__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

№1

K A L A M A J A ,

T A L L I N N

/

Yoko Alender: Olukord on hull

K E V A D

Ok, niisuguse pealkirja panime osalt sellepärast, et torkaks silma ja ajaks ootusärevaks. Samas, kui olukord võib-olla ongi hull, siis intervjuu Yokoga ei vaja tegelikult meeleheitlikku müüki. Sest kes ei teaks Yoko Alenderit, eks ole? Mis sest, et on riigikogu ja erakonna liige ehk poliitik, aga räägib targalt ja huvitavalt. Puhusime natuke juttu Yokoga, mitte küll kui legendaarse laulja tütrega, vaid kui arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eksperdi ning Kalamaja elanikuga. Ja pisut ka kui mitme lapse emaga. Esiteks, et tähistada Kalamaja kogukonnaraamatu ilmumist ja tunda sellest rõõmu, teiseks, et selle taustal veidi Kalamaja enda, aga ka laiemalt linna arengutendentse vaadelda. LK 6

2 0 1 8

Kristjan Lepik: Talendid & Tallinn

Mida targad inimesed peavad linnade puhul kõige tähtsamaks? Vastus: kõige tähtsam kriteerium on isegi üllatav – selleks on puhas keskkond (low pollution). Oleks arvanud, et pigem on tähtsamad madalad kulud, kuid need on teisel kohal. Tähtsuse loetelus on kolmandal kohal madal kuritegevus, mis on ka üsna loogiline prioriteet. Neljandal tolerants – targad ja liikuvad inimesed ei soovi elada madala tolerantsiga paikades. Viiendal kohal on idufirmade keskkond – selle tugevus viitab kogunenud tarkusele ning kapitalile ning seda võib pidada heaks ideedelaboriks uute projektide käivitamisel. Seega lihtsustatult võib öelda, et kui üks linn tahaks ennast tarkadele inimestele huvitavaks teha, siis ta peaks rõhuma just nende viie kriteeriumi arendamisele. LK 4

Volta teeb Kalamaja sisult suureks– First We Take Berlin, Then We Take Manhattan!

Uka-uka, mina prii

Kas oled kuulnud kahvliahvikestest? Need on sellised tegelased, kellele meeldib köögis segada. Segada vanemaid ning segada kokku tainast ja muud toredat. Ja nende väikeste tegelastega käib alati kaasas risk. Jahusajuks. Porgandiplahvatuseks. Ühesõnaga, juhtuma võivad hakata asjad, mida sa kõige vähem ootad. Aga teisiti ei saa, sest ilma võimaluseta köögis kaasa möllata ei teagi väiksekesed muidu, millest toitu tehakse. Kuidas üks või teine asi maitseb ning näeb välja toorelt, kust söök tuleb ja kuidas toit valmib. Kokka, värvi ja joonista koos kahvliahvidega! LK 14

Top of the hip

Kalamaja on peaaegu viis aastat rokkinud Euroopa trendikamate linnaosade turistide hot spot top’ides. Ikka 20 seas! Ruulivad Berliini Kreuzberg, Manchesteri Ancouts ja Varssavi Praga (Polnuc). Ka lõunanaabrite Riia Miera iela’ga võrdluses jääme üldiselt alla, aga lätlastel on ju ka kuulduste järgi jala küljes kuus varvast! Ega midagi, tõmbame oma 7 penikoorma saapad jalga ja – järele. LK 5

Volta (au)sammas lööb jälle särama

Volta on väga energeetiline nimi, ütleb laulja Björk, kes valis selle oma albumi tiitliks. Ilmakuulsa Islandi imelaulja kinnitusel on sel nimel kaalu! Kust lauljatar nime peale tuli, ta ei mäleta – võib-olla oli tal kodus Rootsi kuulus tolmuimeja Volta, Electroluxi toode. Guugeldades aga leidnud Björk patarei leiutanud itaalia teadlase, jõe, veekogu ning riigi Aafrikas, nii et kõik tundus vägev. Miskipärast ei jäänud artistile internetist silma Volta tehas Tallinnas. Volta tehas, aga ka kogu Volta Kvartal on ajalooliselt vägagi oluline ning annab tõesti palju uhkeid nimesid, mida annaks kvartali elavdamiseks kasutada – kas kohvikute vms asutuste nimedena. Kirjamees Arne Ruben on kirjutanud romaani „„Volta“ annab kaeblikku vilet”, mille kangelane on endine Volta tööline, kes seikleb läbi 1905. aasta Vene revolutsiooni, räägib Keskülast, Leninist ja dadaistide liikumisest Šveitsis, Cabaret Voltaire’is, Zürichis. Voltast Voltaire’ini. Nii et kohvik/ööklubi/ kabaree Voltaire võiks kindlasti paikneda tulevikus Volta Kvartalis. Voltaire oli ju suur filosoof ja kohvitarbija (70 tassi päevas!). Ja Volta esimene juht oli ka šveitslane, kui assotsiatsioone otsida! LK 11

Üks draiv ja ägedus

Moelooja Xenia Joost on pärast kolme Aasia-aastat tagasi Tallinnas ja pulbitseb energiast, elurõõmust ja entusiasmist. Sära silmis, näeb disainer, et siin on mitugi asja muutunud paremaks ja loodab, et ühiste jõududega suudame Eesti loomingu lõpuks ka maailma viia. So – no way of stopping that woman now! LK 8

Õhus on Kalamaja

Kalamaja särisev õhk ja mitmekülgne elu köideti kaante vahele. Kalamaja kohest tõusu pealinna kuumemate asumite esiotsa ennustati juba paarikümne aasta eest. Siiski tundub, et siinne õhk on kuumaks köetud just viimase 10 aasta jooksul ning ägedamaid leilisahmakaid on visatud Kalamaja kerisele viimasel paaril aastal.

FOTO: ENDOVER / VOLTA LOFTID / TÕNU TUNNEL

LK 10

Voilà, Volta!

Volta on juba asutamisest peale liitnud oma tegevusse edumeelse, ajakohasema teaduse ja tehnika, samuti tipptegijad koos oskuste ja loovusega. Ka tänase Volta taassünniga, elu- ja ärikvartali kujundamisel on väljakutseks traditsiooni jätkamine, kaasates nüüdisaegseid lahendusi ja tarku tegijaid, et luua parim, kvaliteetseim elu- ja töökeskkond. Kõnelesime Volta Kvartali praegusest seisust ja arendusest selle arhitektide Juhan Kangilaski ja Rauno Mätasega. LK 2


VOLTA KVARTAL

VOILÀ, VOLTA!

VOILÀ, VOLTA! Volta on juba asutamisest peale liitnud oma tegevusse edumeelse, ajakohasema teaduse ja tehnika, samuti tipptegijad koos oskuste ja loovusega.

FOTO: ENDOVER / VOLTA KVARTAL

Ka tänase Volta Kvartali taassünniga, mereäärse elu- ja ärikvartali kujundamisel, on väljakutseks traditsiooni jätkamine, kaasates nüüdisaegseid lahendusi ja tarku tegijaid, et luua parim, kvaliteetseim eluja töökeskkond.

sipelgapesa-sagina, töiste helide ragina ... ning – voilà, korraga astume sisse näidislofti. Vau-efekt on võimas!

Kõnelesime Volta Kvartali praegusest seisust ja arendusest arhitektide Juhan Kangilaski ja Rauno Mätasega. Noored mehed, aga kogemusi kogunud juba kuhjaga: Juhan on koostanud linnaehituslikke visioone suurtele arendusaladele ning transpordi sõlmpunktidele, osalenud näiteks ka Tallinna linnatranspordi tuleviku kavandamise töörühmas. Rauno on aga teeninud leiba Šveitsis luksusmajade ja -korterite projekteerimisega.

Avaneb ligi viie meetri kõrguste lagede ja 100-ruuduse pinnaga korter, mis poolest ruumist muutub kahetasandiliseks – treppi mööda ülemisele korrusele jõudes avaneb vaade magamistoale teise vannitoa ja garderoobiga. Nõukogudeaegne tööstusehitis, millest jäi alles vaid sisekarkass, on saanud uued fassaadid, mis, nagu ka seinad-aknad on kõik tänaste energiatõhususe normide järgi soojapidavad.

FOTO: LAURA NESTOR

FOTO: LAURA NESTOR

Kohtume Juhani ja Raunoga Volta Loftide vilka ehitustandri virvarris ja liigume peagi, kõigil kiivrid peas, neoonkollased ohutusvestid seljas, ettevaatlikult läbi hoone

RAUNO MÄTAS, ARHITEKT, ENDOVER

JUHAN KANGILASKI, ARHITEKT, ENDOVER

VASTAVALT VAJADUSTELE BACK TO EDEN Pärast kerget tutvumistuuri üles-alla, sinna-tänna – sest avarust on kui kosmoses – seame end diivanile istuma. Kuigi tegelikult tahaks veel uudishimutseda, uurida ja kombata. Sest valikus on ka väiksemaid mikro- või mini-lofte 30-ruuduses mõõdus. Aga juba on kuuldavasti ülakorrusel uue omaniku leidnud ka näiteks ca 200-ruudune loft – noh, kui lihtsalt vajad rohkem ruumi! Juhan märgib: „Ülemiste korruste erilahendused on tõesti üsna erilised ... kliendid kasutavad meie „lõuendit”, joonistavad, panevad oma soovid kirja!” See on tänapäevaste vajaduste järgi ehitatud lofttüüpi kortermaja, mis saab meile arhitektidega vesteldes õige pea selgeks.

PAEKIVIBASIILIKA

Volta Kvartali tööstusala taaselustamisel on loodud eeldused erinevate elutegevuste edendamiseks. Kvartali sees saab laiuma avar õueala, park aeglemiseks või erinevate aktiivsemate tegevuste harrastamiseks. Juhan viitab Mikitale, kes määratleb eestlasi mere- ja metsarahva polaarsusega. Ühelt poolt tahaks linlikku vaibi, aga samas meeldib avarus ja rohelus.

Koostööd on tehtud TajuRuumi maastikukujundajatega. „Ega sellist tüüpilist pärnaalleed siia tule,” muigab Juhan, et parki kavandatakse mitmekesist ja mitmekihilist taimekooslust: kõrghaljastuse ja põõsavööndi kõrvale kiviktaimlat ja lilleniitusid. Ja miks mitte näiteks kogukondlikku peenramaad, kus kasvatada ise maitsetaimi või muud rohelist-värvilist. Rauno lisab, et haljastusprojekt on siin „suurejooneline Eesti mõttes, ei teagi teist arendust, kus sellesse nii hoolikalt oleks varem panustatud.“

Looduse tagasitoomine endisele suurtööstusalale ongi üks parajalt „tagasi paradiisiaeda” mõõtu hüpe. Juhan möönab, et „kivises ja betoonises keskkonnas läheb mitmes mõttes monotoonseks”, ja „taimed päästavad palju, toovad elu”, „meie proovime olla siin eesrinnas!”

