ajakiri Elektriala, 2011, nr 4, juuni

Page 1

eli

P

lle

O

v a lg u s t u se ju hti

mi

n

e

ert

C HO

la a di m isk o nt OS ro

am sr

r

id

SM

ane

id

pä

arw

Nr. 4 2011

er

A

e p an e elid e i n ik es v

ol

orl d p äik es e p

d

S

ELEKTRiAL A OS

RAM

L E D la mb

id

!

)# 0" %/ $$!&& * $ / (*+ * $ !* " * * /(&+ * $ ( +*.- $ ! #, ( * $ ( & '$%! (, * $ !## +( )) ( * $ % 0(+ * $ * $ !& ' )$' --- )$'



ELEKTRIALA

SISUKORD 4/2011 Vladislav Aunapuu. Elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid ka 5 õppinud töömehed Vladislav Aunapuu. Võrguelektrikute eesti meistrivõistluste kokkuvõtted 8 Tarmo Riit. OBO Bettermann –100 aastaga Saksa taluniku väikeettevõttest maailma suurtootjaks 12 Tiiu Tamm. Uuest töökohtade sisevalgustuse standardist 14 Madis Mahlapuu. Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013 18 Mees kui entsüklopeedia – Endel Risthein 85 20 Jaan Allem. EETELi kevadkonverents ja üldkoosolek 2011. EETELi uudised 22 Vahur Mägi. Tallinna Tehnikaülikooli esimene elektrotehnika professor 24 Heldor Pitsner. Tallinna elektrijaam (3) 26 Rein Aro. Tallinn–Monte Carlo ralli – nüüd juba elektriautode ralli 27 Endel Risthein. Uudiseid Eestist. Uudiseid maailmast 28 Endel Risthein. Tähtpäevi 29 Summary 32 Резюме 33 Paul Einaste. KYRO valgustid teedele ja tänavatele 34

EETEL-EKSPERT OÜ 2011. II poolaasta koolituskalender August 1. Paigaldus- ja käiduelektrikute ohutuskoolitus 2. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 4. Kaablielektriku koolitus September 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 3. Nõuded valgustuspaigaldistele ja nende energiatõhusus 4. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 5. Elektromagnetilisest ühilduvusest Oktoober 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Kaablielektriku koolitus 3. Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel, selektiivsus ja kaitseaparatuuri valik 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 5. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus November 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Uute standardite koolitus 3. Kaablielektriku koolitus 4. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 5. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus Detsember 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Uute standardite koolitus 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 4. Katse-mõõtetoimingud ning teimid Täpne info kodulehel www.elektriala.ee

ISSN 1406-4464 ELEKTRIALA 4/2011

3


11EE0179

Ainult vorme muutes on võimalik jõuda uute lahendusteni

UUS Volta – nüüd 30% rohkem ruumi kaabelduseks www.utu.ee


ELEKTRIALA

Nr. 4 2011

VÄLJAANDJA: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) KIRJASTAJA: EETEL-EKSPERT OÜ

Registrikood 10525063 Laki 13, 12915 Tallinn Telefon 679 7971 Telefaks 679 7973 Koolitus 679 7974 E-post elektriala@elektriala.ee Kodulehekülg www.elektriala.ee Arvelduskonto 22 101 151 2641

KOLLEEGIUM Jaan Allem, Heino Harak, Urmas Leitmäe, Heiki Liiser TOIMETUS Peatoimetaja-kujundaja Rein Aro

tel 679 7971 Tegevjuht Jüri Mickfeldt tel 679 7974 Toimetuse juhataja Rein Jauk

tel 501 5046

Kirjutised väljendavad autorite seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omadega. Reklaam avaldatakse üldjuhul toimetusepoolsete muudatusteta. Puhas formaat must formaat trükipind veeru laius köide trükitehnika paber

210 × 297 mm 215 × 307 mm 180 × 252 mm 41, 56, 87,5 või 180 mm traaditud ofset 90 g/m2

Elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid ka õppinud töömehed Seoses hiljuti kõneaineks olnud võrgutasude hinnatõusuga võttis Jaotusvõrk endale väljakutsuvad eesmärgid, et saavutada märgatav paranemine võrguteenuse kvaliteedis. Nii ametnikud kui avalikkus ootavad meilt elektrikatkestuste ja kao olulist vähenemist, pingekvaliteedi parandamist ning mõistagi ka tunnetust, et elektriteenuse osutaja toimib tõhusalt, ressursse säästvalt ja kliendisõbralikult. Ootuste ja seatud sihtideni jõudmine ei ole saavutatav lihtsalt tavapärase töökorraldusega, vaid nõuab ekstra pingutusi nii tööprotseduuride, tehnoloogia, kliendisuhtluse kui kogu töö professionaalsuse osas. Lisaks meile endale on eesmärkide saavutamises väga oluline roll ka meie partneritel. Rahalised vahendid elektrivõrgu töökindluse parandamiseks on ainult üks lüli tulemusteni jõudmise ahelas. Vähemalt sama tähtis on ka oskus need vahendid otstarbekalt paigutada ja oskus vajalikud tööd võimalikult tõhusalt ära teha. Kui oskamatu töömees riket kõrvaldades hoopis uue rikke juurde teeb, siis on see vahendite mõttetu kulutamine – tekitades vajaduse uue kulutamise järele, ilma lõpptulemuses efekti andmata. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et elektritööde teostajad oskaksid oma tööd kõrgel tasemel. Seda taset püüab Jaotusvõrk hoida ja arendada nii partnerite koolitamise, auditeerimise kui vastastikuse proovilepaneku ja kogemustevahetusega. Selleks on ellu kutsutud ka võrguelektrike meistrivõistlused, mis tänavu maikuus toimusid juba kolmandat korda. Meistrivõistlused, mille tulemustest saab lähemalt lugeda käesolevas numbris, aitavad elektrikutel õppida nii enda kui teiste kogemustest ning selgitavad välja vajalikud koolitussuunad. Kõike ikka selleks, et osavad ja kogenud elektritöö tegijad suudaksid tarbijale võimalikult hea võrguteenuse tagada ning hädavajalikud investeeringurahad ei läheks tühja. Sest elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid päeva lõpuks ikka nutikad ja õppinud töömehed.

Vladislav Aunapuu Jaotusvõrgu töökeskkonnajuht 13. aastakäik

ELEKTRIALA 4/2011

5


Kes rajasid ABB suurima tuulegeneraatorite tehase Eestisse? Insenerid nagu Sina. Insener, tule ja loo koos meie inseneridega taastuvenergeetika tulevikku! Töö ABB-s avab sulle mõõtmatuid arengu- ja karjäärivõimalusi üle kogu maailma. Tule lae oma tulevik täis puhast energiat, et anda panus maailmatasemel insenerilahenduste looja, projekteerija või arendajana! A better world begins with you at www.abb.ee/tööotsijale

Our project. Your legacy.



KUTSEVÕISTLUSED

Vladislav Aunapuu Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töökeskkonna osakonna juhataja

Võrguelektrikute Eesti meistrivõistluse kokkuvõte

12.05.2011 toimusid Veskimetsa õppeväljakul nüüd juba kolmandat korda Võrguelektrikute Eesti meistrivõistlused. Võistlustel osales kuue elektritööettevõtja – Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS ja Eltel Networks AS kolmeliikmelist võistkonda. Eelmise aasta võistluse võitja Corle OÜ võistkond oli vahetult enne võistluse algust kahe võistkonna liikme haigestumise tõttu sunnitud loobuma. Aga nad lubasid olla platsis järgmine kord ja võita tiitel tagasi. Võistluste kohtunikeks olid EE Jaotusvõrk OÜ, EETEL, Ensto AS, Qvalitas Arstikeskus AS ja Tyco Electronics esindajad.

Võisteldi seitsmel etapil. Järgnevalt võistluse kokkuvõtted etappide kaupa:

I etapp: Teadmiste kontroll ja dokumentide täitmine Igal elektritöö juhil oli vaja koostada kolm nõudeavaldust ja kolm töökäsk-luba. Seega koostati kokku 18 nõudeavaldust ja 18 töökäsk-luba. Arvatavasti ajapuudusel jäi ühel võistlejal üks töökäsk-luba vormistamata. Puudusteta ei olnud koostatud ühtegi dokumenti: • 14-l nõudeavaldusel oli elektripaigaldise nimetus ebatäpne, mis ei võimalda üheselt kindlaks määrata, kus asutakse tööle. Näiteks ei olnud märgitud, millise 10 kV fiidri juurde alajaam kuulub või ei olnud märgitud LK3 nime, mille järgi määrata kilbi asukoht; • 8-l nõudeavaldusel oli näidatud kaitselahutamisteks seadmeid, millede väljalülitamiseks puudus vajadus; • ühel nõudeavaldusel oli märkimata maandamised; • ühel nõudeavaldusel oli kaitselahutamiseks näidatud seadme nimetused ebatäpsed; • ühel nõudeavaldusel ei kasutatud õigeid lühendeid; • puudused nõudeavaldusel kanduvad üle ka koostatud töökäsk-lubadesse; • 8-l töökäsk-loal oli märgitud liigselt tabelisse nr 1 kaitselahutamiste ja maandamiste lahtris asendid “sees” või “väljas”. Puuduste ja ebatäpsuste vältimiseks on vaja elektritöö juhtidel põhjalikumalt tutvuda “Nõudeavalduse koostamise juhendiga”.

8

ELEKTRIALA 4/2011

I etapil saadud punktid maksimaalsest punktide summast, %-des

Võrguehitus AS Elwo AS Elektritsentrum AS Empower AS Eltel Networks AS Pluvo OÜ

Elektritööjuht

Töörühmajuht

70,0 73,3 66,7 46,7 60,0 53,3

70 65 60 65 55 55

Töörühma Kokku I liige etapp 80 60 75 80 55 20

72,9 67,1 67,1 61,4 57,1 44,2

Töörühma juhtijate testi täitmise tulemused olid 55–70 %, sealhulgas elektriohutuse keskmine 65,4 %, esmaabi 33,3 %, tuleohutus 66,6 % ja üldelektrotehnika 56,7 %. Töörühma liikme testi täitmise tulemused olid 55–80 % (välja arvatud üks töörühma liige, kellel edukat testi täitmist takistas keeleoskus), s.h oli elektriohutus keskmine 70,5 %, esmaabi 50,0 %, tuleohutus 33,3 % ja üldelektrotehnika 46,7 %. Võrreldes eelmise aastaga on üldine teadmiste tase enam-vähem sama. Paranenud on üldelektrotehnika ja paigaldustöödel elektriohutust tagavate normide tundmine. Kordaks eelmise aasta soovitust, et meie headel partneritel on aeg mõelda oma elektrikute ja elektritöö juhtide koolitamisele – ilma teooriat tundmata on raske igapäevatöös ohutust tagada.


KUTSEVÕISTLUSED II etapp: Kannatanule esmaabi andmine mannekeeni abil Ülesandeks oli kannatanu efektiivne elustamine vastavalt viimastele kehtivatele elustamisalgoritmidele. Ülesanne teostati kasutades sellekohast nukku. Võistlejad tegutsesid üksinda ning kahekesi. Esmaabi etapil jälgiti ja hinnati situatsiooni lahendamise üldist oskust (kannatanu seisundi hindamine, tegevuse kiirus, kiirabi kutsumine, koostöö kahe päästja vahel). Hinnati ka elustamise tegevuse efektiivsust – südame massaaži sügavust, kiirust, käte asendit kannatanu rinnakul, kunstliku hingamise tegemist). Oluliseks peeti oskust avada hingamisteed ning hoida neid avatuna kogu elustamise protseduuri vältel. Võistlusjärgselt võib tõdeda, et meeskonnad on erineva ettevalmistusega. Osa võistlejaid teadsid viimaseid elustamisalgoritme ning näitasid edukalt seda praktikas, osa võistlejaid tegutsesid vana (aastast 2000) elustamisjuhendi järgi, osa tegutsesid sellise algoritmi järgi, mida nad olid viimati õppinud, kuid mis pole kooskõlas Eestis kehtivate juhenditega. Parimaks tegevuseks esmaabi etapil osutus südame massaaži efektiivsus (sügavus, tempo, rütm), halvimaks juhendite tundmine. Võistlejate käelised oskused olid suurepärased, kuid tegevuste järjekord (Teadvus? Ava hingamisteed. Kas hingab? Kutsu abi. Alusta südamemassaažist 30. Jätka koos kuntsliku hingamisega vahekorras 30:2) oli tihti segamini, mõnikord ka lausa vale. Kohtunikele meeldis võistlejate koostöövalmidus, entusiasm ja tahe minna elustama, valmisolek õppida ka sellest kogemusest. Soovitused edaspidiseks. • Jätkata võimalusel regulaarset personali esmaabialast väljaõpet • Personali koolitamisel lähtuda ühtsetest kehtivatest elustamisalgoritmidest (Euroopa Taaselustamise Liit, Ameerika Südamearstide Assotsiatsioon, Eesti Kiirabiliit). • Koostada personali jaoks esmaabi tegevusjuhendid, arvestades elektrikute töö iseloomu (taskuraamatuna, voldikuna vms). • Järgmistel võistlustel korraldada lisaks elustamissituatsioonile ka üks traumasituatsioon, eesmärgiga hinnata käitumist ja käelist oskust raske verejooksuga kannatanu abistamisel.

III etapp: Lülitusmooduli vahetus, uue kaabli ettevalmistus ja ühendamine HEKAs Kõik meeskonnad olid varustatud vajalike kaitsevahenditega. Kõigil meeskondadel esines vähesel määral puudusi nii lülitamistoimingute kui ka tööoperatsioonide sooritamisel, rohkem puudusi oli siiski töökäsk-lubade ja lülitamisdokumentide vormistamisel. Maksimaalselt saadi 65 punkti (võimalik maksimum – 70). Tööjõu ebaratsionaalse kasutamise tulemusena ületasid kõik meeskonnad etteantud ajalimiidi.

IV etapp: Programmkella ja voolutrafo vahetus liitumiskilbis Põhimõtteliselt sai enamik lülitamistega hakkama, olulisi vigu esines vähe. Väiksemaid vigu: • osaliselt puudulik esitlemine lülitaja pöördumisel lülitamiste juhtija poole; • lülitamiste juhtija poolt antud korralduste kordamata jätmine; • töörühma juhtija poolne brigaadi liikmete juhendamise järgse küsimuse “kas kõik on arusaadav” esitamata jätmine; • pingetuse kontrollimine kas ainult faaside või ainult faaside ja neutraali vahel. • töörühma tööle lubamise järel töökäsk-loal lubamise vormistamine; • lülitamiste registri osalise täitmine; • tööde täieliku lõpetamise teatel töö sisu kirjutamata jätmine. Vaatamata teatud puudujääkidele oli üldmulje valdavalt positiivne.

ELEKTRIALA 4/2011

9


KUTSEVÕISTLUSED Selle etapi sisuliste tööoperatsioonidega, tariifijuhtimiskella vahetuse ja programmeerimine ning voolutrafo vahetusega, said kõik võistkonnad edukalt hakkama. Ükski võistkond ei takerdunud ka kohtunike “vimkadesse”, milleks olid nt kalibreerimata tariifijuhtimiskell ja vale ülekandega voolutrafo, vaid kõik valisid õiged vahetatavad seadmed. Võrreldes selle etapi tööoperatsioone “Mõõtesüsteemi visuaalne ülevaatus” ja “Mõõtesüsteemi kontroll”, eelmise aasta omadega, peab kahjuks tõdema, et oli toimunud tagasiminek. Elwo AS oli ainuke võistkond, kellele sai mõõtesüsteemide kontrolli eest anda 4 punkti, kõik teised said vaid 0–2 punkti. Juhendi “JTmt15 Mõõtetrafodega mõõtesüsteemi kontrolli juhend” kohaselt koosneb mõõtesüsteemi visuaalne ülevaatus vähemalt 9st alapunktist ja mõõtesüsteemi kontroll vähemalt 8st alapunktist. Seega tuleb neid tööoperatsioone veel õppida ja harjutada. Töö ajalimiidi (30 minutit) sisse mahtus üks võistkond, teised ületasid aega kuni paari minutiga, kuid üks võistkond ületas aega ka peaaegu 15 minutit.

V etapp: Sidemete tegemine madalpingeõhuliinil Võistkondadest tegid seda etappi kõige paremini Elektritsentrum ja Elwo, kehvemeni Pluvo, kus oli ka organisatsiooniliselt töö halvemini korraldatud – töötas praktiliselt vaid üks mees ja külgside jäigi tegemata. Lõpusidemed olid seekord head (välja arvatud jälle Pluvo) Puudusi. • Osa võistkondi ei teinud masti mädaniku kontrolli (Pluvo, Võrguehitus, Eltel). • Osal võistkondadel olid ronimisrauad ja vööd tähisteta (registrita) – Pluvo, Võrguehitus, Eltel. • Jätkuside kippus jääma lühikeseks, väheste keerdudega, ebaühtlane ja keerud ei olnud üksteise vastas – Eltel. • Ühenduste tegemisel ei puhastatud alumiiniumjuhtme otsi terasharjaga – Pluvo, Eltel). • Juhtmel olid näpitsast põhjustatud vigastusi – Pluvo). • AMKA ühendusklemmide tegemisel ei olnud osal võistkondadel klemmi pingutamisel kinnihoidmise võtit (kahvlit) – Pluvo, Eltel. • AMKA puhul oli eksimusi PEN-juhtme jätkamisel. • Eksiti ka külgsideme tegemisel, kus sidumistraati tekkisid sisse ristid.

10

ELEKTRIALA 4/2011

VI etapp: Kaabli jätkumuhvi tegemine 1 kV maakaablile Kaablitöö etapi käigus paigaldas iga võistkond 35 mm² alumiiniumsoonte ja plastisolatsiooniga 1 kV jõukaablile AXPK ühe jätkumuhvi POLJ-01/4×10-35. Sellist laadi termokahanevd jätkumuhvid on väga levinud ja nende paigaldamine peab olema kiire ja töökindel. Võrreldes eelmise aastaga oli paigaldustöö tase natuke paremaks läinud. Jälgides kaablimontööride töövõtteid oli selgelt näha, kes teevad seda tööd tihti ja kes harva. Kogenud töömeestel on juba enamus töövõtteid salvestunud nii-öelda lihasmällu. Töö tegemise kontrollaeg oli 30 min. Kuuest võistkonnast mitte ükski ei ületanud etteantud aega. Kõige kiirem töö oli firmal AS Elektritsentrum (13 min), temale järgnesid AS Elwo ja AS Empower (mõlemal kulus 15 min). Kaablitöö etapi esinelik oli üsna heal tasemel ja samas tasavägine, sest seda näitab ka asjaolu, et punktisumma erines nendel ainult ühe numbri võrra (AS Elektritsentrum – 49 punkti, AS Elwo – 48 punkti ja AS Empower ning Eltel Networks AS mõlemal 47 punkti). Kui kaablitöö etapi käigus nimetada üksikuid puudusi, siis nendeks olid näiteks keelatud sisselõiked, paigaldusjuhendis toodud mõõtmete mitte jälgimine, puhastamise ärajätmine või ebaprofessionaalne töö gaasipõletiga. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaablitöö etapp kujunes väga edukaks, millele aitas kindlasti kaasa ilus ilm. Samuti sujus suurepäraselt korraldajate ja abiliste koostöö.

