Page 1

JAAN VAINULT: Milleks meile postkontorid?

ORGANISATSIOON: Eesti Post on mainekas tööandja

SPORT: Rattaretk viib Setumaale

> lk 2

> lk 6

> lk 4

EESTI POSTI SISELEHT | Juuni 2013 | nr 50

Viimasena kolmest Balti riigist sai 30. mail Riias ametliku avalöögi meie lõunanaabrite Post24 pakiautomaatide võrgustik. Indrek Raig indrek.raig@post.ee Üritusest võtsid osa peamiselt Läti kliendid ning koostööpartnerid, aga rõõm oli tervitada ka kliente Leedust ja Eestist. Tartust üritusele kaasa sõitnud Nordic Digitali juht Urmas Kiisk sai päevapositiivseima üllatuse osaks Läti Post 24 sorteerimiskeskuses kui esimese pakina sattus kätte tema enda ettevõtte (Photopoint) saadetis, mis oli teel Eestist Leetu. "Osalen võimalusel alati Eesti Posti kutsel erinevatel kliendiüritustel, sest pean Baltikumiülest äri väga oluliseks ja Eesti Post on meile väga tähtis koostööpartner," ütles Kiisk. Näitlikult suureks pakiks dekoreeritud Post24 pakiautomaadi avasid Riias Alfa kaubanduskeskuse ees pidulikult Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas, Baltikumi äri-

juht Joona Saluveer ja Läti transpordiministeeriumi parlamendisekretär Viktors Valainis. Pakiautomaadi võimalusi tutvustas kõigile lähemalt meie Läti logistikajuht Gatis Galejs. Kõiki osalejaid tervitas aga särav ja tuntud Läti telenägu Ketija Šenberga.

Üritusel osalenud kliendid said proovida Post24 pakiautomaati. Suurepärase päikesepaistelise ilma taustal said üritusel osalenud kliendid ka ise proovida Post24 pakiautomaadi käsitsemist, osaleda loto mängus ning sprindivõistlusel, kes suudab läbi viia saadetise väljavõtmise protseduuri kõige kiiremini. Avamisüritusele oli kogunenud ka suur hulk ajakirjanikke, nende seas ka ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond. •

Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas ja Baltikumi ärijuht Joona Saluveer lõikavad suureks pakiks maskeeritud Post24 pakiautomaadi ümber olevat paela ja avavad sellega pidulikult Läti automaadid.

Selgusid parimad postkontorite klienditeenindajad Kristin Pihu kristin.pihu@post.ee Juuni kuuendal päeval kutsuti postiteenuste divisjoni iga piirkonna parimad klienditeenindajad tänuüritusele Tallinna teletorni. Üritus toimus juba kolmandat järjestikust aastat. 19 parimat töötajat valisid välja piirkondlike postkontorite juhatajad ise. „Arvesse on võetud nii müügitulemusi kui ka töötajate oskust suhelda klientidega ja seda kui aktiivsed, rõõmsameelsed ja abivalmid nad on,“ kirjeldas koolitusspetsialist Iti-Christella Mägi eeskujulikku töötajat. „Valitakse välja oma säravaim täht,“ lisas ta.

Lisaks valis SEB pank töötajate hulgast viis parimat Postipanga teenust osutavat klienditeenindajat. Parimad klienditeenindajad said postiteenuste juhi Jaan Vainulti käepigistuse saatel tänutäheks Eesti Posti salli ning tänukirja.

Kõik olid väga üllatunud, et neid peetakse piirkonna parimateks. Üritusele kutsutud Anu Palmar Räpina postkontorist jäi tunnustuse suhtes tagasihoidlikuks: „Kindlasti väärivad sellist tänu kõik Eesti Postis töötavad inimesed, aga seekord oli piirkonna juhtide valik selline.“ Tänuüritusele kutsutud tööta-

jad ei teadnud enne üritust, kuhu ja miks nad bussiga viiakse. „Kõik olid väga üllatunud, et neid peetakse piirkonna parimateks,“ rääkis Iti-Christella. „Enamik üritusel olnud inimesi ei olnud teletornis varem käinud, nii et kohavalik oli meil väga õnnestunud,“ rõõmustas ta. „Alles siis, kui kõik olid bussis, hõikas bussijuht kõva häälega, et „Kas teletorn?“ Naeru ja kihistamist oli palju,“ kinnitas Anu Palmar. Parimad töötajad viidi teletornis ekskursioonile ning hiljem lasti hea maitsta ühisel lõunasöögil. Kohal oli ka stilist Ženja Fokin, kes jagas klienditeenindajatele näpunäiteid, kuidas lihtsate vahenditega stiilne välja näha. „Ženjaga kohtumine oli meile kõigile suureks üllatuseks, ta tegi meile lühikokkuvõtte moeajaloost

Postkontorite parimad töötajad: Tatjana Zujeva, Leena Tamm, Kristiina Välimäe, Kati Raju, Kerli Nabi, Eve Kalm, Anu Palmar, Kersti Vaherna, Sofia Otto, Merike Tiits, Tiiu Allika, Olga Kuusmets, Tiia Neemeste, Häldi Preimer

Parimad Postipanga klienditeenindajad: Urve Pikner, Riina Selli, Maie Kallion, Tiiu Kanter, Marge Plamus

ning andis nõu, mida kanda sellel suvel,“ rõõmustas Kristiina Välimäe Viljandi postkontorist. Anu Palmar oli tänulik võimaluse eest üritusest osa võtta: „Tänan inimesi, kes meid välja valisid, ürituse korraldamisega vaeva nägid, üllatuskülalist ja bussijuhti, kes meid sõidutas.“ Ka Kristiina Välimäe arvates oli päev teletornis väga tore: „Suured tänud ürituse korraldajatele ja meie otsestele juhtidele, kes pidasid meid parimateks.“ •

TÄNNAME JA TUNNUSTAME!

Tublisid töötajaid mahub ühele pildile palju. Parimad TÄNAME JAklienditeenindajad TUNNUSTAME! kogunesid ühispildile postiteenuste divisjoni juhi Jaan Vainultiga.


“Inimeste ostujulgust mõjutab see, kui palju maksab kauba kohaletoimetamine, kui kindel internetist ostmine tundub ja kuidas käib kauba tagastamine.” Aavo Kärmas, Postimees, 3. juuni 2013

Tehtud töö annab põhjust puhata Kui muidu ollakse harjunud suve kohta ütlema, et see on puhkuste aeg ja ka töö juures on märksa rahulikum, siis tänavuse suve alguse kohta võib küll öelda, et see on olnud päris tormiline. Mai lõppes Post24 pakiautomaatide piduliku avamisega Lätis, mis andis suurejoonelise avapaugu Läti pakiautomaatide tööle. Baltikumi meeskonnad nii Lätis kui Leedus on hoolega tööd teinud ja sealne tarbijaskond hakkab automaate omaks võtma, sest pakimahud näitavad ka seal selget tõusutendentsi. Selles lehes räägimegi rohkem Baltikumi saavutustest ja tutvustame teile Läti ja Leedu meeskondi, kes on nii nagu Baltikumi ärijuhina töötav Joona Saluveergi tõelised Eesti Posti fännid ja patrioodid. Meie toredate Baltikumi kolleegidega saab isiklikult tutvuda ja Eesti Postis töötamise kogemusi vahetada 17.-18. augustil toimuvatel suvepäevadel, kuhu lätlased ja leedukad on kohale tulla lubanud. Suvepäevade üks eesmärke on Baltikumi teemat veelgi rohkem südamelähedaseks muuta, mistõttu meenutame seda, mis kõigile kolmele Balti riigile tähtis on. Suvepäevad on kantud laulva revolutsiooni ideest, et vaadata tagasi ajalukku ja pidada maha üks tore Baltikumiteemaline pidu. Aga ajalukku on tänavu põhjust vaadata ka sellepärast, et sügisel saab Eesti Post 95-aastaseks. Kindlasti on ühtteist sünnipäevahõngulist tegemist ka meie suvepäevadel, kuid seni on kõik töötajad kutsutud üles osalema jutuvõistlusel „Minu kõige-kõige“. Esimesed lood on Lood on ne eed, miss meid võistlusele juba laekuühendavad d ja ann navad võimaluse teinete eise töössse nud ja need on tõeliselt rohkem sissse vaad data. huvitavad kogemused. Näiteks kirjeldab meie haldusosakonna juht oma ekstreemset kogemust relvadega, üks kirjakandja jutustab ootamatust kunstinäitusest välikäimlas, kuhu ta tööd tehes sattus ja teine kirjakandja räägib sellest, et tema amet on talle kõige südamelähedasem töö. Kõiki lugusid saab lugeda intranetist. Need lood on just need, mis meid ühendavad ja annavad võimaluse teineteise töösse rohkem sisse vaadata. 95 aasta jooksul on Eesti Postis ju palju juhtunud. Mõtteid mõlgutada ja lugusid kirjutada saab terve juulikuu. Seni laekunud kõige-kõige-lugudest kumab selgelt, et meie ettevõttes töötavad motiveeritud inimesed, kes oma tööd armastavad. Organisatsiooni leheküljelt saab lugeda, et lisaks sellele, et meie enda töötajad tahavad Eesti Postis töötada, peavad meie ettevõtet mainekaks tööandjaks ka palgatöölised mujalt. Koguni kolmandik Emori küsitletud 500st inimesest valiks tööandjaks Eesti Posti. Oma panuse töötajate tunnustamiseks ja kiitmiseks on igal aastal teinud ka ettevõte ise. Kuid erinevalt varasemast, kus parimad töötajad valiti kevadel ja tunnustati neid sügisel, oleme nüüd tunnustamist mõnevõrra muutnud nii, et kogu parimate valimise ja tunnustamise protsess on viidud ühte perioodi sügisesse. Lähtuvalt organisatsiooni arengust on natuke muudetud ka tunnustamise põhimõtteid ja parimate kategooriaid. Lähemalt saab sellest lugeda organisatsiooni teemasid kajastavalt leheküljelt 6. Viimane lehekülg meenutab aga Läti Post24 pakiautomaatide auks korraldatud üle-postilist küpsetusvõistlust, kus osales töötajaid üle Eesti. Parimate küpsetiste retseptid leiab lehe lõpust. Miks mitte mõnda neist suvepuhkuse ajal lugude kirjapaneku kõrvale katsetada. Päikselist suve ja kohtumiseni suvepäevadel!