Kohe kiviga visata on siinsamas ka Kalamaja park ja mereäär. Kaugemale minnes saab looduse kutset tajuda näiteks Paljassaares. 2

Sel aastal valmivat Volta Loftide maja ja kujundatavat suurt pargiala piiritlevad kahest küljest tsaariaegsed paekivihooned. Unikaalsel avara siseruumiga ning Tööstuse tänava poole jääval hoonel on kogu kesköövi ulatuses klaasist katuseaknad. Mõne aasta pärast peaks see suisa basilikaalne hoone muutuma Põhja-Tallinna peamiseks tõmbekohaks. Juhan ütleb võrdluseks, et kui Telliskivi on paljuski pop-up ja väljasolemise stiilis keskus, siis siia tuleb suuresti trendikas keskkond just sisetingimustes. Meie kliimas on alati hea, kui on võimalus vihma ja tuule eest varju leida.


VOLTA KVARTAL

VOILÀ, VOLTA!

BROOKLYN JA BERLIIN

MOBIILSUS JA KOHALOLEK

Arhitektid juhivad Volta Kvartali juures tähelepanu ka laiemale pildile, terviklikule elukeskkonnale. Esialgu haarab argipilk vaid hooneid ja suudab ehk mõista, kuidas saab korda teede-tänavate võrgustik. Ja õueala muutub roheliseks. Juhan ja Rauno rõhutavad aga tekkivat täiesti uut linnaruumikogemust – suurlinnakogemust. Viidates Berliini vaimule ja vaibile. „Mahud on East Londonis või New Yorgis ikka palju suuremad, muidugi,“ räägib Juhan, aga kui Volta Kvartali kõrval saavad valmis ka naaberkvartalid – Noblessner ja kunagi ka Krulli kvartal, otse Volta kõrval Kopli tee ääres, siis võib vast rääkida tõelisest „suurlinnakogemusest” Tallinnas.

Volta Kvartali elukeskkonna üks sihte on iseenesest ka mobiilse liikumisvajaduse vähendamine – sellega, et kohapeal on teenused käe-jala juures. Saab inimlikud vajadused, ajaviitelise osalemise, ostlemise ja seltskondliku olemise ning kokkusaamise teemad kvaliteetselt rahuldatud. Samas võiks Volta Kvartali elustiilikeskus tõmmata inimesi ligi mujaltki linnast – „Volta Kvartalist saab heas mõttes destination, “ ütleb Juhan. „Tänapäeval enam tuimalt ei šopata,” märgib Rauno, et üha enam ostetakse netist. Võimalik, et Voltasse tuleb postkastide asemel uut tüüpi pakiautomaat, kus sees ka külmikud ja termosed.

Volta puhul on oluline see eriline vibe, mis tekib vana ja uue kooslusest. Mainstream linnakeskust ei teki, küll aga tuleb rohkesti disaini ja gurmeed, kultuuri ning kunsti - ja seda nii kehale kui ka vaimule.

FOTO: ENDOVER / VOLTA KVARTAL

FOTO: ENDOVER / VOLTA LOFTID / TÕNU TUNNEL

Ning sky is the limit – Sitsimäel ootab arendust Balti Manufaktuuri tsaariaegne hiigelhoone ja … sealt mäest alla – juba on ju kopp maas ka Kopli liinidel! Ning poolsaarel võiks ida poolgi deindustrialiseerimine jätkuda!

3

Autod on Volta Kvartalis suunatud n-ö maa alla, 0- ja miinuskorrusele, tänavatasandil on kiirem ja ajutine ligipääs. Autoliiklusest ja üldse liikuvusest linnas rääkides on Juhan üsna veendunud, et harjumused lähiaastatel muutuvad. Mugavus ja kiire kohalejõudmine ei ole enam autode pärusmaa: „Inimene mõistab, et ta on mobiilne teistmoodi, ilma isikliku autota – siinse kvartali sihtgrupp tegutseb väärtuspõhisemalt, on keskkonnateadlik ja paindlik.” Liigutakse jala, rattaga, ühistranspordiga, kasutatakse renditeenust. Pole paha, või kuidas?!


TALLINN JA TALENDID

KRISTJAN LEPIK: TALLINN JA TALENDID Tõesti-tõesti, tundub, et linnadel on hing. Midagi sellist nähtamatut, mida on väga raske distantsilt täpselt tajuda. Ei saa piirduda vaid kodus reisiraamatute lugemisega, tuleb kohale minna ning ise linna avastama asuda. Ning nagu inimesedki, on mõned linnad lihtsamini avastatavad ja teine osa keerulisemad pähklid, mille hinge mõistmiseks võib kuluda aastaid.

ILLUSTRATSIOON: POLAAR

Selliselt linnu ja inimesi avastada on mulle alati pööraselt põnev tundunud, kuid veel ühe täiendava kihi sai see huvi juurde seoses Teleporti nimelise idufirmaga.

Ehitasime nimelt andmemudeli, mida maailmas teine keegi ei ole veel suutnud koguda – 300 kihti andmeid 260 linna kohta maailmas. Seda eesmärgiga, et iga inimene saaks nende andmete põhjal leida enda jaoks sobiva linna. Sest me ju sünnime üpris juhuslikult kuhugi!? Kas see on meile kõige sobivam koht? Ei pruugi olla. Andmed linnade kohta paiknevad meil väga erinevates kihtides, sest inimeste soovid ongi väga erinevad – kellele on tähtis majanduskeskkond, kes soovib puhast loodust, kes suurt ja kes väikest linna. Küsitakse isegi ujulate arvu ning mägede või mere läheduse kohta. Otsingute alusel näitavad tulemused, et maailm ongi täis väga erinevaid inimesi – ei ole olemas ühte parimat linna kõigi

jaoks, edetabelid paiknevad väga laial skaalal. Seega näiteks Tallinn ei saa ilmselt kunagi olema kõikide eurooplaste lemmiklinn. Aga kui ta on juba 1% eurooplaste lemmiklinn, siis tähendab see viit miljonit inimest ning see oleks juba väga suur saavutus. Tänaseks on Teleportil juba rohkem kui 350 000 registreeritud kasutajat üle maailma, seega, päris piisava suurusega valim järelduste tegemiseks. Ning kuigi inimeste eelistused on erinevad, näeme teatud väga selgeid seaduspärasusi, mis aitavad ehk mõista, mida inimesed linnade puhul tähtsaks peavad. Taustana tuleb märkida, et Teleporti kasutajateks on need inimesed, kes on valmis liikuma riikide vahel ning enamasti teenivad ka keskmisest kõrgemat palka.

KUI ÜKS LINN TAHAKS ENNAST TARKADELE INIMESTELE HUVITAVAKS TEHA Esimene väga põnev küsimus võiks olla järgmine: mida peavad inimesed linnade puhul kõige tähtsamaks? Lisatud joonisel on toodud kõikide maailma kasutajate keskmine (nii elukutsete kui ka koduriikide kaupa on tulemused siiski üpris erinevad) ning kõige tähtsam kriteerium on isegi üllatav – selleks on puhas keskkond (low pollution). Oleks arvanud, et pigem on tähtsamad madalad kulud, kuid need on teisel kohal. Eestis oleme ehk selle puhta keskkonnaga niivõrd harjunud, et alati ei väärtustagi seda piisavalt. Kui aga kas või nädal veeta vahepeal Londonis, siis isegi Tallinna naastes (rääkimata maapiirkondadest!) on tunda, kuidas õhk on roheline ja puhas. Londoni kesklinnast on ka lähim mets kolme tunni kaugusel. Ja seegi on pigem „mets”.

POPULARITY

0%

20%

40%

60%

80%

100%

LOW POLLUTION LOW LIVING COSTS LOW CRIME TOLERANCE LIVELY STARTUP SCENE RENT COST

JOONIS: TELEPORT

VOLTA KVARTAL

LOW CORRUPTION POPULATION

4

Tähtsuse loetelus on kolmandal kohal madal kuritegevus, mis on ka üsna loogiline prioriteet. Neljandal tolerants – targad ja liikuvad inimesed ei soovi elada madala tolerantsiga paikades. Viiendal kohal on idufirmade keskkond – selle tugevus viitab kogunenud tarkusele ning kapitalile ning seda võib pidada heaks ideedelaboriks uute projektide käivitamisel. Seega lihtsustatult võib öelda, et kui üks linn tahaks ennast tarkadele inimestele huvitavaks teha, siis ta peaks rõhuma just nende viie kriteeriumi arendamisele. Kuivõrd oleme Teleportiga nõustanud ka mitut Euroopa suurlinna, siis võin selle kogemuse pealt öelda, et enamik linnu tegeleb oma arendamisega siiski üsna juhuslikult, harva on linna arendamine võimaliku sihtgrupi suhtes väga targalt läbi mõeldud.


VOLTA KVARTAL

TALLINN JA TALENDID / TOP OF THE HIP

TALLINN ON JUBA TÄNA PÄRIS HEA POTENTSIAALNE SIHTKOHT TALENTIDELE Kuid kui mõelda Tallinnale, siis – kui atraktiivne on see linn võimalikule liikuvale talendile? Võtsin selleks välja mõned Eestis elavate inimeste tähtsamad sihtpunktid Euroopas (Berliin, Amsterdam ja London) ning võrdlesin Tallinna nende linnadega just nendes viies kõige olulisemas valdkonnas. Jooniselt on näha, et tolerantsi ja idufirmade keskkonnaga ei ole meil kõige paremad lood. Kuid näiteks idufirmade suhtes tuleb ka märkida, et võrreldavate puhul on tegemist Euroopa kolme tipplinnaga idufirmade mõttes. Näiteks Keskja Ida-Euroopa võrdluses on Tallinn üks edukamaid. Kuid päris kindlasti on meil seda keskkonda vaja edasi arendada.

TALLINN BERLIN AMSTERDAM LONDON

CLEANLINESS

3BR RENT IN CITY CENTER STARTUP SCENE

Kuid kui suuta linna edasi arendada, pidades silmas tarkade inimeste soove ning suuta käima panna sel suunal ka turundus, siis võib Tallinn kujuneda Euroopa lõikes päris edukaks linnaks. Sest kui talent siia kolib, toob ta endaga kaasa kogu oma maksutulu ning arendab tugevalt sellega kogu linna majanduskeskkonda.

SAFETY

TOP OF THE HIP

TOLERANCE TOWARDS MINORITIES

Kalamaja on peaaegu viis aastat rokkinud Euroopa trendikamate linnaosade turistide hot spot top’ides. Ikka 20 seas! Ruulivad Berliini Kreuzberg, Manchesteri Ancouts ja Varssavi Praga (Polnuc). Ka lõunanaabrite Riia Miera iela’ga võrdluses jääme üldiselt alla. Ega midagi, tõmbame oma 7 penikoorma saapad jalga ja – järele.

öko- ja vegan-kohvikud ja söögikohad, nüüdisaegse käsitöö, disaini-, jalgratta- ja plaadipoed, kunstistuudiod-galeriid jne. Kaasatakse kõiksugu hipster-detektorid-kalkulaatorid. Paistab, et ka muidu mittemõõdetavaid, kvalitatiivseid väärtusi märkavaid mõõtureid, näiteks koha hõnguse, fiilingu ja atmosfääri tuvastamiseks.

