Page 1

Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne | Sügis 2021 | 3/4

Tervishoiu- ja hooldustöötajate aasta

ENELI KAUGERAND:

tervisedendusega peaks alustama lasteaiaeas

ÕED VAJAVAD TÖÖTERVISHOIUS ROHKEM AEGA PATSIENTIDE NÕUSTAMISEKS

2. TÜÜPI DIABEEDI UUENENUD RAVIJUHEND

SÜNNITUSABITANGID EHK ÜHE PEREKONNA SAJANDIPIKKUNE SALADUS


SISUKORD 3

Julgus astuda esimene samm

4

Teated

6

Tervis on parem kui rikkus

10

Üks küsimus

11

ICN kongressi ootuses

12

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks

16

Eneli Kaugerand: Tervisedendusega peaks alustama lasteaias

20 Tervise mõiste käsitlus argiarusaamades 22

Obstruktiivse uneapnoega patsiendi märkamine

24 2. tüüpi diabeedi uuenenud ravijuhend 26

Õdedel ja arstidel on võrdselt oluline roll patsienditestamendi eesmärkide elluviimisel

28 Õendusabi soolestoomiga patsiendi psühholoogiliste probleemide korral 30

MET on patsiendiohutuse oluline osa

32

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone

35

Sünnitusabitangid ehk Ühe perekonna sajandipikkune saladus

OBSTRUKTIIVSE UNEAPNOEGA PATSIENDI MÄRKAMINE LK 22

Ajakiri: Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4 Väljaandja: Eesti Õdede Liit

Vastutav toimetaja: Jaanika Palm Käesoleva numbri toimetajad: Anneli Kannus, Gerli Liivet, Siiri Puru, Marleen Mägi, Kersti Ossar, Laura Oisalu, Marelle Maiste, Tuuli Albrant Koostaja: PR Partner OÜ Keeletoimetaja: Hille Saluäär Küljendus: Kristiina Ojala Toimetuse e-post: ajakiri@ena.ee

Esikaanel: Eneli Kaugerand Esikaane foto: Kadri Purje Kaastööd palume saata toimetuse aadressile ajakiri@ena.ee. Ajakiri Eesti õde on trükitud loodust säästvalt toodetud kriidivabale paberile. Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne. Ilmub alates 1996. aastast.


JULGUS ASTUDA ESIMENE SAMM Ariš Thea Puu Viljandi Haigla funktsionaaldiagnostika õde

Kõik on muutumises. Tänuväärsete kaaslastena on suureks kasvanud mu tütred ja kevadel lõpetab põhikooli mu poeg. Viimased kakskümmend viis aastat on olnud suurim väljakutse, kuidas ühitada laste kasvatamine ja töö, jäädes samal ajal iseendaks. Tahan elada!

On minulgi valusaid õppetunde esmasündinu ajast sünnitusjärgse depressiooniga, mis venis alaväärsustunnet tekitavaks halliks ajaks. Tänu usalduslikule suhtele oma perearstiga väljusin sellest katsumusest targemana ja küllap siis ka võitjana. Kas kogu elu on võitlus millegi poolt ja vastu, kellegi vahel, millegi nimel? Piiride kompamine, eneseületus, paindlik suunamuutmine pigem. Soovin jagada teiega enda muutumise lugu 15 kuu vältel. Enamasti mõeldakse muutumise all suunda tuleviku poole, kuid suund võib olla ka tagasi, üldse mitte negatiivses tähenduses. Ka tagasipöördumine parema iseendani võib olla inspireeriv. 2012. aasta detsembris kukkusin tervisesportimisel nii õnnetult, et murdsin parema jala sääreluud ning sain seljatrauma. Järgnes vaevaline paranemine, mil veel mitme aasta vältel tegi iga samm valu. Hakkasin liikuma vähem, kuid toitumist ei muutnud. Olgu öeldud, et olen alati olnud liikuva eluviisiga ning teinud tervislikke toiduvalikuid. Kõige tulemusena hakkas kehakaal tasahilju tõusma ja see omakorda raskendas liikumist veelgi. Vältisin treppe, vastu mäge kõndimist ja järgisin vanaema õpetust „kui lähed, siis vii ja kui tuled, siis too, sest tallad kuluvad“. 2019. aasta sügisel tuli jälle töörõivad suuremate vastu vahetada ... Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Visiit perearsti juurde kinnitas tõsiasja, et tervisenäitajad on üsna kehvad, mind vaevas suur väsimus ja mõned kroonilised haigusseisundid olid süvenenud. Otsustasin, et tahan elada: tervema, parema ja kergemana. Teadaolevaid toitumis- ja liikumissoovitusi enda jaoks kohendades tegin tagasihoidliku plaani: igal tööpäeva õhtul kõnnin väljas paar kilomeetrit, söön sagedamini ja rohkem taimetoitu ning vähendan nisujahutooteid menüüs. Uskuge, see oli suur väljakutse! Mu teismeline poeg, kes on tubli jooksja, tegi iga päev trenni ja toetas mu plaani igati, ta oli nõus minuga kaasa kõndima, et ma nii suurt ebakindlust ei tunneks, sest jalavalu tõttu kartsin, et ei jaksa kusagilt kaugelt tagasi kõndida. Üllatuslikult tundsin energiapuhangut ning koju tagasi jõudes tegin meelsasti veel lihaseid tugevdavaid harjutusi ning venitusharjutusi. Internetist leidsin väga kasulikke videoid koduseks iseseisvaks treenimiseks ning treenisin ka velotrenažööril. Ostsin spordipoest hantlid ja kummilindi, mis on kodustel treeningutel abiks.  3

Jätkub lk 34


teated

SOTSIAALMINISTEERIUM KUTSUS KOKKU ÕENDUSE ARENDUSNÕUKOGU pel Sotsiaalministeeriumist, aseesimees Anneli Kannus Eesti Õdede Liidust ning liikmed Mare Toompuu Sotsiaalministeeriumist, Gerli Liivet Eesti Õdede Liidust, Meelis Tivas TEHIKust, Külli Friedemann haigekassast, Aleksei Gaidajenko 3N töörühmast, Kristi Puusepp Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Ere Uibu Tartu Ülikoolist, Ülle Rohi Eesti Õendusjuhtide Ühingust, Pille Kink TAIst, Liis Hamburg Terviseametist, Kätlin Vahtel EÄÜst. Põhiliikmetele on määratud ka asendusliikmed. Juunis esimese kogunemise eel prioriseeriti Eesti õenduse- ja ämmaemanduse arengustrateegias väljatoodud tegevustest esimesed olulisimad ning otsustati edasi liikuda tegevuste täpsustamisega. Septembris on planeeritud õenduse arendusnõukogu töökoosolek, mille eesmärk on kokku leppida järgmised konkreetsed sammud.

Foto: Shutterstock

Ministri käskkirjast tulenevalt lähtub nõukogu oma töös strateegiast „Eesti 2035“, rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 ning Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiast 2021–2030. Meie ühiselt valminud arengustrateegia lähtealusena kasutamine on oluline edusamm. Nõukogu moodustamise eesmärk on toetada inimese tervist ja toimetulekut õenduse arengu toetamisega; luua eeldused õenduse arendamisel infotehnoloogiliste, patsiendiohutust ja kvaliteeti tõstvate lahenduste juurutamiseks ning sellega seotud tervishoiuteenuste ja teadustegevuse arendamiseks; koondada eraldiseisvad õendusega seonduvad algatused, õigusaktid ja projektid üheks tervikuks, kasutades seejuures ära ning võimendades olemasolevaid Eesti tugevusi tervishoiu valdkonnas. Ministri käskkirjaga kinnitatud koosseisu esimees on Agris Kop-

Piltooprojektidega selgitatakse välja erinevused õe ja eriõe tegevuses.

ALGAVAD ERIÕE TEENUSE PILOOTPROJEKTID HAIGLATES Eriõe pikem ettevalmistus, kinnitatud definitsioon ning saadavad baaspädevused ei anna Eesti Haigekassa ja

tööandjate hinnangul piisavalt alust eriõe teenuse kirjeldamiseks ja tervishoiuteenuste loetellu lisamiseks. Pilootprojekt

4

otsib erinevusi õe ja eriõe tegevustes ning toob välja kitsaskohad, miks me täna ei saa eriõe teadmisi kasutada.


teated

KOHTUMISED ÕENDUSJUHTIDEGA Eesti Õdede Liidu esindajad on osalenud õendusjuhtide suve- ja talvekoolides, nii ka sel aastal. Kohtuti Viljandis, et ühiselt arutada, kuidas on möödunud Covidi esimene

ja teine laine ning millised probleemid on kolmandasse lainesse sisenemisel. Räägiti pikemalt eriõest ja patsiendiohutusest.

Õendusjuhtide suvekoolis Viljandis arutati õenduse aktuaalsetele teemadel.

AULIIKMETE LÕUNA LÜKKUB EDASI

KOOLITUSKAVAS VÕIB TULLA MUUDATUSI Eesti Õdede Liidu koolituskavas võib seoses jätkuva pandeemilise olukorraga esineda muudatusi. Kõikide toimuvate koolituste registreerimisinfo on leitav meie kodulehelt. Alustame ka uue aasta koolituste ja teiste tegevuste planeerimist. Ettepanekuid tegevuskavasse võib esitada iga liige, selleks tuleb ühendust võtta oma usaldusisiku või piirkonna juhiga.

Eesti Õdede Liidu juhatus otsustas auliikmete traditsioonilise lõuna, mis oleks pidanud toimuma 7. septembril, lükata järgmise aasta kevadesse. Soovime kõigile palju tervist ning loodame auliikmeid kohata juba 2. mail 2022. Auliige on Eesti Õdede Liidu pikaajaline liige, kellele on omistatud auliikme staatus Eesti Õdede Liidu kongressil volikogu otsuse alusel. Eesti Õdede Liidul on praegu 32 auliiget.

VÕTA ÜHENDUST PAI-KAMPAANIA KAARDI SAAMISEKS

ICNI KONGRESS TOIMUB 2.–5. NOVEMBRINI

Eesti Õdede Liit on PAI-kampaania partner. Meie ülesanne on jagada PAI-kaarte õdedele ja hooldustöötajatele. Kui sa ei ole veel PAI-kaarte saanud, siis kirjuta paikaardid@gmail.com. Kõik kampaania partnerid, kelle juures saab PAI-kaarte kasutada, leiad PAI kodulehelt www.ena. ee/pai. Kaarte saab realiseerida kuni aasta lõpuni.

ICNi kongress toimub esmakordselt virtuaalselt 2.–5. novembril 2021. Eesti Õdede Liidu juhatuse liikmetest osalevad kongressil president Anneli Kannus, asepresident Gerli Liivet, Põhja piirkonna juht Marleen Mägi ja Lõuna piirkonna juht Siiri Puru. Ühtlasi on Eesti Õdede Liidu reklaamitud ICNi kongressile eraldatud tasuta kohtadel osalemas mitmed õed üle Eesti. Korralduskomitees lööb liidu poolt kaasa asepresident Gerli Liivet. Eesti on kongressile saatnud video Covidi perioodil hooldekodus töötanud eelmise asepresidendi Linda Jürissoniga ning avatseremoonial esineme tervitusklipiga.

Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

5


fo o kuslug u

Tervis on parem kui rikkus Tekst: Jaanika Palm

Tuumakas vanasõna loo pealkirjas kõnetab rohkem küll inimest, keda on tabanud mõni haigus, või eakamaid, kel siit ja sealt juba valutab. Tervislikud eluviisid võimaldavad elada tervena kauem ja täisväärtuslikumalt. Uurisime, kuidas kujunevad tervisesõbralikud harjumused, missugused on tervisedenduse peamised murekohad ja milline on õdede roll tervisedenduses.

Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juhi Tiia Perteli sõnul peab vananeva ja väheneva rahvastikuga riigis inimeste tervis ja heaolu olema prioriteet igal tasandil, eluvaldkonnas ja organisatsioonis. „Sageli rõhutatakse, et eelkõige lasub vastutus oma tervise eest inimesel endal, ning selles on tõetera sees. Ometi näeme väikeses Eestis üsna suurt piirkondlikku ja sotsiaal-majanduslikku tervisealast ebavõrdsust. Selle vähendamiseks on nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel oluline roll tervist toetavate valikute soodustamisel ja tervist toetava keskkonna kujundamisel,“ selgitab Pertel. Tervise edendamine on rahvatervise seaduse järgi inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialisti Gerda Paltsi sõnul on Tervisekassa ülesanne tervise edendusel eelkõige terviseteadlikkuse suurendamine ja tervisekäitumise kujundamine. „Tervise edendamine kui valdkond on aasta-aastalt saanud üha enam tähelepanu ning tähtsustama on hakatud tervist edendavate tegevuste olulisust. Seda näitab ka valdkonna eelarve iga-aastane kasv. Eelmisel aastal oli tervise edendamise valdkonda planeeritud neli miljonit eurot, millest kasutatud sai 68%. Eelarve mittetäieliku täitmise põhjustas Covid-19ga seotud eriolukord, mille tõttu jäid paljud sotsiaalkampaaniad kevadel ootele. 2021. aastaks on sarnaselt möödunud aastaga planeeritud neli miljonit eurot tervisedenduse kampaaniate ning projektide elluviimiseks,“ selgitab Palts.

tegevused, kuid lasteaeda tulevad lapsed, keda ei ole õpetatud nina nuuskama ja kelle käed on pesemata. Lasteaias tuleb ka ette, et peame õpetama hügieeniliselt sööma, sest lapsed söövad kätega,“ räägib Ojaste. Viljandi Gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe ütleb, et perekonnal on teviseharjumuste kujundamisel võtmeroll, kuid pered on erinevad ning seetõttu on oluline, et tervise baasteadmisi jagatakse ka koolis. „Tervisedendus koolis põhineb kahel eesmärgil: terviseriskide maandamine ja tervislike eluviiside juurutamine. Tervisedenduslikuks väljakutseks on tervislike harjumuste kujundamine,“ selgitab Salumäe ning lisab: „Lapsed veedavad koolis suure osa oma päevast ning koolil ja kooliperel on seetõttu nende harjumustele ja väärtustele mõju. Iga koolitöötaja peab kaasa aitama tervislikke eluviise soosivate väärtushinnangute kujunemisele.“ Salumäe näeb kooli rolli ka noorte varustamises tõenduspõhise infoga. „Killustunud meediaruumis levib mitmesugust olulist infot, aga rohkelt ka väärinfot ning kooli ülesanne on pakkuda tõenduspõhist terviseinfot,“ selgitab ta.

Lapsed tahavad kalapulki

Tervislik ja täisväärtuslik toit on tervisliku eluviisi üks oluline alustala. 2017/2018. õppeaasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist selgus, et ülemäärase kehakaaluga (s.o ülekaaluline ja rasvunud) oli 21% poistest ja 14% tüdrukutest ning see näitaja on Tervisesõbralikud harjumused saavad alguse tõusnud iga uuringuaastaga. Perteli sõnul on laste ülekaalasteaiast lulisuse ennetamiseks oluline, et tervist toetavad toiduvalikud Järvamaal asuva Koigi kool-lasja liikumisvõimalused oleksid teaia direktor Annela Ojaste lihtsalt kättesaadavad eri keskütleb, et tervisedendus algab kondades. „Kodul on suurim lasteaias. „Tervislike käitumisHaiguste ennetamise eelarvemaht oli roll laste toitumis- ja liikumisharjumuste loomine ja kinnisharjumuste kujundamisel ning möödunud aastal ligi 17 miljonit eurot, tamine algab lihtsatest asjavajavad selleks dest, nagu näiteks kätepesu ja millest ligi poole moodustab koolitervishoiu lapsevanemad teadmisi ja oskusi. Samuti on ninanuuskamine. Tunduvad oluline kaitsta lapsi energiarijustkui iseenesestmõistetavad rahastus. 6


Tervislike toitumisharjumuste kujundamisel on oluline roll lasteaial ja koolil.

kaste ja toitainevaeste toitude ja jookide turustamise eest,“ selgitab ta. Ojaste kinnitab oma kogemuse põhjal, et lastel on toitumisprobleemid. „Tegeleme pidevalt sellega, et pakkuda tervislikku toitu, kuid see on keeruline. Lastel puudub harjumus süüa tavalist toitu, nagu kartul, kaste, salat või supp. Kodudes pakutakse ilmselt valmistoitu ja lapsed on harjunud sööma võileibu ja poolfabrikaate. Lapsed tahaksid süüa kalapulki, millega nad on harjunud, kuid püüame neile selle asemel pakkuda paneeritud kala,“ räägib Ojaste. „Lasteaia- ja algklassilaste puhul olen kokku puutunud uue olukorraga, et lapsed ei ole harjunud sööma tahket toitu. Nad ei suudagi süüa näiteks porgandit, sest nad on söönud pakendist erinevaid imemistoite pudrust kartulipüreeni,“ selgitab Ojaste ning ütleb, et ka lasteaias ja koolis pakutavale magustoidule eelistavad lapsed topsimagustoite. Salumäe sõnul on kooli tervisedenduse üheks osaks tervislik koolitoit. „Meil on koolis aktiivne õpilasesindus ning neilt saab kooli juhtkond väärtuslikku tagasisidet kooEesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Foto: Shutterstock

Kes teeks koolis täikontrolli? litoidu kohta. Kui tarvis, teeme koolitoidu menüüs muudatusi. Võtame arvesse ka Haiguste ennetamise eelarvemaht oli möökoolinoorte erisoove ning oleme näiteks menüüsse lisanud taime- ja vegantoite,“ dunud aastal ligi 17 miljonit eurot, millest ligi poole moodustab koolitervishoiu räägib ta. Salumäe tunneb heameelt, et rahastus. nad on suutnud pakkuda õpilastele meelepärast tervislikku toitu, Tervisedendus koolis põhineb sest nende koolis vahetunnil poodikahel eesmärgil: terviseriskide des lõunat ostmas maandamine ja tervislike eluviiside ei käida. Perteli sõnul juurutamine. saavad laste ülekaalu ennetamiKoigi kool-lasteaia direktor Ojaste ütleb, seks palju ära teha haridusasutused, kes et neil ei ole raha, et kooliõde tööle võtta, võivad keskkonna loomise ja õppetegevuste kaudu toetada tervislike toitumis- ja liiku- kuid vajadus spetsialisti järele on suur. misharjumuste kujunemist. „Eestis puu- „Lasteaias ja koolis võiks olla tervishoiule ja dusid seni juhised, kuidas ülekaaluliste las- -edendamisele spetsialiseerunud inimene, sest siin kerkib esile nii palju teemasid, kus tega esmatasandi tervishoius süsteemselt on tarvis professionaalse tervishoiutöötaja tegeleda. Uus ravijuhend „Ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlus esmatasandil“ abi. Koroonaperioodil on asi läinud eriti paneb aluse ühtse käsitluse kujundamisele,“ hulluks, sest koolitöötajatel ei ole meditsiiniharidust, mis aitaks leida kõigile küsiselgitab Pertel. 7


fo o kuslug u

osutajana. „Kooliõe roll on tervisedenduses oluline ning kui temasse suhtutakse võrdväärselt teiste koolitöötajatega ning ta ise soovib olla enamat kui teenuse pakkuja, siis on see koolile suur väärtus. Sel õppeaastal tuli kooli uus kooliõde, kes on kooli vilistlane ning see teeb suurt rõõmu,“ räägib Salumäe.

