Page 1

ELEKTRiAL A Nr. 5 2011

www.alppilux.ee

Alppilux’i valgustid SLO mßßgikontorites nßßd laokaubana.

! 

           



   )#0"%/ $$!&&*$       /  (*+*$         !*"**/(&+*$         (+*.-$!#,(*$        (& '$%! (,*$       !## +())(*$       % 0(+*$       /(&+!*$  

 *$  !&')$'---)$'


ELEKTRIALA

SISUKORD 5/2011 Jaanus Arukaevu. Energeetikasektor ootab 6000 töötajat! Kristi Mikiver. Valmis esimene Eesti energeetika tööjõu uuring Raivo Teemets. Kesk- ja Ida-Euroopa partnerülikoolidevaheline koostöövõrgustik CUCEE –võimalused välisõppeks ning ühistööks Endel Risthein. LED, leed või leet? Anto Raukas ja Peep Siitam. Eesti energiamajandus tuulte pöörises Vahur Mägi. Tarbijad maailma tehnilist palet muutmas Rait Kuhlberg. Standardiseeria IEC 61439 kehtestamise põhieesmärgid OBO Bettermanni 100. aasta sünnipäevapidu Sausti mõisas Jaanus Laikmaa. Millest räägiti Euroopa Liidu Elektrimaterjalide Hulgimüüjate(EUEW) üldkoosolekul Edinburgh´is Toomas Vaimann ja Aleksander Kilk. Elektrimasinate diagnostika – lihtne viis suureks kokkuhoiuks Heldor Pitsner. Tallinna elektrijaam 4. Endel Risthein. Uudiseid Eestist. Uudiseid maailmast Endel Risthein. Tähtpäevi Summary Резюме

5 8 10 12 14 16 18 23 25 26 30 32 34 36 37

EETEL-EKSPERT OÜ 2011. aasta septembri oktoobri koolituskalender September 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 9.09.2011 2. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 12.–15.09.2011 3. Nõuded valgustuspaigaldistele ja nende energiatõhusus 15.09.2011 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 19.–20.09.2011 5. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 20.09.2011 6. Kaablielektriku koolitus 30.09.2011 Oktoober 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 7.10.2011 2. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 27. – 28.10.2011 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 28.10.2011 Täpne info kodulehel www.elektriala.ee

EESTI ELEKTRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT

ELEKTRIPAIGALDISED TEABERAAMAT 13 T I I U TA M M

PRAKTILINE VALGUSTUSTEHNIKA

TALLINN 2011

Uudis! Uudis! Uudis!

EETEL-Eksperdilt on ilmunud Teaberaamat 13 Praktiline valgustustehnika Autor Tiiu Tamm Seni mahukaim teaberaamat – 248 lk, on kirjutatud eeskätt elektriprojekteerijatele ja -paigaldajatele abiks orienteerumisel kõrgendatud nõuete ja võimalustega tänapäeva valgustuspaigaldistes, kuid sobib sama hästi kasutamiseks erinevate ettevõtete energeetikutele ja ka eraisikutele, kes soovivad tellida oma elamusse tänapäevaseid, seni eestikeelses kirjanduses käsitlemata energiasäästlikke valgustuspaigaldisi. Raamatus kirjeldatakse kõiki nüüdisajal kasutatavaid lampe, nende efektiivsust ja arengu lähitulevikku.

Tellida saab: tel 679 7974 elektriala@elektriala.ee ISSN 1406-4464

www.elektriala.ee

ELEKTRIALA 5/2011

3


ELEKTRIALA

Nr. 5 2011

VÄLJAANDJA: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) KIRJASTAJA: EETEL-EKSPERT OÜ

Registrikood 10525063 Laki 13, 12915 Tallinn Telefon 679 7971 Telefaks 679 7973 Koolitus 679 7974 E-post elektriala@elektriala.ee Kodulehekülg www.elektriala.ee Arvelduskonto 22 101 151 2641

KOLLEEGIUM Jaan Allem, Heino Harak, Urmas Leitmäe, Heiki Liiser TOIMETUS Peatoimetaja-kujundaja Rein Aro

tel 679 7971 Tegevjuht Jüri Mickfeldt tel 679 7974 Toimetuse juhataja Rein Jauk

tel 501 5046

Kirjutised väljendavad autorite seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omadega. Reklaam avaldatakse üldjuhul toimetusepoolsete muudatusteta. Puhas formaat must formaat trükipind veeru laius köide trükitehnika paber

210 × 297 mm 215 × 307 mm 180 × 252 mm 41, 56, 87,5 või 180 mm traaditud ofset 90 g/m2

Ene r ge e tik a s e k tor oota b 6 0 0 0 t ö ö t a j a t ! Värske energeetika tööjõuvajaduse uuring selgitas välja, et Eesti energiaettevõtetes leiab järgneva kümne aasta jooksul tööd üle 6000 töötaja, mis on 30 % 2010. aastal hõivatuist. Pensioniikka jõuavad pooled tänastest elektrotehnikat, elektroenergeetikat, kaevandamist ja rikastamist õppinud kõrgharidusega töötajad. Tänane haridussüsteem ei suuda aga ilma muudatusi tegemata tekkivat tööjõuvajadust rahuldada. Liiga suur on õpingute katkestajate arv – igal aastal ligi sama palju kui diplomiga lõpetajaid. Liig väike osa ettevõtte sees karjääri teinud inimestest täiendab end kõrgkoolis vastaval erialal. Kõrghariduse kvaliteeti nõrgendab praktilise ja teoreetilise teadmise lahutatus, mis ei taga kõigile üliõpilastele praktiliste kogemuste andmist igapäevase töö valdkondade kohta. Järeldused on tõsised ja neid tuleb uskuda – uuringu käigus võeti arvesse 55 % energeetikas hõivatud töötajate andmed. Uuringu viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringus osalesid Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Elektriala Ettevõtete Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning EASi Energiatehnoloogia programmi eksperdid. Suur tänu kõigile! Kuidas edasi?

Uuring ei anna meie kätte lõplikke lahendusi, kuid ta on hädavajalik, sest piiritleb probleemi. Me teame nüüd väljakutse suurust ja ajastust. Edasi peab tihenema energeetikasektori, haridusministeeriumi ja kõrgkoolide koostöö. Energiasektor peab ka omalt poolt alustama aktiivsemat võitlust talentide eest, et meie noored kolleegid tuleksid üldhariduskoolide lõpetajate eliidi seast. Olen veendunud, et me leiame mõistlikud lahendused ja ees ootav suur põlvkonnavahetus energeetikas ei ole ei õudne lõpp ega lõputu õudus. Usku sisendab kas või uuringu tegemisel saadud kogemus, sest me suutsime koguda ja mõtestada üle saja ettevõtte ja üle kümne tuhande inimesega seotud andmeid; sest Eesti riik oli huvitatud uuringu rahastamisest; sest valdav enamus energiaettevõtteid ja erialaühendusi oli valmis uuringut oma teadmistega toetama. Kui on koostööd, siis on ka tulemusi! Jaanus Arukaevu Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Eesti Energia strateegiajuht

13. aastakäik

ELEKTRIALA 5/2011

5


Kaablikandekonstruktsioonid perfektseks kaablipaigalduseks OBO pakub kaablikandekonstruktsioone, mis on valmistatud professionaalide poolt kasutamiseks professionaalidele. Meie praktilised süsteemid lisavad Teie tööle kiirust ja mugavust. Avastage enda jaoks OBO süsteemide maailm, kas internetis või läbi otsekontakti. Eesti klienditeenindus Tel: +372 6 519 870 e-mail: obo@obo.ee www.obo.ee

• • • • • • • • • •

Paigaldussüsteemid Kinnitussüsteemid Kaablirennisüsteemid Korvrennisüsteemid Kaabliredelisüsteemid Tugevdatud renni- ja redelisüsteemid Vertikaalredelite süsteemid Valgustirennisüsteemid Moodulsüsteemid Roostevabast terasest süsteemid


Kabeldoni jaotusseadmed säästavad ruumi ja aega!

Kui soovid majas või muus hoones ruumi säästa, võid jaotusseadme paigaldada õue. Seal püsivad nad kindlalt ning peavad vastu kõigile ilmastikutingimustele www.abb.ee

ABB AS Pärnu mnt 148, 11317 Tallinn Tel 6801 800 Fax 6801 811 www.abb.ee


ENERGEETIKA

Kristi Mikiver uuringu projektijuht

Valmis esimene energeetika tööjõu uuring

Aasta tagasi jaanipäeva ajal alustati ettevalmistusi energeetika tööjõu uuringu läbiviimiseks, et selgitada välja Eesti energeetikasektori ettevõtete pikaajaline tööjõuvajadus. Nüüdseks on uuring läbi viidud ja võimalus anda ülevaade olulisematest tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest.

Energeetika tööjõu uuringu peateemad olid: • energeetikasektori hõive struktuur ja prognoos aastaks 2020; • ettevõtete ootused tööjõule; • hinnang energeetikaalase hariduse hetkeolukorrale; • muutused sektori ettevõtluskeskkonnas ning nende hinnanguline mõju tööjõule. Uuringu tellis Eesti Elektritööstuse Liit. Uuring valmis Tarkade Otsuste Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu finantseerimisel ning Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse RAKE ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostöös. Uuringu käiku jälgis ja uuringu läbiviijaid nõustas ekspertrühm. Oma ekspertsisendi andsid Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning EASi Energiatehnoloogia Programmi esindajad.

Uuringu eesmärk ja metoodika Uuringu eesmärgiks oli kaardistada energeetikasektori ettevõtetes töötavate inimeste hariduslik ja vanuseline struktuur sektori alamharude lõikes ning prognoosida selle põhjal energeetikasektori täiendavat tööjõuvajadust järgmise 10 aasta jooksul (baasaastaks on aasta 2010). Tööjõuvajaduse prognoosi aluseks on 108 ettevõtte 11 192 töötaja (55 % energeetikas töötavatest kõigist töötajatest) andmed töötajate vanuse, soo, haridustaseme ja ametikoha kohta. Uuringusse ei kaasatud energeetikaalast ettevalmistust nõudvaid ametikohti, mis jäävad väljapoole sektorit (tootmisettevõtete energeetikuid jms). Uuringus prognoositi tööjõu osas nii kasvunõudlust kui asendusnõudlust. Tööjõu kvaliteedi hindamiseks viidi läbi 33 süvaintervjuud ning kolm fookusgruppi ettevõtete juhtide, personali-

8

ELEKTRIALA 5/2011

juhtide ja valdkonnajuhtidega ning täiendavalt analüüsiti energeetikasektori arengut mõjutavaid arengudokumente ja strateegiaid. Lisaks ettevõtete hinnangule uuriti ka haridusasutuste hinnanguid ja ootusi tööjõu kvaliteedile ning koostööle ettevõtetega. Selleks viidi läbi intervjuud kuue energeetikaalast tasemeharidust ja täiendkoolitust pakkuva õppeasutuse esindajatega. Läbiviidud uuring on Eestis esimene energeetikasektorit puudutav tööjõu uuring. Seni on energeetikasektor olnud kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatavas tööjõuprognoosis. Kuna Majandus- ja Kommunikatsioonimüsteeriumi tööjõuprognoos katab kõiki majandussektoreid, siis on uuring laiahaardeline ning seetõttu ka tulemused suhteliselt kõrge üldistusastmega. Sellest ka vajadus sektorispetsiifilise uuringu järgi. Energeetikasektori tööjõuvajadust prognoosimisel kasutati stsenaariumeid. Kokku modelleeriti uuringus neli arengustsenaariumit ning vaadeldi nende mõju energeetikasektori hõivele ja hõive struktuurile. Stsenaariumid olid järgnevad: 1. Baasstsenaarium I: nn kõige suurema tõenäosusega realiseeruv stsenaarium ehk arengud juhul, kui mingeid olulisi muutusi Eesti energeetikasektoris ei toimu ning jätkuvad olemasolevad trendid; 2. Baasstsenaarium II: muud arengud toimuvad sarnaselt I baasstsenaariumile, kuid 1/3 2009. aasta energiabilansi seisuga elektritootmises kasutatavast põlevkivist kasutatakse õlitootmises; 3. Positiivne stsenaarium: elektri tootmise installeeritud netovõimsus kahekordistub aastaks 2020 ja Eestist saab elektrienergia eksportija; soojatootmises suudetakse kadusid oluliselt vähendada ja sooja tootmismaht väheneb. 4. Negatiivne stsenaarium: elektritootmise installeeritud netovõimsus väheneb võrreldes 2010. aasta seisuga ja Eestist saab elektrienergia importija; sooja tootmises suudetakse kadusid võrreldes 2010. aasta seisuga küll vähendada, kuid oluliselt vähemas mahus kui positiivse stsenaariumi korral. Nüüd siis uuringu olulisematest leidudest.


ENERGEETIKA Järgneva 10 aasta jooksul vajab sektor üle 6000 töötaja Uuringust tuleneb, et täiendav tööjõuvajadus järgneva 10 aasta jooksul energeetikasektoris varieerub eri stsenaariumite lõikes vahemikus 4900 töötajast negatiivse stsenaariumi puhul 7400 töötajani positiivse stsenaariumi puhul. Kõige tõenäolisemalt jääb töötajate vajadus vahemikku 6600–7000 töötajat (baasstsenaariumid). Energeetikasektori töötajate vanus on valdavalt kõrgem kui teistes sektorites (vaata joonis nr 1) ning sellest tulenevalt on enamus täiendavast tööjõuvajadusest sektoris seotud olemasolevate töötajate asendamise vajadusega. Äramärkimist väärib, et olemasolevate töötajate asendusvajadus moodustab kõigi stsenaariumide korral üle 70 % ajavahemiku 2010–2020 täiendavast tööjõuvajadusest. Uuringu tulemustest järeldus, et kokku vajab vahemikul 2010–2020 asendamist 6100 töötajat ehk 30 % 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist. Eeltoodud arvud peaksid ka kõige suurema personali planeerimise skeptiku panema oma seniseid seisukohti uuesti läbi mõtlema. Kasvunõudlus ehk sektoris täiendavalt loodud või likvideeritud töökohtade arv jääb erinevate stsenaariumite korral vahemikku –1200 kuni +1300 töökohta. Kõige suurema tõenäosusega realiseeruva baasstsenaariumi korral lisandub kümne aasta jooksul sektorisse 550 uut töökohta.

Energeetikaalase kõrgharidusega spetsialiste jääb puudu Võrreldes Eesti töötleva tööstuse keskmisega on energeetikasektoris hõivatud suhteliselt enam kõrgharituid. Energeetikasektori töötajatest on 31 % kõrgharidusega, 65 % keskharidusega ning 4 % põhiharidusega. Kogu majanduses annab energeetikasektor tööd 33 %-le elektrotehnika ja energeetika eriala kutseharidusega spetsialistidele ning 25 %-le vastava kõrgharidusega spetsialistidele. Kui järgneva kümne aasta jooksul ei toimu märkimisväärseid muutusi erialade jagunemise struktuuris ning oluliselt ei muutu ka koolitusmahud ja lõpetajate hulk, siis võib järgmise kümne aasta perspektiivis oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris. Seetõttu tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu ja soodustada kutseharidusega lõpetajate õpingute jätkamist kõrgharidusõppes. See võiks mõnevõrra eesseisvat probleemi leevendada, kuid kahjuks siiski ei lahenda seda. Nimelt selgus uuringust, et energeetikaga seotud õppevaldkondi iseloomustab kõrge õpingute katkestajate hulk. Praktiliselt on igal aastal valdkonnas õpingute katkestajaid vähemalt sama palju, kui on vaatlusalusel aastal lõpetajaid. Sellest tulenevalt on uuringu läbiviijate üheks soovituseks tõsta fookusesse õpingute katkestamise põhjuste väljaselgitamine ning õppe efektiivsuse tõstmine. Uuringu tulemused näitasid, et üheks sagedasemaks katkestamise põhjuseks on eriala keerukus. Uuringu läbiviijad toovad muude soovituste hulgas välja vajaduse tõsta energeetikavaldkonda õppima asujate reaalainete- ja loodusteadustealast ettevalmistustaset. Teiseks peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks on suutmatus tulemuslikult ühildada õpinguid ja töötamist.

Paindliku viisina, kuidas töötamise kõrvalt omandada praktilisi kogemusi, soovitavad uuringu tegijad kaaluda magistriõppe tasandil nn tööstusmagistrantide süsteemi juurutamist. Tööstusmagistrantide puhul toimuks õppetöö õppesessioonidena ning iseseisvat tööd, ülesandeid, projekte ja uuringuid oleks võimalik siduda magistrandi töökohustustega.

Valdkonna erialade atraktiivsust on vaja tõsta Kui uuringu järeldusi ja soovitusi analüüsida, siis joonistub välja akuutne vajadus tõsta energeetikavaldkonna erialade atraktiivsust koolilõpetajate hulgas. Atraktiivsel erialal on sisseastumisel piisav konkurents, mis omakorda tõstab õppima asunute kvaliteeti. Seetõttu on väga tervitatav, et erialaliidud ja ettevõtjad ka edaspidi leiaksid võimalusi ja korraldaksid koostöös koolidega eriala tutvustusi üldhariduskoolides, ettevõtjate loengud füüsika või keemiakursuste raames, ettevõtete külastusi jms. Intervjuud õppeasutuste ja ettevõtjate esindajatega näitasid, et õppe kvaliteedi tõstmiseks on mitmeid teid. Tööandjate intervjuudest tuli välja, et üldjoontes hinnatakse lõpetajate teadmiste taset heaks, kuid ettevõtjad tõid välja ka teatud vajakajäämisi. Nii kutsehariduse, aga ka eriti kõrghariduse õppekavades tuleks ettevõtjate arvates tugevdada ettevõtluse, turunduse ja strateegilise juhtimise, kuid ka tootmise planeerimise, tootmise automatiseerimise ja kvaliteedijuhtimisega seotud komponente, mis arvestaks sektori eripärasid. Uuring ei jätnud puudutamata ka õpetajate ja õppejõudude teadmiste taseme ja pädevuse teemat. Kõrgkoolide puhul toodi uuringus ühe ohukohana välja õppejõudude suhteliselt kõrge vanus. Seda kinnitasid ka koolid ise. Õppejõudude osas on täna praktiliselt puudu 40-aastaste põlvkond. Kui õppejõudude kõrget vanust nägid ohuna nii koolid kui ettevõtjad, siis praktikakorralduse osas läksid arvamused lahku. Ettevõtjate poolt toodi probleemina välja vähest praktika mahtu õppekavas ning samuti ka selle kvaliteeti. Kutseharidusele heideti ettevõtete poolt ette pigem vajakajäämisi teatud tööoskuste omandamisel. Kõrghariduse puhul pälvis kriitikat ennekõike praktika vähesus ja formaalsus. Koolid nägid praktika teemat vähem probleemsena. Koolide arvates on ettevõtted head partnerid ja praktikakohtade leidmine ei ole probleem. Ettevõtjate hinnangul aitaks õppe kvaliteeti tõsta laialdasem ja regulaarsem õpetajate ja õppejõudude osalemine õppepäevadel või stažeerimine ettevõtetes (nt tehnoloogia tutvustused, uute seadmete, töövõtete, ettevõtete tutvustused jms) eesmärgiga hoida end kursis uute rakenduste ja praktikaga.

