Issuu on Google+

Kod nikuühiskonna hääl

'rJ

{ Eesti hääl peab kõlama Euroopa ja m ailma ühises kontserdis; kontsert tähendab s··n nii muusikat kui koostööd, ja koostöö ongi selle sõna algn tähendus.»

Lennart Meri Muusikaakadeemia uue maja avamisel 72. septembril 7999

/


Et suksud astuksid üks eeles odanikuühenduste kolmas konve- Mööda ilma päeval-öösel rents arutleb hea valitsemise üle, püüdes anda vastust küsimuselei kõnnib ringi väike eesel, mis see tähendab minule, sinule, meile. eesel õnnelik ja vaba, Leides vastuse Arderi luuletusest, on hea valitsemine siis, kui vabu eesleid kõnnib võimalikult vähe ringi. Kui riigivankri veda- tal on kõigest saba taga, mise koorem jaotub võimalikult paljude vankrit vedama ei pea, õlgadele, kui valitsus ei võtaks kodanikelt ära tuleviku üle kaasarääkimise kohustust vabal eesli! elu hea! ja õigust. Me räägime kaasaegses keeles ja meeOtt Arder les läbipaistvast otsustamise protsessist, jagatud väärtustest, hoiakutest, osalusning esindusdemokraatiast ja paljust muust. See kõik on vajalik ja pagana õigeaegne. Planeerides seda konverentsi, osati vaevalt ette näha kataklüsme ümber rahvusliku leppe, mis sundis just nüüd rääkima mitte valitsusest ega valitsemisest alamate üle, vaid heast valitsemisest ja koosmeelest. Kas ei näidanud seegi lepe kodanike suurt alateadlikku tundlikkust ühiskonnas valitsevate tendentside suhtes?

K

gaüks meist valitseb kellegi üle, vähemalt enda üle. Ning tulemus sõltub sellest, kui hästi ta seda teeb või teha tahab. Ainult et enda ule valitsemisel (mida ei saa küll samastada enesevalitsemisega) on halvasti valitsemise tagajärg närune inimene, kes on õnnetuseks eelkõige endale ja kitsale ringile enda ümber. Kui perekonnapea püüab valitseda oma perekonda autoritaarseit, on see õnnetus tema kodustele. See on külm kodu. Kui pereisa püüab hoida peret koos ühismeele läbi, on vastastikune andmine suur ja koosmeel ning rõõm üksteisest kasvab. Ja nii edasi ikka suurema võimu poole. Kui riigis suudavad kõik kolm sektorit - nii avalik, erasektor kui kodanikeühendused - otsida koos lahendusi probleemidele, on selles riigis soe elada. Tänases Eestis pole veel tunda seda koostööd, aeg-ajalt näib, et toimub lähenemine ja mõistmine, siis aga kõik hajub. Nii juhtus ka ühiskondliku leppega.

I

aarvan, et asjata on loota, et ühiskonna sidusus ja inimestevaheline usaldus paraneb ilma kodanikeühenduste abita. On aeg saada rõõmsast eeslist tubliks suksuks, kes astub kolmikrakendisse avaliku ja ärisektori kÕNale. Ja mul on tunne, et seda kohta rakendis meile eriti ei pakuta, aga me peame oma ettevõtmistega selle koha saavutama. Lagle Parek EMSLi nõukogu esimees, konverentsi juhataja

M

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel Toimetaja: Kadri Valner

2

eg-ajalt ei anna mulle rahu küsimus sellest miks paljusid õigeid ja häid ideid ei õnnestu kuidagi ellu viia või nii kiiresti arendada kui tahaks. Üks selliseid ideid on kodanikuühiskonna arendamine ja osalusdemokraatia suurendamine Eestis. Enam-vähem kõik, kel vähegi ühiskonna kohta ütlemist, nõustuvad, et kodanikuühiskond on vajalik, kuid arendamise jutu konkreetsemaks muutudes tekib piinlik olukord, kus jutt muutub kodanikuiJhiskonna aktivistide monoloogiks. Küsimus ei ole ju selles, et me ei teaks, mis on kodanikuühiskond, kuigi sellest rääkides muutuvad asjaosaliste laused tihti pikaks ja mõtted lohisevaks. Ometigi on kogu kodanikuühiskonna mõte just vastupidises - tuua meie enda elu kujundamine meile hoomatavale tasandile, võimaldades meil kõigil valitsemisest osa saada. Pole ju võimu teostamine midagi muud kui ise omaenda ümbruse kujundamine. Kodanikuühiskond on eneseväärikate ja aktiivsete inimeste ühiskond. Selles mõttes ei peaks ta võõras olema ühelegi poliitilisele liikumisele, sest inimese eneseväärikust rõhutavad kõik poliitilised ideoloogiad. Kuid otsuseid langetavate poliitikute ja vabaühenduste pealtnäha

A

sõbralikud suhted jahenevad kohe, kui suhtlemise loogika eeldab konkreetsete kokkulepete sõlmimist.

