__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne | Suvi 2021 | 2/4

Tervishoiu- ja hooldustöötajate aasta

MAARJA PUNDONEN:

usaldusisik peab oskama kuulata INIMKESKNE TERVISHOID VAJAB MÕTTEVIISI MUUTUST

ÜKS TUND ÕE TÖÖELUS

KUIDAS TOIME TULLA LÄHEDASE HOOLDAMISEGA?


SISUKORD 3

Tuleviku tervishoiu keskmes on inimene

4 Teated 6

Inimkeskne tervishoid vajab mõtteviisi muutust

10

Patsiendi- ja perekeskne külastus intensiivravi osakonnas

12

Patsiendid räägivad

14

Üks küsimus

16

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata

20

Enneolematu eksposoom

22

Rahvusvahelise õdede päeva 2021 teema on õdede visioon tuleviku tervishoiust

24

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus

26

Õed on väsinud ja ootavad töötingimuste parandamist

28

Üks tund õe tööelus

29

Kasulik terviseinfo

30

Terviseprobleemide lahendamine algab inimese ja tervishoiutöötaja koostööst

32

Kuidas toime tulla lähedase hooldamisega?

34

Eesti Õdede Liidu teadustööde tunnustamise komisjoni lugemissoovitus

35

Õdede vormiriietus ENSVs

Ajakiri: Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4 Väljaandja: Eesti Õdede Liit

Vastutav toimetaja: Jaanika Palm Käesoleva numbri toimetajad: Anneli Kannus, Gerli Liivet, Linda Jürisson, Kersti Ossaar, Laura Oisalu, Marelle Maiste, Tuuli Albrant Koostaja: PR Partner OÜ Keeletoimetaja: Hille Saluäär Küljendus: Kristiina Ojala Toimetuse e-post: ajakiri@ena.ee

Esikaanel: Maarja Pundonen Esikaane foto: Janika Kullamaa Kaastööd palume saata toimetuse aadressile ajakiri@ena.ee. Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne. Ilmub alates 1996. aastast.


Foto: Meeli Küttim

TULEVIKU TERVISHOIU KESKMES ON INIMENE Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president

Üks meie hea kolleeg on öelnud: inimesed ootavad tervishoiult süsti kõrvale ka meelerahu. Õed ja hooldustöötajad teavad, et ainult protseduurist inimesele ei piisa. Lohutamine, küsimuste kuulamine ja üheskoos vastuste otsimine, käe hoidmine või lihtsalt olemas olemine on vajalik nii abi vajavale patsiendile, tema lähedastele kui ka abi andjale endale. Õed ja hooldustöötajad on valinud oma töö sageli just seetõttu, et see on suhtlemise, otsese tagasiside ning inimeste aitamise ja märkamise elukutse. Kuid mitte ainult. Neid kannustab soov olla osa kiirelt arenevast tervishoiust, mis nõuab pidevat enesetäiendamist ja -arengut. Aprillis üht perearstidele ja günekoloogidele suunatud seminari kuulates jäi kõrva ühe esineja-arsti mõte: „Arst vaatab rohkem patsiendi juures teda huvitavat haigust, püüab panna õige diagnoosi ning leida parima ravi. Kahjuks ei jõua arst sageli vaadata patsienti tervikuna, kuid me peaksime püüdma seda rohkem teha.“ Samalt seminarilt pärineb ka mõte, et õed on väga hea kuulajad ja suhtlejad, kes käsitlevad patsienti hoopis teisiti, vaadates inimest tervikuna. Kuulasin sõnavõtte ja mõtlesin. Tõepoolest küsib arst patsiendilt sageli automaatselt, nii nagu enamiku kolleegidega suheldes, näiteks nii: kas te olete kasutanud „ensaide“ (kirjapilt: NSAID) juba pikalt? Patsient kuulab ja ei saa küsimusest aru. Kui vestluse juures viibib ka õde, tuleb tõlge temalt: kui palju te viimasel ajal ibuprofeeni või mõnd sarnast ravimit olete tarbinud? Samamoodi jagab infot patsiendi voodi kõrval korraks peatuv arst – kiiresti ja talle omases keeles. Õde jääb kauemaks ja seega külvab patsient just tema oma paljude küsimustega üle. Lõpuks läheb inimene koju ja mõtleb: kui tark on ikka arst, isegi tema küsimustest ei saanud aru! Sageli ei mõeldagi sealt edasi: õde sai arsti jutust aru, suutis arsti mõtte „tõlkida“ ning tänu sellele saavutati parim infovahetus, mis tagas patsiendile ja ka tema lähedastele rahulolu. Vahel ei tule me lihtsate küsimuste peale ning Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

patsient ei oska küsida või peab oma küsimust vähetähtsaks, vahel on probleemiks tervishoiutöötaja ajapuudus või kogemuse vähesus. Ometi on oluline infot koguda ja jagada seda inimesele talle arusaadaval moel. Inimesed suhtlevad sageli õdede ja hooldustöötajatega vabamalt kui arstiga. Jagatakse ka sellist infot, mis esmapilgul ei tundu oluline, kuid 2 + 2 kokku pannes muutub ka esmapilgul tühisena näiv info hädaavajalikuks ravi korraldamisel. Just sellistes olukordades selgub, kui vajalik on kolleegidel omavahel päriselt koostööd teha, jagada üksteisega, mida üks või teine on planeerinud, ning teada, milles kolleeg on pädev – nii kasvab usaldus. Meil kõigil on oma roll inimkeskse tervishoiu saavutamisel. Kolleegidena tuleb mõista, et töötame meeskonnana inimese heaks ja vahel suisa inimese eest.

Inimesed suhtlevad sageli õdede ja hooldustöötajatega vabamalt kui arstiga. Arstikesksest meditsiinisüsteemist oleme paarikümne aasta vaevaga liikunud patsiendi-meditsiinikesksesse tervishoiusüsteemi. Nüüd oleme Eestis vähemalt sõnastanud inimkeskse tervishoiu soovi ja esimene samm on tehtud. Teekond sihtpunkti on veel pikk. Ühiselt saab kiiremini. Kõigepealt aga on vajalik mõista: ühine tähendab kõigile võrdselt hääle andmist, kõigi võrdset kuulamist ja ühiselt parima leidmist. Oluline on, et abivajajale parima võimaliku abi pakkumisel ei unustataks abi andjaid. Inimkeskus algab meist endist, iseenda väärtustamisest. Ja selle kõrval on samaväärne kolleegide ja nende erisuste austamine. 3


teated

1. aprillil asus Viru piirkonna uue juhina ametisse Tiina Riistan, kes on 18 aastat töötanud Häirekeskuses peapäästekorraldajana, olnud lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning viimased kuus aastat töötab Ida-Virumaa Ahtme Perearstikeskuses pereõena. Ta on õppinud Tartu Meditsiinikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Sisekaitseakadeemias, läbinud Tartu Ülikoolis kliinilise farmakoloogia õppe pereõdedele ning täiendanud ennast paljudel koolitustel. „Viru piirkonna juhiks kandideerima ajendas mind soov luua Viru ja eriti Ida-Viru piirkonnas õdedele võimalusi Eesti Õdede Liidu tegevuses osalemiseks ja erinevatel teemadel kaasa rääkimiseks. See on uus ja huvitav väljakutse, kus ma saan panustada valdkonna arendamisse ja arenen ka ise,“ selgitas Riistan. „Soovin, et Viru piirkonna õed ja hooldustöötajad tunneksid, et piirkonna juhi näol on neil tugi, kes märkab ja toetab neid. Tahan näha õdede ja hooldajate silmis sära ja motivatsiooni ning aidata kaasa, et nad jaksaksid teha oma tööd hoolivalt ja vastutustundlikult,“ rääkis Riistan.

