MANIFEST
Probleemide lahendajad ja heaolu tõstjad Kui USA mittetulundusühendused moodustaksid mingil müstilisel moel omaette riigi, peaks see majandusnäitajate poolest kuuluma G8sse, eespool näiteks Austraaliast, Kanadast ja Indiast. Millist rolli mängivad vabaühendused Eesti majanduses, ei oska me ikka veel öelda, kuid selge on, et tegu pole ammugi üksnes oma lõbuks käpikuid kuduva või külakiikesid võõpava seltskonnaga. Kuidas vabakond sotsiaalprobleemidele nutikaid lahendusi ja eraraha leiab ning töökohti loob, uuris MARI REBANE (ERR).
O
n selle sügise esimene tõeliselt külm päev. Päike sirab taevas ning laike linnatänavatel, mida päike pole veel puudutada jõudnud, katab härmatis kui pits.
Isemajandav vabakond Tallinnas Mølleri autosalongis on soe, väga valge ja pidulikult vaikne. Just täna saab Toidupank kätte kolm uhiuut kaubikut, neist üks jahekambriga, millega Tallinnas abivajajatele edaspidi piima- ja lihatooteid ning puu- ja aedvilju viia. Ülejäänud kaks lähevad Haapsalu ja Pärnu toidupankadele. Võtmed vahetavad omanikku, surutakse kätt ning pidulik osa ongi läbi. Kaubikute raha sai Toidupank mullusest ETV “Jõulutunnelist”, millega koguti televaatajatelt ligi 190 000 eurot. See on Toidupanga suurimaid rahakogumisaktsioone ning tegevjuht Piet Boerefijn rõõmustab, et summast jätkub veel ühe veoauto või tõstuki ostmiseks. Käideldavad toidukogused nimelt aina kasvavad. Kes veel ei tea, siis Toidupanga tegevus käib lühidalt nii: kauplused ja muud toiduga tegelejad annavad talle tasuta ära oma ülejääva kauba, mis toimetatakse toiduabi vajajateni. Nii lööb Toidupank
kaks kärbest ühe hoobiga: aitab kitsikuses elavaid inimesi ja vähendab raiskamist. Teisisõnu võtab sealt, kus üle, ja viib sinna, kus puudu.
Kohalike omavalitsuste toetus katab näiteks Pärnus ja Haapsalus umbes veerandi, ent Tallinnas vaevu kümnendiku eelarvest. Eriline on Toidupank veel selle poolest, et niisuguse nimega asutust äriregistrist ei leiagi – töö käib kohalike, sageli üle kümne aasta tegutsenud MTÜde kaudu, nagu Pärnu diakooniakeskus või Läänemaa Puuetega Inimeste Koda. See on võimaldanud võrgustiku kiiresti, suhteliselt väikeste kuludega ja tõhusalt üles ehitada. Ent kuigi toit saadakse tasuta ja töö tehakse ära vabatahtlike abil, tuleb transpordi- ja laokulud ikka ise katta. Nõnda elab Toidupank sarnaselt paljude MTÜdega projektist projekti, abiks ka annetajad. Kohalike omavalitsuste toetus – sest Toidu-
pank teeb ju tööd, mis muidu oleks nende õlul – katab näiteks Pärnus ja Haapsalus umbes veerandi, ent Tallinnas vaevu kümnendiku eelarvest. Siht on isemajandavamaks saada ning Pärnu koordinaatori Erika Kuke meelest on see täiesti võimalik. “Meil on toeks taaskasutuskauplus, mis annab küll väikest, aga stabiilset sissetulekut,” ütleb ta. “Annetustena hakati tooma nii palju tarbeesemeid ja riideid, et lihtsalt pidime kaupluse tegema.” Nelja tegevusaastaga on pood end kenasti tõestanud ja nüüd rajab Pärnu Šveitsi vabaühenduste fondi toel sotsiaalkohvikut: esiteks selleks, et koolivaheajalgi pakkuda sooja toitu lastele, kes seda vajavad, aga teisalt ka soodsa söögikoha loomiseks, mis jällegi aitaks tegevuskulusid katta. Sest olgugi vabatahtlik tegevus tore ja loomulik, on sellelgi piirid. “Igas Toidupangas peaks olema palgaline koordinaator, sest see on täiskohaga ja suure vastutusega töö,” tõdeb Boerefijn.
Pimemassööride ühing loob töökohti Innustuseks ja eeskujuks uute töökohtade loojana sobib näiteks Eesti Pimemassööride Ühing. Praeguse töövõimereformi taustal saab öelda, et oma väikest reformi 7