Page 1

KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 3. DETSEMBER 1999

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

NR7

Eesti Ajalehtede Liit: Parnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311 210 e·mail: foorum@netexpress.ee

TTU Arengufond jagas stipendiume Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Arengufond andis 18. novembril Tallinna Raekojas kätte oma esimesed sti· pendiwnid ning asutas Trü Arengufondi vilistlaskapitali, millele seitse tehnikaülikooli vilistlast, nende seas Tallinna linnapea Jüri Mõis. annetas igaüks 50 000 krooni. Tegemist on esimese erakapitalil põhineva allfondiga, seni toetas arengufond tudengeid firmadelt saadud fmantsidest. Ka Tartu Ülikooli Sihtasutus andis neljapäeval välja 19 stipendiumi ja preemiat kogusummas 211300 krooni.

KertuHuus foorum@netexpress.ee

Toetused MÕNINGATE EESTI SUURIMATE SIHTASUTUSTE TOETUSED HARIDUSELE 1999 AASTAL Avatud Eesti Fond: 13,8 miljonit, õpetajakoolitusele, üliõpI-

lastele, magistrandidele, doktorandidele nii kodu- kui välismaal Eesti Rahvuskultuuri Fond: 1,35 miljonit, üliõpilastele, maglstrandidele, külal1sõppejõududele. erialade meistrikursustele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond: 315 000, üliõpilastele, maglstrandidele, doktorandldele Arno Tall Sihtkapital: ligi 100000, üliõpilastele, õpetajatele Tartu Ülikooli Sihtasutus: 600 000, üliõpilastele, magistrandidele, doktorandidele, õppejõududele Mitteeestlaste Integratsiooni Sihtasutus: 8 miljonit, MTÜ-dele, koolidele, firmadele, omavalitsustele Eesti Teadusfond: 76,65 miljonit, teaduritele, uurimisgruppidele

l kÜ~!!!~!on.

riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaaliit Kui palju raha saab kolmas • sektor järgmise aasta riigieel· arvest? Täpselt on seda raske öelda. Konkreetse summana on eelarvesse praegu sisse kirjutatud BOO ()(){) krooni. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit tegi riigile taotluse oma erinevate programmide toetamiseks kogusummas 1,6 miljonit krooni. Viimaste eelarve paranduste järgi on riik võimeline sellest taotlusest rahuldama paraku vaid poole. Kuid ega selle summaga kolmandale sektorile eraldatava raha hulk ei piirdu - suur summa jookseb ministeeriumide kaudu erinevate lõikude kaupa. Samas on mingit kokkuvõtlikku summat kolmanda sektori kohta mul hetkel väga raske välja tuua, sest vastasel korral tuleks mul käia rida-realt läbi kõikide ministeeriumide eelarveread. Urmet Kook, vt lk 13

?

Tallinn on Eesti mittetulundussektori keskus Eestis tegutseb kokku 11 320 mittetulundus· ühendust, millest 11 028 on mittetulundusühingud ja 292 ehk alla 3% sihtasutused. Ligi pooled

ühingutest on korteriühistud.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv Lääne- ~~t:\1~(]«.9 4633 Virumaa . 1165 ....""..,....., . . . ; 509 Ida-Virumaa . ;' . ,'" 1 Harjumaa

; .

1\ j

«m

Läänemaa

Raplamaa (350 JälV,ilmaa 29~ Jõgevamaa \:256 L\CIU ,"'L192

Saaremaa ((r'( 358

Pärnumaa "'Ait~" 849

(et

Linnad Tallinn 3533

Koostöökogude loomine toob läbimurde suhetes riigiga

Tartu

Valgamaa 247 1162

Võrumaa tcU343

Allikas: JustIItsministeerium, Keski'llireglstn seisuga 01.11.1999

Moska Eesti Selts tähistas 17. novembril kümnendat aastapäeva. Peol viibisid Eesti suursaadik Venemaal Tiit MatsulevitS, New Yorgis asuva Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees ning esindajad Eesti kultuuriseltsidest. Moskva Eesti Seltsi esi· mees, tuuma- ja kosmosefüüsik teaduste doktor Riho Nõmmik väitis intervjuus Postimehele, et seltsi võib pidada eestluse hoidmisel seni killma sõja aegsete arusaamade kammitsais Lääne eestlastest asjalikumakski. "Meie seas on peaaegu kümme nõukogudeaegsetele karmidele nõuetele vastavat doktorit. Selle näitaja poolest on meie kogukotma intellektuaalne tase vähemalt paar· sada korda kõrgem Eesti keskmisest," väitis Nõmmik.

Avatud Eesti Fond kinkis nii Eesti Rahvusraamatukogule kui Tartu Ülikooli raamatukogule ligi 30 mittetulundussektori temaatikat käsitlevat raamatut valdkonna maailma tunnustatuimatelt uurijatelt. Teoste seas on ka Johns Hopkinsi Ülikooli poolt läbi viidud SUurinl ülemaailmne mittetulundussektori võrdlev uurimus, mis tänaseks hõlmab 22 riiki. Viimasel ajal on huvi mittetulundussektori-alase kirjanduse vastu plahvatuslikult tõusnud nii praktikute kui tudengite hulgas, kuid vastavasisuline omakeelne kirjandus Eestis praktiliselt puudub. Foorum

Heategevuslik simman lauluväljakul. Homme korraldavad Leigarid Tallinna LaulUVäljakul suure simmani, mille tuludega toetatakse Kihnu rahvamaja taastamist. Simmanillaulavad ja mängivad Kukerpillid, Kihnumua, Alleaa, Jäägermeistrid, Untsakad, Väikeste Lõõtspiliide Ühing, Torop-Jaama-kaasik, Margus Veenre ja Johansonid. Pillimehed ja samuti korraldajad teevad oma tööd tasuta. Simman algab kell 20, sissepääs avatakse kell 19. Pileti hind 100 krooni, VIP-pilet 500 krooni. Info telefonil 640 3919. Kalev Järvela, Leigarite kunstiline juht

KOOLITUSED KODANIKUALGATUSLlKUD ORGANISATSIOONID KUI AVALIKU POLIITIKA KUJUNDAJAD

Korraldaja: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit Koht ja aeg: 16. ja 17. detsembril Sillamäel Teemad: kodanikualgatus EestiS, mittetulunduslike organisatsioonide avalikud suhted ja marke\ing Slhtauditoorium: Narva ja Sillamäe avalikes huvides tegutsevate mittetulundusorganrsatsloonide eSindajad Üldinfo: osalemine tasuta, seminar vene keeles, oluline eelregistreerimine telefonil 626 3309, samal numbril ka lisateave TEABEPÄEVAD

Korraldaja: Eesti Mittetulundusüllingute ja Sihtasutuste Ult Koht ja aeg: 15. detsembril Endla 4, kell 11:45-15:00 Teemad: OrganisatSiooni rahastamine, rahataolluste kirjutamine ja vormistamine Üldinfo: teave Ja eelregistreenmine telefOnil 626 3309

Eesti KultuuriseItside Ühenduse esimees Valter Haamer sõnas, et otsus konLoomisel on kaks esindusor- sultatiivnõukogu luua on väganit, mis korraldaksid suh- ga tõsine samm, milleta poteid nii mittetulundussekt0- leks võimalik ka erakondari sees kui suhtleksid ühen- dega suhelda. duste nimel valitsuse ja parKoostöökoja ülesandeks lamendiga. saab erakondade ja ühenNädal tagasi kirjutasid ka- duste esindajate üllendamiheksa katusorganisatsiooni neo Esmaspäeval kiitsid alla kokkuleppele asutada üheksa katuse ja kaheksa ühenduste konsultatiivnõu- erakonna esindad heaks kogu, 14. detsembril kirjuta- koostöömemorandumi teksvad erakondade esindajad ja ti, mis sätestab, et lisaks katusorganisatsioonid alla Koostöökoja moodustamisekoostöömemorandumile, mil- le töötatakse koos välja 2000. lega luuakse pidevalt koos aastal riigikogule esitatav käiv Koostöökoda. Eesti Mit- kodanikuühiskonna arengu tetulundusühingute ja Sihta- kontseptsioon. Samuti hakasutuste Liidu tegevdirektor takse mittetulundusühenduKadri Kopli hindab toimunut si pidevalt kaasama riigikoläbimurdeks mittetulundus- gu, valitsuse ja kohaliku sektori professionaalsuses ja omavalitsuse õigusloomesse ning ühiskonna ees seisvate suhetes valitsusega. ülesannete täitmisse. ValitEesmärgid tuleb suse valmisolekut kontseptmääratleda siooni väljatöötamiseks, mis Tõenäoliselt 20. detsembril määratleks tegevusraamistiloodava konsultatiivnõuko- ku, suhted erisektorite vagu ülesandeks saab sektori- hel, tööjaotused ja valmisosiseste kokleku tegutkulepeteni semiseks, jõudmine: kinnitas omaeesmäroma konvekide seadmirentsikõnes KONSULTATIIVNÕUKOGU JA ne ja info koka peamiKOOSTÖÖKOJA ALGATUS· gumine. nister Mart GRUPPI KUULUVAD KATUS"Vaja on Laar. ORGANISATSIOONID: kõva uurinKadri • Eesti Korteriühistute Ult gut, mida Kopli hin• Eesti Kultuuriseitside Ühendus meie ühen• Eesti Külade ja Väikelinnade Uinangul peab kumine Kodukant dused teesee organ • Eesti Mittetulundusühingute ja vad- kes rasaama pnhvSihtasutuste [jit beleb topelt, riks, mid", • Eesti Roheline Uik kes keerab riigiasutu• rpsl, sor.s,,,alsmar Ümarfaud niisama ja- , • Eesti Spordi Keskliit sed peavad ma kokku," • Eesti Vabaharidusliit kuulda võt• Eesti Ühlstegeline Uil sõnas Kopli. ma. Nii anKa peroninab memonistel' Mart Laar mainis nä- randum teatud garantii, et dalatagusel mittetulun- ühenduste ettepanekutega ka dusühenduste konverentsil reaalselt arvestatakse. Eesti "Ühiskond teelahkmel", et Inimõiguste Instituudi peavalitsuse valmisolekut ühen- sekretär Merle Haruoja kindustele ülesandeid delegeeri- nitas, et koostööorganid suuda takistab võimetus saada davad midagi korda saata pilti tuhandetest ühendus- näiteks õigusakti teksti muu· test. ta - siis, kui nad sõltumatud Kuigi nõukogu koosneb ja vabad päevapoliitikast. katusorganisa tsioonidest, hakkab see üksikküsimuste lahendamisel kutsuma kokku töörühmi väiksemate ühenduste esindajatest. Konverentsil kinnitas • Eelmisel nädalalõpul TalMart Laro- avalikult valitsulinnas kogunenud Eesti esise valmisolekut organiga armese mittetulundusühen· vestada: "Soovin tervitada du ste konverents ja mess täna sõlmitud koostöölepet näitas ligi seitsmesajale osaning loota, et konsultatiivkovõtjale enam kui kolmesa· gu suudab terviklikult koonjast organisatsioonist, et nad dada ja esindada mittetulunon ühiskonnas rohkearvulidusorganisatsioonide tege· ne ja algatusvõimeline jõud. vust puudutavaid küsin1Usi. Esineja, ÜRO Arenguprog· Olen aru saanud, et analooramm i programmijuht Heli gilist one-stop-shopi oodatakKask märkis, et konverentsi se valitsusväliste organisatsuurimaks õnnestumiseks sioonidega töö koordineerivõib pidada ühenduste suumises ka valitsuse poolt," natust asjalikele programütles Mart Laar konverentmllistele seisukohtadele. sil peetud kõnes.