Patroonita ühiskond 2001. aastal tellis Riigikogu firmalt Saar Poli küsitluse, millest selgus, et vaid alla kümne protsendi Eesti elanikest kavatses ühel või teisel viisil üldiseid protsesse mõjutada, ja seda kas siis lihtsalt allkirja andes või ka midagi ajamahukamat tehes. Teisalt on otsustamise juures olijad isegi neid väheseid tõsiselt aktiivseid inimesi marginaliseerinud, jättes toetuse kodanikuühiskonnale sõnavahu tasandile. Oot, nii see küll pole, kerkib valvsal erakonnategelasel kindlasti huultelt sõjahüüd. Riigikogu ju võttis kodanikuühiskonna toetuseks vastu EKAKi kodanikuühenduste arengukontseptsiooni? Ja tõsi ta on, et selline kontseptsioon on tänu vabaühenduste lakkamatule survele vastu võetud ja heaks kiidetud, kuid sarnaselt teiste riigielu mõjutama mõeldud strateegiatega on ka EKAK varjusurmas niikaua, kuni võimulolevate erakondade liidrid ei suuda ega taha kodanikuühiskonna arengut toetada muidu kui sõnades. Parempoolne poliitika on läbi


Politoloog IVAR TALLO otsib vastuseid küsimusele, miks erakonnad ja vabaühendused alati üksmeelele ei jõua.

Millal jõ ame kodanikuüh· sonda «Otsuseid langetavate poliitikute ja vabaühenduste pealtnäha sõbralikud suhted jahenevad kohe, kui suhtlemise loogika eeldab konkreetsete kokkulepete sõlmimist.» aegade osaiuse laiendamisse ja solidaarsusesse negatiivselt suhtunud ning selles mõttes peegeldab Eesti poliitika üldist ajaloolist kogemust. Abi on üleminekuühiskonnas raske loota ka vasakpoolseteit jõududeit, sest need on kas minevikku vaatavad ja autoritaarsust igatsevad massiparteid või suurema populaarse toetuseta intellektuaalide rühmad. Nii on jäänud kodanikuühiskond ilma mõjukate patroonideta. Eesti varakapitalistlik kord on teinud oma rõhuasetuse indiviidile ja individuaalsele solidaarsuse arvel. Aegajalt on ajakirjandus ja isegi kirjandus püüdnud individualismi kodukootud vormi - rehepaplust hukka mõista, kuid samas mõistetakse hukka nõrkus ja ebaefektiivsus ning kummardatakse raha ja võimu omajaid. Võõrandumise probleemi üks tõlgendusi Eestis on see, et ühiskond hakkab küpsema, kuid avalik

võim ei tule selle teostajate - erakondade - näol ühiskonnale vastu, sest jutt käib ikkagi erakondade kõige uhkemast auhinnast, võimust. Massiühiskonna tekkega hädavajaduseks saanud esindusdemokraatia arendamise kõrval räägitakse täna järjest valjemalt uutest valitsemise mehhanismidest.

Kodanikuks saamise valud Otsedemokraatia põhimõtted on rakendatavad siiski piiratud juhtumitel ja ühiskonnauurijate pilgud on eelkõige suunatud osalusdemokraatia arendamisele. Kuid kunstlikult osalust esile kutsuda ei saa, inimene peab ise tunnetama, et oma sõna on vaja öelda ja tegu teha. Meie kodanikuks saamise arenguvalud on üllatavalt suured, sest isegi võimu teostajad ei suuda tihtipeale oma käitumise eest vastutust endale võtta.

Parteide egoism ja võimu monopoli taotlus Eesti ühiskonnas on peaaegu piiritu, võime raha juhtida koondatakse järjest kitsamasse kanalisse, ning alternatiivseid ettepanekuid ignoreeritakse. Saavutatav tulem ühe projekti tasandil ei pruugi olla efektiivne ühiskonna üldise arengu seisukohast, seetõttu tuleb erakondadelt õppust võtta selles, et võimu niisama ei anta ja et võim ja raha on omavahel seotud.

