Page 1

MÕTTETALGUTE erileht 13.12.2011

MÕTTETALGUTE erileht Toimetaja: Kadri Inselberg

13.12.2011

Maaülikooli mõttetalgutel arutleti peamiselt kõrghariduse üldiste probleemide üle Pisut enam kui aasta aega tagasi oktoobrikuus toimusid maaülikoolis mõttetalgud „Minu otsus“. Tookord oli kohalolijate sõnul eesmärgiks kaasa aidata arvamuse kujunemisele maaülikoolist, ülikooli paremaks muutmine ning jätkusuutlikkuse tõstmine. siim.jogis@yliopilasleht.ee

Mõttetalgutel osales viis maaülikooliga seotud inimest. Kohal olid maaülikooli õppeosakonna juhataja Priit Pajuste, üliõpilased Silver Kuusik, Kadri Kalle ja Hannes Puidet ning talgujuht Tõnis Tapupere. Arutluse all oli kaheksa kõrgharidusega seotud teemat. Priit Pajuste ja Hannes Puidet arutlesid näiteks hariduse devalveerumise üle. Sisuks oli see, et praegune 3+2 süsteem ei ole ikka päris sama, mis varasem 4+2. „Paberil on kõik aus ja õige, aga kui noor nüüd bakalaureusekraadi kätte saab, võib ta arvata, et ongi tegija, aga ei ole ju nii,“ selgitas Pajuste. Ta lisas, et probleem ei ole õppejõududes – nemad ei ole muutunud lahjemaks, lihtsalt süsteem on teistsugune. Muude teemade seas käsitleti ka õppelaenu ja noore õpetaja toetuse üle. Üles kerkis ka küsimus, kellele üldse on kõrgharidust tarvis.

Kokku võeti maaülikooli mõttetalgutel vastu neli otsust. Esiteks: rääkida tuleb õigetest numbritest õppetöö kulukuses ning kelle kanda on rahastamise raskus. Teiseks: säilitada riikliku koolitustellimuse täitmisel täielik riigieelarveliste õppekohtade osakaal. Kolmandaks: tõhustada põhikoolija gümnaasiumiastmes reaalainete õppimist selleks, et kõrgkoolis oleks üldse võimalik arendada reaalaineid. Neljandaks: tõhustada kutsesuunitlust põhikoolis ja gümnaasiumis, vähendamaks valede valikute võimalusi kõrgkooli astujate hulgas. Hinnates mõttetalgute mõju hariduselu arengule nüüd, aasta aega hiljem, ütles Pajuste, et see on jäänud tagasihoidlikuks. Ühe põhjusena tõi ta välja selle, et talgutel osales vaid viis inimest. „Nii ei saagi midagi põhjapanevat olla,“ märkis ta. Teise põhjusena, miks selle ürituse mõjud on olnud tagasihoidlikud, pakkus Pajuste välja selle, et aasta aja jooksul on peale tulnud mitmed uued asjad, mis on mõttetalgute otsused tagaplaanile jätnud.

MÕTTED 2011:

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX

SIIM JÕGIS

1) Mida võiks sinu arvates sinu kõrgkoolis paremini teha või mida peaks muutma? 2) Mida sa arvad haridus- ja teadusministri tasuta kõrghariduse reformikavast?

Brit Juhanson, Tartu ülikool

Helen Heinsoo, Eesti maaülikool

1) Näiteks kui hakatakse läbi viima min-

1) Maaülikoolis peaks õppeaineid ba-

geid muudatusi seoses õppekavade muutmisega ja nii edasi, siis võiks enne küsitleda ka õppivaid tudengeid, et saada aru, kuidas üldsus need otsused vastu võtaks, sest tegelikult oleme meie, tudengid need, kes õpivad ja neid kavu täitma peavad. Tihti arutatakse erinevates ainenõukogudes uusi aineid ja õppekavu, aga üldsusele ei räägita palju.

kalaureuseastmes paremini jaotama. Kuna me ise ei vali neid, seda tehakse meie eest, siis on õpilase seisukohast see valesti tehtud. Esimene aasta oli liiga kerge ja liiga vähe kooli ning kolmandale on jaotatud kogu erialane õppetöö.

