Page 8

LEKSIKA

Legitiimsus, vastutavus ja avatus

Vabaühenduste maailmaorganisatsioonis CIVICUS ja Eesti katusel EMSL-is töötanud KRISTINA MÄND õpetab, kuidas küsida oma tõhusalt ja tublilt organisatsioonilt, kas ta on ka aus ja eetiline.

T

undub, et oleme Eestis ületanud piiri, kus küsime, kas vabaühendustel on mõju või mitte, kas neid teatakse, nendega arvestatakse või kas neid on vaja. Aastatega oleme saanud neile küsimustele positiivsed vastused. Selle põhjused on esiteks organisatsioonidevälised: hea seadusandlus; süsteemne rahastamine; tugikeskused nõustamise ja koolitustega; võrgustikud ja katusorganisatsioonid; meedia pöörab tähelepanu ning ühendusi arvestatakse nii poliitikakujundajate kui teenuste pakkujatena. Seda nimekirja võiks jätkata, kuid loe USAID-i elujõulisuse raportit www.ngo. ee/indeks ja tee ise järeldused. Teiseks organisatsioonidesisesed: ühendused on muutunud tugevaks, teadlikuks ja tõhusaks, nad suudavad end arendada ehk strateegiliselt oma valdkonna küsimustele läheneda; nad on saanud juurde enesekindlust, väärikust ning suurendanud oma tegevuse ulatust (mõju). Saavutatut tuleb osata hästi kasutada, olla ka edaspidi tunnustatud ning õigustatud oma tööd tegema ja vahendeid saama. Lisaks sellele, mida ja kellele tehakse, tuleb jälgida ja analüüsida ka, kas tegevus on arusaadav, õigustatud ja ühiskonnas aktsepteeritud, kas tegutseme omaette või teistega koos, kas teame, mis toimub me ümber, või elame ainult oma maailmas, kas me tegevusel ikka on lubatud mõju või teeme ainult suuri sõnu. Järjest enam 8

ja enam rahastajaid küsib neid küsimusi. Aga olulisem on, et seda küsivad ka liikmed, töötajad, vabatahtlikud, partnerid, kasusaajad ja sihtgrupid. Selge ja avatud ühendus on juba oma olemuselt palju vastutusvõimelisem. Neid põhimõtteid nimetame ühenduste legitiimsuseks, avatuseks ja vastutavuseks (inglise keeli legitimacy, transparency and accountability – LTA). Paljud on need põhimõtted endale selgeks teinud ja kasutavad igapäevatöös, nt oma eelarvete ja eesmärkide täitmise jälgimise hindamisel; teised on loonud eneseregulatsiooni vahendeid, nt jälgivad Eesti ühenduste eetikakoodeksi (www.ngo.ee/eetikakoodeks)

põhimõtteid ja on need oma tarbeks lahti kirjutanud, nt EMSL-i liikmepõhimõtted; kolmandad koolitavad ja annavad nõu, nt CIVICUS-e veebiseminarid; neljandad uurivad, kuidas LTA-d ühendustes kasutatakse, nt Harvardi ülikooli Hauseri vabaühenduste keskus, jne. Rahvusvaheline vabaühenduste liit CIVICUS on kokku pannud LTA programmi kahe lihtsa eesmärgiga: tutvustada LTA põhimõtteid ja pakkuda abivahendeid (käsiraamat, andmebaas ja veebiseminarid (webinar)). Loe lähemalt lta.civicus.org.

Mida LTA tähendab? Alustame niimoodi. Igal organisatsioonil on kolm olulist tasapinda. Kõige täht-

Profile for Vabaühenduste Liit

Hea Kodanik 1_2011  

EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

Hea Kodanik 1_2011  

EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

Profile for emsl
Advertisement