Prooviks teistmoodi? Ühiskonna elujõulisuse tagamiseks tuleb kodanikuühiskonnal endale prioriteediks seada selge rahastamisskeemi sisseviimine ning indiviidi tasandil lihtsate ja kasutajasõbralike osalusmehhanismide arendamine. Aga alustada tuleb lihtsatest asjadest. Teeme olemasolevad edusammud nähtavaks. Täidame vastuvõetud paberid sisuka käitumisega. Näitame oma võimu kodanikena. Julgustarne kahepoolse suhtluse tekitamist ja teeme selle võimalikult lihtsaks. Integreerime infoühiskonna ehitamise ja kodanikuühiskonna arendamise ja loome e-riigi ja e-teenuste kõrvale ka e-kogukonna ja e-demokraatia.

Kodanikuhuvid keskkonna kaitsel annavad tulemusi ktoobrikuus tegi Riigikohus otsuse Jämejala pargi asjus, millega tunnistas, et Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kohtussepöördumine avalikes keskkonnahuvides oli õigustatud. Ligi aasta kestnud võitlus lõppes pargi säilitamise kaitseks välja astunud Jämejala elanike võiduga. Ehkki Riigikohus ei analüüsinud ELKSi kaebeõiguse küsimust, on see lahend loodetavasti teerajajaks t~~Ii!~"j kodanikualgatuse kaudu keskkonna kaitsmisel. Tasub mõelda selle üle, et keskkond on avalik huve, mille KÄRT kaitsmine on kuni VAARMARI viirnase ajani olnud tegelikult Eestimaa Looduse riigi monopol. Fondi jurist Just riik on var sematel aegadelsuunanud keskkonnaalaseid otsustusi soovitud suunas, kasutades selleks erinevaid haldusõiguslikke mehhanisme või ka majanduslikke stiimuleid. Nüüd võib aga öelda, et kätte on joudnud uu ajajark uleüldises keskkonnapolfitikas: uld susele on antud reaalne vaimalus ise avalikke huvisid kaitst . Nii on meist igaühellaiaulatuslikud keskkonnaalased õigused, mis peaksid kõigil asjasthUVitatutei voirnaldama keskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa räakida Nend ulatuslike oigust realiseerumise juures on ulimalt oluline et ka uidsus ise arksalt oma huvide eest seisaks. Kärt Vaarmari esineb III kodanikuilhenduste konve rentsil14. novembril kell 14

O

3


s isi lik

õi

··hi huvid? MATI HEIDMETS

Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor gallepingul on kaks poolt. Esiteks sisu ehk tekst, mis lepingus kirjas. Teiseks protsess ehk tee, kuidas lepinguni jõutakse ja seda realiseeritakse. Just protsessi käigus õpitakse tundma ja viiakse kokku osalejate hoiakuid ja huvisid, protsess loob ühisosa, mis lõpuks kirja pannakse. Sageli on just protsessi kaudu tekkiv lisaväärtus olulisem kui lepingus kirja pandud sõnad. Näiteks võiks tuua Eli 2000. aasta Lissaboni leppega käimalükatud Euroopa (kirev, mitmeplaaniline ja Lissaboni leppest ammu väljakasva nud) suundumise teadmusühiskonna suunas või ka Eesti ühiskondliku leppe. Ka leppes osalemisel võib laias laastus olla kaks motiivi - omahuvi ja ühishuvi. Esimesel juhul surutakse leppesse sisse oma riigi, grupi või isiku soove ja tahtmisi. Teisel juhul käib mote vastupidi - üritatakse defineerida seda, mis oluline koigile. Eesti puhul on ühis- ja er asja vahele piiri tõmbamine endiselt raske. Ka ühiskondliku leppe arutelul võis kuulda argumenti - kuna mind pole leppes sees, pole lepet vaja. Eks see ole ühiskonnamaastikul toimetajate küpsuse küsimus. Viimase oluline mõõdupuu on teatavasti just võime välja astuda eraja grupihuvide maailmast ning vaadata asju nii ühise kasu kui üldise edenemise positsioonilt.