Hip Hang-Out Neighbourhood’i klubi kriteeriumid mõõdavad ärksama elu- ja kultuuritegevuse ning loovmajanduse haaret, sisu ning kohtade, hub`ide arvu. Loetakse üle trendikad

Kalamaja (Fischermay – saksa keeles, kui kasutaks ka seda nime?!) ametliku asumi piire vaadates on meie potentsiaal tohutu. Kui saame oma kõik tööstuskvartalid taaselustatud, siis hoidku

5

JOONIS: TELEPORT

Nüüd jõuame positiivsemani – elamiskulud, turvalisus ja puhas keskkond – kõikides nendes näitajates me edestame Euroopa tipplinnasid. Seega võib väita, et Tallinn on juba täna päris hea potentsiaalne sihtkoht talentidele. Rõhk on siiski sõnal potentsiaalne, sest täna ei ole me kindlasti suutnud Tallinna väga hästi selliselt turundada. Keegi ei osta head toodet, millest ta kunagi midagi kuulnud ei ole.

teised hipsterville’id oma piip ja prillid! Ehitame Volta Kvartali valmis (töö käib hoogsalt!) ja pumpame elu sisse naaberkvartalitesse – Noblessner (juba loob!), Krulli kvartal (magavad veel) ja Kopli kaubajaama (what’s up, wake up time!). Kalamaja saab mastaapsema haarde ja lisaks suurlinliku mõõtme. Ja ega suurus pole siin tähtis, vaid mida sa selle asja ehk alaga teed. Et oleks mõnus elada. Avame mereääred inimestele ja kultuurile, kaotame autouputuse, tagame turvalise rattaliikluse ning atraktiivse ja kiire ühistranspordi ... mis see siis ära teha – oleme ju „Teeme ära” rahvas!


VOLTA KVARTAL

YOKO ALENDER: OLUKORD ON HULL

YOKO ALENDER: OLUKORD ON HULL Ok, niisuguse pealkirja panime osalt sellepärast, et torkaks silma ja ajaks ootusärevaks. Samas, kui olukord võib-olla ongi hull, siis intervjuu Yokoga ei vaja tegelikult meeleheitlikku müüki.

Sest kes ei teaks Yoko Alenderit, eks ole? Mis sest, et on riigikogu ja erakonna liige ehk poliitik, aga räägib targalt ja huvitavalt. Puhusime natuke juttu Yokoga, mitte küll kui legendaarse laulja tütrega, vaid kui arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eksperdi ning Kalamaja elanikuga. Ja pisut ka kui mitme lapse emaga. Esiteks, et tähistada Kalamaja kogukonnaraamatu ilmumist ja tunda sellest rõõmu, teiseks, et selle taustal veidi Kalamaja enda, aga ka laiemalt linna arengutendentse vaadelda.

HURRAA, Kalamaja raamat on valmis. Kas ongi esimene tõeline asumikogukonna raamat Tallinnas? Yoko tuletab meelde, et Kassisaba lood olid juba olemas. Muidugi, Uuest Maailmast on film. Ja kõige esimesena hakkaski asumikogukonna teema susisema ja sõitis – jalgrattaga, muidugi –, avalikkuse orbiidile vast Uue Maailmaga. Kalamaja on aga asumina jätkuvalt meedias ja inimeste meeltes esil. Kalamaja on hip ja cool. Mõnede meelest muidugi juba tüdimuseni. Ka väljamaalased on märganud ja väljamaa väljaanded on ära märkinud ja soovitanud oma top’ides turistidele ja foodie’dele teha visiite boheemlikku hispterville’i jne. Yoko märgib, et Kalamaja trump on tihedus ja toimiv ettevõtlus, see pole vaid kodu ja magala, “siin on loomulik, naturaalne elu, siin on teenused ja töökohad.” Kalamajas on Yoko sõnul “rohujuure tasandi power”, on kriitilist massi. Mõistagi hea asukoht, vanalinna vahetu lähedus ja muidugi – meri! Ja raudteejaam. „Ja EKA tuleb siia,” on Yoko elevil oma alma materi üle ja ütleb, et tema oli juba ammu oma vaimusilmas kunstimekat sukavabrikusse sättinud. Kalamaja on saanud positiivse tähenduse ja märgi, räägib Yoko, ning sellepärast ta laieneb inimeste argiteadvuseski lihtsamalt – Volta ja Noblessner on seal piiri ääres. Vanasti peeti viimaseid Kopli kandiks, tegelikult oli tallinlasi, kes lugesid Kalamajagi Kopliks, mitte just väga soovitavaks kohaks, kuhu sattuda. Võib-olla ka pika Kopli tänava tõttu. Noh, varsti vast on ka Kopli kant ise saamas juba peavoolulegi piisavalt cool’iks.

FOTO: LAURA STRANDBERG/NIPIRAAMAT

Yoko rõhutab, et tema on uskunud ammu just PõhjaTallinnasse, ehk siis paljupalju kaugemale Kalamaja piiridest. „Põhja-Tallinnas on tellimus olemas, on inimesi, kes tahaks jätkusuutlikke valikuid teha, head linnaruumi.” 6

Yoko on tegelenud magistritöös ka Kopli kaubajaamaga, mis on raudteerööbaste ja liiprite hiigelmaastik Kopli tee ja Pelgulinna vahel Telliskivini. Mõelda vaid, kui ka see ala elule kerkiks, „siis seob see ka Kalamaja sujuvamalt Pelgulinnaga. Üldse, Tallinn on ju kesklinnast väga katki”, ütleb Yoko ja hetkeks tundub, et tema käe all tehtaks linn taas hoobilt terveks.

TULEVIK JALGRATASTEL Yoko viitab Helsingi sammudele: “Soome pealinn arendab ja tihendab ning tahab aastaks 2025 jõuda olukorrani, kus linlastel pole enam vajadust eraauto järele. On sõidujagamised, ühistranspordivõrk jne. Linnas, eriti kesklinnas peab esimene prioriteet olema inimene, tema liikumine ja olemine koos teistega linnaruumis, siis inimesed ka tulevad ja viibivad selles keskkonnas.”

BACK TO THE JUNGLE ehk pealkirja juurde tagasi. Yoko alustaski jutuajamist kohe tuliselt ja otsetulega: „Tallinnas on olukord hull! Vanakooli kaubanduskeskuste maht on nii suur ja see minu hinnangul halvendab meie võimalusi hea linnaruumi poole liikuda.” Yoko selgitab, et praeguste kaubanduskeskuste loogika on autokeskne ja siseruumi keskne: „Inimestel on aga sisse ehitatud soov teisi inimesi näha.” Tänavaelu, mis omal ajal teleka tulemisega ära kaduma hakkas, on nüüd, iseenesest, kui meil on sisuliselt „telekas” kõigil kaasas, tagasi. „Me tahame teisi näha, nende lugusid kuulda,” räägib Yoko, et sotsvõrgustike formaat on „liiga lühike või kiire” asendamaks tõelist suhtlust avalikus ruumis. Volta ongi võtnud oma missiooniks luua uusi võimalusi – suhtluseks, koos olemiseks ja töö tegemiseks. Selleks rajatakse sisetänavad, täis disaini, käsitööd, väärt toitu ja muusikat, täis elu.

GENTRIFIKATSIOON, millest räägitakse ka Kalamaja raamatus, ütleb Yoko, ei tähenda meie tingimustes seda, et keskklass tuleb ja vahetab kõik elanikud välja: meil see päris nii ei lähe, sest suurem osa kortereid on omanike käes. Siiski toob tihendamine ka meil tänaseni kaasa autostumist ja tänavad on juba päris jubedad, mõlemal pool teed autod, „pidev pikk uss autosid tänaval looklemas”. Ja samas, märgib Yoko, need autod ju üle 90% ajast seisavad. Paljudel on kaks autot peres. Rääkimata õhu kvaliteedist. Ja – tonksab Yoko, meil on Kalamajas üks jalgrattatee! Aga tahaks sõita ka ju Mustamäele. Vanalinnaski ei saa rattaga õieti sõita.


VOLTA KVARTAL

„Mina kui suure pere ema tahaks siiski olla vaba inimene”, kuulutab Yoko, ja see on vabadus liikuda. „Kui laps õpib jalgrattaga sõitma, on see tõeline vabaduse tunne,” ütleb Yoko, tema vanem poeg on täielikult rattale üle läinud. „Suurte kaubanduskeskuste ja autokeskne elustiil, nagu suburbia kuskil USA äärelinnas, kus oled autost täielikult sõltuv, see ei ole vabadus ega jätkusuutlikki. Arenenud maailm on sellest aru saanud ja sekkub nüüd jõuliselt.

Selleks, et inimesed teeks tervislikumaid valikuid, peab jalgrattasõit ja ühistransport olema atraktiivsem ja mõistlikum alternatiiv, aga meil veel pole. Rattasõit pole turvaline, ühistransport pole kvaliteetne, ei tähenda ajavõitu. „Tasuta küll,” ütleb Yoko, “aga igaüks meist, iga imik maksab 20 eurot kuus selle eest, mida ta võibolla ei taha kasutada – mingi hetk peab kogu süsteemi upgrade’ima.”

VANALE UUS ELU Katkise ja katkestatud kesklinna silumisel on tore, et arendatakse kvartaleid Voltas ja Noblessneris ja liikumine paraneb ... Plaane muidugi on, möönab Yoko – Vana-Kalamaja tänava ja vanalinna ühendamine, „ei jõua ära oodata.” Samas, areng on tükiti siiski olnud kiire, Telliskivi näitel. Ajaloolises perspektiivis on igati positiivne, et leidub arendajaid, kes vanale ja väärtuslikule linnaosale uue elu sisse puhuvad, selmet „vana teatrit“ lihtsalt lammutada. Nõudes linna jõulisemat sekkumist, meenutab Yoko samas, et vahel tulevad appi veel suuremad jõud. Näiteks seesama Telliskivi fenomen on ka mõneti paradoksaalne vedamine: „Kui majanduskriisi poleks tulnud, oleks seal olnud teistsugune pilt – algne planeering oli ju plats puhtaks!” Yoko tuletab meele, et Kalamajagi pääses Vene ajal hävingust, sest raha ei leitud lammutuseks, „muidu oleks puumajad maha kistud ja asendatud Irina Raua kaunidusega, mille vastas ma elan!”

FOTO: ENDOVER / VOLTA LOFTID

YOKO ALENDER: OLUKORD ON HULL / VOLTA TEEB KALAMAJA SUUREKS

VOLTA TEEB KALAMAJA SISULT SUUREKS – FIRST WE TAKE BERLIN, THEN WE TAKE MANHATTAN! Kalamaja on pop nii meil kui ka maailmas. Asumi vägevat eluvaimu ja võnkeid on märganud ja maha märkinud juba väljamaa turismiportaalidki. Piirkonna pärandiks on juba tsaariajal rajatud ulatuslikud tööstusalad, mille taaselustamise triumfid on Kultuurikatel ja Telliskivi keskus. Kvartalid Voltas ja Noblessneris lisavad juba päev-päevalt silmaga nähtavaid, käega katsutavaid tulemusi. Need alad toovad Kalamaja boheemlikku hõngusse suurlinlikku mõõdet ja elamise viisi. Kalamaja piiril asuv Volta Kvartal loob aastaks 2022 Kalamajja kõvasti uut sisu ja värsket olemist. Nagu Kreuzberg Berliinis. „First we take Berlin, then we take Manhattan!” parafraseerides Leonard Cohenit.

hästi läbi mõeldud, hästi läbi mõeldud lahendusi ja selgeid tegusid – et murda kitsaskohad ja luua täiesti uued võimalused.