Uus algatusgrupp

"See on uus tasand, et kõik Eesti parteid ja ühendused laua taga konsensusele jõuavad, et koos asju arutama hakata. Aga see on ka meeletu väljakutse," ütles Kopli.

Esindajate seas puudub konsensus Mõlema organi puhul kerkib küsimus esindatusest. Kui erakondade st on praegu esindatud vaid parlamendis olevad parteid, siis tulevikus on koda avatud kõigile Eestis registreeritud erakondadele. Mittetulundussekt0ri poolt oodatakse mõlemasse organisse igast valdkonnast üleriigilist katusorganisatsiooni või valdkonna volitatud esindajat. "Sellega tekib veel probleeme, kes keda esindab," tõdes Kadri Kopli. Ta lisas, et kuigi kumbagi süsteemi ei tohi suletuks kuulutada, peavad valdkonnad piisavalt korrastuma, et oma esindusorganid ellu kutsuda, kus Eesti Sotsiaaltöö Ümarlaua või HOO ühendust koondava Eesti Spordi Keskliidu kombel oleksid omakorda kõikide valdkonna katusorganisatsioonide esindajad. "Mingisugune hierarhia on vajalik," väitis Valter Haamer. Praegu on katused valitud rahvusvahelise valdkondade klassifikatsiooni järgi, milles mittetulundussektor on jagatud 11 valdkonnaks, nagu näiteks kultuur, keskkond ja kohalik areng. Riigi- ja mittetulundussektori vahel sõlmitud koostöökokkulepe on praegu olemas vaid Suurbritaimias, Kanadas käib koos ümarlaud. "Pidevalt kohtuvat koostöökoda, mis ühendaks kõiki erakondi - ka parlamendiväliseid - ja mittetulundusühendus i - pole minu andmetel loodud veel kuskil maailmas," väitis Kopli.

Ajamasin:

Rapla Teatritegemise Seltsi messieksponaat Ajamasin on rekvisiit kolmel suvel mängitud Andres Ehini näidendist "Rapla Brüsseliks", kus ajamasina abil sai tänapäevast keskaega minna. KRISTJAN LEPP

Suurkonverents pakkus lahendusi "Enam ei räägitud, et küll me oleme ilusad ja targad, ainult et raha pole," kinnitas Kask. Konverentsi "Ühiskond teelahkmel" avas peaminister Mart Laar, kes sõnastas konverentsi teema kui teelahkme, kus Eestil tuleb stabiilse arengu faasijõudnuna "püstitada pikemaajalisi visioone ning esitada kaugemaleulatuvaid küsimusi, mille seas olulisel kohal on ka kodanikuühiskonna väljakujunemisega seotu".

Eesti KultuuriseUside Ühenduse esimees Valter Haamer märkis, et Laari ja teiste poliitikute sõnavõtte võis pidada valitsuse tunnustuseks üritusele. Lisaks konverentsile oli avatud mess, kus tutvustas end 63 ühendust. Nende seas oli kõige erinevamaid ühinguid, alates Edgar Savisaare Fännklubist, mille väljapa· nek koosnes peamiselt Keskerakonna esimehe isiklikest asjadest, nagu "Edgari prillid 70-ndatest", kuni erineva-

te sotsiaalsete gruppide probleeme lahendavate üllendusteni. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) tegevdirektori Kadri Kopli hinnangul toimiski konverents suure laadaplatsina, kus sõlmiti olulisi kontakte. Valter Haamer lisas, et mess näitas, mida Eesti ühenduse d tegelikult korda on saatnud ning et sealt leidsid paljud endale mitu koostööpartnerit. "Hea, et üritus ei jäänud ainult kõnepulti,"

sõnas ta. Suurim tung oli aga korraldajate üllatuseks plenaaristungitega paralleelselt toimuvatele koolitustele - kahel päeval sai mittetulundussektoris tegutsemiseks teadmisi ja oskusi ligi nelisada inimest. See näitab, milline koolitusvajadus ühendustel on, tõdes Kadri Kopli. Konverentsi korraldas EMSL Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi ja Avatud Eesti Fondi toetusel. Kertu Ruus

,.,

Oiguskeskus kutsub kodanikke seadusi looma Henrlk Hoonemaa hennk@epl.ee

Novembrist alates saab igaüks Eesti seaduste koostamisel sõna sekka öelda, sest Eesti Öiguskeskus lõi internetis seaduseelnõude arutamiseks avaliku listi. Öiguskeskuse koduleheküljel listi liikmeks registreerinule saadetakse arutatava seaduseelnõu või eelnõu projekti teksti tutvustus ning seejärel on huvilisel võimalik oma arvamusi ja ettepanekuid esitada. Iga kirja saavad lugeda kõik selle eelnõu listi liikmed. Et listis osalevad ka ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste ametnikud, ei jää asjalikud ettepanekud või arvamused riigi tähelepanuta, kinnitavad listi käivitajad. Eesti Öiguskeskuse info· osakonna juhataja Ülo SÜ· velti (pildil) sõnul on lisU peamisi eesmärke viia omavahel kokku seaduse kirjU· taja ning sihtgrupp. Listis

saavad huvigrupid arvamust avaldada ilma, et see neile midagi maksma läheks nagu seminar või lõunasöök, ütles ta. Samuti toimib list tasuta nõuandjana seaduse kirjutajatele. "Iga seaduseelnõu puudutab teatud temaatikat, millest on parim ülevaade sellega tegelejatel," rääkis Siivelt. "Näiteks kui seadus puudutab kohalikke omavalitsusi, saavad vallavanemad ja vallasekretärid välja tuua need kohad, kus on näha, et seadus tööle ei hakka." Ka justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Mikk leidis, et selline arutelu on vajalik. "Listi liikmed näevad lihtinimese asju lihtinimese pilguga, juristid mitte," rääkis ta. "Listi eelis on ka see, et kõik, mis parasjagu pähe turgatab, saab ilma formaalsusteta kohe kirja panna. Pole psühholoogilisi barjääre, mis võiksid arvamuste levikut takistada." Praegu veel katsetamisel

oleva lisUga võib liituda igaüks, kes soovib seaduseelnõude koostamiseloma arvamust väljendada. Peamiselt võtavad seal aga sõna juurat tundvad inimesed_ Tihti on lahkamisel keerulised küsimused ning seetõttu pole kõigil aegagi kirjade sisusse süveneda, märkis Siivelt Mitmed internetikasutajad tunnistasid Foorumile, et nad ei ole seadusloomes osalemisest huvitatud ega kavatse Usti lugema hakata. "Ma ei saa juriidilisest eesti keelest mitte midagi aru ja kardan, et nendest seaduse muutmise seadustest ka mitte," rääkis IT-spetsialist Ka ti Korm. "Teiseks puudub mul igasugune usk, et minu loba kuskillistis sunniks kedagi seadust muutma või ümber tegema." Harri Mikk märkis, et üksikinimeselt ongi palju oodata, et ta võtaks seisukohti keerulistes seadusandlikes küsimustes. "Kodanik ütleb nii või teisiti oma sõna sekka ja seda eelkõige valimistel," rääkis ta_ "Palju

lihtsam on, kui seisukohti võtavad organisatsioonid ja ühendused, kes jaksavad üleval pidada vastavaid eksperte." Eesti Transporditöötajate Ametiühingu (ETTA) esimees Val1Ur Soikmets ütles, et ta ei olnud listist kuulnud, kuid lubas pärast Öiguskeskuse kodulehe aadressi üles kirjutamist, et ETTA hakkab kindlasti aruteludes aktiivselt osalema. Listi liikmed saavad valida, kas nad esinevad kirjutades oma või varjunime all. Ülo Siivelti sõnul on Eestisuguses väikeses ühiskonnas anonüümsus vajalik. "Eesti on väike ja juristkond seda väiksem." sõnas ta. "Et ei arutataks, kes ütles, vaid mida ütles, kasutatakse listis tavaliselt oma nimetähti või hüüdnimesid_" Harri Mikk pidas listi anonüümsust puuduseks. "Selle tõttu ei saa list il olla survegrupi mõju," lausus ta. "Keeruline on põhjendada mingit muudatust eelnõus sellega, et keegi kuskilUstis arvas nii."

Kuidas osaleda seaduste koostamisel Eesti Õiguskeskus lõi internetis seaduseelnõude arutamiseks listi, kus igaüks saab eelnõusid kommenteerida ning neisse parandusi teha. @ Mine Eesti Õiguskeskuse internetileheküljele: http://www.lc.ee/arutelu.

® Vali seaduseelnõu, mille

arutelus soovid osaleda_ Praegu on võimalik valida kahe eelnõu vahel:

®

@ Eesti Õiguskeskus saadab sulle e-maili, et foorum on

avatud ning sind on aruteluga liidetud. Selles on kirjas ka lühike õpetus, kUidas ki~u lugeda ja kirjutada ning kuidas vajadusel arutelust väljuda.

@ Et sind asjaga kurssi viia, saadab Eesti Õiguskeskus .:!1 Eesti

\

I

• Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seadus Sisesta koduleheküljele oma andmed. ~ruteludes osalemine käib varjunime all, kuid Eesti Oiguskeskus vajab igaks juhuks sinu kohta infot, et vajadusel ühendust võtta. Kui oled andmed kirja pannud, klõpsa registreerurnisnupule.

sulle e·mailiga ka kõik kirjad, mis enne sinu liitumist selle arutelu kohta kirjutatud on. Mans Laun

..