VII etapp: KTP trafo korrasoleku kontroll Komplektalajaamas trafo seisukorra hindamiseks vajaliku tegevuse ettevalmistav osa laabus kõigil meeskondadel üllatavalt edukalt ja kohtunikel tuli ülimalt tähelepanu pingutada, et eristada täpsemaid eeskirjade järgijaid. Kui eelneval, n-ö juhendamise päeval räägiti, et kindlasti tuleb kasuks ka meeste jutuvestmise oskus ja näitlejameisterlikkus, siis nii ka oli – eksimatut ja ilmselt harjumuspärast tegutsemist saatis reeglina enesekindel kommentaar. Puudusi. • Töö ja kaitsevahendite osas torkas silma, et mõned töörühmad ei teadvusta endiselt endale alumiiniumredeli kasutamisel seotud ohte alajaamatöödel ja teenisid sellega võistkonnale miinuspunkte.


KUTSEVÕISTLUSED

• Dokumentide täitmisel tehtud vigu (kuupäev ja kellaaeg kirjutamata, allkiri puudu, ettekande tekstis lünk täitmata) võib küll kiirustamisega põhjendada, aga tundub siiski, et eksijatel oli see pigem juba harjumuslik stiil. • Mitmelt töörühmajuhtijalt eeldanuks ka ladusamat ja täpsemat töörühmaliikme juhendamist. • Trafo seisukorra hindamisega tulid seekord toime kõik võistkonnad. Eeldatavalt defektse trafo visuaalsel ülevaatusel ununes osal meeskondadel nn nuusutamise etapp ehk õli kvaliteedi hindamine lõhna järgi, mis võib viidata sisemisele vigastusele. Suures võistlustuhinas rutati sulavkaitseid oma kohale tagasi panema ilma et

nende korrasolekut oleks eelnevalt kontrollitud. Võistlus oli nagu alati pingeline. Kohtunike töö kohta pretensioone ei esitatud. Võitjaks tuli Empower AS ja Elwo AS võistkondade ees Elektritsentrum AS võistkond koosseisus elektritöö juht Priit Uustalu, töörühma juhtija Rauno Steinfeld ja töörühma liige Enn Ausing. Auhinnad jagati ka eraldi nelja etapi võitjale, millest esmaabi ja sidemete tegemise etapi võidu eest sai auhinnad Elektritsentrum AS võistkond, HEKA töö etapi võidu ning liitumiskilbis programmkella ja voolutrafo vahetuse etapi võidu eest sai auhinnad Elwo AS võistkond. Tegelikult võitsid selles võistluses kõik võistkonnad, kaotajaid ei olnud. Võistluse peaeesmärgiks oli õppida, õppida oma vigadest, oma ja teiste kogemustest, selgitada tulevaste koolituste suunad. Tänan kõiki osavõtjaid nii võistkondade liikmeid ja esindajaid, kohtunike, teisi tublisid abilisi, ilma kelleta võistluse korraldamine oleks vaevalt õnnestunud ja eriti Elin Raamatut, Tiina Roosipuud, Madis Mosonat ja Toomas Tublit. Võrguelektrikute Eesti meistrivõistlused on selleks korraks läbi, on aeg alustada ettevalmistustega järgmisteks võistlusteks uuel aastal. Fotoreportaaž Rein Aro

Võistluspäeval demonstreerisid Jaotusvõrgu võrgutehnikud puitmastide mädaniku määramist Eestis unikaalse seadmega IML-ResiF300S. Seade kujutab endast akudrelliga ja mõõtegraafikut kirjutava seadmega varustatud puurimisseadet kiireks kohapealseks diagnostikaks. Seadme tööpõhimõte seisneb materjali vastupanu mõõtmisel – kui tugev või kui pehme on materjal puurile vastumõju avaldama. Vastumõju mõõdetakse ja kirjutatakse üles graafikuna mõõtkavaga varustatud veekindlale paberiribale. Graafiku kõver annab tegeliku ülevaade masti sisemusest kogu ristlõike ulatuses. Veel demonstreeriti maanduse asetamist 10 kV õhuliinile mastile ronimata. Kuna maanduskomplekt koosnes kahest osast, eraldi faaside lühistajast ja maandusjuhist, oli isoleerkepiga maanduse operatsiooni sooritamine tunduvalt lihtsam.

ELEKTRIALA 4/2011

11


ETTEVÕTTED

OBO Bettermann–100 aastaga Saksa taluniku väikeettevõttest maailma suurtootjaks Aega on piisavalt nende jaoks, kes seda kasutada oskavad

Leonardo da Vinci 100 ja palju enamgi aastaid tagasi olid Bettermannid talunikud. Põldusid hariti Saksamaal Westfalenis, Sauerlandis Mendeni piirkonnas, kus tegelikult oleks ka olnud raske tollel ajal leida muud sissetulekuallikat. Bettermanni nimi ilmub esimestesse Mendeni ürikutesse 1659. aastal,11 aastat peale 30-aastase sõja lõppu.1879. aastal sündinud Franz Bettermann oli üks neist põllu-

harijatest. Maalähedaseks, sügavmõtteliseks, vanakooli westfaallaseks jäi ta kuni oma pika elu lõpuni 1964. aastal. Aga ometigi oli temas midagi erilist, võrreldes eelmiste põlvkondadega.1911. aastal astus ta vaikselt ja ettevaatlikult sammud, mis viisid lõpuks tema lahkumisele esiisade traditsioonilisest põllumeheametist. Olles juba varem taluniku töö kõrvalt töötanud kohalikus metallitöökojas, asutas ta 1911. aastal Mendenis Hüingsenis koos kahe kolleegiga enda metallitöötlemise ettevõtte, mis valmistas põhiliselt komponente kohalikule valgustitehasele. Valmistati metallist, s.h ka messingist tooteid. Aastal 1932, just siis, kui majanduskriis ja poliitilised rahutused Saksamaal olid oma kõrgpunkti saavutanud, astus Franz Bettermann otsustava sammu edasi. Kui enne oli ta töödelnud vaid metalli, siis nüüd tõi ta kasutusse tehisvaigud nagu bakeliidi ja duroplasti, mida võis töödelda, kasutades soojust. Sellest sai alguse uus Bettermanni ajastu, mis ühendas metalli ja plasti kasutamise tootmises. Tootmisse kaasati masinad. Muuhulgas toodeti mitmesuguseid klambreid, harukarpe, Grip ISO klambreid, millega tehtud paigaldisi võib leida isegi praegusel ajal. Franz Bettermann Andreas Bettermann, Bianca Bettermann, Christoph Bettermann, Thomas sai patendi Saksa Reichi Patendiametilt Clip-kinnituvahendite Bettermann ja Leo-Ulrich Bettermann. Pereettevõtted on pühendunud oma klientidele, nad ületavad kriise paremini kui sarja leiutamise eest 1936. aastal. Selleks ajaks töötas ettevõttes juba teised, on tagasihoidlikud, ei spekuleeri teiste inimeste rahaga ja nad on edukad.

12

ELEKTRIALA 4/2011


ETTEVÕTTED 250 inimest, vaatama omanikustaatusele jäi Franz Bettermann jätkuvalt uuendustele mõtlevaks ning innovaatiliseks ning 30. aastate alguse majandussurutise ajal hoolitsevaks oma töötajate eest. Erinevalt paljudest tolleaegsetest äriomanikest suhtus Bettermann antipaatiaga võimu haaranud natsidesse. Olles 1940. aastal Franz Bettermann (1879–1964) 61 aasta vanune, kaasas Bettermann omanikeringi neli oma kolmeteistkümnest lapsest, ühena neist ka Ernst Bettermanni. Teine põlvkond oli astunud lavale Saksamaale nii kriitilisel sõjaajal. Sõja lõppedes oli pommitamiste järel Bettermanni tehas 2/3 ulatuses maatasa tehtud. Kolmel omanikest poegadest õnnestus sõjamöll üle elada, õnnestus säilitada ka aegsasti peitu viidud masinapark. Tootmine taastati väga kiiresti ning ehki uuesti tuli alustada 20 töötajaga, töötas ettevõttes 1952. aastal ometigi juba 250 inimest. Aasta 1952 kujunes Bettermanni jaoks eriliseks, kuna just sel aastal leiutati ning patenteeriti ainulaadne metallist lööktüübel, mida kutsuti saksa keeles “Ohne Boren“ (ilma puurimata). Ei enam puurimist, pragusid, krohvimist! Tüübli innovatiivsus viis selle lühendina kiiresti ettevõtte nimesse. Oli sündinud OBO Bettermann. 1950. aastatel alustas OBO Bettermann toodete eksporti väljapoole Saksamaad, hakatuseks Hollandisse, Belgiasse ja Luksenburgi. Tulevikuarengu seisukohalt astutakse 1957. aastal erakordselt tähtis samm: Bettermannid ostavad lähedal asuvas Bösperdes valtsmetalli töötlemise tehase (asutatud 1827). Siit alanud teras-kaablikandekonstruksioonide tootmine on OBO Bettermanni peamine ärisuund ka nüüdisajal. Ernst Bettermanni poolt algatud ostuidee osutus väga heaks investeeringuks, kuna ehitatavad suurobjektid (tööstusettevõtted, ülikoolid, haiglad, lennujaamad jne) olid hakanud vajama eelpaigaldatud kaablikandekonstruktsioone.1959. aastal liitub ettevõtte meeskonnaga „vähenõudlik kolleeg“ OBO-MAN, tule-

Tootmine pärast Teist maailmasõda

vane ettevõtte sümbol ning maskott, kes on alaliseks külaliseks peaaegu kõigil OBO Bettermanni näitustel ja üritustel praegusel ajalgi. Saabuvad 1960. aastad, aeg, mil Saksa Föderatiivne Vabariik on lõpuks taastunud sõjajärgsest madalseisust ning seisab jälle kindlalt jalgadel. Ernst Bettermanni selleks ajaks vaid 20-aastane poeg Leo-Ulrich Bettermann liitub 1966. aastal ettevõttega. Ta tunnetab, et vaatamata juba saavutatud edule vajab ettevõte uut hoogu ning uusi eesmärke. Ta teab, mida ta tahab: viia ettevõte jõuliselt välisturgudele.Vaatamata teiste pereliikmete vastuseisule tema globaliseerumisplaanidele võtab Leo-Ulrich Bettermann peale isa Ernst Bettermanni lahkumist 70. aastate lõpus endale täisvastutuse ja kõik kaasnevad riskid oma plaanide teostamiseks. Alates 1980. aastatest rajab Bettermann jõuliselt tütarfirmasid väljaspool Saksamaad, Euroopas ja Ameerikas, ta ei kõhkle seda tegemast ka äsja vabanenud Ida-Euroopa riikides. 2000. aastate teisel poolel teeb ta seda juba Aasias, Aafrikas ( Hiina, India, LAV ). Selle otsuse tulemusena on nüüdisajaks maailmas loodud ligi 40 OBO Bettermanni tütarfirmat ning müügiaktiivsust omatakse kokku 60s maailma riigis. Põlvkondade vahetumine on paljudes pereettevõtetes olnud probleeme tekitav. Leo-Ulrich Bettermann on seda mõistnud ning otsustanud neid vigu vältida, andes vastutuse neljandale generatsioonile üle õigeaegselt, olles ise veel parimas vormis. Olles ainult 50-aastane, jagab ta 1999. aastal ettevõtte kapitali oma kahe poja Andrease ja Thomasega. Andreas Bettermannist saab 2005. aastal juhatuse liige ja tegevdirektor. Tänapäeval ekspordib OBO Bettermann üle 50 % oma toodangust väljapoole Saksamaad. Väikeettevõttest on saanud 400 miljoni EURni ulatuva käibega globaalne ettevõte, maailma elekriinstallatsioonimaterjalide tootjate turuliidrite hulka kuuluja. 2011. aasta mais avati Mendenis uus, Euroopa kaasaegseima kuumtsinkimistehnoloogiaga Metall-Competence Centre, kus on üle 30 000 m2 uut, täiendavat tootmispinda. Lisaks olemasolevatele tehastele Mendenis, Ungaris, Sveitsis, Brasiilias, kokku töötab OBO Bettermannis üle 2000 hästimotiveeritud inimese. Neljas põlvkond Bettermanne on teinud tugeva alguse. OBO Bettermanni materjalide põhjal Tarmo Riit

OBO Bettermanni nüüdisaegne tehas Bösperdes

ELEKTRIALA 4/2011

13


VALGUSTUS

Tiiu Tamm Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ

Uuest töökohtade sisevalgustuse standardist

Suvi on ehituste ning rekonstrueerimiste aeg. Valgustuspaigaldiste ehituse planeerimisel oleks seetõttu kasulik teada, et aprillis ratifitseeriti uus sisevalgustuse standard EN 12464-1:2011, mis juulis peaks eesti standardina muutuma kättesaadavaks ka Eesti Standardikeskuses. Standardi eestikeelset tõlget on oodata sügiseks.

ümbruses liiga teravate varjude vältimiseks. Juba tol ajal, kui 2002. aastal välja antud standardit alles arutati, pakuti standardi algversioonis välja lisaks töö- ja lähiümbruspiirkonna valgustustiheduse soovitusele ka vaatevälja jääv taustavalgustuse ala, mis paraku häälteenamuse tõttu lõppversioonist välja hääletati. Tänapäeval, kui energiasäästu teema on äärmiselt aktuaalne, võib suurema ruumi Energiasäästu nimel ollakse sageli valmis energiat töökeskkonna projekteerimine väheste töökohtade korral kokku hoidma töö kvaliteedi või töötaja tervise arvelt. vananenud standardi kohaselt tähendada seda, et välja Kui nõukogudeaegsed normid jätsid töökoha määratle- valgustatakse ainult tööpiirkond ja selle lähiümbrus, mata ning inspektor võis ettekirjutuse teha näiteks ruumi kuid ülejäänud ruumiosa jäetakse liiga pimedaks. See tühjas nurgas mõõdetud alavalgustustaseme järgi, siis tingib töötaja vaatesuuna muutumisel arvutiekraanilt või 2002. aastal Euroopa Liidus välja töötatud sisevalgus- laual olevatelt objektidelt kaugemale ruumiossa silmade tuse standardi EN 12464-1 kohaselt mõõdeti valgustus- pideva ümberhäälestuse, s.t pingutuse. Päevas tehakse tihedust tööpiirkonnas, kus töid tegelikult teostati ning selliseid erinevasse kaugusse vaatamisi kümneid, isegi selle lähiümbruspiirkonnas, mis ümbritses tööpiirkonda sadu kordi. Kontrastsete valgustustasemete vaheldumisi vähemalt 0,5 m alana ja oli mõeldud tööpiirkonna lähi- vaatamine koormab silmi ning tulemuseks on silmade väsimusest tingitud stress, mis võib avalduda valus silmades, peavaludes, kuid isegi ka tasakaaluhäiretes. Kindlasti kannatab sellises töökeskkonnas töötamisel aga töö tulemus, rääkimata töötajat ohustavatest süvenevatest tervisehäiretest. Uue vastuvõetud standardi üheks olulisemaks muudatuseks on taustavalgustuse vajaduse sissetoomine vaatevälja jääval alal. Taustavalgustus piirneb lähiümbruspiirkonnaalaga ning selle valgustustase peaks olema vähemalt kolme meetri ulatuses 1/3 lähiümbruspiirkonna valgustustasemest. Joonisel 1 modelleeritud piltidelt on selgelt Joonis 1. Joonisel ülal on valgustus lahendatud standardi EVS-EN 12464-1:2003 näha, et vana standardi ko(EN anti välja 2002. aastal) kohaselt. Alumistel piltidel on valgustus lahendatud ka- haselt teostatud lahenduse sutades taustavalgustust korral jääb vaateväljas otse