Hold your horses, Berliini ja Manhattanit me veel vallutama ei lähe, küll aga puhume uue elu sisse oma väärt ja väärikatele kvartalitele, kus ajalugu nõuab taas eluõigust ja tulevik tihkab kanda kinnitada ning kus tänastel mõtetel jaguks mastaapi. Selleks aga on vaja hoopis enamat kui suuri unistusi. Vaja on

Kirjutame neid ridu, täis siirast usku, entusiasmi ning tulvil optimismi, et me suudame leida lahendusi ja ületada takistused.

Nüüd me näeme Kalamajas ajastute erinevaid kihistusi, siinse elu teevadki põnevaks erinevused ja kohalike inimeste lood. Nagu neid ka Kalamaja raamatust leida võib!

Volta ajalehes räägivad inimesed, kellel on talenti, tarkust, tahtmist ja oskusi tegusid teha. Lehest leiab Volta kuulsusrikka ajaloo, kus märksõnadeks on tänapäeva tipptehnoloogia, parimad tegijad, loovus ja võime kohaneda muutuvate oludega. Seda leidus Voltas nii tsaariajal, wabariigi ajal kui ka nõukaajal. Volta ajaleht vormib suurde pilti Kalamajas 2022. a. kanda kinnitava elu- ja ärikvartali kõik peamised fookused – kodu, gurmee, muusika, disain, äri ja inimesed.

Kui enne ei kohtu, siis hiljemalt aastal 2022, Volta Kvartalis – Tallinna mereäärses elustiilikeskuses!

PARAFRASEERIDES LEONARD COHENIT.

7

TÄNAME: JOLOS POLAAR LIBRIX PRINT


XENIA JOOST: ÜKS DRAIV JA ÄGEDUS

XENIA JOOST: ÜKS DRAIV JA ÄGEDUS Moelooja Xenia Joost on pärast kolme Aasia-aastat tagasi Tallinnas ja pulbitseb energiast, elurõõmust ja entusiasmist. Sära silmis, näeb disainer, et siin on mitugi asja muutunud paremaks ja loodab, et ühiste jõududega suudame Eesti loomingu lõpuks ka maailma viia.

FOTO: ERAKOGU

VOLTA KVARTAL

So – no way of stopping that woman now! Seda powerit ju kulubki ses „hullumeelses konkurentsis” kõvasti, aga sügiseks on Xenia kavandanud siin müüki saada oma värske ja vägeva Rebellionaires brändi rõivakollektsiooni. Aga edasi tuleb minna juba maailmaturule, näiteks just Aasiasse.

tasemel tubli ja ellujääja,” arutleb Xenia, üksi sa siiski läbi ei löö, ükskõik kui töökas ja tubli sa ei oleks ja kui hea su looming on.

Tagasi Aasiast, täpsemalt Vietnamist, jõudis Xenia juba tegelikult jõulude eel. Kuigi temale endale meeldis seal väga, „nautisin täiega, oli väga põnev!”, siis – „peres on neli liiget”. Ja eriti vanem tütar, „eelpuberteeti” jõudnud 10-aastane Alexandra – „temal polnud seal tõesti midagi teha!”

„On vaja riigi toetust, et saada kaasa usaldusväärsust, krediiti,” räägib Xenia, et kas või messidele minnes see krediit kaasa saada, see on ainuke võimalus heaks alguseks. Iseenesest, märgib disainer, on siin väikses Eestis lihtne ka riigiinimestega suhelda.

JULGUS MINNA, JULGUS TAGASI TULLA Mindud sai omal ajal sellepärast, et pärast tõsist tosinat aastat professionaalset töötegemist tekkis väike breik, kus oli aeg maas ja hetk mõelda, kuidas edasi. Ka abikaasa Jürgenil oli just samal ajal sarnane seis. Oli vaja puhkust ja vaheldust. Tütred olid siis kuuene ja ühe-aastane. Xenia mõistis, et kui mitte nüüd, siis mitte kunagi! Elik –kui laps läheb kooli, siis „me oleme kinni kaksteist aastat.” Aga Xenia ema pidi küll “südari” saama, kui kuulis, et aastane pamp läheb kuhugi … ei tea kuhu kaugele! Nii mindigi, suund oli Aasia; esialgu plaaniti vaid talvituda. Kõigepealt rihiti Filipiine, aga seal möllas just hull taifuun. Lõpuks jõuti Vietnami, „Üks Tallinnast natuke väiksem linn,” räägib Xenia, „Aasia mõistes küla, lehmad tänaval ja kanad jooksevad ringi ...”

Xenia ütleb aga, mida tunneb – et palju suurem julgustükk oli hoopis siia Tallinna tagasi tulla! „Võõral maal pole kellelgi sinu suhtes ootusi ... selles mõttes saad end vabaks lasta …”

Ja üks asi sai Xeniale selgeks Vietnamis oldud aja jooksul: kui sa tahad väga head asja teha, – aga alla selle ju tegelikult ei saagi –, siis Eestis on seda hea teha!

Praegu tegutseb ta taas täistambiga – kudumid on Stockmannis müügis, tema asju on Tartus ja loodetavasti jõuavad nad mujalegi. „Siia on ikka vahepeal nii palju uusi disainipoode tekkinud!” leiab Xenia.

Siin saab luua hea tiimi, ehitad midagi ja koostöös tehakse asjad veel paremaks. Kuid eksport – see on kõigepealt sillad ja sidemed ja siis muidugi raha! „Raha on vaja kõigepealt kas või kollektsiooni loomiseks,” ütleb Xenia, et välismaa mastaapides pole see nii suur probleem, aga meil on.

OLLA E...E, UHKE JA HÄÄ!

Peaks ponnistama ja rihtima kauge ida suunas, Aasia hiiglaslikul turul on Xenia sõnul meile ruumi. Loomevaldkonnas pole seal lõppkokkuvõttes veel nii paju tegijaid. Kuid nad on samas väga hinnatud, karjääri mõttes on see prestiižne amet ja ka rahaliselt tasuv. Enamasti ka väikese kogemusega disainer saab seal oma asja tasuvalt käima.

„Varem ei olnud väga populaarne või õige olla Eesti disainer,” osutab Xenia, et mõned moeloojad häbenesid seda ja kirjutasid oma toodetele midagi à la Milano. Nüüd ollakse juba uhkusega Eesti disainer. „Aga kuigi eestlane on indiviidi

8

EESTLANE HAKKAB MÜÜMA! – OK, NALI Xenia hindab väga meie tegijaid, oma kolleege: „Meil on head loomingut, häid ja töökaid inimesi, aga – müüa me ei oska!” Xenia arvab, et disainerid nagu suisa häbenevad müüki, ja kui see kulgeb aeglaselt, ehk ei müü – „me saame hästi haiget ... võtame hästi isiklikult …” Nüüd on uut usku temasse süstinud tagasitulemise aeg ja muutunud Tallinn: „Ma arvan, võib-olla ma ei tea kõike veel ja olen naiivne, aga – meil on toredaid uudiseid!” Enne Vietnami-aastaid ta ei tajunud siin, et oleks riiklikul tasemel toetust, „kõikvõimalikud tugistruktuurid olid lapsekingades, dialoogi ei olnud …” Aga nüüd – „struktuuriliselt on siiski järele tuldud, riigi tasemel ja kaubanduskojas … käivad study case’id ja EAS on kuidagi positiivne …” Xenia ütleb, et Aasias on meeletu turg, universum, kus on lõppematu nõudlus. Seal ollakse huvitatud Läänest, ja mitte ainult suurtest brändidest, “ vaid ka erilisest, nišimärkidest ja noorte loomingust.” Ja Eesti on see Lääs ja kõik muu Aasia inimestele. “Nende jaoks oleme läänemaailm,” ütleb Xenia, “itaallaste jaoks oleme Ida-Euroopa – mida me võib-olla olemegi ja mis ei pea alati olema tingimata kohe bad news!” Aga jah, „liikumist on, energiat on,” Xenia on ootusest elevil!


VOLTA KVARTAL

XENIA JOOST: ÜKS DRAIV JA ÄGEDUS

SOFT LANDING – TAGASI LOFTI Lutheri kvartali lofti-korteris perega elav Xenia tunnistab, et on läbilõhki lofti-inimene! Ta räägib, et ka varem elasid nad loftis, aga Tallinnasse tagasi kolides otsisid nad Jürgeniga esialgu odavamat elupinda Mustamäelt ja siis selgus, et hinnavahet polegi või on need mägedes juba kummalisel kombel kõrgemad. „Olen jah, ikka täiega loftihaige,” möönab Xenia, et kogu see hõng ja avarus ja suurlinlik interjöör ja vaated välja! Ta on käinud isegi tööstuskvartalites ehitusprotsessi jälgimas, liikudes seal edasitagasi „lapsevankrit lükates!” „Mulle on alati meeldinud probleem, minu jaoks on probleem positiivne mõiste,“ räägib Xenia, et on huvitav mõelda ja vaadata, kuidas lahendatakse n-ö nullist ja kuidas endine tööstusruum muutub mugavaks ja huvitavaks kohaks, kus „lihtsalt on nii hea elada!” Xenia oleks kindel käsi kaaluma ka Volta Lofti! „Väga äge, muidugi!”, ütleb Xenia. Praeguses elukohas avanevad tema korteri aknad sisehoovi, “aga see pole ka halb vaade üldse!” Mõned naabrid näevad ka vanalinna siluetti ja siselinna kalmistut. Volta Loftidest võib ka merd vaadelda! „Meri on võimas, merevaade on väga puhastav ja mõnus!”

MERI JA OOKEAN Meri toob meid taas Aasiasse, Vietnami. „Eestis sündinuna on “mere” kontsept teine,” räägib Xenia, et siin jalutad rahulikult mereäärt mööda ja – „siin elades ei tunne looduse tegelikku väge ja jõudu.” Vähemalt Vietnami kogemusega võrreldes. Vietnamis oli aga ookean ligi. No ja lisaks jooksis veel ka jõgi linnast läbi. Xenia ütleb, et Aasias elades pead lahendama enda jaoks probleeme, mis seotud hirmuga. Sealhulgas just konkreetselt ookeanihirmuga. „See on sügav ja suur,” räägib Xenia, aukartusest madalama häälega, „seal sees ujuvaid hiiglaslikud ja hirmsad mereelukad ja haid!” Ühesõnaga, sa tunned seal, et ei ole turvaline, sa ei kontrolli seda suurt loodust, mis on kuidagi nii tasane, turvaline ja tasakaalus siin Eestis! Sa tunned, et oled tõeliselt väike nende tormide, taifuunide ja lainete jõuga võrreldes!