RUMARVAMUS

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 3. detsember 1999

Maailma loomine

E

esti mittetulundussektori tegijad on jõudmas äratundmisele, et nad peavad järsult oma professionaalsust tõstma. "Praegu käivad kõik kõigi kõri kallal ja kaigastega mehed metsast nõuavad, et neid lastaks . valitsuse jutule," hindab olukorda ühe suure katusorganisatsiooni juht. Selle taustal on nüüd võimalus panna lootused peagi tööle asuvatele ühenduste esinduskogudele - sektorit seestpoolt korraldama asuvale Konsultatiivnõukogule ja ühendus i erakondadega siduvale Koostöökojale. Kui need kaks asjalikult käima lähevad, võib seda pidada kodanikuühenduste uueks kvaliteediks. See peaks kõigepealt tähendama oma rollide üle arutlemist ja kokkulepete sõlmimist sektori sees, ning ka ühenduseelu selgemat kaardistamist. Sest see kõik on aluseks nii rahvusvaheliste ühenduste, ettevõtjate kui riigivõimu esindajatega laua taha istumiseks. Koos välja töötamist vajavad ka standardid, mille alusel jutumeestest ühenduse d tegutsejatest eraldada, et riiklikud ülesanded viimastele usaldataks. Samal ajal, kui uue aasta riigieelarve on esimest korda väiksem eelmise aasta omast, voolavad küsitavalt suured summad harjumuspäraselt mõnele , , Asjali~~e riigivõimuga ammu suhted sisse koostooseadnud ühendusele. kodasid võib Riigiametnikud ja ettevõtjad ei väpidada kodanikesi ühendus i veenmast: sõnastage ühenduste uueks ometi oma eesmärgid, strateegiad, kvaliteediks. reaalsed abivajadused. Selleks kasutasid oma ettekandeaega ka eelmisel nädalal peetud konverentsil "Ühiskond teelahkmel" esinenud poliitikudja ärimehed. NG Investeeringute juhatuse esimees Toomas Tamsar rõhutas, et ehkki mittetulunduslikud, peavad ka ühendused tooma kasu. Selgete eesmärkide sõnastamist eeldab isegi koolitus, millega riik peaks ühenduste arengut toetama. Nüüd on ka mittetulundussektor ise leidnud, et peab oma eesmärkidesse ja ulatusse süvenema. Praegust ebaselgust näitavad arvud: kui ametliku statistikajärgi on Eestis registreeritud rohkem kui 11 000 mittetulundusühingut, siis tegutsevate ühenduste arvuks peetakse 8000, vahel koguni 4000. Kuigi esinduskogude ideed tuleb kiita, on vaja nende käimaminemist ja tegevust hoolikalt jälgida. Esiteks võib mõlemast organist kujuneda kena fassaadiga tarbetu lobakoda või eneseimetlejate kamp. Teiseks - ja hullemaks - võimaluseks on, et vähese ettevalmistusega ühenduse d ei suuda tegelikku seadusloome protsessi ja võimu kasutamist jälgida, kuid annavad oma passiivse kohalolekuga poliitikutele võimaluse viidata: "Said ju rahva esindajad kaasa kutsutud!" Nii tuleb dialoogi pidajatel enda tegevuses pidevalt korda luua, paindudes vastavalt sotsiaalse ja poliitilise elu, kuid mitte üksikute võimukate nõudmistele. Paraku pole tagatist, et need esindusorganid suudavad täita ülesandeid, milleks nad ellu kutsuti. Ei saa ka üheltki eeskujulikult riigilt õppida, sest pole teada, et maailmas keegi sellise kogu oleks loonud. Aga Eesti on ennegi osanud oma väiksust kasutades innovaatiline olla. Äkki võib rahvaühenduste kaasamine tähtsate otsuste tegemisse õnnestuda just meil?

Koostöövormi määrab vajadus lik (ülemaaIga mittetulundusorganisatkondlikud ja sioon on loodud kohalike omamingitel eesmärvalitsuste kidel ning just Erki Korp ühendused teAvatud Eesti Fondi gutsevad koos), nende sarnasus programmijuht teiste ühenduste üleriigi!ine (kaülesannetega tusorganisatsioonide ning määratleb, kas organisatsioon tahab millegi paremi- suuremate ühenduste tasandil ni ära tegemise nimel koostööd teha koostöö) ja lõpuks rahvusvaheline ja ressursid ühendada. võrgustikutöö. Nii nagu iga ühendus peaks leidma Tekkelt saab koostöö esiteks olla vabaturumajanduslik - siis on see endale sobivad koostööpartnerid, vabatahtlik ning rangete raamideta, võib neist iga valida ka sobivad tulenedes loomulikust soovist. Part- võrgustikutöö rollid, milleks kontaknerid austavad teineteist ka suulise te kasutada. kokkuleppe puhul ning kõik sujub Sektorisisene koostöö nagu iseenesest. Hierarhia seevastu põhineb sunni- teeb tugevamaks tud ning rangelt reguleeritud koos- Kõige lihtsam ning kõige sagedamini töösuhetel. Partnerid sõlmivad kasu kasutatav koostööviis on informatiivsaamiseks konkreetseid lepinguid. ne võrgustikutöö, mis seisneb näiSurve võib tulla väljastpoolt sektorit, teks selles, et vahetatakse informatnäiteks välisrahastajalt. või riigilt, siooni seminaridel või ühenduste mis ei suuda kõigi mittetulundus- aastaraportitena. ühingutega eraldi suhelda. OodatakTeiseks tuleb mainida probleemi se, et näiteks lastekaitse, vanurite ja või probleeme lahendavat koostööd puuetega inimestega tegelevad orga- näiteks Lastekaitse Liit hõlmab 27 nisatsioonid loovad ühise neid esin- kohalikku lastekaitseühingut, mis omavahel suhtlevad ning tegelevad dava koalitsiooni. Ka vabatahtlik koostöö saab olla lastekaitsealaste probleemide lahenreguleeritud ning mõnikord võib damisega. Sellega on mõnevõrra sarsunnitud koostöö hiljem jätkuda loo- nane juhtumitöö, kuid siin on tegemulikuna. Koostöö aluseks on inime- vus suunatud üksikjuhtumi lahendased. Nemad moodustavad ühistel misele. Veel tuleb märkida koordipõhimõtetel rajatud organisatsiooni. neerimist, mis korraldab erinevate See teeb koostööd teiste organisat- pakkujate teenuseid - taas EMSL, sioonidega. Ühel hetkel hakkab koos- mille poole info või teenuse soovija töö vajama reguleerimist ning moo- võib pöörduda. dustatakse koalitsioon. Muudatusi taotlev võrgustikutöö taotleb seadusandluse muutmist, miKoostöö asemel da tuntakse ka lobbyna. Mittetulunvõrgustikukoostöö dusühendused loovad koalitsiooni Järjest rohkem räägitakse koostöö ning esitavad riigile ettepanekuid, asemel võrgustikutööst, mida võiks mis aitaksid nende arengule kaasa. määratleda kui otsest koostööd eri- Arendustegevuslik võrgustikutöö on nevate organisatsioonide vahel suunatud teatud valdkonna, näiteks kliendi või kodaniku argielu problee- sotsiaaltöö edendamiseks. mide lahendamiseks. Iga konkreetne võrgustikuroll mää· Tooksin ära mõningad võrgusti- ratletakse siis, kui selleks tekib vajakutöö tüübid ja rollid, mida ühendu- dus. Koostöö on protsess, mis tuleb tesed oma töös saaksid rakendada. kitada ja mida tuleb sobivaid mudeKõigepealt organisatsiooni sisene. leid valides pidevaltjuhtida. mida saab rakendada suuremate ja Sektorisisene koostöö tugevdab mitliikmesorganisatsioonide puhul. tetulundusorganisatsioone sisemiselt Ühendusest väljapoole suunatud Pealegi hindavad ka partnerid väljaston esiteks võrgustikutöö kohaliku poolt riik, rahvusvahelised organi· omavalitsuse tasandil. sealt edasi satsioonid ja rahastajad - võimalikult piirkondlik (kaasatud on ühendused paljude osapoolte kaasamist millegi mitmest omavalitsusest). maakond- ära tegemisse.

••

Uks samm edasi, teine tagasi

K

turg - kodanikuorganitimme aastat satsioonid viimased enkestnud postsotdiselt vähemõjukatel sialistliku kodapositsioonidel. nikuühiskonna Miks on see nii? Aga (taas)käivitamine on selle pärast, et ei riigiEestis olnud üksjagu vaevaline. Rahvaliikukogulased ega ministeemiste turjal poliitikasse riumid pea oluliseks lihtrahva tahet vabatõusnud uus eliit unustas peagi olla tänulik tahtlikes organisatsiooaastail 1987-91 sotsiaalnides osalemise kaudu selt aktiviseerunud rahEesti ühiskonna edendamisele kaasa aidata. vale. Sadades kohalikes selt1990-ndate keskpaisides tegutsemist peegast täheldasime olukor- AILI AARELAID da, kus kodanikualga- Rahvusvaheliste Ja takse tavainimeste eraasjaks. tusiikke ühendusi oli Sotsiaaluuringute Instituudi tekkinud/taastunud ligi vanemteadur Eesti kolmas sektor viie tuhande ümber, on malli võtmas kahelt üksjagu vastandlikult kuid ei ajakirjandus ega poliitikud pööranud neile tähelepanu. mudelilt. Ühelt poolt ameerikalikust, kus Tulemuseks oli süvenev usalduskriis p0- mittetulundusühenduste osaks on sotliitikute ning kodanikuühenduste vahel. siaalselt vajalike teenuste osutamine, ka kusjuures viimased ei leidnud suurt tu- riigi rahakoti vahendajatena. Teine muge ka äriringkondadest. Eestis hakkas del on Põhjamaadele omane, kus kõige kujunema laiapõhjaline, ent tippudelt olulisemaks peetakse kodanike ühendusmadal ning sotsiaalsetes otsustustes vä- te kaudu tegusate ning praktilist demokraaUat valda te riigikodanike tek t. Nii hese sõnaõigusega kolmas sektor. Viis aastat hiljem on olukord muutu- ühel kui teisel juhul näitab riik üles nud. Pisitasa on vedu võtnud äriring- koostöövalmidust ja usaldust kolmanda kondade ja mittetulundusorganisatsi0o- sektori suhtes. Aktiivne vabatahtlik töö nide omavaheline koostöö, mille märk- omakorda pakub kodanikele sotsiaalset sõnaks partnerlus ehk suhtlemine vas- turvatunnet, sest teatakse, et lihtinimestastikuste huvide pinnal. Avalikus sek- te arvamus on riigile oluline ning ka ise toriski on kasvanud huvi mittetulundu- on võimalik nii mõndagi ära teha. sorganisatsioonide suhtes, kuna neile Peaminister Mart Laar on oma elus olloodetakse delegeerida riigile vähetulu- nud suur seltsiliikuja-liigutaja. Ka peaks sate teenuste osutamine (näiteks puuete- Jakob Hurda elutöö uurimine olema ga inimeste, vanurite ja hälvikute hool- andnud talle teoreetilise teadmise sellest, damine). Ometi on kolmnurgas riik - kuidas kodanikualgatuse kaudu vallan-