14

ELEKTRIALA 4/2011


VALGUSTUS ette häirivalt hämaram ala, kui uue standardi järgi teostatud lahenduse korral, mil vaatevälja jääv ala on meeldivamalt valgustatud. Lisaks tuleb enamiku suletud ruumide korral valgustada vaatevälja jäävad seinad keskmise valgustustihedusega vähemalt 50 lx ja ühtlusteguriga vähemalt 0,1 või kõrgemaga. Kuna mustad laed valguse peegeldumise asemel neelavad valgust, siis peaksid musti lagesid kummardavad sisekujundajad teadma, et uue standardi järgi on vaja suletud ruumide laed samuti valgustada vähemalt 30 lx keskmise valgustustihedusega ja ühtlusteguri väärtusega vähemalt 0,1. Koolides, kontorites, koridorides, fuajeedes, tervishoiuasutustes jms kohtades on vaatevälja jäävate seinte ja lagede valgustusti- Joonis 2. Jääb igaühe otsustada, millist lahendust soovitakse koheduse nõuded aga kõrgemad – vastavalt 75 lx ridoris kasutada. Mõlemal juhul on põrandal, seintel ja lagedel ja 50 lx ühtlusteguriga 0,1. See ei tähenda su- tagatud nõutav valgustustihedus, kuid üldmulje ruumis on täiesti gugi eraldi lakke suunatud valgustuse lisamist. erinev. Näiteks koolides, lasteaedades jm kasutatakse seinapindu Kui ruumi pinnad on heledates toonides, mille laste joonistuste, teadete vms eksponeerimiseks. Teadlikult valitud soovituslikku väärtusskaalat on heledusastme valgustuslahenduse puhul pole aga seinte eraldi välja valgustamisuunas uuenenud standardis ka tõstetud, ei teki seks lisavalgusteid enam vaja (ülemine joonis) enamasti peegelduva valguse tõttu lagedele vajaliku valgustustiheduse saavutamisega probleeme. tidega varustatud valgustite all väsivad töötajad vähem Ühtlustegur on nii mõnelegi ehitustegevusega kokku- ning suudavad endast anda märksa rohkem kvaliteetset puutuvale inimesele jäänud arusaamatuks. Kui eelmine tööd kui tavaballastvalgustite all. Lisaks on kõrgsagestandard sätestas ühtlusteguri vaid tööpiirkonnas ja dusmuunduritel ka terve rida muid eeliseid, näiteks lähiümbruspiirkonnas vastavalt 0,7 ja 0,5, siis uues energiakulu valgustusele on märkimisväärselt väiksem. standardis on ühtlustegur lisaks eelnevatele korrigeeritud Valgustusenergia on puhas soojusenergia. Kui vähenevad väärtustele 0,7 ja 0,4 ning standardi lõpus olevates tabe- kulutused valgustusenergiale, vähenevad koos sellega lites on toodud ühtlusteguri väärtused ka nende ruumide energiakulutused ka konditsioneersüsteemidele, kui neid kohta tervikuna, kus tööpiirkonnad puuduvad. Näiteks ikka peale paigaldamist häälestatakse. on koridoris kasutatav ühtlustegur 0,4. Ühtlusteguri Tavaballastvalgustite all töötamine ei ole vanemates väärtustetabel peaks lahendama ka vaidlusküsimused, rekonstrueeritud töökohtades sugugi ainuke probleem. kas koridorides nõuda ühtlustegurit ja kui, siis millist. Sageli on tööruumid pärit möödunud sajandi 90. keskEndiselt on standardis sees punkt, mis lubab valgus- paigast, mil tunti suurt vaimustust väikeste halogeen- või tustiheduse väärtust tõsta või langetada standardi val- reflektorlampidega valgustite üle. Nii on tänapäevalgi gustustiheduste väärtusteskaala ühe astme võrra, kui see säilinud veel üllatavalt palju töökohti, kus üldvalgustuon põhjendatud (lühiajaline või tavalisest pikem tööaeg, sena on kasutusel siiani räiged „valgustustäpid“ laes, mis eriti suured või väikesed detailid jne). Eestis on tavaks pimestavad sageli töötajat ning tekitavad samal ajal ruutundmatute tootjate valgusteid paigaldada igaks juhuks mis läbi pime-valgete tsoonide väsitavat kontrasti. Eriti rohkem, et kindlasti nõutav valgustustihedus ka kätte kaebavad selliste töökohtade töötajad pideva väsimussaada. Vahel paigaldatakse valgusteid ka nõukogude- tunde, kurnatuse ja vererõhu kõrgenemise üle. Kollase aegse rusikareegli järgi. Tulemuseks on mitmekordselt spektriga hõõg- ja halogeenlambid tekitavad küll ruumi ülevalgustatud ja energiakuluka lahenduse käes vaevle- sisenejale sageli õdusa pesakese tunde, kuid töötamine vad töötajad, kes enesekaitseks jätavad valgustuse hoopis terve päev võideldes käbinäärme poolt vereringesse sisse lülitamata. Kuid nagu mitmekordne ülevalgustus, suunatud melatoniinikoguse (unehormoon) vastu, käib nii ka hämaras töötamine mõjuvad nii tervisele kui ka töötajaile ilmselgelt üle jõu ja jällegi on kaotajaks pootöökvaliteedile hävitavalt. leks nii töötaja tervis kui ka töötulemus. Tänu Tööinspektsiooni tõhusale tööle ei tohiks Eestis Standardis on öeldud, et kui ruumis kasutada ühesuguuusehituste töökohtadel probleeme tavaballastvalgusti- se heledusastmega värvitoone, ei stimuleeri see töötegetest tuleneva värelusega enam olla. Kahjuks ei saa seda mist. Olen külastanud objekte ja vestelnud inimestega, öelda enne 2005. aastat ehitatud või rekonstrueeritud töö- kelle töökohal on ruumis värvid hoopis puudunud ning kohtade kohta, kus seni on kasutusel tänapäevale jalgu arvatakse, et põhisüüdlaseks on valesti valitud valgusjäänud tavaballastvalgustitega. Maailmas on elektroon- tid. Vahel on see tõepoolest olnud ka valgustite süü, sete ballastide ehk kõrgsagedusmuundurite eeliseid tava- kuid enamasti on probleemiks osutunud ruumivärvide ballastide ees uuritud enne energiasäästu ülemaailmset ühetaolisus või värvide täielik puudumine. Kuid olen kampaaniat palju. Neile ettevõtete juhtidele, kes seda kohanud ka selliseid ruume, kus ruumi ja mööbli värviveel ei tea, oleks kasulik teada, et elektroonsete ballas- dele ei saagi midagi ette heita, kuid kollase spektriga

ELEKTRIALA 4/2011

15


VALGUSTUS lampide kasutamisega silutakse värvid Ăźhte kimpu, kus need justkui sulaksid kĂľik Ăźheks Ăźhtlaseks ja igavaks tervikuks. Loomulikult ei saa selline ruum ka tÜÜtegemist stimuleerida. Eraldi teema on räigus, mida kohtab eriti Ăźledisainitud tÜÜruumides, kus sisekujundajale vĂľi -arhitektile on antud vaba voli ning elektriprojekteerijat ei ole neid maa peale reaalsusesse tagasi toomas. Pean sellist tÜÜtajate tervise ruineerimist ettevĂľtte rahakotil tahtmatuks kuriteoks ja manitsen siinkohal sisekujundajaid ja -arhitekte elektriprojekteerijatega rohkem koostÜÜd tegema ning neid ka usaldama. Räigust ei ole vĂľimalik mþþta, seda arvutatakse peale erinevate pindade heleduste ja vaatenurkade mþþtmist. Selliste mþþtmiste-arvutuste tellimine on lĂľpptellijaile kulukas. Palju lihtsam on seda teha projekti valgustusarvutuste käigus kaasates arvutusse räiguspunktid sellise vaatesuunaga nagu see tÜÜkohal tavaliselt on. KĂźll aga olen näinud hulka projekte, kus räiguspunkt on arvutuses paigutatud vastu seina vĂľi laua poolt hoopis oma tooli pĂľrnitsema. Räiguspunkti(de) kasutamine valgustusarvutuste teostamise käigus ei pikenda valgustusarvutuse aega, kuid säästab lĂľpptellijaid halbadest lahendustest, mida saab projekteerimise käigus hĂľlpsalt elimineerida. Standardi energiasäästu alapeatĂźkk eeldab, et valgustuslahenduste väljatÜÜtamisel kasutatakse päevavalgust ära maksimaalselt ja juhitakse valgustust andurite abil. Andureid on mitmesuguseid – liikumisandurid, kohalolekuandurid, päevavalgusandurid. Nende valik sĂľltub ruumi kasutusotstarbest ja kasutusmustrist. SĂľltuvalt ruumi valgustites kasutatavatest ballastidest saab valgustusenergiat kokku hoida mitut moodi. Näiteks juhitavate valgustite korral on andurite abil vĂľimalik päevavalgusanduri olemasolul valgustustaset hoida tÜÜkohal konstantsena, s.t päikese pilve tagant ilmumisel valgusti kas timmerdub vĂľi lĂźlitub hoopis välja jne. Kui valgustid ei ole juhitavad, siis nendega kokkusobivad päevavalgusandurid hoiavad valgustustaset sĂľltuvalt seadme tootjast etteantud piirides

M71ÿ K]‚` 01234 O 554J36 9 ]IZ 713

10j32

ja lĂźlitavad valgusti välja, kui valgustustase Ăźletab etteantud väärtust näiteks 150 % ja taas sisse, kui valgustustase langeb alla etteantud väärtuse. Erinevalt tavalistest liikumisanduritest, mida meil igas ehituspoeski mßßakse, reageerivad kohalolekuandurid inimese kohalolekule isegi siis, kui inimene on magama jäänud ning kartus, et nende andurite all peab aegajalt andurile märkuandmiseks vehkima, on pĂľhjendamatu. Anduri paigaldamisel tuleb aga teada, kuhu ja kuidas see paigaldada vältimaks ruumis olevate esemete peegeldushäireid vĂľi taustamĂźra. Tänapäeval vĂľimaldavad erinevad valgustuse juhtimissĂźsteemid leida igaĂźhele temale sobiva lahenduse, et tagada juba olemasolevas valgustusvĂľrgus energiasääst sĂľltuvalt päevavalgusest ja kohalolekust. Neile, kes ei soovi andureid koos eraldi juhtmestusega kuskile välja viia, vĂľivad sobida ka EnOcean tehnoloogiapĂľhised lahendused, kus anduri ja lĂźliti vahel juhtmestus puudub. LĂľpetuseks koolide klassivalgustusest. Kuna koolid lähevad kohe suvepuhkusele ning algab suviste rekonstrueerimiste aeg, siis allpool on toodud Ăźks klassivalgustuse vĂľrdlusarvutus energiatĂľhususe seisukohalt. Kuigi ettevĂľtetes paigaldatakse enamasti uued, elektroonsete ballastidega valgustid, kohtab koolide klassivalgustuse rekonstrueerimisel siiski veel tavapäratult palju tavaballastidega lahendusi . Arvutuse aluseks on vĂľetud klassiruum, mille mþþtmed on 9Ă—6 m ja kĂľrgus 3 m. Tabelis toodud LENI on valgustusenergia arvväärtus, mis vastavalt energiatĂľhususe standardile näitab aastast energiakulu ruutmeetri kohta. Erinevatele hoonetele on standardiga EVS-EN 15193:2007 kinnitatud piirmäärad, mille puhul muutub valgustuslahendus energiat raiskavaks. Mida väiksem LENI väärtus saadakse standardis tooduga vĂľrreldes, seda energiasäästlikum on ka valgustuslahendus. Tabelis toodud energiakulu arvestus ei anna elektrienergiale kuluvat rahalist väärtust, sest elektrihinna eest

Joonis 3. Solar andur Osramilt, mis tÜÜtab EnOcean tehnoloogial pĂľhineval protokollil ega vaja paigaldamiseks juhtmestust. Samalt tootjalt lĂźlitikarbikusse paigaldatav Switch RC Ăźhendusskeem koos valgustitega. Vasakpoolsel skeemil (E) ei kasutata lĂźliteid valgustuse lĂźlitamiseks Ăźldse, skeemil F on vĂľimalik lĂźlitada valgusteid ka käsitsi sisse välja, kui anduri poolt mþþdetav tase ei näe lĂźlitust ette ning skeemil G on toodud skeemi Ăźhendus olemasolevasse vĂľrku. Korraldused anduri juhtimiseks antakse Switch RC lĂźlititega A/1 ja B/0 vastavalt tootega kaasasolevale juhendile. Anduri päikesepatareide tÜÜs hoidmiseks on vajalik valgustustase 50–100 lx (otsest päikest ei tohi lasta andurile langeda). Et anduri talitluseks vajalik energia ei langeks alla normaalset, paigaldatakse andurisse 2 AAA tßßpi patareid, mis peavad sĂľltuvalt ruumikasutusmustrist vastu 5–7 aastat. Sobib kasutamiseks väiksemates ruumides, sest Ăźhendatav valgustite arv on sĂľltuvalt skeemist piiratud. Sarnaseid tooteid leiab ka näiteks PEHA tootevalikust. Nii Osram kui ka PEHA on Eestis esindatud ning tooted saadaval

YKOJOZMOÿJOZJIKÿÿ [\]^_`ÿLZNÿ7I`]IZÿJOZJIKaÿ b]``]Z^ÿ]ZJ`KcM`]IZJ

16

ELEKTRIALA 4/2011

ˆ‰‰ 1 6Š


VALGUSTUS makstakse erinevates omavalitsustes erinevat hinda, kuid see peaks olema orientiiriks, mille eest ja kui palju tulevikus maksma hakatakse, tuleb vaid oma sisseostetava elektrienergia kilovatt-tunni hind korrutada aastase energiakuluga ning korrutada klassikomplektide arvuga. Tavaliselt öeldakse, et tänapäevased intelligentsed lahendused on tunduvalt kallimad. Tõsi, selleks, et säästa, tuleb esmalt kulutada, kuid valgustite ost on ühekordne, elektrienergiahind aga näitab kasvavat tendentsi, eriti peale vabaturule jõudmist. Pealegi kasutatakse koolide renoveerimisel sageli Euroopa Liidu abiraha. On päris rumal kasutada seda enda kahjuks nii, et pärast kasutuskulud ülejõu käivad. Eesti Vabariigis on tuntud muret selle pärast, et energiatõhusate lahenduste juurutamine toimub väga raskelt. Kuidas saamegi loota säästlikule valgustuspaigaldiste energia kasutamisele tulevikus, kui koolides kogu energiasäästu õpetus valgustuse valdkonnas põhineb tunnis õpitule, et säästulamp annab sama palju valgust kui ekvivalentne hõõglamp, aga väiksema energiakuluga, ja ruumist lahkudes tuleb kustutada tuli. Valgustusalane energiasäästukoolitus peaks algama intelligentse valgustuslahendusega klassiruumist. Ainult nii saame oodata tulevastelt inseneridelt säästlikku mõtlemist ning innovaatiliste lahenduste loomist. Tänapäeva nõuetele vastavaid klassivalgustuslahendusi on Eestis tehtud nii vähe, et need võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kuigi projektidesse on energiasäästlikud lahendused sageli sisse kirjutatud, jõuab konkurentsitingimustes objekti eest võitlemisel lõpplahendusse kahjuks ikka vanamoeline lahendus, mis paneb ekspluatatsiooni käigus kukalt kratsima, kuidas seda vähest rahanatukest aastast aastasse säästa. Siin aitab lõpptellijate harimine, et nad oskaksid oma tellitud projektides nõuda ka energiasäästualaseid arvutusi ning valgustuslahenduste asenduste korral teeksid seda asenduse puhul uuesti. Lõpetuseks soovin kõikidele lugejaile kaunist energiat andvat suve, et järgneva pimeda ajaga paremini toime tulla ning osata ka valgustuslahendustes näha võimalust energiat säästa ilma tervist rikkumata. Tabel 1. Elektrienergiakulu kummagi klassivalgustusarvutuse kohta Valgusti T26 (T8): 2 × 36 W 1 × 58 W 2 × 36 W 1 × 58 W 2 × 36 W 1 × 58 W T16 (T5): 1 × 54 W 1 × 49 W 1 × 54 W 1 × 49 W

Ballast

Valgustite

Võimsus

arv

W

tavaballast tavaballast elektroonne elektroonne intelligentne intelligentne

9 2 9 2 9 2

elektroonne elektroonne intelligentne intelligentne

11 2 11 2

LENI,

Joonis 4. Ülemisel joonisel on Eestis suhteliselt sageli kasutatavad Ida-Euroopast pärit T26 lampidega (T8) valgustid, mis on saadaval nii tavaballastiga kui ka kõrgsagedusmuunduriga. Alumisel joonisel on kasutatud kvaliteetsema optikaga tänapäevaselt kaunimaid klassivalgusteid energiatõhusamate ja pikemaealiste T16 lampidega (T5), mis on saadaval ainult kõrgsagedusmuunduritega. Kõrgsagedusmuunduritega lahendused võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Intelligentne lahendus põhineb kohaloleku- ja päevavalgusandurite tööl LENI

energiakulu a-s, kWh kWh/(m2 a) EVS-EN15193

Sääst %

908

37,94

34,9

2048

0

758

31,68

34,9

1711

16,455

806

20,76

24,8

1148

44

779

24,94

34,9

1409

31

783

17,39

24,8

950

54

Kasutatud kirjandus: 1. EN12464-1:2011. Light and lighting – Lighting of work places – Part 1: Indoor work places. 2011 CEN. 2. Dialux 4.9 valgustusarvutusprogramm. 3. www.osram.com 4. www.peha.de

ELEKTRIALA 4/2011

17


ENERGEETIKA

Madis Mahlapuu TERA AS Projektijuht

Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013

Elektrituru avanemine on Eestis käimasolev protsess, mille esimene etapp leidis aset 2010. aasta 1. aprillil, kui ligemale 30 % elektritarbimisest hakkas elektrienergiat ostma vabalt elektriturult. Kogu elektrituru avanemise temaatika ümber on Eestis olnud väga palju lahendamata küsimusi, inimesed ei mõista sellise suuna eesmärke ning ei tea, kuidas uues olukorras toimida. Käesolev artikkel püüab teemat veidi selgitada.

Arengud Eesti energeetikas on tihedalt seotud Euroopa Liidu energeetika üldise planeerimisega. See näeb ette liikmesriikide elektrivõrkude tihedat omavahelist integreerimist tagamaks laiendatud varustuskindlust, tootmisressursside kasutamise üleeuroopalist ja ka kitsamalt, regionaalset optimeerimist ning vaba konkurentsi suurenemist elektriturul. Eestis on tähendanud see Soome elektrisüsteemiga ühenduse Estlink 1 väljaehitamist 2006. aasta sügisel, samuti täiendavate kõrgepingeliinide planeerimist Läti Vabariiki. Eestil on ka Euroopa Liidu liitumislepinguga võetud kohustus 2013. aastaks elektriturg n-ö vabaks lasta, millega ollakse ELis üks viimaste seast. Praegu oleme sellega üleminekufaasis, kui osa Eesti elektriturust liideti eelmisel aastal Põhjamaade elektrituruga Nord Pool.

Põhjamaade ühine elektriturg Nord Pool katab Norrat, Rootsit, Soomet ja Taanit. Nord Pool’is leiavad aset tehingud peamiselt tootjate ja bilansihaldurite vahel, aga leidub ka lõpptarbijaid, tavaliselt on need suurtarbijad, kes elektri otse turult ostavad. Turukorralduse seisukohalt on Nord Pool’i näol tegemist hulgituruga (joonis 1) tootjate ja müüjate, bilansihaldurite vahel. Sellist hulgiturgu peavad igas riigis üleval kohalikud põhivõrgud, Eestis Elering, kes turu seisukohalt võtavad süsteemihalduri positsiooni (ingliskeelses kirjanduses tihti transmission system operator, TSO). Joonis 1 illustreerib Nord Pool’i elektrituru toimimist ning lepingute ja füüsilise elektri liikumist turuosaliste vahel. Joonisel kujutatud müüjad tegutsevad kahel turul, nii hulgi- kui ka jaeturul. Hulgituru kontekstis nimetatakse neid bilansihalduriteks, sisuliselt elektri ostjateks, ning jaeturul on nad elektri müüjad. Selliste maaklerite ülesandeks on eelnevalt jaeturul müüdud elektrienergia hulga täpne prognoosimine igaks ajahetkeks ning sellele siis hulgiturult tootja leidmine. See tähendab täpsete, tarbija tarbimisprofiili maksimaalselt adekvaatselt hindavate tarnelepingute sõlmimist, tarbija monitooringut ning hulgiturul opereerimist. Nord Pool’is on süsteemihalduritel süsteemi tööshoidmisel neli peamist ülesannet [2]: 1) kindlustada süsteemi opereerimine; 2) saavutada süsteemi nõudluse ja pakkumise tasakaal igal ajahetkel; 3) hoida ja kindlustada füüsiliste kõrgepingevõrkude arengut pikaajalises plaanis; 4) tagada elektrituru toimimine.

