Page 128

GERDA KIIPLI Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist? Laste sünd, ülikooli lõpetamine, oma kodu ostmine, tööalane tegutsemine. Pean hästi oluliseks, et oleks pidev areng igas eluvaldkonnas. Ma ei oska rahulikult kulgeda ja vajan pidevalt uusi väljakutseid, et oleks põnev ja motivatsioon pingutada. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid... ? Minu kodu on mu kindlus ja pere on mulle väga oluline – abikaasa Teemar on ITspetsialist, poeg Rasmus õpib Elva Gümnaasiumi 7. klassis ja tütar Annabel Konguta Kooli 4. klassis. Mul on lastega väga vedanud, nad on arukad, hea õppeedukusega ja mis veel on minu jaoks väga oluline – nad saavad aru heast naljast ja oskavad seda ka ise teha. Olen veendunud, et mõnusalt vürtsikas huumor aitab elus üle saada ka esmapilgul ületamatutest muredest. Olen kokku 9 aastat töötanud sotsiaalvaldkonnas, minu esimene töökoht oli Elva Linnavalitsuses, kus asusin tööle hoolekande spetsialistiks. Mõne aasta pärast liikusin Elva Väikelastekodusse sotsiaaltöötajaks ning nüüd juhin viiendat aastat Sihtasutust Elva Perekodu ning kolmandat aastat kuulun Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse juhatusse. Oma tööd teen suure sisemise põlemise ja kirega ning pean väga oluliseks, et kõik meie asutuse lapsed, olgu nad siis asenduskodus või lasteaias käivad, tunneksin end siin hästi ja töötajad teaksid, kui suure väärtusega tööd nad igapäevaselt teevad. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu – Elva Gümnaasium? Minu kool! Mul on vedanud, et minu kooliteed on saatnud imetoredad õpetajad – Kaja Lepik, kes oli minu klassijuhataja neljanda klassini. Matemaatika õpetaja ja klassijuhataja Sirje Pihlap, kelle väärikus ja austus oma õpilaste suhtes oli lihtsalt võrratu. Kindlasti tahan ära mainida Ants Tasuja, Eevi Kooskora, Riina Metsküla. Väga vahva on see, et minu lapsel on olnud mitmeid õpetajaid, kes on olnud varasemalt ka minu õpetajad. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele. Ma olin vaikne, tagasihoidlik ja püüdlik. Mäletan, et teadsin juba esimesse klassi astudes, et tahan minna ülikooli. Pahandusi ei mäletagi, välja arvatud üks. Põhikooli lõpus õppisin pro-klassis ja millegipärast otsustati, et ühiskonnaõpetuses teeb tasemetöö ainult seesama pro-klassi. Olime toona väga ärritatud ja tundsime, et meile tehakse sellega hirmsasti liiga ja

Profile for elvagümnaasium

Räägi oma lugu  

Advertisement