Page 1

Aldo Vaan Eesti Lihaveisekasvatajate Selts


Tõug   HF   AB   LI   SI   CH   HC   BA   BB   PI   GA   SH   DE   AU  

2010    

2011

                                    2012  

2013  

  10 449 10 642 9 114 2 660 2 222 1 534 1 645 1 758 406 44 3 17 11

11 906 11 372 10 075 3 592 2 697 2 132 1 888 1 629 390 57 12 19 14

13 397 12 834 10 966 4 623 3 266 2 806 2 170 1 407 377 219 30 23 16

14 758 14 052 11 732 5 383 4 014 3 202 2 255 1 341 359 225 37 34 15


Maakond Saaremaa   Läänemaa   Raplamaa   Pärnumaa   L-­‐Virumaa   Harjumaa   Hiiumaa   Viljandimaa   Võrumaa   Valgamaa   Järvamaa   Jõgevama     Põlvamaa   Ida-­‐Virumaa   Tartumaa   Kokku

Lihaveiste  arv     31.10.2013

2012

2011

8 207   7  980   6  148   5  910   5  138   3  094   3  844   3  761   3  137   3  237   2  534   2  362   1  950   1  524   1  124   59  950  

7 065   6  374   5  092   4  893   4  619   3  826   3  482   3  480   2  668   2  547   2  281   1  747   1  571   1  483   1  019   52  147  

6 148 5 725 4 631 4 350 3 823 3 011 3 283 2 984 2 636 2 211 2 026 1 421 1 378 1 400 768 45 795  


tõug Si

Kokku

lihaveised (arv) sh. pullid (arv) 206 8

Hc

136

5

Ab

234

3

Ga

88

5

Li

101

12

Ch

167

7

Hf

135

10

Ba

5

3

1072

53

Taani 358 Suurbritannia 95 Saksamaa 107 Tšehhi Vab 203 Rootsi 121 Soome 95


•  ELKS liikmeid  hetkel  335     •  Eestis  kokku  ca  60  000  lihaveist,  neist  ca  20  000  

ammlehmad, ammlehmatoetust    taotleti  2013.  a.    -­‐             33  375  loomale   •  Üle  poole  Eesti  lihaveistest  on  ELKS  liikmete  karjades   •  Viimastel  aastatel  on  lihaveiste  arv  kasvanud  15%   aastas,  sellise  tempo  jätkudes  on  Eestis  2017.  aasta   lõpuks  üle  100  000  lihaveise.   •  Arvestades  suurt  mõistlikult  kasutamata  rohumaade   hulka,  võiks  Eestis  olla  vähemalt        200  000  lihaveist  


—  Eestis lihaveiseid  kokku  59950,  ammlehmatoetuse  

taotlejaid oli  1572,  so.  sama  suur  on  lihaveisekarjade  arv.   ELKS  liikmetele  kuulub  ca  pool  Eesti  lihaveistest.   —  Keskmine  lihaveisekarja  suurus  Eestis  on  59  950  /  1  572  =   38,1  lihaveist   —  Seega  on  Eestis  tegemist  enamasti  väiksemate   lihaveisekarjadega,  kelle  keskkonnakoormus   vabakarjatamisel  ei  ole  väga  märkimisväärne.   —  On  ka  mitmesajapealisi  lihaveisekarju,  mida  peetakse   ökoloogilistel  eesmärkidel   —  Puudub  täpne  ülevaade  kõikide  lihaveiste   pidamistingimuste  ja  nende  põhjustatud   keskkonnakoormuse  üle  


Karjatamisperioodi väliselt  on  väljaspidamine  lubatud  kui  on   täidetud  selleks  sätestatud  tingimused:   —  -­‐  keskkonnakoormus  ei  tohi  sealjuures  olla  suurem  kui  1  lü     45  m2,  mis  jaotub  söötmis/puhkealaks  (min  15  m2/lü  ja   jalutusalaks  30  m2/lü)   —  -­‐  söötmisala  ei  tohi  asuda  veekogudele  (või  ka  suurtele   peakraavidele)  lähemal  kui    20  m.     —  -­‐  söötmis/puhkeala  peab  olema  piisava  (rohke;  min  20  cm)   allapanuga,  mis  tagab  takistab  pinnavee  otsese  reostumise;   allapanu  lisatakse  regulaarselt   —  -­‐  söötmis/puhkeala  puhastatakse  igal  kevadel  ning  vastav   "materjal“  ladustatakse  auna  sarnaselt  sõnnikuga      


—  Värske õhk,  pehme    ja  kuiv  küljealune.  