„Aga sa kohaned ja õpid usaldama seda jõudu,” ütleb Xenia filosoofiliselt, „sa mõistad, et ta ei söögi sind ära, ei neela alla!”

üldse midagi. „Meil siin on ju selged struktuurid ja raamid, teatakse oma tööülesandeid, igaühel on oma koht ja positsioon,” räägib Xenia. Kui näiteks „müügid jooksid maha”, kahmas Xenia kohe kiirelt exceli tabelid ette: „Kriisikoosolek, hakkame analüüsima, moodsad sõnad turundusest ritta ja nii edasi – omanikud ehmatasid ära!” Aga siis toodi kloostrist mungad, põletati viirukit ja – müügid läksid taas üles! Ellusuhtumine on vahetu, looduslik ja loomulik, “go with the flow, selline moodne kitš lause, aga nii ta oli!”

seal eriti kodus süüa ei tehtagi,” mis on ikka väga imelik. Lääne asjad – millega meie siin harjunud oleme – mingid pastad ja isegi piim on ikka väga kallid eksporttooted. Samas mingi passionfruit (või granadill), mida meil kuskil Stockmannis saab hirmsa hinnaga, on seal peaaegu nagu niisama.

REBELS & MILLIONAIRES

Xenia tunnistab, et tema kui professionaal, töötanud Baltikas ja mujal, oli suur plaanipidaja, tundis moodsat müügiteooriat ja praktikat à la 10 sammu edu tagamiseks ... „Aga seal – unusta see kohe!” Lisaks saab kohalikega kommunikeeruda ka nii, et sa ei tea keelt, aga „sul on ju jalad ja käed ja mida kõike sul pole küljes!” Tähtis on, räägib Xenia, et ei tasu kinni jääda sinna, mida sul ei ole, vaid tegelda sellega, mis sul on.

Xenial ongi töös üks tõesti plahvatuslikult põnev kollektsioon: Rebellionaires! Mõeldud noortele, teismelistest kuni kuhu iganes, sest vanust tegelikult rõivastele ei märgita. Vaid pikkused on riiete sees kirjas. Esialgu kuni 182 cm. Idee selleks sündis suuresti Vietnamis, aga ka mujal, nii et rahvusvaheline värk. On sportlik, aga ka mugavalt elustiili toetav. Mõtteid selleks sai Xenia ka omaenda 10aastast tütart ja tema eelistusi jälgides. Tema põlvkond on teistsugune, ei taha kleiti kanda, Alexandra, kes kandis Vietnamis irokeesi soengut, küljed sheivitud, ei taha kanda kleite! „Nad on agender, mitte unisex, nagu meie ütlesime,” selgitab Xenia.

Samas, seda toodangut, mida vietnamlased valmistasid, Eestis müüa ei saaks. „Siin on vaja ikka stabiilset kvaliteeti kõiges ja kestlikult.” Jürgen, tema mees, osutus ka muidugi ülekvalifitseerituks kohalike võimaluste jaoks. ITkogemustega mees ei suutnud neile selgeks teha, mida ta võiks neile valmistada, sealne ITvärk on ikka nõrguke. Lõpuks valmistas Jürgen kohalikele väikeettevõtetele, kohvikutele – kodulehekülgi. Aga ega seal mingit oma brändiarendust või muud sellist teha ei saanud, kuna keegi ei mõistnud, milleks seda oma logo või lugu vaja on. Ja ega vist olnudki. „Seal oli nii, et pandi koduleheküljele Victoria Beckhami pilt ja võeti näiteks Coca-Cola leheküljelt sloganid – ning asi läks töösse!”

Nemad, see z-generatsioon, kes sündinud juba Facebooki ajastul, nad mõtlevad touchpad’idega, nad vaatavad juutuubereid: need on noored, kes juba teevad tööd, see tähendab teenivad reaalselt raha! Tegutsevad nagu turundusspetsid,

XENIA JA KRATT Üks asi, mille Xenia oleks tahtnud Vietnamist kaasa võtta, oli tema jalgratas. Jaapani, n-ö vintage, 70ndate postiljoni oma. Aga jah, ametlikud tollimaksud olid kuni tuhat eurot. Tallinnas Xenia rattaga sõitnud ei olegi, aga kui oleks selle iluduse siia saanud smuugeldada, siis oleks siinsetel tänavatel sõtkunud ikka uhkelt! Asju seal Vietnamis nii palju muide polegi. Ei ka autosid ja arvuteid ja isegi mitte elektrilisi veekeetjaid. Ega muidugi kaubanduskeskusi, nagu meil Tallinnas. Xenia vanem tütargi – ja lapsed käisid Eestis igal suvel – tundis palju rõõmu, kui nägi, et siin on nii palju asju müügil, mis mujalgi Läänes, „nagu 80ndate laps, kes väljamaale poodi läks,” naerab Xenia. Ta räägib, et Vietnamis kohapeal, kui keegi avas oma kohviku, kus olid mingid vanaema vanad tassid ja keetja, läks see kohe käima. Seal jätkub bisnessit kõigile. „Meil aga, kui äri teed, pead kelleltki ära võtma, ei jätku kõigile!” Xenia toob näite meie folkloorist, meil on selline kraade nagu Kratt. „Kui tallu tuli rikkus, siis ikka kratt oli selle kokku varastanud!”

ORIENTAL EX...PERIENCE BANAAN JA PÄIKE Xenia ütleb, et kohapeal murdis ta vahel pead selle üle, et miks meie nii pinges oleme, aga nemad saavad nii chillilt ja rahulikult elada? „Aga olgem ausad, meil on ka palju suuremad riskid, sest kui meie ei pinguta, siis sureme nälga ja külmume ära! Seal on aga päike ja soe … enamik elab küll vaeselt, ajavad läbi vähesega, aga … banaan on ikka taskus!” On ikka mõnus olla küll, toit on hea ja värske. „Ega

FOTO: ERAKOGU

Xenia ütleb, et Vietnamis oma disainitööd alustades oli algul raske leida kedagi, kellega koos töötada. Aga pead olemas õigel ajal õiges kohas ja see on pigem nagu mingi müstiline asi. Et kui mingid kõrgemad jõud soosivad. Ühel päeval suure vihmaga läinud tema mees Jürgen ühte kohvikusse varju ja seal kohtas meest, kes juba ootas kedagi, kellega bisnest teha. Xenia tiim oli ka selline, et „seda nagu polnudki ... aga oli 1000 inimest!“ Kõik tegutsesid nagu stiilis “püüame päeva“, mõtted liikusid vaid tänases, keegi ei uskunud, et inimesest sõltub suuremas pildis

9

juhivad kampaaniad, tulistab Xenia. Ta pakub, et see põlvkond tegutseb ilma hirmudeta, samas pole neil ka suurt vastutust, nad elavad vanemate juures. „Aga nemad elavad teistmoodi, neil on ainult üks ägedus ja draiv!” Xenia, kes on juba aastate eest moedisainerina harjunud ette mõtlema, et mis on moodi tulemas – ikka vähemalt kaks aastat ette, ütleb, et on saanud sellest energiast isegi osa. Igasugu äppe ja muidu nippe. Ning suhtleb virtuaalse sõbra – robotiga. „Ja need noored kõnelevad mitte konkurentsikeeles, vaid koostöökeeles!” Aga kui Alexandra nüüd Eestis koolis käib ja ta seal maatasa materdatakse? „Ei, nendel on juba oma maailm, seda kool ei kõiguta,” arvab Xenia. Nii et kogu maailma rebellionair’id, ühinege!? „Just sellist võrgustikku või family’t tahaksime ka ehitada brändi ümber,” ütleb Xenia, sest selge on see, et kaubamärgi ja kollektsiooniga tuleb, nui neljaks, minna maailma!

„Pikk ja ränk töö on ees,” ütleb Xenia, parafraseerides üht moekunstnikku, kes tunnistas, et sai üleöö kuulsaks … Olles enne seda 30 aastat tööd rüganud.


VOLTA KVARTAL

ÕHUS ON KALAMAJA ÕHUS ON KALAMAJA

Kalamaja kohest tõusu pealinna kuumemate asumite esiotsa ennustati juba paarikümne aasta eest. Siiski tundub, et siinne õhk on kuumaks köetud just viimase 10 aasta jooksul ning ägedamaid leilisahmakaid on visatud Kalamaja kerisele viimasel paaril aastal.

Kalamaja särisev õhk ja mitmekülgne elu köideti kaante vahele

„Õhus on Kalamaja” vaatleb tänast Kalamaja, selle asumi põnevaid persoone, paiku ja kogemusi. Raamatus heidetakse pilke nii Kalamaja minevikku kui ka tulevikku, uuritakse kohalikku loomingulist õhustikku, toidumaastikku ja igapäevaelu. Sõna saavad põlised kalamajakad, aga ka uuselanikud, mõne olulise muutuse taga olnud inimesed, arhitektid, näitlejad ja paljud teised tähelepanuväärsed. Isegi üks kass ja koer. Kokku on raamatus üle poolesaja loo, sh intervjuud, mälestused, luuletused, esseed ja teoreetilisemad tekstid. Näiteks kirjutab näitleja Ivo Uukkivi, milline oli Kalamaja elu hämaratel üheksakümnendatel, kui kuulid ümberringi vihisesid. Ajaloolane Jaak Juske teeb mõnusa sissejuhatuse asumi ajalukku, kirja- ja kalamees Olavi Ruitlane mõtiskleb merest ja kaladest. Ajakirjanik Piret Tali tutvustab Kalamaja rahvariide-kultuuri ja külastab ka Kalamaja pagareid. Maru Metspalu jagab Kalamajast inspireeritud toiduretsepte. Arhitekt Kaidi Õis ennustab aga, milline on Kalamaja 20 aasta pärast ...

Praegu on tõesti selgelt tunda, et Kalamaja õhk säriseb ning kogu endine agul on täis kiireid muutusi, kasvamist ja energiat. Aga kas ainult? Kõik muutused pole kindlasti vaid rõõmuhõikeid põhjustanud. Kas endised kohalikud Kalamaja fännid on kolimas rahu saamiseks hoopis Koplisse või Nõmmele? Kas idüllilised puumajade hoovid on muutumas parkimisplatsideks ja Kalamaja õhus on tunda hoopis kinnisvara kärsahaisu? Nendele küsimustele otsib vastuseid värskelt ilmavalgust näinud raamat „Õhus on Kalamaja”.

Raamatust ei puudu ka isikupärased portreelood, näiteks Kalamaja veteranist Almast, kes avas 1990. aastatel Kopli tänavas legendaarse Alma äri – poe, kust leiab majapidamiseks absoluutselt kõik vajaliku. Saša Pepeljajev jagab oma uut, Kalamajast inspireeritud muinasjuttu. Raamatule lisavad vürtsi luuleread Jürgen Roostelt ning mõtteterad linnaruumi aktivistilt Jube Jussilt. Muuseas saab teada, miks olid vanasti Kalamaja hoovidel kõrged plangud ümber, kuidas hoovis üks aurusaun püsti panna ning millega algab Kalamaja kõige kuulsama kassi Augusti hommik.

