Page 1

IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 4 (33)

Reede 1 9 . aprill 2002

KOD A N

K U Ü H

SKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Eesti ühendused saadavad olDa esindajad Euroopasse KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

BAPPi projekti koordinaator Ringa Raudla.

Headideed teoks 2000 krooniga KERTU

Ruus

foorum@netel<press.ee l;'U/ d odanikuühendused ja üksikisikud võivad endiselt saada kuni 2000-krooniseid toetu i oma ideede elluviimiseks Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt (BAPP), mis jaanuaris käivita' L1uelaad~e kodanikuaigatust toetava programmi. Programmi eesmärgiks on ärgitada kodanikke mõtlema, kuidas vabatahtlikke kaasates ise kohalikke küsimusi lahendada, kinnitas BAPPi projekti koordinaator Ringa Raudla. Korraldajate hinnangul võivad just rohujuuretasandil jääda väikeste rahasummade puudumise tõttu eHu vümata väälIDSlikud ideed. Seni on toetatud projekte, mis aitavad kaasa piirkonna tutvustamisele ja arendamisele (kodulehekülje loomine, matkaradade kujundamine), heakorrale (korisnlstalgud) või kaasavad aktiivselt inimesi näiteks spordiüritustele või kohtumistele kohalike omavalitsustega. Mitmed toetused on läinud ka noortele suunatud ja noori kaasavatele projektidele .. Teiste hulgas sai toetust näiteks Ülde Küla Selt projektiga «Bussipaviljon - küla visiitkaart», mille eesmärgiks bussipaviljoni ümbruse korrastamine. 2000-kroonine toetussumma kulub seltsil töövahendite soetamisele ja transpordile. Sama suure summa eest kogub Tuhalaane Perede Selts külasimmaniks vanu tantse ja Haapsalu noorsootöötajate ühendus {<nb» loodusmängu kohalikele noortele. Taotleja ei pea olema mittetulundusliku organisatsioonina registreeritud, taotluse võib esitada selts, küla või lihtsalt grupp aktiivseid inimesi. «Programmi oluliseks eesmärgiks on just vabatahtliku tegevuse innustamine,» kinnitas Ringa Raudla. «Antavast toetusest peaks üldjuhul piisama plaanitava teostamiseks ja nii püütakse pigem toetada ettevõtmisi, mis ilma toetuseta tõenäoliselt toimumata jääksid.» Lisainformatsioon: 6313792, katrin@oef.org.ee

Eelmisel nädalal määrati Eesti kolmanda sektori esindajad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juurde loodavasse kogusse. See kandidaatriikidele mõeldud kogu annab valitsusvälistele organisatsioonidele uue kanali Euroopa poliitikas kaasa rääkimiseks. Eesti välisministeerium tegi kuuele organisatsioonile ettepaneku saata kogusse oma esindajad, kes peavad Eesti ette valmistama el1eks, et liitumisel oleksime valmis aktiivselt majandus- ja sotsiaalkomitee töös osalema. Seni on kandidaatriikidest oma esmdajad ko u saat nud Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia ja Türgi. Eestigi oleks võinud esindajad määrata juba 1995. aastal, kui riik õlmi Euroopa Liiduga (EL) assotsiatsioonilepingu. Kandidaatriikide nõuandva kogu tööd korraldav Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee on 1957. aastal asutatud 222-liikmeline kogu, mis koondab valitsusväIiseid organisatsioone ja peab lisama Eli otsustele ühiskondlikku kaalu. Majandus- ja sotsiaalkomitee teeb aastas Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Ministrite Nõukogule umbes sada ettepanekut, millest tema enda hinnangul arvestatakse kahe kolmandikuga. Komitee võib kommenteerida komisjonis arutusel olevaid eelnõusid ning ka ise ettepanekuid teha. Kuigi EL küsib komiteeIt aina enam nõu, kinnitas Eesti Euroopa Liikumise tegevjuht Aivar Roop, et EL peaks komitee otsustega rohkem arvestama. Tema sõnul on tekkinud ka järjest enam jõullsi rahvusvahelisi organisatsioone, kes komiteesse ei kuulu.

Jõulised uued tulijad Ka Euroopa Tuleviku Konvendi juure on nüüd avatud kodanikuühiskonna foorum. Rööbiti poliitikute kokkusaamistega hakkavad toimuma avalikud arutelud, kus akrediteeritud valitsusvälised organisatsioonid saavad arvamust avaldada. «Kui edukas see on, ei oska ma öelda,» jäi hiljuti Eestit külastanud Euroopa parlamendi liige Alan Duff uue foorumi suhtes äraootavaks. Euroopa eksperdid soovitavad Eesti kodanikuühendustel pöörduda oma ettepanekutega süski eelkõige riigi esindajate Lennart Meri, Peeter Kreitzbergi. Tunne Kelami ja nende asendusliikmete poole. Komitee ja foorumi kõrval puuduvad Euroopa Komisjonil praegu mittetulundusühendustega suhtlemisel kindlad reeglid. Mitteametli-

Eesti esindajad • Tõõvõtjate poolt

Kadi Pärnits, Eesti Ametiühingute Keskliidu esinaine Toivo Roosimaa, haridus- ja kultuuritöötajate ametiühinguliidu TALO esimees • Tööandjate poolt Eve paarendson, Eesti Tööandjate Keskliidu välissuhete juht • Erkki Urva, YI!~tl/l.4. s,", Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse aseesimees

Fondid soovitavad ettevõtetelt raha küsida Tallinna külastanud ~uroopa Fondide Keskuse Kesk- ja IuaEuroopa direktor hie Kemp soovitab Eestil pöörata tõsi"t tähelepanu ettevõtete annetamise arendamisele. Kcmpi kinnitusel saavutavad firmad maailmas aina enam võimu, kuid samal ajal pööravad nad ka rohkem tühelepanu k skkunnale. milles nad tegut 'evad, ning teevad koo tööd ko~ halike omavalitsuste ja mittetuluudu ühendustega. «Eesti ettevõtted on samuti valmis annetama, se t nad mõistavad aina enam, et see teeb ärile head,» kinnita Ene Kemp. Tema sõnul peak id Eesti seadused rohkem soodustama ettevõtete annetamist. (roorum) Narva loodab katta Raekoja platsi annetatud kividega llonune avab Sihtasutus Pro arva annetuskampaania, mille käigus lood takse koguda raha Narya Haekoja platsi sillutamiseks. Sihtasutuse homme avataval koduleheküljel, aab annetaja valida meelepärase kivi. paigutada see Raekoja platsile ja vomlistada annetuse. Kui raha kogutud osta1 i"tn It'l'\ ko a , kõik kivid. POl arva loodab plat i sillutada viie aastaga. Li ainfo: vww.prunarva, e (I·oorl.lm)