I

Mati Heidmets esineb 11/ koda nikuOhiskonna konverentsil 14. novembril kell 14

4

iosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktor, tänaseks manalamees Ruuben Post ütles 24. mail 2000 Männamaal korraldatud rahvakoosolekul välja mõtte, et kokku tuleks kutsuda Hiiumaa oma parlament - suurkogu. Ukse ees seisis haldusreform, püsis kartus, et saare omavalitsused liidetakse volikogude seisukohaga arvestamata ja et haldusreformi käigus võidakse kaotada ka Hiiu maakond. Vabariigi valitsus küsis Hiiu maavanemalt seisukohta kohalike omavalitsuste liitumise-liitmise kohta. Selles olukorras tajusid mõtlevad hiidlased, et kaasamõtlejate ja otsustajate ringi on vaja laiendada ning lisada kaalu omavalitsuste ja maavalitsuse seisukohavõttudele. Kavandatavas Hiiumaa suurkogus nahtigi eelkõige kõigi hiidlaste võimalust osaleda avalike asjade arutamises ja otsustamises. «Saareline elulaad ja väike elanike arveeldavad suurt kokkukuuluvustunnet, mis sünnib läbi koostöö ja ühisarutelude saare tuleviku kujundamisel. Valitav Hiiumaa suur-

Suurkogu on võimalus koonduda otsustes kaasarääkimiseks ajal, mil tunneme ohtu oma kogukonnale või muret oma tuleviku pärast. kogu peab väljendama hiidlase enda tahet ning see tahe peab olema määrav Hiiumaa ja hiidlase konkurentsivõimelisena hoidmiseks läbi terve uue sajandi,» deklareeris HSK algatustoimkond, nimetades kõige tähtsamaks hiidlaste koostööd mõistliku elukorralduse rajamiseks oma kodusaarel. Esialgu valitavana ja volituste alusel tegutsevana kavandatud suurkogu loobus asutamiskoosolekui keerukatest ja kulukatest valimistest. Selle asemelotsustasid asutajaliikmed, et suurkogu moo-

dustavad kõik vaba tahte alusel kogunevad aktiivsed inimesed, keda päevakorralolev teema puudutab või huvitab. «Varsti täitub kümme aastat meie taasiseseisvumisest. Seda kümmet aastat iseloomustab see, et meie igaüks ise ja omaette oleme püüdnud toime tulla. Selle kümne aasta kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata meie pingutustele voolab meie tulevik nagu liiv ikka veel meie sõrmede vahelt läbi. Kadedusega vaatame Läänemere saarte poole, kus kogukond ja koostöö toetab iga üksiku indiviidi püüdlusi oma saare kogukonna toimetuleku suunas,» tõdes pöördumises saareelanike poole vastloodud HSK ja kutsus kõiki hiidlasi ühinema suurkogu tööga. Tagantjärele tark olles võib öelda, et otsusel moodustada valitava kogu asemel vaba foorum on olnud nii plusse kui miinuseid. Tänaseks on toimunud kaksteist Hiiumaa suurkogu. Koos on arutletud haldusreformi ja hariduse, tööhõive ja keskkonna, kodanikuühiskonna ja valimisnimekirjade,


Paberiit tegelikkuseks MALL HELLAM Avatud Eesti Fondi tegevjuht

esti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon (EKAK) on unikaalne koostöökokkulepe, mille on omaks tunnistanud ühelt poolt suur osa kodanikeühendustest ja teiselt poolt kõik Riigikogu eelmise koosseisu erakonnad. 2002. aasta detsembris kiitis Riigikogu EKAKi heaks ühehäälselt. Enam kui kaks aastat rahvasaadikute käes ringelnud dokument oli põhjalikult läbi vaieldud ja arutatud. Saadikud mõistsid, et EKAKile vastu hääletamine tähendanuks avalikku vastuseisu inimeste eneseteostusele läbi omaalgatuse ja ühistegevuse. EKAKi tugevus seisneb selles, et idee tuli altpoolt, oli sihtgruppides läbi räägitud ning sellele tekkis suur toetajate ring. Kaalu lisas asjaolu, et EKAKis kirjeldatud kodanikuühiskonna tugevdamise programm nägi ette selged sammud, kuidas seda ellu viia. EKAK ei tohi olla pelgalt poliitikutel vajalikul hetkel suus kõlav sõnaühend, ta peab muutuma enamaks kui vastuvõetud ja kõrvaIepandud dokument. Ülitähtis on kaasata avalikkus ja vabaühendused otsuste ettevalmistamise protsessi. Teiseks peaks EKAK toetuma selgele rahastamissüsteemile, mis võiks suures osas toimuda kultuurkapitali-Iaadse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomise kaudu . Oluline on ka ühenduste endi tugevdamine ja koolitamine ning kodanikeuhenduste tugikeskuste süsteemi loomine.

