kuni 10 erinevat kalaliiki madala kohta, sealjuures ei tabatud ühtegi uut liiki, keda poleks samalt madalalt juba eelneva kahe perioodi jooksul püütud (tabel 2). Ainult kevadperioodil tabati Kuradimunal võrkudega kammeljat, merivarblast, nolgust, suurtobiat ja võldast, ent merisiiga saadi sealt vaid suvel ja sügisel. Ka teiste madalate puhul oli sesoonseid erinevusi tabatud liikide arvus ja arvukuses. Paljude liikide puhul on sesoonne jaotumine siiski juhuslik, kuna tabati vaid üksikuid isendeid. Mõnede liikide esinemine vaid kevadel (merivarblane) või kevadine kõrge arvukus (lest ja nolgus) olid siiski seotud kudemisrändega. Kui kevadel ja suvel oli uuritud madalatest lesta saagikus kõige kõrgem Uusmadalal, siis sügisel oli Uusmadal ainus, kust ei püütud ühtegi lesta. Tursk ja räim olid kalaliigid, kes esinesid kõigil kolmel madalal kogu uurimisperioodi vältel (tabel 2). Soojaveelisel perioodil on enamuse kalaliikide aktiivsus suurem ja avamerelistele madalikele satub toituma ka mageveeliike nagu ahven, kelle niivõrd arvukas esinemine uurimisalal oli üllatuseks. Madalikud on vääriselupaigad oma rikkaliku elustiku poolest, mistõttu on nad kaladele head toitumisalad. Suvisel uurimisperioodil oli vee temperatuur mõõtmistulemuste alusel 13m sügavuses 16-17 °C, mistõttu muutusid madalad väga sobivateks toitumisaladeks ka soojalembesemale ahvenale. Samal perioodil oli Kuradimunal ja Tallinna madalal kõrge ka räime ja meritindi arvukus, mis näitab, et madalad on väärtuslikud ka nende liikide toitumisaladena. Uusmadal, kui uuritud madalatest kõige sügavam ei ole nende liikide jaoks ilmselt nii hea toitumisala, sest nimetatud liikide saagikus oli seal väiksem. Ka sügavuste lõikes olid liikide levik ja saagikus erinevad. Tulemused erinesid ka madalate ja sesoonide vahel (tabelid 3, 4, ja 5). Kokkuvõttes oli kõige kõrgem üldine saagikus Kuradimunal 13m, Tallinna madalal 20m ja Uusmadalal 8m sügavustes jaamades. Reeglina oli kõigil madalatel tursa saagikus kõrgem sügavamates jaamades, välja arvatud Tallinna madalal, kus 13m sügavuste jaamade keskmine saagikus ületas 20m sügavusel olnud jaamade oma tursa kõrgema kevadise saagikuse tõttu 13m jaamades. Erineval külmalembesest mereliigist tursast oli soojalembesema mageveeliigi ahvena saagikus 20m jaamades kõige väiksem. Enamuse kalaliikide sügavuseelistused varieerusid siiski sesooniti. Arvukamate liikide CPUE uuritud perioodidel ja sügavustel on (lisaks tabelile 3, 4 ja 5) illustratiivselt ära toodud ka joonistel 5– 8.
10