• Erinevad huvigrupid Mall Hellam, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu president Urmas Ardel, Eestimaa Talupidajate Keskliidu aseesimees . kult peetakse valit usväliste organisatsioonidega nõu ligikaudu 700 komisjoni kaudu. Et süsteemis korda luua, lillitas komisjon hiljuti Euroopa Haldusjuhtimise Valge raamatu, dokumendi, mis näeb ette juhtimi e kodanikele lähemale taomist.

Tallinna volikogu kinnitas ühenduste toetamise korra Tallinna linnavolikogu kinnitas 4. aprillilUlle Iinnae larvest mittemlundustcgevu eks eraldatavate toetuste korra. Kord säte tab to tlJ te taotI >mise, taotluste Uibi aatami e ning eraldamise ja järelevalve teostamise. Isamaaliidu ja Moüdllkate esindajad tegid volike gu, ettep lH'ku uunata elnÕli teicle lugcmi ele, e t ee uurendab nende hinnanguliiialt ametnike võimu. Mõõdukate Tallinna lihisjuhatu 'e esimehe Mart Meri sõnul hakkavad kolmanda sektori toetuseks mõeldud raha nüüd jagama ainuisikuliselt ameti juhataja ja hnnaosavanem. (Foorum)

Salapärased nõupidamised Muu hulgas on seal pikalt juttu Euroopa Komisjoni soovist hakata valitsusväliste organisatsioonidega otse konsulteerima. See on tekitanud liidus vastakaid arvamusi. Ühed kiidavad salapäraste nõupidamiste kadumist, aga kriitikud - näiteks Soome valitsus - leiavad, et see annaks niigi ebanormaalselt võimukaIe täitewõimule asjatult tähtsust juurde. Eesti organisatsioonid peaksid oma arvamuse mõjule pääsemiseks kindlasti töötama koos üleeuroopalise võrgustikuga. «See nõuab rasket tööd ja enese maksmapanekut,» kinnitas Euroopa Parlamendi liige Alan Duff. Ennast Eli sõltumatu eksperdina tutvustav Tomas Sandell lisas, et kuni organisatioon ei räägi 20-30 miljoni inimese nimel, ei peeta teda Euroopas tõsiseltvõetavaks partneriks. Ainsa kandidaatriigina on mittetulundusühendustel Brüsselis oma keskus Poolal, mille avamiseks Poola organisatsioonid raha kokku panid. Keskus teeb tagatrepitööd, jagab infot ning tihendab poolakate suhteid Euroopa võrgustikega. Kuigi ühendused on keskusega väga rahul, jääb Poola keskuse juhataja Pavel Krzeczunowicz ma hinnangutes kriitilisek . «Mittetulunduslikud orga~ ni atsioonid ei suuda iialgi teha lobi samal tasemel mis professionaalsed lobistid, kes Brüsselis äriettevõtteid esindavad,» õna Krzeczunowicz, kelle sõnul näiteks PricewaterhouseCoopersil on vaid pcn-

Lühidalt

Nädala algul, mil Riigikogu kOlastas Euroopa Parlamendi president Pat Cox korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit talupidajaPEETER LANGOVITS te piketi Tallinnas Toompeal. sionikü imustes Brü selis lobi tegemiseks 15 inimest palgal. Euroopa tasemel on võrgustikud kohalikele valitsusvä: listele organisatsioonidele ainus võimalus liidu tasemel poliitikas kaa a rääkida, ent Krzeczunowiczi hinnangul puuduvad võrgustikul kandidaatriikidega vajalikud sidemed.

Kleidita ballile Kuigi Eesti suurimad ühendused kuuluvad rahvusvahelistesse katusorganisatioonide se, jääb tegelik koostöö pi mapealseks ning võrgu tikutöök pole raha. (Sim

me istume oma ballikutsetega, kuid pole kedagi, ke meile kleidi ostaks,» viitas Krzeczunowicz. Et Ee li kodanikuühendused saaksid avalikus arutelus rohkem õna, kavatseb Euroopa Liikumine Eestis kokku kutsuda neli temaatilist ja üheksa maakondHkku arutelufoorumit, ku huvigrupid saaksid arutada Eli tuLeviku üle. Tehtud ettepanekud antakse üle Tuleviku Konvendi liikm~tele. Aivar Roobi 'õnul on EL teinud läbi elge kvalitatiivse muutuse, kinnitade oma valmi olekut suhelda kod

Eesti-rootsi purjekas ehk jaala. INTERNET Rannarootsi muuseu i õuel valmib vanaaegne eesti-rootsi purjekas Reedel, 5. aprillil toimu Rannarootsi muu eumis kiilupiuu. millega tähistati Rannarootsi muu. eumi ja Tele2 koostöös kuu aega tagasi alustatud ee ti-r ot i purjek 'hk jaala ehituse järgmist etappi. Kombe koha eit on kiiltlpeoks kiil rihitud ning mallid paigas ja juba on võimalik aimata valmiva It eva kuju. Jaula ehitatak e muu 'tlmi õuel valmis järgmi e aasta juunih ning eejärel võetakse ette purjereLk toekholmi. et viia kiri Rootsi kuningale, nagu raml< rootstu li da läbi aega d teinud on. (Foorum)