Paljude entusiastlike kohalike fännide poolt kirjutatud raamat „Õhus on Kalamaja” on sama mitmepalgeline kui Kalamaja ise – täis erinevaid lugusid, hullupööraseid leide ja muljeid, mis võivad üksteisest erineda nagu öö ja päev. Kalamajalane, asumi fänn Bianka Soe oli mõtteis juba paar aastat salvestanud kõiksugu põnevaid juhtumisi ning lõpuks tuli otsus: kuulub talletamisele! Midagi Kalamajale ainuomast, selle kiiresti muutuva aegruumi olemuslik iva väärib säilitamist ja peab saama jäädvustatud!

„Õhus on Kalamaja“ on asumi ja aja lugu, ühtlasi kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Raamatule lisaks avatakse fotonäitus Kalamaja inimeste portreedest, Youtube playlisti nimega „Õhus on Kalamaja” on koondatud aga eriti kalamajalik muusikavalik.

ÕHUS ON KALAMAJA 336 lk Idee autor, koostaja: Bianka Soe Kaasautorid: Yoko Alender, Marika Alver, Jim Ashilevi, Jaak Juske, Teele Pehk, Saša Pepeljajev, Mari Roonemaa, Keiu Virro, Bianka Soe, Jaan Tootsen jt. Fotograaf: Annika Metsla Illustraator: Triin Valvas Kujundaja: Moonika Maidre Toimetajad: Merit Kask, Monica Kiik Kirjastus Õhk, 2018 FOTOD: ANNIKA METSLA / ILLUSTRATSIOONID: TRIIN VALVAS

10


VOLTA KVARTAL

VOLTA (AU)SAMMAS LÖÖB JÄLLE SÄRAMA

VOLTA (AU)SAMMAS* LÖÖB JÄLLE SÄRAMA Mida ühist on triikraual, vahvlimasinal, elektrigeneraatoril, tikkudel, trikotaažil, kompvekkidel ja tennisel?

ÕIGE VASTUS: NEID SEOB VOLTA! Volta tehas, aga ka kogu Volta Kvartal on ajalooliselt vägagi oluline: siinsamas meie Volta tehases on toodetud üle maailma kuulsust kogunud elektrimasinaid, mootoreid ja generaatoreid. Tavainimeste kodudes olid Eesti ajal hinnatud automaatsoojusregulatsiooniga Volta triikrauad ning nõukaajal oli otsitud riistapuuks Volta vahvlimasin, mis tänasenigi popp. Volta hoonetekompleksis toodeti esimese Wabariigi ajal tikkude ja trikotaaži kõrval ka toiduõli, pesu, küpsiseid, kompvekke ja šokolaadi. Siin seati 1929. aastal sisse Eesti esimene tennise sisehall, mille klaasist katuse all mängisid ka välismaa valgepallurid.

Volta keldri sööklas süüdati 1905. aasta detsembris hoogsalt revolutsioonituled, millega mindi üle maa mõisaid põletama. Selle kvartaliga on seotud palju tööstus- ja poliitilise ajaloo säravaid isikuid, kelle nimega on tähistatud tänavaid ja linnaosi ning koguni kvartaleid. Volta tõusude ja mõõnadega kulgenud kuulsusrikas tööstusajastu on pöördumatu möödanik, tänapäeval on kvartal muutumas atraktiivseks elukeskkonnaks rohkete korterite ja äripindadega. Selleks on kõik eeldused: asukoht sisuliselt kesklinnas, Kalamajas, südalinna veerel. Läheduses üha enam meeldivaks ja kultuurisõbralikuks muutuv mererand Noblessneri sadamakvartali, Kalamaja pargi ja Lennusadama kompleksiga, naabruses asub Arsenali keskus. Volta tehase tsaariaegsed paekivihooned on arhitektuurselt atraktiivsed rajatised. Volta on väga energeetiline nimi, ütleb laulja Björk, kes valis selle oma albumi tiitliks. Ilmakuulsa Islandi imelaulja kinnitusel on sel nimel kaalu! Kust lauljatar nime peale tuli, ta ei mäleta – võib-olla oli tal kodus Rootsi kuulus tolmuimeja

Volta, Electroluxi toode. Guugeldades aga leidnud Björk patarei leiutanud Itaalia teadlase, jõe, veekogu ning riigi Aafrikas, nii et kõik tundus vägev. Miskipärast ei jäänud artistile internetist silma Volta tehas Tallinnas.

TSAARIIMPEERIUMI TEENISTUSES Võttes nime Itaalia teadlaselt, elektri alal silmapaistvaid saavutusi omanud Alessandro Voltalt, kellele Napoleon ka krahvitiitli omistas, asutati AS Volta 15. aprillil 1899. Eestvedajaiks vennad Carl ja Christian Luther, kelle uuenduslik vineeritööstus oli juba äriimpeeriumiks kasvamas, samuti tsemendikuningas Girard, suurtööstur Christian Rotermann, piiritusevabrikant Aleksander Rosen ja teised. Luther ja Rotermann võiksid täna olla uhked omanimeliste, samuti tööstusjärgselt elu ja äriruumiks kujundatud kvartalitega linnaruumis. Volta tehast kutsuti juhtima insener Konrad Schindler Šveitsist ja 5. jaanuaril 1900 alustas käitis tööd. 1901. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – kvartali territoorium oli ca 10 hektarit. Tehas oli varustatud ajakohase Saksa seadmestikuga (esimene elektrivasar Eestis). Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule. 1904. aastal asus Volta elektrifitseerima Lutheri vineeri- ja mööblivabrikut, vagunitehast Dvigatel, aga ka Kärdla, Kalevi ja Türi paberivabrikut. „Elektri wäe tarwitamine”, nagu lehed tollal kirjutasid, tekitas suurt huvi, uudishimu ja hirmugi. Kuigi Voltal ei õnnestunud saada kontsessiooni elektrijaama ehitamiseks, mille Tallinn enda peale võttis, ehitas tehas 1909. aastal Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ning kolm 250 hj, 3 kV vahelduvvoolugeneraatorit. Peagi saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. 1913. aastal, kui lähinaabruses alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik Voltas. 1913. aastal oli tehases juba 760 töölist.

11

VOLTA SAMMAS - ESIMENE KASUTUSELE VÕETUD KEEMILINE ELEKTRIVOOLUALLIKAS, LEIUTAJAKS ALESSANDRO VOLTA (WIKIPEDIA)


VOLTA KVARTAL

VOLTA (AU)SAMMAS LÖÖB JÄLLE SÄRAMA

TÖÖLISTE ELU: VIGASTUSED, VARGUSED JA VASTUHAKK Ajalehed, eriti radikaalsema suunaga Tallinna Teataja, mille peatoimetaja (1911–1916) oli tulevane Eesti riigi rajaja ja esimene president Konstantin Päts, kirjutasid regulaarselt tööliste elust. Palju tähelepanu pälvib Volta tehas majandussurutiste, aga eriti 1905. aasta Vene revolutsioonisündmuste, streikide ja koosolekute tõttu. Nõukogude ajaloolased kirjutasid palju tehases toimunud tööliste rängast ekspluateerimisest, julmast trahvisüsteemist jms. Tolle aja lehed aga vahendavad, et töölised tahtsid ka ise teha ületunde. Kas siis „harjumise wöi rahaahnuse mõjul.” Voltas töötas 1901. aastal Mihhail Ivanovitš Kalinin (1919–1946), kuni surmani NSV Liidu formaalne (ilma tegeliku võimuta) riigipea. Treialina töötanud Kalinin olnud Voltas punamälestuste järgi seltsiv, sõbralik ja nii sümpaatne, et kõik tahtsid talle südant puistata, kuigi eesti keelt noormees ei osanud. Muidugi soovitas peaaegu aastakese tehases töötanud Miša töölistel, kes oma sõnul armastasid seiklusjutte ja džunglilugusid, lugeda hoopis „tõelisest elust” pajatavat kirjandust, mida ta ise ka levitas – ehk revolutsioonilist lektüüri. Kalinini mälestuste järgi ei olevat saanud töö ajal kahjuks üldse teistega suhelda, sest tööpingi juurest ei tohtinud lahkuda. 1903. aastal Kalinin arreteeriti ja saadeti Tallinnast välja. Kuid juba mõne kuu pärast oli ta tagasi ja töötas siis montööriabina. Lõpuks saadeti Kalinin Tallinnast asumisele. 1906. aastal Peterburis naitus Mihhail Kalinin eestlannast töölise Jekaterina Lorbergiga (hiljem staatuse poolest „NSVLi esimene leedi”, kes küll Stalini poolt 1939. a asumisele saadeti).

REVOLUTSIOONIROMANTIKAS SÜNDIS „MERI“ 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal olid voltalased aktiivsed streikima. Räägitakse 10-tunnisest ja 8-tunnisest tööpäevast, palgatõusust ja esitatakse ka poliitilisi nõudmisi. 11. detsembril 1905 peeti Volta keldris töölissööklas kurikuulus konspiratiivkoosolek ligi saja osavõtjaga. Muude teemade seas arutati ka relvastatud ülestõusu maal, mis tõmbaks sõjaväge linnast välja ja ühtlasi küpses ka mõisate põletamise plaan.

NII MÖÖDUB MAINE KUULSUS

Koosoleku juhataja oli koloriitne isik, poliitiline seikleja ja rahvusvaheline niiditõmbaja Aleksander Kesküla, kelle ambitsiooniks oli muuta Euroopa kaarti ja riikidevahelisi võimusuhteid. Hans Pöögelmann kutsunud koosolekul üles „läti keelt kõnelema”, vihjates Lätis juba alanud mõisate süütamise lainele. Võimud arreteerisid kohalolnuid, nende seas ka hilisema dirigendi Gustav Ernesaksa isa ja tollal alles 19-aastase poliitaktivisti, tulevase kirjaniku Friedebert Tuglase, kes viidi Patarei vanglasse (kus valmis ka tema revolutsiooniromantiline poeem „Meri“).