E

põllumajanduse ja Euroopa Liidu ning ka suurkogu tuleviku üle. Kõik aruteluteemad on servapidi olnud seotud kodusaarega, iga kord on kokkuvõte räägitust edastatud nii võimulolijatele kui valijatele. Kui Hiiumaa suurkogu ka ei hiilga suurte osavõtunumbritega, on

see siiski kujundanud kogukonnakesksemaks küllalt suure hulga saareelanike mõtteviisi ja kahtlemata kandnud ka esimesi vilju, eelkõige Hiiumaa omavalitsuste paranenud koostöö näol. «Me ei taha Hiiumaa suurkogu mõjuva põhjuseta kokku kutsuda,

kuid see on alati töövalmis,» kinnitas Hiiumaa suurkogu töötoimkonna infosekretär Aivi Telvik. Suurkogu on ja jääb meie, hiidlaste, suureks võimaluseks koonduda otsustes kaasarääkimiseks ajal, mil tunneme ohtu oma kogukonnale või muret oma tuleviku pärast.

(ompart - partnerlusleping brittidele BEN KERNIGHAN

Briti Vabatahtlike Ühenduste Keskuse asedirektor

arnaselt EKAKiga Eestis reguleerib Suurbritannias avaliku ja kolmanda sektori vahelist suhtlemist leping. See on 1998. aastal vastu võetud COMPACT. Compaet on partnerlusleping, mida tänaseks on tunnistanud ligi 80% Suurbritannia kohalikust voimust. Isegi Briti peaminister Tony Blair on hinnanud vabaühenduste mõju kasvu valitsusele seoses (ompacti loomisega, öeldes, et valitsuse soov vabaühendustega koos töötada on tänu lepingule kasvanud.

S

Compaet koosneb erinevatest peatükkidest, koodeksitest. Nii näiteks määratleb rahastamiskoodeks valitsusepoolsed reeglid, kuidas läbipaistvalt ja järjepidevalt rahastada tegelikke vajadusi. Compaet rõhutab vabatahtlike organisatsioonide õigust kommenteerida valitsuse poliitikat ka juhul, kui nad ise saavad sealt rahalist toetust. Samuti manitseb see v litsust koostama ühenduste rahastamise ja hindam;s- ning jälgimissüsteemid hõlpsamini kasutatavaks ja proportsionaalseks saadava toetuse suurusega. See on ka samm bürokraati vähendamisele.

~

8en Kemighan esineb 11/ kodanikuOhenduste konverentsil 14. novembril kell 14.00

Mall HeI/am esineb III kodanikuOhenduste konverentsil 14. novembril kl 14 5


Oks mõte

i S av huvid?

ud

KRISTINA MÄND

EMSLi tegevjuht, konverentsi juhataja aailmapraktikas tehakse maksustamisel vahet avalikes huvides tegutsevate ühenduste ja omahuvides või vastastikes huvides tegutsevate ühenduste vahel. Eestis tehakse seda vahet ainult tulumaksuseaduse 11. paragrahvis, teistes seadustes on avalik huvi määratlemata. EMSL on teinud koos juristidega tööd avalikes huvides tegutsevate ühenduste määratlemiseks ning tulumaksusoodustusega MTÜde ja SA de nimekirja korrastamiseks. Need ühendused peavad olema eriliselt läbipaistvad, avatud, ausad, aruandlikud, kuna nemad ja neile annetusi teinud organisatsioonid ja üksikisikud saav d maksusoodustusi. Praegune süsteem on väga subjektiivne ning tekitas ühendustele probleeme. Ettepanek seadusemuudatuseks kõlab nõnda: «Avalikes huvides tegutseva ühenduse põhitegevus on suunatud laiemale avalikkusele või kitsalt piiritletud isikute grupile, kui selline kitsalt piiritletud isikute grupp on ebasoodsamas olukorras ülejäänud ühiskonnaga võrreldes või sellise isikute grupi huvides tegutsemine on uhiskonna seisukohalt olulise tahtsusega.» See tähendab, et tegevus on valikkuse huvides, kui sellest võidab ühiskond või kui tegevus on suunatud avaliku toetuse vajajateie.

6

Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu esimees AGU LAIUS seab üles hea valitsemise mõõdupuud.

õiste valitsemine (ingl k governance) on sama vana kui tsivilisatsioon. Lühidalt seletatuna on see otsuste vastuvõtmise ja elluviimise korraldus. Sisult on see samalaadne tegevus nii rahvusvahelises ulatuses, riigis otsuste vastuvõtmisel, äriettevõtete kui ka mittetulundusühenduste juhtimisel. Oleme jõudmas arusaamisele, et kitsas otsustajate ring, mis ei jargi kehtestatud reegleid, ei saavuta tulemuslike otsuste vastuvõtmist kõigi valitsetavate jaoks. Mõistame, et «halb valitsemine» on meie paljude hädade põhjuseks nii riigis kui ka ühenduste tegevuses. Valitsus või ühenduse tasandil juhtkond ei saa tegutseda üksi ja sõltumatult nende suhtes, keda vastuvõetavad otsused mõjutavad. Teised osalised lisanduvad sõltuvalt tasandist ja otsuse sisust. Lisaks sõltub otsuste vastuvõtmisel paljugi ka mitmetest välistest mõjuritest. Näiteks riigi otsuste väljatöötamisel mõjutavad seda nii riike ühendavad struktuurid (EU), rahvusvahelised organisatsioonid (IMF), üleilmsed äriettevõtted, erakonnad, vabaühendused ja erinevad lobistid.