Elatakse küll kauem, kuid haigena Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 järgi on viimasel kümnel aastal oodatav eluiga Eestis kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Paraku on tervena elada jäänud aastate arvu kasv pidurdunud ning erinevus meeste ja naiste vahel on suur: Eesti mees elab tervena keskmiselt 54,1 ja naine 57,6 aastat (Statistikaamet, 2019). Seega elavad inimesed küll kauem, kuid haigustest ja tervisest tulenevad piirangud mõjutavad inimeste osalemist nii tööturul

Foto: Shutterstock

mustele ja olukordadele lahenduse,“ räägib Ojaste. „Igal sügisel tuleb ette, et lastel on täid, ning kui klassiõpetaja on nõus, siis teeb tema täikontrolli. Olen õpetajatele öelnud, et võime lapse koju saata ja lasta vanematel kontrollida, sest õpetaja ülesanne on ikkagi oma ainet õpetada.“ Praegu on Koigi koolis mindud seda teed, et terviseteemadega tegelevad klassiõpetajad ja sotsiaalpedagoog ning laste vaktsineerimise, hammaste kontrolli ja muud kohustuslikud tervisekontrollid teeb kohaliku perearstikeskuse õde. Ojaste sõnul kannatavad sellise lähenemise puhul enim lapsed. „Näiteks vaimse tervise probleemide korral saadame lapsevanema lapsega psühholoogi juurde, kuid ta ei pruugi sinna oma last viia või ei lähe laps ise. Kui majas oleks meditsiiniväljaõppega töötaja, kes tegeleb nende teemadega, siis oleksid lahendused ka terviklikumad,“ selgitab Ojaste. Viljandi Gümnaasiumis on kooliõde ning Salumäe sõnul on oluline, et kooliõde näeks ennast koolipere osana, mitte ainult teenuse

Tervislike käitumisharjumuste loomine ja kinnistamine algab lihtsatest asjadest, nagu näiteks kätepesu.


fo o kuslug u

kui ka ühiskonnas ning kasvatavad ka riigi tervishoiukulusid. WHO hinnangul on Eesti tervisesüsteemi peamine probleem sotsiaal-majanduslike gruppide tervislik ebavõrdsus, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus tervisesektoris ja süsteemi ebapiisav valmisolek mittenakkushaiguste tõusutrendi pidurdamiseks. Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel ütleb, et praegusel ajal on rahvatervise põletavaim küsimus

Tervisedenduse tegevused • Tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavaks tegemine ja terviseharituse parandamine • Vigastuste ennetamine ja vähendamine • Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine

koroonaviirus ja sellest põhjustatud probleemid. „Ühelt poolt on küsimus, kuidas vähendada eri meetmete abil nakkusohtu, aga teiselt poolt kerkib järjest enam ka küsimus, kuidas toetada inimeste vaimset ja emotsionaalset tervist ning toimetulekut muutuvas olukorras,“ selgitab ta. „Samal ajal ei ole kadunud varasemad probleemid mittenakkushaigustesse suremuse ja haigestumisega. Jätkuvalt on tervisekaotuse peamised põhjused Eestis südame-veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Enam kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest, näiteks ebatervislik toitumine, uimastite tarvitamine jne.“ Perteli sõnul on hea näha, et nii inimesed kui ka ühiskond tähtsustavad tervist järjest enam, kuid ressursside eraldamisel ja prioriteetide seadmisel on veel palju arenguruumi.

• Tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine

„Tervisedenduses näeme, et tervist tähtsustavate lasteaedade, koolide, töökohtade ja paikkondade hulk on aasta-aastalt kasvanud. 2020. aasta lõpuks kuulus 51% Eesti haridusasutustest tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikku ning tervist edendavate töökohtade võrgustikuga on liitunud üle 340 organisatsiooni üle Eesti,“ on Pertel optimistlik. Ka Paltsi sõnul on elanikkonna terviseteadlikkus paranenud, kuid sõeluuringutel osalemise määr on endiselt väike. „Vähi sõeluuringutel osalemise vähesus ning tervisekäitumise ja -kultuuri muutus on kindlasti aspektid, mis nõuavad tulevikus tervisedenduse tegevustes jätkuvalt suurt tähelepanu,“ selgitab ta. „Ühe olulise sammuna rahastab Tervisekassa käesolevast aastast ravikindlustamata inimeste vähisõeluuringuid. See aitab vähendada vajaliku vähiravi hilinemist ning sellest tingitud tervisekahju ja enneaegset suremust,“ lisab Palts.

Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030

ÜHISED SAMMUD TERVISENI

• Elanike vaimse tervise edendamine

Valdkond: TERVISEDENDUS

• Turvalise seksuaalkäitumise edendamine

1. Õe ja ämmaemanda väärtustamine kogukonna tervisedenduse juhina: 1.1. arendada koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega ning integreerida tervisedendusprogrammid haridusasutuste õppekavadesse; 1.2. väärtustada õde ja/või ämmaemandat kooli tervisedenduse juhina;

• Muud tervist edendavad tegevused Allikas: Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg

Tegevussuunad:

1.3.

korraldada arutelu õe ja/või ämmaemanda rakendamise üle koolieelses lasteasutuses.

2. Õe ja ämmaemanda kujunemine ennetus-, edendus- ja rehabilitatsioonitegevuste eestvedajaks tervishoiumeeskonnas: 2.1. süvendada õppetöö käigus ennetus-, edendus- ja rehabilitatsioonitegevusteks vajalikke teadmisi ja oskusi; 2.2. võimestada õdesid ja ämmaemandaid tegutsema tervise ja heaolu eestkõnelejatena. 3. Kolleegidele ning patsientidele ja nende lähedastele suunatud tugisüsteemi loomise toetamine: 3.1.

toetada tugigruppide loomist ja tegevust tervishoiuasutustes, ühingutes ja kogukonnas;

3.2.

leida õdedele ja ämmaemandatele enesetäiendusvõimalusi kogukonnatöö oskuste omandamiseks.

4. Õe ja ämmaemanda isikliku eeskuju tähtsustamine: 4.1. järgida tervislikke eluviise ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tegevuse tasakaalu; 4.2. toetada kolleege tervise edendamisel; 4.3. luua toetus- ja mõjutusmehhanismid õdede ja ämmaemandate tervise eest hoolitsemiseks ning nende töö- ja puhkeaja tasakaalu kaitsmiseks

OODATAV TULEMUS: Õed ja ämmaemandad on tervisedenduse eestvedajad ja juhid igal tervishoiu tasandil. Õed ja ämmaemandad on eeskujuks tervise hoidmisel.

Õed ja ämmaemandad on seadnud endale eesmärgiks olla tervisedenduse eestvedajad 11 ja juhid igal tervishoiu tasandil ning olla eeskujuks tervise hoidmisel. Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

9


üks küsi mus

KUIDAS PANUSTAVAD TERVISHOIU KÕRGOOLID TERVISEDENDUSSE? Vastab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekava juht, õppejõud-lektor Nele Kunder:

raames uuritakse ja edendatakse tervisevaldkonna haridustöötajate tööheaolu. Koostööst praktikutega on suurepärane näide koos kohalike Tervisedenduse areng sai hoo sisse 1986. aastal, mil peeti esimene omavalitsustega tervise- ja heaoluprofiilide koostamisest õppetöö rahvusvaheline tervisedenduse konverents ja avaldati Ottawa harta. raames. Kohalike spetsialistide kõrval on üliõpilased väärikalt ja Sellest ajast pärineb ka üks enim kasutatud ja nüüdisajalgi kohane tulemuslikult täitnud oma ülesannet, et loodud heaoluprofiilid tervisedenduse määratlus, mille järgi on tegemist protsessiga, mis oleksid eesmärgipäraselt rakendatavad. Lisaks on suur osa meie võimaldab inimestel saavutada kontrolli oma tervisemõjurite üle tööst seotud kvaliteetse ja tõenduspõhise info vahendamise, oskuste ning seeläbi parendada oma tervist. arendamise toetamise ning harjumuste ja hoiakute kujundamiEsialgu tundub see lühisega. Loomulikult teeme seda ke, lihtne ja vähest vaeva nõupidevalt õppetöö raames, kuid dev protsess. Aga nagu paljude korraldame ka konverentse, asjade puhul, siis selgub täpseinfopäevi ja täienduskoolitusi mal uurimisel, et tulemuslik on nii spetsialistidele kui ka lihtsee vaid juhul, kui planeeritud salt huvilistele. on põhjalikult, asjakohaselt, Tervist toetava keskkonna Õppejõud kasutavad terviserada ka huvigruppe kaasates ning sobikujundamise näiteid saab tuua õppetöö raames, kas veidi mängulisemate vaid strateegiaid ja meetodeid koolimajast. Oleme loonud terviseraja, mida saab kasukasutades. Aluseks tuleb võtta õpetamismeetodite rakendamiseks või tõenduspõhisus ning hindamitada näiteks tervisekäitumise sirutuspauside tegemiseks. se käigus selgunud tulemusi ka kujundamiseks võistluslike analüüsida. momentide abil. Õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkookasutavad terviserada ka õppeli üliõpilaste ja töötajate panus tervisedenduse valdkonna arengusse töö raames, kas veidi mängulisemate õpetamismeetodite rakenning rahvastiku, kogukondade ja üksikisikute tervisesse on laiahaar- damiseks või sirutuspauside tegemiseks. Kohviku valikul hoiavad deline ning kõige paremini kirjeldatav erinevate meetodite ja tege- silma peal üliõpilased, kes vastavalt vajadusele teevad ettepanekuid, vuste kaudu. Riiklikul ja kohalikul tasandil teevad meie inimesed et nii toiduvalik kui ka söömiskeskkond oleksid tervist toetavad. tervise huvikaitset, mis tähendab näiteks osalemist ekspertidena Töötajate ja üliõpilaste vaimse tervise hoidmine on ühest küljest erinevates temaatilistes meeskondades, tervisevaldkonna arengu- kogu koolipere ülesanne, kuid kõrgkool toetab nõu ja jõuga, näiteks kavade koostamisel ja seadusloomes. Enne valimisi korraldame ka on kõigile tagatud psühholoogiline nõustamine. poliitikute debatte, mis võimaldavad püstitada tervisevaldkonnale olulisi teemasid ning kuulata põnevaid arutelusid. Kokkuvõetult saab öelda, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool panustab Kõrgkoolina on meil oluline roll teadus- ja arendustöös ning tervisedendusse nii riiklikul, kohalikul kui ka üksikisiku tasansee tähendab nii üliõpilaste uurimistöid, rakendusuuringuid kui dil, et luua soodsaid tingimusi ja aidata kaasa rahvastiku tervise ka rahvusvahelisi koostööprojekte. Praegu osaleme projektis, mille parendamisele.

Vastab Tartu Tervishoiu Kõrg­ kooli juhtivlektor Reet Urban:

su- ja suuhügieenikoolitused, esmaabi, liikumisaktiivsuse ja luu-liigeskonna tervise töötoad, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli misloengud toitumisest, alkoholi ja siooni alustala on ühiskonna tubaka toimest. Tervist toetav hoiak on aluseks kogu terviseteadlikkuse arendamine. Koostöös gümnaasiumideTervist edendavatel väärtustel ga pakutakse tervishoiualaseid koolipere igapäevastes tegevustes. põhineb kogu kõrgkooli tegevus, valikaineid, toimuvad terviseseda nii õppekavade koostamiteadlikkuse õpipäevad. Õppesel ja õppetöös kui ka avatud kõrgkooli kaudu kogukonnale tee- jõudude ja õppurite ühismeeskondadega käiakse ettevõtetes ja nuste osutamisel. Tervist toetav hoiak on aluseks kogu koolipere kogukonnaüritustel, et mõõta tervisenäitajaid ja anda nõu tervislikeks eluviisideks nii kodus kui ka töökeskkonnas. igapäevastes tegevustes. Aasta-aastalt laienevad tervist edendavad tegevused, mis on Kõrgkoolis tehakse rühmatreeninguid väikelastele, rasedatele, planeeritud osana õppetööst, näiteks massaaž, jalgade hooldus, ter- eakatele, jõutreeninguid täiskasvanutele, imetamisnõustamist ja visenäitajate mõõtmine. Ämmaemandad peavad perekooli loenguid füsioterapeutilist nõustamist. tulevastele lapsevanematele jpm. Õe, ämmaemanda ja lapsehoidja Teadustöö kui kõrgkooli üks oluline tegevusvaldkond võimaldab õppekava üliõpilased planeerivad ja viivad ellu tervist edendavaid järjepidevalt keskenduda erinevate sihtrühmade tervisemõjuriprojekte nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka üldhariduskooli- te uurimisele. Uurimisrühmade poolt tehtud rakendusuuringute des ning vanemaealisi koondavates organisatsioonides ja ettevõ- tulemused annavad tõenduspõhise sisendi tervist säilitavateks ja tetes. Projektipõhiste tegevustena toimuvad sagedamini kätepe- edendavateks tegevuseks ühiskonnas. 10


vä li s ma a lt

ICN kongressi ootuses Tekst: Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident

Suvi möödus linnutiivul ning rahvusvahelises mõttes on töö täies hoos. Kevadel andis Eesti Õdede Liit (EÕL) tagasisidet ICNi valmivale juhendmaterjalile, kus sellel korral keskendutakse õdede määramis-/ väljakirjutamisõigustele („Guidelines on prescriptive authority for nurses”). EÕL on Eestis juba mitu aastat töötanud selle nimel, et eriõdede panust tervishoiusüsteemi väärtustataks ning koos sellega antaks õdedele õigus pikendada kordusretsepte ja kirjutada välja meditsiiniseadmeid ning kaalutaks ka eriõdede õigust suunata patsienti teise spetsialisti juurde. Samadel teemadel arutletakse üle maailma ja ICNi juhendmaterjal on seepärast väga oodatud. Kooskõlastamise käigus veendusime, et see dokument on Eestis väga praktiline, sest see toetab suurel määral meie arendustegevusi. Loodame, et juhendmaterjal saab avalikuks enne aasta lõppu.

Kongressist võtab osa tuhandeid õdesid ning virtuaalne kohtumine on oodatud just seetõttu, et varem on maailma õeskonna kokkutulekul osalemist takistanud rahaline künnis. EÕL osaleb kongressil kümneliikmelise grupiga ning teada on, et Eestist on lisandumas veel osalisi. Kongressil on fookuses kolm põhiteemat: tagasivaade pandeemiale, pandeemiaga hakkamasaamise kogemuste jagamine ning vaade õenduse tulevikku. On väga palju erinevaid suulisi ja poster­ ettekandeid, videolugusid ning arutelusid, mis kõik keskenduvad õendusele ja selle arendamisele. Kindlasti kajastame kongressil räägitut ka aasta viimases ajakirjas.

Tuleviku e-tervis Lisaks ICNi kongressile oleme rahvusvaheliselt aktiivsed ka mujal. EÕL on kaasatud paljudesse aruteludesse, mis on küll korraldatud Eestis, kuid mis käsitlevad tuleviku e-tervist ja tervishoiusüsteemi. Oleme optimistid ja loodame, et teiste riikide jagatud kogemused aitavad Eestis arendusi teha nii, et me ei kordaks teiste vigu. EFNi assamblee toimub oktoobris ja taas veebis, sest pandeemia kolmas laine ei võimalda meil Brüsselis kohtuda. Lisaks assambleele oli planeeritud oktoobrisse ka EFNi 50 aastapäeva tähistamine. Septembri lõpus toimub CNO (Chief Nursing Officer) veebikohtumine, kus tuleb arutusele õenduse olukord ja pandeemiast tingitud õdede puudus. Otsitakse võimalusi, kuidas ühiselt toetada valitsusi lahenduste ja abimeetmete ettevalmistamisel ning elluviimisel.