2) Tegelikult ma väga ei tea, mis see on. 2) Ütleme nii, et see võrdsustaks palju, kuid kust hakkab ülikool vajalikke ressursse kokku kraapima? Praegu ikkagi toetutakse tasuliste kohtade tasudele.


MÕTTETALGUTE erileht

LK 2

13.12.2011

JUHTKIRI:

MÕTTED 2011: 1) Mida võiks sinu arvates sinu kõrgkoolis paremini teha või mida peaks muutma? 2) Mida sa arvad haridus- ja teadusministri tasuta kõrghariduse reformikavast?

Joanna Pungas, Eesti kunstiakadeemia 1) Ma ei oskagi öelda, minu meelest on õppekvaliteedi tase hästi kõrge. Me oleme ju ka üliõpilasesinduses ja kui me vigu näeme, siis me teeme need asjad korda.

2) Vot see on mulle eriti hingelähedane teema, ma võiks sellest rääkida lõputult, sest ma olen sellega nii palju tegelenud ja ma olen ka EKA volinik Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Minu meelest on kurb, kui tehakse tasulist kõrgharidusreformi tasuta kõrgharidusreformi nime all. Sest iga punkt, mida seal tahetakse muuta, tekitab pigem tasulist kõrgharidust. Just see on minu jaoks oluline. Ja ma valisin IRLi just seetõtttu, et nad rääkisid tasuta kõrgharidusest ja nüüd tehakse tasulist kõrgharidust tasuta kõrghariduse nime all! Minu jaoks on see säästuprogramm, eriti kui neil on isegi ette määratud protsent, kui palju peaks teisel semestril olema tasulisel kohal. Aga äkki ei juhtu nii? Ja ka see, et akadeemilise ajal ei tohiks justkui kooli tulla ja ainepunkte teha. Mõelge, kui suur hirm, et tudeng läheb akadeemilisele, teeb ainepunktid ära ja siis ta tuleb ju tasuta kohale – kui hirmus!

Emma Minn, Tallinna ülikool 1) Kui käesolev õppekorraldus peaks enne kõrgharidusreformi jõustumist jääma veel pikemaks ajaks toimima, võiks ehk REV kohtadel nominaalajal õppides õppemaksu tasumine paindlikum olla ehk vastata rohkem sellele, kui suures mahus tegelikult parasjagu aineid võetakse. Praeguse süsteemi järgi tuleb sel ajal osakoormusega õppides tasuda semestri standardtasu ka juhul, kui kavatseda konkreetsel semestril kuulata vähem aineid, mis ainepunktide kaupa arvestades läheksid vähem maksma. Samuti peab nominaalajal REV kohal semestri õppeteenustasu maksma, kui akadeemilise puhkuse ajal kas või üht uut ainet kuulata.

2) Ilmselt on vaja RKT süsteemi muuta, kui see pole 15 aastaga riigi jaoks oma eesmärke täitnud ega noortele kõrgharidusele ühetaolistel alustel ligipääsu võimaldanud. Aga kahtlen sügavalt, kas kummagi probleemi lahendaks praegune seaduseelnõu, mis on nii vormiliselt kui ka sisuliselt rabe ja tekitanud seega palju küsimusi. Seda, mis (võimalik, et haridusega mitteseonduvail) põhjustel on muudatust „vaja“ just sellisel kujul kiiresti heaks kiita, teavad küllap vaid asjaosalistest poliitikategelased ise.

Andres Toom, TLÜ Haapsalu kolledž 1) Otseselt muuta ei tahaks midagi, kuna peaaegu kõige eest on hoolitsetud ja õhkkond on koolis väga mõnus. Ent samas saaks alati paremini, näiteks võiks kool korda ajada oma ühiselamu asjad. Praegu elavad tudengid Haapsalu gümnaasiumi ühikas ja see tähendab, et täiskasvanud peavad alaealistele mõeldud reeglite järgi elama – ühikakord võiks veidi vabam olla.