Joonis 1. Tegevuste eristamine avatud elektriturul [1]

18

ELEKTRIALA 4/2011

Jaeturu mõistes on elektrimüüjate ülesandeks tarbijatele Nord Pool’ist ostetud elektrienergia vahendamine. Sellise teenuse pakkujad on Eestis: Baltic Energy Services OÜ,


ENERGEETIKA ostmine ühe ja sama hinnaga), määratud tarnet (elektrienergia ostmine tunniprognoosi järgi) ning avatud tarnet (ostmine või müümine määratud tarne prognoosi ja tegeliku tarbimise ebabilansi tekkimisel). Üldiselt kasutavad kodumajapidamised ning ka ettevõtted elektri ostmiseks kogutarnet. Kodutarbijate lepinguid elektrimüüjatega iseloomustavad fikseeritud hinnad lepingutes, mis on sõlmitud kas kuu, aasta või veelgi pikema aja peale. Kokkuvõtteks sellest, mis juhtub väiketarbija jaoks elektrituru avanemisel. HetJoonis 2. Aasta keskmine elektri hind Eesti, Soome ja Nord Pool’i hinnapiirkonnas kel on elektri hind Eestis perioodil 1. aprill 2010 – 31. märts 2011 [3] Euroopa Liidu liikmesriikide odavamaid. Odavam on vaid Latvenergo Kaubandus OÜ , Nordic Power Management Bulgaarias. Väiketarbija jaoks tähendab turu avaneOÜ ja Eesti Energia AS. mine 2013. aastal eelkõige ebameeldivat hinnatõusu, Joonisel 2 on kujutatud Eesti, Soome ja süsteemi- hinnanguliselt 20 %. See on suur löök tarbija rahakotile hinna päevakeskmised hinnad Nord Pool Spot’i turul ning on hea, kui seda endale varakult teadvustada. Enne perioodil 1. aprill 2010. a kuni 31. märts 2011. a. Elektri elektrituru avanemist seisavad väiketarbijatel ees teatud hinna muutumist Nord Pool’is iseloomustab väga suur kohustuslikud sammud. Esiteks tuleb mõõtepunktides, volatiilsus. Aasta keskmiseks hinnaks avatud turul Eesti mille peakaitsme nimiväärtus on üle 63 ampri, see on hinnapiirkonnas kujunes 46,29 €/MWh. Võrdluseks suurte elektripaigaldiste peaarvestid varustada kaugluvõib öelda, et 2011. aasta juunikuus oli Eesti Energia gemissüsteemiga. Väiksemates elektripaigaldistes, näisuletud elektrituru hinnapaketi EN1 fikseeritud hind teks korterites, koostatakse koormusgraafikud. Nende 31,9 €/MWh, mis tegi ka võrguteenuse ja taastuvenergia põhjal on võimalik elektriturg efektiivsemalt toimima tasu ning elektriaktsiisi arvestades suurtarbijatele hinna- saada, sest tarbimist on võimalik paremini ennustada. tõusuks 17,1 %. Elektri hinna kujunemisel tulevikus tuleb See loob paremad tingimused tootmise planeerimisel arvestada ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud võrgu- ning ka võimaldab selgematel alustel elektrit müüjalt teenuse hinnatõusu alates 1. augustist 2011, taastuvener- osta. Elektrimüüja valimine on tarbijale uus olukord. gia tasu võimalikku vähenemist ja elektriaktsiisi. Tasub aegsasti võtta pakkumisi kõikidelt turul tegutseSuurema turuvõimu tõttu hakkab Eesti hinnapiirkonna vatelt elektrimüüjatelt, et nende seast endale sobivaim, hind pärast 2014. aasta algusesse planeeritud Estlink 2 ilmselt odavaim välja valida. Seejuures on selge, et nii valmimist tõenäoliselt järgima enamalt jaolt Soome nagu mujal äris, on ka elektri hulgikogusena ostmine hinnapiirkonda, kus hinnad on keskmiselt kõrgemad kui odavam, mida tuleks võimalusel arvestada. Uues oluEestis praegu. Nord Pool Spot’i Soome piirkonna kesk- korras on võimalik elektrimüüjat vahetada, nagu praemine turuhind oli vaadeldaval perioodil, 1. aprill 2010 gu on võimalik vahetada näiteks mobiilsideoperaatorit. kuni 31. märts 2011. aastal, 55,16 €/MWh. [4] Pikemas Kindlasti tuleb ennast kurssi viia avatud elektrituru toiperspektiivis elektri hind tõenäoliselt tõuseb veelgi, mimise põhimõtetega. Informatsiooni valdamine annab suuresti uutesse tootmisvõimsustesse investeerimise tarbijale elektrimüüja valimisel eelise. vajaduse ja CO2 kaubanduse tõttu. Üldiselt on väiketarbijatel, korteri- ja majaomanikel, Kasutatud allikad korteriühistutel ja asutustel tarvis fikseeritud hinnaga [1] Pikk, P. (2010). „Elektriturg“. Tallinn: Tallinna elektrit, et teada elektri lõpphinda juba ette. Loomulikult Tehnikaülikool võtavad nii elektrienergia pakkuja kui ka tarbija endale [2] OECD/IEA (2005). Lessons from liberalised teatud riski, juhul kui sõlmivad pikaajalise lepingu fik- electricity markets. International Energy Agency: seeritud hinnaga, sest tegelikult võib elektri hind turul Publication muutuda hoopis teisiti kui prognoositud ning seeläbi võib [3] Nord Pool Spot kodulehekülg www.nordpoolspot.com üks pool kaotada ja teine võita. [4] AS Elering kodulehekülg www.elering.ee Turult energiakoguse omandamise juures saab seejuures eristada kogutarnet (kogu vajamineva elektrienergia

ELEKTRIALA 4/2011

19


JUUBILAR

Mees kui entsüklopeedia –

Endel Risthein 85

Selle juubelijutu pealkiri on igati põhjendatud. Endel Risthein oli pea terve aastakümne jooksul Eesti Entsüklopeedia viimase, nn mustade kaantega väljaande märksõnastiku toimetaja ja osalise koormusega toimetuse juhataja. See oli entsüklopeediategijaile keeruline, vastuoluline aeg, sest kunagi suure hoolega kokku pandud märksõnastik võis muutuda iga päevaga, kõik meie ümber arenes tohutu kiirusega ning elu nõudis otsustavaid korrektiive nii märksõnade valikusse kui artiklite sisusse. Tõeliselt hämmastav ja austust vääriv on see, kuidas juubilar on suutnud sellises kiirelt muutuvas ajas läbi paljude aastakümnete oma põhimõtetele kindlaks jäädes arenguga kindlalt kaasas käia, hoolimata üha kuhjuvaist eluaastatest. Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna tänane dekaan Tõnu Lehtla meenutab: „Esimesed kokkupuuted Endel Ristheinaga olid mul 1960. lõpuaastatel, mil ma tudengina kuulasin loenguid valgustustehnikast ja elektrivarustusest. Juba siis saime aru, et meie ees on õppejõud, kes oma korrektsuse, täpsuse ja põhjalikkusega teiste hulgast silma paistab.“ Ja edasi hinnang temale kui oma ala parimale spetsialistile: „Raudne loogiline tegevus keeruliste energeetikaprobleemide lahendamisel, erialase terminoloogia väljaarendamisel ja ka igapäevaelu korraldamisel on olnud Endli trumbiks, millele pea kellelgi meist pole olnud midagi võrdväärset vastu panna. Keeruliste küsimuste tekkimisel pöördume ikka Endli poole, et kuulda tema autoriteetset ja usaldusväärset arvamust.“

20

ELEKTRIALA 4/2011

Kunagine õpilane, nüüdne kolleeg, elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsent Raivo Teemets meenutab oma ülikooliaega: „Sellest ajast on Endel Risthein meelde jäänud nõudliku, kuid õiglase õppejõuna. Tema loengud olid huvitavad, sest ta silmaring oli juba siis väga lai ja tänu sellele ilmestas ta oma loenguid mitmesuguste näidetega laiast maailmast. Endel Ristheina õppeainete kodu- ja kursusetöödesse tuli suhtuda täie tõsidusega, sest ta vaatas kaitsmise eel kogu materjali põhjalikult läbi ja hindas eelkõige töö korrektsust ning tudengipoolset initsiatiivi. Meie teaduskonnas tegeldi tol ajal väga tõsiselt magnetohüdrodünaamiliste pumpade uurimisega ja selle töö eest pälvisid TPI õppejõud, nende hulgas ka Endel Risthein, 1967. aasta vabariikliku preemia. Meile kui tudengitele jättis see väga sügava mulje.“ Punaka varjundiga ENE esimest köidet tehnikatoimetajana 1967. aastal alustanud ja Eesti Entsüklopeediat tehnika ja täppisteaduste toimetuse juhatajana lõpetanud Rein Aro jätkab: „Paljud lugejad vast ei tea, et heade üldentsüklopeediate artiklid on koostatud kindla skeemi ja metoodika järgi. Alguses märksõna, kui vaja, hääldus, keelepäritolu, eriala, järgneb vastavalt valdkonnale kindla ülesehitusega artikli sisuline osa, teaduse ja tehnikaartiklitel lõpus veel nt ajalooline ülevaade. Entsüklopeedia toimetajatel oli kasutada akadeemiliste ja teadusringkondade ning kõrgkoolide õppejõudude abiga toimetuses valminud ja pidevalt täiendatav mitmekümne leheküljeline „ENE metoodika“, kus lisaks väga paljudele juhistele oli määratletud ka eri valdkondade artiklite ja nende osade proportsioonid, et kogu paljuköiteline teos tuleks võimalikult ühtlane ja tasakaalustatud. Autorid esitasid lähtematerjali ja enamasti tuli see toimetajatel „entsüklopeedilisse vormi“ viia ja mõnikord võõrkeelsete entsüklopeediate abil ka täiendada. Juba ENE esimestesse köidetesse Endlilt tellitud artiklid olid tal autorina seda metoodikat nägemata just nagu selle järgi valatud, vähe sellest, nagu juba öeldud, akadeemiliste ringkondade tehtut tuli Endli artiklite raudse loogika järgi korrigeerida, niivõrd hästi oli äärmiselt laialdaste teadmiste baasil tabatud entsüklopeedia kui niisuguse olemus ja seda mitte ainult tehnika osas. Teisi alavääristamata võib siiski väita, et teistest peajagu üle autor.“ Seni tõdetu on vaid osa Endel Ristheina kui teadusisiksuse tegelikust ulatusest. Siinkohal on kohane avada


JUUBILAR tema pika ja keeruka elutee olulisemaid etappe. Endel Risthein sündis 31. juulil 1926 Läänemaal Laukna külas Koluvere (praeguse Kullamaa) vallas talupidaja perekonnas. Ta on lõpetanud Tartu 2. Keskkooli, mis nüüd kannab Hugo Treffneri Gümnaasiumi nime, seda veel sõjakeerises – 1944, seejärel tänase tehnikaülikooli, tollase TPI mehaanikateaduskonna elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal 1950 cum laude. 1950–54 oli ta Moskva Energeetikainstituudi aspirant. Seejärel mitmesugused täiendusõpped, sealhulgas ka Soomes Tamperes. Tehnikateaduste kandidaadiks sai Endel Risthein 1954, dotsendi kutse omandas 1962, professoriks promoveeriti 1991, tehnikadoktori kraad tuli 1993 (NB! 68. eluaastal). Ehkki töömehena alustas ta Tallinna Masinaehitustehases konstruktorina, siis kogu edasine elu aastast 1950 on seotud tehnikaülikooliga: algul laborandi, seejärel assistendi, vanemõpetaja, aastast 1966 elektriajamite kateedri dotsendina, juhtides ka 1970–75 kateedri tegevust, seejärel 1978–80 vanemteaduri ja 1980–88 taas dotsendina ning 1988–92 professorina ning aastast 1997 emeriitprofessorina ja aastast 2005 tänaseni erakorralise vanemteadurina. Missugune karjäär! Kellel teistest tänastest õppejõududest oleks midagi võrdväärset kõrvale panna!? Mis on siis see, mis teeb Endel Ristheina oma alal tunnustatud teadlaseks, mida ta on õieti uurinud; siinkohal vaid mõned teemad: elektriajamite siirdeprotsesside ja katseandmete arvutamine elektronarvutitega; asünkroonmootorite siirdenähtused, magnetohüdrodünaamilised tehnoloogiaseadmed, elektrivarustus, elektervalgustus, elektrialane standardimine, elektrotehnika ajalugu ja oskussõnavara. Just viimati mainitu asetab juubilari erilise kohale meie tänases tehnikakultuuris, sest ta on koostanud “Eesti-inglise-saksa-vene valgustehnika sõnastiku” (1982); avaldanud ligi 250 publikatsiooni, sh üle 10 raamatu (ka kahe üleliidulise kõrgkooliõpiku kaasautor ja autor). Enamiku Eesti tugevvoolu elektriala standardeid on professor Endel Risthein tõlkinud inglise keelest eesti keelde. See on äärmiselt mahukas töö ja selles aitab teda suurepärane keeleoskus. Nagu ta ise ütleb, tekib mõnikord raskusi teksti sisu täpse lahtimõtestamisega, siis võtab ta appi prantsuskeelse teksti, sest just see keel pidi olema tehnilise teksti mõttes kõige korrektsem ja konkreetsem. Kõige selle kõrval vaibumatu tegevus erialaühendustes. Ta on olnud Eesti Valgustehnika Seltsi ja Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi asutamise algatajaid ja juhatuse esimees, Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige, kohtuekspert elektrotehnika alal 1968–90, aga ka ajakirja „Elektriala“ peatoimetaja 1999–2006. Viimati mainituga seoses tõdeb kirjastuse OÜ Eetel-Ekspert juhataja Rein Jauk: „Endel asus 1999. a. jaanuaris tööle kirjastuse peatoimetajana ja ajakirja „Elektriala“ esimene number ilmus juba märtsikuus. Esimesel aastal ilmus ajakirja 4 numbrit, järgmisest aastast ilmus 6 numbrit ja aastast 2008 ilmub juba 8 numbrit aastas. Endli tööperioodi ajal kirjastas Eetel-Ekspert lisaks ajakirjale veel 4 teaberaamatut, millest kolme autor on Endel Risthein, ja mahuka

elektrialase käsiraamatu „Elamute elektripaigaldised“. Meie koostöö jätkub tänaseni: juubilar teeb pidevalt kaastööd meie ajakirjale ja tänaseks on üle antud ka järjekordse teaberaamatu, nüüd juba sarja 12-nda käsikiri.“ Ning Rein Aro lisab: „Nii nagu entsüklopeediate artiklid, nii on ka praegu kirjastusele üleantavad raamatute käsikirjad sisuliselt trükivalmis, teemasse kirjutatud, loogilise ja arusaadava ülesehitusega, sisutihedad, keeleliselt korrektsed, ülevaatlike ning teksti hästi illustreerivate joonistega. Veel kord saab tõdeda, et juubilar on ka kõrges eas suure töövõime ja äärmiselt laia silmaringiga teadlane ning väga abivalmis, kohusetundlik ja nii enda kui teiste suhtes põhjendatult nõudlik kolleeg“. Endel Ristheina puhul ei saa kuidagi nimetamata jätta tema võluvat tagasihoidlikkust. Tõnu Lehtla on arvanud: „Vaid äärmine tagasihoidlikkus nii elus kui teaduses on olnud põhjus, miks Endlit pole tänaseni vääriliselt tunnustatud Tallinna Tehnikaülikoolis ja kogu Eestis.“ Siinkohal tuleb siiski ära märkida talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi omistamine 2002 ja TTÜ suure teenetemedaliga Mente et Manu nr 32 autasustamine 2006. Tõnu Lehtla võtab kokku juubilari kui teadlase töö: „Teda on alati huvitanud oma töö väärikas tulemus, kuid seejuures pole ta kunagi eksponeerinud ennast kui töö peamist tegijat. Tänu Endli kaalukale panusele on meil praegu palju häid eestikeelseid standardeid. Tänu temale on Eesti entsüklopeedias hulk häid tehnikaalaseid artikleid. Tänu temale on Eestis tekkinud heatasemeline valgustustehnika spetsialistide koolkond. Tänu temale on meil hea ülevaatlik energiatehnika õpik.“ Dotsent Raivo Teemets hindab juubilari ka kui inimest ja kolleegi: „Eelkõige on Endel Risthein väga suurepärane inimene. Vaatamata oma aukartustäratavatele saavutustele on ta jäänud lihtsaks, heatahtlikuks ja abivalmis kolleegiks. Alati oskab ta anda nõu, kui me seda vajame. Tänu tema harukordselt laiale silmaringile võime küsida talt nõu ka sellistes valdkondades, mis ei ole üldse seotud tema teadustööga. Endlist peavad lugu ka tööandjad, kellele ta käib esinemas loengutega elektriala seadusandlusest. Elektriohutuse valdkonnas on ta vaieldamatult Eesti asjatundja number üks.“ Endel Ristheina kolleegid leiavad hommikul tööle tulles sageli mehe juba enne teisi töölaua tagant. Seejuures ütleb ta ise naljatades, et tal juba pool tööpäeva seljataga, sest tõuseb kodus varakult ja päeva esimese poole töötab kodus arvuti ees. Sellist töötahet ja -võimet ei ole paljudel temast palju noorematel inimestel. Ilma selleta ta ilmselt ei suudakski hakkama saada sellega, mida teinud on ja mida tänagi teeb. Samamoodi nagu viljakas vaimne tegevus, hämmastab kolleege ka tema füüsiline vorm. Alati sirgeseljalise ja rühikana annab ta silmad ette paljudele noortele. Kuuldavasti pole teda ka haigused eriti kimbutanud. Ilmselt on siin tegu ühest küljest heade geenidega, aga teisest küljest ka Endli enda tervisliku eluviisiga. Endel Ristheinale jääb tema auväärsel juubelil soovida üksnes jätkuvat tarmukust ja elujõudu ning oodata temalt üha uusi raamatuid, mis rikastavad elektriala ja tehnikavaldkonda tervikuna.

ELEKTRIALA 4/2011

21


EETELi ETTEVÕTMISED

EETELi kevadkonverents ja üldkoosolek 2011 Traditsiooniks saanud kevadkonverents koos üldkoosolekuga toimus 26. aprillil 2011. Tallinna Tööstushariduskeskuses. Ettevõtmine oli korralduse poolest pisut tagasihoidlikum, aga sama sisukas kui eelnevad.

EETELi ETTEVÕTMISED

Konverents Päevakorras oli kaks ettekannet: • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel rääkis olukorrast elektroenergeetikas lähtuvalt uue valitsuskoalitsiooni programmis sisalduvatest eesmärkidest • Kommunikatsiooni ekspert Janek Mäggi esitas väga huvitava mõttearenduse teemal „Elu võimalikusest Eestimaal peale valimisi...“ Mõlemad ettekanded olid huvitavad ja sisaldasid kuulajaile oma äriplaanide kavandamisel kasulikku infot. Einari Kiseli poolt esitatu oli selge ja realistlik nägemus elektroenergeetika arengust järgneva 4 aasta jooksul, mis lühidalt kokkuvõetuna on märksõna „Energiajulgeolek“. Lahtiseletatult tähendab see: • tarbijale võimaliku odavaima hinnaga elektrivarustatuse tagamist; • energiasõltumatust ka pärast 2016. aastat (olulisim tuumajaama teostatavuse uuringu tulemuste mõju) ; • ettevalmistused Venemaa sünkroonalast väljumiseks uute taristute rajamise läbi; • energia kokkuhoiuprogrammide rakendamist; • kodumaiste väikese keskkonnamõjuga energiaallikate eelistamist. Ettekande pdf-variant on leitav EETELi kodulehelt. Janek Mäggi pani värvikate näidete abil kuulajad aktiivselt kaasa mõtlema ja vaidlema Eestimaa majanduse arengu üle ja ettevõtte juhtide rollist. Ettekanne oli ideid tekitav ja on pisut kahju, et sellest ei ole nn kirjalikku jälge, mida EETELi kodulehele paigutada. Konverentsil osalejatel oli võimalus anda oma hinnang tagasiside küsitluse kaudu, mida kasutas 26 osalejat. Allpool mõned vastused.

Kas soovite konverentside jätkumist? JAH – 26 EI – 0 Soovin kuulda ettekandeid teemadel: *Tuumaenergeetika *Tuuleenergeetika Eestis Taastuvenergeetika perspektiivid Eestis Elektribörsi vajalikkus Kutsed reaalelus Majandusprognoosid Jälgige sama kurssi Kas on üldse võimalik saada 5 Euroopa rikkaima riigi hulka ja mis sellega võiks kaasneda?

Üldkoosolek Seekordsel üldkoosolekul oli peamiseks teemaks EETELi 2010. majandusaasta aruande (leitav EETELi kodulehelt) läbiarutamine ja kinnitamine. Ettekande (slaidid pdf-formaadis on leitavad EETELi kodulehel). 2010. a tegevuse kohta esitas ülevaate allakirjutanu ja olulisemad saavutused olid: • senisest suurem Euroopa Liidu tugipakettide kasutamine (koolitusprojektid, käsiraamatute tõlked EU struktuurifondide kaasfinantseerimisel); • varasemast aktiivsem osalemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud reguleerivate aktide koostamisel; • tihenev koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga; • rekordiliselt head tulemused elektrikute kutse omistamisel (423 spetsialisti) ; • EETELi juhatuse fokuseeritum tegevus lähtuvalt EETELi arengukavast; • EETELi suurenev roll elektrikute kutsehariduse kavandamisel. Üldkoosolekut juhatanud P. Alekand tõstatas EETELi majandustulemuste arutelu käigus küsimuse liikmemaksu muutmisest, seoses sellega, et EETELi kahe viimase aasta kulud on ületanud tulusid. See teema te-

Konverentsi üldkorraldus Väga hea 13

Hea 13

Ei oska öelda 0

Halb 0

Väga halb 0

Märkused/ettepanekud *Suunaviidad, ülesleidmine *Info sisenemise liikumise kohta puudulik *Väga aktuaalsed teemad Janek Mäggi „Elu Eestimaal peale valimisi...” Väga hea

hea

Ei oska öelda

halb

Väga halb

21

5

0

0

0

Märkused/ettepanekud *Hea esineja, kuid väga filosoofiline ja …..

22

ELEKTRIALA 4/2011

Ettekannet esitab Einari Kisel


EETELi ETTEVÕTMISED

Üldkoosolekul tutvustas Maire Matsi EETELi uut kodulehe lahendust, mis on sündinud koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste suuremate alaliitudega. See uus lahendus on oma sisult suur samm edasi ja võimaldab paremini ja kiiremini kajastada EETELis toimuvat. Uue kodulehe käivitamine peab toimuma maikuu jooksul.

Kokkuvõtteks:

• EETELi liikmete osavõtt üldkoosolekust jätab endiselt soovida. Kui aasta tagasi ei oleks me põhikirja muutnud, oleks kvoorumi kokkusaamine olnud küsitav; • need, kes osalesid, jäid küsitlustulemuste põhjal pakutuga rohkemgi kui rahule; • EETELi liikmeid võib jagada põhimõtteliselt kaheks – suurem osa, kes võtab töös aktiivselt osa ja vähemus, kes maksab küll liikmemaksu, aga EETELi poolt pakutavatest võimalustest kasu ei taha saada. Huvitav küll, miks? Loodan, et tulevikus suureneb esimesse gruppi kuuluvate liikmete osakaal. Parimate soovidega kevad-suveks Jaan Allem EETELi tegevjuht

EETEL uudised Töörühmade moodustamine

Elektroonsest elektritoodete andmebaasist

EETELi juhatus otsustas oma korralisel koosolekul moodustada 3 töörühma: • Seadusandluse töörühm – eesmärgiga koostada alltöövõtu tüüplepingu projekt, mis saab aluseks läbirääkimistel Eesti Ehitusettevõtete Liiduga kooseisus M. Viileberg, M. Tammik, T. Väljaots, J. Allem; • EETELi liikmemaksu süsteemi uuendamise töörühm – kooseisus A. Allikmäe, R. Varsanovitš, J. Allem; • Atesteerimise töörühm – eesmärgiga analüüsida olukorda elektrialase pädevuse sertifitseerimisel ja kujundada EETELi tegevuskava selles valdkonnas, kooseisus Ü. Täht, K. Haavandi, A. Ulla, J. Allem. Töörühmad on esialgu kavandatud eelkõige juhatuse liikmetest, kuid edaspidi on kindlasti kavas rühmadesse kaasata ka sektsioonide esindajaid.

EETELi hulgimüügi sektsioon on algatanud projekti, mille käigus koostatakse äriplaan STK nn elektroonse „Mustakirja“ käivitamise kohta Eestis. Äriplaan on aluseks läbirääkimisteks EETELi juhatusega edasiste otsuste tegemisel. Andmebaas võimaldaks oluliselt parandada projekteerijate töötingimusi kvaliteetsema ja kiirema tehnilise informatsiooni kättesaadavuse osas. Põhjus miks see projekt senini käivitunud ei ole on ebaselgus kulude ja tasuvusaja suhtes. Loodame, et äriplaani koostamisega leiab hulgimüügi sektsioon neile küsimustele vastused ja saab lõpuks põhjendatud otsuse vastu võtta.

EETELi kiri TJAle olukorrast elektriohutusseaduse (EOS) toimivusest Eestis EETELi paigaldajate sektsiooni algatusel koostas EETELi juhatus pöördumise Tehnilise Järelvalve Ametile, milles väljendas rahulolematust turul jätkuva EOSi käitu ja hooldust sätestavate nõuete eiramise kohta. Kirjale oli lisatud ligi 40 objekti, mille puhul sektsiooni liikmetel oli kahtlusi EOSi nõuete täitmise osas. Vastuse leiate peatselt meie uuenenud kodulehelt.

STULi elektriku ja elektripaigaldiste projekteerimise käsiraamatute tõlge Käsiraamatute tõlkimine on alanud ja EETELi lepinguliseks kohustuseks on raamatud nn elektroonsel kujul tellijale Eesti Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele üle anda tähtajaga 15.12.2011. Käsiraamatutele saab olema vaba ligipääs ka EETELi kodulehe kaudu.

EETELi arengukava jätkub sügisel Aprilli viimastel päevadel toimus viimane koolitus moodulis „Efektiivsus“ ja nüüd on võimalik teha vahekokkuvõtet. Esimesest moodulist võttis osa 107 juhti ja spetsialisti. See on ühest küljest küll suur hulk inimesi, aga tegelikult ootasin veelgi aktiivsemat osavõttu. Info koolituste kohta ja osalejate arvamused on EETELi uuel kodulehel www.eetel.ee Koolitus jätkub sügisel ja oleme koolituskava kõigile liikmetele e-kirjaga välja saatnud. Täiendavat infot leiab loomulikult ka EETELi kodulehelt. Sügisese arengukava märksõna on „EESTVEDAMINE“ ja see sisaldab koolitusi Eesti tippkoolitajatelt. Lisaks on võimalus piisava arvu huviliste korral (ca 15 inimest rühm) korrata kõiki esimese poolaasta koolitusi. EETELi töökorraldus suvel EETELi tegevjuhtkond on kollektiivpuhkusel alates 4. juulist kuni 31. juulini! Parimate soovidega Jaan Allem EETELi tegevjuht

ELEKTRIALA 4/2011

23

EETELi ETTEVÕTMISED

kitas aktiivse (kohati liigagi emotsionaalse) arutelu, mis päädis otsusega, et juhatus esitab põhjaliku analüüsi ja selle põhjal tehakse muudatusettepanekud sügisesel üldkoosolekul koos 2012. aasta eelarvega. EETELi sisulise tegevusega jäid üldkoosolekul osalenud liikmed rahule ja sõnavõttudes kostus ka tunnustusavaldusi.


JUUBILAR

Otto Reinvaldi 125. sünniaastapäeva puhul

Tallinna Tehnikaülikooli esimene elektrotehnika professor Meie esimesed elektriinsenerid said oma hariduse Peterburis, Saksamaal või Prantsusmaal. Eesti esimene elektrotehnika professor Otto Reinvald(t) oli Darmstadti tehnikaülikooli kasvandik. Sündinud 28. juulil 1886 Rakveres, lõpetas ta 1904 Tallinna reaalkooli ja 1905 Gattšina reaalkooli täiendusklassi, ilma milleta poleks saanud minna edasi õppima välismaale. Töökogemused sai AEG juures Frankfurdis ja elektrijaama juhatajana Babenhausenis. Diplom taskus, tuli ta 1912 Tallinna, oli mõnd aega “Voltas” proovisaali insener, ja läks siis tagasi Saksamaale Berlin-Lichtenbergi elektrijaama ehitama. 1914 uuesti sünnimaal, määrati O. Reinvald “Volta” proovisaali juhatajaks. Saksa keiserlike vägede sissemarssimisel Eestisse, pühkis ta Tallinna tolmu jalgelt ja siirdus sõjapakku vanematekoju Rakverre, kus tema hoolde anti Viru maakonnavalitsuse tehnikaosakonna juhatamine. Kunda tsemendivabrik oli Aru rappa rajanud väikese jõujaama turbapresside tööshoidmiseks. Maakonnaülema nõudel pidi vabrik hoolitsema ka Rakvere linna ja selle ümbruskonna elektriga varustamise eest. O. Reinvaldi kohuseks oli kavandada elektrivõrk ja see välja arendada, haruliinid veeti Haljalasse, Udrikule, Vaekülla. 1921 pakuti O. Reinvaldile õppejõu kohta Tallinna Tehnikumis. Ta hakkas lugema üldelektrotehnika, elektrivõrkude, elektrimõõtmiste, jõuseadmete, kõrgepingetehnika ja elektriraudteede kursusi. Alates 1923 osales ta Riikliku Katsekoja tegevuses, esialgu elektrotehniliste mõõtmiste juhatajana, seejärel osakonnajuhataja ja koja abidirektorina. Ta teimis mõõteriistu, katsetas elektri-

24

ELEKTRIALA 4/2011

masinaid, tegi kaasa Ellamaa ja Ulila turbaelektrijaama generaatorite käikulaskmisel. Tema juhtimisel ehitati ümber Narva linna elektrivõrk, veeti kõrgepingeliin Tondilt Harkusse, koos Evald Malteneki ja Nikolai Semjonoviga arvutas ta ümber Tallinna ja Nõmme elektrivõrgu. 1928 ilmus talt esimene eesti keeles kirja pandud üldelektrotehnika õpik tehnikaüliõpilastele. Elektotehnikaosakond oli Tallinna Tehnikumi suurim, 1918–1936 sai siin väljaõppe 88 elektriinseneri. Riigikogu, alludes mõningaste ringkondade survele, oli mõned aastad varem otsustanud inseneride kool sulgeda. O. Reinvald, nägemata edasistel pingutustel mõtet, lahkus 1935 õppejõu kohalt Tallinna elektrijaama abijuhatajaks. Ometi võitlus eesti insenerihariduse ümber pulbitses edasi. 22. märtsil 1936 peetud I Eesti inseneride päeval tõdes majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor Oskar Hinto, et tööstuse ajakohastamise ja oskustööliste koolitamise kõrval on tähtsamaid eesseisvaid ülesandeid rakendada tootmise juhtimisse senisest rohkemal määral haritud jõude. Eesti suurtööstustest enam kui pooltes ei leidunud ühtegi tehnilise kõrgharidusega töötajat. Sõnavõtjad rõhutasid, et kõrgema tehnikahariduse küsimus nõuab kiiret lahendamist. 25. juunist 1936 kehtima hakanud seadusega asutati Tallinna Tehnikainstituut (alates 1. jaanuarist 1938 tehnikaülikool). Avati ehitusosakond, keemiaosakond ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Elektrotehnika õppeharu esialgu ei avatud, see-eest võeti tõsiselt ette elektrilabori sisustamine. Igatahes 1937 märtsis võidi


JUUBILAR Jõukomitee järelepärimisele kosta, et labori käsutuses on üle 30 alalis- ja vahelduvvoolumasina. Üliõpilaste kõrval kasutasid laborit veel Tallinna Tehnikumi, Rahvaülikoolide Seltsi elektrotehnikakursuse, Riigi Tööstuskooli ja Tallinna Merekooli õpilased. Veebruaris 1937 kuulutas instituudi valitsus vabaks elektrotehnika professuuri. Elektrotehnika õppetooli esimeseks erakorraliseks professoriks valiti 1. juulist O. Reinvald. Ta hakkas lugema üldelektrotehnika ning elektrimõõtmiste ja mõõteriistade kursusi, pärastpoole lisandusid elektrivõrgud, installatsioon ja kõrgepingetehnika ning elektrimasinad. Koos assistentide Valter Anvelti ja Arnold Iirakuga tuli professoril lisaks loengupidamisele korraldada ka praktilisi töid kõigis elektriainetes. 1930. aastate keskpaigaks kujunenud majandusolukorras olid väljavaated energeetika arendamiseks riigis head. Tööstus vajas energiat, ka põllumees oli hakanud mõikama elektri eeliseid. Põlevkivi näol oli olemas arvestatav energiavaru. Et aga põlevkivi tähendas ühtlasi hinnalist toorainet keemiatööstusele, tuli selle laiendamiseks rakendada uusi energeetilisi võimsusi. Selleni sai jõuda sihikindla tegutsemise teel. Viimane sai 1936 ellu kutsutud Eesti Rahvusliku Jõukomitee (ERJ) ülesandeks. Tegeldes küll kogu energiamajandusega, nägi ERJ oma põhiülesandena elektroenergeetika arendamist. Eesti elektrifitseerimise üldkava valmis 1938. aasta sügiseks. Professor O. Reinvald juhendas Narva–Tallinna 110 kV ja Tapa–Tartu 60 kV magistraalliini projekteerimist, samuti lahendati tema näpunäidetel võimsusteguri tasakaalustamise küsimusi. Peale selle kuulus ta Kohtlasse kavandatava soojuselektrijaama projekti komisjoni. Jaama mõte kerkis päevakorrale soovist leida rakendust Kohtla õlivabrikutes õlide utmisel tekkivatele jääkgaasidele, mis varasema tehnoloogia kohaselt lasti kasutult õhku. Samas näitasid arvutused, et jääkgaasiga üksi nõutavat võimsust ei saavuta ja kasutusele tuleks nii või teisiti võtta ka põlevkiviküte. Arvestama pidi sellegagi, et jääkgaaside kogus sõltus otseselt olukorrast õliturul, s.o õlitoodangust, mis oli aga vägagi muutlik. Parajaks tehniliseks pähkliks oli jahutusvee hankimine. Kohapeal suuremad veekogud puudusid, mistõttu kaaluti kaht võimalust: kas püstitada elektrijaam mere äärde ja tuua jääkgaasid torusid pidi sinna või juhtida merest jahutusvett Kohtlasse. Lähteandmete kogumises osalesid ERJ uurimisbüroo inseneride kõrval ka TTÜ üliõpilased. Jõukomitee üks eesmärke oli Eesti jõgedesse kätketud vee-energia parem ärakasutamine. Selgitamaks olukorda Narva kose veejõu rahvamajanduslikul rakendamisel moodustati 1938 tehniline komisjon, mille koosseisu tehnikaülikooli poolt arvati professor O. Reinvald. Majandusministeeriumi ülesandel tuli kindlaks teha Narva kosel tegutsevate tekstiilivabrikute energiatarve, energia omahind ja kulud käitiste elektrile üleviimiseks. Komisjon töötas närvesöövas õhkkonnas. Ettevõtted keeldusid küsitluslehtedele vastamast, Kreenholmi andmed öeldi asuvat hoopis Berliinis. Veel samal suvel algasid kavandatava jõujaama ja kanali piirkonnas geoloogilised uurimistööd. Suvel 1939 valiti O. Reinvald Eesti elektrifitseerimise üldkava elluviimiseks moodustatud aktsiaseltsi

Elektrikeskus juhatuse liikmeks. Selts võis ehitada ja omada elektrijaamu, ülekandeliine, alajaamu ning muid seadmeid, mida vajati elektrienergia tootmiseks ja rakendamiseks. Seltsi õlule pandi ka põllumajanduslike elektriliinide ehitamine. Sügisel pidi Riias kokku tulema Balti riikide energeetikute konverents, kus O. Reinvald kavatses esineda ülevaatega Eesti tariifipoliitikast ja tariifisüsteemist. Lähemalt käsitles autor Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Rakveres ja Võrus elektrienergia maksustamisel valitsevat olukorda. Analüüs näitas sügavat ebaühtlust tariifides ja vajadust välja töötada teaduslikult põhjendatud seisukohad nende korrastamiseks. Paraku muutus poliitiline kliima Euroopas päev-päevalt ikka ärevamaks ning konverents jäi pidamata. Ilmumata jäi ka ERJ album, kuhu ta kirjutas ülevaate Eesti elektritariifide heterogeensusest. Küll jõudsid lugejateni eestikeelses tõlkes kuulsa saksa elektrotehnikust leiduri ja töösturi, Eestiski ringi liikunud ja Tallinn–Peterburi–Helsingi esimese telegraafiliini ehitaja Werner Siemensi memuaarid “Minu elu mälestused”, millele O. Reinvald kirjutas omapoolse saatesõna. Tallinna Tehnikumi sulgemisega oli katkenud elektriinseneride koolitamine Eestis. Riigi jõumajanduse ümberkorraldamine polnud aga mõeldav ilma õppinud meeskonnata. Esimestel tööaastatel Tallinna Tehnikainstituut elektrotehnikaharu avada ei suutnud, alles 19. oktoobril 1938 otsustas ehitus- ja mehaanikateaduskonna teaduskonnakogu asuda elektrotehnikaharu õppekavade väljatöötamisele. Ega nüüdki huupi kiirustatud, enne kava küpsekssaamist jõuti esimene elektriala üliõpilaste lend 1939. a-l ülikooli juba vastu võtta. O. Reinvaldi koostatud elektrotehnikaharu ajutine õppekava kiideti teaduskonnakogus heaks 8. mail 1940, ülikooli nõukogu andis omapoolse õnnistuse paar nädalat hiljem. Kava ei erinenud märkimisväärselt Tallinna Tehnikumis kehtinud elektriinseneride õppeprogrammist. Seda iseloomustas tuntav kallak tugevvooluainetele, ehkki esindatud olid ka nõrkvoolu ja sidetehnika (telegraaf, telefon, raadio) distsipliinid. Loenguid saatsid praktilised tööd. Inseneridiplomi saamiseks tuli üliõpilastel läbi teha vähemalt kuuekuine tootmispraktika. Ametlikult sai elektrotehnikaharu Tallinna Tehnikaülikoolis eluõiguse 1940 kevadsemestril. O. Reinvaldi õppetooli hoidmise esimene kolmeaastane tähtaeg hakkas täis saama. Arvustajad professorid Helmuth Freimuth, Ottomar Maddison ja Jüri Nuut jäid tema tegevusega rahule ja ta valiti edasi erakorraliseks professoriks ilma ajalise piiranguta. President kinnitas ülikooli nõukogu otsuse 19. juunil 1940. Sügisel jätkas ülikool juba uutes oludes, professuuridest oli ühtäkki saanud kateedrid. Esimeseks elektrotehnika kateedri juhatajaks nimetati O. Reinvald, õhk aga oli täis hirmu ja näpuganäitamist. 29. novembril 1940 varises teenekas tehnikamees kokku, otse oma tööpostil ülikooli Kopli peamajas. Ta põrm puhkab sünnilinnas Rakveres. Vahur Mägi Elektriinsener, kultuuriajaloo doktor

ELEKTRIALA 4/2011

25


ENERGEETIKA AJALUGU

Heldor Pitsner elektriinsener

Tallinna elektrijaam 3.

Kava väljatöötamiseks ja laienduse eeltööde tegemiseks määras volikogu oma otsusega 300 000 marka. Volikogu arutas kava 4. juulil 1928. Jaama laienduskava nägi ette: • uue masinamaja ja jaotusseadmete hoone ehitamise; • kaht katelt (lisaks reservpind kolmandale katlale) mahutava katlamaja ehitamise; • jahutusvee pumbamaja ehitamise; • 5000 kW võimsusega turbogeneraatori muretsemise; • kõrge- ja madalpinge jaotusseadme muretsemise; • kahe 500 m2 küttepinnaga aurukatla muretsemise, • kütuse transpordiseadmete täiendamise, • uue jahutusveetorustiku paigaldamise paralleelselt eelmisega. Leping masinamaja ja jaotusseadmehoone ehitamiseks sõlmiti ettevõtja A. Martiniga 15. oktoobril 1928. aastal 130 194 krooni eest. Ehitustööde tehniline järelevalve anti arhitekt E. Habermannile. Masinamaja oli jätkuks vanale masinamajale, kuid erines sellest suuresti. Väliselt säilitati küll enam-vähem ühtlane välimus, sees aga olid muudatused suured. Keldriruumi kõrgust suurendati 6 meetrini, masinamaja põrand rajati 1,5 m madalamale võimaldamaks turbiini montaažil kasutada sildkraanat. Masinamaja otsa ehitati viiekorruse-

1929. aastal valminud masinamaja turbiini- ja generaatorisaal

26

ELEKTRIALA 4/2011

line jaotusseadmete hoone. Selle keldrikorrusele paigutati omatarbetrafod ja akupatarei, esimesele korrusele trafod, teisele korrusele võimsuslülitid ja juhtpult. Kolmas korrus nähti ette kogumislattide süsteemile, neljas korrus laboratooriumile arvestite normimiseks ja remontimiseks. Masinamajja paigaldati AS Ilmarise valmistatud 25-tonnise tõstejõuga sildkraana. Turbogeneraator võimsusega 5000 kW telliti firmalt Wumag, millele generaatori ehitas firma SiemensSchuckert. Masina montaaž jõudis lõpule 1930. aasta aprillis. Olemasolevad katlad andsid auru rõhuga 15 atm, seega pidi uus turbiin jääma esialgu tööle ettenähtust (25 atm) madalama rõhuga. Juba siis kavatseti linna kõrgepinge elektrivõrku hakata üle viima pingele 6 kV ja seepärast nähti generaator ümberlülitatavana pingetele 3150 ja 6300 V. 1931. aastal püstitati omamoodi rekord, kui „juure tuli 1015 uut woolutarwitajat, mis kõigist linna abonentide arwust teeb wälja 5 prots. Ja aasta jooksul registreeritud abonentidest terwelt weerandi….“ (Vaba Maa 1931.10.4) Vahepeal heitkem pilk sellele, mis läks maksma elektri kasutamine igapäevaelus. Tollased tariifid olid – valgustusvoolu kilovatt-tund 25 senti, tööstusvoolu kilovatttund 16 senti. Tööstusvoolu kasutamiseks tuli üles seada veel tööstusvoolu arvesti, mis hakkas tööle alles 250 vatist. Tööstusvoolu kasutamisel läinuks maksma: • kohvi keetmine – liiter 2 senti, • supi keetmine 6 inimesele – 4,3 senti, • 6 muna keetmine – 2 senti, • 10 kilo pesu pesemine – 73 senti, • pool tundi triikimist – 3,2 senti, • tund õmblemist – 1,6 senti, • veerand tundi juuste kuivatamist – 2,1 senti, • pool tundi tolmu imemist – 1,2 senti, • 4 kotleti praadimine – 5,8 senti. Elektririistade laialdasemaks kasutamiseks majapidamises avas elektrijaam raekoja platsil vanas vaekojas (sõjas hävinud) nõuandebüroo, kus müüdi ka elektririistu. Büroo avati 15. detsembril 1932. Algul oli huvi elektririistade ostmiseks väike – avamisest järgmise aasta märtsi lõpuni müüdi ainult 63 mitmesugust riista, aga 1938/39 aruandeaastal müüdi juba 1040 elektririista. (järgneb)


UUDIS PILDIS

Tallinn-Monte Carlo ralli – nüüd elektriautode ralli Esimene eestlane, Julius Johanson, startis Monte Carlo rallil (Monte Carlo tähesõidul) Riias 1929. Järgmisel aastal 1930 anti start juba Tallinnas, väärikal kohal, Estonia teatri eest ja loomulikult mürisesid kapoti all siis bensiinimootorid. 2. juunil 2011 taastati ajalooline traditsioon, starditi samuti Estonia eest ja sihtkohaks ikka Monte Carlo, aga jõuallikateks hoopis vaikselt surisevad elektrimootorid ja toiteks akupatareidesse laetud elektrienergia. Tallinn – Monte Carlo ralli avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema sõnul on tallinlased uhked, et esimene elektriautode maratonsõit läbi Euroopa toimub just tänavu, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. „Oleme uhked ka selle üle, et rallit alustatakse ajaloolisest stardikohast – meie rahvussümboli, „Estonia” teatri eest,” lisas Savisaar. Läbitakse kokku 8 riiki ja 24 linna. Kümne päeva jooksul sõidavad autod Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia ja Monaco teedel ühtekokku ligi 3200 km. Ralli eesmärk on tutvustada keskkonnasõbralikke elektriautosid, toetada Euroopa 2011 aasta kultuuripealinnu (Tallinn ja Turu) ning taastada Tallinn-Monaco ralli traditsioon. Ralli patrooniks on Tema Kõrgus Monaco Prints Albert II, kes austas oma kohalolekuga ralli avaüritusi Tallinnas ning osales ise ka esimesel etapil, mis sõideti Tallinna tänavatel. Ralli peakorraldaja on Monaco aukonsul Eestis Jüri Tamm. Kuigi teekond läbitakse tavaliikluses koos teiste sõidukitega liikluseeskirja jälgides, on korraldajate sõnul tegemist ikkagi spordiga. Igal päeval antakse ette aeg, mille jooksul peab võistleja jõudma finišisse, iga hilinemine või varasem kohalejõudmine toob miinuseid. 27 peatuskohas on võimalik autosid laadida. Võidusõidu reeglid on kooskõlastatud rahvusvahelise autospordiföderatsiooniga. Elektriala lugejatele on huvitav teada veel seda, et lisaks elektriautodele kui elektriala perspektiivsetele “esindajatele” on üritusel tegevad ka elektrifirmad.

Eesti Energia testib erinevate tootjate elektriautosid, et kaaluda elektriautode kasutuselevõttu ettevõtte üldautodena. Plaanitakse testida erinevaid mudeleid eri aastaaegadel ja tingimustes, et välja selgitada, millistes oludes on konkreetsete elektriautode kasutamine mõistlik. Oma kogemusele tuginedes saadakse kaaluda ka võimalike elektriautodega seotud teenuste pakkumist – näiteks anda ettevõtetele nõuandeid, kuidas elektriautodest praktilist kasu saada. Tänaseks on Eesti Energia koostöös Citroenide maaletooja Veho Eestiga saanud testimiseks ühe auto – Citroen C-Zero. Lähiajal võetakse testimisele veel kaks autot erinevatelt tootjatelt. Testimisega soovitakse saada ülevaadet, kuidas elektriauto töötab, kui pika vahemaa saab ühe laadimisega läbida, samuti kogutakse täpsemat infot auto aku ja laadimise kohta. Kuigi autotootjatel on selline info kaardistatud, on Eesti Energia poolse testimise eesmärk saada selge ja praktilisele kogemusele tuginev ülevaade, kuidas sobib auto konkreetsetes oludes ja kasutustingimustes, sealhulgas ka talvel . Oluliseks põhjuseks elektriautode katsetamisel ja kasutuselevõtul on looduskeskkonna väärtustamine. Eesti Energia väärtustab keskkonnateadlikku käitumist ja soovib eeskuju näidates tutvustada keskkonda säästvaid valikuid, millest üks osa ka elektriautod. Ensto osaleb projektis ühena rahvusvahelistest koostööpartneritest. Ensto EVT laadimispostid tagavad rallil osalevate elektriautode laadimise peatuskohtades. Seega on Enstol ralli õnnestumise seisukohalt suur vastutus. Koostöös Harju Elektriga valmisid kaks liikuvat laadimisjaama, mis kumbki koosnevad kuuest laadimispostist ja jaotuskeskusest. Need saadavad rallit kogu teekonna jooksul.Ralli avaetapil osales teiste hulgas ka Ensto Doris. Lisaks sellele tutvustas avamisürituste käigus Ensto kõikidele asjahuvilistele ka laadimispostide erinevaid variante. Rein Aro

Eesti Energia testitav Veho Eesti Citroen C-Zero, mis osaleb ka rallil

Juba eelmisel talvel, uue tehase avamisel, esitles Ensto oma laadimisposti

ELEKTRIALA 4/2011

27


UUDISEID

Uudiseid Eestist 10. mail 2011 arutas Riigikogu täiskogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena energiasäästu teemat. Ettekannetega esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan professor Tõnu Lehtla ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. [Riigikogu pressiteade 09.05.2011] 10. mail 2011 käivitas Tallinna Prügila Eesti suurima jäätmekütuse tootmise liini ja võttis kasutusele uue ärinime Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Liin hakkab tootma kütusegraanuleid ja läks maksma 1,3 mln eurot [Postimees 11.05.2011]

Uudiseid maailmast 8. aprillil 2011 avaldas Maailma Tuuleenergia Assotsiatsioon (World Wind Energy Association, WWEA) Shanghais alanud rahvusvahelisel tuuleenergiakonverentsil põhjaliku ülevaate tuuleenergeetika arengust maailmas aastal 2010 (World Wind Energy Report 2010). Riike, milles tuuleelektrijaamade võimsus oli 2010. aasta lõpus vähemalt 0,1 MW, oli selle ülevaate järgi 82, Eesti on nende hulgas 37. kohal. [WWEA News 08.04.2011] 11. aprillil 2011 avaldas Euroopa Komisjoni statistikabüroo Eurostat andmed taastuvenergia kasutamise arengu kohta aastast 1999 aastani 2009. Euroopa Liidus tervikuna kasvas taastuvenergia osatähtsus energiatarbimises 5,4 protsendilt 9,0 protsendini. Kõige kiirem oli areng Taanis (8,1 % ja 16,7 %), Eesti vastavad andmed on 10,4 % ja 13,5 %, absoluuttaseme poolest on aga esikohal Läti (31,8 % ja 36,2 %). Eesti on Euroopa Liidus esikohal tahkete mineraalkütuste kasutamise poolest, kusjuures selle osatähtsus on mõnevõrra suurenenud (56,6 % ja 57,7 %). [Eurostat Press Release 11.04.2011] 15. aprillil 2011 paigaldas USA energeetikaettevõte Ocean Power Technologies (OPT) koos Suurbritannia ettevõttega Global Maritime Scotland Ltd. Šotimaa kirderanniku lähedale Moray Firthi oma esimese poitüüpi laineenergiaagregaadi PowerBuoy PB150 võimsusega 150 kW, mis arvatakse olevat töökindlama ehitusega kui senised katselistes laineelektrijaamades kasutatavad energiamuundusagregaadid. [OPT News Release 09.05.2011] 18. aprillil 2011 teatas üle maailma tegutsev autolaenutusettevõte Hertz Corporation, et ta on alustanud Londonis elektriautode laenutamist hinnaga 4 naelsterlingit tund. Linna ulatuses nähakse ette 16 laadimisjaama rajamine. [International Business Times 18.04.2011] 26. aprillil 2011 ilmus teade, et Saksamaa metallurgiakontsern Thyssen-Krupp VDM on välja töötanud kõrgepinge-õhuliinijuhtmete terassüdamike jaoks uue sulami Pernifer 36 MoW, mille soojuspaisumistegur on neli korda väiksem kui senistel materjalidel. Uus materjal võimaldab vähendada juhtmete soojenemisest tingitud ripet ja suurendada seega ülekantavat võimsust. [energy2.0week 26.04.2011]

28

ELEKTRIALA 4/2011

3. mail 2011 lülitati võrku Hiina lõunarannikul paikneva tuumaelektrijaama Lingao neljas reaktor (1000 MW). Jaama koguvõimsus on nüüd 3876 MW (kaks reaktorit à 938 MW ja kaks à 1000 MW). [Power Reactor Information System 03.05.2011] 4. mail 2011 alustas energiakontsern Vattenfall Ketzinis (Ida-Saksamaal) elektrijaamas Schwarze Pumpe pruunsöe põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi esimese koguse (veeldatud kujul tsisternautodega kohale toodud 23 tonni) pumpamist 650 m sügavusse maa-alusesse kivimikihti. Edasiseks katseliseks geoloogiliseks salvestamiseks on ette nähtud neli nädalat, misjärel on kavas uurida salvestatud süsinikdioksiidi toimet maapõuele. [Spiegel Online 04.05.2011] 5. mail 2011 pühitses Saksamaa ehitusettevõte HELMA Eigenheimbau AG (Lehrte, Niedersachsen) pidulikult sisse esimese tõeliselt energiaautarktse ühepereelamu, mis kogu vajaliku soojuse ja elektrienergia saab päikesekiirgusest. Soojaveekollektor ja 8,2 kW võimsusega fotoelektrilised päikesepaneelid (Dresdeni ettevõttest Solarwatt AG) paiknevad hoone katusel, energiavarustuse pidevus tagatakse soojaveesalvesti ja akupatareiga. Ühendust elektrivõrguga ei ole vaja. [Solarwatt News 05.05.2011] 6. mail 2011 andis Jaapani valitsus korralduse lülitada välja Vaikse ookeani rannikul 170 km kaugusel Tokiost paiknev Hamaoka tuumaelektrijaam (kolm talitlevat keevvesireaktorit, 3504 MW), kuna on karta uut maavärinat. [Spiegel Online 06.05.2011] 9. mail 2011 esitas Valitsustevahelise Kliimamuutusnõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) III töörühm oma 11. kokkutulekul Abu Dhabis 900-leheküljelise aruande taastuvenergiaallikate kasutamisvõimaluste ja kliimamuutuste aeglustamise kohta (Special Report on Renewable Energy Sources and Climate Change Mitigation, SRREN), mille kohaselt võiks taastuvenergia osatähtsus maailma energiatarbimises olla aastal 2050 kuni 77 % (praegu on see 13 %). [IPCC Press Release 09.05.2011] 18. mail 2011 avaldas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA) 132-leheküljelise uurimuskokkuvõtte elektriajamite energiatõhususe arenguvõimalustest Energy-Efficiency Policy Opportunities for Electric Motor-Driven Systems, milles tehakse järeldus, et elektriajamites, mille osatähtsus maailma elektrienergiatarbimises on ligikaudu 40 %, saab elektritarbimist üldkokkuvõttes 25 % võrra vähendada. Maailma elektrienergiatarbimine väheneks sel juhul 10 % võrra. [IEA Latest Information 18.05.2011] 20. mail 2011 teatas Tokio energiasüsteem TEPCO ametlikult, et tuumajaama Fukushima 1 reaktorid nr 1 (460 MW), 2 (784 MW), 3 (784 MW) ja 4 (784 MW) on elektrienergia tootjaina lõplikult käidust maha võetud. Tööd reaktorite stabiilse jahutuse taastamiseks ja radioaktiivsete ainete lekke peatamiseks jätkuvad. Talitlusse jäävad reaktorid nr 5 (784 MW) ja nr 6 (1100 MW). Kavas olnud reaktorite nr 7 ja 8 (à 1380 MW, valmimisega aastail 2016 ja 2017) ehitamisest on loobutud. [Power Reactor Information System ja IAEA News Centre 20.05.2011]


TÄHTPÄEVI 24. mail 2011 hääletas Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee otsuse poolt, et Euroopa Liit peab vähendama kasvuhoonegaaside heitkogust 2020. aastaks 25 % ja 2030. aastaks 30 % võrra. Selleks peab taastuvenergiaallikate osatähtsus energia toodangus aastal 2030 olema 45 %. [EWEA Press Release 24.05.2011] 25. mail 2011 teatas energiatehnikakontsern General Electric, et tal on valminud nn kombielektrijaamades rakendatav gaasiturbiin-auruturbiin-energiaplokk rekordilise kasuteguriga 61 %. Plokk võimsusega 510 MW talitleb maagaasil ja käivitamisel saab väljundvõimsust tõsta kiirusega 50 MW/min. [GE Press Release 25.05.2011] 26. mail 2011 sai Berliini jätkusuutlike sõidukite näitusel Challenge Bibendum parima tehnilise lahenduse auhinna Rootsi autotööstusettevõtte Volvo ja energiakontserni Vattenfall koostöös valminud hübriidauto Volvo V60 Plug-in Hybrid, mida peaks saama hakata ostma alates aastast 2012. [Vattenfall news 26.05.2011] 27. mail 2011 avaldas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA) raamatu Climate & Electricity Annual 2011: Data and Analyses (‘Kliima ja elektrienergia aastaraamat 2011: andmed ja analüüs’), milles elektrienergia keskkonnahoidliku tootmise põhisuunaks loetakse süsinikkütuste põletamise asendamist taastuvate energiavarude kasutamisega, [IEA Latest Information 27.05.2011] 27. mail 2011 teatas Aserbaidžaani ökoloogia ja loodusvarade minister Hussein Bagirov, et riigi Šamkiri rajoonis on avastatud plaatinamaardla, mille plaatinavaru on ligikaudu 80 t kuni 100 t. Teistest elektrotehnika jaoks olulistest metallidest kavatsetakse hakata tootma aastas 1,5 Mt vaske, 2500 t hõbedat ja 400 t kulda. [Reuters 27.05.2011]

Märkus. Aastal 2008 toodeti maailmas 200 t plaatinat, sellest 153 t Lõuna-Aafrika Vabariigis.

30. mail 2011 otsustas Saksamaa valitsus suurema osa riigi tuumaelektrijaamadest järk-järgult aastaks 2021 sulgeda, säilitades vajaduse korral talitluses kolm reaktorit aastani 2022 ja jättes pärast seda reservi ühe reaktori võimsusega 1000 MW. [Spiegel Online 30.05.2011] 30. mail 2011 teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA), et aastal 2010 tõusis süsinikdioksiidi heitkogus üle kogu maailma 1,6 Gt võrra ja saavutas taseme 30,6 Gt, mis on 4,4 % võrra kõrgem kui eelmisel rekordaastal 2008 (siis oli heitkogus 29,3 Gt). Nii kiiret tõusu ei oodatud ja kui see jätkub, on aastal 2020 CO2 heitkogus mitte 32 Gt, nagu IEA on selle piiramisel sihiks seadnud, vaid palju rohkem. [IEA Latest Information 30.05.2011] 35 Gt

CO2 heitkogus IEA minimaalnõue

30

25 Atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks vajalik heitkogusepiirang

20 1990

2000

2010

2020

Süsinikdioksiidi eraldumine Maa atmosfääri kütuste põletamise tagajärjel 20 viimase aasta jooksul

Tähtpäevi Informatsiooni ettevõtete ja isikute tähtpäevade kohta saab Elektriala oma lugejailt.

200 |1811 11.7. Põhja-Itaalias asuva Vercelli lütseumi (liceo) füüsika- ja matemaatikaõpetaja krahv Amedeo Avogadro esitab prantsuse teadusajakirjale Journal de Physique, de Chimie et d’Histoire naturelle avaldamiseks oma memuaari Essai d’une manière de déterminer les masses relatives des molécules élémentaires des corps, et les proportions selon lesquelles elles entrent dans ces combinaisons, milles ta formuleerib ideaalsete gaaside seaduse (Avogadro seaduse, mille kohaselt eri gaaside võrdseis ruumalades sisaldub ühesuguse rõhu ja temperatuuri korral ühesugune arv molekule)

125 |1886

3.7. Mootoritehase Benz & Co. Rheinische Gasmotorenfabrik (Mannheim) omanik Carl Friedrich Benz teeb oma 29.1.1886 patenteeritud esimese autoga (Fahrzeug mit Gasmotorantrieb – 3-rattaline sõiduk 1-silindrilise 4-taktilise mootoriga, 0,85 hj, 200 p/min) esimese sõidu Mannheimi tänavail ja saavutab kiiruse kuni 15 km/h

16.7. Keiser Aleksandr III kinnitab Venemaa esimese, ettevõtja Carl von Siemensi poolt asutatud elektrivarustusettevõtte Elektrivalgustuse Selts (Общество электрического освещения) põhikirja. Aastal 1921 saab see ettevõte nimeks Petrotok, aastal 1924 Elektrotok ja aastal 1932 Lenenergo

120 |1891

25.8. Frankfurdi rahvusvahelise elektrotehnikanäituse avamise puhul lülitatakse kell 12 pidulikult talitlusse insener Oskar von Milleri poolt projekteeritud kolmefaasiline õhuliin Lauffen–Frankfurt (175 km, 15 kV, 40 Hz, 130 kW), mis toidab kolme elektrimootorit (100 hj, 20 hj ja 2 hj) ja 1000 hõõglampi. Katseliselt oli süsteem sisse lülitatud juba eelmisel päeval 25.8. Thomas Alva Edison saab USA patendi 35 mm laiusele kinofilmile

90 |1921

28.8. Leipzigi sügismessil näitab Müncheni firma Biersack esmakordselt korkkaitsmete asendamiseks mõeldud bimetall-keerekaitselülitit (nimetusega Maximal-Rotteo)

ELEKTRIALA 4/2011

29


TÄHTPÄEVI 85 |1926 31.7. Emeriitprofessor Endel Risthein, Tallinna Tehnikaülikool 6.8. USA filmistuudio Warner Brothers linastab esimese katselise helifilmi Don Juan, kasutades filmiprojektoriga sünkroniseeritud heliplaadiseadet Vitaphone (sound-ondisc, firma Western Electric); kuigi kõne veel puudub, ületab menu kõik ootused ja film jookseb New Yorgis kuus kuud järjest 11.8. Fotoaparatuurifirma Kodak (USA) alustab värvikinofilmi tootmist 15.8. Berlin-Lichterfeldes alustab talitlust Saksamaa ja Euroopa esimene automaat-telefonikeskjaam

80 |1931

1.7. Et suurendada Riigi Põlevkivitööstuse bensiini (mille hinnaks on kehtestatud 20 senti ehk praeguses rahas ligikaudu 1,40 eurot liiter) müüki, tõstetakse importbensiini liitri hind 24 sendilt 30 sendile 21.7. USA ringhäälingukorporatsiooni CBS New Yorgi saatejaam alustab regulaarseid igapäevaseid televisioonisaateid

75 |1936

2.7. Riigivanem Konstantin Päts kehtestab oma dekreediga inseneride, arhitektide, keemikute, tehnikute ja maamõõtjate kutsetegevuse seaduse 7.7. Laevatehases Vickers-Armstrong (Barrow-in-Furness, Suurbritannia) lastakse vette Eesti Vabariigi tellimisel valminud Euroopa moodsaimad allveelaevad “Kalev” ja “Lembit” 21.7. Senise ühiskondliku jõukomitee asemele asutatakse riiklik Eesti Rahvuslik Jõukomitee 31.7. Majandusminister Karl Selter annab välja Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi likvideerimise määruse, mille kohaselt tuleb seltsi tegevus lõpetada 15.9.1936 ja selle ülesanded panna Eesti Rahvuslikule Jõukomiteele 30.8. Elektriinsener Jüri Teras, Kempten (Saksamaa)

70 |1941

1.7. USAs saab New York Broadcasting Corporation (NBC) esimesena loa kommerts-televisioonisaadete alustamiseks 6.7. New Yorgi televisioonijaam WCBC & WNBT annab esmakordselt maailmas eetrisse TV-päevauudised (kestusega 15 min) 9.7. Tartumaa vastupanuliikumine võtab oma valdusesse Ulila elektrijaama ega lase Punaarmeel seda hävitada 10.7. Taganev Punaarmee laseb õhku Türi raadiosaatejaama koos 196,6 m kõrguse antennimastiga. Samal päeval laseb see õhku ka Ellamaa elektrijaama, mille kaks turbogeneraatorit on juba saadetud Venemaale 18.8. NSV Liidu sõjavägi laseb enne taandumist osaliselt õhku Euroopa suurima hüdroelektrijaama Dneproges paisu ja hävitab masinasaali generaatorid. Läbi paisu tekib mõnekümne meetri kõrgune veelaviin, mis hävitab paisualuse linnaosa, sõjamoonalaod ja Dnepri sillad. Surma saab mõnituhat sõjaväelast ja kohalikku elanikku 24.8. Esimese kõrgepinge-vahelduvvooluliini Lauffen– Frankfurt 50. aastapäeva tähistamiseks algab maailma esimese energiasüsteemi kuuluva alalisvoolu-kõrgepingeliini Dessau–Berliin rajamine. Sõja tõttu liin valmis ei saa ja

30

ELEKTRIALA 4/2011

pärast sõda viiakse kogu seadmestik reparatsioonide korras NSV Liitu, kus see paigaldatakse liinile Kašira–Moskva 27.8. Pärast Tallinna elektrijaama kahe suurema agregaadi (10 MW ja 5 MW), suure hulga linnavõrgu trafode ning juhtme- ja kaablivarude ärasaatmist Venemaale (juulis ja augustis) lastakse elektrijaama ülejäänud kolm väiksemat agregaati õhku. Ühtlasi purustatakse Kopli alajaam

65 |1946

20.7. Seoses ENSV Teaduste Akadeemia asutamisega viiakse esimese instituudina akadeemia koosseisu Eesti NSV Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (ETTUK) 5.8. Tallinna saabub esimene Berliini linnaraudteelt (S-Bahn) sõjasaagina NSV Liitu toodud vagunitest ümberehitatud elektrirong. Proovisõit toimub 11. augustil 5.8. Jaan Sei, AS Entek juhatuse esimees 6.8. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1. Peavalitsuse käskkiri rajada Sillamäele kombinaat nr 7 uraani tootmiseks kohalikust diktüoneemakildast. On oletatud, et kombinaadi ehituskava ja joonised on pärit Saksamaalt. Tootmine algab 1948. aasta 4. kvartalis ja lõpetatakse aastal 1990 15.8. Moskvas toimub ÜK(b)P Keskkomitee pleenum, millel poliitbüroo liige Andrei Ždanov kuulutab välja sõja Lääne ees lömitamise vastu, eriti teaduse, tehnika ja kultuuri alal 18.8. Taastatakse liiklus Tallinna elektriraudteel Balti jaamast Pääskülani 27.8. Püssi elektrijaamas alustab talitlust turbogeneraatoragregaat võimsusega 6 MW (General Electric). Samas ajutiselt talitlenud rongjõujaam pannakse seisma, kuna selle jaoks ei jätku auru

60 |1951

5.7. USA uurimisinstituudi Bell Laboratories füüsikateadlane William Bradford Shockley teatab pressikonverentsil bipolaartransistori leiutamisest 9.7. Tiit Ilumäe, Plastor AS juhatuse esimees 28.8. Elektriinsener Tarmo Viilas, AS BLRT ERA tegevjuht 31.8. Heliplaadifirma Deutsche Grammophon esitleb Düsseldorfis oma esimest kauamängivat heliplaati pöörlemissagedusega 331/3 r/min. Samal päeval esitleb Columbia Broadcasting System (USA) kauamängivat plaati pöörlemiskiirusega 45 r/min 31.8. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praeguse Eesti Maaülikooli) pidulik avaaktus

55 |1956

27.8. Alustab talitlust maailma esimene avaliku elektrijaama jaoks mõeldud tuumareaktor – Calder Halli (Suurbritannia) tuumaelektrijaama grafiitmoderaatorreaktor elektrilise võimsusega 60,5 MW. Peale energeetilise otstarbe on reaktor ette nähtud tuumarelvaplutooniumi tootmiseks

50 |1961

24.7. Prantsuse insenerid Charles Antonin Louis Risler ja René Jean Hardy patenteerivad luminofoorlampide kõrgsagedusliku (5 kHz kuni 25 kHz) elektritoite

45 |1966

19.7. Majandusteadlane Andres Vainola, Empower EEE AS juhatuse esimees


TÄHTPÄEVI 24.8. Tehnikadoktor Jüri Joller, OÜ Energiatehnika teadus- ja arendusjuht

40 |1971

31.7. USA Kuu-ekspeditsiooni Apollo 15 astronaudid David Randolph Scott ja James Benson Irwin kasutavad Kuul viibimise esimesel päeval esmakordselt väljaspool Maad elektriautot – lennukiehituskontsernis Boeing valminud kahekohalist neljarattalist lahtist sõidukit Lunar Rover Vehicle. Sõiduk saab toidet kahest hõbe-tsink-primaarelemendipatareist pingega 36 V ja mahutavusega 121 Ah, igal rattal on elektrimootor võimsusega 200 W ja reduktor ülekandega 80:1, ettenähtud kiirus on kuni 13 km/h, sõiduulatus 92 km

35 |1976

1.7. USAs tuleb müügile maailma esimene väljalülitamisel säiliva programmimäluga ja 8 arvuregistriga programmeeritav taskuarvuti Hewlett-Packard HP-25C (C = Continuous Memory). Arvutiga saab programmeerida arvutusi, mis sisaldavad kuni 49 järjestikust tehet 20.7. Esimese infot edastava kosmoseaparaadi (Viking I, USA) sujuv laskumine Marsile 22.7. Ajakiri Electronics teatab, et Bell Laboratories on lõpetanud Atlantas (USA) 6 kuud kestnud 0,64 km pikkuse ja kuni 50 000 kõnet üheaegselt edastava kiudoptilise telefoniliini katsetused; liini sumbuvus on 6 dB/km, mistõttu pikemates liinides on vahevõimendeid (repiitreid) tarvis iga 10 km järel. Maailma esimene katseline valguskaabeltelefoniliin 28.8. Atlantic Citys (USA) algab maailma esimene, 2 päeva kestev personaalarvutite alane konverents Personal Computing 76

30 |1981

1.7. Eesti Televisioon läheb täielikult üle värvisaadetele 1.8. Valmib Eesti Energia automaatse dispetšerjuhtimissüsteemi projekt, mis antakse edasi arvutite valmistajatele. Nähakse ette väikearvutite CM-4 ja CM-1800 kasutamine 9.8. USA president Ronald Reagan kuulutab välja neutronpommi loomise programmi. Valmistatakse 700 pommi, mille Reagani järglane George Bush laseb aastal 1992 hävitada 12.8. USA arvutikontsern IBM tutvustab oma esimest personaalarvutit IBM 5150 (Personal Computer, PC, taktsagedusega 4,77 MHz), mille tarkvara (MicrosoftDOS) litsents on ostetud ja mida hakatakse müüma hinnaga 1365 $; plaanitud 200 000 asemel müüakse seda arvutit 6 aasta jooksul 3 mln tükki. Personaalarvutite (mille esimese mudeli tõi turule 1977 firma Apple) laia leviku algus

10.8. Renoveerimistööde ajal kukub ümber selleaegne maailma kõrgeim ehitis, Varssavi raadiole kuuluv Konstantynowi televisioonimast (646,4 m), mis oli valminud 18.7.1974 21.8. Pihkva dessantlased hõivavad Kloostrimetsa teletorni; Eesti Televisiooni saated katkevad. Järgmisel päeval, pärast NSV Liidu riigipöördekatse läbikukkumist, dessantlased lahkuvad 29.8 Kasahstani president Nursultan Nazarbajev kirjutab alla seadluse Semej (endise venekeelse nimega Semipalatinski) tuumarelvapolügooni sulgemise kohta. Aprillis 1996 algab Kasahstani ja USA jõududega polügooni täielik likvideerimine ja viimane rajatis lõhatakse 29. juunil 2000

10 |2001

12.8. IBM personaalarvutite 20. aastapäeval paneb IBM insener David Bradley ette kasutada kolmeklahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-Del arvutiprogrammi (taas)käivitamiseks 15.8. IBM ja USA valitsus annavad ametlikult käiku maailma selle momendi kiireima superarvuti ASCI White, mille südameks on 8192 protsessorit Power3; arvutil on 160 Tbaiti kõvakettaruumi ja ta suudab sooritada 12,3⋅1012 tehet sekundis. Arvuti kaalub 106 t 15.8. Kultuuriministri määrusega võetakse Ellamaa elektrijaama klassitsistlikus stiilis hoone, mille projekti autor on arhitekt Aleksandr Vladovski, arhitektuurimälestisena kaitse alla

5 |2006

24.7. San Carloses (California, USA) tegutsev autoehitusfirma Tesla Motors esitleb Santa Monicas esmakordselt kaheistmelist sport-elektriautot Tesla Roadster. Autol on kolmefaasiline asünkroonmootor võimsusega 225 kW ja kiiruse 100 km/h saavutab ta 3,7 s jooksul. Maksimaalkiirus on 250 km/h, sõidukaugus 350 km kuni 400 km. Liitiumioonaku mahutavusega 45 kWh ja pingega 375 V koosneb 6831 sülearvutielemendist. Saritootmine algab 17. märtsil 2008. Auto hind (aastal 2011) on 109 000 dollarit, uus aku maksab 13 000 dollarit 9.8. Autoregistrikeskus annab välja Eesti esimese loa elektriauto kasutamiseks (infotehnikainsener Meelis Merilo poolt sõiduautost Pobeda ümberehitatud akumulaator-elektriautole mootori võimsusega 18 kW)

25 |1986

8.8. Princetoni tokamak-tüüpi katselises termotuumareaktoris (USA) õnnestub 0,2 sekundiks tõsta plasma temperatuur väärtuseni 200 MK

20 |1991

6.8. Euroopa Tuumauuringukeskuse (Centre Européen de Recherches Nucléaires, CERN) teadur Timothy John Berners-Lee käivitab internetis ülemaailmse sidevõrgu World Wide Web; esimene veebilehekülg on http://info.cern.ch

Tesla Roadster

ELEKTRIALA 4/2011

31


SUMMARY

SUMMARY Elektriala 13 (2011), Nr. 4 (in Estonian) Vladislav Aunapuu Euros alone cannot fix the electrical network (p. 5) The distribution network has taken upon itself an ambitious objective – to improve the quality of network service considerably. Everyone expects a reduction in the number of power outages, the improvement of voltage quality and for providers of electrical services to operate effectively, sustainably and in a customer-friendly manner. These goals cannot be achieved merely through the ordinary organisation of work, but require special effort in the area of operating procedures, technology, customer relations and overall professionalism in performing their work. Financial means are only one possibility for the improvement of the effectiveness of the functioning of the electrical network. The article discusses the use of all of the existing possibilities. Vladislav Aunapuu Summary of network electricians’ Estonian championships (pp. 8–11) On 12.05.2011, the third annual Estonian championships for network electricians were held at the Veskimetsa Training Ground. Threemember teams from six electrical entrepreneurs participated in the competition – Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS and Eltel Networks AS. The team that won the competition last year, Corle OÜ, was forced to withdraw this year because two of its team’s members fell ill. The competition had seven stages. The author describes in detail the various stages of the competition. In comparison with last year, the level of the installation work has improved. From an observation of the competitors’ working methods, it was clear who does this work often and who does not. In the case of experienced workmen, the working techniques had already been recorded in their muscle memory, as it were. At the end of the article, an overview of the performance of individual stages is offered, errors are described, and recommendations for their avoidance are added. The author of the photo-commentary is Rein Aro. Tarmo Riit OBO Bettermann – from German farmer to major world manufacturer in 100 years (pp. 12–13) The article emphasises the advantages of family enterprises and continuity in business. For over 100 years, the Bettermanns were farmers, working fields in Westphalia Province in Germany. After having already worked in a local metal factory while working as a farmer, in 1911 Franz Bettermann (born in 1879) founded a metal company with two colleagues, and they began to produce components for a local lamp factory. In 1932 Franz Bettermann took another step forward, introducing plastics such as Bakelite and duroplast. Innovativeness is also displayed by the obtaining of a patent for the invention of the Clip series of fastening devices in 1936. By that time 250 people were employed at the company. Bettermann, who was 61 years old in 1940, made four of his thirteen children owners of the company, one of whom was Ernst Bettermann. The article then describes the war years and the continuation of family traditions – Ernst Bettermann’s son Leo-Ulrich Bettermann joined the company in 1966, at the age of 20, and charts the company’s international expansion. Tiiu Tamm The new standard for the interior lighting of workplaces (pp. 14–17) In April of this year, a new standard for interior lighting, EN 124641:2011, was ratified, and in July this must become available through the Estonian Centre for Standardisation as the Estonian standard. An Estonian translation of the standard should be completed by the autumn. The author emphasises those aspects of the standard that involve energy saving, but also how to ensure that energy saving does not lead to a reduction in quality and in employees’ working conditions. One of the most important changes in the new standard is the requirement for background lighting. The article describes the lighting of walls that lie in a person’s field of view, in order to achieve average standard lighting density and the minimum rate of uniformity. The distinctive features of the lighting of various rooms – for instance the walls and ceilings of schools, offices and corridors are examined. The topic of glare is also examined, because this problem is particularly common in over-designed spaces. It is emphasised that employees tire less

32

ELEKTRIALA 4/2011

under lights with electronic ballasts than under lights with ordinary ballasts. Various means for the management of lighting, which already ensure notable energy savings in the existing lighting network, are examined. Madis Mahlapuu The opening of the electricity market to small consumers on 01.01.2013 (pp. 18–19) The opening of the electricity market in Estonia is an ongoing process, the first stage of which took place on 01.04.2010, when nearly 30% of electricity consumption began to purchase electrical power through the free market. There have been many unresolved questions in Estonia surrounding the topic of the opening of the entire electricity market, and the author seeks to explain the objectives in this direction, and also how to proceed in this new situation. Overall developments in the Estonian energy sector are closely connected with those in the European Union as a whole, which provides for the integration of the electrical networks of member states in order to ensure greater reliability in the provision of electrical power and the optimal use of production resources. The article concludes by examining the consequences of the opening of the electricity market on small consumers. At present the cost of electricity in Estonia is among the lowest in the European Union. Thus an increase in price is inevitable, and one must now come to terms with that. Endel Risthein – 85 (pp. 20–21) Endel Risthein was born in a farming family on 31 July 1926 in the village of Laukna in Koluvere (now Kullamaa) parish. He graduated from Secondary School Number 2 (Hugo Treffner Secondary School) in Tartu in 1944, from the Faculty of Mechanics of Tallinn Polytechnic Institute in 1950 (cum laude) in the field of electrical power stations, networks and systems; was a doctoral student at the Moscow Electrical Power Institute from 1950-1954, PhD candidate as of 1954 and earned his PhD in Technology in 1993. His main activities have been at the Tallinn University of Technology – as senior laboratory assistant (1950), assistant (1954), assistant professor and senior instructor (1955) in the department of the foundations of electrical technology; assistant professor (1966–78), head (1970-75), senior researcher (1978-80), assistant professor (1980–88) and professor (1988–92) in the department of electrical drives; adjunct professor 1992–97, professor emeritus in the chair of electrical drives and electrical supply from 1997, adjunct senior researcher since 2005. He served as the chief editor of Elektriala from 1999–2006. He has authored nearly 250 publications, including 10 books, as well as several articles for the Estonian Encyclopaedia. As a scientist, he is known for his very broad knowledge and great capacity for work even in old age, as well as his helpful nature and diligence, and for being suitably demanding both of himself and of others. Vahur Mägi The first professor of electrical technology at Tallinn University of Technology (pp. 24–25) Otto Reinvald(t), the first professor of electrical technology in Estonia, was a graduate of Darmstadt Technical University. Born on 28 July 1886 in Rakvere, he graduated from Tallinn Grammar School in 1904 and a supplementary class of Gatchina Grammar School in 1905. This article, devoted to the 125th anniversary of his birth, offers a thorough chronological overview of the activities of Professor Reinvald. He worked at AEG in Frankfurt, as the manager of a power station in Babenhausen, as an engineer in the testing department of the “Volta” Factory, as the head of the technical department of the county government in Rakvere, as an instructor at Tallinn Technical School, as a deputy director of Tallinn Power Station, as a professor and head of the department of electrical technology at the Tallinn Technical Institute (later renamed the Tallinn University of Technology). Heldor Pitsner Tallinn Power Station (3) (pp. 26–27) In the third part of the article, the author examines the plan for the expansion of the power station. A contract for the construction of a machine building and a building for distribution devices was concluded with entrepreneur A. Martin on 15 October 1928 for 130,194 kroons. The machine room was an extension to the old machine room, but differed from it considerably. A more or less similar external appearance was retained, but great changes took place inside. A turbo generator with a capacity of 5000 kW was ordered from the Wumag Company, for which the generator was built by the SiemensSchuckert Company. The installation of the machine was completed in April 1930.


РЕЗЮМЕ

РЕЗЮМЕ

Elektriala 13 (2011), Nr. 4 (по-эстонски)

Владислав Аунапуу Евро электросеть не отремонтирует (p. 5) Jaotusvõrk поставил перед собой большую задачу – значительно улучшить качество сетевого обслуживания. Все ожидают значительного уменьшения отключений и сетевых потерь, улучшения качества напряжения, а также того, что обслуживание производится эффективно и дружественно к клиенту. Эти цели достигаются не обычными распоряжениями, а требуют отдельных усилий как в части рабочих процедур, технологии, отношения к клиенту, так и профессиональности всей работы. Денежные средства – это только одна из вохможностей улучшения надежности электросетей. Далее рассказывается о применении всех возможностей. Владислав Аунапуу Итоги конкурса профессионального мастерства сетевых электриков (стр. 8–11) 12.05.2011 на полигоне Вескиметса прошел уже третий чемпионат профессионельного мастерства сетевых электриков Эстонии. В соревнованиях участвовали команды в составе трех человек из Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS и Eltel Networks AS. Победитель прошлогодних соревнований, команда Corle OÜ была вынуждена отказаться от участия из-за болезни двух членов команды. Приводится подробное описание этапов конкурса. По сравнению с прошлым годом уровень работы повысился. Наблюдая за приемами труда участников, было ясно, кто занимается этой работой часто, а кто редко. У опытных работников большинство приемов труда уже записаны в «мышечную память». В конце статьи дается оценка отдельных этапов, описываются ошибки и даются советы по их предупреждению, Автор фоторепортажа Рейн Аро. Тармо Рийт OBO Bettermann – за 100 лет от малого крестьянского предприятия Германии до крупного мирового производителя (стр. 12–13) Основной акцент статьи – преимущество семейного предприятия и преемственность. 100 и более лет назад Беттерманны были крестьянами, обрабатывали поля в Вестфалии в Германии. Родившийся в 1879 году Франц Беттерманн основал в 1911 году вместе с двумя коллегами предприятие, производящее компоненты для местного завода светильников. В 1932 г. Франц Беттерманн сделал шаг вперед и стал применять пластмассы – бакелит и дуропласт. На инновативность указывает полученный в 1936 г. патент на изобретение крепежных изделий Clip-серии. К тому времени на предприятии работало уже 250 человек. В 1940 году в возрасте 61 года, Беттерманн включил в круг собственников четверых из своих 13 детей, один из них Эрнст Беттерманн. Сын Эрнста Беттерманна Лео-Ульрих Беттерманн включается в предприятие в 1966 году в возрасте 20 лет и расширяет производство до международнго уровня. Tийу Тамм О новом стандарте внутреннего освещения рабочих мест (стр. 14–17) В апреле этого года ратифицирован новый стандарт по внутреннему освещению EN 12464-1:2011, который с июля будет доступен в качестве эстонского стандарта в Eesti Standardikeskus. Эстонский перевод стандарта ожидается к осени. Автор подчеркивает те аспекты стандарта, которые касаются энергосбережения, а также то, что это не должно ухудшать качества и условий работы. Значительным изменением в новом стандаре является необходимость фонового освещения. Приводятся особенности освещения различных помещений. напиример, в школах, офисах, стен коридоров, потолков. Автор останавливается также на теме блесткости. Подчеркивается, что под светильниками с электронным балластом работник устает меньше, чем под светильниками с обычным баластом. Подробно рассматриваются возможности управленя освещением, что обеспечивает значительную экономии энергии.

Mадис Махлапуу Об открытии электрорынка для малых потребителей с 01.01.2013 (стр. 18–19) Первый этап открытия электрорынка в Эстонии имел место 01.04.2010, когда около 30 % электропотребления стало покупаться со свободного рынка. Вокруг тематики открытия свободного электрорынка было множество неразрешимых вопросов, автор пытается разъяснить цели этого направления и как действовать в новой обстановке. Общее развитие энергетики Эстонии тесно связано с энергетикой Евросоюза, который предусматривает интеграцию между собой электросетей стран-членов, чтобы обеспечить надежность снабжения и оптимизацию использования производственных ресурсов. Говорится о том, что принесет открытие электрорынка мелким потребителям. Сейчас цена на электричество одна из самых низких в Евросоюзе. Так что повышение цены неизбежно и считаться с этим приходится уже сейчас. Эндель Ристхейн – 85 (стр. 20–21) Эндель Ристхейн родился 31 июля 1926 г. в Ляэнемаа в деревне Лаукна в семье хуторянина. В 1944 г. закончил 2-ю среднюю школу г. Тарту (гимназия Х.Треффнера), в 1950 г. (cum laude) механический факультет ТПИ по специальности электросети и системы; в 1950–54 гг. был аспирантом Mосковского Энергетического института, с 1954 г. кандидат технических наук, с 1993 г. доктор технических наук. Основная деятельность юбиляра связана с Таллинским Техническим университетом – старший лаборант кафедры основ электротехники с 1950 г., aссистент с 1954 г., доцент и старший преподаватель с 1955г.; доцент кафедры электропривода 1966–78, руководитель 1970–75, старший научный сотрудник 1978–80, доцент 1980–88, профессор 1988–92; экстраординарный профессор 1992–97, эмерит-профессор кафедры электропривода и электроснабжения с 1997 г., экстраординарный старший научный сотрудник с 2005 г. В 1999–2006 гг. был главным редактором журнала Elektriala. Опубликовал около 250 работ, в т.ч. 10 книг; автор многих статей в “Eesti Entsüklopeedia”. Его знают как ученого с необыкновенно широким кругозором и большой трудоспособностью даже в столь почтенном возрасте, готового придти на помощь, добросовестного и корректного человека. Вахур Мяги Первый префессор электротехники Таллиннского Технического университета (стр. 24–25) Первый эстонский профессор электротехники Отто Рейнвальд был выпускником Технического университета Дармштадта. Родился 28 июля 1886 г. в Раквере, в 1904 г. закончил реальную школу в Таллинне и в 1905 - класс совершенствования рельной школы в Гатчине. В статье, посвященной 125-летию, дается оновательный хронологический обзор деятельности профессора Рейнвальда. Он работал в AEG во Франкфурте, был начальником электростанции в Бабенхаусене, инженером зала испытаний на “Volta”, руководителем технического отдела уездной управы в Раквере, преподавателем Таллиннского Техникума, помощником начальника Таллиннской электростанции, был профессором Таллиннского Технического института (в дальнейшем Техническийй университет), руководителем кафедры электротехники. Хельдор Питснер Таллиннская электростанция (3) (стр. 26–27) В третьей части статьи автор касается планов расширения электростанции. Договор на строительство машинного здания и здания распредустройства на сумму 130 194 крон заключили с предпринимателем A. Maртином 15 oктября 1928 года. Maшинное здание было продолжением старого машинного здания, но сильно от него отличалось. Внешне более-менее сохранили схожесть, но внутри были большие изменения. Tурбогенератор мощностью 5000 kW заказали у фирмы Wumag, генератор для которой построила фирма Siemens-Schuckert. Mонтаж машины был закончен в апреле 1930 года. Новые котлы вступили в эксплуатацию 11 января 1935 года. Одновременно с котлами у AS Ilmarine заказали металлическую трубу высотой 75 m. Автор приводит также короткий обзор электропотребления и цен.

ELEKTRIALA 4/2011

33


Esimene kilbiehit ajat e f oor um Baltikumis

Schneider Electric korraldas esimese Baltikumi Kilbiehitajate foorumi, mis toimus 14.–15. aprillil Pärnus, hotellis Strand. Ligi 50 osalejat kolmest Balti riigist, sealhulgas valitud partneritest kilbiehitajad ning Schneider Electricu esindajad veetsid kaks sisukat päeva kuulates ettekandeid ning osaledes töötubades. Foorumi programm hõlmas infot SE ärisegmentide jaotuse, IEC standardite, madalpinge jaotuskilpide, paigaldiste ja süsteemide kohta, kuid samuti räägiti lähemalt ka

Schneider Electricu ja kilbiehitajate koostöövõimalustest ja partnerluse arendamisest. Foorumi teine päev keskendus praktilistele aspektidele: neli praktilist koolitust koos kolme töösessiooniga tutvustas osalejatele lähemalt erinevaid tehnilisi võimalusi ja valdkondi. Järgmine seminar on planeeritud korraldada järgmisel kevadel, et foorum kui infovahetus- ja koostöövorm Eesti, Läti ja Leedu kilbiehitajatega muutuks traditsiooniks sarnaselt varasuvisele Baltikumi Süsteemi Integraatorite foorumile.

Valgus ti KYRO t eedele ja tänavat ele Käes on suur suvi ning teede renoveerimise ja ehitamise aeg. Liiklusohutuse tagamiseks rajatakse uusi valguspaigaldisi. Üks suurepärane toode tänavavalgustite maailmas on firmalt SBP ja sellele valgustile on ESVIKA ELEKTER tellinud ka spetsiaalsed kontrolltestid. Jutt on SBP valgustist KYRO. KYRO-tüüpi tänavavalgusteid on paigaldatud Eestis juba paar aastat ja nende disain on meeldinud paljudele. Näiteks on need Kose alevikus ja Tallinnast väljasõidul mööda Pärnu mnt Pääskülast kuni Maksimarketi ristini. Valgusteid on kahes eri suuruses ja nimivõimsusega 70 kuni 400 W. Need valgustid peaksid tehniliste parameetrite järgi sobima ka kõige nõudlikumale tellijale. Valgusvoo suunda saab KYRO valgustis reguleerida ka risti teega – seda tehakse valgusallika nihutamise abil. Reguleeritav on ka valgusti paigaldusnurk. Reflektori ja valgusallika koostöö on suurepärane. See võimaldab sileda katteklaasiga valgustitega maksimaalset mastivahet etteantud valgustuse ühtluse tagamisel.

Valgusti tootja SBP tehase soov tänavavalgustite tootmisel on, et igasugused saastenäitajad valgustitel oleks minimiseeritud. Seda loomulikult juhul, kui paigaldis ehitatakse nõuetekohaselt. KYRO valgustid on kahesüsteemsed, s.t ka säästurežiimi võimaldavad. Kahesüsteemse valgusti ehitamisel on kasutatud elektroonset juhtseadet firmalt Tridonic. Juhtseade ZRM U6M on ette programmeeritud ja üks võimalikest programmidest tuleb aktiveerida võrku ühendamisel. KYRO kahesüsteemsele valgustile lasime teha kontrolltestid, veendumaks tema energiasäästlikkuse parameetrites. Tulemused olid ootuspärased ja langesid kokku tootja poolt esitatud andmetega. Voolutugevuse langus võrgutoite poolel oli säästurežiimil ca 38 % ja elektrienergia summaarseks kokkuhoiunäitajaks saadi ligikaudu 33 %. Olen küsinud endalt ja teenekatelt energeetikutelt, mis hakkab saama siis, kui Saksamaa tõesti suleb tuumajaamad. Sama küsimust lahkab ja selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler härra Einari Kisel Äripäeva 6.06. 2011. numbris. Väike samm elektrienergia mõtestatud kasutamisele oleks kindlasti ka selliste kahesüsteemsete valgustite kasutamine, mis võimaldavad vajadusel valgustid üle viia säästurežiimile. Äsja kinnitatud testandmete põhjal on elektrienergia kokkuhoid sellise režiimi puhul üle 30 %. Paul Einaste Volitatud elektriinsener

ELEKTRIALA 2011. aastal Aastatellimusi võtavad vastu kõik sidejaoskonnad ja ajakirja talitus (Laki 13, 12915 Tallinn, telefon 679 7971 või 679 7974, faks 679 7973, e-post elektriala@elektriala.ee). Aastatellimuse hind on 15,34 eurot, millele lisandub käibemaks ( 9 %). Talituse juhataja Rein Jauk

ELEKTRIALA järgmine number ilmub 2011. aasta 2. septembril Artiklite vastuvõtt lõpeb 15. augustil, reklaamkuulutuste ja -kirjutiste vastuvõtt 22. augustil


MEIE KOOSTÖÖPARTNERID

 www.abb.ee

ABB AS – Rohelise Energia tarbija

www.elektritsentrum.ee

www.empower.ee

www.ensto.ee

www.exxi.ee tel 673 7747 exxi@exxi.ee

www.graben.ee

www.jakoteks.ee

www.koma.ee

www.ohutusekspert.ee

SÄRTS OÜ ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

www.sarts.ee

TA L G E R ELEKTROTEHNIKA

UTU POWEL

www.talger.ee

www.utu.ee

Lai valik, kiired tarned

Rakvere - Tallinn - Tartu

www.ve.ee

tel. +372 6 272 200 www.slo.ee info@slo.ee


Elektroskandia on efektiivseim ja usaldusväärseim elektrotehniliste- ja ventilatsioonitoodete hulgimüügifirma Eestis. Toodete ja teenuste kõrge kvaliteet, keskkonnavastutus, -säästlikkus ning täielik pühendumine klientide huvidele on teinud Elektroskandiast turuliidri. Toodete ja teenuste pidev arendamine garanteerib klientide rahulolu ka tulevikus.

Lõpuks ometi!

BIZLINE on kohal!

Peale Prantsusmaad, Belgiat, Saksamaad, Rootsit ja Soomet jõudis BIZLINE Balti riikidesse!

ELUAEGNE GARANTII

USALDUSVÄÄRNE

VASTUPIDAV

UUENDUSLIK

Eksklusiivne edasimüüja Elektroskandia Baltics

Bizline Professionaalne varustus elektrikutele * Tööriistade valik võib varieeruda.

Baltics

Positiivne energia+++ www.elektroskandia.ee