Novembris toimub ICNi virtuaalne kongress Aprillist juulini toimus mitu kohtumist seoses ICNi kongressiga. Kongress toimub virtuaalselt 2.–4. novembril. Oleme EÕLis kongressi Euroopa sessiooni korraldamisega tihedalt seotud, töö on käinud juba kevadest saadik. Avatseremooniaks teeme tervistusvideo ning Euroopa sessiooniks video, kus kajastame juhtumit, mis leidis aset Viljandimaal selle aasta jaanuaris. Kaarte siinkohal palju avada ei saa, aga niipalju võib lisada, et oleme üks üheteistkümnest Euroopa riigist, kellel õnnestub suure publiku ette tuua pandeemiaaegne juhtum, kus keskmes on õdede suur kohanemisvõime ja professionaalsus.

Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

11


õ d e o ma tö ö keskko nna s

Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks Inervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Joonas Sisask, Hendrik Osula

Töötervishoiukontrolli õe juurde jõuavad kõik töötavad inimesed. Uurisime töötervishoius töötavatelt õdedelt, missugune on inimeste tervis, kuidas anda tervisenõu ja kas ka nemad käivad töötervishoiukontrollis.

Serli Raudseping töötab töötervishoiuõena arstikeskuses Qvalitas.

Julia Kreimer töötab TÜ kliinikumi töötervishoiu osakonnas õena.

Arstikeskuse Qvalitas töötervishoiuõde Serli Raudseping Serli Raudseping on arstikeskuses Qvalitas töötervishoiuõena töötanud enam kui kolm aastat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppides töötas ta abiõena intensiivraviosakonnas ja kiirabis ning pärast kooli lõppu kliinilise õena haiglas. Selle aasta jaanuaris omandas ta terviseteaduse magistrikraadi. Mis on töötervishoiuõe roll? Töötervishoiuõe roll on eelkõige vastuvõtule tulevate inimeste nõustamine. Töötervishoiuõe roll sarnaneb pereõe omaga, kuid meie töös on ennetustegevust rohkem. Töötervishoiuõde ei ravi, vaid püüab koos inimesega terviseprobleeme ennetada. Kui hästi inimesed tervisenõu kuulda võtavad? Oma kogemuse põhjal võin öelda, et inimestel on suur huvi 12

oma tervise vastu ning nad võtavad nõu kuulda. Nagu mujal tervishoius, on ka töötervishoius krooniline ajapuudus. Rohkem aega oleks tarvis inimeste kuulamiseks, et sellest lähtuvalt neid nõustada. Inimestele meeldib oma tervisest rääkida ning julgen öelda, et nad janunevad terviseinfo ja soovituste järele. See on kogu tervishoius suur probleem, et üheski etapis ei ole küllaldaselt aega inimest kuulata. Töötervishoiu mudel vajab täiustamist, et oleks rohkem aega patsiendi kuulamiseks ja nõustamiseks. Kui valmis on noored inimesed, kellel tervisega probleeme ei ole, tervisenõu vastu võtma? Kui palju üldse on selliseid inimesi, kellel midagi viga ei ole? Töötervishoid aitab ennetada töökohast tulenevaid terviseriske.


Serli Raudseping sooviks rohkem aega inimeste kuulamiseks.

Kui neid riske ei oleks, siis poleks ka kontrolli vaja. Missuguses olukorras on inimeste tervis? Kui ma enne töötervishoidu tööle tulemist arvasin, et eakamad inimesed on kehvema tervisega ja vajavad rohkem tervishoiusüsteemi abi, siis rohkem kui kolm aastat töötervishoiuõena töötades olen märganud, et pigem on tervisega probleeme noortel. Nad liiguvad vähe ning veedavad liiga palju aega arvuti taga istudes. Sellest tulevad rühi- ja seljaprobleemid. Noored, kes töötavad päeval arvuti taga, lähevad koju ja veedavad ka ülejäänud õhtu Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

arvuti taga, kuid vanemad inimesed liiguvad pärast tööd rohkem. Olen märganud, et umbes 45. eluaastast hakatakse tervise eest hoolt kandma. Eakamad käivad erinevates rühmatrennides ja näiteks osa töötavaid pensionäre käib ka jõusaalis. Kui inimesel avastatakse töötervishoiu vastuvõtul mõni tõsine terviseprobleem, mis vajab ravi, siis kuidas toimub koostöö näiteks pereõdedega või teiste tervishoiuspetsialistidega? Andmevahetus pereõdedega ei ole praegu veel nii hea, kui võiks olla. Praegu lisame inimese terviseinfo tema digilukku, kust 13

pereõde selle kätte saab. Digiloost saab näiteks töötervishoiuõe koostatud anamneesi, aga kas pereõde seda infot ka kasutab, seda me ei tea. Praegu oleme olukorras, kus haiguse avastamise korral saame anda inimesele soovitusi, kuidas edasi toimida, aga meil puuduvad juhised, kuidas suunata teda konkreetsesse tervishoiuasutusse. Samas kasutame enda asutuse võimalusi teha koostööd füsioterapeudi, optometristide, eriarstide ja psühholoogidega. Kui palju on töötervishoiu vastuvõtus inimesi, kes pole aastaid käinud arsti juures?


õ de o ma tö ö keskko nna s

Neid on omajagu. Palju on nende seas mehi. Tervishoiusüsteemi poole pöördutakse siis, kui kuskilt valutab.

Tartu Ülikooli kliinikumi töötervishoiu osakonna õde Julia Kreimer

Kui sageli on ette tulnud, et töötervishoiu vastuvõtus avastatakse raske haigus? Selliseid asju on mõnel korral ette tulnud. Teeme kliinilise verepildi ja oleme näinud tugevaid aneemiaid ja kõrvalekaldeid. Kõikidele inimestele teeme ka EKG ning on juhuseid, kus oleme inimese pidanud saatma kohe edasi EMOsse.

Julia Kreimer töötab alates 2008. aastast Tartu Ülikooli kliinikumi töötervishoiu osakonnas õena. Ta soovib, et iga inimene, kes töötervishoiukontrolli tuleb, saaks vajalikku tervisenõu ja soovitusi, kuidas oma tervist hoida.

Kui tihti oleks soovitatav ennast kontrollida? Teatud näitajaid soovitan regulaarselt kord aastas kontrollida. Milliseid näitajaid võiks kontrollida, sõltub vanusest. Naised peaksid laskma regulaarselt kontrollida kilpnääret ja mehed teatud vanuses eesnääret. D-vitamiini näitajaid võiks meie kliimas aeg-ajalt kontrollida. Mis peaks lähiajal töötervishoiuõenduses muutuma? Minu hinnangul on töötervishoiuõendus veel lapsekingades. Kui võrrelda töötervishoiuõenduse arengut pereõenduses toimuvaga, siis oleme ajast maha jäänud. Pereõde on iseseisev spetsialist, kes teeb iseseisvaid vastuvõtte. Töötervishoiuõed on aastaid teinud ainult protseduure. Vaja on kirjeldada töötervishoiuõe tegevused, sest praegu on see tegemata. Tegevuste väljatöötamise protsess on käimas ning kui need saavad kirjeldatud, siis valmib ka tegevusjuhend ja toimuvad koolitused. Tegevusjuhendis oleks ka kirjeldatud koostöö teiste tervishoiuasutuste ja -spetsialistidega, näiteks pereõdedega. Qvalitases oleme andnud õdedele rohkem vastutust ning nad teevad iseseisvaid vastuvõtte. Kuidas iseseisva vastuvõtu mõte sündis ja kuidas õed selle vastu võtsid? Õed on alati tahtnud teha rohkem ning nii ka Qvalitases. Andsime õdedele rohkem vabadust ja vastutust koostöös arstidega. Oma magistritöös „Töötervishoius töötavate õdede iseseisva vastuvõtu tegevusjuhendi koostamine AS Qvalitas arstikeskuse näitel“ uurisin samuti, kas ja kuidas on võimalik pädevuspiirid luua: mis on õe ja eriõe töö ning mis arsti töö. Oleme Qvalitases loomas õdede koolitusmudelit, kuid see on nüüd jäänud pisut soiku, sest suur hulk aega kulub praegu vaktsineerimisele. Kui kiired ajad on möödas, siis tegelen koolitusmudeli väljaarendamisega edasi. Olete Sotsiaalministeeriumi töörühmas, mis tegeleb töötervishoiuõdede tegevuste ümberstruktureerimisega. Mis täpsemalt plaanis on? Sotsiaalministeerium kutsus töörühma kokku, et uurida, missuguseid koolitusi töötervishoiuõed vajavad, kuid see küsimus on ennatlik, sest koolitusvajadus sõltub töötervishoiuõe igapäevastest tööülesannetest. Töötervishoiuõel peaks olema samuti eriõe saatus ning sellega kaasnevad õigused ja kohustused. Eriõde omandab töötervishoius rakendatavad teadmised. Praegune kogemus on näidanud, et otse õekoolituselt töötervishoidu tulnud õel on seal hakkamasaamisega keeruline. Valdkond nõuab spetsiifilisi teadmisi näiteks sellest, millisest tööst missugused haigused võivad tekkida, kuidas kroonilised haigused töötamist mõjutavad jne. Missugused on teie töötingimused? Kõik Qvalitase töötajad läbivad samuti regulaarselt töötervishoiu kontrolli. Samuti on töötervishoiuõdedel tarvis kontrollida D-vitamiini näitajaid, hepatiiti nakatumise näitajaid ning samuti on teha gripi- ja koroonavaktsiinid. Mida saaks Qvalitas tööandjana tööriskide vähendamiseks teha? Alati, kui mul on ettepanek, siis seda kuulatakse ja võimaluse korral täiendatakse. Praegu ei tunne ma töökeskkonnas millestki puudust. 14

Millega tegeleb töötervishoiuõde? Pean täpsustama, et mina ei ole töötervishoiuõde, vaid õde, kes töötab töötervishoiu osakonnas. Töötervishoiuõde on vastava haridusega spetsialist ning tema tegevusvaldkond on laiem kui ainult protseduuride tegemine. Töötervishoiuõde töötab koos arstiga või teeb iseseisvat vastuvõttu, on teadlik ettevõtte töökeskkonna ohuteguritest ja riskianalüüsist ning vajaduse korral saab käia asutustes töötajaid nõustamas. Töötervishoiu osakonnas teeme eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ettevõtete töötajatele, samuti pakume tasulist terviseauditit eraisikutele, tegeleme mitmete tõendite väljastamise ja pikendamisega ning hooajalise vaktsineerimisega. Töötervishoiu osakonna õde abistab tervisekontrolli tegevat arsti, teostab erinevaid terviseuuringuid (nägemisteravuse kontroll, elektrokardiogramm, toon­audiomeetria, spirograafia, laboratoorsed analüüsid jms) vastavalt teenusepaketile, mis on koostatud asutuse töökeskkonna riskianalüüsi põhjal. Kui vastuvõtul selgub, et patsient vajab optometristi või silmaarsti nõustamist, siis korraldame ka selle. Paljud inimesed tulevad tervisekontrollile tööajast (mis on seadusega lubatud), seetõttu aitab õde patsiendi jaoks visiidi võimalikult mugavaks teha, et vastuvõtt kulgeks sujuvalt. Kuna töötervishoiuteenus on tasuline, tegeleb osakonna õde ka raviarvete koostamisega. Vastuvõtt on ajaliselt piiratud, seetõttu jääb õel kahjuks vähe võimalusi nõustamiseks. Kui aega oleks rohkem, võiks õde tervisekontrollis rohkem tegeleda tervisenõustamisega. Kui suur roll on õel tervisedenduses? Töötervishoid on suunatud peamiselt ennetamisele. Tervisekontrolli teenus on töötervishoiu ja töö­ohutuse seadusega reguleeritud: tööandja on kohustatud korraldama töötajate tervisekontrolli ja töötaja on samuti kohustatud selle läbima, siin ei ole vabatahtlikkuse printsiipi. Reeglina läbitakse kontrolli kord kahe aasta jooksul. Isegi kui eelnev tervisekontroll oli läbitud teises firmas, on tervise infosüsteemis andmed kättesaadavad ja alati on võimalik töötaja tervisenäitajaid võrrelda. Kui tervisekontrollis selgub, et tervisega on midagi korrast ära, siis suunab töötervishoiuarst inimese kas perearstile või erialaarstile edasisteks uuringuteks. Võib selguda, et inimesele on tema tervisenäitajate tõttu vastunäidustatud näiteks öövahetused, raskuste tõstmised või et inimene ei sobi töötama oma ametikohal, kuna see võib tõsiselt rikkuda tema tervist. Õde võib omalt poolt soovitusi jagada, kuidas inimene võiks oma füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu hoida näiteks tervisespordiga ja tervisliku toitumisega. Missugune on inimeste tervis?


õ d e o ma tö ö keskko nna s

Kõik on väga suhteline. Olen töötanud töötervishoiu osakonnas enam kui kümme aastat ning selle aja jooksul on inimeste terviseprobleemid muutunud. Asutused, kes on huvitatud oma töötajate tervisest ja panustavad sellesse, kus on ergonoomiline töökeskkond, hea ja sõbralik õhkkond, korralik isikliku ja muude kaitsevahendite kasutamine, korraldatud hooajaline vaktsineerimine ja tervisekontroll, saavad kenasti tervist hoida. Viimaste aastate „trendiks“ on saanud aga arvutitöö ja kodukontorid, mille negatiivset mõju võib juba järeldada: nägemisteravuse langus, kaela-õlavööde ja alaseljavaevused, kuna töökeskkond ei ole ergonoomiline. Kahjuks tekivad ka vaimse tervise probleemid. Kui sageli jõuavad töötervishoiukontrolli inimesed, kellel avastate tõsise terviserikke? Hiljuti tuli vastuvõtule 60. eluaastale lähenev mees, kes perearsti juures pole eriti käinud. Vastuvõtul avastasime, et tal on kriitiliselt kõrge vererõhk. Kui küsisime, kas see on kogu aeg kõrge olnud, siis ta ei teadnud öelda. Oleme avastanud ka, et vastuvõtule tulnud inimese EKG on korrast ära või on veresuhkur kõrge, aga inimene ei tea sellest midagi. Töötervishoiukontrollis tulevad tervi-

Julia Kreimeri sõnul tulevad terviseprobleemid töötervishoiukontrollis välja ning see on hea, sest mõne jaoks on see ainuke tervisekontroll, kus ta käib.

Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

seprobleemid välja ning see on hea, sest mõne jaoks on see ainuke tervisekontroll, kus ta käib. Missugune on koostöö perearstide ja -õdedega? Kõik uuringute tulemused sisestame digilukku, kust inimene ise ja ka tema perearst saavad andmeid vaadata. Ootamatult avastatud terviseprobleemide korral võtavad kliinikumi töötervishoiuosakonna arstid ühendust inimese perearstiga või broneerivad talle vastuvõtuks aja ka eriarstidele. Töötajatele, kelle tervis ei võimalda töötervishoiuarstil kohe otsust töö sobivuse kohta väljastada, kellel on avastatud probleem või kes on suunatud edasistele uuringutele või ravi korrigeerimisele, on meie osakonnas ette nähtud korduva vastuvõtu ajad. Eespool mainitud meesterahvas suunati viivitamata perearstile ravi saamiseks ning on oodatud tagasi töötervishoiuarsti kordusvastuvõtule. Õdede vahel kahjuks sellist operatiivset sidet ei ole, kõik korraldused ja suunamised käivad arstide tasandil. Kuidas on muutunud töökeskkond? Ettevõtjad ja töökeskkonnad on erinevad. Paljud tööandjad on huvitatud oma töötajate tervisest ja selle säilitamisest. Osad

korraldavad töötajate tervise hoidmiseks vaid seda miinimumi, mis on seadusega ette nähtud. Siiski on ettevõtteid, kus pööratakse palju tähelepanu tervisele: korraldatakse tervisepäevi, kompenseeritakse spordiklubides ja massaažis käimine, samuti ka prillide ostmisega kaasnevad kulud. Ka psühholoogide ja ergonoomide kutsumine töökohtadesse on kasvav trend. Kuidas olete rahul oma töökeskkonnaga? Tulime kaheksa kuud tagasi töötervishoiu osakonnaga Puusepa tänava renoveeritud majja ning mulle meeldib siin. Mis võiks töötervishoiu valdkonnas paremini olla? Avaldan oma subjektiivset arvamust: aega võiks rohkem olla, et inimest nõustada. Tunnen puudust ka erialaspetsialistide võrgustikust, kuhu saaksime inimese probleemi korral suunata. Näiteks toitumisega seotud murede korral oleks võimalus inimene suunata toitumisnõustaja juurde või vaimse tervise probleemide korral vaimse tervise õe juurde. Praegu saame soovitada, aga otseselt suunata kuskile ei saa. Kui töötervishoiu osakonna meeskonnas oleksid eri spetsialistid, siis saaksime inimese kohe saata vastuvõtule ning saaksime pakkuda terviklikku terviseteenust.


Eneli Kaugerand on pühendunud laste ja noorte tervisedendusele.

16


p ers o o n

Eneli Kaugerand: Tervisedendusega peaks alustama lasteaiaeas Intervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Kadri Purje

Eneli Kaugerand töötab kolmel töökohal: ta on kooliõde Kirivere koolis, tervisedenduse spetsialist Suure-Jaani lasteaias Sipsik ja akuutravi õde Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus. Ta on empaatiline ja mõistab raske diagnoosi saanud patsiente ja nende lähedasi, sest ta ise elab alates 2008. aastast sclerosis multiplex’i diagnoosiga.

Mõne inimese jaoks on ühe töökohagi pidamine raske. Kuidas kolmel töökohal töötamine välja tuleb? Eri kohtades töötamine on huvitav ja mitmekülgne ning pakub võimalusi töö­ alaseks arenguks. Nii lasteaeda kui ka kooli sattusin tööle juhuse tahtel. Lasteaeda läksin praktikale ning kui eelmine inimene sellelt ametikohalt lahkus, siis võtsin tema töö üle. Kui Kirivere kooli eelmine kooliõde ametist lahkus, siis võtsin ka tema ameti üle. Kust on pärit huvi tervishoiu vastu? Haigestusin kaheksakuuselt meningiiti ja olin viirushaigustele vastuvõtlik ning seetõttu veetsin lapsepõlves palju aega haiglas. Sain seal tunda palju hoolt ja armastust ning seetõttu tahtsin jagada saadud kogemusi ka teistele. Lasteaia rollimängudes olin alati arst ja teadsin, et tahan edaspidi teisi aidata. Pean väga oluliseks, et patsiendid, keda aitame, tunneksid samasugust hoolitsust, nagu me ise tervishoiusüsteemi patsiendina sattudes ootaksime. Kuidas tervisedendust arendada? Kuna harjumused kujunevad noores eas, siis võiks kõigis lasteaedades olla tervishoiutöötaja, kes tervisedenduslikke teadmisi ja oskusi jagab. Praegu ei ole terEesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

vishoiutöötaja lasteaias kohustuslik, Kuna logopeede on puudu ja aga võiks olla. Kuna logopeede on vähe, lasteaias ei ole tervishoiutöötaja on õpetajad hõivaametikoht kohustuslik, siis on vajalik, tud laste keelelise arenguga ja kooliks et oleks inimene, kes märkaks laste ettevalmistamisega. Tervishoiutööterviseprobleeme või aitaks õpetajal taja saaks ennast neid märgata. pühendada tervis­ edenduslikele tegeei ole head suhted või on kolitud ja perearsti vustele. Tervishoiuvahetatud, siis on info jäänud puudulikuks. töötaja osaks on lapse terviseprobleemide märkamine, milleks õpetajal ei ole väljaõpet. Ei teata näiteks, et kolmeaastase lapsega peaks minema silmaarsti juurde. Minu praktikas on olnud juhtum, kus Tervisedendusega peaks kindlasti alustalapse kirjutamis- ja joonistamisoskus oli ma juba lasteaiaeas. Samuti on kooliõe roll kesine ning märkasin, et see tuleb sellest, et tervisedenduses suur. laps ei näe. Õpetaja ei osanud seda siduda nägemispuudulikkusega. Teinekord tulid Töötate nii lasteaias kui ka koolis – missugukaebused õpetajalt, et üks laps on kärsitu ega püsi paigal. Uurima hakates tuli välja, ne on teie hinnangul laste ja noorte tervis? Lasteaias olen töötanud enam kui kümet laps ei kuule. me aastat ning näen, et lapsed lähevad aasKuna logopeede on puudu ja lasteaias ei ole tervishoiutöötaja ametikoht kohustuslik, ta-aastalt rahutumaks ja sagenenud on ka siis on vajalik, et oleks inimene, kes mär- vaimse tervise probleemid. Elutempo on kaks laste terviseprobleeme või aitaks õpe- kiire ja see avaldab mõju ka lastele. Koolis on probleem ülekaalulisus, mis tajal neid märgata. Samuti saab tervishoiualgab üha nooremas eas. Kui varem võis töötaja teha koostööd lapsevanematega ja suunata lapsi terviskontrolli. Kõik lapseva- ülekaalulisus saada probleemiks teisme­ eas, siis nüüd on juba esimese ja teise klassi nemad ei ole teadlikud, millal peaks lapsega lapsed ülekaalulised. tervisekontrolli minema. Kui ka perearstiga 17


p ers o o n

Kuidas ülekaalulisuse probleemi lahendada? Tuleb rääkida tervislikust toitumisest ja liikumise vajalikkusest nii lastele kui ka lapsevanematele. Lasteaia tervishoiutöötaja ja kooliõe töö sisaldab rohkelt suhtlust, rääkida tuleb nii laste ja lastevanemate kui ka lasteaia ja kooli personaliga. Kui hästi lapsevanemad nõuandeid vastu võtavad? Alguses ollakse tõrksad, aga kui rahulikult rääkida, tuua näiteid headest tavadest või tutvustada uuringute tulemusi, siis kuulatakse ja hakatakse olukorra lahendamisele kaasa mõtlema. Väikses kohas hoiab kogukond ühte. Kui keegi mõne arvamuse välja ütleb, siis teised enamasti nõustuvad. Inimestega isiklikult rääkides on neid mõne valearvamuse puhul siiski võimalik ümber veenda.

Mis on teie igapäevatöö psühhiaatriakliiniku akuutravi osakonnas? Teen kliinilisi õendustoiminguid ja akuutravi osakonnas on väga oluline patsientidega suhtlemine. Mitte nõustamine, vaid eelkõige kuulamine. Kas patsiente on rohkem, kui oli mõni aeg tagasi? On küll rohkem. Meil on osakonnas 21 voodikohta ning varem olid neist pidevalt täidetud 5-6 voodikohta, kuid nüüd on pool osakonnast kogu aeg täis. Kui mõni inimene kirjutatakse välja, siis tuleb kohe uus inimene asemele. Varasemast rohkem esineb depressiooni ja suitsiidsete mõtetega patsiente. Loodan, et inimesed leiavad järjest rohkem võimalusi pöörduda vaimse tervise abi saamiseks ka siis, kui neil diagnoosi ei ole, kuid on vajadus spetsialistiga rääkida. Inimestel oleks rohkem julgust vaja, et oma vaimse tervise muredele abi otsida. Tihti pöördutakse alles viimases hädas, aga abi võiks otsida juba oluliselt varem.

Missuguseid tervishoiutegevusi lasteaias teete? Terviseteemad on lõimitud lasteaia õppekavaga. Lasteaedades, kus tervishoiutöötajat ei ole, peavad õpetajad terviseteemadega ise Kuidas selliste patsientide lähedastega koostöö laabub? tegelema. Tervishoiutöötaja olemasolu lasteaias annab võimaluse See ei ole alati lihtne. Lähedastel on oma arvamus ning samuti tervisedendusega süvendatumalt tegeleda. Lasteaias on aastaplaan ja iga kuu on esil üks terviseteema. Näi- on arvamus arstil ja õel. Mõne patsiendiga puutuvad arstid vähem teks pöörame tähelepanu tervislikule toitumisele, selgitame rukki- kokku kui õed. Kui on mitmeid arvamusi, siis on raskem ennast leiva, piimatoodete, puu- ja köögiviljade söömise vajalikkust. Teeme kehtestada. liikumisnädalaid, et tutvustada eri spordialasid. Kui lähedased toovad pereliikme või sugulase meie osakonda, Tegeleme ka inimese keha tutvustamisega ning tunde- ja tur- siis nad soovivad saada tagasi täiesti tervet inimest. Kahjuks võivad valisuskasvatusega, mille kohta psühhiaatrilised haigused jäävõib öelda ka seksuaalkasvatus. da korduma ning samuti tuleb Räägin lastele, kuidas oma raviga tihti kodus jätkata. keha hoida ja selle eest hoolitLähedastel on ka raske seda, kuidas turvaliselt käituda, uskuda, et keegi nende perest kuidas peaks võõrastega suhtjääb haigeks, kui varem ei ole Lähedastel on ka raske uskuda, et keegi lema. Meil on olnud olukord, peres psühhiaatrilisi haigusi kus lasteaialaps võtab lastenende perest jääb haigeks, kui varem ei ole esinenud. aiahoovis palavuse tõttu püksid jalast ning siis tuleb selgitada, Kui palju puutute oma töös peres psühhiaatrilisi haigusi esinenud. kokku tervise kohta käiva miks niimoodi ei tohiks teha. Mina alustasin seksuaalkasväärinfoga? vatuse õpetamisega pärast ämmaemanda eriala omandamist ja Peamiselt puutun väärinfoga kokku vaktsiinidega seoses ning lasteaeda tööle minnes. Seksuaalkasvatus on osa tervisekasvatusest. praegusel ajal eriti väärinfoga, mis puudutab koroonavaktsiine. Kui seksuaalkoolitaja Rita Holm tõstatas paar aastat tagasi teema, Mitte ainult patsientide, nende lähedaste või lapsevanemate seas, et seksuaalkasvatus peaks algama juba lasteaias, siis olid lapsevane- vaid ka minu kolleegide hulgas levib väärinfot ning see on kurb. mad pigem vastu. Ka mina pean aeg-ajalt ennast lapsevanematele Kooliõe ülesanne on ka laste vaktsineerimine ning vahel on tõestama, et olen õpetamiseks eriala omandanud. vaja lapsevanematega personaalselt vestelda, vastata küsimustele ja jagada infot. Laste vaktsineerimisel on esimene samm aasta enne vaktsineeriKui palju koolilapsed oma tervisele mõtlevad? Järjest rohkem pööratakse tähelepanu oma tervisele ning hea- mist vanematele paberil koju saadetav teavitus. Kui lapsevanem keeldub vaktsineerimisest, siis saadan poole aasta pärast uuesti teavituse olule. ja kui ka siis keeldutakse, võtan ühendust ja püüan välja selgitada Kooliõe juurde jõutakse peamiselt pisitraumadega ja viimasel keeldumise põhjused. Vajaduse korral jagan lisainfot ning selgitan ajal ka vaimse tervise muredega, mis on tingitud distantsõppe tõttu koolikaaslastest eemale jäämisest. Kooliõde on justkui hea sõbranna, alati, mis info mul vaktsiinide kohta on ning kust see on pärit. On peresid, kus kõik lapsed on vaktsineerimata, ja perearst ei ole kellele saab kõik mured ära rääkida. Vahel ei olegi vaja nõustada või suutnud peret ümber veenda. See on nii põhimõtteline vastasseis, suunata, vaid lihtsalt kuulata. Noored vajavad seda. et ka kooliõe selgitused ei muuda seda. Missuguseid tervist edendavaid tegevusi teete koolis? Kas inimesed on valmis võtma vastutust oma tervise eest? Koolis teeme tervisetunde, inimeseõpetuse õpetaja kutsub mind Tervishoius on küllalt palju tehtud ennetustööd ja inimesed mõnikord mõnda teemat süvitsi käsitlema ning kehalise kasvatuse on hakanud võtma rohkem vastutust oma tervise eest. Olukord õpetaja hügieeniteemadel rääkima. muutub, kui inimene on diagnoosi saanud, sest siis arvatakse, et Viin läbi ka esmaabikoolitusi. tervishoid peab inimese terveks tegema. Vastutust enda ravi eest Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppides liitusin programmiga võetakse vähem. „Sinu käed päästavad elu“, mille eesmärk on julgustada ja õpetada inimesi äkksurma korral elustama. Viisin programmi läbi ka Kirivere koolis, Suure-Jaani koolis osadele klassidele ja ka lasteaia töötajatele. Missugustest töötingimustest puudust tunnete? Samuti aitan koolinoortel valmistuda võistluseks KEAT ehk Väga praktilisest asjast, nimelt puudub psühhiaatriakliinikus „Kaitse ennast, aita teist“, kus üks osa võistlusest on samuti pühen- ventilatsioonisüsteem ning see on tõsine probleem nii personali kui datud esmaabi andmisele. ka patsientide jaoks. Aeg-ajalt tuleb meile patsiente asotsiaalsetest 18


p erso o n

tingimustest ning ventilatsiooni puudumise tõttu levib lehk kõikjale. Psühhiaatriakliiniku spetsiifika on ka agressiivsed patsiendid. Kirjutasin sel teemal ka oma magistriõppekava arendusprojekti „Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks“. Patsientide agressiivsusega toimetuleku oskused vajavad pidevat tähelepanu ja treenimist. Tööpäeva jooksul võiks olla rohkem puhkehetki. Psühhiaatriakliinikus töötamine on ilmselt vaimselt kurnav. Kuidas toetatakse õdede vaimset toimetulekut? Psühhiaatriakliinikus käivad meil mentorid ning nõustamist saab nii individuaalselt kui ka grupiga. Koosolekutel arutatakse töötajate vajadusi ning pakutakse tuge. Psühholoogi vastuvõtu aegu personalile kliiniku poolt organiseeritud ei ole, kuid keelatud ei ole oma maja psühholoogide vastuvõtule minna. Kui on probleem, millega enam üksi hakkama ei saa, siis on nad alati abivalmis. Seega võimalused on olemas. Missugused omadused peaksid ühel heal õel olema? Õel peab olema tahe teisi aidata ja nende heaks midagi ära teha. Oluline on ka empaatiavõime, enesekindlus, hoolivus ja motiveeritus. Õde peaks soovima ennast pidevalt täiendada ja areneda. Kes on teie eeskujud? Minu eeskujud on minu vanemad. Suure-Jaani kooli kooliõde on tööalaselt olnud mulle eeskujuks. Ta töötas kooliõena juba siis, kui mina seal koolis õppisin, ning töötab seal siiani. Kuna minu lapsed õpivad Suure-Jaani koolis, siis mul on võrdlusmoment: kuidas kooliõde suhtles minuga, kui olin laps, ja kuidas suhtleb nüüd, kui olen lapsevanem. Ka temal on lisaks kooliõe ametile muid ameteid. Tema tegevusest sain aimu, et õe eriala on lai ja mitmekülgne, kus saab ennast mitmel erialal proovile panna. Mis on olnud kõige pingelisem aeg? Raske aeg oli, kui sain 2008. aastal sclerosis multiplex’i diganoosi ja samal ajal oli käsil Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamine. Sellele lisandus elukoha muutus ning kõik kokku muutis selle aja minu jaoks stressirohkeks. Mulle meeldib planeerida tööelu, eraelu, õpinguid ning ootamatused mõjuvad mulle halvasti ja lähen tasakaalust välja. Vaimse tervise õena töötamine on õpetanud, et alati võib hullemini minna ning Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

rahul tuleb olla olemasolevaga. Kui näen, kui raske on mõne patsiendi olukord, siis annab see mulle jõudu edasi minna. Minu diagnoos aitab mul paremini ka patsiente mõista. Oma haigusest tulenevalt mõistan hästi, kui oluline on patsiendi kõrval toetada ka lähedasi. Praegu ei ole reguleeritud, kui palju peab lähedasi raviprotsessi kaasama, ning iga tervishoiutöötaja toimetab oma äranägemise järgi. Kuidas pingetest lõõgastuda? Mul on suur aed ja seal toimetamine aitab pingeid maandada. Ka lastega koos olemine on lõõgastus. Mängime lauamänge, paneme puslesid kokku ning ühiseks huviks on meile geopeitus. Suure-Jaanis on moodne tervisekeskus, kus samuti lõõgastumas käime. Oma heade sõbrannadega koos olemine ja rääkimine aitab samuti pingeid maandada. Mis on teie töö juures positiivne? Teiste aitamine annab endale ka hea tunde. Mõnikord tuleb osakonda rusutud ja elu hammasrataste vahele jäänud inimene ning kui ta kliinikust lahkub teise inimesena, uute eesmärkide ja parema tervisliku seisundiga, siis see on puhas rõõm.

Kooliõe juurde jõuavad õpilased Kirivere koolis peamiselt pisitraumade ja pikast distantsõppest tingitud vaimse tervise probleemide tõttu.

Õe töö on meeskonnatöö. Milline on teie jaoks ideaalne meeskond? Kokkuhoidev, üksteist usaldav ning üksteist aitav ja toetav. Oluline on meeskonnaliikmete usalduslik suhtlus, kus julgetakse jagada nii rõõme kui ka probleeme. Eeldamine ei vii kuhugi ning arusaamatuste või konfliktide korral tuleb omavahel rääkida, et võiksime asjadest sarnaselt aru saada. Millest on tervishoius praegu kõige suurem puudus? Palju rohkem oleks logopeede tarvis. Laste keelekasutus on läinud kehvemaks, sest lastega suheldakse vähem. Juba väikestele lastele antakse nutitelefonid, kus nad aega veedavad, ning see pidurdab keelelist arengut. Ka sõnavara on lastel kitsas. Logopeedilist abi on lastel järjest rohkem lasteaias ja ka koolis vaja. Ka lastele spetsialiseerunud psühholooge võiks rohkem olla. Mida ütleksite neile, kes sügisel alustasid õe õpet? Õdesid on alati tarvis ning tööpuudust karta ei ole. Samuti on eriala väga mitmekülgne ning areneb pidevalt. Sellel erialal on väga palju võimalik ära teha ning esimeste raskuste ees ei tohiks kohe alla anda.