2) Ma ei ole väga rahul selle süsteemiga. Tuleks mõelda ka nende tudengite peale, kellel ei ole võimalik käia lihtsalt kodust koolis, vaid kes peavadki tööd tegema selleks, et endale näiteks elukohta, kojusõiduraha või muid kulutusi lubada. Mina küll praegu kooli kõrvalt tööl ei käi, aga ma ei tea, mis järgmiste aastate jooksul juhtuda võib. Nii et kindlasti on reformikavas selliseid punkte, mille puhul tundub, et tudengid on küll viimased, kelle peale mõeldud on.

Tudengite mõtted aastal 2011 Natuke rohkem kui aasta tagasi toimusid üle-eestilised tudengite mõttetalgud „Minu otsus“. Kohati ei läinud need nii hästi ja nii arvuka osavõtuga, kui esialgselt loodeti, kuid siiski sai selle põhjal valmis nii EÜLi Riigikogu valimiste platvorm kui toimusid ka mõningad muudatused kõrgkoolide endi elu-olus. Tänases tagasivaatavas (ja osalt ka tulevikust mõtlevas) erilehes toome kaks erinevat näidet sellest, kuidas mõttetalgud kõrgkooli elu mõjutasid. Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis läksid käiku mitmed väiksed muudatused, Eesti maa-

ülikoolis aga räägiti pigem üldisematest kõrgharidusprobleemidest ja seega kooli enda käekäik otseselt ei muutunud. Samuti vaatab EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre oma ülevaates tagasi ja edasi - kuidas mõttetalgud ikkagi läksid ja kas neid võiks ka tulevikus korraldada. Suure osa tänasest lehest moodustavad aga tudengite mõtted aastal 2011. Kuna sel aastal üliõpilastel üheskoos kooli- ja haridusprobleemide üle arutleda polnud võimalik, siis andsime neile mõttearendusteks hoopis leheruumi. Vastuseid saate lugeda kahele kü-

simusele: mida võiks nende kõrgkoolis paremaks muuta ja mida arvatakse Riigikogus olevast tasuta kõrghariduse reformist. Mõtteavaldusi on väga erinevatest Eesti koolidest ja väga erinevatelt inimestelt. Loeme siis neid mõtteid ja mõtleme ka ise. Mõtleme sellele, mis meie koolides oleks vaja ära teha. Mõtleme sellele, kas me äkki tahaksime järgmisel aastal siiski oma koolikaaslastega kokku saada ja nendel teemadel uuesti üheskoos arutleda? KADRI INSELBERG