M

Kaheksa mõõdupuud Mittetulundusühingutes otsuste vastuvõtmist mõjutavad naiteks partnerid, rahastajad, riigistruktuurid. Selle mitmekesise asjast huvitatute seisukohtade paljususe juures on vaja jõuda otsuste ja tegevusteni, mis vastavad enim Lihiskonna või organisatsiooni liikmete huvidele. Just see põhimõte annab tagasisidet sellest, kui hea valitsemisega meil tegemist on.

Võrdusmärki ei saa pannasõnade valitsus ja valitsemine vahele. Võrdusmärki ei saa panna sõnade valitsus ja valitsemine vahele ega ka valitsemine ja hea valitsemine juurde. Üha enam on hakatud rääkima just viimasest. Heal valitsemisel on kaheksa tunnustatud mõõ dupuud - osalemine, konsensus, aruandmine, läbipaistvus, tulemuslikkus, õiglus ja kaasamine ning reeglitest juhindumine. Osalemine on hea valitsemise alus. Kuna hea valitsemine peab vajalikuks vähemuste huvide arvestamist, ja esindusdemokraatia ei taga alati väiksemate huvigruppide arvessevõtmist, siis peavad olema loodud ka mehhanismid nende seisukoha esitamiseks ja arvessevõtmiseks otsuste tegemise juures. Osalemine eeldab informeeritust ja organiseeritust. Ühiskonna tasandil tähendab see tugevate ja toimivate kodanikuühenduste olemasolu, kes saavad oma mõtteid väljendada, ilma et sellega kaasneks otseseid või kaudseid surveavaldusi või takistusi riigi poolt. Labipaistvus eeldab, et otsused võetakse vastu kooskõlas kehtivate

reeglitega ning teave nii reeglite kui ka otsuste ja tegutsemise kohta on vabalt kättesaadav igale huvilisele, eriti aga nendele, keda antud otsus ja selle elluviimine mõjutab. Hea valitsemine eeldab kõigi eri seisukohtade ärakuulamist ja arutelu nende üle. Eesmärgiks on jõuda laiaulatusliku konsensuseni, mis rahuldaks võimalikult suurt osa ühiskonnast või organisatsiooni liikmetest. Konsensust on vaja taotleda ka eesmärkide saavutamise teedes. Seejuures ei piisa üksnes hetketeadmistest, vaid see eeldab ühenduse olemuse ja ajaloolise tausta mõistmist. Tuulasse ei saa minna oma samovariga.

Tähtsad on vajadused Iga ühiskonna ja organisatsiooni käekäik sõltub sellest, kas iga liige mõistab, et ta osaleb selles, ega tunne ennast tõrjutuna valitseva vaatekoha esindajate poolt. Hea valitsemine tähendab, et otsuste vastuvõtjad peavad tegutsema, et tulla vastu liikmete vajadustele, ning kasutama parimal viisil ressursse tulemuse saavutamiseks. Aruandmine on hea valitsemise üks põhilisi nõudeid. Kõik ühiskonna ja organisatsiooni osised peavad olema aruandekohuslased oma liikmete ja avalikkuse ees. Kuidas seda


Oks mõte ::I

e

<

Valits min kui järelevalve RAYMOND STEPHENS

Läti Ühenduste Keskuse nõunik alitsemise teema on olulise tähtsusega nii üksikute ühenduste kui terve mittetulundussektori jaoks. See on võti ühenduse võimekusele ja jätkusuutlikkusele. Ühendused on hääletoruks üksikutele häältele ühiskonnas. Selle protsessi efektiivsuse tagamiseks peab valitsemine olema osalev ja mitte ainult esindav. Valitsemiseta on vastutus organisatsioonides minimaalne ja ühenduste arenemissuutlikkus piiratud. Valitsemise selgitamisel tuleb puudutada ka aspekte, mida see ei ole. Valitseva organi roll ei ole juhtida organisatsiooni igapäevaseid tegevusi. Nõukogu peaks pühenduma strateegilise tähtsusega küsimustele ja vältima kiusatust juhtida tegevjuhti. Nõukogud, mis juhivad organisatsiooni igapäevaseid tegevusi, enamasti takistavad juhatuse tööd ja samas jätavad hooletusse oma kohustused nõukogu liikmetena. Nõukogu roll on valitseda, mitte juhtida. Nii ongi valitseva organi roll järelevalve, nagu ütleb ka tema algne kreekakeelne tähendus. See on ühelt poolt oma missiooni ja strateegiate määratlemine, ressursside valvamine, teisalt vastutus huvirühmade ning seaduse ees. See ongi kokku HEA VALITSEMINE.

