Page 205

Aga ma siiski nooruse rumalusest ütlesin – iialgi lähe ma õppejõuna ülikooli juurde tööle! Nii ütlesin oma kursavendadele, kes minu kallal selle teemaga veidi 2007. aasta kevadel ilkusid, kui ma olin “jah”-sõna öelnud mind doktorantuuri kutsunud prof. Jüri Oldile. Aasta pärast seda ütlust oli see sama noor doktorant lepingulisel tööl EMÜ Tehnikainstituudis materjalitehnika lektorina ja EMÜ Tartu Tehnikakolledžis tehnotroonika õppekavajuhina. Nii et see rahvatarkus pidas paika ja sellega olen olnud edaspidi ettevaatlikum! Magistrantuuri viimasel aastal õpetas meie kursusele masinaehitustehnoloogiat Peterburi külalsprofessor Viacheslav Maksarov, kes koos prof. Jüri Oldiga asus minu doktoritööd 2007. aasta sügisest juhendama. Töö teemaks sai pikk ja lohisev “Raskesti töödeldavatest materjalidest pöörddetailide kõrgtäpne lõiketöötlemine kermislõikuriga”. Siinkohal tuleb mulle meelde minu EG aegse vene keele õpetaja ja klassijuhataja pr Lii Siimu ütlus vene keele õppimise kohta: teil läheb seda keelt vaja! Haah! Kuna prof. Maksarov suhtels üksnes vene keeles, siis pr Lii Siimul oli muidugi õigus! Erialast vene keelt pidin ma jällegi omal käel õppima hakkama. Режание, качество поверхности, твердость, отделочный инструмент. Samal ajal (2008-2009) valmistati ette EMÜ Tehnikamaja remonti, laborid olid enne remonti vanad ja aegunud sisustusega ning seetõttu töö kirjutamiseks vajalikku eksperimentaalset sisu oli Tartus keeruline hankida. Jõudsin oma otsingutega TTÜ Materjaliuuringute Keskusesse, kus minu katsematerjalile, Venemaalt toodud komposiitlõikekeraamikale (nt BOK 63 jt), tehti selle keemilise koostise ja struktuuri mikroanalüüs. Tulemused sain, kuid edasine plaan toota erinevate lisandite sisaldusega ja katsematerjali erineva struktuuriga katsekehasid jäi TTÜ juures soiku. TTÜ meestel oli vajalik laboritehnika USA-st ostetud (kallis paagutustehnoloogia), kuid miskipärast see ei töödanud, lubati ühendust võtta kui töökorda saadetakse. Tollel ajal mind konsulteerinud TTÜ vanemteadur Jüri Pirso ikka imestas, et Maaülikooli doktorandil selline teema! Eks ma olin nö “valest ülikoolist” ja nii minu töö eksperimentaalne osa ei edenenud teps mitte. Teisalt oli minul igapäevaselt vastutus ca 100 tehnotroonikatundengi käekäigu ees, lisaks tehnotroonika õppekava arendus ja koostöö lahendamist vajavad detailid TÜ ja Võrumaa KHK vahel. Lisaks töö EMÜ metoodika-, vastuvõtu- ja õppekavakomisjonides. Tollel aja lektoritöös polnud mul enamikes “sülle kukkunud” ainetes (alla kümne) riiklikke õpikuid kusagilt võtta. Neid pole siiani olemas – riiklikult soositakse teadusartiklite “tootmist” ja õpikute kui selliste koostmine tundub olevat kui õppejõudude erahobi! Enamik loengumaterjale tuli koostada jooksvalt põlve otsas ja väga palju tuli juurde tõlkida inglise ja saksa keelsetest raamatutest. Palju erialakirjandust olin ma ülikoolile ostnud (olulisemad ka enesele) Baierimaa pealinnast Münchenist, kus aadressil Theresienstraße 100 asub tänaseni legendaarne Karl Rau nime kandev arhitektuuri- ja tehnikakirjanduse alane raamatupood. Minusugune võiks seal poes päevi veeta – seal

Profile for elvagümnaasium

Räägi oma lugu  

Advertisement