Mõttetalgutest kõrgharidusreformini vitasid loodetud muudatusi. Kui arutelul pole kokkulepitud suunda, siis jääb see suure tõenäosusega tulemuseta. Kõrgkoolide mõttetalgutele antud kahest eesmärgist üks oli selge: ettepanekud üleriigiliseks platvormiks, ent teine oli igas koolis ise seada. Seetõttu on kohati jäänud mulje, et koolide kohalikud küsimused on jäänud vastusteta ja unarusse. Tuleb möönda, et mõttetalgute korraldamisega alustasime suhteliselt viimasel hetkel. Ehitada üleeestiline võrgustik, mis hõlmaks igas koolis korraldusmeeskonda, tähendab, et algust tuleb teha umbes pool aastat varem. Samuti tuleb arvestada liikmeskonna huviga. Kuna EÜL on siiski katusühendus ja kõrgkooli tasandi eest vastutab EIMAR VELDRE üliõpilaskond oma esinduse näol, EÜL esimees siis oli mõttetalgute korraldamine vabatahtlik ja soovituslik. Sestap ka 2010. aasta sügisel toimunud mõt- oodatust madalam osavõtt ning ka tetalgute üheks põhieesmärgiks oli teemade ringi ja arutelude sügavukoguda kokku peamised üliõpilaste se erinevus kõrgkooliti. poolsed ettepanekud tänavu kevadel valitud Riigikogule ja ametisse Erinevad lähenemisviisid astunud valitsusele. kõrgkoolides Teiseks tahtsime kaardistada tudengite ja õppejõudude mured Teisalt oli see aga esimene kord igas kõrgkoolis ning otsida neile panna platvorm kokku mõttetalgulahendusi. te abil. Nii nagu üleriigilised Minu Eesti mõttetalgud pole enam iga päev uudistes aineks, aga siiski on Mõttetalgud – eesmärk jätnud oma jälje, võiks sama väita ka omaette või tööriist? kõrgkoolitalgute kohta. Õppisime Kui riikliku tasandi ettepanekute esi- tundma uut (-vana) tööriista. tamine võttis Eesti Üliõpilaskondade Samas kõrgkooliti võeti seda eriLiidu valimisplatvormi kuju ja jõudis nevalt. Kelle jaoks olid mõttetalgud mõningates punktides isegi Valitsuse avatud koosviibimine, kellele selgelt tegevuskavasse ja on väljendumas platvormi koostamise koosolek. kõrgharidusreformis, siis kõrgkoo- Mitmetel talgutel järeldati, et pallide tasandi küsimustes on hetkel ju probleeme tuleneb sellest, et riik raske öelda, kas mõttetalgud käi- ei rahasta kõrgkoole piisavalt, aga

samas ootab neilt kõrget kvaliteeti. Selle kõrval oli ühes kõrgkoolis praktiline probleem infolevikuga, millega polnud rahul ei tudengid ega õppejõud. Või et tudengil võiks olla õigus käia kuulamas erinevate osakondade ja teaduskondade aineid ning nendes eksameid sooritada. Korraldajate poolt oli selge taotlus võimalikult vähe ette kirjutada. Oluline oli, et inimesed saaksid positiivse kogemuse ja tunde, et ka edaspidi on võimalik ühiste aruteludega midagi muuta.

Kas talgud peaks tegema igal aastal? Riigikogu valimised on möödas ja tudengite häält on niipalju kuulda võetud, et Riigikogusse on jõudnud kõrgharidusreformi eelnõu. Selle sisu ei peegelda küll kõiges EÜLi seisukohti, kuid on siiski edasiminek. Samas jääb üles küsimus, kui tihti peaks tegema kõrgkoolides mõttetalguid. Esialgne mõte neid juba sel sügisel korrata, kahjuks teoks ei saanud. Samuti on mitmed toonased korraldajad võtnud ette teisi väljakutseid ning osa neist ka üliõpilasliikumise seljataha jätnud. Arvestades samas, et mõttetalgute kultuur võib saada Occupy Wall Streeti või hiljuti Von Krahlis toimunud konsensusharjutuse tulemusena uue hingamise ning kõrgharidusreformi pole veel reaalselt käivitunud ega igasse kõrgkooli jõudnud, ei mataks ma koordineeritult üle Eesti igas kõrgkoolis mõttetalgute taaskorraldamise mõtet maha. Ühiseid muresid, millele igas Eesti kõrgkoolis tuleb lahendusi pakkuda, jagub.


MÕTTETALGUTE erileht

LK 3

13.12.2011

Mõttetalgute grupijuht Heli Temper: „Kaasamine on üks keerulisemaid kunste, mida tean.“

VIIVIKA RÕUK toimetus@yliopilasleht.ee

Tallinna ülikooli mõttetalgutel osales minu teada vaid käputäis inimesi, neistki suur osa korraldajad. Kuidas teil läks? Meil oli mõttetalgupäev päris edukas. Meie väikeses, umbes 1500 õppijaga koolis tuli talgutele kohale 13 inimest. Kohal oli üheksa üliõpilast ja ülejäänud olid õppejõud. Arvestades meie kõrgkooli suhteliselt väikest õppijate arvu, eriti võrreldes Tallinna ülikooliga, oli kohalolijate arv päris hea. Meil õnnestus üritus igati. Tean, et ka Eesti lennuakadeemias oli päris hea osalus.