2

19. aprill 2002

••

Umarlaua taha mahuvad kõik

+

Demokraatlik ümarlaud peab esindama . kõiki Eesti ühendusi prillikuise Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua uurkogu õnnestumine tõestas, et Eesti kolmandast sektorist võib kerkida tugev poliitiline jõud. Tartu toimunud kogunemisel määratlesid ligi paarsada organisatsiooni Eesti kolmanda sektori prioriteedid ja valisid oma esindajad nendega töötamiseks. Miks ei suuda kolmas ektor riigiga läbi rääkida? Miks ei suuda ta äriühingutega koostööd teha? Miks ei kirjuta kolmandast sektori~ t ajakirjandu? ellepärast, et ektor pol uutnud ennast koondada ja endale esindajat valida, kinnita ad võimukandjad, ettevõtjad ja ajakirjanikud. Ümarlaua näoIan kodanikuühi konna organisatsioonidel nüüd oma esindaja kõige jaoks. mida vajab dialoog tei te ektOli ega ühiskonna . E iteks on ümarlaud demokraatlik sü teem, mis on avatud koigile Ee ti mi etulundu organisatsioonidele. Kord aast toimuval uurkogul võivad osaleda kõik, igal organisatsioonil on ük hääl. ee tagab lisaks avatusele ka väiksematele ühendu tele võimaluse kaasa rääkida. 1 ei eks tagab ümarlaua tööjõu e induskogu. suurkogul demokrae tiikuIt valitud 32 inime t üle Eesti väga erin va suuru ja tegevusvaldkonnaga organisatsioonidest. ~ eil on kolmanda sektori mandaat tegeledajärgmise aasta jooksul kodanikuühiskonna kõige tähtsamate küsimu tega ja kohustus mitte maha nIagada seda, mis tiigis tohnub. Uue esinduskogu teeb elujõuli 'eks see, et eelmine koos eis vahetus kahe kolmandiku ulatuses: tagatud on nii vajalik verevahetus kui järjepidevus. olmandaks on ümarlaua oluliseks põhimõtteks, et ee ei pretendeeri valdkondlike küsinluste lahendamisele. ee tähendab, et ümarlaud ei võistle valdkondlike katusorgani at ioonidega: laste. puuetega inimeste ja spordihuviliste muredjäävad lahendada asjatwldjatele. Samuti ei tegeleta üksikute organisatsioonide küsimustega. Neljandak pole juriidiliselt regi treerimata ümarlaual mingit oma kaugast: tegemist pole iseenda ülalpidanlie mõel ud katusorgani atsiooniga. Balti-Ameerika Partn rlusprogranunilt saab ümarlaud kokku umbes pool miljonit, millest kaetakse 'uurkogud ja tööga seotud otsesed kulud. Palka ükski esinduskogu liige ei saa.

A

·· U

mari, ud on tulnud toime sektori kui terviku kõige olulisemate küsimuste sõnastamisega: esinduskogu peab korrastama ühenduste riigipoolset rahastamist, käivitama koostöö avaliku võimuga. arendama välja ettevõtluse tugisüsteemiga samase mittetulundusühenduste tugisüsteemi ning osalema ettevõtjate algatatud ühiskondliku kokkuleppe koo tamises. Omarlaud ja selle esinduskogu peavad suutma esindada kolmandat sektorit. Kui seda ei suuda ümarlaud, ei uuda seda keegi. Ja see oleks hirmutav väljavaade, sest iihi kond vajab tervenerni eks jõulist struktuuri, mis tasakaalustaks riigi ja äri võimu.

R plilk

iks ma ei ldrjuta III sektorist? Un ama lehes on tõstetud väide. et meedia ei kajasta ega kirjuta kolmanda ektori - mittetulundu ühingute- tegevu est. Kogu me dia ee tei 0 ka midagi öelda. Enda peale vaadatc - kaja tan küll. Eesti si epoliitika valdkonda katva reporterina kirjutan peaaegu iga päev sellest. mida teeb üks või teine erakond. Ning part id on mittetulundusühingud, tõsi üll, omaette seadusega. See-eest on nad ühiskonnas väga olulised ja hoolimata kriitika t suhteliselt hä ti organi- Postimees seeritud ühingud. ., sja kirjutasin näitek eIle t, kuida loomingulised Hidud endile seadu t tahavad. LoomeHidud on kõige puhtakujulisemad kolmanda ektori e indajad - mittetulundusühingud. Mingi ugustest s It ide ja ühingute omavahelistest siblimiste 't- 'agimi te t ei ole tõepoolest põhjust kirjutada. Nimetate gu neid sii OmarJaudadeks, foommiteks või muude tarkade nimed 'ga. Ajage, lugupeetavad. oma asjad ise ära. Aj aki rj an du el on põhju t ekkuda siis, kui probleemid puudutavad laiem t üldsu t - nagu e juhtu kuulsu etult lõpetanud Tallinna turvalisus- ja integratsiooniameti rahajagamise puhul. Ning kui asi eriti kuumaks läheb - nagu parteide puhul -, a b ära trükkida ka kümnete tuhand te kaupa mittetultmdusühingute liikmete nime id.

S

Klrjutag Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn, ,faks 6 311 210, tel 6461 OOS, e-post foorumOnetexpress.ee Toim j d: Kertu Ruus, Aam Sepp I 101