V

Hea valitsemine eeldab kõigi eri seisukohtade ärakuulamist ja arutelu nende üle. Pildil avaldavad Tartu tudengid vastuseisu sotsiaal hoolekande seadusele selle aasta april-

lis. korraldada, sõltub otsuse iseloomust ja institutsiooni struktuurist. Hea valitsemine on ideaal, mille poole on vaja püüelda, kuid mida on raske täies ulatuses saavutada.

Ent selle abil saavutame korruptsiooni minimeerimise, arvestame vähemuste ja kõige haavatavamate osapoolte huvisid ja just nii liigume osalusdemokraatia ja toimiva

kodanikuühiskonna suunas. Kui me ise järgime hea valitsemise põhimõtteid oma igapäevatöös, siis saame seda nõuda ka riigi institutsioonideit.

Lavastan sotsiaalseid muusikale GEORG MALVIUS

lavastaja uusikal on kui avatud uks - kõik, kes selle lavastamisega seotud on, loodavad, et võimalikult suur hulk inimesi jalutab läbi selle ukse ja hoiab selle nii igaveseks avatud. Juba esimese tuntud muusikaliga «Teatrilaev» (The Show Baat) jõudsid lavale sotsiaalsed probleemid, kus valgete ja mustanahaliste erinevusi näidati kui kaasaegse meelelahutuse poeesiat. Kuid alles «West Side Story» naitas valgele publikule, et on võimalik rääkida immigrantidest, kampadest ja sotsiaalsetest aspektidest viisil, mis paneb absoluutselt kõik kuulama ja kaasa elama. Muusikalide alusmaterjalid on väga erinevad, alustades klassikasse kuuluvatest romaanidest nagu Victor Hugo «Hüljatud» või «Pygmalion», millest muusikalina vormus «Minu veetlev leedi», ja lõpetades tantsumuusikalidega. Siiski räägivad paljud neist olulistel teemadel. Peaosalisteks on ühiskonna heidikud, poliitilised vangid, kodutud lapsed, jalgpallihuligaanid, presidentidele atentaadi korraldajad. Need on vaid mõned teemad.

M

Stephen Sondheim on võib-olla uks huvitavamaid helilooj id ja laulusõnade autoreid, kes püüab igas oma muusikalis tuua välja ühe olulise sotsiaalse teema ning esitada vaatajale tähtsaid küsimusi. «Oliver Twist» või nagu muusikal on pealkirjastatud - «Oliver!» on suureparalle näide, kuidas meelelahutus, kõrged kunstilised taotlused, hea tekst ja esmaklassilised viisid koos jutustavad loo. Charles Dickensi romaan, mis räägib lastest ja nende õigustest, ning Lionel Barti muusika ja laulusõnad annavad kokku hea näite, kuidas kaasaegne muusikal leiab tee vaataja südamesse.

Georg Malvius esineb '" kodanikuOhiskonna konverentsil14. novembril kell 11.30

Raymond Stephens esineb 1/1 kodanikuühenduste konverentsil 15. novembril kell 10.25

7


Oks mõte

UNICEF Eesti presidendi ELLE KULLI väitel ei pruugi heategevus olla alati materiaalne.

Heategevuse mitu len kuulnud arvamusi, et heategevuse mõiste meie ühiskonnas on devalveerumas. Seda tehakse soovist reklaamida oma ettevõtet või erakonda, tasandada oma miinuseid ühiskonna silmis või tahtmisest palvida tähelepanu ja tunnustust.

