Issuu on Google+

Ülesanne 6 Kunst kui ajalooallikas või ajalugu kui kunstiallikas? Kestus: 90 min Vajaminevad vahendid: interneti või kunstiraamatute kasutamise võimalus Tööliik: individuaalne töö, klassidiskussioon Eesmärk: seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid ühiskonnaelu korraldusega II maailmasõja ajal ja järgsel perioodil; märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale ajaloos ning tänapäeval. (RÕK, 2011, Riigi Teataja) Läbivad teemad: „Kultuuriline identiteet“ Tunnitegevused: Käsitleda kunsti kui ajaloosündmuste kujutajat ja ajalugu või ühiskonda kui kunstiteoste kujundajat. Tund võiks alata järgmiste õpetajapoolsete küsimustega, millele iga õpilane vastab eraldi enda vihikusse. 

Kas kunstiteost on võimalik kasutada ajaloosündmuste allikana? Kas alati?

Kas kunstiteosed räägivad meile maailmast ja kultuurist, kus need loodi? (Stewart, 1997)

Mida kunstiteosed ajaloosündmuste kujutamisel vaatajale veel annavad?

Kas kunstiteoste vormi või stiili pealt on võimalik teha järeldusi ühiskondlike ja ajalooliste olude kohta?

Kas selleks, et maailmast ja kunstist rääkida, peavad kunstiteosed näitama maailma nii, nagu see tegelikult välja näeb? Miks või miks mitte? (Stewart, 1997)

Kas me peaksime kunstiteoseid tsenseerima?

Seejärel järgneb õpetajapoolne teoreetiline osa kunstist totalitaarsetes riikides (sotsialistlik realism ja natsionaalsotsialistlik kunst). Rääkida ka selle väljunditest teistes kultuuriliikides (nt kirjanduses).


Tunni teises pooles antakse õpilastele aega, et nad leiaksid ühe kunstiteose, kus on kujutatud mõnda ajaloosündmust, või kus ajaloolised ja ühiskondlikud/poliitilised tegurid on kujundanud kunstitööde sisu, temaatikat ja kujutuslaadi. Järgnevalt võiks toimuda ühine arutelu õpetaja ja õpilaste vahel, kus vaadeldakse leitud pilte ja kirjeldatakse, mis nende peal toimub. Oluline oleks selliste piltide peal tähelepanu pöörata, kas eesti kunstnike loodud piltidel on peidetud viiteid eesti rahvuslusele, või identiteedile. Kuidas kunst on rahvusluse kujundaja või identiteedi kandja? Arutelus võiks esitada uuesti samad küsimused, mis tunni alguses ja küsida õpilastelt, kas nende vastused on nüüd esialgsetest vastustest erinevad. Näited õpetajale:

Horace Vernet. Barrikaad Soufflot'i tänaval.1848 (http://en.wikipedia.org/wiki/June_Days_Uprising)

Valerian Loik, Protestilaul, 1963. (http://www.kolumbus.fi/marjaleena.etula/_private/kumu.htm)


Ülesanne 6