dada tavainimestes peituv sotsiaalne Eesti riigis on aga võetud kurss raha energia. Ometi on praeguse valitsuse kokkuhoidmisele just kohalike kultuuajal täheldatav selline suhtumine koda- rianimaatorite koolitamise arvelt. Näinikualgatusse, mille kohta saab öelda, et teks Rahvakultuuri Arendus- ja Kooliühe käega annab ja teisega võtab tagasi. tuskeskuse eelarve kukkus 4,9 miljonilt Andmise poole peale tuleb kanda eel- 2,1 miljoni kroonile, perspektiiviks asumisel nädalavahetusel toimunud mitte- tuse likvideerimine. Paraku pole rahvatulundusorganisatsioonide esimese kon- kultuur äri, mis iseennast ära tasub. verentsil ilmutatud hea tahe koostööks. Jannsenist alates on Eestis peetud oluliRiigi ja kodanikeühenduste vastastiku- seks just kultuuriseltside kui väikerahse mõistmise märgiks loodi vabatahtlike va vaimsete ergutajate rolli, isegi balti organisatsioonide konsultatiivnõukogu parunid ja kirikuõpetajad raatsisid sel ülesandega olla seadusandjatele nõusta- eesmärgil kukrut avada. Praegu aga s0ojateks. Niisiis, riigikogu ja valitsus on vitakse nii kultuuriseltse kui täiskasvaseekord selgelt väljendanute koolitust näha eranud oma positiivset husektori segmendina, mitte riigiga partnerlusvi kolmanda sektori ole- "Ometion masolu vastu. suhetes oleva kolmanda kolmnurgas Samas on tehtud räiosana. riik - turg - kodani- sektori ge samm kodanikealgaKummaline on riituse minimeerimiseks kuorganisatsioonid gieelarves väljenduv rahvakultuurile eralda- viimased endiselt suhtumine vähemustavate eelarveliste raha- vähemõjukatel rahvuste kultuuriseltside kärpimise kaudu. Põdesse, mille eelarvet väpositsioonidel. hiliselt kohalikes seltsihendati kahelt miljonilt des viljeldavat rahvapoole miljoni kroonini. kultuuri käsitletakse kui pillimeeste- Seda olukorras, kus suure suuga kõneltairtsijate-lauljate eralõbu, mitte kui sot- dakse mitte-eestlaste integratsioorust siaalsete võrgustike hoidjat ja inimeste Eesti ühiskonda. Kumb on selles integaktiviseerijat. ratsioonis olulisem, kas adnlinistreeriv Näiteks Taani riik, vastupidi. on am- või kodanikualgatuslik lähenemine? Mittetulundusühingute suurfoorumit mu aru saanud, et inimeste kaasahaaramine paikkondlikku kultuuri- ja spordi- lõpetades küsis Avatud Eesti Fondi juhategevusse, täiskasvanute koolitamissüs- taja Mall Hellam murelikult: "Kas Eesti teemidesse ja mujale on turvalise sot- liigub turuühiskonna või kodaniketihissiaalse keskkonna loomise vundament. konna suunas?" Küsin minagi, kas me Erilist tähelepanu pööratakse seal kooli- ikka suudame teha kahekordset kannatajate koolitamisele ehk õpiringide, taid- pööret nii liberaliseerumise - turumalejate juhendajate väljaõppele riigi abis- janduse - kui demokratiseerumise - kodanikeühiskonna suunas? tavaltoeL

Kuidas saada vääriliseks partneriks?

K

Nagu enamikul asjaui eelmine Foorum (5. novemdel maailmas, on ka ber 1999) räägib kirjeldatud suhtumisel strateegilisest kindlasti mitmeid põhkoostööst mittetulunjusi - nende seas üleduslike organisatsioonikoormatud ja säravate de ja äriühenduste vavaimuanneteta riigihel, siis sama teema on ametnikud, aja ja fiüliaktuaalne ka avaliku nantsvahendite napja mittetulundusliku pus, rahastamissüsteesektori suhetes. mide jäikus ja mis Tänases Eestis avalkõik veel. Kuid samas dub avaliku sektori mainitakse eduka toetus mittetulunduskoostöö puudumise organisatsioonidele põhjusena Väga harva AIVE SARJAS suuremalt jaolt üksik- sotsiaalministeeriumi mittetulundusorganiaktsioonidena, näiteks sotsiaalarengu osakonna satsioonide ebaküpannab riik raha mõne juhataja kt sust. Pean silmas just projekti elluviimiseks. ebaküpsust organisatÜldisest edukalt toimisioonidena. vast pikemajajalisest koostööst rääkiMittetulundusorganisatsioon on orda näib olevat ennatlik. Kurdavad ju ganisatsioon nagu iga teinegi ning temittetulundusorganisatsioonid sageli da tuleks ka vastavalt sellele juhtida. avaliku sektori hoolimatu suhtumise Kui paljud mittetulundussektori ühenüle - väites, et neile ei pöörata piisavalt dused saavad täna kõlaval häälel väitähelepanu, nende töid-tegemisi ei pee- ta, et nad on sõnastanud oma missioota tähtsaks, neile ei eraldata raha ja nii ni, seadnud sellest tulenevad eesmäredasi. gid, prioriteedid ja ülesanded ning

omavad strateegilist arenguplaani? Kui paljudel mittetulundusühendustel on piisavalt teadmisi finantsjuhtimisest? Võib-olla olen ma ülekohtune, aga tundub, et neid on Eestis tegutsevast umbes 8000 mittetulunduslikust organisatsioonist vähene hulk. Ja veelgi vähem on tõenäoliselt neid, kes iga sammu kavandades ja ellu viies teadlikult oma missiooni ja eesmärke silmas peavad. Foorumi eelmises numbris arutlesid peaministri avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarnet ja Eesti Sotsiaalsfääri Ümarlaua juht Deiw Rahumägi selle üle, kas ja kuidas mittetulundusorganisatsioonid võiksid täita neid ülesandeid, mida momendil täidab avalik sektor. Olen seisukohal, et kindlasti võiksid ja lausa peaksid ühendused riigilt osa tegevusi üle võtma. Aga selleks on vaja saada avalikule sektorile vääriliseks partneriks eelkõige hästi juhitud ja tegusalt toimivate organisatsioonidena. Midagi siin ilmas ei sünni lihtsalt iseenesest ja naiivne oleks loota, et tä-

nased mittetulundus ühenduse d ühel päeval niisama heast peast hästi juhitud organisatsioonideks muutuvad. Selleks, et midagi juhtuma hakkaks, on vaja investeerida - investeerida inimestesse, kes kõnealuseid organisatsioone juhivad. Koolitusturul on mitmed erinevadjuhtimisalased kursused küll ammusest ajast müügi!, kuid mittetulundusorganisatsioonid saavad nendel osalemist kõrge hinna tõttu endale harva lubada. Miks ei võiks avalik sektor selles protsessis võtta investeerija rolli ning rahastada pikaajalist mittetulundusorganisatsioonidele suunatud juhtimiskoolituse programmi? Kasu oleks mõlemapoolne: mittetulundusorganisatsioonid areneks id ning avalik sektor saaks endale väärilise partneri, kellele rahuliku südamega usaldada paljud seni veel riigiasutuste poolt täidetavad funktsioonid ja ülesanded. Asjade niisuguse käigu puhul oleks avalik sektor tegelikult nii andja kui saaja rollis korraga. Lõpptulemusena võidaks kogu ühiskond.

Kas ühendustel on selged tegevuseesmärgid? Sotsiaalministeeriumi ametnik Aive Sadas väidab, et ühendused ei ole oma tegevuseesmärke paika pannud Kindlasti on ühendustel olemas selged, konkreetsed tegevuseesmärgid. Enamus ühingutest on loodud sel põhimõttel. et mingi grupp inimesi näeb vajadust mingit ühis- Erik Loide konnas eksisteerivat Eesti nagemlsprobleemi lahendada. puuetega Kõige lihtsam on seda Inimeste fondi teha MTO-na. Näiteks noukogu meie eesmärk on näo eSimees gemispuuetega mlmestele pakkuda täiendkoolitust ja rehabilitatsiooni. Eeskätt neile inimestele, kes ise sellest huvitatud on. Nii ama, eesmärgipäratult vaevalt keegi sellist tööd teeks. Minu hinnangul on sellised sliüdistused alusetud.

Olen Aive Sarjasega risti-vastupidisel arusaamisel. Olen oma töös väga paljude Eesti mittetulundusühingutega kokku puutunud ja võin kinnitada, et esmalt on nad paika Agu laius pannud selged ees- Jaan Tõnissoni märgid ja alles seejä- Instituudi rel nendest tulenevalt direktor tegutsema asunud. - - - - Võin öelda, et pole veel ühtegi tegevus· eesmärgita ühingut või ühendust kohanud. Probleem on võibolla vaid selles, et nad kõik tegelevad väga kindlalt oma konkreetsete eesmärkide jargi. ega oska teineteisega koostoöd teha. Peanjust silmas selliseid ühinguid. kes tegelevad sarnase valdkonnaga.

Kui konkreetne ühing või ühendus tegeleb oma tööga, siis kindlasti on talomad eesmärgid olemas. Kuid minu hinnangul on probleemiks hoopis see, et üllingutelja Mihhail ühendustel ei ole ole- Slalnuhhln mas ühtset strateegiat. riigikogu lIIge, See tähendab. et pal- Keskerakond jud ühendused tegelevad uhe ja sama tööga, kuid teineteiest täiesti eraldi. Seetõttu ei ole ka tulemus nii efektiivne kui ühise tegevu kava kOITal. Ehk kokkuvõtvalt: kolmas sektor on küll vajalik, kuid paraku on ühenduste tegevu praegu liig:lindividuaalne, mis p'r ib lõppkokl.u 'õttes nende endi eesmärgip 'rast te .VU t.

Mulle tundub, et need mittetulundusühingud ja kõiksugu ühendused on ühed väga segased asjad. Kuid ma rõhutan, et ütlen eda praegu pelgalt oma sisetunde. mitte korraliku analüüsi või isikliku kokkupuute kogemuse järgi. esimees Aga jah. sisetunne küll ütleb. et riik peaks olema Väga põhjalikult kaalutlev kui neile raha an· da tahab. Ja muidugi tuleb Väga põhjalikult ka 'eda uurida. millek konkreet eit raha läheb. Et kui sihipäraselt 'eda kulutada kavatsetakse ja kas mingi kontrollmehhani m antud rahade üle ka alle jääb.

J


13 Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 3. detsember 1999

Raha sõltub tellimusest Kui palju riik järgmisel aas· tal kolmandale sektorile ra· ha täpselt armab, ei ole riigi· kogu menetluses olevast tu· leva aasta eelarvest võima· lik välja lugeda. "Põhjus on selles, et koI· mandale sektorile eraldatav raha hulk sõltub väga palju ministeeriumidest - kui pal· ju kavatsevad nadjärgmisel aastal kolmandalt sektorilt mingit konkreetset teenust tellida," selgitas Isamaaliidu saadikurühma esimees Tiit Sinissaar. Peamised teenuse tellijad on haridus· ja sotsiaalminis· teerium, aga mingil määral ka kultuuriministeerium. Haridusminister Tõnis Lukas tõi üheks riigi ja koI· manda sektori koostöö näi· teks hiljuti kolme avalik· õigusliku ülikooli ja Avatud Eesti Fondi poolt haridus· kontseptsiooni ja -poliitika väljatöötamiseks loodud Ha· riduspoliitika Keskuse, mil· le tegevust toetab rahaliselt ka ministeerium.