II III~/, I ~

I

I

I

I I

KaskodruTIkudvallumvadpollitika? estis on polütikute kõrvale kerkimas jõud, kes saab ja võib, et mitte öelda peab sekkuma riigi toimuvasse. Selleks jõuks on kukepükstest välja kasvav kodanikuühiskond, mis tänaseks on jõudmas oma arengus veelahk.rrlele. Kas muutuda ühiskonnaelus täieõiguslikuks kaasarääkijaks või jääda poliitparunite hüpiknukuks? Viimasel ajal Eesti pollitikas toimunu võib kokku võtta lihtsasse tõdemus e - poliitikud on teinud tõsise katse ärastada parteijuhtkondade kätte kogu ühiskonna poliitilise suhtlemise sHiär ja jätta rahvas riigielu küsimuste otsustamisest kõrvale. Ühek viimase aja ilmselgeks näiteks sellest tendentsist on püüd erakonnastada kohalikke valimisi ehk teisisõnu allutada rohujuuretasandi demokraatia parteijuhtkondade poolt dikteeritava tsentraliseeritud poliitika mängureeglitele. Avaliku arvamuse küsitlused on juba mitu aastat vaieldamatult näidanud poliitilise võimu kandjate ja selle allika kodanikkonna - kaugenemist teineteisest ja inimeste võõrandumist üht konnaelu küsimu te lahendamises osalemisest. Möödunud aastal hoiatasid otsiaalteadlased poliitikuid tõsiselt, kui ohtlik on sellise olukorra jätkumine Eesti arengule. Vastuseks on poliitikud jõudnud eraldada otsiaalteadlastele mõni miljon krooni vaikimisraha ja tembeldada mõttekujundi kahest Eestist kõige ohtlikumaks demagoogiliseks leiutiseks pärast taasiseseisvumist. Eesti on tulevastel valimistel jõudmas ühe raskema valiku ette - poliitilise süsteemi sees tuleb valida tõeliselt demokraadiku arengu ja erakondade tippjuhtkondade poolt ühiskonnale üha jõhkramalt peale surutava pseudodemokraatia vahel. Valiku teeb eriti keeruliseks asjaolu. et kõigis erakondades on esindatud nli esime t kui ka teist suunda e indavad huvigrupid. Näiliselt langetatakse otsu ed valimiskastide juures, tegelikult aga erakondade juht-

E

i ad ei ole erinevalt ettevõtluse arendamise keskustest paigutaDaimar nud sentigi. Samasuguseks näiteks võib Liiv pidada Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni Poliitikauuringute ettevalmistamist. mille menetkeskuse Praxis programmilemist on Riigikogu juba rohjuht kem kui aasta venitanud ja millesse riik pole peale ühe seminari korraldamiskulude mii ikute kitsas ringis, sest seda dagi investeerinud. lubab valimissüsteem. ParteiKogu selle inimeste igajuhid kujundavad valimisnimepäevaseid tegemisi ja huve kirja ja on ise selle tipus. ühestki seadusest olulisemalt mõjutava dokumendi ettevaluid poliitparunite vääramistamise raskuse ja kulutumatule võimukäigule tulesed on kandnud mittetulunvastel valimistel on vastudussektor. Ja lõpuks -7. aprillil toimukaaluks Eesti kodanikuühisnud II Eesti Mittetulunduskond. Paljudele poliitikutele ühenduste Omarlaual vastumärkamatult on Toompea võivõetud elujõulisuse resolutmukoridoride kõrval kogu isesiooniga määratlevad mittetuseisvusaja vältel «all-linnas» lundusIikud ühendused oma omasoodu arenenud mittetulundussektor ja kodanikuteadühise pollitilise tegevuse prioriteedid ja oodatava riigipooIse vus. osaluse esmatähtsate küsimusTänaseks on Eesti mittetulundussektoril olemas kõik pote lahendamisel. liitparunite taotlustele tõhuLühikese aja jooksul mittesaks vastuhakkamiseks vajalik tulundussektori poolt ülinappide vahenditega tehtule on toe- rohkem kui kümne aastane tust avaJdanud Eeskogemus ühiskontist palju arenenuna asjade ajamisel, Sellises olumate riikide ot ustapoliitikute teadmisi korras ei tasu tihti ületav ekspertjad, aga mitte meie imestada, kui teadmine ja end teoma poliitikud. gudega tõestanud Sellises olukortulevastel valiidrid. limistel näeme ras ei tasu imestada, Esimesed samkui tulevastel valivalimiskammud pollitilises sfäämistel näeme valipaania käigus ris on kodanikuühismiskampaania käika kodanikugus ka kodanikukonna poolt juba astutud - nagu Mihkel ühenduste koostaühenduste Tiksi väljapakutud tud nimekirju korkoostatud nikohalike valimisliirumpeerunud poliimekirju kortude erakond (loe: tikutest ja demorumpeerunud tsentraliseerimiskraatia vaenlastest. poliitikutest ja püüelluste vastane Poleks midagi erakond) ja Marge loomulikumat kui demokraatia Valdmanni vastusee, et vastuseks vaenlastest. hakk teda küündiparteinimekirja timatu poliitikaga surpus olevate poliitparunite kulukaIe tele- ja raadioma mõistnud poliitikute ja nende kuulekate käsilaste vastu. kampaaniale annavad ühendused oma liikmete toetuse eraTähelepaneBkum vaatleja kondade juhtide poolt teiseks võib leida teisigi märke - näiteks või kolmandaks eseloniks arvaEesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu loodud ja tud kohalikele tegijatele. kes deüha paremini toimiv mittetumokraatlikku riigikorraldust lundussektori tugikeskuste võraustanud ning sõnu tegudega gu tik, mille arendami eks riigikinnitanud.

K

Arvamus

I

((Viimastel aastatel on erakondades o lnud palju mugavust ja käegalöömist.))

Edgar Savisaar Tallinna linnapea. Keskerakond

äbinisti ebaõnnestunud on väide, nagu oleks tegu Eesti rahva sundparteistamisega. Sundseisu ei ole pandud valijad, sundseisu ei ole asetatud ka kandidaadid. Nemad võivad välja tulla ka üksikkandidaatidena. kellel mõnes väikeses vallas võib olla isegi suurem läbilöögivõime kui parteidel. Sundseisu on tegelikult pandud erakonnad. Viimastel aastatel on erakondades olnud küllalt palju mugavust ja käegalöömist.

L

(Kodanikuühendused on eelkõige surve avaldajad otsuste tegijatele.»

Anu Toots sotsioloog

Ufoopa demokraatia mudelis teevad riigi tasandil poliitikat erakonnad. USA mudelis on survegrupid palju olulisemad. Eesti demokraatia alles kujuneb. aga see kaldub siiski rohkem Euroopa poole. Eesti häda on selles. et kohaliku tasandi demokraatia on välja arendamata. mistõttu suhtun uude seadusesse taunivalt. Ka peaks kodanikuühiskond end rohkem poliitikaga seostama. Ühendused on surve avaldajad otsuste tegijatele. Meil on poliitika tõlgendus liiga kitsas. Tegelikult on kohalik poliitika väga laiamõõtmeline ning see pole seotud niivõrd võimu omamise kui eUe mõjutami ega.

E


3

19. aprill 2002

Themis annab teada

.