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

Tervise mõiste käsitlus argiarusaamades Tekst: Andra Õismaa

Medicumi õendus- ja koolitusjuht Andra Õismaa uuris keele­ teaduse magistritöös „Tervise mõiste käsitlus argiarusaamades“, kuidas mõistetakse tervist ning mida see inimese jaoks tähendab. Tervise ametlik mõiste, mis on tänini püsinud muutumatuna, on pärit 1946. aastast, kui WHO määratles tervise kui füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisundi, mitte lihtsalt haiguse puudumise. Lingvistikas saab rääkida mõistetest kui salvestatud teadmiste kogumitest, mis laias laastus väljendavad inimese kogemuse organiseerimist.

Tervisekäsituste pilt on kirju Tervise mõiste ja tervisega seonduv nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil on sotsiaal-kultuuriline konstruktsioon, mis sisaldab endas nii tervise kui ka haiguse määratlemist, nii haiguskogemuse kultuurilist tähendust kui ka meditsiinilise teadmise loomist. Argiarusaamad kujunevad igapäevaelus, levivad keele vahendusel, nende aluseks on läbielatud kogemused, millest tehakse sisetunde põhjal järeldused. Vastuseid otsitakse eelkõige iseendale lähedastele küsimustele ja probleemidele. Kui varem olid tavaarusaamade allikaks eelkõige religioon ja mütoloogiad, siis kooliharidus on andnud ja annab aina rohkem teaduslikku sisendit, mis võimaldab teaduslikku päritolu teadmiste järkjärgulist teisendumist tavaarusaamadeks. Tõenduspõhiselt argumenteeritud teaduslikud teadmised on keerukamad kui argikogemusele tuginevad arusaamad. Sellised argiarusaamad võivad olla killustunud grupiti ning ei pruugi üldse kokku langeda kogu ühiskonna seisukohtadega. Tänapäeval põimuvad tervisega seonduvad arusaamad ja käitumine üha enam tarbimisühiskonna toimimise ja sümbolitega, muutes tervisekäsituste pildi kirjumaks ja varasemast fundamentaalselt erinevaks. Ei maksa ka unustada, et ehkki teaduslikud teadmised avardavad inimese maailmapilti, lähtutakse eluliste küsimuste lahendamisel siiski esmalt praktikas kinnitust leidnud tavaarusaamadest.

Mis seostub sõnaga „tervis“? Loetelukatses osales 30 keelejuhti, kellel paluti loetleda kõike, mis tuleb pähe, kui mõelda sõnale tervis. Kui vaadelda esimesi

assotsiatsioone, siis vastanutel assotsieerus tervis eelkõige heaolu tähendusvälja sõnadega ja mõnevõrra haigusega. Sõnasageduse analüüs aitas välja selgitada kultuuri- ja tunnetusvaldkonna piire, enim olid esindatud sõnad liikumine, arst, heaolu, toitumine ja sport. Loetelukatses kogunes vastajatelt kokku 296 väljendit, neist 206 erinevat sõna üksikeksemplari ja sõnakombinatsiooni. Suurima kognitiivse esilduvusega sõnad olid arst (KEI 0,12) ja heaolu (KEI 0,09). Sõna-assotsiatsioonidest olid tugevamad heaolu ja arst. Nii assotsiatsioonide nõrkus kui ka kognitiivse esilduvuse madal väärtus kinnitavad, et indiviididel on tähendusväljad pigem erinevad kui sarnased.

Tervis võib ära minna ja elult asju ära võtta Intervjuudes osales 10 keelejuhti vanuses 16−83 eluaastat. Keelejuhtide individuaalsete mõistepiltide põhjal kujunenud tähenduskategooriates kirjeldati tervist üldjoontes kui heaoluseisundit − dünaamilist sündmust ja olukorda. Tervisest sai rääkida abstraktselt, kuid eelkõige on see isikuline teadmine. Tervist kirjeldati kui asja, mis on tervik, mis on osaliselt saadud, mis kulgeb ajas, mida saab kujundada, toetada, vääristada. Tervisel on oma väärtus. Tervis kui tervik võib mõnele tähendada vaid heaolukomponentide kogumit, teisel aga ei lõhu tervikut ka defektid, puuded, hädad ja haigused. Tervis vastandub haigusele, aga suhestub sellega pigem kui tervis: mittetervis ning vastanduse piiriala on määratletud subjektiivselt. Isikustades antakse tervisele mitmesuguseid võimeid − ta võib ära minna või võtta elult asju ära. Tervis väljendub inimese juures, seda saab kogeda ning see on mõjutatav. Siin ilmnevad elukogemus ja kultuurilise keskkonna mõju, väärtused ja teadmised, mida kirjeldatakse eelkõige isikliku füüsilise keha ja selle funktsioneerimise abil, vähem keskendutakse vaimsele poolele ning veelgi vähem mainitakse sotsiaalsete suhete mõju.

Erinevas ajas ja erinevas kultuuriväljas elamine väljendub ka tervisele tähenduse omistamises. 20

Tervise puhul hinnatakse kvantiteeti ja kvaliteeti Tervis on olemismetafoorina asi, mida saab mõtteliselt piiritleda.


Ehkki tervis sõnana ei ole loendatav, saab hinnata tema kvantiteeti ja kvaliteeti nagu asjade teisigi omadusi, väärtust, haprust või kaduvust. Tervis on tervik, mida saab kujundada, toetada, vääristada − nii saab vaadelda ja tajuda seda tervikut dünaamikas ning mitte staatilises olekus. Tervis kui tervik on piiritletav, selle (või hoopiski tema?) küljest saab tükke eemaldada, seda saab rikkuda, saab hoiustada ja kaasa anda. Nii võis tervist metafoorselt vaadelda aine või mahutina. Tervisel on oma väljanägemine, mida haigus või puue võib rikkuda, aga tervisel võib olla hoopis pahupool ning haigustel omakorda värvitoonid. Metafoorsed väljendid käsitavad ka keha toimimist masinavärgina, kus aju on kompuuter ning täpsust või sooritusvõimet iseloomustab vaimne teravus või nüridus. Tervist võib kujutada ka teekonnana, see on protsess, mis kulgeb ajas ning millel on oma algus ja lõpp. Kui rahvaklassifikatsioon erineb teaduslikust ja teadusliku klassifikatsiooni põhimõisted võivad paljuski pärineda rahvakategooriatest, siis noorte keelejuhtide klassifikatsioonides ilmneb rohkem eelkõige n-ö teadusliku või õpetatud klassifitseerimise mõju. Siin on märgata pigem kooli inimeseõpetuse õppekavast lähtuvat tervise tõlgendamist. Vähem on märgata sellist mõju, mis on omandatud isiklikus kogemuses või teiste inimestega suhtlemisel kultuurikontekstis õpitust.

Noored on teadlikumad oma tervisevastutusest Suuri erinevusi eagruppide mõistekäsitluses välja ei saa tuua, kuid erinevusi on märgata kogemuses, vastutuse võtmises või hoopis väärtushinnangutes. Erinevas ajas ja erinevas kultuuriväljas elamine väljendub ka tervisele tähenduse omistamises. Kui noor lähtub pigem koolis õpitust, siis elukogenum inimene lisab isiklikuma kogemuse ja hakkab aina rohkem kõnelema haigusest. Noorem vastaja on ka teadlikum oma tervisevastutusest, samal ajal kui kõrges eas intervjueeritav delegeerib vajalikud toimingud koos vastutusega hoopis arstile. Siin on kindlasti märgata sisulist muutust tervisekäsituses ja vastutuse piirides, kuid tendentsi laiendamine valimist väljapoole oleks üldistamiseks ennatlik. Küll väljendavad loetelukatse tulemused tervise seondumist eelkõige heaolu ja eluviisidega, seda hoolimata vastanute tegevusvaldkonnast ja vanusest. Tervisedenduslikus koostöös on oluline mõista inimeste arusaamu oma tervisest ja nendest lugu pidada. Suutlikkus ise oma võimekust positiivselt mõista mõjutab inimeste elukvaliteeti ning tervise tõlgendamist üleüldse positiivses suunas. Ehkki üldjoontes olid sõnaraamatutes antud tähendusväljad ja empiiriline tegelikkus vastavuses, väljendus igal keelejuhil eriline tervisekäsitus ning tähendusrikas maailmapilt, mis väärib kindlasti tähelepanu ja süvenemist. Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Tervist võib kujutada teekonnana, millel on oma algus ja lõpp.


Ta rkust lõ p utö ö d es t

Obstruktiivse uneapnoega patsiendi märkamine Tekst: Kaire Jaanikesing, Jelena Mets, Angela Eensalu-Lind

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Kaire Jaanikesing ja Jelena Mets uurisid oma lõputöös „Õendusabi obstruktiivse uneapnoega patsiendile esmatasandi tervishoius“ obstruktiivse uneapnoega patsiendi terviseprobleeme ja asjakohaseid õendussekkumisi esmatasandi tervishoius. Obstruktiivne uneapnoe (edaspidi OUA) on väga levinud unehäire, mis on 2021. aasta hinnangute kohaselt vaevanud kogu maailmas ligi miljardit 30–69-aastast inimest, sealhulgas 425 miljonit, kellel on mõõdukas või raske OUA. Seda unehäiret iseloomustavad magamise ajal tekkivad korduvad apnoe ja hüpopnoe episoodid, kus hingamine kas puudub või on ebaadekvaatne. OUA-le viitavad öised ärkamised, õhu ahmimine lämbumistundega, uneaegne regulaarne norskamine ja hingamispausid. Esmatasandi tervishoiutöötajatel on oluline teada OUA füsioloogilisi ja psühhosomaatilisti terviseprobleeme, kuna nende ravimata jätmist seostatakse pikaajaliste tervisetagajärgedega, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, metaboolsete häirete, kognitiivsete kahjustuste ja depressiooniga.

Obstruktiivse uneapnoe tunnused Enamik OUA all kannatavaid inimesi on diagnoosimata ja ravimata. Selle üks põhjusi on inimeste vähene teadlikkus OUA tunnustest. Teine võimalik põhjus, miks ravi ei otsita, on häbi haigusega seotud sümptomite, näiteks norskamise pärast. Ravi takistab ka see, et patsientidele ei sobi olemasolevad ravivõimalused. Mõnel juhul ei pöörduta arsti poole, kuna kardetakse kaotada autojuhtimisõigus. OUA võib põhjustada selliseid terviseprobleeme nagu hüpertensioon, diabeet, müokardi infarkt, rasvumine, ärevus, väsimus ja depressioon. Samuti mõjutab OUA negatiivselt töötulemusi, peresuhteid ja tõstab õnnetuste tekkeriski. OUAga patsiendi juurdepääsu õendusabile saab parandada, kui suurendada esmatasandi tervishoiutöötajate professionaalset teadlikkust patsiendi märkamisel ja OUA riskitegurite hindamisel. Selleks, et esmatasandil OUA patsiente õigel ajal märgata, on vajalik kvalifitseeritud koolituskava vastavalt ravijuhendi RJ-G/28.1- 2018 soovitustele. Kanadas Albertas tehtud uuringust selgus, et esmatasandi tervishoiuasutustes ei olda OUA tervisehäiretest piisavalt teadlikud ega osata kastutada nüüdisaegseid tehnoloogiad. Puuduste kõrvaldamiseks tehti ettepanek patsienti juba esmatasandil paremini kaasata ning korraldada vajalikud sekkumised patsiendikeskselt ja tervikuna, hinnates kaasuvate diagnooside ja terviseseisundi koosmõju. OUA patsiendi käsitlemine integreeritud protsessis suurendab usaldust esmatasandi tervishoiusüsteemi vastu. 22

Diagnoosimine ja ravi Esmatasandi tervishoiutöötaja peab OUA riski hindamisel keskenduma sellistele unega seotud probleemidele nagu insomnia, noktuuria ja mittekosutav uni. Norskamine ja päevane väsimus on esmased OUA-le viitavad tunnused. Rahvusvaheliselt standarditud ja valideeritud Epworthi unisuse skaala ning küsimustik „StopBang“ on odavad ja lihtsad meetodid, mis aitavad välja selgitada patsiendi väsimuse ja unisuse tasemed ning vältida mittevajalike uneuuringute tegemist. Anamneesi kogumisel on oluline patsiendiga suhtlemine, sest mõned patsiendid ei taha oma kaebustest rääkida. Oluline on tähelepanu pöörata patsiendi elustiilile ja riskikäitumisele, sest need mõjutavad une- ja elukvaliteeti. Oluline on nõustada patsienti riskikäitumise küsimustes, nagu alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, vähesest füüsilisest aktiivsusest tingitud kehakaalu tõus, sest rasvumine tõstab oluliselt OUA tekkimise riski. Esmatasandi tervishoiutöötajal peab olema oskus hinnata patsiendi anatoomilis-füsioloogilisi iseärasusi, et vajadusel suunata patsient edasi spetsialisti juurde. Õendussekkumisega saab suurendada patsiendi ja tema lähedaste teadlikkust OUAst. Esmatasandi tervishoiutöötaja peab anamneesi võtmisel tähelepanu pöörama patsiendi unega seotud probleemidele. Õendussendusekkumistel on abiks ravijuhendi RJ-G/28.12018 küsitlusvormid: Epworthi unisuse skaala patsiendi unisuse hindamiseks ja küsimustik „Stop-Bang“ OUA riski määramiseks. Esmatasandi tervishoiutöötajatel on samuti suur osa selles, kas patsient alustab OUA raviga ja jätkab seda. OUA enim kasutatud ravimeetod on CPAP-aparaat, kuid sellega ravi puhul on suur probleem halb ravisoostumus. Suur osa patsiente lõpetab ravi esimese kahe nädala jooksul. Esmatasandi tervishoiutöötajad või uneõed saavad aidata lahendada CPAP-ravi jooksul tekkivaid probleeme ja juba ravi alguses soodustada ravi jätkamist. Patsientide ravisoostumus paranes, kui neid ravi esimesel kahel nädalal õpetati ja toetati. Õpetamine peaks sisaldama informatsiooni OUA ravi ja ravimata jätmise tagajärgede kohta. Patsiendile peaks õpetama SPAP-aparaadi kasutamist ja samuti andma informatsiooni, kellega ühendust võtta, kui peaks tekkima probleeme või kui ta kaalub ravi lõpetamist.


i

• UUS

Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

.


d ia b eet

2. tüüpi diabeedi uuenenud ravijuhend Tekst: Maarja Randväli Tervisehool, diabeediõde

Marelle Maiste Ädala perearstikeskus, terviseõde

Uue 2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi ravijuhendi vajadus tulenes sellest, et vahepealsel ajal on lisandunud uut informatsiooni eri ravimrühmade kohta rahvusvahelistest kliinilistest uuringutest, mis käsitlevad diabeediravimite ohutust südamele ja veresoonkonnale (SV) ja mõnel puhul näitavad ka otsest kasu südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) ärahoidmisel. See viis vajaduseni hinnata lisandunud tõendusmaterjale ning üle vaadata farmakoloogilise ravi soovitused ja senine kehtiv ravi algoritm. Uue 2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi ravijuhendi vajadus tulenes sellest, et vahepealsel ajal on lisandunud uut informatsiooni eri ravimrühmade kohta rahvusvahelistest kliinilistest uuringutest, mis käsitlevad diabeediravimite ohutust südamele ja veresoonkonnale (SV) ja mõnel puhul näitavad ka otsest kasu südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) ärahoidmisel. See viis vajaduseni hinnata lisandunud tõendusmaterjale ning üle vaadata farmakoloogilise ravi soovitused ja senine kehtiv ravi algoritm. Ravijuhendi eesmärk on 2. tüüpi diabeedi varajane diagnoosimine, 2. tüüpi diabeedi tüsistuste ennetamine ja/või edasilükkamine, esmatasandil diabeedihaigete jälgimise suutlikkuse paranemine, eriarstiabis tehtavate põhjendamata visiitide hulga vähenemine, 2. tüüpi diabeediga seotud välditavate hospitaliseerimiste vähenemine ja diabeedipatsiendi liikumise ühtlustumine erinevate spetsialistide vahel. Ravijuhend on mõeldud kasutamiseks perearstidele ja -õdedele ning teistele tervishoiutöötajatele, kes puutuvad kokku 2. tüüpi diabeeti põdeva patsiendi raviga.

Diabeedi levimus Eestis Eestis ei ole diabeedi täpne levimus teada. 2016. aastal oli esmashaigestumine 2. tüüpi diabeeti 476,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti Haigekassa raviarvete analüüsi kohaselt oli 2019. aastal 70 120 isiku ja 2020. aastal 69 636 isiku raviarvel põhi- või kaasuva diagnoosina märgitud 2. tüüpi diabeet.

24

Prediabeet ja 2. tüüpi diabeedi diagnoosimine ja ravijuhendi sihtrühm Normaalseks vere glükoosisisalduseks peetakse glükoosi paastuseerumis või -plasmas ≤ 6,0 mmol/l. Prediabeet ehk eeldiabeet on seisund, mille puhul ei ole vere glükoosisisaldus nii suur, et diagnoosida diabeeti, kuid on liiga kõrge, et seda saaks pidada normaalseks. Paastuglükoosi häireks (IFG) peetakse olukorda, kus paastuglükoos on 6,1–6,9 mmol/l ja vere glükoosisisaldus 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist glükoosi taluvuse proovil (GTT) < 7,8 mmol/l. Glükoosi taluvuse häireks (IGT) peetakse olukorda, kus paastuglükoos on < 7,0 mmol/l ja vere glükoosisisaldus 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist GTT-l vahemikus ≥ 7,8 ja < 11,1 mmol/l. Prediabeet hõlmab IFG ja/või IGT esinemist ja/või glükohemo­ globiini (HbA1c) väärtust vahemikus 6,0%–6,4% (42–47 mmol/mol). 2. tüüpi diabeet diagnoositakse, kui: • glükoosi väärtus paastuseerumis/-plasmas on ≥ 7,0 mmol/l või • esineb hüperglükeemia sümptomaatika ning juhuslik glükoos seerumis/plasmas on ≥ 11,1 mmol/l või • glükoositaluvuse proovis kaks tundi pärast 75 g glükoosi manustamist on glükoosi väärtus seerumis/plasmas ≥ 11,1 14 mmol/l või • HbA1c ≥ 6,5% (48 mmol/l). Prediabeedi ja diabeedi sõeluuring sümptomiteta täiskasvanutel: 1. Diabeedi esinemise sõelumist tuleks kaaluda täiskasvanutel enne 45. eluaastat, kui esineb ülekaal ja/või rasvumine (kehamassiindeks ehk KMI ≥ 25 kg/m2) ning lisaks sellele üks või mitu järgmist riskitegurit: • esimese astme sugulasel on diagnoositud 2. tüüpi diabeet; • kõrge riskiga rass/etniline taust;


Ravijuhend on mõeldud kasutamiseks perearstidele ja -õdedele ning teistele tervishoiutöötajatele, kes puutuvad kokku 2. tüüpi diabeeti põdeva patsiendi raviga. • anamneesis südame-veresoonkonnahaigus; • hüpertensioon (vererõhk ≥ 140/90 mmHg või tarvitab vererõhuravimit); • HDL-Chol < 0,90 mmol/l või triglütseriidid > 2,82 mmol/l; • polütsüstiliste munasarjade sündroom; • vähene füüsiline aktiivsus; • viited insuliiniresistentsusele. 2. Prediabeediga (HbA1c vahemikus 6,0%– 6,4% või 42–47 mmol/mol ja/või esineb IFG või IGT) patsientidel tuleks vere glükoosisisaldust mõõta vähemalt üks kord aastas. 3. Gestatsioonidiabeedi diagnoosiga naistel vähemalt iga kolme aasta tagant. 4. HIViga patsientidel. 5 Kõigil teistel täiskasvanutel tuleks sõelumist alustada alates 45. eluaastast. 6. Kui vere glükoosisisaldus jääb normaalsesse vahemikku, tuleks sõeluuringut korrata vähemalt iga kolme aasta tagant.

Ravijuhendite soovitused Prediabeedi käsitlus • Prediabeediga patsient suunake eluviisisekkumise intensiivprogrammi. See programm hõlmab inimese enda aktiivset tegevust toitumisharjumuste muutmisel/kohandamisel ning füüsilise aktiivsuse suurendamist. Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Esmase 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga patsiendi käsitlus • Pakkuge patsiendile intensiivset eluviisisekkumise programmi. • Patsiendil, kelle HbA1c1 on ≥ 7,5% (58 mmol/mol), tuleks alustada lisaks eluviisisekkumisele farmakoteraapiaga. • Patsiendile, kes ei alusta intensiivse eluviisiprogrammiga või ei ole motiveeritud seda tegema, on soovitus alustada kohe farmakoteraapiaga. • Patsiendil, kelle HbA1c1 on ≥ 9% (75 mmol/mol), kasutada farmakoteraapias kombinatsioonravi. HbA1c korral ≥ 11% (97 mmol/mol) lisada suukaudsele kombinatsioonravile insuliin (Praktiline soovitus).

Ravi eesmärkväärtused • 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga patsiendil hinnata ravimotivatsiooni ja -tulemusi vähemalt kaks korda aastas (Praktiline soovitus). • 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga patsiendil seada HbA1c1 eesmärkväärtuseks < 7,0% (53 mmol/mol). • Eluviisiprogrammis osaleval või metformiini monoteraapial oleval patsiendil, kellel pole diabeedi kaugtüsistusi ega varem diagnoositud südame-veresoonkonnahaigust, kaaluda HbA1c1 eesmärki < 6,5% (48 mmol/mol). • Kaua kestnud 2. tüüpi diabeediga, 25

väljendunud hilistüsistustega, raskete kaasuvate haigustega või eelnevalt raskeid hüpoglükeemiaid läbi teinud patsiendil kaaluda vähem rangeid HbA1c1 eesmärkväärtusi < 8,0% (64 mmol/mol). • 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga patsiendil kasutada glükeemilise kontrolli hindamiseks lisaks HbA1c-le ka glükoosi väärtusi (Praktiline soovitus). Ravijuhendi lisana on koostatud diabeetiku jälgimiseks mõeldud kontrollnimekiri, mis on suureks abiks kõigile diabeediga tegelevatele tervishoiutöötajate, sh pereõdedele, kes diabeetikute jälgimisega aktiivselt tegelevad. Kontrollnimekirjas on esmakordselt toodud välja jalgade läbivaatuse juhised. Diabeetiku jälgimiseks mõeldud kontrollnimekiri: https://tinyurl.com/yce5zjra

KASUTATUD KIRJANDUS 2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi. Ravijuhend. Eesti Haigekassa. 2021. https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/154/2-tuupi-diabeedi-diagnostika-ja-ravi#85a18b55

Foto: Shutterstock

d ia b eet


Ta rkust lõ p utö ö d es t

Õdedel ja arstidel on võrdselt oluline roll patsienditestamendi eesmärkide elluviimisel Tekst: Sirly Lahi, Merche Laul, Mariliis Merimaa

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Sirly Lahi, Merche Laul ja Mariliis Merimaa uurisid oma lõputöös „Õdede arvamused ja hoiakud seoses patsienditestamendi rakendamisega kliinilises praktikas ning neid mõjutavad tegurid – kirjanduse narratiivne ülevaade“, mida varasemad uuringud toovad välja õdede seisukohtade ja hoiakute kohta seoses patsienditestamendiga. Uurimistöösse kaasatud 12 uurimuse kaudu said esindatud 4231 õe mõtted 14 riigist ja neljast maailmajaost: Euroopa (Iirimaa, Itaalia, Leedu, Portugal, Saksamaa), Aasia (Hongkong, Iisrael, Jaapan, Korea, Saudi Araabia), Ameerika (Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Kanada) ning Austraalia. Rahvusvahelises kirjanduses väljendub selge viide, et õdedel on samavõrra oluline roll patsienditestamendi eesmärkide elluviimisel kui arstidel ning nende ülesanne on aidata patsientidel tahteavalduse dokumente mõista ja koostada. Õdede seisukohavõtt ja hoiakud saavad kaalukeeleks, kuidas patsienditestamendi haldamisprotsess kulgeb ning milliseks kujuneb patsiendi soovitud elulõpuhoolduse kvaliteet. Teiste riikide õpetlik kogemus näitab, et patsienditestamendi ideede ellurakendamise edukus võib osutuda küsitavaks, kui sellele ei ole eelnenud tervishoiutöötajate piisavat ettevalmistust ning avalikku arutelu.

Eetilised küsimused Elulõpu küsimused on tundlikud ning see, kuidas tervishoiutöötajad patsienditestamenti hindavad ja mõistavad, millised on nende eetika ja väärtushinnangud, mõjutavad reaalselt kliinilist tegevust. Patsienditestamendi rakendamine puudutab tervishoiutöötajate puhul südametunnistusevabadust. Kas õel on õigus keelduda patsienditestamendi täitmisest, kui see läheb vastuollu tema isiklike veendumustega? Näiteks Portugali uurimusest ilmnes, et õdedel tekitas selline dilemma ebamäärasust ning kahetiolekut: 52,5% vastanutest leidis, et selline õigus peab tervishoiutöötajal olema, ning 41,7% õdedest kas pigem nõustus või välistas selle. Samas olid 26

USA õed veendunud, et nad peavad seisma patsientide soovide eest isegi siis, kui need lähevad vastuollu õe enda vaadetega. Keerukamateks eetilisteks väljakutseteks on õdede jaoks suhete valdkond patsiendi ja lähedastega ning elulõpu arutelude läbiviimine. Elulõpu arutelude (ingl end-of-life discussion) puhul on tegemist tervishoiutöötajate, patsiendi ja sugulaste vestluste ühise kontseptsiooniga, kus käsitletakse patsiendi soove, eelistusi ja otsuseid elulõpuravi ning -hoolduse küsimustes.

Õe roll patsienditestamendi täitmisel Kõige enam toodi välja õe rolli patsiendi kaitsja ja emotsionaalse toetajana. Õde on kui nõustaja, kes toetab nii patsienti üksikisikuna kui ka tema perekonda elulõpu otsuste tegemisel, neid oma arvamustega survestamata. Kommenteeriti olukordi, kus õdedel oli probleeme sellega, et ravimeeskond ei respekteerinud patsienditestamenti ning jätkati aktiivset ravi, mis oli vastuolus patsiendi eelnevalt väljendatud soovidega. Saksa palliatiivraviõdede hinnangul toimusid arutelud elulõpu otsuste üle sageli patsiendi haiguse hilises staadiumis, mis mõnede jaoks oli juba liiga hilja sedavõrd keeruliste otsuste tegemiseks. Itaalia õdede arvates ei ole õige, et patsiendid jõuavad palliatiivravisse, teadmata oma olukorda ja selle tõsidust. Õdede ülesandeid nähti samuti juhendamise rollis, et aidata patsientidel ning peredel planeerida ravi ja õendusabi ning koostada patsienditestamenti. Patsiendi tundmaõppimiseks on vaja nii aega kui ka tunnetust, millal ja kuidas rääkida rasketel teemadel. Inimesed ei vaja niivõrd fakte, kuivõrd info taga peituvaid tähendusi ja


Ta r kust lõ p utö ö d es t

raseks, jätab see suure tõlgendusKeerukamateks eetilisteks ruumi, mis hakkab piirama tahteavalväljakutseteks on õdede jaoks suhete duse rakendamist valdkond patsiendi ja lähedastega kliinilises praktikas. Tervishoiu­ ning elulõpu arutelude läbiviimine. spetsialistid ei taha järgida õiguslikult ravieelistuste muutumine saab korrektselt ebakindlaid dokumente, sest kardetakse dokumenteeritud ja edastatud multidistsipkohtuprotsesse. Ühtlasi leidsid õed, et patsienditesta- linaarsetele meeskondadele ning tervishoiu ment ei ole eesmärk omaette. Tervishoiu- jurisdiktsioonidele. Sellest tulenevalt võib ebaõnnestuda patsiendi isikuautonoomia töötajate, patsientide ja nende perede vahel peavad olema järjepidevad arutelud elulõ- realiseerimine. Ühe võimaliku raskusena patsiendi elupuhoolduse eelistuste üle, sest muutuda lõpu tahteavalduse rakendamisel nimetasid võivad patsiendi seisund, tema väärtused ja ravivõimalused. Paraku näitasid uuri- õed inimeste kartust surmast ja suremisest kõneleda. PPatsienditestamendi komplitmuste tulemused, et kliinilises praktikas seeritus on seotud reaalse suremise olukorei peetud sellest iga kord kinni ning õdede arvates jäid vestlused ja suhtlemine eba- raga ja kui tervishoiuspetsialistid ei suuda või ei taha nende hirmudega tegeleda ega piisavaks patsientidega, kes seisid silmitsi neid vähendada, on see tõsiseks takistuseks vältimatu hääbumise ja surmaga. Haigla patsientide valmisolekule koostada elulõpu kontekstis nõuab kogu elulõpuhooldusega tahteavaldus. seotud protsess ning patsienditestamendi rakendamine seda, et tervishoiuspetsialisArtikkel tugineb Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tid oleksid inimestele kättesaadavamad ja lõputööle „Õdede arvamused ja hoiakud seoses neil oleks aega keskenduda patsientidele ja peredele. Vastasel juhul on raske kindlus- patsienditestamendi rakendamisega kliinilises praktikas ning neid mõjutavad tegurid – kirtada, et patsientide tõeline tahe või nende janduse narratiivne ülevaade“, mille autorid on Sirly Lahi, Merche Laul ja Mariliis Merimaa ning juhendajad Irma Nool ja Kurt Cassar. Patsiendi tundma­ õppimiseks on õdedel tarvis nii aega kui tunnetust, millal ja kuidas rääkida rasketel teemadel.

Raskused rakendamisel Kõige sagedamini mainisid õed probleeme dokumentatsiooniga. Patsienditestament kaotab tervishoiutöötajate jaoks oma väärtuse, kui see ei ole selgelt seotud ja vastavuses patsiendi meditsiinilise olukorraga. Meditsiinilised küsimused jäid aga teinekord patsientidele ja peredele piisavalt selgitamata, mistõttu inimestel puudus täielik teave selle kohta, mida juhised endaga kaasa toovad. Kuna patsienditestament on individuaalse sisuga dokument, sõltub selle arendamine ning rakendamine suuresti patsiendi ja tema soovide lähedasest ning täpsest mõistmisest. Itaalias, kus õdedel oli värske kogemus patsienditestamenti reguleeriva seadusega, avaldasid uuritavad arvamust, et seaduse tekstid on inimeste jaoks raskepärased ning mitmeti tõlgendatavad. Brasiilia õed väljendasid seisukohta, et kui patsienditestamendi õigusaktid jäävad ebamääEesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

27

Foto: Shutterstock

selgitusi, mida mingi informatsioon nende jaoks tähendab. Üle kõige aga mõistmist, et tervishoiutöötaja on tema poolel ja tegutseb tema huvides. Siit ilmnebki varasematest uuringutest nähtuva praktika tagamaa, miks patsienditestamendi seadustanud riikides on õdede roll ja kaasatus tahtevalduse koostamise ja haldamise protsessis nii suur. Õed on need tervishoiutöötajad, kes patsiendiga verbaalselt ja eri tegevuste kaudu kõige rohkem kokku puutuvad ja suhtlevad. Arstil on ravialased tegevused, aga õe käsitleda jäävad enamasti patsiendi sisemaailmaga seotud küsimused ja igapäevasemad tegevused. Sellised situatsioonid loovad õdede jaoks hea pinna, mis aitab kujundada usalduslikku ja toetavat suhet, millelt on turvalisem suunata inimesi mõtlema elulõpu tahtevalduse teemadel. Õe rolliks on olla ka konfliktide lahendaja seal, kus patsiendi ja pereliikmete vahel on elulõpu otsustega seoses tekkinud lahkarvamused. Peeti oluliseks mõista mõlema osapoole põhimõtteid ning teha kõik endast olenev, et aidata erinevusi vähendada ja säilitada neutraalne suhtumine. Rolli selgus ei olnud alati kõigi õdede jaoks üheselt mõistetav ja kindel. Keerukaks muutiski selle nn ümberlülitumine mitmesse ülesandesse – millal õde on patsiendi tahte edastaja ja kaitsja, millal ametnik, millal spetsialist jne. Samuti pärssis õdede puhul nende rolli omaksvõtmist organisatsiooni poliitika, mis ei toetanud ega julgustanud elulõpu vestluste algatamist ja läbiviimist ning milles ei määratletud selgelt tervishoiutöötajate rolle ja kohustusi.


Ta rkus t lõ p utö ö d est

Õendusabi soolestoomiga patsiendi psühholoogiliste probleemide korral Tekst: Anna Veski, Liudmyla Vyshovska

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilased Anna Veski ja Liudmyla Vyshovska uurisid oma bakalaureuse õppekava lõputöö raames õendusabi stoomiga patsiendi psühholoogiliste probleemide korral. Kuigi soolestoomiga patsientide psühholoogiliste probleemide liikmetega võivad tekitada psühholoogilisi piinu, mille põhjus võib uurimine on aktuaalne, puuduvad Eestis selles valdkonnas uuringud olla teabe puudumine ja seetõttu lähedaste inimeste mõistmatus. ning Eesti tervishoius on kohandamata OAI-23 küsimustik, mida Stoomiga inimesed vajavad aega, et stoomiga kohaneda ja häbirahvusvahelised terviseorganisatsioonid töös stoomiga patsienti- märgisest üle saada. dega tunnustavad. Varasematele uuringutele tuginedes võib väita, et soolestoomiga Soolestoomi rajamise kaks peamist põhjust on kolorektaal- patsiendi puhul täheldatakse psühholoogiliste probleemide esinemissagedust nii enne kui ka pärast operatsiooni, aga märgatavalt vähk ja soolestiku põletikulised haigused. Viimastel aastatel on muutub patsiendi ärevuse tase just pärast operatsiooni. kogu maailmas oluliselt kasvanud inimeste arv, kellele on tehtud stoomi rajamise operatsioon. WHO avaldatud statistika kohaselt Soolestoomi olemasolu põhjustab piiranguid patsientide elus, on igas riigis stoomiga haigetöös, perekondlikes ja sotsiaalte arv 0,05- 0,1% rahvastiku setes suhetes, see omakorda arvust. Soolestoomiga patsienmõjutab nende psühholoogilist tide elukvaliteedi probleemid on seisundit ja elukvaliteeti. Eneseülemaailmselt oluline terviseptapumõtted tulenevad stoomiga robleem. Patsiendid, kes on üle seotud elukvaliteedi muutusest. Õdede järjepidev ja mõistev elanud stoomi rajamisega seoSeepärast on sotsiaalse taastutud raske operatsiooni, saavad mise väga tähtis osa psühhopsühholoogiline toetus võimaldab lisaks füüsilisele ka psühholooloogiline toetus. Selle jaoks, et saavutada patsiendi positiivset suhtumist paremini osutada psühholoogilise trauma. Reeglina elavad patsiendid väga raskelt üle enda soolestoomi rajamisse ja selle tulemusena gilist tuge soolestoomiga patuut seisundit. sientidele, on vaja sellel teemal aktiivset osalemist taastumisprotsessis. teadlikkust.