Nõukogude ajaloolased kirjutasid „kodanliku aja” Volta elust hävitava kriitikaga. Selge oli, et turg ja tooraineallikad olid kokku kukkunud ja tootmismahud jäid väikeseks. Ainuke asi, mida pidid möönma ka puna-ajaloolased, oli tehase toodangu jätkuvalt kõrge kvaliteet. Töölised said palka vähem kui tsaariajal, mis võis olla tõsi, kui võrrelda võrreldamatut ehk hiilgeaega 1914–15 kriisiaastatega 1930–31. Nagu kirjutab Volta ajaloo autor Veera Grigorjevna Gerassimova oma 1967. aastal ilmunud monograafias, pidi Volta kvalifitseeritud mudelsepp Richard Piibur tööpuuduse tõttu emigreeruma koguni Austraaliasse, et seal raudteeliiprite tarvis puid langetada – vaevu kogus meistermees kodumaale tagasisõiduks raha kokku. Ja ikkagi pidi mees veel aastaid ootama,

ESIMENE HIILGEAEG Volta esimene hiilgeaeg oli enne esimest maailmasõda ja sõja esimestel aastatel: 1916. aastaks kasvas tehase käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist. Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati. Kuid kõik muutus – 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uraalides Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas, kus pandi püsti Barantšinski elektromehhaanika tehas. Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu uute seadmete muretsemiseks ning tootmise alustamiseks. 1939. aastal töötas ettevõttes 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate jne. Volta hoonetes tegutsesid iseseisvunud Eesti ajal nii tikuvabrik, malmivalamise tehas Aiwas, toiduõli-, tekstiili- kui ka maiustustetootjad. Nii kolis Kawe oma biskviidi- ja kompvekivalmistamise moodsa sisseseade Pärnu maanteelt Voltasse, tollasele Soo tänavale. 1929 valmis endises tööstustsehhis modernne katuseakendega tennisehall. Eesti ajal oli Volta jalgpallimeeskond kõva tegija, selles tiimis mängis rida esindusmeeskonna liikmeid. 12

et Voltasse tööle saada. Kapitalistlik ekspluateerimine oli julm: tehase pikaajaline direktor Karl Stark sai üle kümne korra rohkem palka kui keskmine tööline (üle 700 krooni versus alla 70).

Alles 1940. aastal, kui punavägi oli Eestis sees ja ajad ärevad, lubanud Stark töölistel palka tõsta. Seepeale teatanud töölised härrale, et ta on hiljaks jäänud, nüüd nad võtavad kõik, mis neile kuulub, juba enda kätte! Ja läinud Vabaduse väljakule demonstratsioonile. Stark aga pääses veel enne võimalikku arveteõiendamist Saksamaale komandeeringusse. Ja sinna ta jäi, nendib ajaloolane Gerassimova.


VOLTA KVARTAL

VOLTA (AU)SAMMAS LÖÖB JÄLLE SÄRAMA

TAGASI IMPEERIUMI TEENISTUSSE Eesti okupeerimisega NSVLi poolt 1940. aasta suvel tehas natsionaliseeriti, töölisest Artur Alust sai kommunistliku partei liige ja tehase direktor, paigale jäi vana administratsioon ja insener-tehniline personal. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal tehas demonteeriti taas – ja saadeti NSV Liitu, suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega merepõhja. 1947. aastal tehas rekonstrueeriti okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega. Nõukaajal, kui tehas viidi Moskva juhtimise alla, läks kõik ametlikult taas hoogsalt tõusujoones. Stalini ajal tegutsesid tehases tõelised töölissangarid, stahhaanovlased ja lööktöökangelased. Et aga tegelikult vaevas tootmist kvalifitseeritud kaadri puudus, korraldati nn stahhanovlikke pjatiminutkasid – lõunapausidest ja tööjärgselt enne kojuminekut pigistati viis minutit, et oskusteta noortöölistele vajalikke töövõtteid demonstreerida.

KOMMUNISMI EHITAMISEST EI SAANUDKI ASJA Hiljem hiilgasid ettevõttes eesrindlikud ratsionaliseerijad, kelle ettepanekute järgi tootmist aina tõhustati. Hoogsalt kulges tootmise mehhaniseerimine, automatiseerimine ja moderniseerimine. Osaleti kommunistliku töö liikumises. Võideldi toodangu kvaliteedi eest ja võideti hea hulk sotsialistliku töö rändpunalippe – Volta tõusis Nõukogudemaa juhtivate tehaste hulka! Tõsi, alati plaani ei täidetud ja toodangu kvaliteet kõikus. Aga sellest kõva häälega ja kõigile ei pasundatud. Edu sõltus nõukogude ajal tegelikult paljuski sellest, kui õnnestunult „leiti“ Lääne masinatööstusest seadmete mudeleid, mida maha kopeerida. Nõukaajal märgiti lisaks töövõitudele tehase kollektiivi eesrindlikkust ühiskondlik- poliitilises tegevuses. Tegeldi aktiivselt kehakultuuri ja

PS Nii et ajalugu annab tõesti palju uhkeinimesid, mida annaks kvartali elavdamiseks kasutada – kas kohvikute vms asutuste nimedena. Kirjamees Arne Ruben on kirjutanud romaani „„Volta“ annab kaeblikku vilet”, mille kangelane on endine Volta tööline, kes seikleb läbi 1905. aasta Vene revolutsiooni, räägib Keskülast, Leninist ja dadaistide liikumisest Šveitsis, Cabaret Voltaire’is, Zürichis. Voltast Voltaire’ini. Nii et kohvik/ ööklubi/ kabaree Voltaire võiks kindlasti paikneda tulevikus Volta Kvartalis. Voltaire oli ju suur filosoof ja kohvitarbija (70 tassi päevas!). Ja Volta esimene juht oli ka šveitslane, kui assotsiatsioone otsida!

TÄNA:

Volta Kvartal muutub lähiaastatel Tallinna stiilseimaks mereäärseks elu- ja ärikvartaliks. Hästi säilinud ajaloolistele tööstushoonetele puhutakse uus elu sisse ning nende kõrvale lisandub hea kvaliteediga modernset hoonestust. Selles kvartalis saab keskse koha kõrghaljastatud park-hooviala õige mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega.

Eesti taasiseseisvumise järel kadus Volta avalikkuse orbiidilt, et tulla tagasi ja taas-sündida juba moodsa elu- ja ärihoonete kompleksina.

Kvartali põhifookus jääb elanike pärusmaaks – see on terviklik elukeskkond, kust leiab nii mõnusa pagarikoja, hea valikuga toidupoe, lasteaia kui ka tervisekeskuse. Ajaloolisesse paekivihoonesse näeb visioon ette toidutänavat, mille kõrvale mahuvad veel ateljeed, disainibutiigid ning trendikad sohvabaarid ja kultuuriklubid. Volta Kvartalist kujuneb elustiilikeskus, kus on oskuslikult kombineeritud nii elu kui ka äri ja meelelahutuslikud funktsioonid.

Siin ja praegu. 13

spordiga. Samuti oli Volta kollektiiv kultuurilembeline, harrastati isetegevust. Volta tehas oli šefiks Tallinna 1. Keskkoolile, praegusele Gustav Adolfi gümnaasiumile. Tehas ostis keskkoolile noodipuldid, et orkestriliikmed ei peaks noodilehti käes hoidma. Voltas moodustati ka üks esimesi ülevabariigilisi raamatusõprade klubisid, regulaarselt toimusid kohtumised kunsti- ja kultuurirahvaga. 1980ndate alguses ringles ka idee moodustada töölisliikumise ajalugu jäädvustav memoriaalkvartal, kus oleks keskne koht Voltal, aga mäluasutuse piirid ulatuksid Koplisse ja Kalamaja algusse, hõlmates sealseid ajalooga tööstusettevõtteid. 1950. aastate lõpus rajati Pelgulinnast Nisu tänava otsast üle kaubajaama laia territooriumi jalakäijatele sild, mis tagas otseühenduse Kopli ja Volta tänava piirkonnaga, kus asus ka Volta tehas. Lähikonna inimestel on nooruspõlvest silla peal käikudest meeleolukaid mälestusi: sealt oli tore vaadata allpool manööverdavaid kaubaronge ja visata kividega täpsust kas vagunitesse või silla alt läbi sõitvate veoautode kastidesse. Amortiseerunud sild lammutati 2003. aasta suvel.

▶▶ Kvartal asub linna trendikaima piirkonna, Kalamaja mereäärses osas südalinna läheduses. ▶▶ Unikaalsust loob arhitektuuriline kombinatsioon ajaloolisest ja tänapäevasest. ▶▶ Volta kvartali tulevane elanik on avatud ja loov, väärtustab kvaliteeti, on loomult kosmopoliitne ja soovib ning julgeb eristuda. ▶▶ Elumajade ja büroode ümber on planeeritud hoolega läbi mõeldud rekreatsiooni- ja rohealad ning sõiduvahenditele rohkelt maaaluseid parkimiskohti.


VOLTA KVARTAL

UKA-UKA, MINA PRII!

KAHVLIAHVIKESED KALAMAJAS

TRÜHVLID KITSEKOHUPIIMAGA

JUBEDAD JA JUBENALJAKAD TORTILJAPITSAD

Selle imehõrgu retsepti mõtles täitsa ise välja kahvliahvikeste sõber, Kalamaja tüdruk Anna Celine Kraus (16). Veereta pallikesed mustikajahust läbi või mine äkilisemat teed – eriti just suurte ahvikeste maitsemeeli ergutavad ekstramõnusalt tšilli, kardemon või hoopis köömned!

Milline laps ei armastaks pitsat?! Aga pärispitsade valmistamine koduahjus võib olla üsnagi kontemurdev. Siis tõttavadki appi tortiljad! Ja närvekõditavad fantaasiad, mis on ühtaegu ka naerutavad. Miks mitte võtta ette pitsategu, kus igaüks teeb tortiljapõhja peale nii jubeda või jubenaljaka näo, kui oskab. Milline võis kunagi välja näha Kalamaja pargis asunud surnuaia alati tõre ja kähiseva häälega valvur? Või mis nägu on lagunevas naabermajas elav emane kummitus? Huu!*

7-10 pallikest

• • • •

3 sl kuhjaga kitsekohupiima või tavalist kohupiima 8-10 datlit soovi korral peotäis kuivatatud jõhvikaid 3 sl suhkruvaba kondenspiima

Katteks (vali) • • • •

Kas oled kuulnud kahvliahvikestest? Need on sellised tegelased, kellele meeldib köögis segada. Segada vanemaid ning segada kokku tainast ja muud toredat. Ja nende väikeste tegelastega käib alati kaasas risk. Jahusajuks. Porgandiplahvatuseks. Ühesõnaga, juhtuma võivad hakata asjad, mida sa kõige vähem ootad. Aga teisiti ei saa, sest ilma võimaluseta köögis kaasa möllata ei teagi väiksekesed muidu, millest toitu tehakse. Kuidas üks või teine asi maitseb ning näeb välja toorelt, kust söök tuleb ja kuidas toit valmib.

mustikajahu amaranti ja tšillipulbrit kardemoni- ja tšillipulbrisegu köömneid, toorelt või röstitult

Uha kõik koostisosad kannmikserisse ja mikserda läbi. Kui segu ei hakka hästi kokku, siis lisa datlit, see teeb massi paksemaks ja muidugi ka magusamaks. Aseta segu tunniks-paariks külmikusse tahenema, et oleks parem peo vahel rullida. Rulli kuulikesed ja veereta need läbi meelepärasest kattest. Anna lemmikud on amarant-tšillipulber, kardemoni- ja tšillipulbrisegu ning köömned, aga neiu on katsetanud ka mustikajahuga. Pane hullu, õiged maitsed jõuavad sinuni vaid katsetades! Lükka trühvlid paariks tunniks külma ja naudi!

Kahvliahvikeste lipukiri kõlab: “Lase laps kööki!”. Ägedaid retsepte koos lastega kokkamiseks on nad avaldanud raamatutes “Kahvliahvi kokaraamat” ja “Lase mind kööki!”, nagu ka blogis kahvliahvid.ee. Siit leiad kolm retsepti, mis Kalamaja rahvale kui loodud.