Foto: erakogu

VIRU PIIRKONNA UUE JUHINA ASUS AMETISSE TIINA RIISTAN

27. MAIL TÄHISTATAKSE RAHVUSVAHELIST ERAKORRALISE MEDITSIINI PÄEVA Päeva tähistatakse alates 1994. aastast, mil 27. mail loodi EUSEM (European Society For Emergency Medicine) eesmärgiga edendada teadusuuringuid, haridust, praktikat ja erakorralise meditsiini standardeid kogu Euroopas. Eesti ühines seltsiga 30. märtsil 2004 ning praegu kuulub EUSEMi 36 riiki. Enne koroonakriisi, 2019. aastal, külastas EMOsid üle Euroopa 157 mil-

jonit inimest. Eestis oli külastuste arv samal aastal 518 840. Eestis on kokku 17 erakorralise meditsiini osakonda ja eraldi kaks laste EMOd. Erakorralise meditsiini päeval, 27. mail, tutvustatakse kõigile soovijatele erakorralise meditsiiniabi olemust ning jagatakse oskusi tegutsemaks kiiret sekkumist vajavates olukordades. Eesti Õdede Liidu intensiivõenduse

seltsing soovib kõigile õdedele, kes oma töös puutuvad kokku erakorralise meditsiiniga, selleks päevaks rõõmu ja uhkust oma töö üle, sest selle eriala valik tuleb kindlasti ainult südamest. Olgu öö, pühad või nädalavahetus, erakorralises meditsiinis töötavad tervishoiutöötajad on alati teie jaoks olemas!

TALLINNA LASTEHAIGLA PARIM ÕDE ON MARINA KOROLJOVA Tallinna Lastehaigla parimaks õeks valiti ligi 30 aastat lastehaiglas töötanud Marina Koroljova, kes on Tallinna Lastehaigla pikaajaline usaldusisik ja Eesti Õdede Liidu volikogu liige. Koroljova on pikka aega töötanud vastsündinute ja imikute osakonnas ning tal oli kerge üle võtta nakkuste kontrolli ja tervishoiuteenusega seotud infektsioonide preventsiooni tegevused. Oma tööd korraldades ja tulemusi analüüsides on ta järjepidev ja süsteemne.

Alates eelmise aasta märtsikuust on ta seisnud koroonavastase võitluse esirinnas, korraldades töötajate ja patsientide testimist ning vaktsineerimist. Tallinna Lastehaigla parimate töötajate preemia rahastaja on eraettevõtja ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu liige Tiit Kõuhkna. Eesti Õdede Liit soovib Marina Koroljovale palju õnne! 4


teated

PRESIDENT TUNNUSTAS ÕDESID EESTI PUNASE RISTI IV KLASSI TEENETEMÄRGIGA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko ja Kuressaare Haigla õde Mare Tuuling pälvisid Eesti Vabariigi aastapäeva eel Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. Gaidajenkot tunnustati kaasaegse statsionaarse õenduspraktika rajamise ja õendusterminoloogia alusklassifikatsioonide maaletoomise ning juurutamise eestvedamise eest. Ligi 40 aastat Kuressaare Haiglas töötanud Tuuling on jaganud oma kogemusi ning teadmisi nii kolleegide kui ka praktikantidega. Samuti oli ta eeskujuks COVID-19 kriisi lahendamise ajal. Aleksei Gaidajenko on Eesti Õdede Liidu liige alates 2020. aastast ja Mare Tuuling on liidu liige alates 2007. aastast. Eesti Õdede Liit soovib teenetemärgi saajatele palju õnne!

ÕDEDE JA HOOLDUS­ TÖÖTAJATE TÄNAMISEKS LOODUD PAI KAMPAANIAGA ON KOGUTUD ENAM KUI 450 000 EUROT* Kodanikualgatusena loodud PAI kampaania kogub õdede ja hooldustöötajate tänamiseks annetusi, mis konverteeritakse meelelahutus- ja turismivautšeriteks ehk PAI kaartideks. Alates 1. juunist saavad õed ja hooldustöötajad kasutada PAI kaarte algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes tööst ja muredest korraks aja maha, et pisut puhata. Ühtlasi juhitakse kampaaniaga avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele õdede ja hooldustöötajate töötingimusi parandada, nende tööd rohkem väärtustada ja sissetulekut suurendada. *Seisuga 23. aprill. Summas ei kajastu telefoni teel tehtud annetused. Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

ANNAME HOOGU KOLLEKTIIVLEPINGU LÄBIRÄÄKIMISTELE Eesti Õdede Liit algatas kollektiivlepingu läbirääkimised juba 2020. aasta juunis, kuid kuni käesoleva aasta aprillini polnud tööandjaid esindav haiglate liit soostunud sisulisi läbirääkimisi pidama. Selleks et läbirääkimisi ergutada, võeti ette aktsioonid. Kõiki aktsioone ühendab teemaviide #elueest.

BÄNNERID TERVISEAMETI ETTE JA TARTU SÜDALINNA Eesti Õdede Liit pani plakati „Vastutame elude eest. Väärime õiglast palka! Õed ja hooldustöötjad“ haiglate liidu juhi Urmas Sule ühe töökoha ette Terviseametis ning ka Tartu südalinna. Selline ebatraditsiooniline lähenemine valiti, sest varasemad e-kirjad, kõned ja sõnumid haiglate liidule olid läinud kurtidele kõrvadele.

KALKULAATOR „MILLAL SAAB TEHTUD SINU AASTA TÖÖ?“ Paljud tervishoiutöötajad töötavad enam kui täiskoormusega. See ei peaks nii olema. Selleks, et igaüks saaks välja arvutada, millal saavad tehtud tema selle aasta töötunnid, tegi Eesti Õdede Liit kalkulaatori. See arvutab esimese kolme kuu keskmise koormuse järgi välja kuupäeva, millal võiks olla õe selle aasta viimane tööpäev. Kalkulaator on kättesaadav veebilehel kookal.web.app.