Äkki polegi selliste asjade puhul oluline osalejate arv, väärt on isegi üksainus inimene, kui tal on pakkuda hea mõte? Loomulikult aetakse pigem taga kvaliteeti kui kvantiteeti, aga ühe üliõpilase arvamust ei saa üldistada kõikidele õppijatele. Selleks et viia kõrgkoolis ellu muutusi, peab arvesse võtma rohkemate inimeste arvamust. Kui on üks inimene, kes pakub välja väga hea idee ning seda toetavad ka teised ja täiendavad seda oma nägemusega, on see väga teretulnud. Kõige olulisem taoliste ürituste juures on kaasamine.

ka rahaliselt küllaltki vähe. Edasi olid teemad riiklikul tasandil. Toodi välja ideid, kuidas võiks toimida üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem. Kuna Tallinna tervishoiu kõrgkool on alates 2005. aastast rakenduskõrgkool, siis peeti murekohaks seda, et meie kõrgkooli maine pole veel päris kutsekooli saabastest välja astunud. Tänaseks võib öelda, et oleme tuntud kui Tallinna tervishoiu kõrgkool ja mitte enam kui „medikas“. Umbes pool kohtumise ajast vesteldi aga meie kõrgkooli teema-

nemad omakorda kuulsid otse õppijate käest suurimaid murekohti. Samal tasandil suhtlemine on väga oluline, ükskõik millises asutuses ja mis asjus. Paljud ideed leidsid rakendust ja arendamist. Kui mõttetalgud poleks toimunud, oleks ilmselt need muudatused meie kõrgkoolis jäänud olemata. Lisaks poleks me saanud panustada poliitika kujundamisse. Talgujuht Heli Temper, tol ajal tervisedenduse üliõpilane, nüüd

tervisedendaja TTK-s ja sekretär-nõustaja õenduse õppetoolis.

Millised ideed käiku läksid? Kui loen mõttetalgute protokolli ja artiklit meie kõrgkooli kohta, võin rõõmuga tõdeda, et enamik

“Ideaalis võiks toimida nii, et paned plakati üles ja inimesed voolavad kohale, aga nii see ei tööta. Inimesed peavad tundma end puudutatuna, olulistena, nad peavadteadma, et nende arvamust arvestatakse.” del, mis olid seotud õppekavade, praktikate ja üliõpilaste omavaheliste suhetega. Rääkisime tudengite üleüldisest aktiivsusest üritustel osalemistel ja tagasisidestamisel.

Kui palju suudavad ühed mõttetalgud midagi muuta? Kõik sõltub eelkõige sellest, kes ja

Miks on nii raske tudengeid mis rolliga on kaasatud ning ka ürituse suunitlusest. kaasa haarata?

Vasakult: tervisedenduse üliõpilane Agne, õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp, ämmaemanduse tudeng Kärt, tervisedenduse tudeng Laura, optomeetria õppetooli juhendaja Vootele Tamme ja õppeprorekor Uvi Kõrgemaa.

tegevusi on ellu viidud. Üks väike, aga väga oluline näide on selline, et üliõpilastel puudus ligipääs tasuta puhtale joogiveele. Kui nad soovisid tasuta joogivett, pidid nad seda tankima oma pudelitesse tualettruumist. Kui aga see variant ei sobinud, siis ostma kalli hinna eest kohvikust. Tänaseks on meil kõrgkooli koridori paigutatud selline aparaat, mis filtreerib kraanivett ja ligipääs sellele on kõigil olemas. Lisaboonusena saab sealt ka kuuma vett. See on meie koolis väga populaarne. Viimasel ajal on palju olnud kuul- Vasakult: tervisedenduse tudeng Ain, ämmaemanduse tudeng da, et aasta-paariga on muutunud Darja, avalike suhete juht Heli Kraft ja tervisedenduse tudeng Anni. nii õppejõudude, praktikajuhendajate kui ka üliõpilaste omavaheline suhtlemine ja suhtumine. Ka see teema käis talgutel läbi ja rõõm on kuulda, et see pole enam probleemiks.