.

~-~-

Valmiv tarbijakaitse seadus peaks rohkem tarbij at teenima • Aprilli algul tegi majandusministeelium avalikuks uue tarbijakaitse seaduse eelnõu, mis peaks kaitsma meie kõigi huve. Klient on kuningas - nii peaks välja nägema kauba pakkuja ja ostja suhe. Kuid selles eelnõus pole tarbijat just kuningana käsitletud ja eelnõu autorid on püüdnud leida keskteed kauba pakkujate ja tarbijate huvide vahel. Themise kodulehel on kõigil tarbijakaitsehuvilistel võimalus leida peale Ülo Siivett seaduse teksti ja seletuskirja ka illevaade tarbijakaitsjate seisukohtadest. Möö- Eesti Õiguskeskuse dunud aasta detsembris korraldas Eesti koordinaator Öiguskeskus Tallinnas eelnõu ümarlaua, millelosalesid tarbijakaitseühingud, Riigi Tarbijakaitseamet, Omavalitsusliitude Ühendus ja teised. Eelnõule esitati arvukalt ettepanekuid. Esile tõsteti ekspertiisi probleeme seoses tarbijakaebuste kohtuvälise menetlemisega. Samuti nähti vajadust muuta eelnõuga haakuva lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse tarbijakaitset puudutavaid sätteid. Kuigi mitmed asjalikud enepanekud ei leidnud arvestamist, tuleb siiski esile tõsta eelnõu autorite koostöövalmidust kolmanda sektoriga eelnõu valupunkte arutada. • Uus vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu korraldab oluliselt ümber senist vanglasüsteemi. Eelnõu eesmärgiks on vabadusekaotuse ja eelvangisulse täideviimi e parem reguleerimine. Eelnõu kõige uuendustikumaks küljeks on riikliku SUilnijõu edasivolitamine eraõiguslikele isikutele. mis annaks võimaluse luua eravanglad. See eelnõu on mõningatel hinnangutel väljakutse demokraatlikele põhimõtetele, sest on väidetavalt vastuolus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (lLO) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooniga, millega Eestil kui konventsiooniga ühinenud riigil on kohustus teha lõpp sunniviisilise või kohustusliku töö kasutamisele. • Uue eelnõuna on seadusloomefoorumi! Themis võimalik kommenteerida üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on aidata kaasa eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lihtsamale ja kiiremale lahendamisele.

Eesti Õiguskeskuse seadus/oome/oorum Themis tutvustab kodanikke ja kolmandat sektorit enim puudutavaid seaduseelnõusid, soovijad saavad 711emise vahendusel seaduste loomises osaleda. Themis internetis: www.lc.ee/lhemis

ThlUlllaksusoodustust saab kümnendik ühendustest KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Valitsuse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas on 1217 mittetulundusühendust, mis tähendab, et Eestis saavad toetajad seadusega kehtestatud ulatuses maksuvabalt annetusi teha vaid Ligi 7%-le kõigist ühendustest. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu aseesimees Helmut Hallemaa märkis, et see protsent on liiga väike ning nimekirja saamise korda peaks lihtsustama. «Taotluses on nõutud rohkem andmeid kui raamatupidamisseaduses,» märkis Hallemaa. Nimekirja koostamise suhtes jäi kriitiliseks ka hiljuti Eestit külastanud Euroopa Fondide Keskuse Kesk- ja Ida-Euroopa direktor Eric Kemp, kelle hinnangul peaks nimekirja aamine olema läbipaistvam. Praegu esitavad ühingud rohkeid andmeid sisaldavad taotlused kohalikele maksuametitele, mille ametnikud otsustavad ühingu õiguse nimekirja kuuluda ja maksusoodustust saada.

Maksuamet rahul «Maksuametnikel pole loomulikult mingit isu sinna liiga palju organisatsioone lisada, sest see teeb neile tööd juurde,» märkis Eric Kemp. Samuti peaks tema hinnangul olema täpsemalt määrat1etud «avalik huvi», mis annab ühendustele õiguse maksusoodusUl ele.

Maksuamet ise neid süüdistusi õigeks ei pea. Maksuameti maksude osakonna peaspetSialist Terje Ludvi kinnitas, et taotlus peab sisaldama piisavalt andmeid, et maksuamet oskaks otsustada. Mis on avalik huvi

Tulumaksuseaduse kohaselt võib nimekirja kanda mittetulundusühingu või sihtasutuse, mille tegevuse eesmärgiks on heategevustik teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, vähemusrahvuste kultuurautonoomia või kirikute, koguduste või usuühingu toetamine avalikes huvides. Helmut Hallemaa kinnitusel vaadatakse otsustamisel eelkõige kahte punkti - ühendus peab teenima avalikes huvides ning ühingu likvideerimisel ei tohi selle vara minna liikmete või asutajate vahellaiali jagamisele. Praegust süsteemi hindavad kolmanda sektori esindajad siiski paremaks kui kahe aasta eest kehtinud korda, mille järgi organisatsioonid pidid ennast igal aastal uuesti registreerima. Nüüd heidetak e kord juba nimekirja kuuluv ühendus sealt välja vaid probleemide korral. Uue tulumaksu kehtivuse ajal ehk eelmise aasta algusest on nimekirjast välja arvatud 45 ühendust, peamiselt esitamata deklaratsioonide, majandusaasta aruande või maksuvõlgade tõttu. Mõned neist on hiljem ka tagasi kantud, kui nad on oma probleemid lahendanud.

Eelmise aasta parim vabatahtlik Oan Murumets korjas ka Eesti Mittetulundusühenduste ümarlaua \I suurkogul vabatahtlikuna hä letusAIN PROTSIN sedeleid. Mees ise kuulub MTOsse Est Yes.

