Page 1

“KULDVILLAK”

Koostanud: Elin Soomets (2015)


LIIKIDE

MÄÄRA

KES

KEDA

PUNKTIST

“A”

ALGAB “A”

ROHELINE

100

100

MINE

VAJAB?

PUNKTI

100

100

200

200

200

200

200

300

300

300

300

300

400

400

400

400

400

500

500

500

500

500

100

“B”

TÄHEGA


LIIKIDE MÄÄRAMINE 100 MIS liigiga on tegemist?  levinud kõikjal Eestis  pikkus kuni 11 cm  kirju kõht  sageli pruun selg  tagajala pöiaköbruke varbast väiksem  ümar koon  talvitub veekogu mudas

VASTUS


LIIKIDE MÄÄRAMINE 100

VASTUS:

ROHUKONN


LIIKIDE MÄÄRAMINE 200 MIS liigiga on tegemist?

VASTUS

 keskmine pikkus 7-8 cm  Eestis asub oma levila kirde-piiril  talvitud näiteks kiviaedade all  seljal väävel-kollane triip  kõriseva häälega


LIIKIDE MÄÄRAMINE 200

VASTUS: KÕRE ehk juttselg-kärnkonn


LIIKIDE MÄÄRAMINE 300 MIS liigiga on tegemist?

VASTUS

 pruunika värvusega  pikkus kuni 11 cm  isaste pulmarüü = katkematu hari  kõht oranž + mustad täpid  levinud kõikjal Eestis  talvitud metsakõdu hunnikutes


LIIKIDE MÄÄRAMINE 300

VASTUS: TÄHNIKVESILIK


LIIKIDE MÄÄRAMINE 400 MIS liigiga on tegemist?

VASTUS

 Levinud kõikjal Eestis  kõht valkjas, marmorjas  pikkus kuni 8 cm  pöiaköbruke varbast suurem  terva koon  talvitub maismaal


LIIKIDE MÄÄRAMINE 400

VASTUS: RABAKONN


LIIKIDE MÄÄRAMINE 500 MIS liigiga on tegemist?

VASTUS

 Levinud kõikjal Eestis  pikkus kuni 15 cm  kõht valkjas, marmorjas  talvitud näiteks keldrites  nahk krobeline


LIIKIDE MÄÄRAMINE 500

VASTUS: HARILIK KÄRNKONN


KES KEDA VAJAB? 100 Kahepaiksed on oluliseks lüliks toiduahelas; looduslikus kahjuritõrjes, roll kultuuris-rahvameditsiinis ravimitööstus ja SELLES.......

VASTUS


KES KEDA VAJAB? 100 VASTUS:

Kahepaiksete nahk on äärmiselt tundlik ja läbilaske nn modernsed "söekaevanduse kanaarilinnud ")


KES KEDA VAJAB? 200 Just nii suurel hulgal (%) k천igist maailma kahepaiksete liikidest on arvukus langustrendis...

VASTUS


KES KEDA VAJAB? 200 VASTUS:

40% liikide arvukus on langemas; 2/3 liikidest v채ga


KES KEDA VAJAB? 300

Kahepaiksete arvukuse languse põhjusteks on: keskkonna saastatus; pestitsiidid; võõrliigid; tõusnud UV-B radiatsiooni tase; haigused. Kuid kõige suuremaks kurjajuureks on just SEE...

VASTUS


KES KEDA VAJAB? 300

VASTUS:

Kahepaiksete arvukuse languse suurimaks p천hjuseks on ELU-JA S


KES KEDA VAJAB? 400 MIKS paljud kahepaiksed ei sigi veekogus, kus elavad kalad (...jah, ka koger on kala)?

VASTUS


KES KEDA VAJAB? 400

VASTUS:

Kahepaiksed sageli ei sigi kaladega veekogudes, sest


KES KEDA VAJAB? 500 KUS maailma piirkonnas toimub k천ige massilisem ja kiirem kahepaiksete liikide v채ljasuremine?

VASTUS


KES KEDA VAJAB? 500

VASTUS:

Kiireim kahepaiksete liikide v채ljasuremine toimub L


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 100 Kahepaiksed kasutavad orienteerumisel akustilist taju, olfaktoorset (haistmine) taju, visuaalset taju, mehaanilist häiringut ja SEDA orienteerumisviisi.

VASTUS


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 100

VASTUS:

MAGNEETILINE TAJU. Kahepaiksed NÄEVAD M


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 200 Kui suur hulk kahepaiksetest (%) võib teed ületades hukka saada?

VASTUS


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 200

VASTUS:

Kui liikluskoormus on ca 60 autot/h, võib isegi 95% .