Paljud õppijad pelgavad rääkida poliitikast ja tahavad pigem aidata üliõpilaselu paremaks muuta. Kui talgujuht on osav ning suudab need helged pead panna poliitikast rääkima nii, et nad ei mõtleks poliitikast, vaid kõikidest üliõpilastest Eestis, võib tulemus muuta kogu kõrgharidusmaastikku. Kui rääkida kõrgkoolisisestest teemadest, siis kui üliõpilased avaldavad mõnes valdkonnas selget rahulolematust ning seejuures räägivad kogu oma rühma nimel, on Kas mõttetalgud tulevad kunagi uuesti? Mis teie mõttetalgutel toi- muutused täiesti teostatavad. Jah, kindlasti! Tegelikult oli plaanis mus? Alguses saime tuttavaks ja püüd- Mis Sa arvad mõttetalgutest juba tänavu mõttetalguid korrata, aga mõistlik oleks seda teha üle sime välja selgitada ühiskonna nä- tagantjärele? gemuse stereotüüpsest tudengist. Meie kõrgkooli näitel võib väita, et aasta. Siis jääb üks aasta talgute Arutleti, miks on ühiskonnale jää- mõttetalgud oli väga vajalik üritus. korraldamiseks ning otsuste kunud negatiivne pilt ning miks toe- Esiteks saime kõik palju teadmisi jundamiseks ning teine aasta raTalgujuht Heli tutvustab Annile mõttetalgute lehte. tatakse üliõpilasi nii moraalselt kui meie kogenumatelt osalejatelt ning kendamiseks ja harjumiseks. Kaasamine on üks keerulisemaid kunste, mida tean. Ideaalis võiks toimida nii, et paned plakati üles ja inimesed voolavad kohale, aga nii see ei tööta. Inimesed peavad tundma end puudutatuna, olulistena, nad peavad teadma, et nende arvamust arvestatakse. Kaks asja, mis inimesi kõige enam motiveerib, on vastutus ja meelelahutus. Hea talgujuht suudab tudengeid nende kahe märksõna abil kindlasti kaasata.

FOTO: 4X ERAKOGU

Kas mõttetalgud oli lihtsalt tore jututuba või väärt tegude sünnipaik? Tallinna tervishoiu kõrgkooli talgujuht Heli Temper ütleb, et nende koolis on mitu mõttetalgul välja käidud ideed tänaseks teoks saanud.


MÕTTETALGUTE erileht

LK 4

13.12.2011

MÕTTED 2011:

1) Mida võiks sinu arvates sinu kõrgkoolis paremini teha või mida peaks muutma? 2) Mida sa arvad haridus- ja teadusministri tasuta kõrghariduse reformikavast?

Kaido Kask, Tartu ülikool 1) Võiks rohkem teha koostööd ettevõtetega, mis määravad suures osas ära selle, kui palju mingi eriala järele vajadust on. Ning anda noortele eraettevõtetes just praktikavõimalust, kindlustades nendele tulevikus näiteks samas ettevõttes töö või andes neile varakult aimu, millega nad tegelema hakkavad. Nii jõuavad nad ka paremini arusaamale, mis suunas neile meeldiks spetsialiseeruda. Sest ka näiteks õppekohtade tellimisega arvestab riik ainult enda mingit vajadust. Samas kui vabanduseks, miks mõningaid erialasid kohtade tellimisega vähem toetada, toob selle, et ühiskonnal endal on selle järgi vajadus. Näiteks juura õppimist ei toetata seepärast, et ükskõik mis seis majanduses või mujal on, inimesed on valmis selle ikkagi enamjaolt ise kinni maksma. Seega tekib suur hulk ülekvalifitseeritud inimesi, kes ei leia endale tööd ning õpivad eriala ainult paberi pärast, mis on prestiižsem kui teine eriala. Ka igal pool teeninduses või “mitte labida liigutamise” töödel figureerivad inimesed, kel on mingisugune kõrgharidus või killuke sellest käes. Seega on ülikool muutunud eetikakooliks, kus õpetatakse noortele ainult vaoshoitust ning käitumiskombeid.