Siseminister Ain Sepp· lubas rohkem oostööd ühe dustega Siseminister Ain Seppik kinnitas 7. aprillil Tartus mittetulundusühenduste ümarlaua suurkogul, et ta on igati valmis tegema koostööd kodanikuühendustega, enamgi veel: Saaremaal osaleb ta ise korrakaitsega tegelevas mittetulundusühingus. Seppik sõnas, et peab kodanikuliikumist väga oluliseks, sest ministeeriumi eesmärk on elanikkonna vastutu e suurendamine ning kõikvõimalikud ühendused täidavad ennetavat ja tasakaalustavat rolli nir.g aitavad kasvatada riiklikult mõtlevat ja riigile lojaalset kodanikku. Eestis on praegu peaaegu 17 000 kodanikuühendust. Seppik kinnitas, et ootab ümarlaualt otsuseid, kellega peaks siseminister edasise tegevuse suhtes läbi rääkima ja millised on ühistegevuse lähtepunktid.

Üks ei ole Ohtegi Rohkem kui 300 Tartusse kogunenud mittetulundusühinglase pärikarva paituse rahulolu kõigutas Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni aseesimees Aadu Luukas, kes jahmatas kõigepealt publikut sünge tulevikuväljavaatega. «Ettevõtlikud inimesed emigreeruvad Eestist ja sotsiaalsüsteem läheb pankrotti, kui me jätkame senisel kombel,)) teatas Luukas pulti astudes ja lisas samas, et tema näeb ka võimalust, mille kohaselt oleks Eesti aastaks 2010 edukas Euroopa riik, kes kõige kiiremini on suutnud tõsta ühiskonna elukvaliteeti. Et sõnad ei jääks tühjalt kõmisema, tõi Luukas näiteks IiJimaa, Singapuri ja Malaisia majanduskogemuse ning kinnitas, et eeldused riigi ja majanduse edukaks arenguks on olema , aga üksi ja eraldi ei saa selle ülesaI dega hakkama keegi, ei kolmas !lektor, suuräIimehed

(Mulle on ka oluline teada saada, millised on suurkogu seisukohad maainimeste osas.»

ccTeistega oma prob leeme läbi arutades saavad sageli asjad ka endale selgemaks.»

ASTA NIINEMETS

asta.niinemets@postimees.ee

«Põhiväärtus on see, et inimesed saavad omavahelkokku ja üksteisega rääkida.»

Vladimir Naumov

Mari-Ann Kolga

Angelika Rehema

Mittetulundusühing Uus Sild (Narva) äisin ka esime el suurkogu! Tallinnas ja pean selliseid foorumeid ülimalt oluliseks. Esiteks tagab see informeerituse, teiseks annab võimaluse kohtuda samas valdkonnas tegutsevate inimestega kogu Eestist. Siin on esindatud väga erinevad rnitterulundusühendused nü valdkonniti kui ka vormiti ja sellised kohtumised aitavad laiendada nli silmaringi kui ka kogemustepagasit. Teistega oma probleeme läbi arutade saavad sageli asjad ka endale selgemaks. Vaja on teada aada võimalikult paljude kogemusi, korjata neid nii Hiiumaalt kui ka Norrast ja võimalikult paljudest valdkondadest, et igast parima saaks rakendada oma tegevuses.

Vastemõisa Naiste Ühendus (Viljandimaa) len uurkogul e imest korda. Püüan praegu kodukandis inime i kodunt välja tuua ja panna neid oma probleemidest rääkima, tahan kuulda teiste kogemusi ja teada saada, mida nemad teevad. Mulle on ka oluline teada saada, millised on ühenduse seisukohad maainimeste 0 a . Et teiste tegemisega kursis püsida, kavatsen ka edaspidi suurkogust osa võtta.

Peipsi Koostöö Keskus (Tartu)

O

suurte kokkusaamiste lisaväärtus, aga mõnikord ka põhiväärtus on see, et inimesed saavad omavahel kokku ja üksteisega rl·äkida. Minu meele .( on mittetulundu ühenduste ümarlaud väga hea ühenduse vorm. Mulle m eldib, et igal ühendusel on sõltumata uuru, e '( üks hääl. See tagab demokraatia ja võrdse esindatuse. Suurkogu iga aasta tagant on paras ajavahemik. bill toob järgmiseks aastaks uusi probleeme. mida on vaja läbi arutada.

ega valitsus, protsessi peab lülituma kogu ühiskond. «On vaja tulla välja enda ümber rajatud kastist ning vaadata, kuidas elavad ja mida mõtlevad tei e või kolmanda tsunfti inimesed,) juhatas Aadu Luukas esime i samme. Luukas möönis ettepaneku lihtsust. «Inimestel on komme ajada kõik keeruliseks. Nad ei taha aru saada, et elu on niigi keeruline ning selleks. et kitsaskohti lahendada, on vaja algus teha nii lihtsaks kui võimalik,» selgitas Luuka Foorumile.

Omarlaua teisel suurkogu! oskasid 0 alejad juba hinnata ka selle otstarvet ja mõjukust. «Omarlaud on demokraatlik ühendus, milles osalemine on vabatahtlik,» kinnitas Peipsi Koostöö Keskuse tegevjuht Margit Säre. «Igal ühendusel on ümarlaua üks hääl ja SUUIkogulegi tulek on igaühe enda asi. Ümarlaud annab võimaluse kaasa rääkida ja otsustada, kas ja kui palju keegi seda kasutab, on juba igaühe enda võimaluste ja südametunnistu eaL) Ümarlaua demokraatlikkust tunnustas ka Narvast pärit Vladimir Naurnov: «Siin on e indatud väga erinevad kodanikuühendu ed, nii uured kui ka väik ed, selt ingud ja vähemused, igasugused. Ja kõik, kes tahavad midagi öelda. aavad võrdsetel alustel tei tega kaasa rääkida.)

Tartus korraldatud suurkogul oli täita ka vonniline ülesanne: pära t redaktsioonilisi parandusi ja läbihääletamist kodade võeti vastu resolutioon «(Ee 'ti kodanikuühi konna ja -ühenduste elujõuli us~) ning «Kode nikuüh ndu re etikakoodek I).