Uuringu tulemustega tutvumine Uuringu detailse lõppraportiga on võimalik tutvuda alates septembrist. Uuringu tulemused kajastatakse Eesti Elektritööstuse Liidu ja teiste uuringus osalenud liitude kodulehel. Täiendavate küsimuste korral võib võtta ühendust uuringu projektijuhiga Kristi Mikiveriga (kristi.mikiver@energia.ee). Uuringu tulemused on

ettevõtetele heaks sisendiks oma tööjõu plaanide tegemisel. ELEKTRIALA 5/2011

9


HARIDUS

Raivo Teemets CUCEE koordinaator Tallinna Tehnikaülikool

Kesk- ja Ida-Euroopa partnerülikoolidevaheline koostöövõrgustik CUCEE – võimalused välisõppeks ning ühistööks

Viibisin ajavahemikus 04.–08. juuni 2011 Tallinna Tehnikaülikooli poolse esindajana Poolas Zielona Góra Ülikoolis partnerülikoolide koordinaatorite korralisel aastakoosolekul. Tegemist on uue ja omalaadse koostöövormiga Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vahel, mis pakub huvitavaid võimalusi selles osalevate ülikoolide üliõpilastele, doktorantidele ja õppejõududele. Alljärgnevalt annan lühiülevaade selle koostöö tekkeloost ja senisest tegevusest.

Tekkelugu ja areng Muutused Euroopa poliitilisel maastikul seoses uute Keskja Ida-Euroopa riikide astumisega Euroopa Liidu liikmeks tingisid vajaduse uuendada ka Euroopa olemasolevat kõrghariduse süsteemi. Esmakordselt formuleerisid selle idee 25. mail 1998 Pariisis oma deklaratsioonis Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa haridusministrid. 19. juunil 1999 allkirjastasid 29 Euroopa riiki ühise deklaratsiooni (tuntud kui Bologna protsess), milles sätestati ka Euroopa kõrgkoolide reformimise üldpõhimõtted. Nüüd tekkis mitmel Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolil võimalus ühineda aktiivselt selle protsessiga. Märkimisväärne initsiatiiv koostöövõrgustiku loomiseks tuli Giessen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli (Saksamaa) professorilt Marius Klyttalt. Tema eestvedamisel kirjutati 1997. aastal alla laiahaardeline koostööleping Giessen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli ja Zielona Gòra Tehnikaülikooli vahel üliõpilasvahetuse ning teadustöö arendamise valdkondades. 1998. aastal jõuti esimeste kontaktideni Lvivska Politehnika professori, energeetika instituudi direktori Orest Ozinskiga ja aasta hiljem Tallinna Tehnikaülikooli professori, elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi direktori Juhan Laugisega. Mõlemat õppeasutust hinnati nende profiili arvestades potentsiaalseteks koostööpartneriteks. Veebruaris 2000 kirjutati alla koostöölepingule Giessen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli ja Lvivska Politehnika vahel. Sama aasta märtsis sõlmiti leping Tallinna Tehnikaülikooliga, mille allkirjastas rektor professor Andres

10

ELEKTRIALA 5/2011

Keevallik. Mõlemad ülikoolid liitusid ka koostööstruktuuridega, mis olid oma elujõudu tõestanud Giesseni ja Zielona Gòra vahel. Nii tekkis rahvusvaheline Kesk- ja Ida-Euroopa partnerülikoolidevaheline võrgustik, mis sai nimeks Cooperation of Universities of Central and Eastern Europe (CUCEE). Koostööd CUCEE raames toetavad kõigi partnerülikoolide juhtkonnad ja rahvusvaheliste suhete osakonnad. CUCEE tööd juhib partnerülikoolide koordinaatorite kogu, mis koguneb kaks korda aastas oma korralisele koosolekule. Kevadkoosolekud viiakse läbi Zielona Gòras, sügiskoosolekud Giessenis. Koostöö koordinaatorina Tallinna Tehnikaülikooli poolt tegeles pikka aega elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi kauaaegne direktor professor Juhan Laugis. Projekti on aktiivselt toetanud energeetikateaduskonna dekaan prof Tõnu Lehtla, kes ka ise osales mitmel töökoosolekul Giessenis. Professor Endel Risthein ja vanemteadur Dmitri Vinnikov on aidanud Saksamaale suunatavaid üliõpilasi välja valida ja välisõppeks ette valmistada. Tallinna Tehnikaülikooli rektor prof Peep Sürje külastas 2007. aastal FH Giessen-Friedbergi. Ka TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond on tänuväärselt toetanud nelja kõrgkooli koostööd. 2010. aastal tähistati Giessenis pidulikult CUCEE 10. aastapäeva. Märkimaks prof Juhan Laugise suuri teeneid koostöö korraldamisel autasustati teda CUCEE suure tänukirjaga.

Koostöövaldkonnad ja -eesmärgid CUCEE üheks tähtsamaks koostöötulemuseks on integreeritud välisõppe kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine. Välisõppe programmi eesmärgina on CUCEE alusdokumentides märgitud: „ette valmistada uut tüüpi insenere (euroinsenere), kes tänu nii oma keeleoskusele kui ka eriala ja kultuuri tundmisele eri maades väga hästi toime tuleksid. Sellised, osalt endiste sotsialistlike maade kõrgkoolilõpetajad võivad enda peale võtta sillakujundaja rolli saksa-poola-ukraina-balti koostöös. Arvestades Kesk-Ida-Euroopa väljavaateid Euroopa Liidus, on see väga tähtis aspekt.“


HARIDUS Partnerülikoolis välja valitud üliõpilased siirduvad pärast kuut semestrit välisõppesse Saksamaale Giessenisse. Eelduseks on väga hea õppeedukus ja piisav saksa keele oskus. Tallinna Tehnikaülikoolis valivad välisõppeüliõpilasi elektriajamite ja jõuelektroonika ning masinaehituse instituut. Enne õppetöö algust korraldab saksa pool neljanädalase saksa keele intensiivkursuse. Järgneb kaks semestrit õppetööd varem kodukõrgkooli õpingueriala alusel koostatud õppekava alusel. Eksamihinded arvutatakse ümber kodumaisesse hinneteskaalasse. Praktika läbivad välisüliõpilased suvepuhkuse ajal Saksamaa firmades. Välisõpe lõpeb diplomitööga, mida juhendatakse mõlemalt poolt. Selle programmi järgi õppinud üliõpilased saavad pärast lõpetamist kahe ülikooli lõpudiplomid. Kaksikdiplomeerimine on tõhus tee kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamiseks paljukeelse Euroopa jaoks. Tänaseks on sellise õppeviisi järgi õppinud juba üle 70 üliõpilase Poolast, Eestist ja Ukrainast. Tallinna Tehnikaülikoolist on selle õppeviisi läbinud 12 üliõpilast. Välisõppe toimimiseks kasutatakse mitmesuguseid rahastamisvõimalusi, millest tähtsamad on • Saksamaa avalikud stipendiumid, nt Saksamaa Akadeemiline Vahetusteenistus (Deutsche Akademische Austauschdienst, DAAD), • Saksamaa elektritööstusfirmade (Siemens, Lenze, Rittal jt) stipendiumid, • Euroopa Liidu vahendid (programmid Erasmus, Sokrates). Teiseks oluliseks koostöövaldkonnaks on ühiste teadusprojektide elluviimine elektrotehnika ja informaatika valdkonnas. Uurimuste tulemusena on avaldatud palju teaduslikke publikatsioone (kuni 10 publikatsiooni aastas), sealhulgas artikleid rahvusvaheliste konverentside kogumikes, nt European Conference on Power Electronics and Applications (EPE), Unconventional Electromechanical and Electrical Systems (UEES), IEEE International Symposium on Industrial Electronics (ISIE), Problems of Current Electrotechnics (PCE), Electrical Power Quality and Utilisation (EPQU), Compatibility in Power Electronics (CPE). Elektromagnetilise ühilduvusega seotud teadustööst võtavad osa kõik partnerülikoolid. Selle koostöö raames algatati rahvusvaheliste konverentside korraldamine iga kahe aasta tagant Euroopa eri linnades. Viimane konverents Compatibility in Power Electronics viidi läbi 2011. aasta juunis Tallinnas TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi eestvedamisel. Konverents sai osalejatelt kõrge hinnangu. Tähtsamate ühiste teadusprojektide teemad on olnud: • nüüdisaegsed jõuelektroonikamuundurid ajami- ja energiatehnikas; • mitteelektriliste suuruste arukad andurid; • energiasääst ja elektromagnetilise ühilduvuse aspektid elektriajamites; • vahelduvvooluajamite arukas andurivaba juhtimine; • autonoomsed andur-täitur-süsteemid ja sisseehitatud süsteemid. Lisaks eelpool mainitud valdkondadele kuuluvad koostöö hulka veel:

• vastastikused külaskäigud ja professorite külalisesinemised partnerülikoolides; • assistentide ja doktorantide teaduslik praktika; • Leonhard Euleri stipendiumi määramine diplomandidele ja teaduritele; • välispraktika sooritamine programmi Sokrates raames. Olulise tähtsusega on CUCCE programmi raames ühiste kultuuriürituste korraldamine. Partnerülikoolide tantsuja muusikakollektiivid on osalenud kontsertidel Giessenis, Zielona Góras ja Lvivis. Esimene kontsert Muusika Euroopas toimus 2003. aasta novembris Giessenis, millest võttis osa ka Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus. Järgmine selline ettevõtmine leiab aset Tallinna Tehnikaülikooli 93. aastapäeva pidulikel üritustel 16. ja 17. septembril 2011. Koos TTÜ isetegevuslastega astuvad siis üles Mittelhesseni Tehnikakõrgkooli (endise GiessenFriedbergi Rakenduskõrgkooli uus nimetus) orkester applied sounds, Zielona Góra Ülikooli jazzansambel ja Lvovi rahvusülikooli Lvivska Politehnika rahvatantsuansambel Virnist. See saab olema huvitav kontsertelamus, millele on oodatud kõik huvilised.

Tulevikuvisioon Kindlasti jätkatakse üliõpilaste vahetusprogrammi, sest see on saanud kõrge hinnangu kõigilt osapooltelt. Vaja on tagada ettevõtmiste kindel ja stabiilne finantseerimine. Alati ei piisa Erasmuse ja Sokratese stipendiumiprogrammidest, mis pealegi Ukrainas ei kehti. Kavas on uuendada ja laiendada ühiste teadusprojektide temaatikat, kandes nende tulemusi ette rahvusvahelistel konverentsidel. Muudel aladel plaanitakse: • lülitada koostöösse teisi õppevaldkondi (eriti huvipakkuvad on keskkonnakaitse ja taastuvenergeetika), koolitussuundi ja osalejaid partnerülikoolidest; • tõhustada suhteid üliõpilaste vahel, korraldades erialapraktikaid ja õppereise välismaal; • korraldada enim doktoritööde ühist juhendamist teadustöö raames partnerülikoolides; • suurendada vastastikuste külalisesinemiste arvu; • arendada koostööd kultuuri valdkonnas; • laiendada CUCEE võrgustikku teistele kesk- ja IdaEuroopa ülikoolidele. Siin peetakse silmas eelkõige Vilniuse Tehnikaülikooli.

Kokkuvõtteks Möödunud kümme aastat on näidanud partnerülikoolide pidevat kasvavat huvi rahvusvahelise koostöö vastu. See võimaldab teha edukat koostööd ja tugevdada sidemeid Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vahel. CUCEE-võrk on juba piisavalt tugev ja saavutab oma eesmärgid iseseisvalt, sõltumata globaalse Bologna protsessi ettekirjutustest. On heameel tõdeda, et oma osa sellesse annab ka Tallinna Tehnikülikool. Mitmepoolsed suhted CUCEE partnerülikoolide vahel sunnivad koostööd vaatlema laiemas kontekstis. Siin peetakse silmas Euroopa Liidu võimalikku laienemist ida suunas, kui ühendusse astuksid Ukraina ja Valgevene.

ELEKTRIALA 5/2011

11


16. septembril, tulekul

EESTI SUURIM,

Sügispäev 2011

traditsiooniline SLO elektrimaterjale tutvustav näitus "SLO Sügispäev" Tallinna Lauluväljakul Laululava ruumides. Kallid kliendid, tulge kindlasti kohale ja võtke kolleeg kaasa! Teie

SLO Eesti AS

NB! Kõikidel külalistel palume eelnevalt registreerida aadressil www.slo.ee hiljemalt 13. septembriks. Lisainfot telefonil 6 272 200 ning meie koduleheküljelt.

LED, leed või leet? Viimase kolme-nelja aasta jooksul on valgusdiood-indikaatorlampide ja -valgusfooride kõrval järjest enam hoogu saanud valgusdioodidel põhinevate töövalgustuslampide, valgustite ja valgustuspaigaldiste kasutamine. Põhjus peitub, üldjoontes rääkides, neljas asjaolus: • on tulnud kasutusele töövalgustuseks sobiva spektriga (valged) valgusdioodid, • valgete valgusdioodide valgusviljakus on tõusnud ligikaudu madalrõhu-luminofoorlampide valgusviljakuse tasemeni, kusjuures tõusu piir ei paista veel käes olevat, • on saadaval mitmesuguseid, konstruktsiooni poolest päris vastuvõetavaid valgusdioodlampe ja -valgusteid, • üleminek valgusdioodvalgustusele hakkab mitte küll veel eriti sageli, aga siiski aegamööda minema ka majanduslikult tulusaks. Eesti keeles ei ole sõna valgusdiood kuigi pikk ja selle lühendamist ei paista vajagi olevat, aga näiteks inglased on pidanud terminit light-emitting diode ja sakslased terminit Leuchtdiode ehk lichtemittierende Diode niivõrd kohmakaks, et mõlemad on peaaegu igal pool üle läinud lühendile LED. Tehnikakirjanduse ja tootekataloogide tõlgete kaudu on see lühend tunginud ka teistesse ladina tähestikku kasutavatesse keeltesse. Isegi prantslased, kes muidu väga kiivalt suhtuvad oma keele puhtusesse, kasutavad oma lühendi DEL (diode électroluminescente) asemel enamasti inglise lühendit LED. Eesti keel ei ole erand, nii et meilgi on hakatud rääkima ja kirjutama LEDidest. Võõrlühendid ja eriti nende käänamine ei tee ühelegi keelele kuigi suurt au. Seetõttu otsitakse ja mõnikord leitaksegi

võimalusi omas keeles kuidagi paremini hakkama saada. Üks niisugune võimalus seisneb selles, et lühend muundatakse sõnaks; nii näiteks on lühendist UFO (unidentified flying object) võrsunud selge eesti võõrsõna ufo. Lühendiga LED see võte läbi ei lähe, aga kui asja natuke vabamalt võtta, võiksime hakata ütlema leed. Eesti keeles on d-lõpulisi omasõnu (hüüd, püüd jt), on võõrsõnu (diood, kood, pleed jt) ja on laensõnu (mood, praad jt). Nii et leed, mis õigekeelsussõnaraamatu järgi käänduks nagu toon (omastav leedi), ei ole üldsegi mitte vastuvõtmatu. Peale selle – kõik tegelikult oma jutu sees niimoodi räägivadki. Ühel valgustehnikaseminaril pakkus allakirjutanu mõtlemiseks välja ka sõna leet, mis oma kujult on justkui eestikeelsem kui leed. Siin aga hakkasid häirima kõrvaltähendused, mis võivad tekkida liitsõnade moodustamisel (leetlamp ei ole kuidagi seotud nt leetmulla ega leetseljakuga). Öeldi ka, et Hiiumaal on leet hoopis omadussõna, mis pidavat tähendama kollakashalli värvi (nt leet hobune). Kui mõtted kokku võtta, võiks soovitada lühendi LED asemel, mis meie keelde üldsegi ei sobi, võtta kasutusele sõna leed, mis ei eraldi ega liitsõnades (leedlamp, leedvalgustus jt) mingit võõrastust ei tekita ja loodetavasti ilma vaevata omaks võetakse. Aga kui on vaja selle hea valgusallika füüsikalist põhimõtet selgelt esile tõsta, ütleme endiselt valgusdiood. Endel Risthein Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor


  

   

Š

572'4/#5+0 *WFFKI RCNLWFGNKUCFGIC

Ŗ-¨+-'.'-64+6©©&#.#,##/#56'4#/70+#2•&'875 Ŗ-¨4)'2+0)'.#$14Ō-##$.+4+-'6'165+/+0',#4'/106 2.#56-##$.+6'+/+& 7PŭM8 ¨.+-##$.+6'+/+& 7PŭM8  64#(1&'+51.#65+110+6'+/+& -¯66'-##$.+4+-'6'165+/+0',#4'/106 Ŗ/¨¨6'.#$14Ō'.'-64+/¨¨6/+5'&'-52'46++5+& 6'*0+.+5'-10641..+-144#.&#/+0' 2+0)'670075574756'/¨¨6/+0',# -114/756'#0#.¯¯5 Ŗ/##511,75-¯6'¨*--¯6''.'-64+.+0'2¨4#0&#-¯6' Ŗ'.'-64+6''0+0&75,#'.'-64+2#+)#.&+56' -•+&7-144#.&75#8#4++6©©& Ŗ¨*7.++0+&6•0#8#8#.)75675¨7'#.#8#.)75675 Ŗ-#'8'6©©&,#64#55+&''*+675 2#'27748'16''075'& /7.6+.+(6-106'+0'4+6'4'06 -#'8'/#5+0#6'.#'07675 .7/'-14+56756''075 Ŗ2+00#5'.•$+5747/+56©©& 6''/#062774+/+0' Ŗ67.'6¨-'56756©©&¯.&'*+675

5KUGGNGMVTKVÑÑF -ÐTIGRKPIGNCDQTLCM¼KV 8¼NKUVTCUUKFLCCNCLCCOCF 6GJPKMCTGPVLCNWOGMQTKUVWU 'JKVWUVÑÑFLCUQQLWURWODCF #XCTKKVÑÑF '5GTXKEG#5 5CNXGC 6GNHCMU GOCKNKPHQ"GUGTXKEGGG YYYGUGTXKEGGG


ENERGEETIKA

Eesti energiamajandus tuulte pöörises

Anto Raukas akadeemik Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige Eelmises Elektrialas nr 4 ilmus Madis Mahlapuu sisukas artikkel “Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013”, milles autor on aga mööda läinud meie elektriturgu ohustavatest karidest, täpsemalt teadmatusest tulenevast huupi otsustamisest riiklikul tasandil. Hästi funktsioneeriv energiamajandus on iga riigi eduka toimimise eeldus ja pikaajaline kindlustunne energiaga varustatuse osas on meie majanduse põhialus. Pikaajalise kindlustunde loovad olemasolev taristu ja riigi ennustatav käitumine muutuvates oludes. Eesti jaoks on järgnev aastakümme oluline seetõttu, et olemasolev elektroenergeetika taristu tuleb valdavas osas asendada ning valdkonna investeeringute üle otsustamise muudab keeruliseks globaalsete energiaturgude kasvav volatiilsus ja prognoosimatus.

Meie energeetilise julgeoleku peaks tagama pidevalt uuendatavad riiklikud arengukavad ning nende kohene täitmine. Energiahindade kasvav volatiilsus koos teravnevate globaalprobleemidega, eelkõige regionaalsete relvakonfliktide ja rahvastiku kasvuga, muudab energiamajanduse kavandamise võrreldes varasemaga keerulisemaks ja samas olulisemaks. Seetõttu on ülimalt oluline, et mistahes otsuste langetamisel lähtutaks kõigi energiaturu osapoolte (tarbijad, tootjad, regulaatorid) ootustest ning otsuste tegemisse kaasataks võimalikult lai ekspertteadmine.

