__MAIN_TEXT__
1 minute read

Limnoloogid digiteerisid 60 aasta jagu Peipsi järve seireandmeid

REET LAUGASTE, MÄRT RAHI

Enimtuntud meetod veekogude muutuste jälgimiseks on eluskooslustes toimuvate muutuste seire. Enamasti moodustavad fütoplanktoni mikroskoopilised ainuraksed organismid, mis tarbivad vajalikke toitaineid läbi raku pinna. Seetõttu määrab nende hulga sisevetes veekeskkonna seisund. Fütoplanktoni liigiline koosseis ja arvukus näitavad omakorda järve ökoloogilist olukorda ja muutusi.

Peipsi järvel alustasid hüdrobioloogid fütoplanktoni uuringutega 1962. aastal. Kuni 1997. aastani korraldas uuringuid Teaduste Akdeemia zooloogia ja botaanika instituut, hiljem maaülikooli limnoloogiakeskus. Vaatlusreas on lünki ning veel mõned aastad tagasi võis tulemusi leida vaid paberkandjal ja viimase paarikümne aasta kohta ka salvestatuna ministeeriumite arhiividest. Selleks, et andmete kasutamine oleks 22 uurijatele mugav ja käepärane, viisime läbi enam kui pool sajandit hõlmava andmestiku kriitilise analüüsi, millele järgnes andmete digiteerimine ning viimine masinloetavasse vormi. Aastaid kestnud töö tulemusel on tänaseks kogu materjal kättesaadav digitaalarhiivis EMU DSpace (Hydrobiological collections).

Aastani 1997 on andmed valdavalt suvekuude kohta. Sealt edasi leiab andmeid kevadest sügiseni ning alates 2003. aastast lisanduvad andmed ka ühe talvekuu kohta. Proovipunktide arv kõigub ühest kolmekümneni, alates 1997. aastast hõlmab seire vähemalt seitset püsipunkti. Aastad 1969–1978 on kaetud üksikute juhuslike uuringutega. Andmestik sisaldab järve fütoplanktoni biomassi liikide kaupa, lisaks ka vetikarakkude, kolooniate ja niitide arvukust vee ruumalaühiku kohta. Alates aastast 2006 lisandub liigierisuse indeks. Andmeid kasutades on oluline silmas pidada muutusi proovide töötlemises ja loendamises, aga ka uute käsiraamatute ilmumist. Veel tuleb arvestada spetsialistide kogemuste kasvu pikema aja jooksul – uuringuid alustasid hüdrobioloogid üliõpilastena. Seega pole välistatud vead planktoniliikide määrangutes varasematel aastatel. Kõiki tulemusi tuleb vaadelda ajas, mil analüüsid tehti.

Aastakümneid hõlmavad andmeread on suhteliselt haruldased ja ajaga nende väärtus kasvab. Peipsi kui suurjärve seisundit saab analüüsida nii kliima kui ka inimtekkeliste keskkonnamuutuste võtmes. Väärib märkimist ka Peipsi planktoni liigirikkus, mis vajaks lisauuringuid. Fütoplanktoni andmete detailsem analüüs seoses keskkonna parameetritega võimaldab seletada mõnede muutuste seni varjus olnud põhjuseid.