Page 212

enamike õpetajatega, eks me parajad psühholoogid olime, teadsime vägagi täpselt kus tunnis kui palju lollusi teha võib ja kus üldse ei või. Lemmiktunnid olid loomulikult vabad tunnid ja vahetunnid. Kuna meie eelmine klassijuhataja Eevi Kooskora oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, siis suurem osa meie klassikaaslastest õppis keskkoolis edasi kirjandusklassis ja mis mulgi muud üle jäi. Meenub ehk mõni eredam seik gümnaasiumi ajast? Väga eredalt on meeles meie poolt korraldatud rebaste ristimise pidu. Mõtlesime et teeme rebastest ägeda rongi. Ise olime kolmekesi veduriks, sidusime kõik rebased sappa ja sõit läks lahti. Et asi ägedam oleks, panime vedurijuhile aiapoest ostetud tossuküünla kätte suitsema. Keegi oli aga sinna liiga palju auke sisse teinud ja kui liikuma hakkasime läks see käes põlema, kukkus maha ja veeres klaveri alla. Aula oli paksu suitsu täis ja paanikat kui palju, õnneks saime ruttu põleva torbiku aknast välja toimetatud, kuid pidu oli selleks korraks komsomolijuhi Tiit Ustavi korraldusel lõppenud. Missugused huvid olid gümnaasiumi ajal? Spordi poole pealt meeldis käia korvi ja võrkpalli mängimas. Meeldis korraldada ja käia koolipidudel. Meie ajal oli koolipidusid vähemalt kord kaks kuus. Ise tegime väikse eeskava, leppisime kokku paari korrapidajaõpetajaga ja need peod toimisid väga hästi. Praeguses koolis just gümnaasiumi osas vaatamata huvijuhtide püüdlustele koolipeod miskipärast õieti ei toimi. Kuidas elu pärast kooli lõpetamist edasi läks? Pärast keskkooli lõppu läksin samal sügisel kaheks aastaks nõukogude armeesse aega teenima, rong viis Arhangelskisse. Sattusin väga kirjusse seltskonda, kus suurem osa olid kasahhid ja usbekid, Eestist oli peale minu ainult üks poissja sellegi perekonnanimi oli Ivanov. Nii, et ainsaks fašistiks peeti ainult mind. Kuigi olin koolis alates teisest klassist vene keelt õppinud, oli sõjaväes algul päris raskusi. Kord kutsus leitnant mind staapi ja andis mingi korralduse ning küsis lõpuks “ponjal”, ütlesin “neponjal”. Seletas uuesti ja küsis jälle “ponjal”, ei julgenud enam öelda et aru ei saanud ja ütlesin et “ponjal”. Ise olin muidugi üsna nõutu, ei osanud muud teha kui läksin viie minuti pärast staapi tagasi ja ütlesin “netu”, ülemus noogutas rahulolevalt ja ütles “ladno”. Mida kuradit ta tahtis, ei tea ma tänaseni. Kus ja missugusel ametikohal olete veel töötanud? Mul on palju erinevaid ameteid olnud nagu näiteks bussijuht, autosõiduõpetaja, toitlustusettevõtte varustaja, lihatööstuse laopidaja. Enne kooli tööletulekut tegelesin frmas Koduaken plastakendega. Kuidas ja kuna Elva kooli tööle sattusite? See tuli üsna üsna ootamatult, ühel õhtul abikaasa rääkis, et kooli sellist meest vaja ja koos otsustasime, et võiks ju proovida. Paari päeva pärast olin juba direktor härra Matti

Profile for elvagümnaasium

Räägi oma lugu  

Advertisement