Kadri Tonka Infosarve toimetaja

Üks legend käib ringi mööda Eestit. See on katkematu jutt sellest, et elu maal on võimatu ning üldse, postkontorid pannakse ka kinni. hinnarallist võimaldavad hoida teenuste hinda mõistlikuna. Kõigepealt on selge, et kaubanduskeskustes õnnestub postipunkte kauem lahti hoida. Väikse postkontori puhul peab inimene keset tööpäeva korraks spetsiaalselt postkontorisse kohale sõitma, et oma Jaan Vainult pakk kätte saada või mark osta. Keskuses oleva kontori puhul seda jaan.vainult@post.ee muret ei teki, asjad saab aetud poeskäigu eel või järel. Loomulikult on postkontorite kolimisel ka majanduslik külg. IniLegendi esimest poolt ei tahaks kommenteerida, maal elab väga palju mestele tasemel teenuse pakkumise eeldus on see, et Eesti Postil enväga toredaid inimesi. Teise poole juures on aga üks tahk, millest kidal õnnestub oma kulud katta. Kahjuks on viimaste aastate rahvasputakse mööda vaatama. tikuprotsesside tulem olnud ka see, et nii mõnigi ajalooline kontor ei Viktoriiniküsimus: Mis koht see on, kus käibe esiviisikust kolm kohta tasu ennast enam ära. hõivavad lotopiletite ostmine, tööstuskaupade soetamine ning teÜheks näiteks võib tuua Hellenurme postkontori. Mullu pidime eslefonikaartide hankimine? Õigus on neil, kes vastavad, et see on üks imesel poolaastal selle kontori ülalpidamisele ümmarguselt 3200 eutavaline Eesti postkontor. rot peale maksma. Tulude ja kulude tasakaalu saamine oli võimatu. Esikohal on seejuures perioodika tellimuste vormistamine, mis Rendi ja kütte peale kulus iga kuu 300 eurot, käive ei tõusnud pole ka just klassikalise postiteenuse osutamine. Postkontorites on käibe esiPostkontorites on käibe aga kordagi 100 eurost ülespoole. Pole lootustki, et samas kohas kontorit edasi pidades tõuseb käive enam kui kolm korda. viisikusse jäänud ainult üks teenus, mis esiviisikusse jäänud Tegelikult oleks vaja suurematki tõusu, sest töötajale tuleb on otseselt postiga seotud. Me müüme ainult üks teenus, mis on palka ka maksta. Kootööpartnerite kaasamine ja kontorite postmarke. Esikümnes on üks teenus veel, kahek- otseselt postiga seotud. kolimine on seega paratamatus. Oleme osalenud eurovahetuse protsessis ning vahendanud oma võrku paljudele koossandalt kohalt leiame postipakkide vastööpartneritele. Tänu sellele on võimalik tagada postiasutuste üldhultuvõtmise ja väljastamise. Ja ongi kõik. Ülejäänud teenused on seoga ning teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi püsimine. tud muude valdkondadega. Müüme sõidupileteid, pakume võimalust Vastus pealkirjas toodud küsimusele on seega palju keerukam, kui postipanka kasutada jne. Järeldus on ilmselge. esmapilgul paistab. Tänapäevased postkontorid ei ole enam ainult kirKlassikaline postkontor on oma aja ära elanud ning nüüd tegutjade ja pakkide saatmiseks ning saamiseks. Need on paigad, kus on sevad hoopis laiema ampluaaga teeninduspunktid. Järelmid on sellivõimalik korda ajada ühekorraga suur hulk asju. Üsna loomulik, et selsel arengul nii inimestele kui postiteenuse osutajatele. lised asutused on paigas, kus liigub korraga suur hulk inimesi. • Inimesed suhtuvad ühest küljest nostalgiliselt vanasse postipasuna kujutisega silti selle ammuses asupaigas ja teisalt soovivad, et teenused oleksid neile võimalikult hästi käiguteedele paigutatud. Postiteenuse osutajad peavad seega minema sinna, kus inimesed on juba ees.

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Trükk: Major

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.


Eesti Posti mittevajalikku vara müüakse elektroonilises oksjonikeskkonnas osta.ee.

Kandevõrk maksab tulemuspalka Kandevõrgu üksuse palgamuudatuse eesmärgiks oli viia igakuine töötasude kujunemine suuremasse sõltuvusse töötaja töömahust, nii et suurema töökoormuse korral makstakse suuremat palka ja vastupidi. Kadri Tonka kadri.tonka@post.ee Kandevõrgu juht Kaupo Järve selgitab, kuidas muudatused ellu on viidud ning kuidas on uus palgasüsteem ennast õigustanud. Miks muudatus vajalik oli? Kõige olulisem oli luua otsene seos töökoormuse ja töötasude kujunemise vahel. Ettevõtte vaates on sama oluline, et meie palgasüsteem ehk põhipalgad ja lisatasud kujuneksid sarnase ametikoha puhul üle Eesti ühtsetel alustel. Senimaani on olnud rida piirkondlikke erisusi ja muudatus oli vajalik ka süsteemi korrastamiseks. Töötaja vaates on oluline teadmine, et tehes rohkem või kiiremini on olemas võimalused teenitavat töötasu suurendada. Mis nüüd teistmoodi on? Esiteks see, et kõigi kirjakandjate ja autojuhtide ajalist töömahtu hinnatakse personaalselt iga päeva kohta. Kuu lõpus võrreldakse iga töötaja normtööaega ja mahupõhist tööaega ning töötajatele, kelle puhul on viimane esimesest suurem, makstakse mahupõhist lisatasu. Täpne lisatasu suurus sõltub otseselt töötaja ülekoormusest ja tema tunnitariifist. Mahtude mõõtmine ja mahupõhise tasu väljamaksmine toimub vaid neile kelle töömahu näitajad seda põhjendavad. Kandekeskuste postitöötlejate puhul on üldloogika sama, kuid mahtude mõõtmine toimub kollektiivsetel alustel, mitte inimesepõhiselt ja muutub personaalseks alles siis, kui on tuvastatud kollektiivne ülekoormus. Teiseks ka see, et lisaks ülekoormusega töötajatele annab regulaarne mõõtmine tulemused ka pikemat aega alakoormatud töötajatest ning võimaldab otsestel juhtidel seeläbi vähendada kandekeskuse koosseisu tegelikust töömahust lähtuvalt. Kui palk on viidud sõltuvusse tehtud töö hulgast ehk kvantiteedist, siis kas pole ohtu, et kannatab kvaliteet? Enamik töötajatest teevad oma tööd südamega ja korrektselt, kuid kahjuks leidub ka neid, kes

kolleegide tublit tööd mõtlematuse või pahatahtliku käitumisega kahjustavad. Sellised juhtumid tõmbavad küll palju tähelepanu, kuid tegelikult on need vaid üksikjuhtumid. Eeldame, et tööd tehakse korrektselt ning kui peaks selguma tõsiasi, et mõnede töötajate või kollektiivide puhul see nii ei ole, siis jääb alati võimalus reguleerida sellest tulenevalt ka lisatasude väljamaksmist. Kui palju kandevõrgu töötajatel palk selle liigutusega tõusis? Põhipalga suurus sõltub iga töötaja jaoks temaga kokku lepitud tunnitariifist ja töökoormusest. Tunnitariifide tõstmine märtsis kergitas enamike kandevõrgu töötajate põhipalku, samas mitte kõigi. Konkreetne palgatõus on piirkondade ja ametikohtade ja ka isikute lõikes erinev. Keskmine oli 4% kandevõrgu esmatasandi töötaja kohta. Mahutasude arvel võimalikust palgatõusust on veel vara rääkida, kuna mahutasu saajaid ei ole võrdlevate numbrite esitamiseks veel piisavalt. Aga näiteks aprillikuus saime mahutasu maksta kolmes kandekeskuses kolmandikule kandjatele. Kuidas muudatus ennast õigustanud on? Mahtude mõõtmise kaudu on kandekeskuste juhtidel parem ülevaade nii oma kanderingidest kui töötajate töömahust. Teiseks usun siiralt, et need töötajad, kes näiteks aprillis teenisid võrreldes märtsiga umbes 27%-se aadressita reklaami mahu kasvu arvelt ka isiklikku panust arvestavat lisatasu, on süsteemi muudatusega rahul, sest varasemate põhimõtete puhul oleksid nende palgad märtsis ja aprillis sama suured olnud. Kelle poole peaks pöörduma, kui töötajail tekib palga kujunemise kohta küsimusi? Esmalt muidugi oma otsese juhi poole, kes saab mahtude kujunemist lahti seletada. Kui juht jääb sellega jänni, siis on temal võimalus saada tuge ja näpunäiteid palgasüsteemi projektimeeskonnalt Maie Naruski juhtimisel, võib pöörduda ka minu poole. •

Kristlyn Sikk kristlyn.sikk@post.ee Post24 ühendas Eesti, Läti ja Leedu pakiautomaatide võrgustikuga, mistõttu on seekordsed suvepäevad pühendatud Baltimaade ühtsusele ja koonduvad märksõnade laulev revolutsioon alla. 25 aasta taguse asjastu meeleolu taaselustamiseks on suvepäevade rõivastusstiiliks samuti 1980ndate lõpp, 1990ndate algus.

Mitmekesine programm Jõulumäe tervisespordikeskus on suurepärane koht, mis pakub suvepäevalistele rohkelt võimalusi aktiivseks ühistegevuseks: programmis on nii parvetamine väliujulas, disc-golf (proovi järele, millega tegu!) ja erinevad pallimängud kui ka mitmed meeskonnavaimu tugevdavad ettevõtmised.

Kel füüsilisest pingutusest jääb väheks või kes sest ei hooli üldse, tulgu osa saama kultuurist – laulame hääled lahti ja peame maha ühe vägeva öölaulupeo! Vähe sellest, et laulame ise, tuleb meile laulma ja õhtut sisustama ka ajastuhõnguline, samas igihaljas, ansambel Mahavok. „Ühisüritused on need, kus osalemine pakub tunnetuse ühel poolt meie ettevõtte suurusest, teisalt kuuluvusest gruppi, Eesti Posti perekonda. Tule saa tuttavaks oma kolleegidega siit ja sealt poolt piiri, vii kokku näod nimedega, kellega oled seni vaid e-posti või telefoni teel suhelnud,“ teeb üleskutse meie ürituste projektijuht Indrek Raig. Et kõik töötajad saaksid suvepäevadele sõita murevabalt, sõidutavad suvepäevalised kohale tasuta bussid ning esimesed 150 registreerunut majutatakse tu-

badesse, vähem meeleolukas pole ka telgimajutus, kus telgiplatside arv on kohapiiranguta. Registreerida suvepäevadele saab juba alates 25. juunist veebiaadressil www.post24.ee/suvepaevad. Töötajaid, kel puudub juurdepääs arvutile, aitab registreerida vahetu juht. Et seltsis on segasem, saab iga Eesti Posti töötaja soovi korral suvepäevadele kaasa kutsuda ühe kaaslase. Suvepäevadest osavõtt maksab meie töötajale 5 eurot, kaaslasele 20

eurot. Osavõtutasu sisaldab nii bussitransporti, toitlustamist ja ööbimist kui ka sisukat meelelahutusprogrammi. Registreerida saab kuni 11. augus-tini. Registreeri ise ja tee meeldetuletus ka kolleegile, et pidada ühiselt maha ühed vägevad ja meeldejäävad Eesti Posti suvepäevad „Laulev revolutsioon“. •

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

3


BALTIKUMI PAKIAUTOMAADID ON EDUKAD Võrreldes aprilliga kasvas mais Lätis saadetud pakkide arv 53% ja Leedus 56,5%.

Leedukad: eestlased on targad, ent aeglased Leedu Post24 töötajad naudivad töötamist Eesti Posti tütarettevõttes ja annavad iga päev oma panuse, et viie aasta pärast oleks Post24 Leedu liider pakiautomaatide alal. Kristin Pihu kristin.pihu@post.ee Leedu seitsmeliikmelisse meeskonda kuuluvad müügijuht Julija Matulienė, müügitöötajad Tomas Vyštartas, Rūta Blaževičienė, Tomas Jackūnas, administratsiooni ja protsesside koordinaator Giedrė Vaitekūnaitė, assistent Agnė Morkvėnaitė ja turundusprojektide juht Estera Kaminskaitė. Miks Sulle meeldib töötada Post24-s? Tomas V: Hea meeskond, head töötingimused – välja arvatud päikselised päevad ilma konditsioneerita – huvitav ja dünaamiline töö. Estera: Minu jaoks on väljakutse aidata oma meeskonda müügis ja luua bränditeadlikkust. Mis Sulle Eesti juures kõige rohkem meeldib? Giedrė: Ma olen Eestis käinud kolm korda. Ma pole Tallinna näinud, aga mulle meeldis Saaremaa. Agnė: Ma armastan Tallinna vanalinna, kuid pole näinud Eesti Posti, nii et ootan kutset! Mis on Su lemmikvärv? Tomas V: Oli sinine, nüüd on oranž. Agnė: Ma tean, et see peaks olema oranž, kuid ma lihtsalt armastan sinist. Ma luban, et annan endast parima ja ühel päeval saab oranžist mu lemmikvärv! Kuidas vaba aega sisustad? Tomas J: Treenin korvpallihooajaks. Giedrė: Õppimine, koeraga jalutamine, rattaga sõitmine. Mis meenub Sulle seoses Eesti ja eestlastega?

Julija: Innovaatilised, aga võiksid lahendustega kiiremad olla. Tomas V: Targad, kuid aeglased. Rūta: Naeratavad. Giedrė: Ma ei taha kedagi solvata, kuid… aeglased. Agnė: Sõbralikud, aga natuke uimased inimesed. Estera: Skandinaaviale orienteeritud, modernsed, tegudes üsna kiired. Milline märksõna meenub Sulle seoses Eesti Postiga? Rūta: Liider. Estera: Kasumlik riigiettevõte, mis teeb ära Läti ja Leedu postile. Mis juhtub Post24-ga viie aasta jooksul? Tomas V: Leedu liider pakiautomaatide alal. Rūta: 10 000 saadetist kuus, uus kontor konditsioneeriga ja meeskonnapuhkus Seišelli saartel. Giedrė: Katame kogu Euroopa ja kõik inimesed teavad Post24-st. Ja poolakad Integeris õpivad leedu keele ära. Millest Sa unistad? Giedrė: Hetkel unistan ma magamisest. Agnė: Iga päev unistan ma jäätisest. Millised on selle kuu kuumimad kõlakad kontoris? Tomas V: Sellel kuul on meil piknik saunaga. Tomas J: Ma pean kolleegidele sushikoolituse tegema, kuna ma kaotasin kihlveo. Agnė: Ma abiellun järgmisel kuul! Estera: Ma võtan Prantsuse buldogi. Kas me kohtume Sinuga 17. augustil Eesti Posti suveüritusel? Giedrė: Proovige vaid selles kahelda! Muidugi jah! Agnė: Muidugi! •

Leedu tiim esitlemas Post24 teenust Login konverentsil

4

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

Ei saa me läbi Lätita Eesti Posti tublisse administratiivmeeskonda Lätis kuulub seitse töökat inimest. Uurime, mida arvavad meie lõunanaabrid töötamisest Eesti Postist, millised on nende ambitsioonid ja huvid ning kuidas nad Eestisse ja eestlastesse suhtuvad.

Turunduse projektijuht Svetlana Averjanova (vasakul), müügijuht Edgars Isaks ja administraator Madara Šterna avamas Post24 pakiautomaate Lätis.

Kristin Pihu kristin.pihu@post.ee Administratiivmeeskonda kuulub seitse töökat inimest: müügija turundusjuht Raivis Ozoliņš, müügitöötaja Māris Kuļikovskis, müügijuht Edgars Isaks, administraator Madara Šterna, turunduse projektijuht Svetlana Averjanova, logistikajuht Gatis Galejs ja tehniline juht Kārlis Gulbis. Müügi- ja turundusjuhi ametit pidav Raivis on seejuures päritolult pooleldi eestlane ning lätlased pidavatki teda seetõttu pigem eestlaseks pidama.

Viie aasta pärast on Post24 eelistatuim postipartner Baltimaades. Eestiga on aga rohkemal või vähemal määral seotud ka teised tiimiliikmed. Kuna Lätis ühtegi saart pole, ongi külaskäigust meelde jäänud just meie saared ning eriti Saaremaa. Edgars Isaksile meeldib Saaremaa nii väga, et ta käib seal igal sügisel. Māris Kuļikovskis ütleb aga, et suvel on Eesti rannad ilusad. Madarale meeldib, et Eesti on Lätile üsna sarnane.

Nagu eestlased muiste, ei saanud me mööda küsimusest, mida lätlased eestlastest ning Eestist arvavad. Muidugi ei jäetud mainimata vana nalja aeglaste eestlase aadressil. Samas aga ütleb eesti verd Raivis Ozoliņš, et tema teab, miks see nii on. „Eestlased mõtlevad kaks korda, enne kui nad midagi teevad,“ teatab ta. Stereotüüpi eestlastest kui külmast rahvusest murrab Gatis Galejs, kes väidab, et eestlased on hoopis sõbralikud. Veel meenuvad eestlastega seoses märksõnad Skype ja eestikeelne „Tere“.

kohta järgmist: „Parim asi, mida ma oma professionaalses elus olen teinud.“ Peaaegu kõik meeskonnaliikmed on arvamusel, et viie aasta pärast on Post24 eelistatuim postipartner Baltimaades. Sellega aga nende ambitsioonid ei piirdu. Svetlana Averjanova ja Gatis Galejs on kindlad, et Post24 suudab peagi siseneda ka Euroopa turule. Edgars Isaks aga ennustab järgmist: „Me ei pea enam kliente otsima, kliendid otsivad meid.“

Lätlased väärtustavad innovatsiooni

Nagu õigele Eesti Posti töötajale kohane, on ka kõik Läti tiimi liikmed väga sportlikud.

Küsimusele, miks Läti meeskonna liikmetele Eesti Postis töötada meeldib, vastavad tiimi liikmed väga sarnaselt. Tihti tuuakse välja ettevõtte innovaatilisust, suuri ambitsioone ning inspireerivaid eesmärke. Samuti väärtustatakse Eesti Posti kui suurettevõtte stabiilsust ning sellest tulenevat turvatunnet. Ka Eesti Postiga seostuvate märksõnade hulgas tuuakse tihtipeale välja sõnu nagu „innovaatiline“, „ambitsioonikas“ ning „Post24“. Lätlased ei ole kiituse osas kitsid. Näiteks ütles müügi- ja turundusjuht Raivis Ozoliņš Post24

Peale tööalaste ambitsioonide on Läti meeskonnal muidugi ka isiklikke soove ja unistusi. Mida sooviksid töötajad siis, kui nad saaksid kuldkalale kolm soovi esitada? Raivise soovideks on tunda end igas vanuses noorena, elus edu saavutada ja teenida oma esimene miljon enne 40. eluaastat. Üheks Edgarsi soovidest on saada 1962. aasta Volvo P1800 omanikuks. Ka soovib ta tugevat tervist ja olla ümbritsetud heade inimeste poolt. Lisaks sellele unistab ta päevast, mil tema garaažis seisab kolm Volvot. Autot soovib ka Svet-

lana: talle meeldiks aga oranž Mini Cooper. Ning samuti ei teeks tema sõnul halba see, kui inimesed naerataks rohkem ning Baltimaades oleks 360 päikselist päeva aastas. Gatis küsib kuldkalalt aga rohkem aega lähedaste ning enda jaoks ja õnne. Madara paneb mängu kavaluse ning palub veel üht kuldkala, tervist ja õnne. Māris sooviks sarnaselt teistega tervist, õnne ja jõukust. Nagu õigele Eesti Posti töötajale kohane, on ka kõik Läti tiimi liikmed väga sportlikud. Raivis tegeleb purjetamise ja lumelauasõiduga, Māris mägijalgrattasõidu, veelauasõidu ja suusatamisega, Madara tegeleb tantsimise ja jooksmisega, Svetlana tantsib salsat ning Gatis tegeleb erinevate spordialadega. Autofänn Edgars naudib aga üle kõige just autoga sõitmist. Läti tiimi liikmed on seega Eesti Posti fännid ning töötavad selle nimel, et ettevõttel hakkaks tulevikus veelgi paremini minema. Raivis, Svetlana ja Gatis on oma tööle aga lausa nii pühendunud, et peavad juba oma lemmikvärviks oranži. Kõigi Läti meeskonna töötajatega saab tutvuda juba Eesti Posti suvepäeval 17. augustil. •


JOONA SALUVEER: "Kui ma müün mingit brändi, siis ma olen selle brändi fänn."

Baltikumi ärijuht on mees, kes elab korraga kolmes Balti riigis Joona Saluveer juhib Eesti Posti ärisid Lätis ja Leedus, kus tema vastutusel on Post24 pakiautomaatide ja kullerteenuste edendamine.

Kristin Pihu kristin.pihu@post.ee Joonat pole kerge Eestis kätte saada, kuna tööd teeb ta siin vaid ühel päeva nädalas, reedeti. Siiski suudab ta tunnise intervjuu enda kiiresse graafikusse mahutada. Meie kohtumise alguses vabandab Joona, et peab tegema kiire kõne Leetu. Teisel pool toru oleva inimesega hakkab Joona rääkima sulaselges ja soravas leedu keeles. „Ah, ei mina tea, kui puhas see leedu keel nüüd oli,“ muheleb ta tagasihoidlikult, kui ma tema keeleoskuse üle imestan. Tööl tulebki tal tihti vaheldumisi nelja keelt rääkida. Intervjuule eelneval päeval oli Joona saabunud Läti pakiautomaatide lansseerimiselt, mille nimel ta kõvasti vaeva oli näinud. „Ilm oli ilus, seltskond tore, mustkunstniku trikid suurepärased ja ajakirjanikud väga palju lolle küsimusi ei küsinud,“ rõõmustab ta. Usku sellesse, et pakiautomaatidel läheb Lätis ja Leedus hästi, annab talle Eesti edulugu.

sattus ta elama kunagise pruudi tõttu. Bakalaureusekraadi sai ta Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist Riias ning esimesele tööintervjuule minnes mainis ta, et võiks töötada ka Leedus, kuna seal elas tema tüdruksõber. Magistriõppe läbis Joona aga Tartu ülikoolis ning iseloomustab seda sõnadega „walk in the park“ („jalutuskäik pargis“), kuna Riias kogetuga võrreldes oli koormus väga väike.

Oma elu jooksul on Joona jõudnud olla ka Eesti Porsche Klubi asepresident ning mitme Porsche omanik.

Joona ütleb, et on Eesti Posti patrioot. „Kui ma müün mingit brändi, siis ma olen selle brändi fänn,“ ütleb ta. Seda kinnitab ka tema seljas olev Eesti Posti kirjadega oranži-valgekirju särk. „Mulle need särgid meeldivad jah, ma kannaks neid iga päev, kui mul neid rohkem oleks,“ märgib ta. Joona elab korraga kõigis kolmes Balti riigis. Neli päeva nädalas viibib ta Lätis või Leedus. Neljapäeva õhtul lendab ta Eestisse ning siit läheb taas lennuki peale esmaspäeva hommikul. „Pühapäeva õhtul mõtlen mõnikord küll, et pean ma nüüd jälle hommikul kell 5 tõusma, et lennukile minna,“ Teisel pool toru oleva räägib Joona. „Aga samas kui inimesega hakkab Joona äratuskell esmaspäeval heliseb, rääkima sulaselges ja tõusen ma lihtsalt üles ja siis on soravas leedu keeles. kõik jälle korras,“ lisab ta. Ainuüksi sel aastal on Joona „Eesti Posti sattusin ma üsna enda hinnangul lennanud juba 50 juhuslikult,“ ütleb Joona ning rää- korda. „Minu elu on just kui üksgib loo sellest, kuidas tööle aitas ta ühele maha kirjutatud filmist „Up sõbra saadetud SMS tööpakkumi- in the Air“,“ ütleb ta muiates ning sest Eesti Ekspressis. SMS-ist toona tunnistab, et ehk just selle pärast Leedus elav Joona suurt välja ei on Jason Reitmani lavastatud teos teinud ning unustas töökuulutuse ka üks tema lemmikfilmidest. Sarpeagi. Siis aga sattus ta külla Tar- naselt George Clooney kehastatud tus elavatele vanematele, nägi seal Ryan Binghamile on ka Joonal lentaas juba üsna vana Eesti Ekspressi nufirma airBaltic kõrgeima staaväljaannet ning selle kaante vahel tusega kliendikaart. Kui filmis olevat kuulutust. Tähtaeg kan- võimaldab kaart paljude lisahüdideerimiseks oli juba järgmisel vede kasutamist, siis tegelikus elus päeval. Nii tegigi Joona öösel uue tähendab see vaid tasuta lisapaCV ning saatis selle teele Eesti Posti. gasit ning mõningaid lisamugavusi Praeguseks on ta siin töötanud Riia lennujaamas. kaks aastat ja viis kuud. Koduigatsust Joona aga ei tunne, Enne Eesti Posti tulekut oli Joona kuna Lätis või Leedus veedab ta 12 aastat Leedus töötanud. Leetu vaid neli päeva korraga. „See on lii-

ga lühike periood koduigatsuse tekkimiseks,“ tõdeb ta. Tihti pole kodule aega mõeldagi, kuna nii mõnigi kord vastab Joona veel kesköö paiku meilidele. Ka tuttavaid ja sõpru jagub tal kõigis riikides. „Leedus on palju endiseid kolleege ja Lätis endisi koolikaaslasi,“ ütleb ta. Kolm rahvust on tema sõnul üsna erinevad ning mingil määral on tema arvates õige ka stereotüüp aeglastest eestlastest, kuigi Eesti Postis see eriti ei kehti. Leedukad on tema arvates väga perekesksed ning nädalavahetusel töötamisest pole huvitatud keegi. Lätlased samas on kosmopoliitsemad, kuna suurlinlik Riia annab neile põhjust uhkuseks. Töö kõrval on Joonal aga ka mitmeid teisi huvisid. „Jooksmine, rattasõit, suusatamine, ujumine, pokkerimäng, kiired ja võimsad autod, kinos käimine,“ loetleb ta. „Aastast 1994 või 1995 olen ma

osalenud kõigil Tartu suusamaratonidel,“ teatab ta. Seega on ta leidnud jõudu ja tahtmist osaleda pea 20 järjestikusel suusamaratonil, jooksu- ja rattamaratonid veel lisaks. „See on trennitegemise asi,“ jääb ta oma saavutuse suhtes tagasihoidlikuks. Pokkerimängus on Joona saavutused aga vaat et paremadki. 2012. aastal tõusis ta lausa Eesti meistriks

netipokkeris Pot Limit Omaha’s. „Pokker arendab kindlasti mõtlemist ja inimestest arusaamist,“ ütleb Joona, olles veendunud, et pokkerimäng on talle kasuks tulnud ka väljaspool võistluslauda. Peale selle annab pokker ka natuke au ja kuulsust ning rahagi, mille Joona kulutab meelelahutusele. Oma elu jooksul on Joona jõudnud olla ka Eesti Porsche Klubi asepresident ning mitme P Porsche omanik. „Need olid se sellised vanemad ja mitte nii tuntud Porsched, näiteks 924 ja 944 erinee vad versioonid,“ ütleb ta. JJoona korraldas juhatuses veedetud veed aja jooksul mitmeid põn põnevaid üritusi, näiteks küla külastati Saksamaa tehas tehast ja sõideti ring ringrajal. Praegu ke keerab

Joona aga Ford Mondeo sportversiooni rooli. Samuti kuulub Joona huvide hulka šampanja. Kirg sai alguse ajast, kui Joona töötas alkoholimüügiga tegelevas ettevõttes. „Seal avanes võimalus maitsta ka šampanjasid ja mitte vähe,“ muigab ta. Aga miks just šampanja? „Sellepärast, et see maitseelamus on nii kompleksne, et seda ei anna võrrelda millegi muuga.“ Ta mõtleb natuke ja lisab: „Täiuslikult hea.“ Joona arvutab kiirelt välja, et selle aasta jooksul on ta jõudnud proovida juba ligi 50 erinevat šampanjat. Meelde on talle jäänud näiteks Krug, mida ta proovis jõulude puhul. 13. juunil oli Joona 35. sünnipäev. „Mu emal oli samal päeval 60. juubel, nii et see oli palju suurem sündmus,“ kommenteerib ta seda, kuidas sünnipäeva tähistas. „Aga asja juurde kuulus õhtusöök sõprade seltsis ja muidugi pudel šampanjat,“ muigab ta. •

Sadula seljas on Joona läbinud sadu kilomeetreid osaledes erinevatel maratonidel.

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

5


EESTI POST MAKSAB KOOLILÕPU TOETUST Personaliosakond tuletab kõikidele lapsevanematele meelde, et põhikooli, gümnaasiumi või (kutse)keskkooli lõpetamise korral maksab ettevõte ühekordset toetust 32 eurot. Toetuse saamiseks tuleb otsesele juhile teha avaldus, millele lisada koolilõpu tunnistuse koopia või tõend. Toetust saab taotleda kolme kuu jooksul peale kooli lõpetamist.

Jalanõude kompensatsioon tõusis 2013. aastal kompenseerib postiteenuste divisjon kirjakandjatele 42 euro ja autojuhtidele 32 euro ulatuses jalanõude soetamise kuludest. Summat võib aasta jooksul ära kasutada ka osadena ja kulude hüvitamise aluseks on ostutšekk, mis tuleb edastada kandekes-kuse juhi kätte. Küsimuste korral pöördu otsese juhi või kandevõrgu üksuse personalijuhi Katrin Püksi poole, tel 625 7312, 5662 3677. •

Tunnustamist ja kiitmist pole kunagi liiga palju

Käivitus saalikoolituste suurprojekt 4. juuni hommikul täitus Tallinna Puuetega Inimeste Koja suur saal pea 70 Eesti Posti kolleegiga, kellest igaüks puutub päevast päeva kokku meie klientidega. Käivitus klienditeenindajatele suunatud saalikoolituste suurprojekt „Teenindaja kui ettevõtte visiitkaart“ eesmärgiga toetada meie teenindajate teenindusalast kasvamist. Koolituspäeva läbiviijad Kati ja Signe Aeternum Koolitus-ja Konsultatsioonidest olid sunnitud peale põgusat Eesti Posti kliendi-teenindajate erinevate rollide ja ülesannetega tutvumist tunnistama: „Eesti Posti teenindaja on justnagu multitalent!“ Saalikoolitused on suunatud kõigile Eesti Posti postkontorite klienditeenindajatele. Järgmised koolitused on planeeritud alates augusti lõpust ning toimuvad erinevate piirkondade keskustes. Kokku toimub 8 koolituspäeva 600-le osalejale. •

2011. aasta raudvara tiitli pälvis Natalja Leonova (vasakul) ja aasta müügitöötajaks tunnistati Triin Kärner.

Tublide töötajate tunnustamine ja tänamine on ühe tugeva ja arengule orienteeritud ettevõtte jaoks väga oluline, sest kiitmisega saavutame paremaid töötulemusi.

Kadi Tamkõrv kadi.tamkorv@post.ee Usun siiralt, et inimeste kiitmise ja tunnustamisega võib saavutada oluliselt paremaid töötulemusi. Samas on nii eestlastele kui üldse kogu põhjamaades elavatele inimestele väga omane kiitusega kitsi olla, sest hästi tehtud asjad või tegevused on midagi, mida peame normaalseks ning mis ei vääri seetõttu erilist tähelepanu. Soovime seda müüti murda ning igal aastal üha rohkematele töötajatele tänu ja tunnustust avaldada. Mais kinnitas juhatus uued tunnustamispõhimõt-

ted. Alates 2013. aastast toimuvad tunnustamistgevused laiapõhjaliselt üle ettevõtte. Kõik divisjonid on planeerinud välja töötada oma sisemised tunnustamispõhimõtted käesoleva aasta jooksul. Heameel on tõdeda, et postiteenuste divisjon on selles osas juba ukse lahti teinud ning kui eelmises Infosarves saite lugeda kandevõrgu üksuse kvartali parimate valimisest, siis sellest numbrist on lugeda parimate klienditeenindajate üritusest. Juba traditsioonina valib logistikadivisjon igas kvartalis oma parima kulleri. Divisjonidesiseselt saab aasta jooksul tunnustatud ligikaudu 250 töötajat, mis on päris suur arv. Juhatus kinnitas üle-ettevõttelise tunnustamise põhimõtted, mis hakkavad asendama seni kehtinud posti parimate valimist. Uute põhimõtete järgi tunnusta-

takse nüüdsest igal sügisel (varem toimus tunnustamine kevadeti), aastakonverentsil töötajaid üheksas kategoorias. Kategooriad on välja töötatud ettevõtte strateegiast ja väärtustest lähtuvalt ning väljendavad ettevõtte jaoks olulisi teemasid. Parimate töötajate tunnustamise protsess algab sügisel, mil töötajatel on võimalik esitada kandidaate. Kandidaadid seatakse üles avalikule hääletusele, kus saavad osaleda kõik Eesti Posti kontserni töötajad. Hääletus viiakse läbi nii elektroonilisel teel kui ka paberkandjal. Täpsem info kandidaatide esitamise ja hääletuse läbiviimise kohta on tulekul septembris. Seniks aga ärgem olgem kiitusega kitsi ning tunnustame oma tublisid kolleegi juba täna. Hea sõna maksab palju. •

Eesti Post on mainekas tööandja Oleme 16. kohal pere- ja töötajasõbralike ettevõtete hulgas ning Emori küsitletud 500st palgatöötajast valiks kolmandik tööandjaks Eesti Posti. Kadi Tamkõrv kadi.tamkorv@post.ee Äripäeva korraldatud pere- ja töötajasõbralike ettevõtete hulgas saavutas Eesti Post 16. koha. Eelmisel aastal olime 24. kohal. Äripäev võrdles Eesti suuremaid tööandjaid ning hindas, milliseid tegevusi ettevõtte teeb oma töötajate ja nende perede väärtustamiseks. Konkursil osales 46 ettevõtet, kelle töötajatelt küsiti hinnanguid peresõbralikkuse, töökeskkonna ja töötajate arendamise kohta. 16. koht on väga hea tulemus, sest oleme suur ettevõte, kus töötab väga palju erinevate ootuste ja arvamustega inimesi. See, mis meeldib ühele, ei pruugi meelidida teisele, ja vastupidi. Kõige olulisem pole samas mitte konkursil saavutatud koht, vaid see, et iga Eesti Posti töötaja tunneb end ettevõttes väärtuslikuna. Teeme töötajate ja nende peredest hoolimise nimel mitmeid tegevusi – meil on erinevad üritused nii töötajatele kui lastele, pakume koostööpartnerite soodustusi ning toetame töötajaid elu rõõmsamate ja kurvemate sündmuste puhul. Muidugi ei saa me loorberitele puhkama jääda ning peame töötajatest ja nende peredest hoolimise nimel tööd edasi tegema. Teise edetabeli pani kokku uuringufirma Emor, kes uuris Eestis töötavate palgatöötajate arvamust atraktiivsete tööandjate kohta. Uuringule vastas 500 erineva vanuselise, haridusliku, professio-

naalse ja regionaalse taustaga palgatöötajat. 55% palgatöötajatest sooviks töötada Tallinnkis, 51% Tallinna Sadamas ja 49% Eesti Energias. 32% ütles, et nende eelistatuim tööandja oleks Eesti Post. Selle tulemusega oleme atraktiivsete tööandjate edetabelis 20. kohal ning tõusime eelmise aastaga võrreldes neli kohta ülespoole.

Stabiilne töökoht Kõige olulisemaks peetakse hea tööandja puhul stabiilset töökohta, usaldusväärset juhtkonda ja töötajate väärtustamist. Lisaks sellele on tööandja valikul üheks peamiseks otsuse mõjutajaks pakutav palk. Eesti Posti puhul tõid vastajad välja ettevõtte üldist edukust, huvitavat ja vaheldusrikast tööd ning arenguvõimalusi. Kõige rohkem kasvas Eesti Posti maine tööandjana lihttöötajate hulgas, kus oleme edetabelis suisa 10. kohal. Samuti on näha, et ka teenindajate hulgas meie atraktiivsus kasvab. Eesti Post tööandjana on liikumas õiges suunas. Positiivset tagasisidet tunneme nii majas sees kui ka väljas. Oleme võtnud sihiks jõuda lähiaastatel kümne eelistatud tööandja hulka. Saamaks aga veelgi tugevamaks tööandjaks ja ettevõtteks, on vaja meie kõigi ühist pingutust. Puutudes iga päev kokku Eesti Posti klientidega, rääkides sõprade-tuttavatega Eesti Postist või tarbides meie teenuseid, kujundame ettevõtte mainet ja tööandja mainet. •

Suvi on puhkuse aeg Aasta parimate töötajate kategooriad:

Liitu vabade töökohtade meililistiga! Soovid leida uut väljakutset ning oled huvitatud arenemisest ettevõtte sees? Soovid esimesena teada, millised on vabad ametikohad Eesti Postis? Kui jah, siis tule ja liitu tööpakkumiste meililistiga. Liitumiseks saada oma sooviavaldus aadressile kerli.okas@post.ee ning info vabadest töökohtadest jõuab otse Sinu e-mailile. •

6

Aasta kliendisõber ehk töötaja, kelle panus ettevõtte maine ja äri edendamisse on olnud märkimisväärne ning kes on silma paistnud suurepäraste töötulemustega. Aasta kolleeg ehk töötaja, kes on kõrgelt hinnatud koostööpartner ettevõtte sees. Aasta teenuse või toote tiitel läheb meeskonnale, kelle töö tulemusena on meie klientide kasutuses uus toode või teenus, mis on kliendi vajadustest lähtuv ning ettevõttele kasumlik. Aasta uuendaja ehk töötaja või tiim, kes on silma paistnud uuenduslike ideede ja mõtetega ning kelle mõtted ja ideed on ka korduvalt ellu viidud ning ettevõttes laiemat tunnustust leidnud. Aasta müügitiim ehk meeskond, kellel on parimad saavutatud müügitulemused, kvaliteedinäitajad ning klientide tagasiside. Aasta teo tiitli saab meeldejäävaim tegu, sündmus või projekt, mis iseloomustab möödunud aastat ning on korda läinud paljudele ettevõtte töötajatele. Aasta teadmistejagaja ehk töötaja, kelle jaoks on organisatsiooni arendamine ja oma teadmiste ning kogemuste jagamine südameasi. Aasta juht ehk meeskonna juht, kes oma tegevusega on eeskujuks ettevõtte teistele juhtidele. Eesti Posti täht ehk pikaajalise staažiga töötaja, kelle panus ettevõtte arengusse on olnud hindamatu.

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

• Ühes kalendriaastas on võimalik võtta 28 kalendripäeva põhipuhkust, puhkuse eest makstakse puhkusetasu.

• Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval. • Puhkusetasu arvestatakse ainult eelmise 6 kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel. • Puhkusetasu arvestamise aluseseks on kõik töötamise eest saadud tasud (puhkusetasud ise ei lähe arvesse). • Põhipuhkuse päevade hulka ei arvata riigipühi. • Puhkusetasud arvestatakse järgmiselt: - Võetakse töötaja 6 kuu arvestatud töötasud kokku ja jagatakse saadud summa 6 kuu kalendripäevade arvuga, millest on maha arvatud riiklikud pühad, haigus- ning puhkusepäevad kalendripäevades. - Saadud keskmine 6 kuu kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga • Kui soovid oma planeeritud puhkust muuta, siis räägi oma juhiga ning kirjuta avaldus puhkuse perioodi muudatusega.