O

Raske valida Jõulude eel soovivad paljud edukad ettevõtted lõpetada aasta millegi hea ja ilusaga. Aga kuidas seda teha? Onneks on möödumas aeg, mil mindi lihtsaima vastupanu teed ja külvati Tallinna lähiümbruse lastekodud üle kommi ja nännikottidega ning sellega kogu heategemine terveks aastaks ka piirdus. Püüaks aga hetkeks pugeda mõne ettevõtja nahka, kes on otsustanud toetada mõnd kena üritust, et aasta ilusti ära saata. Selgub, et ta olukord pole sugugi lihtne. Jõulude eel hakkavad ettevõtjate postkastidesse potsatama abipalved toetada erinevaid heategevusprojekte. Tavaliselt saadetakse kirjad üsna ühtedele ja samadele ettevõtetele. Ei oma küll ülevaadet, kui palju abikirju saavad näiteks Hansapank või Pakterminal, kuid eeldatavalt kümneid kordi rohkem, kui nende heategevaks otstarbeks mõeldud summad välja jagada võimaldavad.

Rahast etem Ning veel, enamik suuri ja edukaid ettevõtteid on üsna selgelt määratlenud oma sponsorluse põhisuunad. Just nimelt selleks, et mitte killustada end saja pisikese projektikese vahel, suutmata kontrollida summade tegelikku kasutusviisi. Andmise ja saamise vahel peaks valitsema tasakaal. Ei saa mõelda ainult saaja vajadustele. Ka andjal on omad vajadused ning ka 8

Andmise ja saamise vahel peaks valitsema tasa aal. põhjused, mis panevad teda just seda head algatust toetama ja mitte teist. Mittetulundusühingute või sihtasutuste sihiks võiks valimatu rahaküsimise asemelolla pigem abivajajate ja abiandjate loov kokkuviimine, sest tihti pole vajagi muud. Ühel on puudu, teisel jälle üle esemeid, tööjõudu, tähelepanu, mida iganes. Pole ju vaja ilmtingimata korraldada suurt heategevusballi või korjandust selleks, et mõni väike ääremaade lasteasutus saaks soojad tekid. Piisab, kui leida hoteliikett või hotell, kes parajasti oma voodikatteid välja vahetada plaanib.

Hinnalised kogemused Heategevus ei pruugi alati olla materiaalne. Head võib teha ka mõnest valupunktist ühiskonda järjekindlalt teavitades, nagu tegi seda Aino Järvesoo. Avaliku elu tegelaste, ettevõtjate ja muude tipptegijate kaasamiseks heategevusse ei pea neilt ilmtingimata küsima raha. Aadu Luukas on öelnud ühes oma intervjuus, et märksa väärtuslikum kui ühekordne annetatav rahasumma võib olla sellesama ettevõtja aeg või ideed, mille ta pühendab heategevuseks.

••

agu

Aeg, sidemed, ideed või rikkumata renomee - need on väärtused, mis rahast hinnalisemad. Näiteks Aino Järvesoo Fondi loomiseloli suur abi Eesti võimekaimast naisettevõtjast Tiina Mõisast - üksnes seeläbi, et ta andis loa oma nime antud ettevõtmisega siduda. Sellekohase id näiteid, kus mõni ühiskonnaliider ainuüksi oma nimega suudab häid algatusi käima lükata, võib tuua teisigi.

Et head teod õnnestuksid ARTUR TAEVERE

Heateo Sihtasutuse juhataja

H

eategevus ei ole v~.id rikka in!mes~

parusmaa ning el tähenda tingimata suurte summade annetamist. Igal inimeseian kümneid ja kümneid võimalusi häid tegusid teha - aidata mõnel vanainimesellund rookida, minna koos lastega loodusesse jalutama, õpetada ida võitluskunsti, fotograafiat või võõrkeeli, toetada rahaliselt lastekodulaste osalemist huviringides jne. Kui pisut järele mõelda, võib igaüks leida endale sellist vabatahtlikku tegevust, mida ta ise naudib. Pühendades paar tundi oma ajast lastele, keskkonnale, haridusele või mõnele muule olulisele valdkonnale, saab tehtud suur heategu. Et heade tegude kaks poolt - saaja ja andja kokku saaksid, on olemas uus portaal www.heategu.ee. Selle vahendusel leiavad tutvustamist erinevad vabatahtliku-tööd, palgatööd mittetulundussektoris, annetamisvõimalused. Heateo Sihtasutuse kaudu avaneb ka ettevõtjatel ja erasektoris töötavatel inimestellihtsamaid võimalusi häid tegusid teha. Miks on oluline eristada sponsorlust heategevusest? Millele peab mittetulundusorganisatsioon tähelepanu pöörama, et koostöö eraettevõttega laabuks? Ka need küsimused võivad Heateo portaalis vastuse saada.

Heade tegude töögrupp saab kokku //I kodanikuühiskonna foorumillS. novembril kell 14.30


Foorum_2003_07_