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 300 Nimeta meetmeid (3) mida rakendada, et konn ei peaks teele autode vahele ronima. VASTUS


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 300

VASTUS:

Sigimisveekogud ökoduktidel ehk rohesildadel; konnatunn


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 400 MILLISESSE vahemikku (meetrites) jääb Eestis elavate kahepaiksete liikumis-rände ulatus?

VASTUS


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 400 VASTUS: Vahemikuks on 100m – 15km pruunid konnad: 170-2200 m rohelised konnad: mõni kuni max 15 km harilik kärnkonn: 100-2000 m kõre: kuni 10 km vesilikud: 100-850 m mudakonn: kuni 2km


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 500 MIS on Maanteeametil tulevikus plaanis rajada, et säilitada kahepaiksete populatsioonide stabiilne arvukus?

VASTUS


PUNKTIST “A” PUNKTI “B” 500

VASTUS: KONNATUNNELID erinevates Eesti piirkondades. Näiteks Võrtsjärve ääres LeieOiu teelõigul; Kiisa alevikus...


ALGAB “A” TÄHEGA 100 KES on see väga suureks kasvav kahepaikse liik, KES võib lühikese ajaga läbida ca 35 km ja KES toodi kahjurite biotõrjujana Austraaliasse sisse?

VASTUS


ALGAB “A” TÄHEGA 100

VASTUS: AAGA ehk merikärnkonn (Bufo marinus)


ALGAB “A” TÄHEGA 200 MILLISEL kontinendil ei esine kahepaikseid?

VASTUS


ALGAB “A” TÄHEGA 200

VASTUS: ANTARKTIKAS ei ole kahepaikseid


ALGAB “A” TÄHEGA 300 MIS kuus algab tavaliselt Eestis pruunide konnade ja hariliku kärnkonna massränne ?

VASTUS


ALGAB “A” TÄHEGA 300 VASTUS:

APRILLIS. Kuid kui kevad tuleb väga varakult ja ka öised õhutemperatuurid maapinna lähedal on stabiilselt üle +4 kraadi, võib kevadine sigimisränne varemgi alata


ALGAB “A” TÄHEGA 400 SEE on üks neist tajudest, mida kahepaiksed kasutavad sigimispartneri leidmiseks... VASTUS


ALGAB “A” TÄHEGA 400 VASTUS:

AKUSTILINE TAJU. Näiteks kõre ehk juttselgkärnkonna isasloomade kõristamine on tuulevaikse ilmaga kosta isegi 1 km kaugusele


ALGAB “A” TÄHEGA 500

Veekogu, mis sobib kahepaiksetele sigimiseks, on järgmiste omadustega: ilma suurema vooluveeta; sopiline; ilma kaladeta; ........................ päikesele, mis soodustab vee kiiret soojenemist.

VASTUS


ALGAB “A” TÄHEGA 500

VASTUS AVATUD päikesevalgusele ehk võsa-vaba. Kõrge hein ja põõsastik soodustab kisklust pakkudes häid varjumispaiku nii näiteks nastikutele kui ka rebastele-kährikutele.


ROHELINE 100 KES on see kahepaikse liik, keda viimati nähti Eestis 2001.a., keda viimati kuuldi häälitsemas 2005.a. ning kes tõenäoliselt on tänaseks päevaks Eestis välja surnud?

VASTUS


ROHELINE 100

VASTUS: ROHE-KÄRNKONN. Viimased uudised sellest liigist pärinesid Piirissaarelt.


ROHELINE 200

Sedalaadi ehitisi on Euroopasse rajatud juba alates 1960-ndatest. 2013.a. avati Eesti esimene SEE, mida tuntakse ka mõiste “ökodukt” all.

VASTUS


ROHELINE 200

VASTUS:

ROHESILD. Olgugi et see rajati eelk천ige suurloomadele, nagu p천drad, kitsed, metssead, siis ka suur hulk kahepaikseid saab rohesilda kasutades ohutult Tallinn-Tartu mnt-d 체letada.


ROHELINE 300 KES on see ainus kahepaiksete v천천rliik Eestis, kes 1925.a. introdutseeriti Tartu Raadi j채rve?

VASTUS


ROHELINE 300

VASTUS: JÄRVEKONN. Toodi sisse Irboska piirkonnast Optjoki jõest (Petseri rajoon)


ROHELINE 400 MILLISEID Eesti kahepaiksete liike saab kindla peale m채채rata vaid DNA teste kasutades?

VASTUS


ROHELINE 400

VASTUS: Rohelised konnad: J채rvekonn, tiigikonn ja veekonn


ROHELINE 500

MIS mõistega võiks kokku võtta mõtteviisi, kus me tõeliselt hoolime ja panustame loodusesse, mille keskel elame?

VASTUS


ROHELINE 500

VASTUS: ROHELINE MÕTTEVIIS

Kuldvillak kahepaiksetest  

Vahva mäng kahepaiksetest. Pane oma mõte tööle!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you