Teine oluline valdkond on Lukase sõnul täiskasva· nute täiendkoolitus. "See on pea täielikult mitte·tulun· dusühingute õlgade~" sõnas Lukas. Ta lisas, et haridus· ministeerium tahab tuleval aastal omalt poolt rohkem toetada ka noorteorganisat· sioone. "Praeguse seisuga tõuseb selliste organisat· sioonidele mõeldud toetus tänavuse aasta 1,7 miljonilt 2,7 miljonile kroonile." Tiit Sinissaar rõhutas, et kuigi ühendustele mõeldud raha riigieelarves otseselt ei kajastu, ei tasu ühendustel selle pärast eriti muretseda. "See on eelarvetehniline kü· simus, palju tähtsam on aga riigi poliitika laiemalt ning siin on praegune Isamaalii· du, Mõõdukate ja Reformi· erakonna valitsuskoalit· sioon avaldanud selget sei· sukohta, et kodanikuühis· konna ja kolmanda sektori areng on meie jaoks üks prioriteete," nentis Sinis· saar. Urmet Kook

Looduskaitsjaid süüdistatakse kohaliku arengu takistamises praegu keskkonnaministeeriumis tehtavat ekspertiisi süvasadama mõjudest selleRiigikogu liige Kalev Kat· le piirkonnale. Peamise vahendina tahte kas ja kohalikud elanikud süüdistavad Undva süvasa· läbi surumiseks nimetas dama rajamise vastu võit· Kotkas aga avaliku arva· levat Eestimaa Looduse muse mõjutamist, sest tema Fondi (ELF) vastutustun· arvates on ELF·i sõnal ava· detuses ning võõraste asja· likkuse jaoks suur kaal. de üle otsustamises, mis "Kui nad keeravad avaliku võivat saada takistuseks arvamuse Väga Undva sa· dama vastu, ega siis koha· kohalikule arengule. ELF-i tegevdirektori Too· lik võim vastu avalikku armas Trapido sõnul ei tohiks vamust midagi ei otsusta sadamat Undvale rajada ega tee," lausus ta. Trapido sõnul on loodus· peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks asub sadam prakti· kaitse ülesanne loodust liselt Vilsandi rahvuspargis kaitsta ning ELF tegutseb ning hakkab seda kahtie· ainult Eesti huvides. "Me mata mõjutama. Teiseks tahame, et Eest j riigis oleks pesitsevad sadamakoha parem elu, see on põhjus, ümbruses kogu maailmas miks me siin üldse kisaohustatud kirjuhahad ning me," ütles ta. "Ega me Undva sada~ vastu võitlemi· kOBnandaks, tuleks sadanw f1IiJ.' " 'a"") ah·rl'.'OI •• , jmU!de.raJil-da kogu lnfrast."· ~&a en: , era el ree. ruktuur, mis sealset loo· looduskaitse dust veelgi kahjustaks. Riigikogu liikme Kalev ajab naerma Kotkase sõnul ei suuda loo· Kihelkonna vallavanem.Ai· duskaitsjad oma vastuseisu var Kallase sõnul peaksid Undva sadama fõ!hitamisele Undva sadama vastastega veenvalt põhjendada ning tegelema psühholoogid, sest nende argumendid ei ole vastuseisu saab põhjustada vettpidavad. Kotkas lisas kadedus võj armukadedus. veel, et kolmas sektor, keda "Mingi grupp on seda maa· ELF esindab, ei saa olla sa- kohta Saaremaal pidanud oma areaaliks ning nüüd dama asjas otsustaja. "Kolmas sektor on Eesti tahetakse see neilt ära võtta arengus Väga tähtsat rolli ja avada suuremaks ühis· mängiv sektor, aga me pea- kondlikuks tarbimiseks," me selgeks tegema tema rääkis ta. "Kui looduskaits· vastutuse," rääkis Mõõdu- jad Undva sadama projekti kate fraktsiooni kuuluv Kot· läbi kukutavad, siis me pa· kas. "On igivana printsiip, lume neil näidata valla et otsustavad need, kes vas· arenguks alternatiivseid tutavad. Selle piirkonna eest võimalusi," lausus Kallas. vastutavad Kihelkonna val· "Meie tahaks siin detsemb· lavalikogu ja vallavalitsus ris ka mõnda turisti näha, ning Saare maavalitsus ja et leiba teenida." Ka kohalikud leiavad, et sellepärast peavad otsuse teUndvale tuleks hoolimata gema nemad." looduskaitsjate vastuseiFondsuunab sust sadam siiski ehitada. avalikku arvamust "Me kas saame minna ma· "Iseenesest on kolmanda janduse arendamise teed sektori sekkumine väga va· või laseme kuulutada end jalik, kuid nende hääl reservaadiks," ütles muhu· peaks olema nõuandva ise· lane Hants Kipper Saare· loomuga," rääkis Kotkas. maa ajalehele Meie Maa. "See looduskaitse ajab "Asja kurbloolisus on aga selles, et kolmas sektor ki- mind päris naerma," rääkis pub praegu ise otsustama." 31 aastat merd sõitnud OsTrapido lükkas Kotkase vald Maak (79). "Omal ajal süüdistused ümber ning oli Jaagarahu sadamas kor· ütles, et ELF-il ei ole võimu raga sees 75 traallaeva ja 30 mitte midagi otsustada Saaremaa kalalaeva ja neid ning nad tegutsevad kesk· hahkasid pesitses seal palju konnaministeeriumi juures rohkem kui praegu, ei sega· nud neid ükski laev." ainult nõuandjatena. Maak rääkis veel, et sa· "Keskkonnaministeeriu· mis ekspertiisikomisjoni ta· dama ehitamise üle peaks sandil ei saa kurta, et meid otsustama ikkagi kohalik kuulda ei võetaks," rääkis rahvas. "Asi on kogu rahva Trapido. "Ma väga loodan, tulevikus," ütles ta. "See ei et nad meie seisukohtadega ole looduskaitse asi, nemad ei tohi öelda, et mingi ühe ka arvestavad." Kotkase sõnul on aga haha pärast sadamat ehita· ELF· i käes piiramatud da ei saa. Süvasadam Saa· võimalused sadama ehita· remaale on hädavajalik, mise üle otsustamisel. Te· siis võibolla hakkaks see ma hinnangul saab ELF surnud elu siin ääremaal lobby· töö kaudu mõjutada ka kuidagi taastuma." Henrlk Hoonemaa henrik@epl.ee

Me kas saame minna majanduse arendamise teed või laseme kuulutada end reservaadiks. arvavad kohalikud elanikud. IRINA MAGliMEIE MAA

"

Nagu mujal m~ailmas, nii paistavad Eestiski ametiühingu tege vusest enim välja protestimeeleavaldus ed ja st re igid, millest tuntumad on Ida-Virumaa omad ning kahe aasta tagune haritlaste uldstreik. Siiski peavad ametiühingujuhid positiivseks, et meie ühendused on eeskätt s uunatud läbirääkimistele, mitte protestimisele. Suuri streike ei saa ame· tiühingud meil endale lubada kasvõi majanduslikult. MARKO MUMM

/'

eti·· gaitab seal, kus"töölisel ~nl)al jõudu~~pib Eesti ametiühingud peavad võitlema ahnete tööandjate ja tööliste hirmuga Urmo Kübar, Ago Gaskov urmo@epl.ee, gashkov@alex.utv.ee

Kolme aasta tagune hi· lissügis tõi ametiühingute mõiste taas Eesti elanike teadvusse. Seni seostusid need peamiselt mälestusega rohelisest piletist, mille igal leheküljel loosung "Ame· tiühing on kommunismi kool!", autoostu lubade ja puhkekodutuusikute või hi· lisemast ajast Interrinde ja suurettevõtete poliitilise streigi ähvardustega. Ühesõ· naga - asjadega, mis iseseis· vasse Eestisse kuidagi ei sobi. Kuid nüüd selgus, et ametiühingud võivad oma liikmeid ka kaitsta. Ida·Virumaaloli äSja väl· ja kuulutatud Oru briketitehase pankrot ning töötajad nõudsid oma palka ja need· sid ametiühingu saamatust. Metallurgiatehases Silmet puhkes töötilii, sest firma ju· hid maksid töölistele arme· tut palka. Ametiühing nõu· dis 40·protsendilist pal· gatõusu ja ähvardas streigi· ga. Detsembris tõstetigi pal· ku, tõsi, vähem, kui ame· tiühing oli soovinud. Töötülid käärisid ka elekt· rijaamades, kaevandustes ja Kreenholmis. Euroopa üks suuremaid tekstiilifirmasid maksis oma töötajatele kesk· miselt 2319 krooni kuus, mis ajas töölised marru. Ame· tiühing hoidis ära stiihilisi rahutusi, ent kui peadirek· tor lubas läbirääkimistel tõsta palkasid alles aasta pä· rast kümnendiku võrra, alustas ametiühingujuht Ju· lia Dmitrijeva novembris näljastreiki. Kreenholmi vabrikud sattusid ka Rootsi ajakirjanduse huviorbiiti ning Narvas hõljus kuulu· jutt, et ametiühingujuhi näl· jastreigi tõttu jäi tehas ilma suurest tellimusest. Kui Eestis ei oleks ame· tiühingut, poleks meil soto siaaltagatiste kokkulepet, ei peetaks kolmepoolseid lä· birääkimisi valitsusega ega tõstetaks regulaarselt alampalka ja töötu abiraha, kino nitavad ametiühinguliidrid. Poleks töötajate huve kaitsvaid kollektiivlepinguid, korralikke tööseadusi ega asja tsiviliseeritud riikide hulka. Ometi peavad ka nii

