Page 134

omad ohud on olemas. Lihtsalt oleks kahju, kui oled terve elu rassinud ja hiljem enam puhata ei oska või ei soovi või pole tervist. Tean, et ideaalne oleks elumudel, kus pere, töö, puhkus, sõbrad jne. on tasakaalus, kuid kas me alati selle õige tasakaalupunkti suudame üles leida, mina vist ei ole leidnud. Ikka tuleb ette kui pere arvelt pead tihti muid tegemisi tegema ja vastupidi. Olen seda plaani jaganud ka mõne oma hea sõbraga, kes on avaldanud valmisolekut sellises n.ö. projektis osalema. Samas olen hoopis ise tänaseks sukeldunud kohalikku poliitikasse, mis on minu jaoks täiesti uus kogemus ning veel on soovi võimalusel siin rohkem kaasa rääkida. Mäletan, kui tulin tööle Tartu linnavalitsusse, siis arvasin, et nüüd hakkab peale normaalne elu, kus lähed tööle kella kaheksaks hommikul ning tööpäev lõpeb õhtul kell viis. Kahjuks leian end endiselt tihti õhtuti seitsme-kaheksa-üheksa ajal Raekojast lahkumas, nii et tundub, et sõltumata ametist on selline töörütm mulle senise elu jooksul harjumuseks saanud. Aga vaatame, mis aeg toob ning see plaan elab minus endiselt edasi. Suur soov on kunagi tõsisemalt golfga tegeleda. Olen nooremana mänginud võistluste tasemel minigolf, samuti käinud n.ö. suure golf koolitusel, kuid täna ma seda mängu kardan. Põhjuseks on vajaliku aja puudus. Kardan, et alustades nakatun golfpisikusse ning hakkan mängima muude asjade arvelt. Näen täna palju häid tuttavaid, kellel igal ajal on golfvarustus auto pakiruumis ning hea ilma korral ollakse juba seltskonnaga mängimas. Heas mõttes täna kadestan neid inimesi, kellel selline ajaline võimalus on! Senistele kutsetele kaasa lüüa olen viisakalt vastanud eitavalt, kuna tean millega see minu jaoks lõppeda võib. Seetõttu pole täna endale ka varustust soetanud ning golfuudised ja võistluste teleülekanded jätan tahtejõuga tähelepanuta. Loodan siin võimalike muutusteni jõuda. Suur soov on kunagi rajada ka päris enda maakodu. Kas või selline natuke metsik, murukatusega jne. Oleme selleks perega soetanud kinnistu looduskaunisse kohta Võrumaale, Rõuge järvede vahele, mis ootab oma aega. Kuna täna elame Tartus oma majas, siis kardan et senise elutempo juures käib kahe majapidamise hooldamine ajaliselt üle jõu. Nautimise asemel on oht, et saame hoopis ühe tüütu kohustuse juurde. Samuti mõtiskleme, kas ikka leiame aega ja suudame sellist teist kodu täna tarbida, arvestades senist ajakulu ning liikuvat elustiili. Aga selline vahva unistus elab meie peres edasi ja ootab oma aega. Ilmselt on elus rohkem asju, mis jäävad tegemata. On oluline seada eesmärgid tähtsuse järjekorda ning võimalusel asuda nende poole püüdlema või mõelda välja, kuidas eesmärgini jõuda. Eks siis aeg näitab kuhu välja jõuame. Mina nimetan seda enese arengustrateegia väljatöötamiseks. Kui nn. mudel on paigas, siis korrasta mudelit (tee vahekokkuvõttei) näiteks aasta – paari tagant ning vii sisse vajadusel vajalikud muudatused. Ära karda seda teha, sest muidu võib lihtsalt juhtuda, et täidad justkui mingit plaani. Püüa ikka elada nõnda nagu on südamelähedane ning tee korrektuure kui tunned, et selleks tekib vajadus. Ja igal juhul ära karda suurelt mõelda ja vajadusel seda ka välja öelda! Soovin, et Elva Gümnaasium jääks endiseks – omanäoliseks, oma väärika ajalooga õppeasutuseks, kus ajalugu ei unustata. Et siin oma eluteele laoksid vundamenti paljud nutikad ja vahvad noored, kes joonduvad oma elukogenud, säravate ja sõbralike

Profile for elvagümnaasium

Räägi oma lugu