K

Lihtsuse võlu Eestis on peaaegu 17 000 kodanikuühendust: 1652 mittetulundusühingut ja 436 sihtasutust, anti suurkogul teada. Just sellek , et nende hääl kõlak koos ja aak midagi muuta. otsustatigi eeJmi el aastal ümarlaud moodustada.

elli~te

S

KOmme käsku «Olen täie ti päri nendega, kes dokumentide amtelul ütleid, et eetikakoodeks tugineb i uH eIt kümnele käsule ja need peaksid olema üldlevinud käitumisreeglid, kuid samas arvan. et on vaja kõigil teada anda mittetulundusühingute heakskiidetud re >gli tik,» kommenteeris Vladimir Naurnov. Mõlema dokum ndiga aab tutvuda mitt tulundu ühendu te ümarlau<l kodulehekülj 1 www.emy.ee. us on ka uue e indu k gu andme 1.


. 4

19. aprill 2002

••

MTUde salapärane maailIn: imikust korvpallini KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Foorum uuris, kui palju inimesed mittetulundusorganisatsioonidest teavad. Selgus, et avalikkuse silmis taandub Eesti ligi 17 000 mittetulundusühenduse tegevus suuresti loosungitele «hoidu varga eesb> ja «ära

löö last». I<Misa ja - Eestis on 17 000 mittetulundusühendust? Ma mõtlesin, et 171» See juriidilise kõrgharidusega, ministeeriumis töötava kõneleja arvamus esindab tavalist arusaama Eesti kolmanda sektori suurusest. Enamikul inimestel pole aimugi, kui palju võib Eestis mittetulunduslikke organisatsioone olla, ning nii suur hulk on üllatuseks kõigile. Kui Foorum küsis paarikümnelt inimeselt, mida nad teavad Eesti mittetulunduslikest organisatsioonidest, meenusid enamikule kõigepealt avalikud kampaaniad. Esimesena kargab tallinlastele pähe Lastekaitse Liidu ja reklaamibüroo Zoom projekt - (J\ra löö lasth>, mida mainis iga teine küsitletu, ning mis meenu. neilegi, kes muidu midagi rohkemat mittetulundussektori kohta kosta ei mõistnud. elgelt jõud id inime te teadvusse ka Integratsiooni Sitna lUuse õõva tekitavad plakatid kinninööritud suudest (Rasvjazi! - ergu tasid plakatid venelasi eesti keelt õppima) ja Tanu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi välja pandud sünged po trjd sur wd va tsündinu t - (et inimes d saak id aru. kui väga Oll sünnitu osakonda vaja hinga misaparaa ti).

Rohelised bussipeatused

Kummitama on jäänud veel teeääri puhastama kutsuvad loosungid, maanteeameti, poIit ei ja RadioHnja turvavöö kampaania ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (10M) hoiatus noortele tütarlastele ennast mitte välismaale müüa. Ebameeldivust tekitavad plakatid abitult käsist-jalust üle riputatud tütarlapsest on llrnud vastsündinute kombel vähemalt ühe soovitud efekti saavutanud: seda on märgatud. Inimestele on ilma jäänud - teisedki haiglate aparaadiostud, rohelised bussipeatused ja doonorikampaaniate punased üdamed. Kuid kui foorum palus küirletlltel nimetada konkreeteid mittetulundusühendusi, .. vedas enamik va rajai t laubale mureliku kurru. Mõningad nimed sU ki kordusid: Avatud E ti Fond, Eesti Rahvu kultuuri fond, Ee ti Lastekaitse Lüt, SOS Lasteküla. Paljud teadsid mainida tei igi sotsiaalvaldkOlma organi atsioone. Täispikki nimesid paljud ei tea või leitnavad need i e ((midagi nagu KoduttHe La te Abistamise Liib., «mingi puuetega inimeste värk») - kuid arusaam sellest, et tegutsevad I(nõrgemate ühingud», on täiesti olemas. Mittetulundusühendusi eo tataksegi eelkõige heategevuse ja ühiskondliku mi siooniga (~(tcgemist on heategevate organi atsioonidega, kes ühiskonna heaks tegutsevad», i<mittetulundu ühendu ed tegutsevad rohkem otsiaalsfaäriga ehk siis nendega, k rohkem abi vajavad, aga keda riik aidata ei Ulla»). Samuti tead id mitmed vdStajad täp eIt, mida ühingud teha ei tohi - nimelt teenitud nllu li" ete vahellaiali jagaöa

Eesti tuntumaid mittetulundusQhinguid on vutifannidest koosnev Jalgpallihaigla, mis korraldas hiljuti Tarmo Kruusimägi juhtimisel jalgpallifännide meeleavalduse Tallinna linnavalitsuse ees.

UNICEFi hea tahte saadik, Eesti tunnustatuim sportlane Erki Nool 2000. aasta detsembris koos kunstnik Navitrollaga heategevusoksjonil Tallinna restoranis Pegasus. Oksjoni tulu läks Viiratsi lastekodu EGERT KAMENIK toetamiseks.