KALAMAJAHOOVI SMUUTI

Kahvliahvikestel käis kevadises Kalamajas külas teate kes? Smuutikuninganna isiklikult! Eesti soost Eliq Maranikul on ilmunud smuutiraamatuid mitmes keeles, viimane neist nimega “Tervisesmuutid”. Kuninganna külaskäik algas pöörasevõitu improvisatsiooniga – lapsed viskasid blenderisse, mis tundus hea. Eliq siis kiitis heaks või suunas pehmel ja nutikal moel, kui vaja. Pärast lugesime kokku kõik rohelised smuutivuntsid! Kannutäis:

• 4 suuremat peotäit Kalamaja hoovi noori naate ja nõgeseid, sekka mustsõstra- ja vaarikalehti • 1-2 peotäit Kalamaja võililleõisi • 3 küpset banaani • neljandik küpset ananassi • paar sl mett (või mõni dattel) • ühe sidruni mahl • pool liitrit õunamahla • pool liitrit vett

Viska roheline kraam ja võililleõied blenderisse. Murra banaanid tükkideks, lõigu ananass ning viska hulka. Lisa mesi ning õunamahl-vesi. Blenderda minutike, maitse, timmi maitset, kui vaja, ja blenderda veel tsuti. Valmis! 14

Tortiljapitsale võib panna, mida iganes. Kasutagu igaüks oma loovust. Siin retseptis leiad valiku koostisosi, mis seekord head tundusid ja kätte sattusid: • • • • • • • • • • •

täisteratortiljasid pitsa tomatikastet sinki suitsuvorsti suitsuvorstipulgakesi, nagu näiteks Põdrapiip keedetud kartulit keedetud kanamuna keedetud vutimuna keedetud spagette šampinjone mozzarellat ja muud juustu

• • • • • • • • • •

paprikat kirsstomateid musti kivideta oliive rohelisi kivideta oliive kappareid punaseid tšillikaunu lehtkapsast basiilikut peterselli punet või muud sobivat maitseainet • pipart, soovi korral

Tekita lauale rikkalik valik toiduaineid, mis sobivad maitse poolest pitsale ja millest annab tortiljapõhjadele luua ekspressiivseid nägusid. Näiteks munadest ja mustadest oliividest on mõnus silmi meisterdada, šampinjoniviiludest kõrvu tekitada ning keedukartulist saab lõigata pesemata hambaid. NB! Keedukartul maitseb pitsa peal üllatavalt hästi! Lase igaühel tortilja tomatikastmega üle võõbata. Seejärel loob igaüks oma tortiljapõhjale meelepärase veidra näo. Kui on soov tulemust jäädvustada, siis võiks pilti teha nüüd, sest näod näevad enne ahjuminekut märksa fotogeenilisemad välja, kui pärast. Kes tahab, võib seejärel oma pitsat maitsvamaks ja mahlasemaks tuunida, lisades sinna näiteks tomatit ja erinevat juustu. Lükka tortiljapitsa küpsetuspaberiga kaetud ahjupannil 220 kraadisesse ahju. Küpseta 5-7 minutit, kuni pitsa ääred on kuldpruunid. Amps! *See kahvliahvikeste retsept on ilmunud ka blogis lisaelulemaitset.ee.


VOLTA KVARTAL

UKA-UKA, MINA PRII!

VÄRVI JA JOONISTA!

15

FOTOD: STINA KASE, RIINA PÕHJALA JA HELE-MAI ALAMAA

Allpool on pildike raamatust “Kukesupp. Loe ja joonista.” (autor Merle Liivak ja illustraator Moonika Maidre), mille tegevus käib osaliselt ka Kalamajas. Pildil näed tavalisi Kalamaja lindeloomi. Joonista mõned veel juurde ja värvi ära, kui tahad, pane neile sõnad suhu ka.


VOLTA KVARTAL

VOLTA KVARTAL

BACK 2 BACK

PEETER PIHEL & SANDER MÖLDER: BACK 2 BACK

Tippkokk Peeter Pihel ja tipp-produtsent Sander Mölder on oma tegemistes mõlemad nii šefid chef´ id kui ka hell of a DJ´d. Mis juhtub aga siis, kui mehed omavahel rollid vahetavad?

Võtavad väärt koostisosad ja miksivad kokku suupärasteks hõrgutisteks – nii taldriku peale toidulaual kui ka imelisteks helideks raadioeetris või vinüülplaadil. Ja tegelikult – teevad, kui vaja, ka „s...st saia!” Ehk, tõmbavad ka keskpärastele lugudele oma touch´iga elu sisse. Peeter on näiteks ka n-ö prügist kõhutäidet teinud. Jah, ja tõepoolest, ka sai on ju sõimusõnaks olnud! Aga just saia Peeter tänasel päeval Kalamajas Kotzebues küpsetab! See on hapu sai, sourdough, fermenteeritud ja puha, nii et sööge terviseks! Peetri kinnitusel sobib see isegi gluteenikutele, „kui nad pole just hard core tüübid.” Kotzebue asi sai Peetri sõnul tehtud seepärast, et „turul on ruumi ... kvaliteetsed väiketootjad viivad edasi meie toidukultuuri,” muigab kokk, et see on selline põhjenduse poliitiliselt korrektne versioon. Pädaste mõisa ja Neh´iga kuulsuse saanud ning Rootsi parimas restos toitu teinud Peeter Pihel tegutseb juba mõnda aega taas kodumaal. „Kui koju ei oleks hea ja parem tulla, siis oleks midagi väga viltu,“ ütleb Peeter, „siin on lihtne ja hea elada.” Ja juba jõudis vahepeal mitu kuud ka Euroopa eesistujaid toita, nii et Eesti marki täis ei tehtud. Peetri järgi on tänased linlikud toidutrendid seotud nn tänavatoiduga. Kvaliteetne ja tervislik tänavatoit ei erinegi enam eriti restoranide pakutavast. „See pole ju see odav pläust, mida putkast välja antakse!” sõnab Peeter ja nendib, et „massi meil pole nagu New Yorgis, aga erinevate kohtade virrvarr siiski on, noored tegijad tulevad peale, konkurents tiheneb, klient võidab!” kiidab Peeter.

öeldud ka palju õnne Kuressaarele, linn sai mai algul 455-aastaseks. Peeter ja eriti Sander on isegi nende vanuseid kokku lüües ikka palju nooremad! Muide, just Sanderi ema kaudu Kuressaare Linnateatri kohvikust sai Peeter kokakooli kõrvalt oma esimesed tõelised tuleristsed toidutegemise kunstis. Saarele kisub mõlemat meest ikka kövasti! Näituseks, Sandrit mandriga ära ei meelita – tema ideaalkodu peaks olema ikkagi Saaremaal. Meri on tema jaoks oluline – „isegi Pariisis, kust jõgi läbi voolab, tunned, et miski on puudu,” ja sisemaal ei suuda Sander üldse kaua viibida. Peeter ütleb, et kui ta oma kodusaarele läheb, siis pole mõtet to do list`i teha – lähed lihtsalt ja oled. Peeter märgib, et Kalamaja piirile kerkiv Volta Kvartal on suurlinlikuma õhkkonnaga asum kui Telliskivi. Ning lisab ilmse rahuloluga, et Volta ja teiste piirkonda loodavate kvartalite arenduste kaudu avaneb mereäär senisest enam ja oluline on, et sinna ka eluvaim ja tegevused kaasnevad: „See mulle meeldib!” Kummaline ongi Peetri arvates, et oleme mereriik ja merelinn, aga mere äärde jalutama on nii pikalt päris raske siiski pääseda olnud.

Piirid hägustuvad kõikjal – ka Sander on suur piiride ületaja. On see ooper, ballett või popformaat, kõik väljakutsed on ära proovitud. Sander ise huvitub praegu pärimusest ehk folgist. Näiteks ehitab ta stuudios muusikat Saare ja Muhu laulupärandile. „See on see, mis on ju meile unikaalne,” ütleb Sander ja mõistagi võiks selle põhjalt tõukunud looming olla ka suurele maailmale huvipakkuv.

Kuidas tegijad vormis püsivad ja vaimu värskendavad? Peeter on spordipoiss, kunagi jalgpalligi liigatasemel toginud, liigub ja liigutab tänaseni, kui vaja, ka kiiresti. Ning kuulab samal ajal näiteks podcast´e. Või Raadio Tallinnat! Pere pisem ka juba kuuene, varsti spurdib issist kiiremini. Sander ütleb, et jalgrattal läks küll kumm eelmisel aastal katki, aga lubas sel suvel siiski rattale eluvaimu sisse lükata. „Reisimine, arvan,” ütleb ta veidi järele mõelnuna, „annab vaimset võhma ja vaheldust.“

Peeter eelistab ka oma köögis täielikult kohalikku toorainet ja traditsioonilisi käsitöövõtteid. „Vaid bakterid ja hallitus tulevad Saksamaalt,” järgneb paljastus – ja oleme üllatunud – arvasime, et seda kraami peaks meil ometi ju jätkuma. Tegemist on aga spetsiaalselt toidutegemiseks kasvatatud isenditega!

Peetri üks sihte ja paleusi on teha siin veel üks tipprestoran, millega maailmakaardile tõusta. Kas see tuleb näiteks Voltasse või kuhugi mujale, näis, aga hoiame pöialt, et tuleb. Kuid Sander Mölder on ses suhtes kiirem vend – album, kus on Saaremaa ja Muhu pärimuslaule tänapäevases võtmes, see tuleb välja juba juunikuus!

Ning muidugi, last but not least, Peeter Pihel ja Sander Mölder on mõlemad Saaremaa mehed, Kuressaare poisid. Ja olgu siinkohal

16

Peeter kui DJ

Sander kui kokk

Float On Modest Mouse Move On Up Curtis Mayfield

Salatipõhjaks spinatilehti ja mõned basiilikulehed või värsket hapuoblikat, kui on.

Suomi Finland Jagga Jazzist

1 avokaado viiludeks või kuubikuteks lõigatuna.

So Good At Being In Trouble Unknown Mortal Orchestra

1 porgand (lõikan tavaliselt kartulikoorijaga õhukesed laastud).

Wild Life 4th Sign Shyness Thieves Like Us

3-4 kirsstomatit (lõikan pooleks).

Afterlife Arcade Fire

Pool kurki (samuti kartulikoorijaga õhukesed laastud).

Lights Out, Words Gone Bombay Bicycle Club

1 Buffalo mozzarella rebituna.

I Believe In Miracles Jackson Sisters

Peale värviks kevadel maasikaid või talvel granaatõuna seemneid.

Kings And Cross Ásgeir Harvest Moon Neil Young Calm After The Storm The Common Linnets

www.bit.ly/voltakvartal

Soola ja pipart maitse järgi. Näpuotsatäis värsket sidruni- või laimimahla, 1 supilusikatäis oliiviõli.

Profile for Endover

Volta Kvartal | No. 1  

Volta Kvartal | No. 1  

Profile for endover
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded