Page 206

on kõike! Müncheni linna peal ma vahel enda teiseks koduks – sealt tuleb inseneride innovatsioon, seal on erialamessid, arhitektuur, BMW Welt ja muidugi maailma parim Paulaner Salvator’i õlu! Doktoritöö koostamisest niisiis ei saanud asja ja ma eksmatrikuleerisin end omakäeliselt 2012. aasta augustis. Tööde mahu osas olin haaranud endale liiga suure tüki ja kolme ametit korraga pidada enam ei olnud võimalik! Mõne aasta eest ütles mulle minu tädimees Aleksander Menning kuldsed sõnad: tööd peab olema nii palju ja parajalt ees, et mõnus oleks seda teha! Elukool mulle seda õpetas ja nõustun tema mõttega! Suur tükk ajab suu lõhki. 2014. aasta lõpust irdusin igapäevase tööga EMÜ juurest ning hakkasin praktiseerima Elvas ettevõtjana ja mehaanikainsenerina tootearendusvaldkonnas. Sellest kõigest, mida prof. Maksarov mulle Tartus aastate eest õpetas, jäi mulle külge kahjuks ainult osa. Üks läbiv mõte, mida ma temalt sain on järgmine. Eestis ei ole mõtet toota suuremahulisi masinaehituslikke konstruktsioone, konstruktsioonimaterjalide toormed meil loodusvaradena puuduvad – seega suures mahus terast, alumiiniumi ja muid materjale pole meil transpordi ja väljast poolt ostetavate materjalide enda kalliduse tõttu mõistlik Eestisse tuua. Peaksime keskenduma selliste väikesemate, kergemate kuid rohkelt inseneriteadmisi vajavate toodete loomisele. Ta pakkus sobivana välja sellesamuse instrumentide ja tööriistade arendamise ja tootmise valdkonna – sellesse valdkonda oli ta mind 2007. aastal toonud. See valdkond ei ole niivõrd ressursimahukas materjalide mahu osas, kuid on seda inseneritöö mahu osas. Ning instrumentide ja tööriistade eest käiakse välja väärilist hinda, nende transport kerguse tõttu toote hinna enesega võrreldes pole kuigi suur! Selline oli Peterburi teadlase soovitus Eesti masinatööstusele! Varasemast Eesti tööstusajaloost kinnitas seda mõtet Tallinna Ekskavaatoritehase vastupidine näide! Ehk siis küsimus on tegelikult Eestis toodetud toote kilohinnas. Saksamaal on ammu otsustatud, et igasuguse jama tootmisega pole tööjõu ja materjalide kalliduse tõttu seal mõtet tegeleda. Toodetakse üksnes kvaliteetseid ja kompetentsi mõistes ressursimahukaid tooteid. Joogipudeli korke võib toota seal, kus tööjõud on odavam. Kõik Saksamaa tooted kannavad kirja “Made in Germany”. Mulle on saanud selgeks, et see tekst pole tootele trükitud niivõrd kui päritolusertifkaat vaid kui kvaliteedimärk! Ükskõik, mida Saksamaast maailmas selle riigi ajaloo tõttu arvatakse, seda märki kandvaid tooteid turul haaratakse pimesi ja usaldatakse! Minu nägemuses tekkis mõte, et ka “Made in Estonia” või siis “Hergestellt in Estland” võiks kvaliteedimärgina maailmas läbi lüüa. 2015. aastast olen igapäevaselt Lahzit OÜ juures Elvas, arendan ning toodan puidutöötluse valdkonna tööriistu ja lisavarustust. Minu poolt tuleb insenerikompetents ning kooste- ja kvaliteedikontrolli töö, teistelt Eesti ettevõtetelt (eelkõige Tartu linn) tulevad tellimustöödena (hea koostöö läbi) täpselt töödeldud detailid

Profile for elvagümnaasium

Räägi oma lugu  

Advertisement