Või teatab inimene, kellele Kuid oli ka neid, kes palve ei meenu peale «Ära löö last»peale nimetada mõni rnittetukampaania mitte miski, mis lunduslik organisatsioon jõllimittetulunduslike organisattasid küsijat, nagu oleks neil sioonidega seostuks: «Olen tepalutud seletada sõnade «introni atsioon» või «propedeutika» gelikult mingi ühingu juhatuses vist siiamaani.» tähendust. Sest inimesed ei osSee näitab, et Eesti elanikud ka bussipeatusesse ülesriputapole õieti teadvustanud, milletud plakatit või kultuuri ja sporti seostada mittetulundussekga mittetulundussektor tegeleb ja kes sinna kuuluvad. Suures toriga üldisemalt. osas on see nii sellepärast, et Näiteks linnueurovisioonil ajalehed nendest organisathääletasid ka need, kellele ei meenu, et nad oleksid kunagi . ioonidest ei kirjuta. Miks meedia kolmandale kuulnud täpsemalt omapärase võistlu e korraldanud Eestimaa sektorile nii vähe tähelepanu pöörab? Ee ti Päevalehe arvaLooduse Fondi tegemistest. mustoimetaja Urmet Kook Spordifännid ja eurolinnud peab üheks peamiseks põhjuseks seda, et kolmas sektor poIgaüks teab Eesti spordile suutnud end ühtse ja arvessümboleid, jalgpalliklubi Florat ja korvpalliklubi Kalev, aga sportatava arutelupartnerina näidata. difannid ei mõtle sellele, mis ju«See väljendub nii katusorriidilise isikuna nende lemmil< ganisatsioonide omavahelises registris seisab. Loomulikult, pidevas tülitsemises - kes siis kuni nad pole i e organi eeruMTÜsid esindab? - kui ka elnud mõnda ühendusse, nagu les, et kolmanda sektori eestnäiteks kärarikas MTÜ Jalgpallikõnelejad saadavad avalikkuhaigla, mis ise küllalt palju posesse sõnumeid reeglina vaid pulaarsust kogunud. Veelgi sellest, et riik neid piisavalt ei enam, inimesed ei mäleta alati toeta,» kinnitab Urmet Kook. õieti sedagi, et nad ise mõnda Mida muud on ka õnnetu kororganisatsiooni kuuluvad. damine, et «meedia meist ei Et Eestis on registreeritud 17 000 mittetulundusühingut ja. kirjuta»? Probleemi nähakse kelIeski teises, aga peeglisse sihtasutust, tähendab, et riigis unustatakse vaadata, viitab on ük organisatsioon vähem Kook ühenduste enesehaletkui aja elaniku kohta. Kuid selle t moodustavad ligi poole suskalduvusele. korteri-, suvila- ja garaaZiühisUrmet Kook on ise samuti mitme ühenduse liige. Ühes tud ning kui mitmekorruselise nei t, mis tegeleb ajalooliste maja elanikult küsida tema orobjektide korrastamisega, kerganisatsioonilist kuuluvust, ei kis hiljaaegu küsimus, kuidas tule talle pähe korteriühistut kohalikus lehes fondi talgupäenimetada, kui kee~i pole just vi valgu tada. välisust puruks IOtikunu .

Talgupäevadel korrastati ühte mõisa ja nii oligi algne plaan kirjutada pikk lugu mõia ajaloolisest tausta t ja lisada siis artikli lõppu paari lausega ka ee, mis talgutel tehti. Kuid õigel ajal mõisteti, et toimetus jätaks selle loo lehest välja, sest see huvitaks vaid asjasse pühendatuid. Siis pöörati artikkel ümber: esmalt uus ja huvitav ning siis sügavam taust. «Kolmas sektor tervikuna ei peaks suhtuma meediasse antagonistlikult seisukohalt, vaid pakkuma end vastavalt meedia ja avalikkuse huvidele,» sõnab Kook, kelle arvates tänane Eesti meedia januneb väikeste, kuid huvitavate ja positiivsete asjade järele.

Savisaarele ukse taha Seda väidet illustreerib ühing Edgar Savisaare Fännklubi, mis loodigi omamoodi meediaeksperimendina ja mille tegemistest ajakirjandus ka varmalt kirjutas. Avalikkuse huvi ärgitamiseks korraldati Edgar Savisaarest foto- ja installatsiooninäitused, kus oma luuletusi luges Contra. Savisaare sünnipäeva hommikul kell seitse läks kamp noori tema Hundisilma talu aia taha luuletusi lugema, pasunat puhuma ja tantsima. Siis sundisid klubi liikmed Müürivahe tänaval möödujaid spordivõistluste numbreid kandma numbrid pidid sümboliseerima elu kui võidujooksu ja samas kogus ühin,g raha la lele seljakottide ostmiseks.

Lastefond haarab oma tegevusse staare KERTU

Ruus

fooru m@netexpress.ee

Oma missiooni tutvustamisel ja elluviimisel on Eestis kõige edukamalt kuulsate inimeste abi kasutanud Eesti UNIeEF (ÜRO Lastefond), mille president on näitleja Elle Kull ning hea tahte saadikud laulja Maarja-Liis Ilus, kümnevõistleja Erki Nool ja dirigent Eri Klas. Viimane on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees ja maskott. Hea tahte saadikute ülesanne on üritustel üles astuda ja kampaaniates osaleda. Erki Nool käis sõbrapäeval kaitsejõududele postkaarte jagamas, Eri Klas kutsub meedias üles UNICEFi postkaarte ostma, Maarja-Lüs esineb lastekaitsepäevade üritustel. Samuti vabatahtlikuna töötav UNICEFi president EIle Kull osaleb lisaks avalikele esinemistele Tallinna linnavolikogu lastekaitsekomisjonis. «Kull saab nii palju kutseid üritustele üle Eesti, et tema nädal peaks olema kaheksa päeva pikk,) sõnas UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu. Organisatsiooni mainet tõstab veelgi see, et Eesti hea tahte saadikud Maarja-Liis Ilus, Eda Nool ja Eri Klas on tuntud ka väljaspool Eestit. Noole olümpiavõit Syaneys

tõi UNIeEFile õnnitlusi kõikjalt maailmast, kõige kaugemalt saabus õnnitlussõnum Jaapanist. Toomas Palu kinnitas, et UNICEFi hea tahte saadikuteks sooviks tulla veelgi enam kuulsusi ning ta peab staaride pakkumistest pigem ära ütlema. Palu kinnitusel ei oska teised Eesti mittetulundusorganisatsioonid veel piisavalt tuntud inimeste energiat ja reputatsiooni oma missiooni jaoks kasutada. «Paljud ühendused ei oska abi paluda ega selle eest tänada,)) õnas Palu. Palu on veendunud, et lihtinimene usaldab kultuuritegelast või sportlast rohkem kui poliitikut. Maailmas on UNICEFi ikoonideks teiste seas Placido Domingo ja Roger Moore, kuulsaimaks hea tahte saadikuks oli Audrey Hepburn. Kui Foorum palus paarikümnel inimesel mainida nimepidi mõnda inimest, kes oleks Eestis tuntud oma tegevusega mittetulundussektoris, ei osanud enamik kedagi nimetada. Ainsa inimesena UNICEFi hea tahte saadikute kõrval mainisid küsitletud enam kui kümme aastat Avatud Eesti Fondj juhatanud ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide nõukogusse kuUluvat Man Hellamit.

Foorum_2002_04_  

Reede Nädala algul, mil Riigikogu kOlastas Euroopa Parlamendi presi- dent Pat Cox korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit talupidaja- te pi...

Advertisement