Sügavallapanuga külmlaut  või  söötmisplats.   —  Piisavalt  ruumi  ja  vabadust.  Kui  on  võimalus  vabalt   ringi  liikuda,  siis  “varju”  all  viibitakse  ainult   äärmuslike  ilmastikutingimuste  korral.   —  Täis  kõht  ja  vaba  juurdepääs  söödale  ja  joogiveele.   Sellest  sõltub  ammede  tervis  ja  noorloomade   juurdekasv.  


—  Rakvere Lihakombinaat   —  Saaremaa  Lihatööstus   —  Märjamaa  lihatööstus  jt.  väiksemad  lihatööstused —  Liivimaa Lihaveis —  Eksport  Lääne  –Euroopasse(  soositud  on  

kontinentaalsed tõud)   —  Estonian  ACB  Vianco  (Baltic  Grassland  Beef)   —  Perspektiivsed  lähiturud? Soome?Rootsi?Hiina? —  Enamus (80-90%) toodetud lihaveistest tuleb tulevikus eksportida elusloomana, rümbana või lihana


Kokkuostmise põhimõtted:   —  Lihakombinaatidel:  SEUROP  (rasvasus  parim  1)max   kaal,siis  saab  „hinge“  eest  rohkem   —  Elusloomade  eksport  –eluskaalu  hind  (1.20-­‐2.70)   —  Baltic  Grassland  Beef:    SEUROP  (  lihakus  O  kuni  E,   rasvasus    2  kuni  4,  karkass  260-­‐300kg)  3.50—R3  rümp   —  Perspektiivsed  lähiturud?  Mida  soovitakse:  eluskaal,   rümbakaal, SEUROP,  rasvasus?  Suured  kogused   —  Lihaveisekasvatuses  tänane  otsus  annab  tulemuse   alles  3-­‐5  aasta  pärast! —  Hind R-klassi rümp 3.00-3.20 EUR/kg , Euroopa keskmine 3.75 EUR/kg,Soome 3.99 EUR/kg


Lihaveisesektori probleemid 1 —  Ammlehma kasvatamise  täiendav  otsetoetus  (vähemalt  8  

kuu vanused  lehmmullikad  ja  lehmad)  väheneb:     —  2012 78,73 EUR —  2011 79,24 EUR —  2010 82,51 EUR —  2008 128,65 EUR —  Loomade import ja kliima soojenemine suurendavad oluliselt uute haiguste ilmnemise ohtu.Lahendus ? —  Paljudes Eesti piirkondades terav konkurents nn.”euroheina” tegijatega.Kes ei tooda—väiksem toetus ! —  Maa hind ja rendi hind on hüppeliselt kasvanud


—  Realiseeritava veiseliha  kvaliteet  varieeruv    suurtes  

piirides. Kvaliteet  sõltub  lihaveise    veresuse   protsendist  (50%,75%  või  enam),rasvasusest   (1-­‐5),rümba  massist,  looma  vanusest  ning  ka  tõust.   Lahendus...   —  Eestis  puuduvad  (suured)  nuumafarmid.  Nuumamine   kallis,  kuna  nuumsööt  on  kallis,  aga  veiste   realiseerimise  hind  ei  jõua  järele  Euroopa  tasemele   Elusloomade  turg  madalseisus.  R3  rümp  3.00  EUR/ kg,Euroopa  keskmine  3,75  EUR/kg    


—  Lihaveisekasvatuse areng  on  olnud  väga  kiire.  Samas  investeeringud  

hoonetesse on  suuremahulised  ja  aeganõudvad.   —  Täna  puudub  selge  ülevaade,  millistes  tingimustes  valdavalt   lihaveiseid  kasvatatakse.     —  Valdavad  talvised  pidamisviisid:    1)  aastaringselt  õues        2)  kaasaegsed  sügavallapanuga  külmlaudad      3)  renoveeritud  kolhoosiaegsed  laudad  

—  Lihaveisekasvatus on  võimaldanud  paljudel  maaperedel  maal  toime  

tulla, olla  iseendale  tööandjaks!  Paljud  väiksemad   piimakarjakasvatajad  on  sunnitud  tiheda  konkurentsi  tõttu  lõpetama   piimatootmise  ja  hakkavad  selle  asemel  kasvatama  lihaveiseid.   —  Väga  palju  on  selliseid  lihaveisekarju,  kelle  eesmärgiks  on  ainult   keskkonnahoid.Kui  toetused(mahetoetus,plk  toetus)  märkimisväärselt   vähenevad,siis  tuleb  hakata    intensiivsemalt  tootma  (liha  ?  või   euroheina  ?)  


Tänan tähelepanu  eest!    

Vaan lihaveisekasvatus eestis 2013 perspektiivid ja väljakutsed  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you