väitjad möönma, et ühiskon· tiühingusse kui igandisse. nas tõeliselt mõjukaks jõuks Tartus asuva Rootsi pliidisaamise teel astuvad Eesti tootja Primus tütarfirma ametiühingud alles esimesi juht Jüri Epler kergitab samme. imestunult kulmu küsimuse Suurt mõjuvõimu saavu· peale, miks neil ametiühin· tamast takistab juba ühingu· gut ei ole. Tööandja huvides te napp liikmeskond - pole on, et töötajaloleksid korralihtsalt likud töö· ja jõudu, mis puhketingi· sunr:tiks en- " Tööandja, kes mused ning daga arves· palk, sest ametiühingut tama. Näi· sellest keelab, ei saa teks Kreen· sõltub too· dangu kvali· holmis kuu· üldse aru ühisteet, räägib luvad arne· konna arengust. tiühingusse Raivo Paavo, ta - milleks Eesti Ametiühingute veel ame· pea kõik töö· tajad ning Keskliidu esimees tiühing? juhtkond aro Ame· tiühingud vestab ame· tiühinguga. Dmitrijeva peavad seda vaadet liiga sõnul saavad nad omavahel idealistlikuks. "Probleeme rahulikult kokkuleppele on suuremates ettevõtetes kõiges peale palga - näiteks alati," ütleb Raivo Paavo. teeb firma igal aastal tööta· Eriti teravaks lähevad need jate lastele jõuludeks kom· firmale rasketel aegadel. Ükski tööandja ei jaga vaba· mipaki. Kuid Eesti umbes 600 000 tahtlikult informatsiooni, töötajast kuulub ametiühin· mis õigused on koondataval gutesse keskmiselt iga seits· töötajal, ütleb Paavo. Igaüks mes. See pole võrreldavgi pole aga võimelinegi üksin· näiteks Roots iga, kus ame· da endale oma õigused sel· tiühingusse kuulub üheksa inimest kümnest. Kui sageli on vähene liikmeskond vaid ühenduse enda probleem, siis ametiühingute nõrkus teeb kahju kogu ühiskonna· le, märgib Eesti Ametiühin· gute Keskliidu juht Raivo Paavo - sest ametiühingud ei tegele vaid oma liikmete, Mert Kubu vaid kõigi palgatööliste hu· Stockholm vide kaitsmisega. Näiteks kehtivad kollek· tiivlepingutega saavutatud • Eesmärgi, mille poole õigused kõigile töötajatele, püüelda, leiavad Eesti arne· niisamuti läbirääkimistel tiühingud 600 kilomeetri valitsusega saavutatud kauguselt - Rootsi amealampalk või tulumaksuva· tiühingud on tänu traditsioonidele ja osavale organi· ba miinimumo Mis siis ikkagi inimesi seerumisele maailma ühed ametiühingutest eemal võimsaimad. Samas kulus hoiab? Tartu Ülikooli raa· enam kui sada aastat, et sel· matukogu usaldusisik Ma· line positsioon ühiskonnas ret Konson sõnab, et paljud kätte võita. Iseäranis mõjukas on ei näe kohe tõusvat tulu, mis sunniks neid oma palgast Rootsis ametiühingute kesk· protsenti liikmemaksuks organisatsioon LO, mis kulutama. Tema seda õigeks koondab 19 tööliste ametilii· ei pea. "Ametiühing on nagu tu kokku enam kui kahe liikluskindlustus," ütleb ta. miljoni liikmega. 1898. aas· "Seda ei sõlmita ju ka mõtte- talloodud LO üllingutest on ga, et nüüd kohe sõidan vas· tugevaim Metall, kuhu kuu· tu puud." Nii kindlustab luvad näiteks Volvo ja Saabi ametiühing töötajale abi, heaks töötavad metallurgia· kui teda ähvardab tööandja haru töölised. LO võimu Rootsi ühiskon· ülekohus. nas tagab see, et enamus tePaljud suhtuvad ame· ma liikmeid on sotsiaalde·

geks tegema - ametiühing muudaks siin pooled võrd· seks. Eestis on küllalt ettevõtteid, kus ei maksta õigeaegselt palka, töötajad aga on heausksed - kuhu neil ikka mujale minna? ning lasevad seadusi suurepäraselt tundval tööandjal end rahustada, kuni ongi ühel hetkel rahast ilma. Usaldusisiku olemasolul seo da ei juhtuks. Probleeme on ka töötingi· mustega. Oktoobris korral· das Eesti transpordi· ja teetöötajate ametiühing akt· siooni "Väsimus tapab", mil· le käigus kontrollis sadat veoauto· ja bussijuhti ning selgitas neile ja tööandjatele, kui oluline on lubatud töö· tundidest kinnipidamine. Eestis pole haruldased ka juhtumid, kus tööandja sun· nib autojuhti sõitma kuni 18 tundi päevas, selgus seal. Nii on ametiühingud sage· li tööandjatele pinnuks silo mas. Nad nõuavad rohkem, kui seadus võimaldab, ütleb Narva Elektrijaamade juha·

tuse esimees Lembit Vali, kes peab praegu ametiühin· guga läbirääkimisi tuleva aasta kollektiivlepingu üle. Ometi hindab ta ühingut va· jalikuks partneriks, sest üksikisikutega oleks palju keerulisem töötingimusi kokku leppida. Siiski ei ole kõik tööand· jad sel arvamusel. Elva politseinik Ats Paulson, saanud innustust Rootsi kolleegi· delt, hakkas oma töökohas ametiühingut looma, kuid tundis, kuidas ülemus tasse 'sealtpeale viltu vaatama hakkas. Kui ta mõne aja pä· rast lahti lasti eksimuse pä· rast, mis teistele tõi kaasa vaid noomituse, uskus ta, et vallandamise tegelik põhjus oli tema liigne aktiivsus.

See ei ole erandjuhtum. Paljud teavad jutustada töölepingu sõlmimisest, mille juurde käib suusõnaline li· sa, et "ametiühingut siin or· ganiseerima ei hakata". Ehkki naljatamisi öeldud, mõtlevad paljud juhid seda tõsiselt. Nii näiteks vallan· dati AS Enso Mööbel tööta· jate usaldusisik vaid pool· teist tundi peale usaldusisi· kuks valimist - lugu ootab praegu lahendust töövaid· luskomisjonis. Raivo Paavo selliseid töö· andjaid ei mõista. "Näib, et nad ei saa üldse aru ühiskon· na arengust," pragab ta. Tä· napäeva ettevõtja ei saa olla kaua edukas, kui tema allu· vad ei ole oma tööga rahul, usuvad ametiühingujuhid.

Katusorganisatsioonid Eesti Ametiühingute Keskliit. Loodi 1990. Koondab peamiselt ·sinikrae· de" ametiühinguliite. Keskliitu kuulub 26 organisatsiooni, neis umbes 70 000 Inimest. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Loodi 1992. Koondab hariduse·, kUltuuri-, meditsiini· ja teadustöötajate ametiühinguliite. TALO·sse kuu· lub kümme organisatsiooni, neis umbes 50 000 inimest.

Rootsi ametiühingute streikide aeg sai läbi mokraatide valijad. LO ja te· ma ametiühingud toetavad sotsiaaldemokraate majan· duslikult ja finantseerivad ka nende valimiskampaa· niaid. Nii on ametiühingu· juhtidel palju tugevam posit· sioon kui paljudel ministri· tel, ning nad kuuluvad ka peaminister Göran Perssoni juhitud sotsiaaldemokraati· de täitevkomiteesse. Nii on sotsiaaldemokraat· likul valitsusel väga raske, kui mitte võimatu, LO põhinõudmistega vastuollu minna. Et Rootsi sotsiaaldemokraatidel on erinevalt teistest Põhjamaadest olnud valitsusvõim aastakümneid, on LO läbi surunud terve rea radikaalse id tööseadusi. Rootsi ametnikke ühen· dab TeO, kuhu kuulub 39 ühingut, kuid nende liikme· te koguarv on väiksem kui LO·L Samuti on nad partei· poliitiliselt neutraalsed, na· gu ka akadeemikute keskor· ganisatsioon SACO. Ka Rootsi tööandjad on oma haruorganisatsioonide kaudu koondunud liitu, mil·

leI on kokku üle 43 000 suur· ja väikeettevõttest liikme. Ametiühingute kõige äär· muslikumad vahendid on st· reigid, tööandjatel aga lack· out ehk tehase sulgemine. Kuigi Rootsis toimub aastas mitu streiki - viimati mõned kuud tagasi mitme tuhande bussi· ja taksojuhi oma - on need vahendina suhteliselt ebatavalised. Ametiülüngu· tel on küll suured streigifon· did ning põhimõtteliselt suudaksid nad streikida pool aastat või kauemgi, ilma et streikijad olulist majandus· likku kahju kannaksid, kuid võit oleks väike. Pealegi sõltub Rootsi majandusli· kult üha rohkem ülejäänud Euroopast ning nii on suurte streikide aeg läbi. 1970. aastatel õnnestus Rootsi ametiühingutel läbi suruda veel praegugi vastu· oluline seadus töökohakait· sest. Nii on Rootsi tööandjal väga raske oma töötajaid koondada. Esmalt peab ta tõestama, et tööd ei jätku. Kehtib reegel, et esmalt peab tööandja koondama viimase-

na tööle võetud inimese, mitte seda, kellest kõige meelsamini soovitaks lahti saada. Kõige lihtsam viis töötajatest lahti saada oleks nõnda sulgeda kogu tehas nagu hiljuti otsustas Hagfor· sist tootmise Tartusse üle kolinud Primus AB. See seadus on pinnuks silo mas nii tööandjate liidule kui ka Rootsi parlamendis olevatele kodanlikele parteidele. Viimased on sundinud valitsust tegema ettepanekut seaduse muutmiseks, nii et kuni kümne töötajaga fir· mad saaksid selles reeglis kahele inimesele erandi te· ha. Tööandjate põhjendus on, et praeguse seadusega on pea võimatu uusi inimesi tööle võtta. Rootsi ametiühingud teeb võimsaks ka paarkümmend aastat vana seadus, mis an· nab ametiühingule voli määrata kaks hääleõigusega inimest firma juhatusse, kus võetakse vastu kõik tähtsamad otsused.

..


,

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 3 . detsember 1999

Küla uuestisünd Imbl PaJu Võtlkvere Kula Seltsi eSinaine Majandusreformide käigus on eelkõige maainimesed olnud need, kes on jäänud ilma töökohast, mis on põhjustanud elukvaliteedi langust ja pessimismi. Sarnasesse olukorda sattus kaks aastat tagasi Võtikvere küla Jõgevamaal, kus kindla tööandjana tegutsenud Eesti vanim, l70-aastane Torma metskond metsareform i käigus likvideeriti. Koos metskonnaga kadus ka küla keskus, mis oli hoidnud küla aktiivsena. Mida teha? Aktiivsemate inimeste eestvedamisel korraldati Võtikvere vanas mõisapargis küla koosolek, sest usuti, et maaelu asjad ajab kÕige paremini korda maaelanik ise. Koosolekule kutsuti ka Torma vallavanem Mati Kepp. Koosoleku algus oli masendav. Töötusest kurjaks muutunud inimesed ei uskunud ettevõtmisse, inetute sõnadega valati üle nii vallakui ka külavanem. Minusse kui külaplaneerimise autorisse suhtuti kahtlevalt - arvati, et kui olen õppinud Helsingi iUikoolis, siis toon kohale ka Soome ärimehed, kellega koos töötu kiUa arvelt rikastuma hakata. Pärast ägedaid vaidlusi otsustasime luua külatoimkonna. Et oma tegevusele tuge ja ka mujalt mõttekaaslasi leida, tutvustasime küla ideid ka maakonnalehes ja Torma valla väljaandes. Kutsusime oma külakoosolekutele valla ja maakonna planeerimise eest vastutajaid, käisime küla esindajatega tollase keskkonnaministri Villu Reiljani vastuvõtul, et saada kiUale endine metskonna maja. Varsti panime aluse Võtikvere Küla Seltsile. Tänaseks on selle suure töö tulemusel väike 129 elanikuga küla jälle ellu ärganud. Kularahvas käib endises metskonna majas koos. Juunis toimus Võtikvere seltsi eestvedamisel kolme maakonna suurüritus "Küla ja keskkond", kus olid koos Jõgevamaa, Läänemaa ja Ida-Virumaa kiUaaktivistid, külalised Soomest ning omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad. Meie projekt oli tunnistatud vabariigi parimaks ja külaliikumise programm eraldas meie üritusele 20 000 krooni. Küla ümbrus tehti korda talgutega, mis süvendas kokkukuu-

luvustunnet. Suurürituse kordaminek tõstis külainimeste eneseteadvust. koos käies ja tegutsedes paranes elukvaliteet. Kolme lapse ema Krista pääses külaliikumise kaudu mitmetele kohalikele ja rahvusvahelistele turismi koolitusseminaridele, tänu sellele on ta sellest sügisest tööl Torma vallas, kus ta lisaks pasportisti tööle tegeleb ka valla turismi ja kiUade arendamisega. KiUavanem Kaljo on pannud aluse väikesele kodumuuseumile, mis liideti maakonna turismimarsruuti ja mida käivad uudistamas ka ümberkaudsed koolilapsed. Pensionärist kokk Eda koostas Võtikvere naiste kokaraamatu. Soome saatkonna pressi- ja kultuurinõunik avab 7. detsembril Võtikvere külamajas väikese raamatukogu, mis on saatkonna kingitus külarahvale ja mille eest hakkab vabatahtliku töö alusel vastutama koduperenaine Viive. Lühikese ajaga on küla saanud endale uue näo, turvatunde ja vastastikuse usalduse. Kontaktid on loodud ümberkaudsete kiUadega, Noarootsi valla ja sealse rahvaülikooliga. Kuidas on Võtikveres suudetud külainimesi tegemishuvisse nakatada, neid veenda, et iseorganiseerimine kannab vilja? Nõukogude ajal pandi inimene nii koolipingis kui töökohas ennast tundma rumala ja saamatuna. Ta kuulis, mida kõike ta ei oska, nii et ta ei õppinudki oma tõelisi võimeid tundma. Ja nii kuuleme tänaseni, et selle või teise asja oleks võinud paremini teha, või näägutamist, kui miski ebaõnnestub. Ja kui tihti unustatakse inimesele aitäh öelda! Oleme oma küla seltsiga püüdnud üksteist hea sõnaga tunnustada ja tänada, et tegemine muutuks rõõmuks. Meie tegevuse aluseks on inimeste ja nende ideede väärtustamine Selleks oleme pannud kirja järgmised põhimõtted. Iga inimene külas on tähtis ja arvestatav; tervik kujuneb koostöö kaudu. Iga tegijat tunnustatakse, see tugevdab usku oma võimetesse ning lisab julgust edasi tegutseda. Tegutsemise eesmärgid luuakse koos, asjadest räägitakse avameelselt, mitte seljataga - eri meelt võib olla kaaslasi solvamata. Püritakse kindlate eesmärkide poole, mis soodustavad ettevõtlustja võivad tulevikus luua uusi töökohti - selleks tutvustatakse oma eesmärke ka ametnikele ja ajakirjandusele.

Kuidas inspireerida liidrit MaaJa Vadl Tartu Ülikooli õppejõud Väikeses maakohas saab inimene liidriks peamiselt sisemise sunni ajel: ju siis süda valutab mõne asja pärast, mis kodukohas tegemata. Nende läbipõlemine tuleneb tavaliselt sellest, et ülesanne, mis nad enesele võtnud on, osutub oodatust raskemaks. Seetõttu on eelkõige oluline koostada realistlik tegevusplaan. Ühelegi asjale ei tohi läheneda liiga emotsionaalselt: oh kui tore, teeme ära! Igale juhile tuleks kasuks juhtimiskoolitus, kus ta omandaks töövilumused, mida organiseerimisprotsessis vaja läheb. Ennast tuleb harida; uurida, kuidas oma ideid ratsionaalselt realiseerida. Liidrit saavad innustada järgijad - kui kodukohas on selline inimene, kes on ihu ja hingega millegi ühise eest väljas, siis ei tasuks teistel kiitusega kitsi olla. Liidri ja järgija suhe on vastastikune,

kusjuures liidril endal on kõige raskem. Tema on tavaliselt tugev inimene, kes ei oska abi paluda. Kui tulemused on visad tulema, ei saa asja võtta ainult emotsionaalselt: pingutan küll, aga tulemust ei ole. Aitab jällegi eneseanalüüs, teatud hulk küsimusi, mis aitavad ratsionaalselt läheneda. Veel parem on, kui ka grupp tunnetab vajadust mOlli õnnestumine VOl ebaõnnestumine koos läbi arutada - see näitab, et selles grupis liiguvad asjad õiges suunas. Väga oluline on meeskonnatöö viljakus. Inimene, kes oskab teisi tööle innustada, on hea liider. Kui liider tunnetab, et peab ainult kõik enda õlgadele võtma, põleb ta kiiresti läbi. Siit kõige parem soovitus: loo meeskond, mis toimib ka ilma sinuta, siis võid kõrvale astuda, kui tunned, et enam ei jaksa. Igas maakohas leidub inimesi, kellele meeldib liider olla. Peab mõtlema, et kui mõni senine liider oma tegevusest loobub, siis ei ole veel kõik katki, sest asendamatuid inimesi pole ju olemas.

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastÖid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanlkuuhendused saaksid sõna, palume uhendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et inimesed ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. see lalendaks ehk ka Eesti tuleVikusuundade üle otsustajate nngl. Igaühe hääl on Foorumi jaoks oluline. Vastukajad, kaastööd Ja a rvamuse d o n oodatud Eesti Ajalehtede Uldu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 6 7a (märksõna Foorum), telefonil 6461005, faksil 6 311 2 10 Ja e-mailii foorum@netexpress.ee Foorum

Juha n Uivi kodutalu korrastamise ja muuse umi raja mi se kogemusega Alatskivi vallavanem Maie Nis u soovib nüüd muuta reaalsuseks aastaid õhus hõljunud idee Alatskivi kauni lossi restaureerimise st. Es imene samm se lleks oli lossi jätmine vallale, mis oli Alats kivi Maa naiste Seltsi peamine eesmärk kohalikel valimistel kandideerides. ALOO LUUD

Alatskivi rahvas võitles endale lossi tagasi

KOdaVere} Kallaste

UrmoKübar Alatskivi

Mida saab ühiskonnas ära teha siis, kui sa pole rikas nagu Rockefeller? Kui leidub head tahet ja oskust teisi oma tegemistesse kaasa haarata, siis peaaegu kõike, teatakse rääkida Tartumaal Alatskivil. 11 aastat tagasi seisis Alatskivi lähedal Rupsi külas Oja talu sissevajunud rehielamu ja selle kõrval mädanes kunagi katuse parandamiseks mõeldud laastude hunnik - ainus tollase sovhoosi katse luuletaja Juhan Liivi kodutalu taastada. 40 kilomeetrit eemal Tartus tundis tollane rajoonikomitee kultuuritöötaja Maie Nisu tüdimust parteitööst ning soovi midagi konkreetset ära teha. Et need kaks 1988. aastal kokku said, sündis Liivi muuseum: nüüd juba aastaid korrastatud ümbrusega talukompleks, mida eelmisel aastal käis vaatamas iUe kuue tuhande inimese. Sel sügisel Alatskivi Maanaiste Seltsi kandidaadina vallavanemaks valitud Nisu on aga seadnud uue eesmärgi: korrastadaja avada vallarahvale kasutamiseks Alatskivi loss. 1980. aastate alguses tühjana seisma jäänud maja renditi kümme aastat tagasi pooleks sajandiks firmale, mida esindas soomlane Reijo Tossavainen. Plaanid olid suurejoonelised: ühte Eesti kaunimasse 19. sajandi teise poole ehitisse tulevad hotell ja tervisekeskus. Midagi ei toimunud. Uksed seisid endiselt lukus ning võtmeid hoidnud majavalvur teatas aeg-ajalt Soome, et vahepeal on jälle nii-ja-

nii-mitu akent lõhutud. nud. "Muidu poleks ma valSamal ajal, kui lossi rOOu- lavanemaks jäänud," ütleb le tasapisi võsa kasvama ta. "Kõigepealt oleksin küsihakkas, andis Tossavainen muse rahvahääletusele panvallale aeg-aj alt teada, et po- nud, ja kui ka siis oleks soole veel leidnud raha tööde vitud lossi mahamüümist, alustamiseks. oleksin tagasi astunud." Tänavu kevadel, kui firNüüd on loss taas lootusma paar kuud ka rendi ta- rikka tuleviku ees: sinna tusumata jättis, palus vald leb Tartumaa teabekeskus kohtul leping katkestada. ja muuseum, aula, kus saab Kuid kui siis hakati pidama pidada kohalikke tähtsünduusi müügiplaane, oli rah- musi; firmadele renditakse vas vihaseIt nende vastu. pind hotelliks, restoraniks Nii seadis Maanaiste Selts ja baarideks. Lisaks sellele, vallavolikogu valimistele et kaunis hoone taas korda minnes oma eesmärgiks ja avatuks saab, pakub loss loss vallale jätta ning valla- ka kohalikele teenistust, vanem Maie Nisu julges sest vaja on hotellitöötajaid, muuseumi juhi kohast loo- giide, aednikku, muusibuda alles siis. kui uus voli- kuid ... kogu oli plaaniga nõustuJulguse nii suur töö ette

võtta annab Nisule Liivi muuseumi ülesehitamise kogemus. See näitas, et hea idee leiab toetust. Talu taastamise talgutel käisid kohalikud inimesed ja näiteks ka Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM), kes kutsus appi teisigi koore. Kui Nisu avaldas 1988. aastal ajalehtedes iUeskutse muuseumile raha saata, oli esimesi annetajaid Mikk Mikiver, kes põhjendas toetust Liivi sõnadega: "Kus iganes lähed, sul ikka varemed ees ... " Kui lossi taastamine uue aasta esimesel tööpäeval lossihoovis seisva suurtüki pauguga algab, lubas TAM taas appi tulla ning ka kontserdi anda. Nõndasama

. Peipsi JaN

Alatskivi 0'" .. " võib Nisu hemalt 60 KOI~ , miljonit taas loota Alatskivi krooni. Siin\ Varnja kooli, Maagi teab Nisu naiste SeltLiivi muuTartu si, omajuseumi kogeEmajõgi hendatava musest, et 30 km näiteringi ja raha on ikka teiste kohavõimalik leilike abile talgutel. da, tuleb vaid olla aktiivne Loomulikult ei taasta uh- ja hoida end kursis fondide ket lossi vaid kiUarahva töö- tegevusega. Abi võib loota ga. Ent spetsialistidki naka- ka väliseestlasteltja sõprustuvad headest ideedest. Nii seltsidelt Põhjamaadest. teatas ajaloolane Juhan "Ma julgen isegi Inglise kuMaiste Nisu telefonikõne ningannale kirjutada, et ta peale, et on juba ammu oo- Alatskivi lossi taastamist danud sellist "pähklit", mil- toetaks," ütleb Nisu. Miks le restaureerimise kallale talle? Sest Alatskivi on Sotioma õpilastega asuda. maal asuva Balmorali lossi Ainuüksi hoone kordate- vähendatud koopia. gemine läheb maksma vä-

~

Juhan Liivi luuletused sõid harrastusnäitlejate närve • Kolmapäeval korraldasid Liivi muuseum ja Eesti Harrastusteatrite Liit Alatskivi külje all asuvas Liivide kodutalus etlusvõistluse. Kümme üle Eesti kokku sõitnud huvinäitlejat astusid vaheldunüsi toatäie publiku ette ja lugesid Juhan Liivi luuletusi. Esimest päeva ametlikult muuseumi juhatajana töötava noorukese Liina Paadiku käeliigutuses on pateetikat, kui ta süütab küünla Juhan Liivi bareljeefi all. 11 aastat on sarnast võistlust Juhan Liivi sünniaastapäeva paiku peetud kooliteatritele, nüüd otsustati luuletaja surma-aastapäeval haarata sekka ka vanemad taidlejad. Harrastusnäitlejate närv on tunda meetrite peale. Kohaliku näiteringi mees on näost lubivalge ja ohkab sügavalt. Mitu kordajärjest - üritab küll vaikselt, kuid ometi kuulevad kõik, kes

just oma pabistamisele pole keskendunud, ja heidavad talle kaastundlikke pilke. Miks need kümme keset töönädalat Alatskivile luuletusi lugema on tulnud, ei oska tõenäoliselt ükski neist seletada. Vaevalt nüüd kellelgi nii suur kihu etelda on, et enam kodus istuda ei maldaks. Kuid laval, olgu selleks siis kasvõi paariruutmeetrine põrandapind Liivi bareljeefi ees, on eriline aura, mis sinna sattunut enam vabaks ei lase. Ma isegi - sõidan Alatskivile lugu kirjutama ning ühtäkki taban end kooliajal õpitud luuletusi iUe kordamas. On meeles küll ja järgmisel hetkel seisan juba järjekorras, et loosida, mitmendana püünele astun. Algab! "Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda," loeb Tudulinna naine ning tema esituses ei napi traagilisust.

Järgmine etleja, Tartu koolitüdruk, istub põrandale, keerab pea publikust kõrvale ja alustab põlglikult, täis mässumeelt: "Kes meeldida tahab, peab roomama!" Jõuab selle kohani, et "mis teine tahab, peab tegema" ja tõstab siis ahastava pilgu lae poole. Paus kestab ja on näha, et kauem, kui esinejale meeldiks. "Pole midagi," sosistab Mari Tarand züriist ja neiu saabki taas järje peale. "Peab ahelaid kandma ja tänama," murdub ta hääl sõna "tänama" juures. Tarand noogutab heatahtlikult. Siis mängivad kaks Tallinna tudengit kitarridel "Greensleaves'i" ja loevad sinna peale, et "ei, valust me ei räägi". Alatskivi mees ohkab veel kord sügavalt ja hakkab siis värisevi hääli lugema ema portreest. Pärnu naine Kurtide pantomiimigrupist alustab arglikult,

saab siis aga julgust juurde ja esitab lõpupoole luuletuse juba ka sünkroontõlkes viipekeeles. Niimoodi kulub tund, siis läheb zürii otsust tegema ja taidlejad saavad tasapisi oma närvist üle. Kui soom-

lane Veli-Pekka klaveril oma Liivi tekstidele tehtud laule esitab, hüüavad juba kõik "Lumehelbekeses" rõõmsalt iga rea lõpus kaasa: "Tasa, tasa!" Urmo Kübar, LMS Karla vilistlastrupp

Hobiteater 2000 EEsn HARRASTUSTEATRITE UIDU SUUREMAD ÜRITUSED 2000. AASTAL: 20.-21. jaanuar: 3, õpetajate näitetrupplde festival Viljandis; veebruar: festival "Mitteteater" Raplas; märts: kooliteatrite "Mimteatripäevad" Kuressaares; märts: kooliteatnte festival -Teine VÕimalus· Tartus; 7.-9. 'aprill: 5.-9. klasside kooliteatnte festival Valgas; 14.-16. aprill: 10.-12. klasside kooliteatrite festival Pämus; 5.· 7. mai: näitetruppide mgifestlval Põlvas; 19 _- 21 mai: 2. rahvusvaheline nukuteatrite festival -Teater kohvns" Viljandis; Juuni: tagahooVl teatrifestival Kuressaares;

25.-28. juuni: kooliteatrite suveprojekt "Mängime draamat" Kassaris; juuli: teatriprojekt "Sajanditagune Saaremaa" Kuressaares; 10.-16. Juuli: Eesti näitejuhtide teatritrupI suvekursus "Minevik millenmumis" Porkunls; 10.-13. august: rahvusvaheline amatöörteatrite festival "Valge daam" Haapsalus; august: kooliteatnte suvekool Rannal 24.-27. august: 5. rahvusvaheline tänavateatnte festival Tallinnas; november: Betti Alven luulefestival Jõgeval; 1. detsember: Juhan Uivi luulefestival AlatskiviI.

Ida-Virumaa noored võtavad väljakutse vastu Tatjana Dorosko Tartu Ulikooli sotsiaaltöö eriala üliõpilane Ida-Virumaa on eestlastele kui terra incognita - tundmatu ja mõnikord ohtlik maa, kus elavad salapärased inimesed. Ida-Virumaast ja sealsetest mitteeestlastest kõneldakse peamiselt seoses sotsiaal- ja majandusprobleemidega. Narkomaania, kuritegevus, maffia ja muu sarnane on Ida-Virumaa traditsiooniliseks jooneks, mis moodustavad "regiooni individuaalsuse". Ei tohi unustada ka töötust, vaesust ja harimatust. .. OK, pilt on valmis. Aga proovime vaatepunkti muuta. Tundub, et Ida-Vi-

rumaa venelased kannatavad samuti eelarvamuste ja müütide käes. Nad on veendunud, et elavad oma universumis. "Välismaailmast" ootavad nad ainult vintsutusi ja sekeldus i diskrimineerivaid seadusi parlamendilt, riukaid eesti äripartneritelt, uute intriigide sepitsemist keskvõimult ja nii edasi. Eesti ja Vene kogukonnad elavad üksteisest isoleeritult. Mitte-eestlased jälgivad vähe Eesti meediakanaleid ning ka Eesti riigil puudub efektiivne kanal mitte-eestlastega kontakteerumiseks. Pole mõtet otsustada, kes selles situatsioonis süüdi on. Selge on üks: vaja on "kõikide hüve nimel" ühe riigi elanikena seda probleemi lahendada. Nähtavale tuleb imestustäratav ja veider mõiste

Integratsioon. Aplaus! On üldlevinud arusaam, et integratsiooni kaudu on võimalik lahendada Ida-Viru venelaste probleemi. Kahjuks unustatakse tihti, et integratsioon on pikaajaline protsess, mis nõuab palju inimesi ja raha. Tuleb aru saada, et integratsioon ei ole maagiline manamine, mille abil toimuvad ühiskonnas muutused kiiresti ja valutult. See on kõigepealt raske töö nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste poolt. Nüüd on aeg tutvustada 15 Ida-Virumaalt pärit noort, kes õpivad koos eestlastega Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö erialal. Nad osalevad Avatud Eesti Fondi algatatud projektis "Mitteeestlased Eesti ülikoolidesse", mis sai alguse ideest anda Ida-Viru vene noortele võimalus õppida Eesti üli-

(

koolides erialal, mille spetsialistid oleksid võtmetähendusega integratsiooniprotsessidele. Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpivad 21 noort halduspoliitikat. Avatud Eesti Fondiga sõlmitud lepingus võtsid üliõpilased endale kohustuse asuda pärast iUikooli lõpetamist kolmeks aastaks tööle Ida-Virumaale. Tartus pühendati esimene õppeaasta suures osas eesti ja inglise keele õppimisele, sügisest alustasid üliõpilased erialaõpinguid eesti keeles. Alguses oli kindlasti raske kohaneda sellega, et kõik loengud ja seminarid toimuvad eesti keeles ja õppematerjal Tartu Ülikooli raamatukogus on kas eesti või inglise keeles. Kuid, aleajacta est! "Sorosi lapsed" valmistuvad koos teiste sotsiaaltöö

üliõpilastega eksamiteks ja seminarideks, kirjutavad referaate ja esseid. Õppeprotsess ei söö IdaVirumaa üliõpilaste kogu aega ja ressursse. Aega jääb ka ühiskondlikuks eluks. "Sorosi lapsed" kasutavad võimalusi konverentsides ja AEF-i projektides osalemiseks. Näiteks osaleb umbes pool rühma AEF-i projektis "Leia lahendused Ida-Virumaal", mille raames toimus projektijuhtimise koolitus. Praegu on üks populaarne tegevus Ida-Viru sotsiaaltöö üliõpilaste hulgas sotsiaalprojektide elluviimine. Veelgi enam, nad mitte ainult ei kasuta võimalusi, vaid proovivad ise neid luua. Võtame noore, aga üsna tuntud üliõpilasseltsi, Virumaa ÜliõpilaskOgu, mis koondab üliõpilasi Ida-ja Lääne-Virumaalt, ja millel

on fIliaalid Tartus ja Tallinnas. See selts loodi Ida-Virumaa rühma initsiatiivil ning organiseerib praegu kuulturiüritusi mõlemas maakonnas. See projekt (Eksperiment suure tähega) näitab veel kord, et integratsioon on võimalik, kuid nõuab rasket tööd ja soovi midagi paremaks teha. Kindlasti ei koosne Ida-Virumaa rühma elu ainult helgetest momentidest. Edu kõrval on palju ebameeldivus i ja muresid. Aga kÕige tähtsam on, et üliõpilased ei karda muuta oma elu, ei karda väljakutset võtta ja aidata sellega Ida-Virumaal elavaid inimesi. Olen kindel, et tulevikus leiavad need 15 inimest oma koha Eestis ja Ida-Virumaal kui ühes edukaimas Eesti maakonnas.

Foorum_1999_dets_  

4633 Virumaa . 1165 ....""..,.....,...; 509 Ida-Virumaa gumine. "Vaja on kõva uurin- gut, mida meie ühen- dused tee- vad-kes ra- beleb topel...