Soolestoomiga patsiendil võivad esineda enesetapumõtted Hariliku kehakuju muutus toob kaasa füüsilise ja psühholoogilise alaväärsuskompleksi, tekib alanenud enesehinnang ja eluga rahulolematus. Kõhuõõne operatsioon ja soolestoomi rajamine võivad esile kutsuda raske psühholoogilise käitumismustri. Kirjanduse andmetel esineb enne stoomi rajamist kõige rohkem hirmu, ärritust, masendust, üksinduse- ja lootusetusetunnet tuleviku suhtes. Operatsiooni järel tunnistatakse kehataju muutust, alaväärsust, eitamist, ärevus-, üksindus-, häbimärgistamise- või hirmutunnet. Kujuneb rahulolematus välimusega ja viha nii enda kui ka teiste vastu, võivad tekkida enesetapumõtted. Suhted partneri ja pere28

Ajapuudus jätab patsiendi psühholoogilisest abist ilma Õe kogemused ja teadmised mängivad suurt rolli stoomiga patsiendi nõustamisel. Vaja on panustada tervishoiutöötajate koolitamisse, et nende ettevalmistus soolestoomiga patsientide psühholoogiliste probleemide ennetamisel ja asjakohane õendusabi oleksid võimalikult efektiivsed. Tervishoiutöötaja roll soolestoomiga patsiendi psühholoogiliste probleemide lahendamisel on oluline, sest hästi nõustatud patsient suudab depressiooni ja ärevust ennetada ning ära tunda. Patsientide psühholoogiline rahulolu ja probleemide esinemissagedus võivad olla otseselt seotud õdede ajapuudusega. Soolestoo-


Foto: Shutterstock

Stoomiga inimesed vajavad aega, et stoomiga kohaneda ja häbimärgisest üle saada.

miga patsient ning tema perekonnaliikmed ei saa tervisehoiutöötajatelt piisavalt tuge ja nõu psühholoogiliste probleemide teadvustamisel. Kuna vastuvõtuajad on lühikesed, et saa tervishoiutöötajad pöörata piisavalt tähelepanu patsientide psühholoogiliste murede lahendamisele ja neist rääkimisele. Tervishoiutöötajad keskenduvad sageli ainult patsiendi füüsilistele probleemidele ja jätavad psühholoogilised probleemid tähelepanuta, kuigi nii psühhosotsiaalsete vajaduste hindamine kui ka nende rahuldamine ja patsientide ärevuse õigeaegne tuvastamine on hädavajalikud. Õdede järjepidev ja mõistev psühholoogiline toetus võimaldab saavutada patsiendi positiivset suhtumist soolestoomi rajamisse ja selle tulemusena aktiivset osalemist taastumisprotsessis.

Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Psühholoogiline abi on vältimatu Õenduse eesmärk psühholoogiliste probleemide korral on leevendada patsiendi hirmu, ärevust, masendust, mis on põhjustatud läbielatud operatsioonist ja kehataju muutusest, ning toetada patsiente vaimselt. Oluline on aidata patsiendil jagada oma tundeid seoses uue terviseseisundiga, et vähendada üksilduse- ja eraldatusetunnet. Psühholoogiline abi peab saama osaks soolestoomiga patsientide tavapärasest ravist. Õdede sekkumised peavad olema suunatud nii patsiendi füüsiliste kui ka psühholoogiliste probleemide lahendamistele võrdselt, hõlmates nii selgitustööd, toetamist, seadmete kasutamise koolitust, patsientide ja perekonnaliikmete nõustamist. Soolestoomiga patsiendi õendusabi rõhuasetusega psühholoogilise seisundi tervisejuhtimisel aitab kaasa rehabilitatsiooniperioodil tekkiva 29

depressiooni, hirmu ja stressi vältimisele ning elukvaliteedi parendamisele või vähemalt säilitamisele. Stoomiga patsiendi süstemaatiliseks jälgimiseks on Norras, Soomes ja mõningates Aasia riikides kasutuses OAI-23-küsimustik, mis on kinnitatud uuringute protokollidega. OAI-23 on mitmemõõtmeline skaala, mille eesmärk on hinnata stoomiga patsientide psühhosotsiaalse kohanemise probleeme. Küsimustik mõõdab füüsilist funktsioneerimist, valu, füüsilise tervise emotsionaalsetest või isiklikest probleemidest tingitud piiranguid, emotsionaalset heaolu, sotsiaalset toimimist, väsimust ja tajutavat üldist tervist. Õdedele pakub OAI-23-küsimustik lihtsat, objektiivset ja hõlpsasti kasutatavat vahendit, mis võimaldab neil jälgida, kui hästi patsient kohaneb stoomiga, tuvastada püsivate kohanemisraskustega patsiente ja ära hoida suuremad probleemid.


MET on patsiendi­ ohutuse oluline osa Tekst: Piret Kleemann, PERH, Intensiivravikeskuse õendusjuht

Margus Haiba, PERH, Intensiivravikeskuse õendustöö koordinaator;

Katre Zirel, PERH, õendusdirektor

Intensiivravi osakonna ressurss on piiratud ja väga kallis, seetõttu on patsiendivoogude haldamine ülioluline, et tagada intensiivravi vajavatele haigetele ravitegevus ja hoolduse kõrge kvaliteet.

Asjakohane ja õigeaegne intensiivravi osakonna tühjendamine paranenud patsientidest on üks meetod, mille abil saab intensiivravi osakonna voodikohtadele survet vähendada. Uuringutes üle maailma tuuakse aga välja, et patsiendi üleviimisel tavaosakonda võib tema terviseseisund ootamatult halveneda, põhjustades mitteplaneeritud intensiivravi või südameseiskust ja surma. See võib olla tingitud patsiendi meditsiinilise seisundi halvenemisest, intensiivravi osakonnaga võrreldes kehvemast hooldustasemest või personali puudusest. Üheks tõsisemaks põhjuseks peetakse tavaosakondade personali ebapiisavat ettevalmistust tunda ära ja rakendada asjakohaseid tegevusi patsiendi seisundi halvenemisel. Uuringud toovad välja, et umbes pool tõsistest terviseseisundi halvenemistest on ennetatav. Osakonnas viibivatel patsientidel võivad terviseseisundi halvenemise tunnused ilmneda mitu tundi enne südameseiskust. Teoreetiliselt on eelseisva südameseiskuse esmaste sümptomite tekkest aega keskeltläbi 1–4 tundi, mis on piisav aeg sekkumisteks, et muuta halvenemise suunda.

PERHis käivitati MET aasta tagasi 1990. aastatel loodi Austraalias Sydneys Liverpooli haiglas erakorraline meditsiinirühm (rahvusvaheliselt tunnustatud lühend MET – Medical Emergency Team), mille eesmärk oli pakkuda osakonna patsientide halvenenud terviseseisundi korral professionaalset erakorralist abi ja nõu, reageerida patsientide kriitilistele terviseseisundi muutustele, ennetada haiglasiseseid elustamisi ja patsiendi sattumist intensiivravi osakondadesse. Erakorralise meditsiinirühma tegevus haiglates on osutunud nii edukaks, et süsteem on laienenud väga paljudesse haiglatesse üle maailma. Uuringud toovad esile asjaolu, et patsiendi seisundi kriitilised muutujad on kergesti äratuntavad, kuid nende märkamine ja neile reageerimine on puudulik. MET-süsteemi toimimi30

MET-arst Kairi Marie Riigor ja MET-õde Alina Vilder.

Foto: Aivar Kullamaa

T e rv is h o iu- ja ho o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja


T e rv is h o iu- ja h o o ld us tö ötajate a a s ta s uurto etaja

seks ning patsiendile abi osutamiseks ei piisa tavapärasest elustamismeeskonnast. Oluliseks peetakse patsiendi terviseseisundi halvenemise ennetamist, abi kutsumise kriteeriumide kasutamist ja personali järjepidevat koolitamist patsiendi kriitilise seisundi äratundmisel. Regionaalhaigla on otsustanud oma igapäevatöös järgida Magnet-haigla standardeid, mille üheks praktiliseks väljundiks on erakorralise meditsiinirühma MET kasutuselevõtmine koos tõenduspõhiste meetodite, meeskonnatöö, paranenud ravitulemuste ning patsiendikesksusega. Enne, kui MET 2020. aasta sügisel ametlikult haiglas tegutsema sai hakata, oli palju vaja ära teha. Projekti eestvedajaks oli praegune haigla õendusdirektor Katre Zirel koos intensiivravi keskuse juhataja doktor Kristo Eriksoniga. Viies ennast kurssi maailmas juba toimiva süsteemiga, sai selgeks, et tagamaks parimat kvaliteetset õendusabi ning suurendades patsiendiohutust, on ka meie regionaalhaiglas sellise süsteemi rakendamine väga vajalik. Oli selge, et vajame ühtset struktureeritud mehhanismi patsiendi seisundi varajasele ohule reageerimiseks. Projekti meeskonnaga said loodud ühtsed alused, millele toetudes MET tegutseb.

Info jagamine on efektiivne Katsetasime projekti kirurgiakliiniku osakondades, kus võtsime kasutusele 2012. aastal Inglismaal loodud varajase ohu hoiatuse skoori NEWS (National Early Warning Score) ja kliinilise info edastamise tööriista ISBAR (Identify, Situation, Background, Assessment and Recommendation). Varajase reageerimise skoor NEWS on lihtne skeem kliinilise seisundi halvenemise tuvastamiseks ning võimaldab efektiivselt parandada patsientide ohutust haiglates. Varajase ohu hoiatuse skoor on välja töötatud selleks, et tuvastada võimalikult varakult olulist muutust patsiendi terviseseisundis ning sellele viivituseta reageerida, vältimaks patsiendi seisundi muutumist kriitiliseks. NEWS on elulistel näitajatel tuginev süsteem, mida õde saab voodi kõrval patsiendi juures hinnata. NEWS hindab kuut füsioloogilist näitajat: hingamissagedus, saturatsioon, vererõhk, pulss, teadvuseseisund, kehatemperatuur ning sisend 31

saadakse ka subjektiivsetest parameetritest (nt „õdede mure“). ISBAR on loodud kiire ja struktureeritud info edastamiseks, mis on ülioluline kriitilises seisundis patsiendile abi andmisel. Selle alusel on info jagamine alati ühene ning kommunikatsioon toimib efektiivselt nii õelt õele kui ka õelt arstile.

MET-rühma poole on pöördutud üle 800 korra Regionaalhaigla erakorralise meditsiinirühma MET liikmeteks on anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse intensiivraviõed ja -arstid. Süsteemi käivitamiseks tuli algselt leida õed, kes oleksid valmis intensiivraviõe töö kõrval panustama kogu haigla patsientide hüvanguks. Õnneks ei pidanud õdesid selle projektiga liitumiseks pikalt veenma, kuna paljud olid valmis oma erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi kohe jagama. Enne METi käivitamist toimusid intensiivraviõdedele NEWSi kasutamise koolitused, töötasime välja eri dokumente ja tegutsemisjuhendeid. Väga olulisel kohal on süsteemi kohta selgituste jagamine osakondade õdedele ja arstkonnale ning omavaheline ladus koostöö. Korraldasime ka koolitusi osakondade personalile ja saime aru, et oleme õigel teel, sest huvi süsteemi rakendamise vastu oli suur ja soov seda teha siiras. Regionaalhaiglas on MET-rühm töötanud juba tervelt aasta ja on osakondade töötajatele kättesaadav terve nädala jooksul ööpäevaringselt. MET-valveid katavad kolme intensiivravi osakonna õed ja valvearstid. Kui pole elustamiskutse, reageerib väljakutsele peamiselt õde. Enamasti suudabki kogenud intensiivraviõde olukorra osakonnas lahenda üksi ja sageli pole intensiivraviarsti patsiendi juurde tarvis. Aastaga on regionaalhaiglas MET-rühma poole pöördutud üle 800 korra. Võrdlevat statistikat elustamiste arvu langusele on veel raske teha, kuid kindlasti on meil mõne aastaga võrdlus olemas. Küll aga on selline süsteem väga oluline osakonna õdede jaoks, kel nüüd on võimalus abi ja nõu küsida spetsiaalselt meeskonnalt ning parandada sellega haiglas patsiendiohutust ja ravikvaliteeti. Tagasiside osakonna õdedelt on olnud igati positiivne. „MET-projekti käivitamine regionaalhaiglas on olnud väga tänuväärne ja vajalik. METi personal reageerib alati väga kiirelt ning pakub abi kõikvõimalikes erakorralistes situatsioonides, kui osakonna personal seda vajab. Meeskond tagab töötajatele ja ka patsientidele olulise turvatunde ning me ei kujuta enam ette olukorda, kus sellist koostööd „liikuva“ kõrgetasemelise intensiivravita ei oleks,” võtab kokku regionaalhaigla üld- ja onkouroloogiaosakonna õendusjuht Ave Miilmets.


õ d e nõ us ta b

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone Intervjueeris: Jaanika Palm Foto: erakogu

Maarja Maisla töötab alates 2014. aastast õena Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal, otsustas ta oma elus teha muudatuse: parandada oma tervisekäitumist tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega.

Mis ajendas sind muutust tegema? Oma keha ja minapildiga pole ma juba aastaid rahul olnud. Kust sain aga tõuke, et end käsile võtta? Kõik sai alguse eelmise aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal – pidev väsimus, stress ja rahutus ajendasid mind rohkem liikuma, et säilitada vaimne tervis. Kuna ma ei olnud ka oma kehakaaluga rahul, siis otsustasin muuta toitumisharjumusi, aga teha seda omal käel, ilma toitumisnõustajate ja toitumiskavadeta. Mida oma elus kõigepealt muutsid? Esmalt hakkasin jalutamas käima. Korraga kõndisin 30–40 minutit ning kuna liikumisharjumust enne ei olnud, olin pärast jalutuskäike üpris väsinud. Kõndimine on alahinnatud tervise­ spordiala, ehkki jalutamine on väga hea viis oma füüsilise vormi ja vaimse tervise parandamiseks.

32

Kuidas muutsid oma toitumist? Harjumuspärase näksimise ja rasvas praetud või küpsetatud toitude asemel hakkasin otsima alternatiive ja võimalusi, kuidas toite tervislikumaks muuta. Kohe alguses otsustasin ära, et kiiret kaalulangust ei eelda ning et minu soov on muuta eluviisi, mitte saavutada lühikese ajaga mingi eesmärk. Esmalt tegin endale selgeks toiduainete kaloraaži ja makrotoitainete sisaldused ning selle, kui palju ja mida minu keha vajab kaalu langetamiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks. Soovisin oma retsepte ka teistega jagada, seega otsustasin alustada blogimist Instagramis ja tegin konto maarja_blogi, kuhu hakkasin lisama oma toidupilte ja -retsepte ning hiljem ka pilte treeningutest ja saavutustest. Seda, et inimeste huvi tervislike retseptide järele on suur, näeb minu aasta jooksul suureks kasvanud jälgijaskonnast. Olen selle aja jooksul jõudnud juba mitme Eesti toidutootjaga koostööd teha ja loonud nende toodetest tervislikke retsepte.


õ d e nõ us ta b

Missugune on tervislik toit? Tervislikus toidus peavad olema süsivesikud, rasvad ja valgud tasakaalus ning jälgida tuleks ka piisava koguse kiudainete saamist. Kui ma hakkasin oma toidu koostisele rohkem tähelepanu pöörama, siis mind šokeeris, kui suur oli rasva ja suhkru osakaal minu toidus, mida mina pidasin tervislikuks. Näiteks maitsestatud jogurtid ja kohupiimakreemid sisaldavad uskumatult palju suhkrut. Isegi poest ostetud valmis toorsalatid jm on maitsestatud suhkruga. Mis kõige olulisem – see mida sa sööd, peab sulle maitsema! Maitsetut, tuima ja igavat toitu ei jõua keegi päevast päeva sisse süüa. Tervislik toitumine ei pea olema igav! Aga kui on harjumus süüa kohupiimakreemi, siis millega selle asendada võiks? Tervislik toitumine ei tähenda seda, et meeldivast tuleks loobuda, sugugi mitte. Lihtsalt tuleb leida tervislikumad alternatiivid. Mina söön endiselt kohupiimakreemi, kuid nüüd maitsestan seda ise. Ostan maitsestatamata kohupiimapasta, lisan sellele näiteks magustamata kakaopulbrit ja kalorivaba magustajat (nt Stevia, Huxol), marju või rosinaid. Maitse on sama hea või paremgi kui poetootel, rääkimata toiteväärtusest. Mis toitu sa mitte kunagi ei sööks? Varem kartsin süüa nii pastat kui ka kartulit, sest arvasin, et siis mu kaal ei lange. Tegelikult ei pea ühtegi toitu kartma. Kui toitumise põhitõed endale selgeks teha, siis tead, et kartul ja pasta on olulised süsivesikute allikad. Tervislikum on kindlasti valida täisterapasta, kuid mina eelistan valget pastat, sest see maitseb mulle rohkem ja toit peab ka naudingut pakkuma. Kõikidele maistvatele toitudele leiab tervislikuma alternatiivi. Mina valmistan kodus ise burgereid ja friikartuleid. Kuumaõhufritüüris ilma õlita tehtud friikartulid tulevad väga maitsvad ja krõbedad. Hamburgeri pihvi teen kanahakklihast või lahjemast delikatesshakklihast. Kui muidu on hamburger kastmega üle valatud, siis koduse burgeri puhul ma seda ei tee või kasutan isetehtud lahjemat kastet. Seega ei ole ühtegi toitu, millest ma keelduksin, aga alati eelistan süüa enda tehtud toitu. Millest tuleks alustada, kui ei ole rahul oma kehakaalu ja välimusega? Esmalt tuleks selgeks teha, mis on sinu eesmärk: kas soovid vähendada kehakaalu, keha vormida või vajab abi vaimne tervis? Vaimne tervis mängib suurt rolli meie minapildis. Sa võid välja näha väga hea, aga kui sa ise ei näe ja tunne seda, siis ei aita ka trenn ega toitumine. Millest treeningute ja toitumise puhul alustada? Treeninguid soovitan alustada jalutamisest ning seejärel valida endale Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

sobiv viis treeningkoormuse suurenSee energia ja heaolu, mille trennist damiseks. Nt mina valisin enda suusaab, on kirjeldamatu. naks jõutreeningud ja jooga ning Tahan kõigile südamele panna: teiste toituendiselt käin ka jalutamas. Toitumise puhul mise negatiivse alatooniga kommenteerimituleks leida kaloraaž, mille abil tervislikult ne ei aita kaasa kellegi toitumisharjumuste kaalu langetada. Alguses ongi lihtsam jälparandamisele ning sellised kommentaarid gida ainult kaloraaži. Tegin samamoodi. jätke pigem endale. Ainuke kriitik iseenda Hiljem võib süveneda ka makrotoitainete maailma. Kaloraaži jm jälgimiseks on täna- toidulaua suhtes võid olla sina ise.

päeval olemas suurepäraseid äppe, näiteks mina olen kasutanud nii Elisa Elustiili kui ka MyFitnessPal’i äppi. Makrotoitainetega tutvumiseks soovitan Teevi Pau ja Marian Võsumetsa loodud raamatut „Teejuht makrotoitainete maailmas“. Mina olen harjunud sööma 4–5 korda päevas, et ei jääks liiga pikad vahed toidukordade vahele. Tühja kõhu tunne on üks kõige ebameeldivamaid asju minu jaoks. Kui sa sööd õigeid asju, värsket ja liigselt töötlemata toiduaineid, siis on ka toidukogused paraja suurusega.

Kuidas toimida, kui motivatsioon liikuda ja tervislikult toituda kaob? Kõigil tuleb seda ette. Ka mina olen vahepeal mõelnud käega lüüa. Üks põhjustest, miks ma alustasin oma toitumise ja liikumise kajastamist, oligi see, et oleksin motiveeritud. Inimesed ootavad minult retsepte ja nõuandeid ning mina ise soovin jagada oma igapäevaseid toimetusi, saada tagasisidet ja kõige selle abil ka teisi motiveerida. Kui aga oled saavutanud taseme, kus oled harjunud iga päev aktiivne olema ning tervislikult toituma, siis annab keha juba ise märku, kui tahab, et natuke liigutaksid. Näiteks kui söön midagi „kavavälist“, siis ma lausa ootan, et saaksin tagasi rajale. Libastumine ei tähenda ebaõnnestumist. See on täiesti inimlik. Ennast halvasti tunda või ennast suurema treeningkoormusega karistada pole vaja, rääkimata toidukordade vahelejätmisest või lausa näljutamisest. Kas teed mõne toidu puhul järeleandmisi, kui isu peale tuleb? Üldjuhul kord nädalas on mul ette nähtud toidukord, kus ma luban endal süüa seda, mida parasjagu soovin. Ma ei nimeta seda patutoidukorraks, kuna inimestel on isud ning vahepeal neile järeleandmine on inimlik. Lihtsalt need järeleandmised ei tohi muutuda igapäevaseks. Kui oled harjunud sööma nii, et keha saab tervislikust toidust kõik vajaliku kätte, siis isud järjest vähenevad. Kui olen vahepeal söönud toite, mis ei ole minu tavapärases menüüs, näiteks suurema kaloraaži ja rasvasisaldusega toidud, siis olen saanud kommentaare küll, et „tervisliku eluviisi propageerija ja sööb siin krõpsu“. 33

Kas tervisliku toitumise kohta infot otsides leidsid ka soovitusi, mida sa õena kindlasti aktsepteerida ei saa? Jah. Näiteks sellised dieedid, kus soovitatakse tarbida vähem kaloreid kui baas­ ainevahetuseks tarvis. Keha ei saa siis kätte piisavalt toitaineid ning pikema aja jooksul võib see häirida organsüsteemide funktsioneerimist. Samuti ei poolda ma nn välistamisdieete, näiteks süsivesikutevaba dieeti. Ilmselt kõige suurem probleem dieetidega ongi see, et vähendatakse või lausa nullitakse süsivesikute osakaal toidust. Süsivesikud on keha jaoks väga olulised. Jah, sellega nõustun täielikult, et süsivesikuid peaks saama teraviljadest, marjadest, puuviljadest, mitte kommidest, küpsistest, kookidest, karastusjookidest jne. Kuidas julgustaksid inimesi tegema oma elus muutust? Nagu öeldakse, iga algus on raske. Soovitan mõelda oma kaugemate eesmärkide peale: miks ma seda teen? Kas oma füüsilise tervise parandamiseks? Vaimse tervise huvides? Olla eeskujuks oma patsientidele, sõpradele, oma lastele, isegi oma vanematele või vanavanematele? Kõige raskemad on üldjuhul esimesed 3–4 nädalat, kui sa veel pole harjunud uue eluviisiga ja kohe ei teki mingeid muutusi kehas. Võib-olla olid sa seni harjunud sööma väga ebakorrapäraselt ja vähe liikuma? Aga kui sa nüüd liigud järjepidevalt ja sööd teadlikult, siis muutub hoopis see elustiil harjumuseks. Mina olen nüüd pea 1,5 aastat seda teinud ning see on reaalselt muutunud minu elustiiliks. Ka minu jaoks oli algus väga raske ja allaandmisest mõtlesin iga päev. Aga ma saavutasin need harjumused ning nüüd, pooleteist aastat hiljem, täidan oma eesmärke – vahepeal trotsides jonni ja väsimust, aga käin jalutamas, teen joogat, käin jõusaalis. See energia ja heaolu, mille trennist saab, on kirjeldamatu. Ma ei kujutaks ettegi, et läheksin tööle ilma oma toidukarpideta. Jah, tervislikke valikuid on võimalik ka väljas süües teha, aga see, mille sa oled ise valmistanud ja kuhu sa oled oma tarkused sisse pannud, maitseb iga kell paremini.


j uhtki ri

Algus lk 3 Umbes kolmandal nädalal tundsin, et uus hobi on harjumuseks muutunud, ootasin tööpäeva lõppu, et saaks hoogsalt kõndima minna ja võimelda. Energiat tundus rohkem olevat ning vaatamata pimedale novembrile, mil iga eestlane peaks kohustuslikult tundma masendust, olin mina sisemiselt väga rõõmus! Kutsusin ka sõbrannasid õhtustele kõnnitiirudele läbi Viljandi; oli kaasatulijaid, oli keeldujaid. Alati võisin loota oma pojale, kes mind väga motiveeris. Võtsin julguse kokku ja läksin kaks korda nädalas ka jõusaali treenima.

Kuue kuuga kaotasin 15 kg Uue aasta saabudes märkasin, et rõivad on jäänud lahedamaks, enesetunne hea ning meeleolu rõõmus. Sõpruskonnaga tegime koos trenni. Kavasse said lisatud Viljandi Haigla füsioterapeudi juhendatud aeroobika kaks korda nädalas pärast tööd ja basseini­tunnid. Koroonaaja alguseks 2020. aasta märtsis olin teinud järjekindlat trenni kuus kuud ning kaotanud 15 kilo kehakaalust. Liitusin Viljandi Haigla spordiklubiga ja osalesin aasta lõpuni kestnud tervisekilomeetrite kogumise võistlusel. Algul võtsin seda meelelahutusena, kuid sportlik hasart haaras mindki ning lisasin igapäevast koormust veelgi. Mõnest kilomeetrist sai igaõhtune 14-kilomeetrine ring, värske õhk ja teised liikumisharrastusega inimesed radadel tegid mind rõõmsaks. Koeraga jalutajatest said tuttavad, kellega kohtudes tervitasime, eakamad inimesed tegid sageli juttu. Oli ju ikkagi suhtlemisvaene aeg ja koroona tõttu kehtestatud distantsi hoidmise reeglid. Kõndisin iga ilmaga, vaid kaks õhtut jäid aasta jooksul vahele, sest kiilasjää ees on mul endiselt hirm. Kokku kulutasin aega treenimisele viiel päeval nädalas korraga 3,5 tundi ning jätkan samamoodi praegugi. Mulle väga meeldib Rademari poolt ringlusse lastud hüüdlause: stressist dressidesse! Vastab tõele, et käesolevast ajast tingitud negatiivset stressi saab tasakaalustada piisava füüsilise koormusega, tervisliku toiduvaliku ja puhta joogiveega. Lihtne, kuid kullaprooviga soovitus!

Eesmärgini jõudmine Julgelt unistatud eesmärgini saavutada tervislik kehamassiindeks ja seda hoida, jõudsin kaks kuud enne enese seatud tähtaega, oktoobris 2020. Olin langetanud kaalu 107,5 kilolt 74 kiloni, kokku 33,5 kilo. Rõivanumbrid on 48-lt jõudnud 38-ni.

Enne kaalukaotust

Pärast kaalukaotust

Tervisenäitajad on oluliselt paranenud, sh vererõhk, glükohemoglobiin, kolesteroolitase, keha rasvaprotsent, üldine füüsiline võimekus, une kvaliteet ning mis peamine – jalavalud on kadunud. Tunnen end terve, vaba ja õnnelikuna! Üllatuslikult pärjas Viljandi Haigla spordiklubi mind 2020. aasta sportlase tiitliga, aasta jooksul läbisin 4920 tervisekilomeetrit, kuhu kuulus kiirkõnd, võimlemine, rattasõit, tantsimine, treppidest käimine, basseinivõimlemine jne. Tunnustus tegi suurt rõõmu, kaaslased olid märganud minu edusamme ning siiani tunnen end pisut kohmetult, kui tullakse kiitma saavutatu eest.

Kuidas mul läheb praegu? Viimasel poolel aastal olen jätkanud liikumisharrastusega. Aprillis osalesin Viljandi Haigla spordiklubi poolt südamekuu raames korraldatud sammulugemisvõistlusel, kus oma vanuseklassis saavutasin 11. koha. Kõnnisammude hulk 30 päeva vältel oli 549 436 (70-sentimeetrised sammud). Minust eespool olnud kümme kaaslast olid veelgi tublimad! 34

Tahan vaid öelda, et igaüks valib võimetekohase tempo, sobiliku ala ning elab end välja tervist tugevdades. Distsipliin ja paindlikkus oma soovide ja võimete hindamisel annavad hea sümbioosi nii, et ei tekitaks endale ülekoormust. Vahel on hea, kui lihtsaid tõdesid meelde tuletatakse, seepärast: minge metsa, kuniks meil on veel metsi! Tugevdage oma vaimu ja leidke sisemine tasakaal lihtsalt loodust kuulatades, vaadeldes! Nautige magusat, haput, mõru, kibedat, soolast ja puhast vett! Hingake sisse ja välja, puudutage sõrmedega maad oma varvaste all, silitage kassi või koera või kaisukaru, kallistage oma lapsi, kallimat, vanemaid ja sõpru! Olge hoolivad igapäevaste kaaslaste suhtes ning ärge viige neile tööpäeva lõppedes endast vaid räbalaid! Reisige kas või mõtetes, olge uudishimulikud maailma suhtes! Usun, et on võimalik endas leida üles õnnetunne ja seda hoida nii, et välja kiirgub rahu. Igaüks meist suudab luua muutusi oma elus ja iseendaga, kui aktsepteerib olemasolevat ning astub esimese sammu. Armastades esmalt iseend, suudame abistada ja anda hoolitsust edasi ka teistele.


aja lug u

Sünnitusabitangid ehk Ühe perekonna sajandipikkune saladus Tekst: Eero Kruusmaa Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Fotod: Eesti Tervisemuuseum (THM 4150 E 897)

Professionaalse ämmaemanduse umbes 500 aasta pikkuses ajaloos leidub üks vastuoluline episood. Saladuse ilmsiks tegemine oleks võinud saja aasta jooksul päästa loetamatul arvul naiste ja vastsündinute elusid. Selleks episoodiks oli revolutsiooniliste sünnitusabitangide leiutamine ning nende enam kui sajandipikkune varjamine avalikkuse eest. Loos mängib keskset rolli Chamberlenide perekond, kes pages hugenotisõdade ajal 1569. aastal Prantsusmaalt Inglismaale. Kaks perepoega (Peter vanem ja Peter noorem) järgisid isa eeskuju ning asusid ametisse lihunik-kirurgina, lisades repertuaari ka ämmaemanduse. Nimekaimudest vanimat saatis erialane edu ning temast sai kõrgklassi eelistatuim sünnituste vastuvõtja. Näiteks oli ta James I abikaasa kuninganna Anne’i ja tulevase troonipärija Charles I naise Henrietta Maria sünnituste juures. Just Peter vanema eduka praksise tõttu seostatakse temaga ka sünnitusabitangide väljatöötamist 16. ja 17. sajandi vahetuse paiku. Paraku pole suurt teada sünnitusabitangide n-ö sünniloost, küll aga on säilinud kirjeldused sellest, kuidas nägi välja protsess imevahendi saladuses hoidmiseks. Nimelt saabusid Chamberlenid sünnitava naise koju spetsiaalse kaarikuga, millega toodi kohale suur kast, mis viidi kahe mehe kaasabil tuppa. Selline „tsirkus“ pani pealtnägijad uskuma, et tegu on massiivse ning ülimalt keerulise seadmega. Järgnevalt tühjendati tuba kohalviibijatest, lukustati uksed ning seoti kinni sünnitava naise silmad, välistamaks võimalust, et ta saab saladusele jälile. Kõrvalruumis viibinud hirmunud sugulased kuulsid „imeriista“ tööle asudes kõiksugu omapäraseid helisid ja muud kurjakuulutavat lärmi. Kas tegu oli sünnitusprotsessiga kaasnenud loomulike helidega või Chamberlenide järjekordse Eesti Õde | Sügis 2021 | 3/4

Chamberlenidele kuulunud sünnitusabi­tangid

viisiga kohalviibijaid eksiteele viia, jääbki saladuseks. Nõnda jätkati aastakümneid, kuni üks järeltulija, Hugh Chamberlen otsustas sünnitusabitangid 1670. aastal Prantsusmaa valitsusele maha müüa. Leiutise imepärasuse tõestamiseks paluti tal sünnitusel abistada rahhiidihaiget liliputti, kuid ettevõtmine ebaõnnestus, lõppedes ema ja lapse surmaga. Naasnud pettununa Londonisse, võttis ta nõuks tuua perekonna saladuse päevavalgele. Ta kirjeldas tange prantsuse keelest tõlgitud ämmaemandusõpiku eessõnas. Hughʼ ebaõnn pöördus, kui raamatut saatis Inglismaal suur edu, mille tulemusena määrati ta kuningas Charles II ihuarstiks. Vaatamata Hugh Chamberleni avameelsusele jäid sünnitusabitange puudutavad kirjaread erilise tähelepanuta ning saladus jäi püsima veel ligi 50 aastaks. Arvatavasti oli Hugh Chamberlen noorem see, kes enne surma taas saladuseloori kergitas. Tõenäoliselt kuulujuttudest inspireeritult tutvustas vaid mõned aastad hiljem, 1733. aastal, Edmund Chapman avalikusele enda sünnitusabitange, mis saavutasid laialdase heakskiidu ning võeti peatselt kõikjal kasutusse. Chamberlenide roll sünnitusabitangide loos olekski võinud jääda ajaloole kadunuks, kui juhuslikult poleks 1813. aastal leitud Peter Chamberlen noorema poja endise kodu pööningu põrandalaudade alt viis paari sünnitusabitange. 130 aastat varem oli need tema surma järel sinna peitnud tema abikaasa Ann. Tänapäeval asuvad need sünnitusabitangid kuninglikus sünnitusarstide ja günekoloogide kolledžis Londonis. 35

Nõukogudeaegsed sünnitusabitangid matkivad ka kolm sajandit hiljem Chamberlenide poolt välja töötatud disaini.


Pildimeenutusi Eesti Õdede Liidu õdede päeva konverentsilt, mis toimus 11. mail Jõelähtme golfikeskuses. Fotod: Lily Mägi

Profile for Eesti Õdede Liit

Eesti õde (sügis/2021)  

Ajakirja Eesti õde sügisnumbri kaaneloos räägib mitmekülgne õde Eneli Kaugerand laste terviseprobleemidest ja kuidas sujub suhtlus psühhiaat...

Eesti õde (sügis/2021)  

Ajakirja Eesti õde sügisnumbri kaaneloos räägib mitmekülgne õde Eneli Kaugerand laste terviseprobleemidest ja kuidas sujub suhtlus psühhiaat...

Profile for eestiode
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded