Pinnasfiltersüsteemi võiks rajada, kui • pole ühiskanalisatsiooni • reovee immutamine on keelatud • reovesi pärineb turismitalust, kämpingust või puhkekülast • talupidamises tekib suur hulk sadevett Olulised aspektid horisontaalvoolulise pinnasfiltri rajamiseks • vajalik eelpuhastus kas vähemalt mehhaaniliselt võrega või septiku abil, kuid soovitatavalt vertikaalvoolulise filtriga • filtri pindala vähemalt 3,5–5 m2/IE • filtri külgede pikkuse ja laiuse suhe soovitatavalt 3:1 • filtri paksus 1–1,2 m • filtri veetase 0,7–0,9 m • filter pealt taimestatud • vee viibeaeg rohkem kui 15 päeva • filter tuleb ümbritsevast keskkonnast isoleerida geomembraani või muu vett pidava kihiga/materjaliga Olulised aspektid vertikaalvoolulise pinnasfiltri rajamiseks • vajalik eelpuhastus kas vähemalt mehhaaniliselt võrega või septiku abil • filtri pindala ilma tagasipumpamiseta vähemalt 2,5–3 m2/IE • filtri paksus 1–1,4 m • filtrit koormatakse perioodiliselt, soovitatavalt iga 2 h tagant • filtermaterjal projekteeritakse kihiliselt nii, et alumine kiht on suure ja ülemine väikse hüdraulilise juhtivusega • filter tuleb ümbritsevast keskkonnast isoleerida geomembraani või muu vett pidava kihiga/materjaliga
Olulise aspektid viidatud Noorvee jt (2007) käsiraamatust 20
Loe lisaks Noorvee, A., Mander, Ü., Karabelnik, K., Põldvere, E., Maddison, M. 2007. Kombineeritud pinnasfiltersüsteemide ja tehismärgalapuhastite rajamise juhend. Tartu Ülikool, Tartu.
Vaata ka avaveelised tehismärgalad lk 100
4.4. Puhverribad
Lõuna-Soomes asuv ligi saja meetri laiune rohuriba kaitseb põllumajandusmaad ümbritsevat vooluveekogu toitainete reostuse eest, pakkudes samal ajal võimalust lammaste karjatamiseks. Foto: Kuno Kasak
Probleem Kui toitained on jõudnud juba põllult veekogusse, on neid sealt väga keeruline jälle välja saada. Pindmine erosioon, eriti mullaosakestele seotud fosfor, aga ka pinnasevette lahustunud lämmastik, võib vihmade ning kevadise suurveega tähendada seda, et põldudelt satub veekogudesse reostust. Selle tõkestuseks on seadustega kehtestatud nõuded ja ka PRIA toetusskeemidele vastavuse kriteeriumid. Üheks nõudeks on vähemalt meetrilaiune veekaitsevöönd kraavide ääres ning laiem kaitsevöönd suuremate veekogude ääres. Uuringud on aga näidanud, et niisugune kohustuslik meetrilaiune veekaitsevöönd on küll vajalik, ent sellest ei piisa. Esiteks, see võib olla liiga kitsas, ja teiseks, loodus ise ei tarvitse pinnase varisemist ega toitainetega rikastunud pinnasevett kõige efektiivsemalt takistada.
Eesmärk Pinnaveekogude reostuse vältimiseks või vähendamiseks on soovitatav peale veekaitsevööndi luua veel ka puhverriba. Sellel on mitmeotstarbeline struktuur ning peamine eesmärk on vähendada hajureostust, s.t põllumajandusmaalt pärinevate toitainete, taimekaitsevahendite ja erodeeritava materjali, sealhulgas sõnniku sattumist veekogudesse. Kuna maa jääb intensiivsest kasutusest välja, võib puhverriba põllumehele tunduda esmapilgul ebapraktiline, kuid põllu tervise jaoks on tegelikult niisugust elupaika vaja, näiteks tolmeldajatele. Lisaks paraneb vee kvaliteet ja suureneb elurikkus.
20 Noorvee, A., Mander, Ü., Karabelnik, K., Põldvere, E., Maddison, M. 2007. Kombineeritud pinnasfiltersüsteemide ja tehismärgalapuhastite rajamise juhend. Tartu, Tartu Ülikool, 102 lk.
114
115