Kertu-Lilli Meerbach, Tallinna tehnikakõrgkool 1) Olen tajunud, et õpikoormus jaotub ebaühtlaselt. Semestri algul on tunniplaan maksimaalse koormusega, aga semestri lõpus käiakse üldse harva koolis. Murekoht on ka tekstiili teaduskonnas, kus õmbluslabori ruumid on liiga väikesed. Tekivad järjekorrad, aja kadu ja tüdrukud ei saa õigeks ajaks omi asju valmis. Lisaks leidub õppejõude, kes räägivad vigast eesti keelt. Püüdes teemast aru saada, jääb suureks takistuseks keelebarjäär. Õppejõud võiksid anda ka rohkem tagasisidet tudengite tööde kohta. Noore spetsialisti areng on ju oluline. Sellised väikesed detailid muudavad palju. 2) Praeguse kõrgharidusreformiga surume tudengid kasti. Tudengid on sundolukorras täitma ainepunkte. Kui kõik ainepunktid pole täidetud, peab tudeng õppemaksu kinni maksma. Ühelt poolt peaks see motiveerima õppima, kuid nii-öelda tudengielu jääb elamata. Eesti riigi jaoks on see kui karuteene. Oluline on, et tudeng õpiks mõtlema loovalt, nägema alternatiive, looma suhtlusvõrgustikke. Tihti on tutvused edu alus ja kui me soovime andekaid tudengeid, siis just mitmekesiste tegevustega saame soovitud tulemuse. Uue süsteemi järgi ei ole enam võimalik õppimise kõrvalt tööd teha. Tudengid ei taha elada vanemate rahakoti peal. Mis kõige hullem, kui tööd ei tee, ei teki ka tööharjumust. Samas otsivad tööandjad just töökogemusega spetsialiste.

Karolin Sepp, TÜ Pärnu kolledž 1) Leian, et teatud ained õppekavas ei ole loogilises järjekorras. On palju asju, mis on omavahel suuresti seotud, kuid ained on erinevatel aastatel. Teatud aineid võiks õppida paralleelselt. Stipendium – minu erialal jagatakse see kolme aasta vahel ära. Antud lahendus ei ole aga võrdne, sest õppeained ja raskusaste on väga erinev. Praktika osakaal peaks olema suurem. Näiteks vähendada teatud õppeainete osakaalu õppekavas ning suurendada praktika osatähtsust.

2) Põhimõtteliselt on reformiga halb see, et akadeemilise ajal ei saa õppeaineid võtta. Nii kaob akadeemilise mõte, mis on õppekoormuse vähendamine, mitte täiesti nullimine. Teisalt pole antud mingit alternatiivlahendust sellele, mida peaksid ülejäänud lävendit ületavad inimesed, kes ei jaksa maksta õppimise eest, tegema. Kutsekad on siiani, nagu muudki ametikoolid, kuvandiga, mis pole atraktiivne. Samas võib see reform tõhustada või parendada õppekvaliteeti ülikoolis spetsialistide koolitamisel. Rõhk on sõnal „võib“, kuid ei pruugi.

2) Leian, et inimesed, kes suudavad kooli kõrvalt tööl käia, on tulevikus väärtuslikumad, sest kogemus näitab seda, et hinnatumad on töökogemusega inimesed. Teoreetilised teadmised on üks asi, aga reaalselt võivad asjad hoopis teisiti toimida. Samuti kõlab uskumatult see, kuidas suudetakse tagada täisväärtuslik elu riigi poolt. Praegune stipendiumgi on naeruväärne – täiendav ehk sõidutoetus on ~ 29€. Hiidlane sõidab selle raha eest kord kuus koju ja kooli tagasi.

