõtte puhul tähendab see tavaliselt kokku ligi miljonit dollarit. Püsikuludena lisandub veel keskmiselt 1,5 miljonit dollarit täiendavale tööjõule finantsarvestuse, sisekontrolli, investorsuhete jmt alal, juriidilise nõustamise ja auditi eest.

sor Lynn Stout väidab mullu avaldatud raamatus „The Shareholder Value Myth”, et aktsionäride rikkuse maksimeermise kontseptsioon paneb ettevõtted lühinägelikult tegutsema, viib tihti investeerimiskatastroofide, juhtimisskandaalide, kurnatud juhtide ja pankrottideni.

Uue raha kogumise viisid Keskendumine aktsionäride rikkuse maksimeerimisele on paremal juhul vale ja halvemal juhul ohtlik, ütlevad Stout ja ta mõttekaaslased. Just suhtumisest, et ettevõtte juhtide ainus sotsiaalne vastutus on aktsionäride kasumi kasvatamine, on nende hinnangul välja kasvanud olukord, kus 80% juhtidest kärbiks kvartalitulemuste täitmise nimel turundus- ja tootearenduskulusid, kuigi see kahjustab ettevõtte pikaajalisi kasvuvõimalusi (seda näitas üks mõne aasta eest korraldatud finantsjuhtide küsitlus). Stout väidab muu hulgas, et aktsionäride väärtuse mantra eelsel ajastul olid ettevõte aktsiad parema tootlusega. Noil ammustel aegadel arvati Ameerikas, et börsiettevõtte eesmärgid on palju laiemad kui ainult aktsionäridele raha teenimine: lisaks ka töötajatele töö säilitamine, klientidele kvaliteetsete toodete tegemine ning panus ühiskonda laiemalt. Seisukoht, et ainult omanike väärtuse maksimeerimisele keskendumine on vale, pole veel kaugeltki ennast peavoolus kin-

nitanud. Küll on aga USA administratsioon tegemas samme, mille eesmärk on regulatsioonikulude vähendamine avalikkuselt kapitali kaasavatele väikeettevõtetele. Mullu kevadel heaks kiidetud JOBS Act (Jumpstart Our Business Startups Act) sätestab rahastamisviiside hulgas koha omakapitali ühisrahastamisele (crowdfunding’ule) ühisrahastusportaalide kaudu kapitali hankimisele. Ettevõtted mahuvad selle suure huviga oodatava regulatsiooni alla juhul, kui nad hangivad mõne säärase portaali kaudu 12-kuulise perioodi jooksul kuni miljon dollarit kapitali.

Tallinna börs vajaks lisaks globaalsele pöördele elule äratamiseks kohalikku ravi. Ühisrahastusportaalid on tegelikult praegugi olemas – tuntuim on ilmselt kickstarter.com, Eestis on hooandja.ee –, aga enamik neist ei ole mõeldud ettevõttele omakapitali hankimiseks, vaid loomeprojektide rahastamiseks. Rahastajad ei saa seal tasuks mitte osalust projekti tuludes, vaid toote, mis rahastamise toel valmis, pileti kontserdile, mis rahastamise toel korraldati, õiguse anda nimi tegelaskujule filmis, mis rahastamise toel tehti vmt. Katsetamisega, kuidas ühisrahastamise mudel töötab, siis

kui raha andmise taga on rohkem kasumihimu kui heategevuslikud või maailmavaatelised põhjused, on ideest kaugemale jõudnud Hollandi ühisrahastusplatvorm Symbid (www.symbid.com). Skeem on seal selline, et raha paigutatakse ettevõttesse investorite kooperatiivi kaudu, mis moodustatakse investeerida soovinud inimestest – ettevõtte osanikuks saab kooperatiiv, mitte iga investor omaette. Symbidi kaudu on ettevõtjad saanud kõige enam 150 000 eurot, enamasti on summad jäänud 50 000 euro suurusjärku. Rootsis ajab sarnast asja FundedByMe (www.fundedbyme.com), mille kaudu on seni raha saanud paar projekti. Ühisrahastamine kõlab huvitavalt, aga võimalusse hankida selle abil ettevõttele omakapitali suhtuvad paljud asjatundjad skeptiliselt. Laenukapitali ja heategevuse vallas on ühisrahastamisel ilmselt kindlamad perspektiivid kui omakapitali allikana. Ka IPO-d ja börsid jäävad. Ükskord pärast majanduse elavnemist, finantsturgude rahunemist ja regulatsioonide vähendamist võib osutuda, et praegused jutud börside ja börsiettevõtete loojangust olid ennatlikud. Ka Tallinna börsi aitaks säärane globaalne pööre, aga tema vajaks uuele elule äratamiseks lisaks veel kohalikku ravi mõnede suurte riigiettevõtete vähemusosaliste börsile toomise näol. 1

Katastroofilisest pisut parem aasta

••Euroopas tehti 2012. aastal

867

375

2007

2012

Maailma börside föderatsiooni liikmesbörsid kokku

i-

12

2339

2297

Börsile mineku ja seal olemise kulud võivad üllatada

44 470

37 385

46 332

32 251 21 357

1992

1997

2002

2007

2012

esmaseid avalikke aktsiaemissioone (IPO) ainult napilt rohkem kui katastroofilisel 2009. aastal, aga vähemalt neljas kvartal oli suhteliselt elav ja lootustandev. ••Suurima IPO – 1,3 miljardit eurot – tegi neljandas kvartalis väljaande „ PwC IPO Watch Europe” andmetel Vene telekomifirma MegaFon, mis noteeris oma aktsiad Londoni börsil. Peaaegu sama suure IPO tegi ka Telefonica Deutschland, mis noteeriti Deutsche Börsel. ••Nasdaq OMX Nordicul noteeriti 2012. aastal 12 uut ettevõtet, kuid kõik nad ei saabunud IPO kaudu, vaid näiteks ka paralleelnoteerimise või jagunemise teel. Avalikud aktsiapakkumised tegid viimati Taani e-kaubandusfirma SmartGuy, millele see tõi 16 miljonit eurot, ning Islandi tööstusfirma Eimskipafélag, mille IPOtulem oli 19 miljonit eurot uut kapitali. ••2012. aastal toimus Euroopas kokku 263 IPO-t, millega hangiti 10,9 miljardit eurot. Võrdluseks: kriisieelselt 2007. aastal tehti 771 IPO-t ja saadi kokku 80,4 miljardit eurot.

flaierid

plakatid

visiitkaardid

kalendrid

koopia3.ee

kleebised

voldikud

roll-up stendid

kutsed

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

13. veebruar 2013  23



Ärileht veebruar 2013