TARTU RATTARALLI PARIM ETTEVÕTE OLI EESTI POST Tartu kandekeskuse kirjakandja Nikolai Fjodorov sai Tartu Rattarallil oma vanuseklassis teise koha ja andis oma panuse Eesti Posti meeskonna võitu, järgnesid Saint Gobain Eesti ja G4S. Eesti Postist oli võistlusel kaasa löömas 20 ratturit.

Rattaretkega Setumaale Rattaretk "Tahan sõita ohutult 2013" saab alguse 5. juulil Tartust, kulgeb läbi maalilise Kagu-Eesti üle Mooste, Värska, Obinitsa ning lõppeb 6. juulil Meremäel, Setomaa Turismitalus.

Indrek Raig indrek.raig@post.ee

korraldajatel varuks mitmeid põnevaid suurelt teelt kõrvalehüppeid, aga jäägu need veel hetkel saladusteks. Kindlasti pöörame sel aastal suuremat tähelepanu ka õhtustele programmidele ning oodata on ka uusi partnereid. Igal juhul sõbrad teistest ettevõtetest on rattaketid juba ära õlitanud ja ootavad Eesti Posti kolleegidega kohtumist! "

Retke esimesel päeval läbitakse 107 kilomeetrit ja teisel päeval 81 kilomeetrit muiSee piirkond on lihtsalt nii äge, nasjutulise vaatega teid. Osalejaid oo- et ainuüksi vaatest, mis sadulast tavad ees mitmed avaneb, jääb hing kinni. huvitavad ekskursioonid paikadesse kuhu tavaRattaretk "Tahan sõita ohutult" turist ei satu (näiteks Räpina Pa- on juba 12-aastase traditsiooniga berivabrik, AS Värska Vesi, Piusa üritus, mida korraldatakse koospiirivalvekordon jne), tutvumine töös Politsei-ja Piirivalveametiga, kohalike elanikega ning palju Regioga, Coca-Cola HBC ja Falck põnevaid ujumiskohti seniavas- Autoabiga. Retke eesmärgiks on tamata piltilusates Lõuna-Eesti propageerida jalgrattaga ohutut järvedes ja jõgedes. sõitmist liikluses, läbi viia kohalikes Eesti Posti ürituste projektijuhi omavalitsustes ennetustegevust Indrek Raigi sõnul on varuks sel ning pakkuda osalejatele meeldeaastal ka hulgaliselt üllatusi. jäävaid ekskursioone ja sportlikke "See piirkond on lihtsalt nii äge, saavutusi. • et ainuüksi vaatest, mis sadulast avaneb, jääb hing kinni. Lisaks on

1. päev 11.00 Start Tartu raekoja platsilt 12.15 Kavastu (Emajõe ületus parvega) 13.15 Võnnu (puhkus, pood, postkontor) 13.55 Issaku (ujumiskoht) 14.45 Ahja (lõuna, ujumine, muuseum) 16.15 Mooste (mõis, pood, ujumine) 17.35 Leevaku (HEJ ekskursioon, ujumiskoht) 18.25 Räpina (paberivabriku ekskursioon, jalgrataste hooldus) 20.35 AS Värska Vesi ekskursioon 21.45 Värska koolimaja (õhtusöök, ööbimine)

Maijooks tõi lauluväljakule Eesti Posti 35 tublit naist

Põhja-Tallinna kandekeskuse kirjakandja Ene Alev (vasakul) naudib maijooksul värsket õhku ja käimist koos tütrega.

Tänavu osales maijooksu seitsmekilomeetrisel distantsil üle 14 000 lapse ja naise. Nende seas oli ka 35 sportlikku Eesti Posti esindajat, kellest suurem osa on juba staažikad maijooksul osalejad.

Registreerimiseks tuleb kanda osalustasu 30 eurot Eesti Posti Spordiklubi arveldusarvele 10220070629016 märkega „Rattaretk 2013.“ Osavõtutasu sisaldab kuut söögikorda, kahte ööbimist, asjade ja rataste transporti, kõiki ekskursioone ja meelelahutusüritusi retkel.

Teist aastat Maijooksul osalenud Põhja-Tallinna kandekeskuse kirjakandja Ene Alev ütles, et temale lihtsalt meeldib käia: "Käin kasvõi maailma lõpuni! Mulle meeldib värske õhk, teistest eriti välja ei tee, jään kasvõi viimaseks, aga naudin käimist." "Maijooks on viimastel aastatel tehtud osalejatele äärmiselt mugavaks. Edelaraudtee sõidutab kõik osalejad igast Eesti paigast, kus on olemas raudtee, kohale tasuta. Eesti Posti Spordiklubi maksab ära pool meie töötajate osavõtutasust ning kõik postitöötajad saavad mugavalt vahetada oma riided ja jätta oma asjad Eesti Posti telki, kus saab kolleegidega ka muljed vahetada. Kui siia lisada veel kõigile osalejatele kingitud Viking Line tasuta Soome laevapiletid ja liikumisest saadav hea meeleolu, tulebki kokku kõik see, mis igal aastal mind maijooksule toob," võttis teda üritusele toonud põhjused kokku Viljandi kandekeskuse Karksi-Nuia kirjakandja Maarika Meier. Eesti Posti poolt üritust läbi viinud ürituste projektijuht Indrek

Raig leidis, et maijooksust on saanud üks nendest toredatest üritustest, kus omavahel saavad kokku kolleegid Eesti erinevatest piirkondadest: "Eesti Posti töötajate omavahelises vahetus suhtluses on alati olnud probleemiks suured vahemaad.

Maijooksust on saanud üks nendest toredatest üritustest, kus omavahel saavad kokku kolleegid Eesti erinevatest piirkondadest. Seda toredam on näha, et üha enam kujuneb ka erinevatest üritustest selline koht, kus lisaks osavõtule endale on tekkimas ka lisaväärtus selles, et kolleegidel on võimalus omavahel kohtuda. Olgu selleks ürituseks siis rattaretk, laste jõulupidu, suvepäevad, Eesti Posti konverents vms. Näiteks Maijooksul osales meil naisi nii Haapsalust, Võrust, Viljandist, Pärnust kui mujaltki Tallinnast kaugemalt." •

Rannavolleturniiril Eesti Post teine

2. päev 09.00 Retke algus 09.50 Saatse Seto muuseum 10.45 Saatse piiripunkt 11.20 Saatse piirivalvekordon 12.40 Koidula raudteejaama külastus 14.30 Obinitsa (lõuna, ujumine, muuseum) 16.00 Lindora (puhkus) 17.00 Külaoru puidutööstuse külastus 17.45 Vastseliina (jalgratta hooldus, puhkus, pood) ~19.00 Meremäe/ Setomaa turismitalu (retke lõpp, pidu!)

8. juunil toimus I Peetri rannavolleturniir, kus 12 firma seas tuli Eesti Post teiseks. Võitis Tallinna Lennujaam, kolmanda koha kohtumises oli alko.ee parem Post24-st.

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

7


Küpsetusvõistlusel võidutses kevadine ja krõmpsuv rabarber Läti pakiautomaatide ametlik käivitamine möödus Eesti Postis magusalt: avamist tähistati küpsetusvõistlusega. Osalejaid oli nii Tallinnas, Tartus, Paides kui ka Viljandis. Kristin Pihu kristin.pihu@post.ee Kuue osalenud üksuse töötajad esitasid konkursile 25 võistlustööd, leidus nii soolaseid kui magusaid küpsetisi. Peamajas toimunud üritusel toodi võistlustulle seitse kooki. Ülekaalukalt valisid degusteerijad oma lemmikuks teenuste ja protsesside halduri Sirle Toomi toorjuustukoogi, mis ka esimesena laualt kadus. Eripreemia vääriliseks hinnati personaliosakonna töötajate Kadi Tamkõrva ja Katrina Laursoni visuaalset meistriteost, mis väga täpselt võistluse teemat järgis: karamellikooki kaunistasid Läti ja Leedu lipud, kiri „Via Baltica“ ning rahvariides martsipannäitsik. Enim osalejaid oli Viljandimaal, kolme üksuse peale astus seal võistlustulle kokku kaheksa küpsetist. Viljandi kandekeskuse töötajad valisid oma lemmikuks autojuht Tiina Ustimenko valm-

istatud Napoleoni koogi. „Tiina töötas varem Vilma tordipulbri tsehhis meistrina, aga Viljandist viidi tööstus mujale ja Eesti Post sai endale hea küpsetusmeistri,“ rõõmustas kandekeskuse juhataja Siiri Kruuse. Eraldi konkursid toimusid Mustla ja Karksi-Nuia kandepunktis, kus võitjaks kuulutati vastavalt koostööpartner Airi Aruoja ja kirjakandja Maarika Meieri rabarberikoogid. Tartus võttis omavahel mõõtu kuus küpsetist ning võitjaks kuulutati klienditeenindaja Kreet Klampi rabarberikook. Paide kandekeskuses toimunud küpsetusvõistlusele laekus neli võistlustööd ja parimaks valiti postitöötleja Gea Sepandi rabarberi-ricottakook. Eriti tihti – neljal juhul kuuest – osutus degusteerijate lemmikuks just rabarberikook. Ehk tasub publiku rabarberilembus järgmise aasta võistluse tarbeks kõrva taha panna? Kõigi võistlusest osa võtnud kodukokkade vahel loositi välja ka peaauhind, saatuse tahtel osutus

Peakontori kooki oli maitsma tulnud üle 70 inimese.

võitjaks klienditeenindaja Kaja Leškina Tartu piirkondlikust postkontorist, kes sai auhinnaks piknikuteki koos head ja paremat täis piknikukorviga.

Tartu piirkondliku postkontori juhataja Gerli Brifk, kes ka ise võistlusel osales, arvab, et konkurss on väga teretulnud, kuna lõhub hästi rutiini ja on töötajate jaoks põ-

nev. „Piirkondlikud postkontorid ja kandekeskused asuvad mööda Eestit laiali, aga kui töötajatel õnnestub kokku tulla ja üle ettevõtte toimuvast võistlustest osa võtta,

aitab see luua meeskonnatunnet,“ on Gerli veendunud. „Hea toidu kõrval sujub jutt ka tõsisematel teemadel paremini,“ lisab ta. Ka peakontoris kooke mekkinud külalised jäid ürituse ning kookide maitseomadustega rahule. Infologistika müügiosakonna juhataja Tõnis Teder kiitis küpsetisi ning kutsus inimesi rohkem üles taolistel üritustel osalema. „Meid on ju nii palju, aga võistlusele esitatud töid vähe,“ ütles ta. E-teenuste valdkonna juht Sander Aasna oli veendunud, et koogivõistlus on tore üritus. „Sellised üritused on väga tervitatavad, kuna need toovad töörutiini vaheldust ja värvi juurde,“ lausus ta. Juba kuuendat järjestikust aastat toimunud üritus on ikka maiasmokkade seas populaarne. Sel korral oli kooke ainuüksi peakontoris maitsma ning hindama kogunenud 67 töötajat. •

Peakontori võidukook

Paide kandekeskuse võidukook

Tartu piirkondliku postkontori võidukook

200 g Digestive küpsiseid, 50 g võid, 200 g valget šokolaadi (võitja eelistuseks on kas Milka või Karl Fazer – head mahedad), 200 g piimašokolaadi, 500 g toorjuustu (nt mascarpone, aga sobib ka Farmi Köögi toorjuust 400 g), 2 dl hapukoort, u 1 tl vanillisuhkrut, kaunistamiseks vaarikaid

Põhi: 200 g jahu , 50 g suhkrut, pisut soola, 100 g külma võid, 1 munakollane, 1 sl jogurtit Täidis: 700 g rabarberit, 500 g Piimameister Otto ricotta kohupiimapastat, 100 g suhkrut, 1 muna, 1 sl vanillisuhkrut Katteks: 150 g suhkrut, 3 munavalget, 1 tl sidrunimahla

1,2 kg puhastatud ja tükeldatud rabarberit, 130 g õli, 400 g suhkrut, 500 g nisujahu, 5 muna, 1 spl soola, 1 lahja spl soodat, 1 pakk vaniljesuhkrut, paar-kolm peotäit tuhksuhkrut

Purusta Digestive küpsised (kõige parem, kui teed seda köögikombainis, siis ei lagune serveerimisel põhi laiali) peenikeseks puruks. Sulata või ja sega küpsisepuruga ühtlaseks massiks. Vala segatud mass koogivormi ning suru lusikaga küpsisepuru vormi põhja. Aseta vorm külmkappi. Nüüd sega omavahel toorjuust, hapukoor ja vanillisuhkur. Sulata kuumaveevannis šokolaad. Sega sulatatud šokolaad toorjuustu ja hapukoore seguga ning vala see vormis olevale küpsisepurule peale. Hea oleks, kui kook oleks külmkapis vähemalt 3 tundi või terve öö. Kui kasutad sügavkülmutatud vaarikaid, siis tuleks need umbes tunnike enne serveerimist sulama võtta ja vahetult enne serveerimist koogile lisada. Liiga vara ei ole hea, sest siis läheb kook väga vesiseks.

Sega jahu, sool ja suhkur, lisa tükeldatud või, munakollane ja jogurt. Sõtku ühtlane tainas, pane 30 minutiks külmikusse. Tükelda rabarber, sega suhkruga, jäta kümneks minutiks seisma ja eralda üleliigne mahl. Kata 24cm koogivorm küpsetuspaberiga. Rulli tainas õhukeseks, kata sellega vormi põhi ja küljed. Eelküpseta põhja 180 kraadi juures viis minutit. Vala põhja peale rabarberitükid ja küpseta veel 15 minutit. Sega kokku ricotta, muna, vanillisuhkur ja eelnevalt rabarberist eemaldatud vedelik. Vala segu rabarberitele, küpseta veel 20 minutit. Vahusta munavalged sidrunimahla ja suhkruga kõvaks vahuks. Kui kook peaaegu valmis ja täidis ei ole enam vedel, siis kanna vaht koogile. Küpseta veel mõned minutid, kuni vaht tippudest õrnalt kuldseks tõmbab. Kook maitseb paremini jahtunult.

Rabarberid kõigepealt segada muna (mune ei pea vahustama) ja õliga, nii moodustub kaitsekiht rabarberile ja seejärel lisada suhkur. Kui suhkur enne panna, siis see imeb kõik mahlad rabarberist välja. Lisada jahu ja ülejäänud koostisosad, kõige lõpus vähese jahuga segatud sooda. Sooda lisamise ja ahjumineku vahele jääv aeg ei tohiks olla üle 10 minuti. Kõik korralikult segada, pisut massi ka ühtlaseks kloppida. Küpsetada 200-kraadises ahjus 25-30 minutit pealt pruuniks ja pärast valmimist lisada peale tuhksuhkur.

Sirle Toomi kommentaar: „Olen proovinud sama kooki nii mustikate kui põldmarjadega, kuid minu vaieldamatuks lemmikuks jäävad siiski vaarikad – need mahendavad pisut šokolaadi üledoosi. Küpsetamine meeldib mulle eelkõige tegevuse enda pärast, üldjuhul küpsetan teistele: kingituseks, soolaleivaks või niisama külakostiks. Nippidest ehk vana hea tõde: harjutamine teeb meistriks.“

8

Infosarv | juuni 2013 | nr 50

Gea Sepandi kommentaar: „Mina kokkan , sest mulle endale ja mu perele väga meeldivad isetehtud küpsetised. Mulle meeldib köögis toimetada siis, kui ma olen üksi ja pole segajaid. Ja siis on pärast tore üllatada pereliikmeid mõne uue retsepti järgi tehtud maiustusega.“

Kreet Klampi kommentaar: „Küpsetamine annab lõbusa tuju, maandab pingeid ning lõpptulemus rõõmustab koduseid ja sõpru. Sõbrad ja pere on konservatiivid, ei taha mu uusi katsetusi, vaid ikka neid vanu, ligi 20 aastaste retseptide põhjal tehtuid küpsetisi. Kuna ma ei tee midagi retsepti järgi, vaid ise katse-eksituse meetodil, siis juhindun küpsetamisel põhiliselt maitsmis- , haistmis- ja nägemismeelest (eriti leiva valmistamisel). Nii et kasutage oma meeli, need ei peta.“

Infosarv juuni 2013  

Eesti Posti siseleht Infosarv

Infosarv juuni 2013  

Eesti Posti siseleht Infosarv

Advertisement