Katrin Nõu, Eesti kunstiakadeemia

Kaarel Johannes, Tartu ülikool

1) EKA-l ei ole suuri probleeme, mida saaks välja tuua. Pisikesed asjad võib-olla on, aga need ei ole nii märkimisväärsed, need on igas ülikoolis. Ainetele registreerimisega on mõnikord natuke jama. Näiteks vabaainete grupid – see on väga hea, et need väikesed on, aga kui sa pole piisavalt kiire, siis sa jääd ilma. Aga see on selline pisiviga.

1) Väga üldiselt ütleks, et muuta võiks õppejõudude suhtumist näiteks kodutööde esitamisse. Mõningates ainetes on kohati naeruväärne, kuidas õppejõud pole suutnud mitme aasta jooksul ülikoolis õpetades tähtaegade osas endale kindlaks jääda ning kipub neid vastavalt üliõpilase soovidele muutma. Probleemiks on ka õppejõudude vastumeelsus negatiivsele vastukajale ning oma tudengite arvamuse eiramine. Samuti sooviks ära mainida selle 3+2 süsteemi, mis mulle kuidagi väga vastukarva on. Olgugi et mul pole varasemast süsteemist mingit kogemust. Selle aja jooksul pressitakse kõik väga kokku, ning antakse väga lühike ülevaade ainult nendest teadmistest, mis tudeng peaks omandama. Mulle endale on jäänud mulje, et just see süsteem ongi üks põhjustest, miks bakalaureuseastme kõrgharidus on oma väärtust kaotamas.

2) Viimasel ajal pole ma ajanappuse tõttu sellega enam nii kursis, aga suvel lugesin selle kohta päris ohtralt. Jätab sellise „Kiirelt teeme mingi reformi, paneme punkti maha!“, aga minu arvates toimub kogu see asi nii läbimõtlematult. Kui ma mõtlen seda Aaviksoo kohapealt, et ta pole poolt aastatki minister olnud, tal on kunagine Tartu ülikooli rektori kogemus, aga asjad muutuvad! Vaata ringi, ole kas või natuke aega minister, mitte nii, et oled kolm kuud minister: „Mmm, teeks reformi? Teeme reformi!“. Minu jaoks tuleb see kiiresti ja rapsimisena. Haridusreformi ei tehta mõne kuuga, sellistel reformidel peaks olema pikem arutlusaeg. Ka sisult on haridusreform ebameeldiv, sest see toetus, mis nad plaanivad tudengitele anda, on naeruväärne. Ma ise olen ka säästu-õppelaenutudeng. Ma elan ühikas – sul läheb üle poole rahast ühikaüürile. Sa pead ju ka toidu, koolitarbed ja muud asjad selle raha eest hankima! Minu meelest on see väga vale arusaam, et tudengid peavad ainult makaronidest toituma. Mitte et nad peaksid väljas söömas käima, aga miks me peame halba elu elama?! Kunagi saate siis rikkaks või? Palun tehke see toetus nii, et kõik elavad tõesti normaalset elu – palun väga! Aga tegelikult te lööte tudengid nii vaeseks, et see on täiesti jabur.

2) See oleks väga hea, kuid teisel kujul. Lugedes selle reformikava selgitust vist Tartu Tudengist, siis jäi mulle mulje, et praeguse seisuga on see väga ebakindel ning see töötaks pigem soovitusena õppejõududele. Eelkõige need ainepunktilised piirangud tasuta õppekohtade hoidmisel ning nende standardite mittehoidmisel nõutavad trahvid. See reformikava jättis mulle mulje kui kahe väga terava poolega mõõk. Ühelt poolt hoiaks see ehk ülikoolist tasuta kohtadelt eemale inimesed, kellel puudub reaalne soov õppida ning raiskavad sellega ainult riigi raha, kuid teisalt pingestab see tudengeid veel rohkem. Isegi praeguse seisuga peab tudeng Eestis tööl käima, et saada makstud kommunaalide, üüri ja toidu eest, ning seetõttu võivad ta hinded langeda.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest

Mõttetalgute erileht dets 2011  

Mõttetalgute erileht detsember 2011