Peep Siitam Tallinna Tehnikaülikooli doktorant tega riikide vastuseisu tõttu pole lähiajal põhjust oodata üleilmse vastava kokkuleppe saavutamist. Kuna kasvuhoonegaaside hind ning sellest sõltuv kütuste hind maailmaturul moodustab olulise osa elektrijaamade muutuvkuludest, siis on investeeringute tegemine energiamuundamisseadmete rajamisse sellises ebamäärasuses ainult turutingimustel praktiliselt võimatu. Samas on riikliku energiajulgeoleku tagamine järjest suurema tähtsusega. Energiajulgeoleku tagamine on ilmselt ka ainus õigustus hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministri eestvedamisel tehtud uue põlevkivikatla ehitamisotsuse langetamisele, sest OÜ Energiasalv poolt koostatud uuringu „Eesti elektrisüsteemi areng 2023“ * tulemused näitasid, et põlevkivielektri puhul on tegu ühiskonnale rahaliselt kõige koormavama energiamuundamise viisiga.

Väärastunud investeerimisturg Elektroenergeetikas eksisteerivad erinevalt tavapärasest majandussektorist paralleelselt kaks turgu: kauplemisturg ja investeerimisturg. Tavapärases majandussektoris ilma riikliku regulatsioonita toimivatel turgudel annab turg investeerimiseks piisava signaali, Energiasalv

Kulu ühiskonnale, alternatiivide võrdlus Tuul ja balanseeritud tuul on odavaim viis toota elektrit ühiskonnale Ühiskonna kulude võrdlus tehnoloogiate vahel: kulude nüüdisväärtus/ toodetud MWh

Mis muudab otsustamise keeruliseks? Kõigepealt umbmäärasus kasvuhoonegaaside kauplemise osas. Hiljuti teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et aastal 2010 tõusis süsinikdioksiidi heitkogus maailmas 1,6 Gt võrra ja saavutas rekordtaseme 30,6 Gt, mis seab küsitavaks IEA poolt aastaks 2020 seatud piirnormi 32 Gt ja Euroopa Liidu poolt seatud veelgi ambitsioonikamad kavad. Peamiselt arenevate majandus*OÜ Energiasalv uuring on kättesaadav veebilehelt http://energiasalv.ee>Hüdroakumulatsioonijaam> Uuringud>Eesti elektrisüsteemi areng 2023

14

ELEKTRIALA 5/2011

*kaasa arvatud sotsiaalmajanduslikud mõjud

Joonis 1. Ühiskonna poolt lisaks turuhinnale makstavate kulude nüüdisväärtus EUR/MWh


ENERGEETIKA kuna turuhinnas sisalduvad kõik toodete-teenuste tootmiseks vajalikud kulud ja maksud. Elektroenergeetikas kauplemisturg investeerimiseks aga piisavalt tulu ei anna, kuna elektriturul kauplemine toimub peamiselt muundamiseks tehtavate muutuvkulude baasil, investeeringukulud turuhinda ei mahu. Sellel on ajalooliselt piirkonniti erinevad põhjused, üldiseks põhjuseks on varem tehtud investeerimiskulude osaline või täielik kinnimaksmine maksumaksjate poolt. Ka uute põlevkivikatelde ehitamise toetamise näol on tegu investeerimiskulu kinnimaksmisega maksumaksja poolt. Seetõttu polegi elektrijaamade ehitamine sõltumata muundamisviisist vaid turutingimustel võimalik.

Energiamajanduse komplekssus Energeetika on keerukas ning paljutahuline teadus- ja tehnikaharu, mis algab teadmise Joonis 2. Tootmisvõimsuste nappus Baltikumis. hankimisest primaarenergiaallikate ja nende ka- Allikas: Energiasalv sutusvõimaluste kohta, hõlmab teadmise energia muundamise ja ülekande tehniliste, keskkonna- ja Balti piirkonna olemasolevad ja kõik planeeritavad sotsiaal-majanduslike aspektide osas ning lõpeb tarbimi- välisühendused tagavad küll kauplemisturu, kuid arvestasega ning tarbimise ees tasumisega. Tegu on interdistsip- des, et Soome on praegu ja teadaolevas tulevikus elektrilinaarse valdkonnaga, mis Eesti valitsuskorralduse puhul energiat importiv riik, pole põhjust eeldada, et ühendused hõlmab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, tagavad automaatselt Eesti ja laiemalt Balti piirkonna põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, piisava varustatuse energiaga. Välisühenduste konteksharidus- ja teadusministeeriumi ning rahandusminis- tis tuleb arvestada veel vähemalt kahte aspekti. Esiteks, teeriumi vastutusvaldkondi. Seega pole energeetikat kui nii Estlink-1 kui Estlink-2 tasuvusarvestustes eeldati, et majandusvaldkonda võimalik edukalt kujundada vaid mõlemad ühendused varustavad Soomet elektrienergiaga ühe ministeeriumi poolt, toimiva koostöö korraldamine ehk jätkub senine Eesti elektrieksport Soome. Arvestades on vajalik paljude ministeeriumide vahel. Sellise koos- Eesti tootmisvõimsuste väljakukkumist lähiaastatel, pole töövormi puudumine on artikli autorite arvates peamine nende eelduste täitmine võimalik. Teiseks, Estlink-1 ja takistus pikaajalise kõigi osapooli arvestava energiama- Estlink-2 ärimudelid näevad ette, et need ühendused on janduse plaani väljatöötamisel ja rakendamisel. Koostöö- turu kasutuses ehk ainult nende ühenduste kaudu ja nenküsimus puudutab ka riigi kodanikkonda, Eesti õhuke- de mahus saab toimuda energiakaubandus Põhjamaadeseks kujundatud riigiaparaadi kontekstis ei ole mõistlik ga. Juhul, kui Eestis pole piisavalt tootmisvõimsusi ning kavandada energeetika kui interdistsiplinaarse valdkonna välisühendused peavad ühtlasi tagama ka reguleerenergia kompetentsi koondamist vaid riigiaparaadi osavõtul. olemasolu Eestis, võetakse vastav osa kaablimahust kauplejate käest ära. Sellise käitumise mõju elektrihinMillised probleemid on vaja lahendada? nale vajab eraldi analüüsi. Kuivõrd Soome elektriturg on Lihtsustatult võib Eesti elektroenergeetikaga seonduvad elektrit importiv, tuleb vaadelda, kust on võimalik elektrit probleemid jagada kaheks: energia kätteaadavus ja hind. importida. Üks võimalusi on seda teha Venemaalt, kelleElektrienergia on vajalik igal ajahetkel, väikseimadki ga Baltimaid seob tugev võrguühendus. Siin tuleb arveselektrikatkestused ja kasutuspiirangud seavad meie iga- tada aga Venemaa enda kasvava energiavajadusega ning päevaharjumused löögi alla ning tekitavad pahameelt. tootmisvõimsuste väljakukkumisega Loode-Venemaa Meie senine väga hea elektrienergiaga varustatus põhineb piirkonnas, samuti sellega, et Venemaal elektritootmiseks olemasolevatel tootmisvõimsustel, mis aga lähiaastatel tehtavad investeeringud ja kulud ei ole turumajanduslikud vajavad väljavahetamist. Joonisel 2 on vasakpoolsel ning on seega selgelt poliitiliselt motiveeritud. Seetõttu pildil esitatud elektrienergia tootmise ja tarbimise vahe- on lühiajaliselt elektriimport Venemaalt küll võimalik, kord viimastel aastatel. Sellest selgub, et pärast Ignalina kuid poliitiline sõltuvus ja manipuleerimise võimalused tuumajaama sulgemist 2010. aastal on Balti riigid toot- peavad olema välistatud. Sellest tulenevalt pole tõenäomisdefitsiidis ning investeerimisturu moonutatuse tõttu liselt alternatiivi senisele konsensuslikule poliitilisele ei saa eeldada olukorra muutust lähiaastatel. Joonise 2 seisukohale tagada siseriiklike elektritootmisvõimsuste parempoolsel pildil on kujutatud Eesti tipukoormuse ja pikaajaline olemasolu vähemalt kohaliku tipuenergia saadaolevate tootmisvõimsuste prognoos. Sellelt selgub, tarbimise mahus. See ülesanne on aga praeguse Eesti et isegi kõige optimistlikemate investeerimisprognooside energeetika juhtimise juures raskesti täidetav. Järgmises kohaselt jääb Eesti energiasüsteem aastaks 2023 sügavas- ajakirja numbris vaatleme elektri hinda ja energeetika se tootmisdefitsiiti. parema suunamise võimalusi.

ELEKTRIALA 5/2011

15


HARIDUS

Tarbijad maailma tehnilist palet muutmas Oma järjekordse, 38. konverentsi pidas Rahvusvaheline Tehnikaajaloo Komitee (ICOHTEC) 2.–7. augustil Glasgow Ülikoolis Šotimaal. Poolteistsada osalejat esindas 19 riiki üle maailma, kaugemad tulijad olid Brasiiliast, Jaapanist ja Mehhikost. Suurearvuliste delegatsioonidega olid kohal ameeriklased, britid ja sakslased. Töö käis pingsalt, kokku peeti 11 sessiooni, kus igaühes tegutses kuni viis töörühma. Viie päevaga kuulati ära ja arutati läbi 119 ettekannet, puhuti paisus mõttevahetus päris häälekaks. Glasgow on Šotimaa tööstuslik süda. Esimesed tinakaevandused rajati siin juba 13. sajandil, mõned aastasajad hiljem päästsid siinsed tekstiilimanufaktuurid valla tööstusrevolutsiooni ning algas linnastumine, 1851 alustas Bathgate’is tööd esimene õlivabrik. Tegemist on meile tähtsa sündmusega. Eesti õlitööstus ehitati üles šotlaste kogemustele tuginedes. Vabadussõja lahingud polnud veel raugeda jõudnud, kui noored hakkajad keemikud Jaan Kopvillem ja Paul Kogerman juba tõttasid Šotimaale uudistama, kuidas sealsest kiltkivist õli aetakse. 1888 kuninganna Victoria poolt avatud Glasgow linnavalitsuse hoone oli esimene täielikult elektrifitseeritud ehitis kogu riigis. Glasgow Ülikooli asutas 1451 piiskop Turnbull. Kool on läbi aegade edukalt õpetanud ja edendanud loodusteadusi ja tehnikat. Siinsete seinte vahel lõi James Watt oma kuulsa, kogu maailma uuele arenguteele suunanud aurumasina. Siin pidas matemaatikaprofessori ametit termodünaamika isa William Thomson (lord Kelvin), siin toimetas oma piksevardaga ameeriklane Benjamin Franklin. Ülikool on olnud koduks vabaturumajanduse väsimatule eestkõnelejale Adam Smithile. ICOHTECi seekordse kokkusaamise juhtmõte “Tarbija valik ja tehnoloogia” jättis esinejatele vabad käed teema valikul. Küsimustering, mis ühes või teises töörühmas arutlusele tuli, sai seetõttu kaunis kirju: tarbija juhitud innovatsioon, selle edukus või äpardumine, turg ja tarbimiskultuur, tarbimise surve keskkonnale, inseneriteaduste areng. Konverents algas professor Hans-Joachim Brauni (Helmuth-Schmidti Ülikool, Saksamaa) ettekandega inimese loovusest tehnika ja kunstide näitel. Suurt tähelepanu osutati konverentsil tehnikaharidusele. Siinsetest probleemidest oli juttu kümmekonnal istungil ja kuulajaid kogunes alati rohkesti. Oleme harjunud mõttemalliga, et tehnilise edukuse aluseks on põhjalik tehniline haridus. Kuid emeriitprofessor Colin Hempstead (UK) juhtis tähelepanu mõtlemapanevale ajaloolisele paradoksile – ehkki brittide panus maailma industrialiseerimisse on üldtuntud, jääb mõistetamatuks, kuidas nõnda läks, õigemini – seda poleks tohtinud juhtuda. Hea haridusega siin igatahes pistmist pole, insenerikoole Inglismaal ja Walesis neil aegadel veel ei tegutsenud ning Cambridge ja Oxford tehnikatarkusi ei jaganud. Inseneriõpinguteks tuli minna kas Šotimaale või Mandri-Euroopasse. Inglismaal ja Wales’is jõuti tehnikakolledžite rajamiseni alles 19. sajandil. Põhiline

16

ELEKTRIALA 5/2011

töö inglaste tehnikaharidussüsteemi kaasajastamisel tehti alles ajavahemikus 1920–1975, mil ridamisi muudeti kolledžeid ülikoolideks ja avati mitu uut ülikooli. Paljus näitasid nõrgad kohad insenerihariduses kätte kaks maailmasõda. Praegu pakuvad täppis- ja tehnikateaduslikke kursusi Suurbritannias mitukümmend kõrgkooli. Mark Clark (Oregoni Tehnikainstituut, USA) vaagis külma sõja mõju insenertehnilisele haridusele Ameerika Ühendriikides. Tavaliselt kirjeldatakse sõjajärgset ajajärku sealses insenerihariduses matemaatika ja loodusteaduste võidukäiguna praktiliste oskuste vastu. Uurimistööks mõeldud dollaritulv ülikoolidesse soodustas üliõpilaste kaldumist pigem teadlasteele kui tegelikuks inseneriks. Seesugune narratiiv vaatab aga mööda Ameerika paremates ülikoolides aset leidnud muutustest, mille tulemusena inseneriõppekavades nihutati esikohale praktilisi teadmisi ja oskusi andvad töösuunad, ja seda mitte valitsuse teadusstrateegiast, vaid äri vajadustest lähtudes. Esiotsa kestsid kursused kaks aastat, nüüd tuleb bakalaureusekraadi saamiseks inseneritehnikas neli aastat täie pingega tööd rabada. Kursuste kondikava ülesehitamisel on silmas peetud tööstusinseneride kogemusi, täppisteadustes väga sügavuti ei minda, see-eest tuleb sooritada hulk laboritöid ja kursuseprojekte. Wolfhard Weber Bochumi Ülikoolist käsitles tehnikahariduse ja tehnikauuringute tähtsuse muutumist Saksamaal aastatel 1850–2005. Et meie esimese põlvkonna elektriinsenerid olid enamasti õppinud sealsetes tehnikakoolides, pakkus professor Weberi analüüs nende ridade autorile mõistagi suurt huvi. Nii Saksamaal kui ka Eestis oli hallidest aegadest peale tehniliste teadmiste ja oskuste arendamine ning ühelt põlvkonnalt teisele edasiandmine olnud tsunftide õlul. Olukord hakkas muutuma 18. sajandil, mil veel feodaalolude rüpes asuti ülikoolides jagama õpetust ka tehnoloogias, kaasa arvatud teemadel vabrikute ja kaevanduste asutamine ning eluks tarvilike ainete ja materjalide tootmine. Prantsuse revolutsioon ja brittide edusammud veonduses, tekstiilitööstuses ja söekaevandamisel sundisid sakslasi oma tehnikaharidust ajakohastama. Uuenduste eesotsas seisis kaubandusministeerium. Ühiskond seisis tehnikahariduse võrdsustamisele klassikalise humanitaarharidusega tugevalt vastu. Liberaalsem suhtumine pääses maksvusele siis, kui keemia ja elektrotehnika hakkasid tööstuses oma jõudu näitama. Muutused mõttelaadis tipnesid teadusühingu Kaiser-Wilhelm-Gesellchaft asutamisega läinud sajandi alguskümnendil, avades ühtlasi gümnaasiumi loodusteadustele, mis omakorda kasvatas järsult tungi ülikoolidesse ja tehnilistesse kõrgkoolidesse. Pärastsõjaaegsed püüded kohandada inseneriharidust moodsa tehnoloogiaga algasid 1955–1957. Tulipunktis troonisid nüüd tuumatehnoloogia, elektroonika ja masinaehitus. 1970ndatel jõuti olukorrani, kus riiklikud uurimistoetused esmakordselt ületasid erafondide omi. Ülikoolide juures tegutsevad akadeemilised teadurid võisid sellest


UUDISED peale võrdväärsetena rinda pista erakorporatsioonide uurijatega, keda rõhus äratundmine, et nende pingutused kuluvad kasumijahile, mitte teaduse teenimisele. 2005 loobus Saksamaa traditsioonilisest diplomisüsteemist, võttes omaks anglo-ameerika bakalaureuse/magistri-süsteemi, peamiseks argumendiks haarata ülikoolide õppejõud tõsisemalt tehnika arendamisse. Ka loodetakse eraraha tõhusamat panustamist uurimistöösse. Eesti talumees on tihtipeale võtnud eeskuju taanlastelt. Ses mõttes oli huvitav jälgida nende põllumajanduse elektrifitseerimise lugu. Esimene taludele elektrit tootev tuuleveski lasti seal käiku 1891. aastal. Peagi avati Askovi keskkooli juures “külaelektrikute” klass, mis Taani Energiamuuseumi teaduri Jytte Thorndahli sõnul tähendas Taani küla kiire kaasajastumise algust. Askovi füüsikaõpetaja Poul la Couri algatus sai tuntuks terves Euroopas. Tema õpilane Johannes Juul pani 1950. aastatel aluse Taa”

ni moodsale tuuleturbiinitööstusele. Teine ettekanne, mis meid lähemalt puudutas, oli Helsingi Aalto Ülikooli professorilt Markku Norvasuolt soomlaste omaaegse elektervalgustusühingu Sähkölaitosyhtistyksen Valotaloustoimisto tegevusest ja harivast osast ühiskonnas. Soomlaste eeskujul hakati meilgi kolmekümnendatel korraldama elektrinäitusi, äratamaks huvi elektri laialdasema kasutamise vastu, eeskätt kodumajapidamises. Võõrustajad olid konverentsi külalistele koostanud ulatusliku ekskursioonide kava. Oli võimalik käia kaevandustes, mitmes tehnika- ja tööstusmuuseumis, viskivabrikus, imetleda kunagi kogu tehnikamaailmale kõneainet pakkunud Forthi raudteesilla kandekonstruktsioone ja Clydebanki hiigelkraanat. Järgmiseks ICOHTECi kohtumispaigaks lepiti kokku Barcelona. Vahur Mägi ”

E-Service jalajälg Brasiilias 21. juunist kuni 06. juulini 2011 toimusid Brasiilias FIMBA MAXIBASKETI korraldatud 10. maailmameistrivõistlused korvpallis veteranide vanusegruppidele. Veterankorvpallurid on jagatud gruppidesse viieaastaste vahedega alates 30+ kuni 70+ aastateni. Osavõtvaid maid oli 29, kokku ca 3600 osavõtjaga. Võistlused toimusid 800000 elanikuga Atlandi ookeani rannikulinnas Natalis, üle ekvaatori 1200 km lõuna poole, Rio de Janeirost 4,5 lennutunni kaugusel põhjas. Piirkonna suurim linn võib uhkeldada 800 km pikkuse liivarannaga. Kuigi Brasiilias valitseb sel ajal talv, siis me pääsesime +30 kuni +35-kraadiste rannapäevadega, ilmad enamasti pilvevines ja värskendavate vihmasagaratega. Niiskes kliimas on kuivad riided vaid seljas! Eesti oli esindatud 8 võistkonnaga, neist 3 naiskonda. Meeste 65+ meeskonnas osales ka allakirjutanu. Eestit esindavatest sportlastest oli tuntuim kahekordne maailma meister Priit Tomson. Peab märkima, et Eestil läks hästi – kaheksast võistkonnast neli said medali, kusjuures ka kõige hinnatumas grupis, meeste 35+. Eesti sai võiduga Argentiina üle (suuresti tänu Liivaku imelisele esitusele) pronksmedali. Meeste 65+ alagrupis, kus oli ka Eesti, said kõik (Brasiilia, Läti, Uruguai) peale Eesti medali. Meie päralt jäi 7. koht, sest esimeses alagruppidele ristmängus oli

vastane hilisem kuldmedalivõistkond, Leedut esindav Kaunase Zalgiris. Ka 5.–7. koha mängudes jäime alla Brasiiliale ja Argentiinale. Võistlused toimusid suurte vahemaadega taga paiknevates saalides, mis kujutasid kõik endast kas võrkseinte või kärgkeraamiliste seintega katusealuseid ja olid meie mõistes ülielementaarsete riietusruumidega. Suurejooneline avamispidu toimus 10 000 pealtvaatajat mahutavas sisehallis, tulevase jalgpalli MMi alagruppide mängukohas. Lõpetuseks toimus lõbus sambapidu hästi turvatud konverentsikeskuses ookeaniäärsel mäel. Turvatundega oli üldse räbalasti, igasuguseid “nuga argumendina” intsidente oli mitmeid ja õhtul rannarestoranides jalutamiseks pidi meeskond kokku hoidma. Elektrimehena huvitusin muidugi kohalikest, eriti keskpingeelektripaigaldistest. Imestamisväärset oli selles Lõuna-Ameerika juhtivas riigis Eesti elektrispetsialistile palju. Esimene üllatus tabas hotelli duširuumis – otse dušisegisti all oli otsevooluvee soojendi pistikupesa ja tavaline lüliti. Ja niimoodi kõigis hotellitubades, kus õnnestus uudistada. Suurim üllatus oli aga see, et isegi linnasüdames, paiknesid keskpingetrafod akendelt ja rõdudelt vahetus puuteulatuses. Nendele niinimetatud mastalajaamadele on rajatud kogu linna elektrivarustus, kusjuures trafode madalpingepoolel puudub reeglina lülitus- ja kaitseaparatuur. Mitme tarbija kaablid on lihtsalt madalpinge poolel kokku ühendatud ja kõik justkui toimib! Hoonete sees on siiski olemas automaatlülititega varustatud plastist jaotuskeskused. Veel saime uudistada kirkataolise esemega haljasalal elektrikaablit paigaldavat elektrimeest (kaabel jäi ca 10 cm sügavusele). Igapäevase töö juurde naastes on aga tunne, et uhke ja hea on elada Eestis. Mõnikord peab selle äratundmiseks ära käima kaugemal kui Nuustakul. Kaupo Peetmaa E-Service AS juhatuse liige

ELEKTRIALA 5/2011

17


STANDARDID

Rait Kuhlberg Schneider Electric Eesti AS

Standardiseeria IEC 61439 kehtestamise põhieesmärgid

“Uus” standardiseeria asendab üle kolmekümne viie aasta kasutusel olnud IEC 60439 standardi, mis määratles madalpingesüsteemide spetsifitseerimise ja testimise alused. Sarnaselt paljudele teistele selle aja standarditele oli ka see materjal mõjutatud erinevatest rahvuslikest standarditest ja sisaldas palju kompromisse. Standardis puudus ka üheselt mõistetav määratlus tüüptestitud ja osaliselt tüüptestitud lahenduste osas. Selguse puudumine tingis olukorra, kus standardi tõlgendamisel oli erinevaid arusaamu, kasutati lisaklausleid ja kõik see võimaldas standardeid tõlgendada lugeja suva kohaselt. Struktuurilt sarnaneb IEC 61439 eelkäijale, kuid sisu osas on toimunud mitmed muudatused. Uue ja vana standardi erinevate osade vastavus on ära toodud alljärgnevas tabelis. Uus standard Pealkiri

Eelmine standard

IEC 61439-1

General rules

IEC 60439-1

IEC 61439-2

Power switchgear and controlgear assemblies

IEC 60439-1

IEC 61439-3*

Distribution boards

IEC 60439-3

IEC 61439-4* IEC 61439-5* IEC 61439-6*

Assemblies in construction sites Assemblies for power distribution in public networks Busbar trunking systems

IEC 60439-4 IEC 60439-5 IEC 60439-2

* pealkiri võib avaldamisel muutuda IEC 61439 standardi eesmärk on määratleda nõuded ohutuse, töö- ja tarnekindluse ning lõpptarbijaga seotud valdkondades, et tagada erinevate süsteemide vastavus regulatsioonile. Ohutusega seotud nõuete puhul on oluline järgmine. 1. Pikaajaline pingele vastupidavus • Isolatsiooni vastupidavus pikaajaliselt nimipingele, ajutistele ülepingetele. 2. Voolutaluvusvõime • Kaitse põletuste vastu kui üks või mitu ahelat on koormatud nimivooluga. • Lühise taluvusvõime. 3. Kaitse elektrilöögi eest.

18

ELEKTRIALA 5/2011

4. Kaitse tule- ja plahvatusohu eest. Töö- ja tarnekindlusega seotud nõuded hõlmavad järgmist. 1. Hooldus- ja laiendusvõimalusi. 2. Elektromagnetilist nõuetelevastavust. Lõppkasutajaga seotud nõuded. 3. Võimalus opereerida ja kasutada õigesti valitud lahenduste ja seadmetega elektriinstallatsiooni. 4. Kohapeal valmislahenduse paigalduse võimalus. • Transpordi ja vaheladustamise talumine, tõstekõrvade, ühendusterminalide jms olemasolu suuremate sõlmede paigaldamiseks, dokumentatsiooni olemasolu objektil eksimusteta koostamiseks. 5. Paigaldise kaitstus keskkonnatingimuste eest. IEC 61439 standard on väga mahukas, kuid siinkohal on huvilistel võimalik tutvuda Schneider Electricu Suurbritannia esinduse spetsialistide poolt koostatud ülevaatliku kokkuvõttega, mis selgitab uues standardis sisalduvaid nõudmisi, juhiseid ja soovitusi. Materjali leiab Schneider Electric Eesti koduleheküljelt: www.schneider-electric.com/ee uudiste alalõigus. Schneider Electricu tootevalikust illustreerib kõige paremini vastavust uuele standardile Prisma Plus sarja madalpinge kilbisüsteem. Antud lahendus vastab 100 % IEC 61439 1&2 standardites kehtestatud nõuetele. Pakkudes sealjuures lõpptarbijale ohutu, efektiivse ja professionaalse lahenduse. Kilbid vastavad inimesi ja seadmeid puudutavatele ohutusnõuetele, tagatud on töökindlus ning seadmed on vastupidavad. Prisma kilpide koostamisel pole ette nähtud kohapeal isetehtud komponentide kasutamine, mistõttu tagatakse hõlpsasti vastavus standardile ning ohutusnõuete täitmine. Kõik komponendid on tehases testitud vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on täielikus vastavuses eelmainitud IEC standarditega.

Detailsema info Prisma lahenduste kohta leiate meie koduleheküljelt; otseviide on lisatud eelpool mainitud standardeid puudutava uudise lõppu.


Tooteinfo

08/2011

Al/Cu üleminekuklemmidega harukarbid 

 

SLO Eesti AS Kesk-Sõjamäe 3A 11415 Tallinn Tel: +372 627 2200 Faks: +372 627 2277 E-mail: info@slo.ee www.slo.ee

Riviklemmid sobivad Cu/Al juhmetele Juhtmeristlõigetele 1,5-240 mm² Kaitseaste IP65, membraan läbiviikudega IP54


Al/Cu üleminekuklemmidega harukarbid



UUS

1,5-50 mm², Cu/Alu, 3~

5- klemmi Ühe klemmi kohta 2 x 1 x 1,5-50 mm² Kruviklemmid Nimivool 150A Komplektis membraanläbiviigud 2 tk EDK 40 (läbiviiguavad Ø 11-30mm)

5

3

Läbiviiguavad meeterkeermega

Sein 3

2 x M 20 10 x M 25 1 x M 32/40

4 x M 25 1 x M 20 3 x M 40/50 4 x M 25 1 x M 32/40 3 x M 40/50

Sein 4

Sein 5 8 x M 32 4 x M 40/50

www.slo.ee

411

281

411

281

5 3

10-95 mm², Cu/Alu, 3~

Sein 2

271

3

Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 4 x 2,5-50 mm² Kruviklemmid Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

228

321 N36043 N36043 N51061 N36043 N36043

N36043 N36043 N51061 N36043 N36043

2,5-50 mm², Cu/Alu, 3~ Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 4 x 2,5-50 mm² Kruviklemmid Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

K 7052

N!43051 N!43051

:9

561

K 7051

N!43051 N!43051

5

5 3 561

KF 9501

311

N!31036 N!43051 N!31036

5- klemmi Klemmi kohta 2 x 1 x 1,5-50 mm² Kruviklemmid Nimmivool 150A Komplektis membraanläbiviigud 2tk EDK 40 (läbiviiguavad Ø 11-30mm)

N!43051 N!43051 N!43051

UUS

1,5-25 mm², Cu/Alu, 3~

N36031 N51061 N36043

KF 9251

Nimipinge: AC/DC 690 V Kaitseaste IP 65  Materjal: Termoplast  Värv: hall, RAL 7032 

421

Enne ühendamist valmistada alumiiniumjuhtmed ette vastavalt tootja juhistele.

N36031 N51061 N36043




Al/Cu üleminekuklemmidega harukarbid



UUS

6-95 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 4 x 2,5-50 mm² Kruviklemmid Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

K 2405

3

K 2401

5

35-240 mm², Cu/Alu, 3~

3

UUS

Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 4 x 35-240 mm² Kruviklemmid Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

Läbiviiguavad meeterkeermega

Sein 2

Sein 3

2 x M 20 10 x M 25 1 x M 32/40

4 x M 25 1 x M 20 3 x M 40/50 4 x M 25 1 x M 32/40 3 x M 40/50

Sein 4

Sein 5 8 x M 32 4 x M 40/50

www.slo.ee

411

281

411

281

411

281

5 3

25-240 mm², Cu/Alu, 3~ Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 2 x 25-185/240 mm² Juhtmed võib klemmidele pealt paigaldada Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

281

3

16-150 mm², Cu/Alu, 3~ Plommitav 5- klemmi Klemmi kohta 2 x 16-50 mm² Juhtmed võib klemmidele pealt paigaldada Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

411 5

561

K 1205

3 5

6

6 4 711

K 9951

Nimipinge: AC/DC 690 V Kaitseaste IP 65  Materjal: Polükarbonaat  Värv: hall, RAL 7032 

561

Enne ühendamist alumiiniumjuhtmed valmistada ette vastavalt tootja juhendile.

3 6

6 4 711




Al/Cu üleminekuklemmidega harukarbid

Henseli harukarbid alumiinium juhtmete ühendamiseks Kahe alumiinium juhtme ühendamiseks

Alumiinium ja vasjuhtme ühendamiseks

Vali sobiv karp suurima ristlõikega juhtme järgi. Sama nimivoolu juures on alumiiniumjuhtme ristlõige suurem kui vaskjuhtmel.

Al Al

Cu

Al

Alumiiniumjuhtmete eriomadused Alumiiniumkaabli eriomaduseks on see, et alumiinium kokkupuutel hapetega koheselt oksüdeerub. Oksüdeeruv kiht on mittejuhtiv ja suuendab juhtme takistust. See võib viia juhtme ülekuumenemiseni ja halvemal juhul isegi süttimiseni. Eriomadustest olenemata sobivad alumiiniumjuhtmed hästi elektrijuhtmeteks. Juhtmete ühendamisel tuleb jälgida kaablitootja juhiseid ja ühendused tuleb üle pingutada 200 tunni järel.

Klemmid: Valmis karbid

K 7052

Suurim juhtme ristlõige

2

95 mm

150 mm

Nimivool

160 A

250 A

400 A

Väändemoment

20 Nm

20 Nm

40 Nm

K 1205

Juhtmeid klemmi kohta

K 2405 2

240 mm2

2

4

2

4

10-50

16-50

16-50

25-50

25-50

16-95

16-150

16-70

25-240

25-120

50-95

50-150

50-70

50-185

50-120

35-95

35-150

35-70

35-240

35-120

35-70

50-120

35-50

95-185

50-95

Juhtme tüüp Juhtme ristlõige Cu/Al (ML) Juhtme ristlõige Cu/Al (MK ja MKEM) Juhtme ristlõige Cu/Al (ML, sektor) Juhtme ristlõige Cu/Al (MK, sektor) Juhtme ristlõige Cu/Al (MK ja MKEM, sektor)

www.slo.ee

05.11


ETTEVÕTTED

OBO Bettermann–100. aasta sünnipäevapidu Sausti mõisas 2. juuni pärastlõunal toimus Tallinna lähedal Sausti mõisas OBO Bettermanni 100. aasta sünnipäevapidu. Kuna OBO Bettermann Eesti tütarettevõte on asutatud Eestis juba üle kümne aasta tagasi ning OBO Bettermanni Saksa kvaliteettooteid on Eestis kasutatud juba ligi kakskümmend aastat, oli õnnitlejate hulgas väga palju elektrialaga seotud külalisi ja OBO ärisõpru. Ilmataat oli OBO-üritusele kingiks saatnud särava suveilma. Mõisa vanaaegse arhitektuuri, kauni hoolitsetud roheluse ning romantilise, saksapärase alltooniga suvemuusika taustal kujunes üritus meeleolukaks. Mõisa territooriumile sisenevad külalised võisid esmalt tutvuda jalgtee äärde paigaldatud. “OBO ajateljega“, kus piltidel oli tutvustatud OBO ajalugu alates 1911. aastast kuni tänapäevani. Mõisa sissepääsu lähedal tervitasid külalisi ja võtsid vastu õnnitlusi OBO Bettermann Balti ettevõtete juhataja Tarmo Riit ning Eesti müügipiirkonna juht Ardo Heinaru. Varsti pärast tervitusklaaside tõstmist algas ürituse pidulikum osa. Ürituse avas lühikese sõnavõtuga õhtujuht Veikko Täär, kes tutvustas ka pisut OBO Bettermann ettevõtet. Järgmine sõnavõtja oli Tarmo Riit. Ta keskendus oma sõnavõtus 1911. aastal Saksamaal Mendenis asutatud ettevõtte ajaloole ning ettevõtte 100-aastase arengu tähtsamatele verstapostidele. Tarmo Riit tõi välja mitmeid pereettevõtte eeliseid, mis on lubanud OBO Bettermanni kasvada väikesest töötoast maailmaulatuses tegutsevaks globaalseks suurettevõtteks. Ta märkis ka, et OBO Bettermann on saavutanud elektrimaterjalide tootmises ja müügis nii Saksa emamaal kui ka paljudel eksporditurgudel, sealhulgas Eestis, hea maine ning kuulumise turuliidrite hulka. Tarmo Riit tänas kõiki külalisi ja kolleege eduka koostöö eest. Järgnevalt sai sõna Ardo Heinaru. Ta tänas esmalt kõiki külalisi juba üle kümne aasta Eestis kestnud tõhusa koostöö eest. Ardo Heinaru peatus lähemalt ka OBO Bettermanni tegutsemisajaloole Eestis. Selle perioodi kohta mainis Ardo Heinaru tunnustavalt ettevõtet Talger Elektrotehnika, kes esimesena 90. aastate alguses alustas OBO Bettermanni too-

dete importi Eestisse. Samuti andis Ardo Heinaru tunnustava hinnangu 90. aastate keskpaigas Eestisse asutatud OBO Bettermann Eesti filiaali juhatajale Enn Metsandi tööle, kes küll kahjuks on nüüdseks juba meie hulgast lahkunud. Ardo Heinaru kirjeldas ka ajajärku, kus 2000. aastal Eestis loodud esimene OBO Bettermanni tütarettevõtte teenindas kõiki Balti riikide turgusid kuni kohapealsete sõsarettevõtete asutamiseni Saksa emaettevõtte poolt 2000. aastate teisel poolel. Külaliste poolt võttis sõna TTÜ emeriitprofessor Endel Risthein, kes tõi soojade sõnadega esile OBO Bettermanni tänuväärse rolli eesti-saksa insenerimõtte tutvustamisel. Ta tunnustas ka Tallinna Tehnikaülikooli ja OBO Bettermanni vahelist tõhusat koostööd. Vahepealse toitude-jookide maitsmisele ja muusika kuulamisele järgnes Saksa suursaatkonna esindaja Dr. Sabine Feyertagi tervituskõne. Sabine Feyertag märkis samuti oma sõnavõtus tunnustavalt pereettevõtte OBO Bettermann tugevust ja väärikust ning avaldas heameelt OBO Bettermanni äriedu üle Eesti turul näitena Eesti-Saksa majandussidemetest. Järgnevalt kuulati üheskoos mõisahäärberi rõdul musitseerivaid Airi Allveed, Tõnu Raadikut ja Tiit Saluveeri. Laudkondi lõbustas etteastega ja kaarditrikkidega mustkunstnik Meelis Kubo.

ELEKTRIALA 5/2011

23


EETELi ETTEVÕTMISED

EETELi uudised

EETELi ETTEVÕTMISED

Töörühmad on alustanud Eelmises Elektriala numbris kirjutasin sellest, et EETELi juhatus otsustas oma korralisel koosolekul moodustada kolm töörühma: • seadusandluse töörühm, • EETELi liikmemaksusüsteemi uuendamise töörühm, • atesteerimise töörühm. Tänaseks on atesteerimise töörühm pidanud ühe koosoleku ja sellel vastuvõetud otsuse põhjal kohtuda augustis Tehnilise Järelevalve Ameti esindajate Kaur Kajaku ja Meelis Kärdiga. Komisjoni liikmed väljendasid TJAle oma muret ebaselge olukorra pärast elektrialase pädevuse sertifitseerimise osas. Arutelu käigus lepiti kokku ühise tegevuse osas selles valdkonnas. Kohtunud on ka kaks ülejäänud töörühma ja paika pannud edasised tegevuskavad. Ühtlasi palun märku anda nendel liikmetel, kes on huvitatud töögruppides osalema.

EETELi kiri TJAle olukorrast elektriohutusseaduse (EOS) toimivusest Eestis Samuti teavitasin lugejaid eelmises ajakirjas EETELi poolt saadetud kirjast TJAle. Tänaseks oleme saanud TJAlt vastuse, millega võib tutvuda EETELi kodulehel. Vastusest selgub, et TJA on tegelikult tegutsenud küllaltki aktiivselt (arvestades ressursse) ja vajalik oleks pigem üldsuse parem teavitamine oma tegevusest.

DC II – võrguelektrikute rahvusvaheline koolitusprojekt Eelmise aasta oktoobrist käivitunud DC II – rahvusvahelise projekti teine osa on jõudmas otsustavasse järku: septembri lõpus peab algama ligi aasta kestev pilootkoo-

lituse programm. Selle käigus läbivad 10–12 spetsialisti praktikas koolitusprogrammi, mis haarab peaaegu kõik võrguehituse olulisemad lõigud. Sellele koolitusele anti nn viimane lihv 18.–19. augustil Vilniuses, kus projekti koosolekul lepiti kokku, kuidas tagada samatasemelised koolitused Baltimaades. Koolitus lõpeb rahvusvahelise töörühma poolt koostatud eksamiga, mille edukalt läbinud saavad vastava tunnistuse. Kui pilootkoolituse tulemused vastavad projektis püstitatud eesmärkidele, käivitub pidev koolitustegevus, mida hakkab korraldama EETEL või mõni kutseõppeasutus. Olles osalenud algul DC I-s ja nüüd juba üle aasta DC II-s, on huvitav kogeda, kuidas sellise rahvusvahelise projekti käigus avarduvad osalejate arusaamad asjadest ja esialgu vastakates seisukohtades leitakse ühine arusaam. Lisaks toimus väga huvitav kohtumine Leedu elektrivaldkonda ühendava liidu LEEA presidendiga Vladas Paškeviciusega. Tutvustasime vastastikku liitude tegevust ja erilist huvi tundis Leedu alaliidu juht EETELi kogemuse vastu kutseomistamise osas. Kasutades abimaterjalina EETELi ja Kutsekoja kodulehekülgi, edastasin talle meie selle valdkonna kogemusi.

EETELi arengukava jätkub sügisel Aprilli viimastel päevadel toimus viimane koolitus moodulis „Efektiivsus“ ja nüüd on võimalik teha vahekokkuvõtet. Esimesest moodulist võttis osa 107 juhti ja spetsialisti. See on küll ühest küljest võttes suur hulk inimesi, aga tegelikult ootasin veelgi aktiivsemat osavõttu. Info koolituste kohta ja osalejate arvamused on EETELi uuel kodulehel www.eetel.ee Koolitus jätkub sügisel ja oleme kõigile liikmetele koolituskava e-kirjaga välja saatnud. Täiendavat infot leiab loomulikult ka EETELi kodulehelt. Sügisese arengukava märksõna on eestvedamine ja sisaldab selleks koolitusi Eesti tippkoolitajatelt. Kevadel väljasaadetud teatele reageeris muret tekitavalt vähe inimesi! Kui see nii jääbki, oleme osa koolitusi sunnitud tühistama. Sellest oleks tõsiselt kahju, sest sellist soodsat võimalust (EU toetusel) ei tule tõenäoliselt niipea, kuna 2013. aasta eelarvest on vahendid peaaegu lõpukorral ja uue eelarve toetusrahad ei pruugi olla nii suured. NB! Lisaks on piisava arvu huviliste korral (ca 15 inimest rühm) korrata võimalus kõiki esimese poolaasta koolitusi. Parimate soovidega Jaan Allem EETELi tegevjuht


EETELi ETTEVÕTMISED

Selle aasta 10. juunil toimus 56. korda EUEW üldkoosolek Šotimaa pealinnas Edinburgh´is. Koosolekust saavad võtta osa kõik EUEWsse kuuluvad liikmesriigid. Eesti hulgimüüjate ja tootjate alaliidud on esindatud EUEWs juriidiliselt läbi EETELi. Üldkoosolekul olid loomulikult kohal lisaks alaliitude esindajatele ka suurimad elektriala tootjad. Igal koosolekul on ka sponsorid, sellel korral olid nendeks Siemens, OBO Bettermann, Glen Dimplex ja Philips. Võõrustajaks oli kohalik hulgimüüjaid ühendav organisatsioon U.K Electrical Distributors Association (EDA). Aktuaalsed teemad Euroopas on täna selgelt seotud energiasäästlikuma elukeskkonna loomisega. Räägiti võimalikust LED-lahenduste arengust, targast kauglugemissüsteemist, taastuvenergia laialdasemast kasutuselevõtust, Smart City kontseptsioonist ja loomulikult E-mobility ehk elektriautodest. Selleks oli Siemensi poolt väljapandud näidisauto koos laadimisjaamaga. Tulevikus me ei ammuta elektrienergiat ainult erinevatel energiaallikatel töötavatest elektrijaamadest, vaid kasutame ära ka seni veel laialt kasutamata päikese-, tuule-, laine- ja soojusenergia. Tuleviku visioonina hakkab elektrivõrk töötama kahesuunaliselt, s.t sealt on võimalik saada energiat ja sinna on võimalik ka tagasi toota energiat, et kompenseerida energiadefitsiiti kasutuskohtades, kus seda vajatakse. Koosoleku viimases blokis esines futurist Ray Hammond oma tulevikuvisiooniga. Ta tõi välja seitse aspekti, millega peaksime arvestama kuni aastani 2030.

1. Inimkond kasvab dramaatiliselt 8 miljardile. Suurimad kasvupiirkonnad on Aafrika, Lõuna- ja Ida- Aasia. Tulevikku vaadates on nendes piirkondades väga suur kasvav turg. See aga tähendab seal suurt eluruumide , töökohtade, tervishoiu, turvalisuse jm vajadust. 2. Kliima soojenemine ei ole vähem oluline probleem. Tundub, et on võimatu peatada seda protsessi ja selle mõju eri kohtadele Maal. Oluline on, et inimkond reageeriks täna ja kohe, et olukord ei muutuks hullemaks. Päästa maailm läbi energiasäästu, vähendades CO2-te. 3. Energiakriis kasvab tänu tarbimisele. Inimkond vajab energia tootmiseks uut saastevaba tehnoloogiat. 4. Globaliseerumine äris on olnud osale inimkonnast õnnistuseks. Tulevikusuunana selles vallas tuleb aga hakata rohkem tähelepanu pöörama eetilisele poolele, et kasu tõuseks veelgi suuremale arvule inimkonnast, aitamaks vaesemaid piirkondi. 5. Meditsiinirevolutsioon – DNA ja nanotehnoloogia areng loob võimaluse täna elavatel inimestel 5 aasta pärast elada 15 aastat rohkem. 6. Tehnikarevolutsioon, IT, PCd muutuvad kiiremaks ja võimsamaks, mis loovad uusi seni avastamata võimalusi. Masinate intelligents ületab inimese oma. Visioonina nägi futurist nanokiipi meie kõigi küljes, mis on ühendatud globaalse ajuga “google“, kust saadakse meile vajalik informatsioon. Maailm virtualiseerub täielikult. 7. 1,8 miljardit inimest elab 2030. a allpool täieliku vaesuse piiri. See seab ohtu stabiilse maailma. Täna elab linnades pool inimkonnast, 20 aasta pärast aga juba 75 % meist.

Päev päädis piduliku õhtusöögiga, kus ametis olnud EUEW president Cristof Bonn andis oma ametiposti järgmiseks kaheks aastaks üle uuele juhile, kelleks sai Yvan Dejaeghere Soneparist Järgmisel aastal toimub 7.–9. juunil Hollandis, Amsterdamis, juba 57. EUEW koosolek. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui me tahame olla Euroopas ja maailmas võrdväärne teiste riikidega, soovime omada värsket informatsiooni meid ümbritsevast, siis on vaja ka olla rohkem aktiivne arendamaks suhteid ja koostööd. Selleks tuleb investeerida oma aega ja raha. Sellistel koosolekutel on just hea võimalus tutvustada ja esindada oma väikest Eestit, nagu tegi seda kunagi näiteks Lennart Meri, olles USA-visiidil, märkides ära ruumis olnud gloobusel meie geograafilise asukoha. Arvan, et seda tempu mäletatakse üle Atlandi ka täna. Kes seda siis ikka teeb, kui mitte meie ise. Usun, et kui oleme piisavalt aktiivsed, siis ühel päeval juhtub, et Euroopa on meil endil külas. Pean silmas, et EUEW koosolek võiks toimuda kunagi ka Eestis. EUEW üldkoosolekult sain ka sõnumi meie paigaldajate sektsioonile. Mul oli hea võimalus tutvuda Soomest pärit härra Janne Skogberg`iga, kes on Euroopa Paigaldajate sektsiooni president (European Association of Electrical Contractors). Tema soovitas Eesti Paigaldajate sektsioonil ühineda tema poolt juhitud organisatsiooniga. Arvan, et see on hea võimalus meie Paigaldajate sektsioonil ammutada kogemusi Euroopast. Euroopa on ju avatud turg ning varem või hiljem peame ka seal kanda kinnitama. Miks mitte teha seda kohe? Kui soovid omada rohkem informatsiooni EUEW kohta, siis külasta veebilehte www.euew.org Euroopast tõi uudiseid Jaanus Laikmaa EETELi HMSi liige, SLO Eesti AS tegevjuht Kommentaar Kõigepealt tahan avaldada tänu ja tunnustust Jaanus Laikmaale tema panuse eest hulgimüügi sektiooni edendamisel. Tänu tema julgusele ja ettevõtlikkusele on Eesti viimasel kolmel aastal esindatud Euroopa hulgimüüjate aasta tähtsündmusel. Ülevaade seekordsest käigust jõuab esmakordselt ka Elektriala veergudele. Hulgimüüjate tegevus on minu arvates heaks eeskujuks EETELi teistele sektsioonidele, kuidas laiendada oma haaret ja võtta osa Euroopas toimuvatest arengutest. Jaanuse poolt edastatud sõnum paigaldajate sektsioonile vajab kindlasti tõsist kaalumist. Tõsi, sellest on räägitud ka varem, aga ikka ja jälle on asi toppama jäänud täiendavate kulutuste taha. Ka siin on hulgimüügi sektsioon hea näide, kuidas probleemi mõistlikult lahendada – EETELil on eraldi konto sektsioonile, kuhu sektsiooni liikmed maksavad osamaksu (sellel aastal 396 €). Sellest kaetakse sellel aastal EUWEga seotud kulud ja lisaks lepingulise eksperdi poolt koostatud äriprojekt elektroonse andmebaasi loomise majandusliku analüüsi kohta. Jaan Allem EETELi tegevjuht

EETELi ETTEVÕTMISED

Millest räägiti Euroopa Liidu Elektrimaterjalide Hulgimüüjate(EUEW) üldkoosolekul Edinburgh´is


ELEKTRIMASINAD

Elektrimasinate diagnostika – lihtne viis suureks kokkuhoiuks Energeetikast on olnud ajakirjanduses viimasel ajal palju juttu, kuid energeetika ei ole ainult tuumajaamad, elektriautod, tuuleparkide dotatsioonid ja Ida-Virumaa põlevkivikaevandused. Tähtis osa on energeetikas elektrimasinatel, sealhulgas elektrimootoritel. Nimelt kasutavad elektrimootorid ära umbkaudu 60 % toodetavast elektrienergiast ning lõviosa elektrimootoritest moodustavad asünkroonmootorid. Nad on praktiliselt kõikjal meie ümber, alustades suurtest tehastest ja jõujaamadest, lõpetades mõne pisikese kodus kasutatava saumikseri või tolmuimejaga. Nagu kõigil seadmetel, on ka elektrimootoritel kalduvus aja jooksul vananeda ja rikki minna. Sellega seotud probleeme võib nii mõnigi kord ennetada mootorite diagnostika abil.

Kõik mootorid vananevad Tänapäeval maailmas enim levinud elektrimootori tüübile pani 1888. aastal aluse kuulus teadlane Nikola Tesla, kelle leiutise esimene suurem tuleproov oli selle kasutuselevõtt Ameerika Ühendriikides asuvas Niagara Falls’i hüdroelektrijaamas. Uus seade tõestas enda kasulikkust ning alustas võidukäiku kogu maailmas, mis kestab siiani ja jätkub kindlasti ka tulevikus. Aja möödudes tekkis aga paratamatu vajadus mootoreid parandada. Mootorite eri komponentidele mõjuvad kõikvõimalikud jõud. Metalli vastupanuvõime igast küljest tõmbavatele, tõukavatele, hõõruvatele ja kuumutavatele jõududele tahes tahtmata ajapikku väheneb. Kodudes ja väiketööstustes ei ole seadmete parandamine või uuendamine tavaliselt väga kulukaks probleemiks. Suurtes tehastes võib aga mootoririke tähendada tunde või päevi kestvaid tööseisakuid ning miljoneid eurosid kahju nii remondi,

Defektse valu tõttu purunenud rootorivarras Allikas: T. Lindh, “On the condition monitoring of induction machines,” Doctoral dissertation, Lappeenranta University of Technology, Lappeenranta, Finland, 2003

26

ELEKTRIALA 5/2011

töötajate tegevusetuse kui ka tootmata kauba ja saamata jääva tulu arvelt. Sellise riski olemasolul kasutatakse tihti varumootoreid, mis seisavad reservis ja mida aeg-ajalt kontrollimiseks ka käivitatakse. Samas kasutatakse neid ainult põhimootorite rikete või hävimise korral. Põhimootori hävimine tähendab muidugi uue varumootori soetamise vajadust, mis aga ei pruugi olla sugugi odav lõbu. Just nende vägagi võimalike ja tehastele mitte eriti meeldivate majanduslike ohtude tõttu on viimastel aastakümnetel hakatud otsima võimalikke mootorite diagnostika meetodeid, mille kasutuselevõtt võimaldaks ennetada kalleid ja ebamugavaid mootoririkkeid.

Diagnostikast ja selle vajalikkusest Elektrimootorite diagnostikaks võib lugeda väga erinevaid tegevusi. Näiteks mootori mitmete liikuvate ja liikumatute osade haamriga koputamist, et kuulda, kas kuskile on tekkinud pragu või on mõni koostisosa hoopis lahti murdunud. Samamoodi võib diagnostikaks lugeda ka seda, kui mootorit on kutsutud kontrollima mõni mõõteseadmetega varustatud elektrik. Kirjeldatud juhtudel on siiski üks väike, kuid äärmiselt oluline probleem. Sellisel moel tehtavat diagnostikat saab kasutada ainult välja lülitatud ja mittepöörleva mootori korral, mis omakorda tähendab tööseisakut või varumootori käikulaskmist. Väga suurt praktilist tähtsust omavaks tuleb seega lugeda mootorite diagnostikat, mille puhul ei ole vajadust mootoreid seisata ega muul moel tööprotsessi häirida. Üldiselt tähendab see kontrollitava mootori mingi parameetri väärtuse mõõtmist ja saadud andmete töötlemist. Parameetritena tuleks siin mõista näiteks elektrilist pinget, elektrivoolu tugevust või teatud komponentide elektrilist takistust. Mõõta saab ka tavainimesele arusaadavamaid, kuid uurimise seisukohalt mitte just lihtsamaid parameetreid nagu müra ja vibratsioon. Kõiki neid erinevaid mõõdetuid parameetreid analüüsides on võimalik teha järeldusi mootori olukorra kohta. Silmas tuleb pidada ka diagnostikasüsteemi praktilise kasutamise võimalust. Ei ole ju abi säärasest süsteemist, mille puhul saab mõõtmisi ja analüüsi läbi viia ainult laboratoorsetes tingimustes. Seega on äärmiselt vajalik, et pärast mingi diagnostikameetodi töökindluse tõestamist töötatakse välja ka sellele meetodile tuginev mõõteseade või liides mõnele tarkvaraprogrammile. Seeläbi jõuaks teooria praktikasse ning oskusteave ülikoolist tavakasutajani. Oluline on asjaolu, et väljatöötatava seadme abil on võimalik vajalik teave mootori seisukorra kohta lihtsamalt kätte saada. Praegu veel on vaja vastavate ekspertiiside tegemiseks inseneri tasemel teadmisi ja pädevust, väljatöötatava seadme abil saaks aga sellega hakkama ka minimaalse väljaõppega tehnik.


ELEKTRIMASINAD Uuringud lubavad lahendust Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudis on käsil elektrimootorite diagnostika võimaluste uurimine. Põhiliseks suunaks on töötada välja võimalikult täpne ja usaldusväärne diagnostikasüsteem, mille kasutamisel ei ole vaja muuta testitava seadme töötsüklit ning kõik tööprotsessid saavad segamatult jätkuda ka seadmete korrasoleku kontrolli ajal. Sarnane diagnostika ideoloogia võeti mõnikümmend aastat tagasi kasutusele arvutustehnikas ning mõni Ülekoormuse tõttu purunenud rootorivardad. Allikas: R. Fišer and H. Lavric, aeg hiljem ka elektroonikas. Nüüd “On-line detection and diagnostics of induction motor rotor faults using spectral on jõudnud järg jõuseadmete kätte. analyses of stator current,” in Proceedings of the 5th International Symposium on Praeguseks on laboris juba soo- Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering, Doctoral School ritatud kaks katseseeriat. Üks neist of Energy and Geotechnology, January 14 – 19, Kuressaare, Estonia, 2008, pp. 7-11 on teostatud töökorras mootoriga ja teine tõsise rikkega mootori korral. Eelkõige on uuritud määramisega ning uute katseseadmete ja stendide hanmootoris pöörleva rootori häireid staatorivoolu sagedus- kimisega. Päevakorras on ka koostööpartnerite ja finantspektrist lähtuvalt. Senised analüüsid näitavad, et mootori seerimisvõimaluste otsimine. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis saame loodetavasti seisukorra tuvastamine sellisel meetodil on vägagi võimalik. Katsetustega tuleb jätkata, sest uurida on vaja paljusid lähitulevikus teatada oma töörühma edusammudest selerinevaid rikkeid, mitmeid rikke tõsisuse astmeid ja seda les valdkonnas ning olla uue ja põhjaliku diagnostikakõike mitmel erineval moel. Samuti on vajalik arendada süsteemi väljatöötamisega abiks nii kodumaistele kui ka uuritavat diagnostikameetodit viisil, mis võimaldaks po- piiritagustele elektrimootorite tootjatele, aga samuti ka tentsiaalse rikke tuvastamist enne selle esilekerkimist. nende kasutajatele. Toomas Vaimann ja Aleksander Kilk Peale selle on väga suur tähtsus ka sellise diagnostika Tallinna Tehnikaülikool rakendamisel elektrigeneraatorite puhul. Käesoleval elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut ajal tegeldakse järgmiste vajalike katsejadade kindlaks-

www.rer.ee

Elektrikilpide REJ tüüpi ümbrised Uus kilpide ümbristeseeria on sobilik madalpingeliste aparaadikoostete valmistamiseks • Nimivool kuni 125 A • Kaitseaste IP44, avatud ukse korral IP20C • Pulbervärvitud halliks või tellija valitud värvitoon • Pind- või süvispaigaldusega siseruumidesse • Aparatuuri paigaldusvõimalus DIN-liistule või montaažiplaadile. Elektriarvesti alus(ed) on universaalne ja varustatud arvesti kinnitusdetailidega laius: 300, 445 või 550 mm kõrgus: 315, 390, 465, 540, 615, 690, 765 või 840 mmELEKTRIALA 5/2011 sügavus: 140 mm

27


UUDIS PILDIS

Süs t eemiint egraat or it e Foor um 2011 Schneider Electric korraldas juba seitsmendat korda Baltikumi Süsteemiintegraatorite Foorumi. Sel aastal toimus üritus 09.–10. juunil 2011 Vilniuses. Traditsiooniliselt leiab foorum aset üks kord aastas ning sellest võtavad osa Schneider Electicu partneritest süsteemiintegraatorid. 2011. aasta foorumist võttis osa enam kui 40 osalejat kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Leedust. Seminari programm pakkus kahe päeva vältel erinevaid ettekandeid ja töötubasid, mis tutvustasid uusi tooteid ja lahendusi, sh järgmist: Plantstruxure kontseptsioon, UAG (Unity Application Generator), Altivar 32, juhtmevabad surunupud, elektrijaotuskomponentide integreerimine automaatikaprotsesside juhtimisel. Loenguid täiendasid töötoad ning tehniliste lahenduste väljapanek, mis pakkusid huvilistele uute võimalustega ka praktilisemalt tutvust teha. Tavapäraselt valiti ka parima projekti konkursi võitja. Igal aastal esitavad osalevad riigid konkursile Scheider Electricu toodetel põhinevad lahendused, mille hulgast valitakse parim. 2011. aasta võitjaprojektiks osutus SIA ”

Voltcom Lätist. Äramärkimist leidsid ka Axis Industries (Leedu) ning SIA Baltic Automation lahendused. Järgmine Süsteemi Integraatorite Foorum toimub 2012. aasta varasuvel ning korraldajad on alustanud juba ideede kogumist programmi, formaadi, väljapaneku arendamise osas, et muuta foorum osalejatele veel kasulikumaks ning praktilisemaks.

”

Schneider Electric ja EMT asuvad pakkuma elektriautode kiirlaadimislahendust Partnerite poolt pakutav lahendus hõlmab innovatiivseid tehnilisi seadmeid koos energiahaldus- ja mobiilse parkimise teenustega. Ettevõtted osalevad ühispakkumisega elektriautode laadimistaristu üleriigilise väljaarendamise riigihankel. Schneider Electric, elektrienergia juhtimise asjatundja, ning EMT sõlmisid koostööleppe elektriautode laadimislahenduse väljaarendamiseks Eestis. Kahe oma valdkonna eksperdi vahel sõlmitud koostöölepe võimaldab hinnata integreeritud lahenduse edukust ning potentsiaali. Schneider Electric pakub innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaatorile. Koostööleppe teise osapoole EMT panus on oskusteave mobiilsete teenuste valdkonnas ning aastatepikkune klienditeeninduskogemus (iseteenindus, klienditeenindus telefoni teel, arveldused, jne.) Schneider Electricu ja EMT ühendatud kompetentsid võimaldavad tarbijale pakkuda unikaalse lahenduse elektriautode laadimiskulude haldamiseks ja teenuse eest tasumiseks. Schneider Electricu arendatud taristulahendustega saab autoakusid turvaliselt laadida, optimeerides laadimiskoormust vastavalt sõiduki vajadustele ning võrgust saadavale energia hulgale. Sisseehitatud telekommunikatsioonisüsteem võimaldab laadijal informeerida kasutajaid saadavusest, laadimisstaatusest ning saata sõiduki omanikule infot laadimisprotsessi lõppemise kohta. Leping võimaldab partneritel osaleda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud riigihankel, mille sisu on üleriigilise elektriautode kiirlaadimistaristu väljaarendamine lähiaastatel.

28

ELEKTRIALA 5/2011


E-Service AS aitas ära kaotada Tallinna Prügila

Harjumaal, Jõelähtme vallas, napilt paarkümmend kilomeetrit Peterburi maanteed mööda Tallinnast asub Tallinna Prügila. No kuulge, ütlete, et kes seda üldtuntud fakti ei tea! Aga võta näpust – Tallinna Prügila on kadunud....jäädavalt! Et seletada seda mustkunstitükki ja E-Service ASi osa selles, peame mõned aastad tagasi minema. 2009. a sügisel tutvustas Tallinna Prügila ASi juhatuse liige Allan Pohlak E-Service tehnilisele direktorile Krister Peetmaale kui Tallinna Prügila elektripaigaldise käidukorraldaja esindajale ideed rajada tänapäevane prügisorteerimise ja jäätmekütuse tehas. Idee tasuvuse ja elujõulisuse tõestuseks tuli esmalt rajada katseseade tulevase tehase tehnoloogilise skeemi alusel. E-Service ülesandeks oli projekteerida nii jõuelektripaigaldis kui tehnoloogiaseadmete automaatika lahendus väga lühikese aja jooksul, s.t, et koos tehnoloogiliste seadmete paigaldusega firma Rammel Group OÜ poolt valmis jooksvalt E-Service projekt ja kogu elektripaigaldis. 2010. a 16. veebruaril toimunud pidulikul avamisel lõikas lindi läbi keskkonnaminister Jaanus Tammkivi ja tootmisliini käivitamisel hoidsid veidi eemal hinge kinni need tublid E-Service töömehed, kes nn kahekümne viiendal tunnil montaažitööd lõpetasid. Aga kõik laabus suurepäraselt ja võis avada šampanjapudelid. Paralleelselt katseseadme projektiga algasid varakult ettevalmistused juba täismahus prügilasse saabuva Tallinna ja Harjumaa prügi sorteerimistehase ehitamiseks. Eesti Energiast saadi tehnilised tingimused uue 10/0,4 kV alajaama rajamiseks. Rekordilise ajaga projekteeris ja ehitas E-Service alajaama valmis. Selleks kulus ca 45 päeva! ”

Peale esialgse sorteerimisliini edukat katsetamist otsustati ehitada uus kuni 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas käitlemist võimaldav prügisorteerimise ja jäätmekütuse tootmisliin. Uue liini elektri- ja automaatikapaigaldise projekteerimine ja ehitus oli tõsiseks proovikiviks ka E-Service’le. Ehitust alustati 2010. a talvel ja peale kolmekuulist pingelist ehitusperioodi algas 2011. a aprillist katsetootmine. 10. mail 2011 oli uue jäätmekütuse toomisliini pidulik avamine koos ettevõttele uue nime omistamisega. Lindi lõikasid läbi Tallinna aselinnapea A. Sarapuu ja Prantsuse vabariigi suursaadik. Samad mehed viskasid sümboolselt prügikasti AS Tallinna Prügila nime. Ettevõtte uueks nimeks sai Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS. Tallinna Prügila AS kaob ajaloo prügikasti, Eestis on üks prügila vähem. Tallinna linn omab ettevõttes 35 % osalust, jäätmekeskuse enamusosanik on Veolia Umweltservice Beteiligungsverwaltungs GmbH. “Praeguseks on Tallinna Prügila välja kasvanud algsest jäätmete ladestaja rollist ning muutunud kaasaegse tehnoloogiaga teaduspõhiseks jäätmekäitlejaks,“ ütles uue tootmisliini avamisel Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige Allan Pohlak. „Ettevõtte uus ärinimi peegeldab paremini meie põhitegevust, mille eesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ning kütuse tootmist energia saamiseks.“ Uude jäätmekütuse tootmisliini investeeris ettevõte ligi 1,3 miljonit eurot. Kütuse saamiseks eraldatakse segaolmejäätmetest kõigepealt mehhaaniliselt biolagunevad jäätmed ja metall. Metall suunatakse taaskasutusse, biolagunevad ained aga komposteeritakse või suunatakse biogaasi tootmisesse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks, mille tulemusena saadaksegi jäätmekütus (RDF – refuse-derived fuel), mis on energiaallikaks eelkõige tsemenditööstuses. Eesti suurimasse Jäätmete Taaskasutuskeskusesse jõuab aastas käitlemiseks üle 1/3 kogu Eesti segaolmejäätmetest.

”

Krister Peetmaa E-Service AS tegevdirektor

ABB Grupp ühendab Põhjamere tuulepargid Saksamaa elektrivõrguga Juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogia kontsern ABB Grupp sai oma ajaloo suurima, miljardi dollari suuruse tellimuse Hollandi-Saksamaa ülekandeoperaatorilt TenneT Põhjamere tuuleparkide ühendamiseks Saksamaa maismaavõrguga. Tegemist on suurima elektriülekande tellimusega ABB ajaloos, mis tähendab maailma suurima avamere HVDC (kõrgepinge alalisvoolu) süsteemi rajamist võimsusega 900 MW ning energiakadudega alla ühe protsendi ühe konverterjaama kohta. 2015. aastaks valmiv ühendus koondnimetusega DolWin 2 hakkab pakkuma puhtast tuuleenergiast saadud elektrit rohkem kui 1,5 miljonile majapidamisele. ABB projekteerib, teostab inseneritööd, tarnib ja paigaldab avamereplatvormi, avamere ja maismaa konverterjaamad ning mere ja maa kaablisüsteemid. ABB uuenduslik ja keskkonnasõbralik HVDC Light elektrienergia ülekandesüsteem hakkab edastama 400 MW elektrienergiat Gode Wind II-st ja teistest tuuleparkidest avamere HVDC konverterjaama, mis edastab elektri maismaa HVDC jaama Dörpenis Saksamaa rannikul. Konverterjaamast suunatakse elektrienergia edasi Saksamaa elektrivõrku. Ülekandekaabel kulgeb 135 kilomeetri pikkuselt vee ja maismaa all.


ENERGEETIKA AJALUGU

Heldor Pitsner elektriinsener

Tallinna elektrijaam 4.

Enne uue katlamaja ehitamisele asumist tegid õlivabrikandid ettepaneku viia elektrijaama katlad üle õliküttele. Ettepanekut arutati nii jaama juhtkonna kui volikogu poolt ja lükati üksmeelselt tagasi kui sobimatu. Jaama katlamaja projekti koostas arhitekt E. Habermann, majanduslikul teel tehtavaid ehitustöid juhtis arhitekt H. Johanson. Katlamaja uus osa ehitati vana katlamaja pikendusena, seinamaterjaliks paekivi. Katelde valmistamiseks avaldasid soovi kolm firmat – Riigi Sadamatehased, AS Fr. Krull ja AS Ilmarine. Pärast vaidlusi said katelde valmistajaiks firmad Ilmarine ja Babcock&Wilcox. Kateldel oli auru ülekuumendi, toitevee eelsoojendi ning õhu eelsoojendi. Tuhaosakesi kõrvaldas suitsugaasidest tsentrifugaaltuhapüüdja, mis pidi garanteerima, et linna piires nad alla ei lange. Katelde töö kontrollimiseks oli katlamajas kontrollpult. Katelde brutokasutegur ulatus 83,61 %. Kütuse transpordisüsteemi rekonstrueeriti nii, et jaama töövõime oleks igas olukorras garanteeritud. Uued katlad rakendati tööle 11. jaanuaril 1935. 5 MW turbiini sai nüüd normaalrõhul tööle panna. Koos kateldega telliti AS Ilmarisest 75 m pikkune metallkorsten, suudme läbimõõt 2,75 m. Korsten võeti ehitajalt vastu 1934. aasta lõpul. Märkigem, et korstna ehitusel tarvi-

Katlamaja uus, paekivist seintega juurdeehitis

30

ELEKTRIALA 5/2011

tati 110 t raudplaate, alusmüür oli üle 1000 t raske ja ulatus maasse 7 m, korstna tipp võis kõikuda kuni pool meetrit. Jaamal oli nüüd vaba võimsust ja jaam oli huvitatud veelgi suurema energiakoguse müügist. Selleks teeks oli voolutariifides soodustuste rakendamine, voolu hinna alandamine ja muidugi ka reklaam. Paari AS Ilmarise ehitatav, 75 m kõrguaastaga hakkas sele jõudev metallkorsten aga elektrijaama jõud jälle napiks jääma ja mõelda tuli uue jõumasina muretsemisele. Uus 10 MW masin paigaldatigi 1938. aasta algul. Jaama võimsus tõusis kõigi aegade suurimaks – 19 MW. 10 MW võimsusega agregaat vajas täisvõimsusega töötamiseks 45 t auru tunnis, 5. ja 6. katel aga suutsid anda auru vaid 30 t tunnis. Vaja oli ka uut katelt. 1938. aasta aprillis telliski jaama juhatus uue katla, nagu eelmisedki kahe firma koostööna – katlaosa firmalt Babcock&Wilcox, koldeosa AS Ilmariselt. 1076,6 m2 suuruse küttepinnaga katlal olid külgseintes veel õlipõletid, mis lubasid 35 t aurule tippvõimsuse saamiseks juurde anda veel 10 t. 18. jaanuaril 1940 tehti kontrollkatse, mis näitas katla eeskujulikku tööd, kasuteguriks saadi 79,6%. Elektrijaam hoidis normsagedust 50 Hz nii täpselt, et laialdaselt hakati kasutama sünkroonmootoriga ajanäitajaid. Kuigi jaama võimsus ulatus nüüd 19 MW, peeti vajalikuks koostada arengukava juba pikemaks ajaks.


ENERGEETIKA AJALUGU Kava nägi ette kolm etappi, mille täitmisel oleks jaama koguvõimsuseks saanud 70 MW: • esimene etapp 1943. aasta, 15 MW; • teine etapp 1947. aasta, 20 MW ja vastav katel (katlad); • kolmas etapp 1951. aasta, 20 MW ja vastav katel (katlad). Kava esitati linnavalitsusele 3. juulil 1940. Ümbruskonna elanike ja tööstusettevõtete meelepaha kutsus esile tuhk, mis katlamajast merre täiteks veeti. Eriti pahaseks tegi tuhk mootorlaevade omanikud: “Eelolewal pühapäewal kawatsesid mootorlaewad “Kalewi” ja “Estonia” omanikud awada laewaliiklemise Kalaranna-Pirita wahel… Elektrijaama poolt mahapuistatud tuhalademe tõttu on kogu rand alatasa tuhatuisus.” (Vaba Maa 1934.05.05) Võttis aega, enne kui leiti lihtne lahendus: “…pikendatakse weewõtmise toru tuhalademeteni, kust kastetakse seda woolikute abil nagu tänawaidki.” Elektrijaama 25. tööaasta juubelialbum lõpeb sõnadega: “Tallinna Linna Elektrijaam on 25 aasta jooksul arenenud suurimaks linna omavalitsuse ettevõtteks ja ühtlasi ka suurimaks elektrijaamaks Eestis. Arvestades elektrijaama senist arengut, mis on olnud eriti hoogne viimasel ajal, võib loota, et elektrijaama tegevus ka järgnevatel aastakümnetel sama edukalt jätkub ning tõhusalt suudab aidata kaasa Eesti üldisele jõumajanduse arengule.“ Siis aga ei osanud veel keegi karta sündmusi, mis leidsid aset paar aastat hiljem, lõigates läbi Eesti riigi arengutee. Algas okupatsioon. Tänu elektrijaama olulisele laiendamisele viimastel iseseisvuse aastatel töötas jaam stabiilselt, võimsust oli küllaldaselt ja tehnilisi probleeme, mis nõudnuks kiiret lahendamist, näha polnud. Direktor Aleksander Markson lahkus Saksamaale ja uueks direktoriks sai Jaan Kilter. Moskvas NSVL Elektrijaamade Rahvakomissariaadis õnnestus Jaan Kilteril saada koostöölepingu alusel Saksa firmalt MAN kaks 6 MW võimsusega turbogeneraatorit. Masinate paigaldamiseni aga ei jõutud. Alates 1. novembrist 1940 allutati elektrijaam Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakonna Jõu- ja Soojamajanduse valitsusele. Järgmise aasta 18. märtsist moodustati Jõu- ja Gaasivarustuse Valitsuse juurde Elektri-, Gaasi- ja Vesivarustuse Trust. Ja siis jõudis kätte aeg, mil uus võim pidi Eestist põgenema. Punavägi ja hävituspataljonlased püüdsid põgenedes kaasa haarata võimalikult rohkem vara ja hävitada seda, mida kaasa viia ei õnnestunud. Tallinna elektrijaamast viidi ära 5- ja 10-megavatised turbogeneraatorid ja hulgaliselt elektriseadmeid. 27. augustil lasti suur osa jaamast õhku. Sama saatus tabas Ellamaa elektrijaama, siingi lasti jaam osaliselt õhku. Suur osa Eestist oli vooluta. Purustatud olid paljude vabrikute (Põhja Paberi ja Puupapi vabrik, Balti Puuvilla vabrik jpt) lokaalsed elektrijaamad. Mõnest säilinud väikesest ettevõtte elektrijaamast voolu saamiseks tuli saada luba Tallinna Komandandilt. Jaama direktoriks sai varem jaama laboratooriumi juhatajana töötanud Enn Voot.

Loomulikult suunati kõik jõud elektrijaama ülesehitamisele ja ettevõtete elektrijaamade taastamisele. Üheks olulisemaks linna ettevõtteks oli filterveevärk. Siingi lasti õhku pumbamaja, terveks jäi aga basseinidega filterseade. Terveks jäi ka Tselluloosivabriku pumbamaja, mida kasutati nüüd ära filterveevärgi pumbamajaks ja millele elektrijaam Tselluloosivabriku osaliselt taastatud elektrijaamast kindlustas 60 kW ööpäevas. Tallinnale tulid appi kaugemal olevad elektrijaamad. Esimesena tuli appi Sindi veejõujaam, mis aga kuiva suve tõttu suutis anda vaid 100 kW. Lootus Ellamaalt lähemal ajal voolu saada ei täitunud (jaam hakkas tööle alles 9. detsembril). 18. oktoobril andis ülemlinnapea A. Terras Linna Teatajale intervjuu, kus ta üsna julgelt lubas elektrijaama aasta lõpuks käima panna. Hoolimata sellest, et jaama taastamisele tuli appi pataljon Saksa sõjaväelasi, ei jõutud töödega selleks ajaks lõpule. Tallinna toodi Ulilast 5 MW võimsusega turbogeneraator, mis saadi tööle 13. jaanuaril, parandades oluliselt pealinna varustamist elektriga. Elanikkonnale lubati 10 kWh toa kohta kuus. 16. juunil 1942 anti elektrijaam üle pika nimega asutusele: Energieversorgung Ostland G.m.b.H. Generalbezirk Estland, jaam ise sai nimeks Elektrizitätswerk und –Versorgung Reval. Jaama nimest kadus nüüd sõna “linna” ega tulnud sinna enam kunagi tagasi. Elektri tootmist häiris kütuse puudus – põlevkivitööstus oli purustatud, kütuseks sai olla ainult turvas ja puu. Jaama personal pidi pidevalt käima metsatööl, suvel ka turbarabas, kuni saadi jälle põlevkivi. 1943. aastal seati jaamas üles enne sõda tellitud 6 MW turbogeneraator, mis koosnes firma MAN turbiinist ja firma Siemens-Schuckert generaatorist. Voolu andis agregaat 1. oktoobrist 1943. Saksa vägede lahkumisel maavägede poolt purustusi jaamale ei tekitatud, küll tulistati merelt mitukümmend mürsku, vigastades katlamaja ja kolme suuremat katelt, viga sai ka metallkorsten. Katlamaja süttinud katuse kustutasid jaama töötajad. Ka ei viidud seadmeid Saksamaale, sest sakslasest montöör Adam, kes pidi seadmete demonteerimist juhendama ja kontrollima, lõi kõige peale käega. Hoolimata vigastustest, oli elektrijaam võimeline vähesel määral voolu andma. 1934. aastal ehitatud uue katlamaja osas olid kõik kolm katelt saanud vigastada, vana katlamaja osas olid vigastused väikesed. Enam-vähem töökorras oli ka masinamaja. Tööle pandi 6 MW võimsusega turbogeneraator nr 2 ning katlad 1 ja 2. Katelde töörõhk ja aurutoodang olid väiksemad kui turbiinile vajalikud ja seega suutis turbiin anda ainult 2,5 MW võimsust. 25. oktoobril pandi tööle 3. ja 4. katel, mille aurutoodang võimaldas tööle panna ka agregaadi nr 1, võimsusega 5 MW. Jaama tööd takistas aga tohutu kütusepuudus – põlevkivitööstuse ettevõtted olid vigastatud. Tallinnas moodustati erakorraline komisjon saabuva kütuse jaotamiseks ettevõtteile, kus seda kõige enam vajati, sõltumata saabuva kütuse adressaadist. Jaama 1945. aasta aprillikuu tegevuse aruandest nähtub, et jaamal oli kasutada I sordi põlevkivi 456 t ja III sordi põlevkivi 2090 t. (järgneb)

ELEKTRIALA 5/2011

31


UUDISEID

Eatoni Roadshow Eestis

7. märtsist kuni 1. juulini võis Euroopa teedel kohata veoautot, mille lastiks oli firma Eaton keskpingeseadmete väljapanek. Ajavahemikul 30. juuni kuni 1. juuli viibis liikuv näituseauto ka Eestis. Esimesel päeval oli peatuskohaks Tartu Jaotusvõrgu kontor ning teisel päeval Tallinna Jaotusvõrgu-esine parkla. Liikuva näituse mõte on tulla ”

Uudiseid Eestist 1. juunist 3. juunini 2011 toimus Tallinnas, Nordic Hotel Forumis seitsmes rahvusvaheline jõuelektroonika ja ühilduvuse alane konverents Compatibility and Power Electronics (CPE), mille peakorraldaja oli Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Konverentsil osales 100 teadlast 15 riigist ja esitati 78 ettekannet. [Mente et Manu 27.06.2011] 2. juunil 2011 toimus Tallinnas Monte Carlo elektriautode ralli avaetapp (34 minuti pikkune sõit Estonia teatri eest Rotermanni keskuse väljakule), millel osales 15 sõidukit. Eestis valmistatud sõidukit, Meelis Merilo ümberehitatud Pobedat juhtis Monaco vürst Albert. [Postimees 03.06.2011] 2. juunil 2011 pühitses elektrotehnikafirma OBO Bettermann OÜ Sausti mõisas oma Saksamaal asuva emaettevõtte 100. asutamisaastapäeva. Lähemalt on firma ajaloost juttu Elektriala eelmises ja juubeli tähistamisest praeguses numbris. 15. juunil 2011 asetasid AS Eesti Energia ja Prantsusmaa energiatehnikafirma CNIM (Constructions Navales et Industrielles de la Méditérranée) nurgakivi Iru koostootmisjaama uuele, olme-, ehitus- ja tööstusjäätmeid põletavale energiaplokile, mille soojusvõimsus on 50 MW ja elektriline võimsus 17 MW. Plokk peaks val-

32

ELEKTRIALA 5/2011

klientidele lähemale, näidata kataloogipildi asemel reaalseid seadmeid ning tutvustada tootevalikut suuremale hulgale spetsialistidele. Näituseautos olid esindatud Eatoni keskpingeseadmete kõige värskemad tootearendused. Näha võis sisseehitatud kommertsmõõtevõimalusega ringtoiteseadet Xiria ja täiesti uut primaarseadet Power Xpert FMX voolule kuni 2000 A. Eksponeeritud oli ka uuendatud primaarseade Power Xpert UX voolule kuni 4000 A ning selle seadme võimsuslüliti W-Vaci. Nimetatud võimsuslülitit pakutakse ka eraldi tootena retrofit-lahenduste jaoks. Eatoni keskpingeseadmete eripäraks on see, et kõik pakutavad lahendused on elegaasivabad. Lülitamine toimub vaakumkambris ning latistus on õhk- või komposiitisolatsiooniga. Näituse külastajad võisid oma silmaga veenduda, et elegaasivabad lahendused ei tähenda sugugi suuri ja kohmakaid seadmeid ega järeleandmisi tehnilistes näitajates. Keskpinget saab lülitada ka keskkonnasõbralikult – osooniauku suurendamata. ”

mima aastal 2013 ja läheb maksma ligikaudu 100 mln eurot. [Eesti Energia pressiteade 15.06.2011] 16. juunil 2011 kiitis AS Eesti Energia nõukogu heaks otsuse rajada Auverre, Eesti elektrijaama kõrvale uus keevkihtkateldel põhinev soojuselektrijaam võimsusega 2 × 300 MW. Põlevkivi kõrval hakatakse jaamas põletama ka puiduhaket; selle esimene järk peaks valmima aastal 2015. [Eesti Energia pressiteade 16.06.2011] 17. juunil 2011 avas Eesti Energia oma koduleheküljel energiasäästuveebi, milles antakse nõu elektri, kütte ja vee säästmiseks kodus. [Eesti Energia pressiteade 17.06.2011] 29. juunil 2011 pani Eesti Energia nurgakivi Painküla elektrienergia ja soojuse koostootmisjaamale Werol Tehaste juures. Jaama elektriline võimsus tuleb 4,3 MW, soojuslik võimsus 1,7 MW, see peaks valmima käesoleva aasta lõpuks ja läheb maksma 5 mln eurot. [ERR Uudised 29.06.2011]

Uudiseid maailmast 28. mail 2011 ilmus teade, et Waycrossi väikelinna lähedal (Georgia, USA) on alustanud talitlust maailma suurim puidugraanuleid (pelleteid) tootev ettevõte. Selle aastatoodang saab olema 750 000 tonni biokütust, mida peaaegu täielikult hakatakse eksportima Euroopasse. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 28.05.2011]


UUDISEID 1. juunil 2011 teatas Brasiilia looduskaitseamet IBAMA, et pärast seda kui Pará osariigi kohtunik Ronaldo Desterro oli mõnede looduskaitsenõuete mittetäidetuse tõttu keelanud Xingu jõele kavandatava Belo Monte hüdroelektrijaama (võimsusega 11 233 MW) ehituse alustamise (vt Elektriala nr 2/2011), on kõrgema astme kohus asja läbi vaadanud ja leidnud, et ehitustööde alguses ei peagi kõik nõuded korraga täidetud olema, mistõttu töid võib alustada. Jaam läheb maksma ligikaudu 8,5 mrd eurot. [Spiegel Online 01.06.2011] 3. juunil 2011 algas Helsingist Monte Carlo elektriautode ralli, millel osales 12 autot. Eestist osales rallil sport-elektriautol Tesla Roadster meeskond Team Estonia, esimesel etapil juhtis autot Eesti Telekomi juht Valdo Kalm. [Postimees 03.06.2011] 6. juunil 2011 kinnitas Jaapani valitsus juba varem teadaolevat informatsiooni, et maavärinast ja hiidlainest raskesti kahjustatud tuumaelektrijaama Fukushima 1 keevvesireaktorites nr 1, 2 ja 3 on osa kütusevarrastest üles sulanud. Sulamine on aset leidnud tõenäoliselt esimesel nädalal pärast maavärinat, kuid metall on seejärel tardunud ja jäänud reaktoreisse. [Spiegel Online 07.06.2011] 6. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse sülearvutitele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 148, 07.06.2011] 6. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse valgusallikatele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 148, 07.06.2011] 8. juunil 2011 võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu vastu direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmeis, mis asendab seni kehtinud samanimelist direktiivi 2002/95/EÜ (27. jaanuarist 2003). Põhitähelepanu on direktiivis pööratud elavhõbedale, pliile ja kaadmiumile. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 174, 01.07.2011] 9. juunil 2011 toimus Helsingis kavasolevale raudteeliinile Rail Baltica (Helsingi–Berliin) pühendatud konverents, millel esines ka Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Tema sõnul maksaks selle esimene lõik Tallinn–Riia–Kaunas–Marijampolė (rööpmevahega 1435 mm) ligikaudu 3,7 mrd eurot. [Postimees Online 09.06.2011] 9. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse personaalarvutitele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 151, 10.06.2011] 14. juunil 2011 ilmus teade, et Krimmi poolsaarel Saki linna lähedal on käitu võetud Ukraina esimese päikeseelektrijaama Omao Solar esimene järk võimsusega 20 MW. Jaama ehitas Austria firma Activ Solar ja selles on 90 000 fotoelemendimoodulit, mis võtavad enda alla 40 ha suuruse maa-ala. Jaam peaks hakkama tootma 25 GWh elektrienergiat aastas ja vähendama seega süsinikdioksiidi aastast heitkogust 20 kt võrra. [Energías Renovables 14.06.2011]

21. juunil 2011 avaldas Ookeani Seisundi Rahvusvahelise Programmi (International Programme on the State of the Ocean, IPSO) poolt Oxfordi Ülikooli juures moodustatud kõrgetasemeline töörühm (27 teadlasega kuuest riigist) uurimuskokkuvõtte, milles tehakse järeldus, et kliimamuutused (mille tagajärjeks on ookeani soojenemine, hapendumine ja hapnikupuudus), väetisereostus ja liigkalastamine, võivad viia ookeani elustiku ulatuslikule väljasuremisele palju kiiremini kui seni on arvatud. Kui ei õnnestu rakendada vajalikke meetmeid süsinikdioksiidi emissiooni, liigkalastamise ja reostuse vastu, on suuri ohtlikke muutusi oodata juba praeguse inimpõlvkonna eluajal. [IPSO Solutions 21.06.2011] 21. juunil 2011 ilmus teade, et Siemens AG on välja töötanud päikesevalguse kontsentraatoritest, valguskaablitest ja erivalgustitest koosneva süsteemi Sollektor, mis võimaldab juhtida päevavalgust hoonetesse kasuteguriga 50 % kuni 70 %. [energy 2.0week 21.06.2011] 30. juunil 2011 saavutas täisvõimsuse Bełchatówi pruunsöe-elektrijaama (Poola) uus kõrgtõhus energiaplokk võimsusega 858 MW ja kasuteguriga 42 %. Jaama võimsus on nüüd 5298 MW ja see on maailma võimsaim pruunsütt põletav elektrijaam. Teine samasugune energiaplokk peaks valmima aastal 2015. [Elektrownia Bełchatów, Aktualności 30.06.2011] 7. juulil 2011 otsustas Saksamaa Liidupäev (Bundestag) häältega 366:266 (1 erapooletu) lubada energeetikaettevõtetel pumbata kütuste põletamisel tekkivat süsinikdioksiidi katseliselt (aastani 2017) maa alla. Selleks nähakse Põhja-Saksamaal ette kaks või kolm paika, millest igaüks võib vastu võtta kuni 3 Mt süsinikdioksiidi aastas. [Spiegel Online 08.07.2011] 7. juulil 2011 esitleti Haagis katsetamisel olevat Euroopa esimest igapäeva-elektriautot Opel Ampera – neljaistmelist esirattaveoga keskklassilimusiini, mille elektrimootori võimsus on 111 kW. Peale selle on autol bensiinimootor võimsusega 63 kW ja elektrigeneraator võimsusega 54 kW. Liitiumioonaku mahutavusega 16 kWh ja pingega 360 V koosneb 288 elemendist, kaalub 198 kg ja tagab ilma juurdelaadimiseta sõidukauguse, olenevalt sõiduoludest, 40 km kuni 80 km; bensiinimootori ja generaatori juurdelülitamisel on sõidukaugus 500 km. Auto on tehniliselt identne USA elektriautoga Chevrolet Volt, tuleb müügile 2011. aasta neljandas kvartalis ja maksab 42 900 eurot. [Spiegel Online 08.07.2011] 8. juulil 2011 lülitas Baskimaa president Patxi Lopez San Sebastiani lähedal Mutriku asulas pidulikult võrku Hispaania esimese laineelektrijaama võimsusega 296 kW, mis peaks hakkama tootma 600 MWh elektrienergiat aastas. Jaam koosneb 16 kambrist, kus sissejuhitavate lainete toimel muutuv õhurõhk paneb käima õhuturbiinid. [Energías Renovables 13.07.2011] 20. juulil 2011 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu Saksamaa ettepanekul vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et kliimamuutused võivad olemasolevat ohtu maailma rahule ja julgeolekule oluliselt teravdada. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 21.07.2011] 25. juulil 2011 võeti Surguti maagaasi-soojuselektrijaamas nr 2 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja

ELEKTRIALA 5/2011

33


TÄHTPÄEVI Saksamaa energiakontserni E.ON AG juhatuse liikme Bernhard Reutensbergi osavõtul pidulikult vastu energiaplokid nr 7 ja 8 võimsusega à 400 MW. Tegemist on gaasiturbiin-auruturbiinagregaatidega, mille kasutegur on 56 %. Jaama laiendus läks maksma 32 mrd rubla (0,8 mrd eurot). Jaama koguvõimsus on nüüd 5600 MW ja see on maailma võimsaim maagaasi põletav soojuselektrijaam. [EnergyLand Info 25.07.2011] 29. juulil 2011 ilmus teade, et tugevate magnetväljade uurimislaboratooriumis Helmholtz-Zentrum (Dresden-Rossendorf, Saksamaa) on käitu võetud kahe koaksiaalse mähisega elektromagnet, mis võimaldab 10 millisekundiks luua magnetvälja, mille induktsioon on maailmarekordiliselt 91,4 T. Selleks juhitakse võimsast kondensaatorpatareist (24 kV, kuni 50 MJ) alul läbi välise vaskmähise 100 ms kestusega vooluimpulss 23 kA ja seejärel läbi sisemise ülijuhtiva mähise 10 ms kestusega

impulss 40 kA. Senine maailmarekord (National High Magnetic Field Laboratory, Los Alamos, USA) oli 89 T. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 29.07.2011] 2. augustil 2011 avaldas Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (European Wind Energy Association, EWEA) üksikasjalise (98-leheküljelise) ülevaate Pure Power, milles prognoositakse Euroopa Liidu tuuleelektrijaamade elektrienergiatoodangu kasvu aastaks 2020 võrreldes aastaga 2010 ligi kolmekordseks – väärtuselt 182 TWh (5,3 % elektrienergia kogutoodangust) väärtuseni 581 TWh (15,7 % elektrienergia kogutoodangust). Aastal 2030 nähakse ette toodang 1154 TWh (28 % elektrienergia kogutoodangust). Eesti kohta eeldatakse 2020. aastaks 3,4-kordset kasvu (11 % elektrienergia kogutoodangust). Kõige suuremaks kujuneb tuule-elektrienergia osatähtsus aastal 2020 eeldatavasti Taanis (38 %). [EWEA news 02.08.2011]

Tähtpäevi Informatsiooni ettevõtete ja isikute tähtpäevade kohta saab Elektriala oma lugejailt.

225 |1786

85 |1926

26.9. Bologna Ülikooli anatoomiaprofessor Luigi Galvani täheldab rõdu terasvõrele kinnitatud konnareite kokkutõmbumist, kui ta neid oma lantsetiga puudutab, ja seletab seda loomse elektri olemasoluga. Samal päeval märkab Galvani abikaasa Lucia, et kui elektrostaatilisest generaatorist võetakse sädet, tõmbuvad supi jaoks ettevalmistatud konnareied köögilaual kokku; seega avastas Lucia Galvani, kuigi ta seda üldse ise ei teadnud, elektrienergia juhtmevaba edastuse elektromagnetvälja kaudu

4.9. Elektriinsener Ain-Matt Pool, Tallinn 26.9. Kuna Tartu linn on 20. märtsil 1926 omandanud Ulila Elektri- ja Turbatööstuse kogu vara, sealhulgas Ulila elektrijaama, jäetakse linna alalisvoolu-elektrijaam seisma ja sinna seatakse üles pöörlev vahelduvvoolu-alalisvoolumuundur (umformer), mille kaudu hakatakse toitma linna alalisvooluvõrku. Muundur talitleb 28. veebruarini1936, mil Tartu elektrivõrk viiakse täielikult üle vahelduvvoolule

200 |1811

17.9. USA heliplaadifirma RCA alustab esimesena kauamängivate (kiirusega 33,33 r/min pöörlevate) heliplaatide masskasutuseks mõeldud tootmist. Esimesele plaadile salvestatakse Beethoveni 5. sümfoonia 18.9. Elektriinsener Illi-Ann Tammepuu, Tallinn 25.9. Columbia Grammophone Company (Suurbritannia) elektriinsener Alan Dower Blumlein kannab oma laboripäevikusse, et ta on leiutanud kahe mikrofoni ja kahe kõlari abil tekitatava stereoheli (binaural system). Patendiavalduse esitab ta 14. detsembril 1931 ja saab Suurbritannia patendi 14. juunil 1933

10.9. Stockholmi ülikooli keemiaprofessor Jöns Jacob Berzelius esitab keemiliste elementide tähiste ja reaktsioonivalemite süsteemi, mis võetakse kasutusele rahvusvahelisena

175 |1836 15.09. Elektromagnetilise telegraafi leiutaja, Tallinnas sündinud ja Peterburis tegutsev mitmekülgne teadlane, Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige Paul Ludwig Schilling von Cannstatt saab ettepaneku müüa tema leiutatud telegraaf Suurbritannia valitsusele või mõnele inglise firmale. Schilling keeldub, sest tema telegraafi rakendamisest on väga huvitatud inseneriõpetust saanud Venemaa keiser Nikolai I

90 |1921 17.9. USA ajakiri Electrical World teatab, et General Electric Co on edukalt katsetanud elektriedastust pingel kuni 1100 kV ja leiab selle olevat perspektiivse 25.9. Tallinnas, Haridusministeeriumi ruumides toimub 24. märtsil asutatud Eesti Inseneeride Ühingu peakoosolek. Ühingu esimeheks valitakse mäeinsener Aleksander Kink

34

ELEKTRIALA 5/2011

80 |1931

75 |1936 4.9. Elektriinsener, kultuuriajaloo doktor Vahur Mägi, Tallinna Tehnikaülikool 15.9. Tallinna Tehnikainstituudi (1. jaanuarist 1938 – Tallinna Tehnikaülikooli) pidulik avamine. Uue kõrgkooli pühitseb sisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, avakõne peab riigivanem Konstantin Päts, aktusekõne Tehnika ja kultuur rektor prof. Paul Kogerman. Vastu on võetud 397 üliõpilast 15.9. Eesti Rahvuslik Jõukomitee võtab täielikult üle senise Eesti Tehnikalise Järelevalve Seltsi asjaajamise ja dokumentatsiooni


TÄHTPÄEVI 21.9. Ellamaa elektrijaama ja turbatööstust külastab koos viie ministriga ja paljude teiste kõrgete riigiametnikega riigivanem Konstantin Päts, kes oma kõnes muu hulgas ütleb, et Eesti peab kattuma elektri-jõujaamade võrguga

70 |1941 5.9. Maailma esimese (firma Brown, Boveri & Cie., BBC) gaasiturbiinveduri proovisõit liinil Basel–Romanshorn 5.9. Saksa sõjaväe Einsatzkommando konfiskeerib Tallinna Tehnikaülikooli plaatinast jm väärismetallidest laboratooriumitarvikud 8.9. Trust Eesti NSV Elekter allutatakse Eesti Omavalitsuse Majanduse ja Transpordi Direktooriumile ja nimetatakse ümber Elektritrustiks “Eesti Elekter” 12.9. Tallinna linnapea Artur Terrase käskkirjaga nimetatakse Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks geodeesiaprofessor Robert Johannes Livländer 25.9. Elektriinsener Jüri Loorens, OÜ Elektrikontrollikeskus 30.9. Tallinna Tehnikaülikool nimetatakse Eesti Omavalitsuse Tallinna Tehnikaülikooliks 30.9. Tehnikakandidaat Rein Irs, Tallinn

65 |1946 1.9. Ülo Vainura, AS Saue Elekter juhatuse esimees 4.9. Dotsent Viktor Leppikson, Tallinna Tehnikaülikool

60 |1951 3.9. USA televisioonistuudio CBS saadab eetrisse maailma esimese seebiooperi (soap opera) hüüdnime saanud saatesarja Search for Tomorrow esimese episoodi 4.9. Esimene transkontinentaalne (raadiorelee-) televisiooniülekanne – USA presidendi Harry Trumani läkitus San Francisco rahukonverentsile, millel arutatakse Jaapaniga sõlmitavat rahulepingut 5.9. Ahtme–Tallinna õhuliinil (pingega 110 kV) alustab talitlust Eesti Energia esimene kõrgsagedus-kaugsidekanal (Järve alajaam – Kohtla-Järve elektrijaam) 7.9. Tiit Ilumäe, Plastor TÜ juhatuse esimees 14.9. Elektriinsener Andres Jõe, SLO Eesti AS

55 |1956 1.9. Alustab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli (selleaegse nimetusega Tallinna Polütehnilise Instituudi) tööstuse elektrifitseerimise kateeder, praegune TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Kateedri esimeseks juhatajaks määratakse dotsent Aleksander Voldek

4.9. Arvutikontsern IBM esitleb maailma esimest magnetketasmäluga arvutit IBM 305 RAMAC (RAMAC = Random Access Method of Accounting and Control). Arvutis on 50 ketast läbimõõduga 24 tolli, mis pöörlevad kiirusega 6000 r/min ja võivad kokku salvestada 5 mln 7-bitist tähte. Arvuti kaalub 1 t, võtab enda alla pindala 9 m × 15 m ja maksab 160 000 dollarit. Andmed sisestatakse perfokaartidega. Aastani 1961 toodetakse enam kui 1000 sellist arvutit 25.9. Alustab talitlust esimene läbi Atlandi ookeani paigaldatud kahest kaablist koosnev 36-kanaliline telefonikaabelliin TAT-1 Sidney Mains (USA) – Oban (Suurbritannia)

50 |1961 1.9. Tallinna Tehnikaülikoolis avatakse tööstuselektroonika eriala 6.9. Kalev Salvet, Loo Elektriehitus OÜ juhatuse liige 9.9. USAs võetakse ametlikult vastu maailma esimene tuumajõuallikaga pealvee-sõjalaev – ristleja Long Beach, mis oli vette lastud 14.7.1959 ja mis 5.7.1961 oli alustanud sõitusid oma tuumaseadmete jõul. Laeva jõuseadmete võimsus on 59 MW, veeväljasurve 17 350 t, ristlemisteekond kuni 225 000 km, meeskond 1160 inimest. Laev on kasutuses kuni 1.5.1995 26.9. Salaspilsis (Riia lähedal) alustab talitlust Baltimaade esimene uurimisotstarbeline tuumareaktor 30.9. Veskimetsa–Keila 110 kV liini ja Keila 110/35/6 kV alajaama pingestamine

45 |1966 30.9. Urta-Bulaki gaasileiukoha (Usbekistanis) kolm aastat kestnud puurtornitulekahju (mille gaasileek ulatub 70 m kõrgusele) kustutatakse 1,5 km sügavuse maa-aluse tuumaplahvatuse abil

30 |1981 3.9. Berliini raadionäituse ajal alustab talitlust maailma esimene mitme helikanaliga televisioonisüsteem 4.9. Avatakse pidulikult elektrifitseeritud raudteelõik Vasalemma–Riisipere ja elektriraudteeliiklus Tallinn–Riisipere 22.9. Prantsuse superkiirrongi TGV (Train à grande vitesse, 260 km/h) liikluse pidulik avamine Pariis–Lyoni raudtee esimesel lõigul (Lyon – Saint Florentin). Vedurit juhib president François Mitterrand

20 |1991 12.9. Eesti Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskuse asemele luuakse Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Standardiamet (1. aprillist 2000 Eesti Standardikeskus)

10 |2001 3.9. USA arvutikontsern Hewlett-Packard teatab ühinemisest konkureeriva firmaga Compaq 21.9. Messil WindtechHusum – Markets of Tomorrow asutavad neli Eestis tuuleenergiaga tegelevat ettevõtet (Tuuleenergia OÜ, Tuulepargid AS, SeeBA Energiesysteme GmbH, Estwind Verwaltungsgesellschaft mbH) Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni. Assotsiatsiooni juhiks valitakse Presidendi Kantselei välisosakonna nõunik Jaan Tepp

5 |2006 1.9. Esimese riigina läheb Luksemburg täielikult üle digitaaltelevisioonile 7.9. USA televisioonijaam CBS lõpetab järje-ajaviitenäidendi (maailma esimese ning pikima seda tüüpi saatesarja, mida aastal 1951 hakati nimetama seebioopereiks) Guiding Lights. Sari algas näitleja ja kirjaniku Irna Phillipsi (1901– 1973) järjekuuldemänguna raadiojaamas NBC 25.1.1937 ja võeti televisioonis üle 30.6.1952. Üldse toimus ligi 70 aasta jooksul 15 000 saadet

ELEKTRIALA 5/2011

35


SUMMARY

SUMMARY Elektriala 13 (2011), Nr. 5 (in Estonian) Jaanus Arukaevu The energy sector needs 6000 new workers! (p. 5) A fresh study of the energy sector’s labour demand has shown that over 6000 workers will find work in energy-related companies in Estonia in the next ten years, which is 30% of the total number employed in the sector in 2010. Half of employees with higher education will reach pension age. The present educational system is unable to satisfy the arising need for new labour without changes being made. The number of students who discontinue their studies is too great. Too few people employed in companies supplement their knowledge at institutions of higher education. The quality of higher education is weakened by the separation of practical and theoretical knowledge. In a word, the conclusion is that the study does not offer final solutions, but permits us to analyse paths to reach them. Kristi Mikiver Completion of the first study of Estonian labour in the energy sector (pp. 8–9) The study of the long-term labour needs of companies in the Estonian energy sector commissioned by the Estonian Electrical Industry Association and commenced a year ago has now been completed. The main topics examined in the study were the structure of employment in the Estonian energy sector and a forecast for the year 2020, companies’ labour expectations, assessments of the present situation of education in the area of energy and changes in the sector’s commercial environment, and also their estimated influence on labour. The objective was to map the educational and age structure of people employed in companies in the energy sector by branches of the sector, and to predict on that basis the additional need for labour over the next 10 years. The article describes the methodology of the study and scenarios used in the predictions. The most important conclusion is that the sector will need more than 6000 workers in the next ten years. Raivo Teemets The Central and Eastern European partner universities’ CUCEE cooperation network – opportunities for study abroad and collaboration (pp. 10–11) The author was the representative of Tallinn University of Technology at the annual meeting of coordinators from partner universities held at Zielona Góra University in Polan from 4 to 8 June 2011. This is a new and distinctive form of cooperation between universities of Central and Eastern Europe that offers excellent opportunities to (under)graduate students, doctoral students and teaching staff from participating universities. The article offers a brief overview of the rise of this form of cooperation and the past and present activities of coordinators. Professor Juhan Laugis has long coordinated cooperation on behalf of Tallinn University of Technology, and the project has been actively supported by professors Tõnu Lehtla and Endel Risthein and senior researcher Dmitri Vinnikov. Endel Risthein LED, leed or leet? (p. 12) In Estonian, the word valgusdiood [light-emitting diode] is not very long, and there does not appear to be any great need to shorten it, but as in other languages, the abbreviation LED has been adopted in Estonian. The author offers the word leed, because almost all Estonians actually use it in speech anyway. Due to its brevity, it is also well suited to compound words. Leet is also conceivable. Anto Raukas and Peep Siitam The Estonian energy sector in the midst of dramatic changes (pp. 14–15) In the coming decade, the existing machine stock in the Estonian electrical power sector will need to be replaced, and this will have to be done in a global energy market that is becoming increasingly volatile and unpredictable. Trading in the Estonian energy market, which will soon be opened to competition, mainly takes place on the basis of fluctuating costs incurred for conversion, and investment costs are not included in the market price. Thus the construction of power stations independent of the method of conversion is not possible only in free market conditions. Despite this complicated situation, there is most likely no alternative to the existing consensus political position to ensure the long-term existence of domestic electricity production capacity, at least not at the peak volume of

36

ELEKTRIALA 5/2011

consumption in the local market. Considering the long-term and extensive influence on the entire economy of the investment decisions that are made, it is important that all decisions made be based on the expectations of all parties in the energy market (consumers, producers, regulators), and that as broad a range of expert knowledge as possible be involved in decision-making. Vahur Mägi Consumers are changing the technical face of the world (pp. 16–17) The International Committee for the History of Technology (ICOHTEC) held its 38th conference at the University of Glasgow in Scotland from the 2nd to the 7th of August 2011. It was attended by 150 participants representing 19 countries. The conference was very active, and a total of 11 sessions were held, with each of them containing up to five working groups. Over five days, 119 presentations were made and discussed. The author further describes Glasgow, where the conference took place, and offers an overview of the presentations. The author, who possesses a thorough knowledge of the history of technology, then continues the analysis of the system of technical education and its modernisation. In Britain, for instance, several dozen universities now offer courses in the exact sciences and technical subjects. Rait Kuhlberg The main objectives of the implementation of the IEC 61439 standard (p. 18) This standard replaces the IEC 60439 standard, which had been in use for more than thirty-five years and established the grounds for the specification and testing of low voltage systems. Various understandings were used in the interpretation of the standard, supplementary clauses were added, and all of this made it possible to interpret the standard as the reader wished. For instance, the standard lacked a universally comprehensible definition for ‘type tested’ and ‘partially type tested’. In terms of structure, the new IEC resembles its predecessor, and the author offers a concordance between the different parts of the new and old standards in table form in the article. The 100th anniversary celebrations of OBO Bettermann at Sausti Manor (p. 23) On the 2nd of June the 100th anniversary celebrations of OBO Bettermann took place at Sausti Manor near Tallinn. Since the Estonian subsidiary of OBO Bettermann was established in Estonia more than a decade ago and the high-quality German products of OBO Bettermann have been used in Estonia for nearly twenty years, many visitors employed in the energy sector and commercial partners of OBO were in attendance. An OBO time line was set up by the manor’s footpath, offering a photographic presentation of the history of OBO from 1911 to the present. Tarmo Riit, Director of the Baltic subsidiaries of OBO Bettermann and Ardo Heinaru, the head of the company’s Estonian marketing area, greeted visitors and received congratulations on the company’s behalf near the manor’s main entrance. Speeches and artistic performances celebrating the anniversary were also made. Toomas Vaimann and Aleksander Kilk Diagnostics for electrical machines – a simple means to achieve great savings (pp. 26–27) The authors find that there has been much talk of energy in general in the media recently, but the electrical machines are of great importance in the energy sector, because electrical motors use ca 60 % of electrical energy produced, and the majority of them are asynchronous motors, and their areas of use range from large factories to homes. The article describes diagnostic methods that do not require motors to be shut off and do not disturb the working process in any other manner, i.e. they measure some parameter (voltage, amperage, the electrical resistance of certain components) of the motor under inspection or the noise and vibration produced while the motor is running, and the processing of the obtained data. Heldor Pitsner Tallinn Power Plant (4) (pp. 30–31) The new boilers were put into operation on 11 January 1935. Although the plant’s capacity was not up to 19 MW, it was considered necessary to prepare a new development plan, with a final capacity of 70 MW. Everything changed, however, when the interim Soviet government took with it 5 and 10 MW turbo generators and extensive electrical devices, and on the 27th of August much of the power plant was blown up. In 1943 a 6 MW turbo generator ordered before the war was installed at the plant. The aggregate began to generate electricity from the 1st of October 1943. After the war the power plant was nevertheless able to provide some electricity. A turbo generator with a capacity of 6 MW was put into operation.


РЕЗЮМЕ

РЕЗЮМЕ

Elektriala 13 (2011), Nr. 5 (по-эстонски)

Яанус Арукаеву Энергетический сектор ждет 6 000 работников! (стр. 5) Недавнее исследование потребности рабочей силы в энергетике выявило, что на предприятиях энергетики Эстонии в ближайшие 10 лет найдут работу более 6000 работников, что составляет 30 % по сравнению с занятыми в 2010 году. Пенсионного возраста достигнет половина работников с высшим образованием. Нынешняя система образования без внесения в нее изменений неспособна обеспечить возникающую потребность в рабочей силе. Велико число прерывающих учебу. Слишком малое число работающих совершенствуются в высшей школе. Качество высшего образования ослабляет раздельность практических и теоретических знаний. Краткий вывод – исследование не дает окончательных решений, но позволяет анализировать пути к ним. Kристи Микивер Завершилось первое исследование рынка рабочей силы в энергетике Эстонии (стр. 8–9) Завершилось первое исследование долгосрочной потребности в рабочей силе предприятий энергетического сектора Эстонии, начатое год назад по заказу Эстонского Союза Электро-промышленности. Главными темами были структура занятости в энергетическом секторе и прогноз на 2020 год, ожидания предприятий относительной рабочей силы, оценка энергетического образования и изменений в предпринимательской среде, а также их влияние на рабочую силу. Задачей было описать образовательную и возрастную структуру работников энергетических предприятий и спрогнозировать дополнительную потребность в рабочей силе на последующие 10 лет. В статье описывается методика исследования и сценарии прогнозов. Важнейший вывод – в течение следующих 10 лет сектору понадобится свыше 6000 работников Райво Теэметс Кооперация университетов Центральной и Восточной Европы CUCEE – возможности для учебы заграницей и сотрудничества (стр. 10–11) Aвтор 4–8 июня в качестве представителя Таллиннского Технического Университета находился в Польше в Университете Zielona Góra на очередном ежегодном собрании координаторов университетов-партнеров. Это новая своеобразная форма сотрудничества между университетами Центральной и Восточной Европы, которая предлагает хорошие возможности студентам, докторантам и преподавателям участвующих университетов. В статье дается краткий обзор возникновения такой формы сотрудничества и деятельности координаторов. Со стороны Таллиннского Технического Университета в качестве координатора долгое время работал профессор Юхан Лаугис, проект активно поддерживают профессора Тыну Лехтла и Эндель Ристхейн, старший научный сотрудник Дмитрий Винников. Эндель Ристхейн LED, leed или leet? (стр. 12) В эстонском языке нет слова valgusdiood (светодиод), по примеру других явыков применяется сокращение LED. Но иноязычные сокращения, а особенно их склонение ни одному языку чести не делает. Aвтор предлагает слово leed, потому что в действительности почти все так и говорят. Кроме того, вследствие своей краткости оно хорошо подходит для сложных слов. Возможно применение также leet. Aнто Раукас и Пеэп Сиитам Энергохозяйство Эстонии на семи ветрах (стр. 14–15) В следующем десятилетии имеющуюся инфраструктуру электроэнергетики Эстонии предстоит в большей части заменить и это в условиях роста изменчивости и непрогнозируемости глобальных энергорынков. Учитывая долговременность и большое влияние инвестиционных решений на экономику в целом, существенно, чтобы любое решение исходило из интересов всех сторон участников энергорынка (потребители, производители, регуляторы) и к принятию решений привлекались возможно более широкие экспертные сведения.

Вахур Мяги Потребители меняют техническую картину мира (стр. 16–17) Свою очередную 38-ю конференцию Международный комитет по истории техники (ICOHTEC) провел 2–7 августа в Университете Глазго в Шотландии. 150 участников представляли 19 государств со всего мира. работа была напряженной, всего провели 11 сессий, в каждой из которых было до пяти рабочих групп. За пять дней заслушали и обсудили 119 докладов. Далее автор описывает место проведения - Глазго и приводит обзор докладов. Также на фоне хорошего знания истории техники продолжает анализ системы технического образования и ее совершенстования. Например, в Великобритании несколько десятков высших школ предлагают курсы точных и технических наук. Автора интересует также история электрификации сельского хозяйства в Дании. Райт Кухлберг Основные цели внедрения серии стандартов IEC 61439 (стр. 18) Эта серия стандартов замещает используемый более 35 лет стандарт IEC 60439, который устанавливал основы специфицирования и испытаний низковольных систем. Были возможны различные толкования стандарта, использовались различные оговорки и все это позволяло толковать стандарт по своему усмотрению. По структуре новый IEC схож с предшествующим, соответсвие старых и новых разделов стандарта автор приводит в статье в виде таблицы. 100-летие OBO Bettermann отмечалось в мыйзе Саусти (стр. 23) 2. июня недалеко от Таллинна в помещении мыйзы Саусти торжественно отмечался 100-летний юбилей OBO Bettermann. Поскольку дочернее предприятие OBO Bettermann основано в Эстонии уже более 10 лет назад, а качественные изделия OBO Bettermann Германии используются уже почти 20 лет, среди поздравляющих было очень много гостей, связанных с энергетикой. Рядом с дорожкой мыйзы разместиласть „Палтка всемени OBO“, где фотографии знакомили с историей OBO, начиная с 1911 года и до наших дней. У входа в мыйзу встречали гостей и принимали поздравления руководитель Балтийских предприятий OBO Bettermann Тармо Рийт и менеджер Эстонского региона Ардо Хейнару. Tooмас Вайманн и Александер Кильк Диагностика электрических машин – простой способ для большой экономии (стр. 26–27) В прессе в последнее время много упоминалось об энергетике. Большую часть в энергетике занимают электрические машины, использующие около 60 % производимой электроэнергии, причем большая часть из них асинхронные двигатели. Поэтому надо подходить к экономии также с точки зрения диагностики двигателей. В статье описывается диагностика, при которой не требуется остановка двигателя, т.е. какой-либо параметр (напряжение, ток и пр.) или шум и вибрация измеряются в процессе работы и полученные данные обрабатываются. Хельдор Питснер Таллиннская электростанция (4) (стр. 30–31) До начала строительства новой котельной фабриканты предложили перевести котлы электростанции на масляное топливо. Новые котлы заработали 11 января 1935 г. Несмотря на то, что мощность станции уже доходила до 19 MW, было решено составить новый план развития и довести мощность до 70 MW. Но все изменилось, новая власть, убегая из Эстонии, прихватила с собой 5 и 10 MW турбогенераторы и большое количество оборудования, 27 августа большую часть станции взорвали. В1943 году на станции установили заказанный до войны 6 MW турбогенератор, который стал давать ток с 1 октября 1943 г. После войны станция была способна все-таки в небольшом количестве давать ток. 25 октября заработали котлы, производство пара которых позволила запустить еще агрегат мощностью 5 MW. Но работе станции препятствовала крайняя нехватка топлива.

ELEKTRIALA 2011. aastal Aastatellimusi võtavad vastu kõik sidejaoskonnad ja ajakirja talitus (Laki 13, 12915 Tallinn, telefon 679 7971 või 679 7974, faks 679 7973, e-post elektriala@elektriala.ee). Aastatellimuse hind on 15,34 eurot, millele lisandub käibemaks ( 9 %). Talituse juhataja Rein Jauk

ELEKTRIALA järgmine number ilmub 2011. aasta 7. oktoobril Artiklite vastuvõtt lõpeb 19. septembril, reklaamkuulutuste ja -kirjutiste vastuvõtt 26. septembril


Madalja tellimisele. tellimisel. Seadmed onklientide klientidepoolt pooltaktsepteeritud. aktsepteeritud. Madal–jajakeskpingeseadmete keskpinge seademetevalik valik laost laost ja Seadmed on

18 aastat turul! Esindused Tallinnas, JĂľhvis ja Tartus. Vaata www.pistrik.ee vĂľi kirjuta info@pistrik.ee


MEIE KOOSTÖÖPARTNERID

 www.abb.ee

www.alppilux.fi ee ABB AS – Rohelise Energia tarbija

www.empower.ee

www.ensto.ee

www.exxi.ee tel 673 7747 exxi@exxi.ee

www.jakoteks.ee

www.koma.ee

www.ohutusekspert.ee

SÄRTS OÜ ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

www.sarts.ee

TA L G E R ELEKTROTEHNIKA

UTU POWEL

www.talger.ee

www.utu.ee

Lai valik, kiired tarned

www.ve.ee

tel. +372 6 272 200 • www.slo.ee • info@slo.ee

Rakvere - Tallinn - Tartu


Elektroskandia on efektiivseim ja usaldusväärseim elektrotehniliste- ja ventilatsioonitoodete hulgimüügifirma Eestis. Toodete ja teenuste kõrge kvaliteet, keskkonnavastutus, -säästlikkus ning täielik pühendumine klientide huvidele on teinud Elektroskandiast turuliidri. Toodete ja teenuste pidev arendamine garanteerib klientide rahulolu ka tulevikus.

REKA kaabel sobib kõigile ja kõikjale Tee õige otsus - vali REKA kaabel. REKA kaablite valikus on vajalikud kaablid tööstuse, ehituse ja elektrivõrkude jaoks. REKA kaablite usaldusväärne kvaliteet on tuntav igas olukorras ning iga kaabli algusest lõpuni.

AXMK alumiinium-jõukaabel xKaabli sooned on lõõmutatud alates 25 mm2 ristlõikest. xPaigaldus madalatel temperatuuridel kuni -20 º xVälisisolatsioon on ilmastikukindel must PVC xTulekindlusklass F2, sobib hästi ehitiste ühenduskaabliks xAXMK 5x16 S on vastus 5-juhtmelise süsteemi teostamiseks 1 kV Kv piires. Hoiame kontakti ja ühendusi! www.rekacables.com

Baltics

Positiivne energia+++ www.elektroskandia.ee

ajakiri Elektriala 2011, nr 5, september  

Ajakiri ELEKTRIALA on elektri- ja energeetikaajakiri, mis ilmub alates 1.01.1999. Ilmumissagedus on 8 numbrit aastas. Ajakiri avaldab elektr...