KLEEPSUD „MINU SELLE AASTA TÖÖ SAAB TEHTUD“ Kalkulaatori tulemuste näitamiseks tervishoiuasutustes tegi Eesti Õdede Liit kleepsud, kuhu igaüks saab kirjutada oma selle aasta viimase tööpäeva, mille kalkulaator talle arvutas. Sellega saavad töötajad oma ülekoormust lihtsalt kõigile illustreerida. Eesti Õdede Liit esitas 19. aprillil riiklikule lepitajale töötüli avalduse, sest teisiti polnud tööandjad valmis läbirääkimisi pidama.

5


Fo o kuslug u

Inimkeskne tervishoid vajab mõtteviisi muutust Tekst: Jaanika Palm

Rahvastiku tervise arengukava ning Eesti õenduse ja ämma­ emanduse arengustrateegia on seadnud järgnevaks kümneks aastaks eesmärgi saavutada inimkesksem tervishoiusüsteem. Mida tähendab inimkeskne tervishoid, kuidas seda saavutada ja missugune on selles eri osapoolte roll? kohe sisseharjunud rolle nagu patsient ja tervishoiutöötaja, klient ja klienditeenindaja, vaid loob eeldused võrdseks partnerluseks. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul on inimkeskse lähenemise puhul võtmesõnaks inimese kaasamine oma tervisega seotud otsustesse ja tervishoiuteenuste integreerimine teiste teenustega. „Inimene peab olema täie teadmisega kaasatud iseenda tervise hoidmise, parandamise ja taastamise otsustesse. Tervishoiuteenuste integreeritus sotsiaalteenustega on vajalik, et saavutada paremaid ravitulemusi,“ selgitab ta. „Kui üksi elaval inimesel on lisaks terviseprobleemidele ka sotsiaalsed probleemid, näiteks ei ole tal võimalik poes või apteegis käia ning seetõttu ei saa ta piisavalt täisväärtuslikku toitu ja soetada ravimeid või võtab ravimeid valel ajal, siis mõjutab see ka tema tervist. Kui tugiteenused on paigas ja inimese üldine heaolu on tagatud, siis saab ka tervise hoidmine ja ravi olla tulemuslikum,“ räägib Koppel. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogemusnõustaja Merike Väriku sõnul ei tohi inimkesksusest rääkides unustada inimlikkust. „Kui inimene saab raske diagnoosi, siis on väga oluline, et ta oleks sotsiaalselt ja psühholoogiliselt toetatud ja leitakse koos parimad inimlikud lahendused. Inimlikkus on see, kui patsient ei pea kartma, mis temast saab, kui ta jääb haigeks ja tal ei ole näiteks võimalusi enesehoolduseks,“ räägib Värik.

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on inimkeskne tervishoid lähenemisviis, mis aitab tervishoiutöötaja ja inimese suhtlust muuta selliseks, kus inimene on aktiivne osaleja enda ravis ja hoolduses, mille puhul arvestatakse inimese tahte, tunnete ja vajadustega, inimeste vastutuse võtmisega enda tervise eest laiemalt kui ainult kliiniline kontakt, tähelepanu pööramisega inimeste tervisele nende kogukonnas ning inimeste kaasamisega tervisepoliitika ja tervishoiuteenuste kujundamisse. Eestis ei ole inimkeskne tervishoid täpselt defineeritud.

Patsiendikesksusest inimkesksemaks

Rahvastiku tervise arengukava järgi on inimkeskne tervishoid laiem mõiste kui patsiendikeskne tervishoid. Haigekassa esmatasandi osakonna peaspetsialisti Made Bambuse sõnul hõlmab inimkesksus nii patsiendikesksust kui ka isikukesksust. „Patsiendikeskse tervishoiusüsteemi käsitluse puhul uuritakse patsiendi peamisi subjektiivseid kaebusi, tema muresid ja vajadusi, püütakse mõista patsienti kui tervikut. Patsiendikesksuse edasiarendus on isikukeskne tervishoid, kus seatakse raviteekonnal sisse vastastikku toimiv kontakt, milles patsient on raviotsuste tegemisel aktiivne osaline. Seega, inimkeskne tervishoid hõlmab endas mõlemat, nii patsiendi- kui ka isikukesksust, ning lisaks veel sihtgruppide kaasamist tervishoiuteenuste kujundamisse,“ selgitab ta. Pärnu haigla õe Kätlin Lillemaa ja Tartu Ülikooli Kliiniku- Terviseharidus ja -haritus mi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on inimkeskse tervishoiu puhul oluline läheneda inimesele terviklikult Inimkeskse tervishoiu puhul väärtustatakse inimese ja tema lähening vajaduse korral kaasata terviseküsimuste lahenduste otsimis- daste kaasamist terviseküsimustesse ja -otsustesse. „Inimkesksust se inimese lähedased või kogutoetav sammas on inimeste terkond. „Inimkeskse lähenemise viseteadlikkuse suurendamine puhul ei tõmmata võrdusmärki ja terviseharituse parandamine. inimese ja tema terviseprobleeTuumküsimus on, kuidas inimi vahele, vaid püütakse mõista mesele terviseteadmisi jagada, inimese hoiakuid. Vaadeldakse et ta oleks võimeline osalema Rahvastiku tervise arengukava järgi on tema kultuuritausta, füüsilist oma tervist puudutavates otsusja vaimset võimekust,“ räägib tes. Praeguse korralduse puhul inimkeskne tervishoid laiem mõiste kui Lillemaa. Pastaruse arvates on ütleb arst patsiendile, mida ta inimkesksus sõna, mis ei tekita peab tegema, et terveks saada, patsiendikeskne tervishoid. 6


Foto: Shutterstock

Inimkeskses tervishoius kaasatakse terviseküsimuste lahenduste otsimisse ka inimese lähedased.

ja patsiendil puudub võimalus kaasa rääkida,“ selgitab Koppel. „Terviseharidus ja -haritus on olulised, kuid vajavad senisest rohkem nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka tervishoiutöötajate tähelepanu,“ lisab ta. Bambuse sõnul ei ole enam nii, et vaid tervishoiutöötaja teab tõde. „Inimesed loevad ja uurivad palju ning eri allikatest pärit info mõjutab nende tervisekäitumist ja -otsuseid. Ammugi pole enam ühte ja ainsat tõde – s.t arsti tõde. Ähmastunud on ka piirid haiguse ja tervise vahel. Unistan tulevikust, mil patsiendile leitakse lahendus koos patsiendiga, et ta oskaks paremini võtta vastutust oma tervise eest, toetada oma tervist teadlike valikutega ja vajaduse korral ka elustiili muutusega,“ räägib Bambus. Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa meenutab: „Kui 1992. aastal lõpetasin meditsiinikooli, siis mulle öeldi, et arst ja õde teavad kõige paremini, mida patsient vajab. Enam me nii ei arva. Praegu kuulame patsienti ja aitame teda spetsialistide meeskonnaga, sest teame, et patsient ise teab, mis on tema jaoks parim.“ Lillemaa näeb inimkeskse lähenemise puhul tervishoiutöötajal suunavat rolli terviseotsuste langetamisel. „Toon paralleeli kooliga, kus õpetaja aruteludes ja probleemide lahendamisel ei räägi, mida tema õigeks peab, vaid õpilasi kaasatakse ning koos jõutakse vastusteni ja lahendusteni. Õpetajal on põhiteadmised ja suunav Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

roll ning sarnaselt võiks see toimuTervisekasvatus algab juba lasteaias da ka tervishoius. Tervishoiutöötaja ja koolis ning peaks kestma kogu kaasab patsiendi inimese elu jooksul, kohandudes terviseküsimuste lahendamisvajadustega eri eluetappides. se. Koos leitakse lahendus ja patsiendi motivatsioon oma olukorda muuta. le inimesele tuleb leida sobiv lähenemisnurk, et ta huvituks oma tervisest ja selle Patsient võtab vastutuse ja tegutseb selle nimel, et ühiselt leitud lahendus ellu viia,“ hoidmisest. Eakad patsiendid on üldiselt motiveeritud ning soovivad oma terviseselgitab Lillemaa. Ta toob näite: „Kui mina küsimustes kaasa mõelda, kuid nendega soovitan ülekaalulisel inimesel hakata dieeti rääkimiseks tuleb aega leida ja mõnda teepidama ja rohkem liikuma, siis ta ei pruugi neid nõuandeid järgida. Kuid kui ta kurdab, mat korduvalt arutada, sest nad ei pruugi kõigest esimesel korral aru saada,“ selgitab et võhma on vähe, siis saan teda arutelu Palm. „Seeniorite puhul on oluline kaasata käigus juhtida selleni, et kaalukaotuse ja lähedasi, kes tunnevad oma pereliiget ja füüsilise aktiivsuse suurendamisega saaks oskavad aidata leida talle sobivaima läheta oma olukorda parandada.“ nemisviisi,“ lisab ta. Koppeli sõnul tuleb tervisehariduse Väriku hinnangul on inimese kaasamipuhul arvestada tervet inimese elukaart. „Eri eluetapis on erinevad tervisevajadused. seks ja terviseteadlikkuse suurendamiseks tarvis personaalset lähenemist ning seda Noorte inimeste vajadused erinevad selgelt eriti eakate puhul. „70-aastasele inimesele eakate vajadustest. Tervisekasvatus algab ei ole mõtet saata meili. Oluline on otsejuba lasteaias ja koolis ning peaks kestma kogu inimese elu jooksul, kohandudes vaja- suhtlus, näiteks helistamine. Terviseinfo edastamise kitsaskoht avaldus selgelt eakate dustega eri eluetappides,“ räägib ta. Kagu-Eestis koduõendusteenust pak- vaktsineerima kutsumisel. Tean juhtumit, kus eakas inimene oli otsustanud loobuda kuv Riia Palm, kes töötab peamiselt eakate inimestega, arvab, et seeniorid on huvita- vaktsiinist, kuid muutis oma otsust pärast seda, kui tema perearst helistas talle ning tud oma tervise hoidmisest ning soovivad panustada, kuid nad vajavad selles abi. „Iga- arutas temaga vaktsineerimisega seotud 7


fo o kuslug u

teemasid,“ räägib Värik. „Personaalne lähenemine on inimestele järjest olulisem ning nad hindavad seda, kui nendega suheldakse neile sobivas kanalis, olgu siis telefoni või äpi teel,“ lisab ta. Väriku sõnul on ka ennetuse puhul oluline personaalne suhtlus. „Üheksa aasta jooksul ei ole sõeluuringute osalusprotsent eriti muutunud, sest lähenemine on vale. Reklaamplakatid postidel ja bussipeatustel ei mõju nii nagu kõne pereõelt, kes helistab ettepanekuga tulla tervisekontrolli. Inimene tunneb, et temast hoolitakse,“ selgitab Värik. Kogemusnõustajana on Värik näinud, missugust kahju võib põhjustada tervisega seotud väärinfo levik. „Üheksa aasta jooksul olen kohtunud mitme inimesega, kes on ravist loobunud ja ise proovinud end ravida, kahjuks enam neid meie hulgas ei ole. Need on südantlõhestavad lood,“ räägib Värik. „Internetis on palju infot, kuid kahjuks on korralikud teaduspõhised artiklid ja uurimused tasulised ning kättesaadavad vaid spetsialistidele. Haige inimene ja tema lähedased soovivad haiguse kohta leida infot ning seda otsides jõutakse kahjuks ka ebameditsiinini,“ lisab Värik. Ta kiidab meediaväljaanded, kes eelmise aasta kevadel, kui puhkes koroonakriis, vabastasid koroonaviirust puudutavad lood nn maksumüüri tagant.

Mida vajab patsient, mida vajab tervishoiutöötaja?

Foto: Pexels`????

Mitmedki patsientide ja tervishoiutöötajate vajadused kattuvad. Üks olulisemaid mõlema poole vajadusi on rohkem aega suhtluseks. „Praegune tervishoiusüsteem on kaldu patsiendikesksuse poole. Õde teeb protseduure ning ei ole aega

Tervishoiutöötajad vajavad rohkem aega, et patsienti kuulata ja tema seisukohti mõista.

süveneda inimese tõekspidamistesse ja tausta. Tihti on inimesed ise passiivsed või puudub neil haigusteadlikkus,“ räägib Lillemaa. „Statsionaaris ei ole reguleeritud, kui palju patsiente ühel õel on. Mõni päev on vähem patsiente ja aega suhtluseks rohkem, teinekord on jälle rohkem patsiente ning siis napib aega suhtluseks,“ lisab Lillemaa. Koduõendusteenust pakkuv Palm ütleb, et koduõenduses on küll reguleeritud ühele inimesele ette nähtud aeg, mis on poolteist tundi, kuid selle aja sisse peab mahtuma ka sõit patsiendi juurde. „Hajaasustusega maapiirkondades kulub pool patsiendile ettenähtud ajast sõiduks tema juurde ning see vähendab aega, mil saame olla päriselt inimese jaoks olemas. Koduõe eelis on see, et protseduuride tegemise ajal on võimalik inimest kuulata,“ selgitab Palm. Metelitsa sõnul tuleb aega ja tähelepanu pühendada ka patsiendi lähedastele. „Pereliikme haigestumine mõjutab tihti ka teiste pereliikmete elu, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Haiguse eduka ravimise eesmärgil on vaja nõustada nii patsienti kui ka temaga koos elavaid lähedasi. Koppeli sõnul on oluline suurem paindlikkus tervishoiuteenuste osutamisel. „Teenused peavad olema paindlikud ja vastama inimese vajadustele. Kui inimesele on oluline oma tervisemure lahendamiseks kohtuda tervishoiutöötajaga silmast silma, siis tal peab see võimalus olema. Samal ajal on küllalt palju inimesi, kes soovivad kasutada digitaalseid ja kaugteenuseid,“ selgitab ta. Suurem paindlikkus peab


fo o kuslug u

osapooltel, nagu pereõel, erialaPraegu kuulame patsienti ja aitame õel, hambaarstil, teda spetsialistide meeskonnaga, sest sotsiaaltöötajal ja patsiendil peab teame, et patsient ise teab, mis on olema ligipääs sinna koondatavatema jaoks parim. le infole,“ selgitab Värik. „IT-lahenduste puhul võiks eeskuju võtta erasektorist, Bambus. „Kasutamata on ressurss õdede, ämmaemandate ja võib olla hoopis uute, kus on loodud hästi toimivad ja turvalised kliendipõhised programmid ning eri osa- seninägematute ametite näol, nagu näiteks poolte juurdepääsu saab reguleerida vas- health coach’id, s.t tervise juhendajad, kes tavalt vajadusele ja õigustele,” räägib Värik. tegelevad motiveeriva elustiilinõustamisega suurtele riskigruppidele. Patsiendiga koos planeeritakse, viiakse läbi, säilitatakse ja põlistatakse vajalikud muutused, ollakse Teekond inimkesksema valmis ka tagasilangusteks. Praegustesse tervishoiu suunas teenusesse selline lähenemine veel ei mahu. Tervishoidu võiks julgemalt tuua juurde Haigekassa esmatasandi tugiteenuseid, mõtlen siinkohal assistenosakonna peaspetsialisti Made Bambuse hinnan- te, erinevaid kriisinõustajaid. Luua tuleks patsientide tugigruppe, kindlasti vajavad gul on inimkesksema arendamist kogukonnateenused,“ selgitab tervishoiuni jõudmiseks Bambus. tarvis ravi ja hoolduse Koduõendusteenust pakkuva Riia Palmi koordineeritust, insõnul tuleks maapiirkondades lahendada tegreeritust ning seniesmajärjekorras teenuste kättesaadavuse sest suuremal määral probleem. „Ma ei räägi ainult tervishoiuteetuleks arvestada patnustest, mille kättesaadavus maapiirkonnas siendi väärtuste, eelison halb, vaid ka ravimite kättesaadavusest, tuste ja väljendatud vasest apteegid asuvad kaugel. Eakate jaoks jadustega. „Rahvastiku vananemine on üks tõ- on see suur probleem,“ selgitab Palm. Ka Agris Koppel Sotsiaalministeeriumist sisemaid sotsiaalseid vältoob välja vajaduse tegeleda regionaalse jakutseid kõikjal Euroopas ebavõrdsuse vähendamisega. „Inimeste ning konkreetne tegevustervis on keskmisest kehvem Kagu-Eestis suund selle lahendamisel ja Ida-Virumaal. Mujal piirkondades on on tervishoiu- ja soteriarstiabi kättesaadavam, kuid oluline on siaalsüsteemi integka ennetus ja tervislikud eluviisid. Terviseratsioon,“ räägib probleemid on tihedalt seotud sotsiaalsete probleemidega, mis kinnitab taas vajadust integreeritud teenuste järele,“ selgitab Koppel. Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse hinnangul on inimkesksema tervishoiu poole liikumiseks vajalik, et inimesed võtaksid vastutuse oma tervise eest, tagatud oleks osapoolte hea suhtlus ning samuti tervishoiuteenuste integreeritus sotsiaalteenustega. „Selleks et muutusi näha, peab tervishoiuteenuste osutamine muutuma esmatasandi- ja kogukonnakesksemaks, kuid kõige suurem puudus on tervishoiutöötajatest,“ räägib ta. „Kindlasti ei tähenda inimesekeskne abi seda, et antakse alati seda, mida inimene küsib. Abi osutades tuleb arvestada inimese eesmärkide, väärtuste, perekondliku seisu, sotsiaal-majandusliku tausta ja eluviisidega – nähes iga inimest uniHaiguse eduka ravimise kaalsena ja tegutsedes temaga koos, et eesmärgil on vaja nõustada leida ühiselt sobivaim lahendus,“ selnii patsienti kui ka temaga gitab Narva haigla ülemõde Natalja koos elavaid lähedasi. Metelitsa. Foto: Shutterstock

tema sõnul olema ka tervishoiutöötajate väljaõppes ja koolituses. „Arstidel ja õdedel peab olema võimalus karjääri vältel tegutseda eri valdkondades: kord olla rohkem juhtivas rollis ning võtta rohkem vastutust ning ka vastupidi. See aitaks kaasa elukestvale õppele ja samuti vältida läbipõlemist,“ leiab Koppel. Väriku sõnul vajavad patsiendid ja tervishoiutöötajad läbimõeldud IT-lahendust, mis vabastaks õe andmesisestaja ülesannetest, et tal jääks rohkem aega iseseisvateks vastuvõttudeks. „Vaja on ühtset IT-süsteemi, kus on koos nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenused, mida inimesele osutatakse. Asjasse puutuvatel

Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4


T e rv is h o iu- ja h o o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja

Patsiendi- ja perekeskne külastus intensiivravi osakonnas Tekst: Inga Koger RN, MSc. Fotod: Aivar Kullamaa

Nähes vajadust muuta ja uuendada külastuskorda intensiivravi osakonnas patsiendi- ja perekesksemaks, uuris SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviõde Inga Koger Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli magistriõppe arendusprojekti raames intensiivravil viibiva patsiendi külastamise tänapäevaseid põhimõtteid. Arendusprojektist olid huvitatud nii regionaalhaigla kui ka intensiivravikeskuse juhtkond, sest sooviti parendada patsiendikogemusi ja keskenduda patsiendikeskse suhtluse arendamisele. Tervishoiuasutuse patsiendi- ja perekesksus mõjutab otseselt teenuse kvaliteeti ning on tõusnud rahulolu oluliseks komponendiks. Patsiendi ja tema lähedaste austamine ning nende vajadustega arvestamine on intensiivravis oluline mõõde. Uuringud kinnitavad, et patsiendi turvalisus tuleb seada esmatähtsaks ning sellega peavad arvestama nii tervishoiupersonal kui ka patsiendi lähedased. Keskseteks aspektideks on väärikus ja lugupidamine, teabe jagamine, protsessides osalemise võimaldamine ja koostöö.

Patsiendi lähedaste kaasamine

soovivad. Igal patsiendil peab olema õigus määrata ise, kuidas lähedased inimesed kaasatakse raviprotsessi, hoolduse planeerimisse ja teostamisse. Hoolduse kavandamisel ja otsuste tegemisel tuleb arvestada patsiendi ja tema lähedaste teadmiste, väärtuste, uskumuste ja kultuuritaustaga, neid julgustatakse ja toetatakse nii otsuste tegemises kui ka patsiendi hooldamises. Kui patsiendi seisund ei võimalda tal oma tahet väljendada, siis kaasatakse otsuste tegemisse patsiendile kõige lähedasem inimene, et teha kindlaks patsiendi soovid ja eelistused. Samuti on oluline patsientide külastajate juhendamine, et suurendada nende teadmisi intensiivravi osakonnas toimuvast ja valmisolekut patsiendi hoolduses osalemiseks. Osakonda saabunud külastajat juhendab ja õpetab intensiivravi õde.

Intensiivravi osakondades maailmas rakendatakse tänapäeval avatud hoiakuga külastusviisi, mida iseloomustab piiranguteta külastusaeg, paindlik kestus ja patsiendi seisundiga kooskõlas olev kü- Tervishoiutöötajate suhtumine intensiivravi lastajate arv. Sellisel külastusel on positiivne mõju patsiendile, sest patsiendi külastamisse lähedase inimese kohalolek pakub talle tuge, soodustab taastumist ning võib vähendada haiglas viibimise aega. Uuringud toovad välja, Personali kogemusi avatud külastamisega on maailmas väga vähe et lähedaste kaasamine patsiendi ravi- ja hooldusprotsessi paran- uuritud. Rohkem keskendutakse patsientide ja nende lähedaste uurimisele ning külastuse mõjule dab patsiendi ravitulemusi ning suurendab nii patsiendi kui ka üldisemalt. Uuringutes, kus kirlähedaste heaolu patsiendi injeldatakse õdede oletusi ja eelartensiivravi osakonnas viibimise vamusi avatud külastuse suhtes, ajal. Samuti vähendab lähedaste selgub, et õdede arvamused kohalolek patsiendi stressi ning varieeruvad suuresti. Õed, kes tagab talle mugavus- ja turva- Õed, kes suhtuvad külastajate intensiivravis suhtuvad külastajate intentunde, sest pereliikmed tunnesiivravis viibimisse positiivselt, viibimisse positiivselt, leiavad, et kohal vad patsiendi vajadusi paremini leiavad, et kohal olles mõistaolles mõistavad külastajad intensiivravi kui keegi teine. Mõned autorid vad külastajad intensiivravi leiavad, et patsiendi lähedastel tööd paremini ning neid saab tööd paremini ning neid saab soovi korral peab olema võimalik patsiendi soovi korral kaasata patsiendi kaasata patsiendi hooldamisse. juures viibida alati, kui nad seda hooldamisse. Õed, kes suhtuvad 10


Patsiendil peab olema õigus määrata ise, kuidas lähedased inimesed kaasatakse raviprotsessi, hoolduse planeerimisse ja teostamisse.

negatiivselt külastajate kohalolekusse, leiavad, et külastajate kohalolek suurendab nende töökoormust. Selleks et saada teada, millised on regionaalhaigla intensiivravi keskuse personali hoiakud ja uskumused seoses intensiivravil viibivate patsientide külastamisega, tehti personali küsitlus. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et enamiku töötajate arvates võivad külastama tulla kõik, kellele patsient on loa andnud. Samuti leidsid töötajad, et külastamine mõjub patsiendile hästi ning aitab kaasa patsiendi tervenemisele. Toodi välja, et külastamine vähendab ka lähedaste ärevust patsiendi seisundi suhtes. Regionaalhaigla intensiivravi osakondade õdede hoiakuid intensiivravi külastuste suhtes võiks kokku võtta küsitluses väljatoodud lausetega: „Paindlikkus on inimlikkuse ja inimesekeskse õenduse põhialuseid. Hea on, kui me oma tegevustes lähtuksime alati lihtsast reeglist: oleme oma patsiendi ja tema lähedastega samasugused, nagu me tahaksime, et oldaks meie ja meie lähedastega.“ Arendusprojekti raames analüüsiti ka külastajate tagasisidet. Regionaalhaiglal on olemas tagasiEesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

side käsitlemise kord, mis reguleerib patsiendi ja külastajate tagasiside esitamist, tõstatatud probleemi lahendamist ning parandusettepanekute rakendamist. Tagasiside on relevantne, kuna selle tulemusena saadakse teavet intensiivravi teenuse kvaliteedi kohta ning luuakse võimalusi patsientide ja külastajate suuremaks rahuloluks. Külastajate tagasisidest selgus, et personalilt oodatakse eelkõige empaatilisust, inimlikkust, südamlikku ja heasoovlikku käitumist ning lahkeid silmi. Olulised on ka abivalmidus, hoolivus, lahkus, võimalus olla maksimaalselt patsiendi juures ning saada personalilt patsiendi kohta infot. Näide: „Tänan, et lubasite meil maksimaalselt patsiendi juures viibida ja olite alati nõus meiega kohtuma ja tavalise inimliku vestlusena patsiendi seisundist ülevaate tegema.“ Arendusprojekt toimus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses, kuhu kuuluvad kolm kõrgema astme intensiivravi osakonda. Arendusprojekti tulemusel koostati intensiivravi keskuse patsientide külastuskord, mis võimaldab indiviidipõhiselt ja tänapäevasemalt patsiendi ravile läheneda. 11

Lähedaste külastused aitavad kaasa patsiendi tervenemisele.


Foto: Pexels

Parimaid tulemusi tervishoius saavutatakse ainult koostööna.

Patsiendid räägivad Tekst: Jaanika Palm

Parimaid tulemusi tervishoius saavutatakse ainult koostööna, kuid selleks tuleb teada üksteise ootusi. Küsisime patsientidelt, mida nad ootavad õdedelt ja mida nende arvates õed neilt ootavad, millest nad tervishoius puudust tunnevad ning mida nad õdede päeva puhul õdedele soovivad. 12


Pat si end i d rä äg i va d

Kaspar Klasmanis Õdedel on tähtis ülesanne suhelda ja minule kui patsiendile olukorda selgitada. Minu suhtlus õdedega on olnud väga viisakas ja olen rahule jäänud. Usun, et õdedel on olnud minuga kerge suhelda, sest olen väga seltsiv inimene. Kõrvalt õdede tööd vaadates pean tunnistama, et neil peab palju kannatust olema, et raskematele patsientidele asju selgeks teha. Praegusel hetkel tunnen puudust sellest, et väga raske on koroonaviiruse tõttu visiidile pääseda. Näiteks kui soovin perearstiga mõne tervisemure asjus konsulteerida, siis talle helistamiseks on päevas üks tund ette nähtud ning raske on liinile saada. Kõikidele õdedele soovin ilusat õdede päeva ning jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Hurmi Krikk Minu kui patsiendi ootused on lihtsad, aga selged: õde haiglas peab olema professionaal, kes on hooliv ja julgustav. Kahjuks nägin haiglas olles ainult õdede silmi nende maskide ja visiiride alt. Nägin vahel väsinud silmi, kuid siiski olid need silmad soojad ja sõbralikud. Mul ei olnud kordagi sellist tunnet, et minust ei hoolita või midagi jäeti tegemata. Patsiendi ootused õdedele sõltuvad inimese iseloomust. Kui patsient arvab, et ta võib viriseda ja nõuda õelt ja arstilt iga minut tähelepanu, siis see on väga vale ootus. Arvan, et minult patsiendina oodatakse raviks antud korralduste täitmist ning ka kannatlikkust ja mõistmist. Leian, et arstide ja õdede palk peaks olema selline, et nad ei peaks nii palju ületunde tegema ja mitmes kohas töötama. Kummardan maani ja tänan teid, armsad õed, et hoolisite minust ja minu tervisest. Jätkugu teil jõudu, empaatiat ja tahtmist seda tööd edasi teha! Olen südamest tänulik Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna juhatajale Alice Lillele ja kõikidele sealsetele õdedele ja hooldajatele.

Helke Heinmets Paljudel inimestel võib esineda olukordi, kus tekib vajadus saada vaimset tuge. Loodetakse leida oma probleemile lahendus või leevendus, saada abi. Väga oluline on ka usaldusliku kontakti saavutamine, sest teemad, millest räägitakse, on väga isiklikud. Minul on läinud väga hästi, sest tunnen, et olen saanud professionaalset abi ning seeläbi juurde palju enesekindlust ja mõtetele selgust. Arvan, et patsiendi ja õe ootused on vasEesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

tastikused ja sõltuvad üksteisest. Kui patsiendi ootus on saada abi ja paremat tervist, siis õel on kindlasti soov sellele kaasa aidata. Oluline on toimiv koostöö ja ainult nii jõutakse parimate tulemusteni. Praegune tervishoiusüsteem on Eestis väga kõrgel tasemel, puudust ei tunne otseselt millestki. Soovin õdedele rahvusvahelisel õdede päeval palju jõudu ja õnnestumisi! Väga oluline on, et nende tööd märgatakse, väärtustatakse ja tunnustatakse.

Livia Laas Minu esmane ootus õdedele on olnud vajadus olla ära kuulatud. Sellest veelgi tähtsamaks pean seda, et minuga jagatakse infot, vastatakse minu küsimustele ja arvestatakse minuga kui meeskonnaliikmega. Tahaksin tunda, et see, mis ma teen ja ütlen, on oluline ja sellega arvestatakse. Kui mina lastega haiglas olin, siis küsisin aina uuesti samu küsimusi ja selgitusi, sest minu jaoks oli olukord hirmutav ja haigla võõras keskkond. Kui laps on haiglas, siis lapsevanemana soovin panustada tema paranemisse, kuid selleks vajan ma juhendamist. Õed võiksid haigete laste puhul vanemaid rohkem oma abijõuna kaasata. Lapsevanem võib olla ressurss ning mitte lisakoormus, kellega peab ka tegelema. Kui ma esimese lapsega haiglas olin, siis tundsin, et mind võib-olla ei usaldata väga. Küllap kardeti, et ma ei saa hakkama. Teise lapsega haiglas olles olin ise kogenum ning haiglaeluga rohkem kursis. Õdede töö on väga raske. Kõike tuleb teha kiiruga, et kõik vajalikud protseduurid saaksid siiski tehtud. Mul on olnud tunne, et õdedel ei ole kõigi nende ülesannete kõrval enam aega suhtluseks patsiendi lähedastega, kuigi nad siiski püüavad seda teha. Mõnikord piisaks ka sellest, kui õde ausalt tunnistab, et ta ei oska mind aidata. Ka see annab tunde ja lootuse, et ma ei ole selles olukorras üksinda. Inimlikku suhtlust ja lähenemist ootan. Ma arvan, et õdede ootused mulle kui patsiendi lähedasele on samad kui minul neile: vajadus olla mõistetud ja koostööd teha. Õed satuvad olema esimene märklaud, kui patsiendil saab karikas täis ja ta tahab oma negatiivseid emotsioone välja elada. Arst on patsiendist kaugemal ning kogeb sellised hetki ilmselt harvem. Olukord, kus patsient või lähedased ei tule oma negatiivsete emotsioonidega toime, tuleneb süsteemist. Meie haiglates üldiselt puuduvad inimesed, kelle ülesanne oleks patsientidele ja lähedastele vaimset tuge pakkuda. Tihti see jääbki õe ülesandeks. Nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Tartu Ülikooli Klii13

nikumis on hingehoidja, kes vaimset tuge pakub, kuid kummaski on neid ainult üks inimene, kes samuti ei jõua kõigiga tegeleda. See on mõttekoht: kuidas saaks õde pühenduda oma ülesannetele ja patsient samal ajal tunda, et tema mõtted on ära kuulatud. Kõige suurem puudus tervishoius on rahast ja inimestest. Õed töötavad praegu mitmel ametikohal, et saada elamisväärset palka, kuid see ei ole jätkusuutlik tegevus. Õdedel tekkivad ületöötamisest vaimse tervise probleemid ning nad põlevad läbi. Mõistetavalt ei ole neil sellisel juhul ka sisemist ressurssi enam, et patsienti ja tema lähedasi kuulata ning neile toeks olla. Kuna õed ja hooldustöötajad on alatasustatud, siis ei tule valdkonda ka piisavalt inimesi juurde ning see on suur probleem. Soovin õdede päeva puhul õdedele jõudu ja vastupidamist. Veelgi enam soovin terveks jäämist nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Nad on meie tervishoiusüsteemi alustala. Mul on ääretult hea meel, et meil on Eestis nii palju õdesid, kes teevad oma tööd südamega. Loodan, et neid tuleb juurde ja et ka need, kes juba töötavad, leiavad endas jõudu seda tänuväärset tööd edasi teha.

Kaare Leosk Minul on koduõde abis käinud eelmise aasta detsembrist. Pärast operatsiooni olin raskes seisus, kaks kuud ei käinud kodust väljas ning õe abi oli hindamatu. Ta tegi erinevaid õetoiminguid ja andis mulle nõu, mida ma ise saaksin enda tervise heaks teha. Ma küsisin tema käest, et kui kaua ta minu juures käib, ja ta ütles, et käib nii kaua, kui mul vaja on. Minu ootused õele on täidetud kuhjaga. Minu koduõde soovitas mul ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida ja selgitas mulle, kui vajalik see on. Õe ärgitusel käisin vaktsineerimas. Kõige suurem probleem tervishoius on ravijärjekordade pikkus. Soovisin ennast eriarsti juurde kirja panna ning kui jaanuaris helistasin, siis paluti mul uuesti helistada sügisel. Mõnikord ongi tunne, et parem on oodata ja loota, et ehk läheb terviseprobleem üle. Kahjuks alati ei lähe. Mulle jäi positiivsena meelde, et Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil olles olid kõik õed nii hoolivad ja osavõtlikud. Selline naljakas lugu juhtus ka, et mul läks kanüüli panekust käsi paiste ja palusin õelt kompressi. Tema küsis, millist kompressi ma soovin. Mina palusin viinakompressi, aga tema ütles, et neil seda ei ole. Palusin siis seda, mida on, kuid mõne aja pärast tuli õde viinakompressiga ja minu paistes käsi sai leevendust. Mina soovin õdedele tarmukust ja hoolikust.


Üks küs i mus

KUIDAS AITAB PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA PATSIENDINÕUKODA KAASA INIMKESKSE TERVISHOIUSÜSTEEMI SAAVUTAMISELE?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõukoja koosolek

14

Fotot: PERH

Inimkeskse tervishoiu märksõnadeks on inimeste terviseteadAnneli Habicht (EPIKoda): Patsiendinõukoja tegevused annavad likkuse suurendamine, efektiivne haiguste diagnoosimine ja ravi väga hea võimaluse tervishoiutöötajate ja patsientide esindajate ning sujuva raviteekonna järjepidev toetamine. Regionaalhaigla vaheliseks tasakaalustatud dialoogiks, mida suunab mõlema poole Patsiendinõukoja loomine on oluline samm inimkeskse tervis- ühiselt oodatud tulemus – ladusam patsienditeekond ja kvaliteetsem tervishoiuteenus. Tunnen uhkust, et regionaalhaigla patsienhoiu rakendamisel, sest nõukoja tähtsaim ülesanne on tasakaalu leidmine patsiendi omavastutuse suurendamise ja raviprotsessi dinõukoja liikmeteks on mitmed Eesti Puuetega Inimeste Koja kaasamise ning terviseteadlikkuse parandamise vahel. Patsiendi liikmesorganisatsioonide esindajad. vaadet ja vajadusi arvesse võtSiiri Rannama (Saaremaa Vähiühing): Peame väga olumata ning tema terviseteadmisi suurendamata ei ole võimalik liseks riikliku vähitõrjeplaani suurendada tema omavastutust valmimist, mille koostamisel ka ega teda aktiivselt raviotsuste meie ühing osales. Arvestades tegemisse kaasata. meie ühiskonna järjest suureRegionaalhaiglaga koostöös ellu kutsutud nevat Patsiendinõukoja ja regiovähikoormust, aitab läbinaalhaigla koostöö aitab kujunmõeldud vähitõrjeplaan vähenPatsiendikool avab mitmekülgselt ka dada patsienditeekonda. Nõudada nii vähki haigestumist ja vähiraviga seotud teemasid. koja koosolekutel oleme tegelesuremust kui ka parandada nud patsienditeekonna kirjeldavähihaigete elukvaliteeti. Regiomisega. See on teema, millest Eestis räägitakse veel vähe, kuid eri naalhaiglaga koostöös ellu kutsutud Patsiendikool avab mitmekülghaigustega seotud teekonna toetamine ja lihtsustamine peab olema selt ka vähiraviga seotud teemasid. Viimasel Patsiendikooli loengul, kindlasti lähituleviku prioriteet nii riigi, tervishoiuasutuste kui ka mis toimus 4. mail, tutvustati põhjalikult vähitõrjeplaani ja räägiti, patsiendiorganisatsioonide jaoks. mis muutub paremaks nii patsientidele kui ka nende lähedastele, Üks suuremaid projekte on olnud Patsiendikooli ellukutsumine milline on patsiendikeskne raviteekond ning kuidas saab õde-nõusning selle kontseptsiooni väljatöötamine koostöös regionaalhaig- taja vähipatsienti toetada. Vähiravi puudutavaid teemasid käsitleme la juhatuse liikme Terje Peetso ning koolituskeskuse töötajate- Patsiendikoolis kindlasti ka tulevikus. ga. Patsiendikooli teemad aitavad suurendada terviseteadlikkust, Aive Antson (Eesti Tsöliaakia Selts): Patsiendinõukoja roll on mis omakorda võimaldab patsientidel aktiivsemalt raviprotsessis edendada terviseteadlikkust ja toetada patsientide esindajatena osaleda. haigla eesmärkide veelgi paremat täitmist ja kitsaskohtade eemaldamist.


Fotot: Andres Tennus

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja liikmed

KUIDAS AITAB TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI PATSIENTIDE NÕUKODA KAASA INIMKESKSE TERVISHOIUSÜSTEEMI SAAVUTAMISELE? Kliinikumi Patsientide Nõukoda on patsientide ja nende lähedaste ning andsime tagasisidet teemade kohta, millest tuleks patsiente esindusrühm, kes nõustab kliinikumi juhtkonda ja töötajaid inim- informeerida ja kuidas sõnumit edastada nii, et see oleks kõigile keskse tervishoiuteenuse arendamisel. Meie nõukojas on nii kliini- arusaadav. Nõukoja teine hooaeg on kulgenud valdavalt veebi vahendusel. kumi endised kui ka praegused patsiendid ning patsientide lähedasSellest on kahju, sest kõige kirglikumad vaidlused ja arutelud jäid te ja patsientide esindusühingute esindajad. Kaheteistkümnekesi moodustame rühma, kellega igakuiselt arutame teemade üle, mida meil reaalsete kohtumiste aega. Oleme siiski olukorraga kohanenud saaks ja tuleks kliinikumis muuta, et patsientidel oleks mugavam ja loodame, et peatselt näeme taas silmast silma. ja parem. Eelkõige oodatakse meilt ettepanekuid tervishoiuteeSel aastal muretsesime eakate patsientide pärast, kes pikalt nuste arendamiseks, patsiendi ja tema lähedaste haiglakogemuse kestnud külastuskeelu tõttu ja nutiseadme puudumise tõttu ei saa parandamiseks ning patsientide ja kliinikumi töötajate koostöö näha oma lähedasi. Tegime kliinikumile ettepaneku soetada osaedendamiseks. kondadesse, kus on rohkem eakaid patsiente, tahvelarvutid ning Meie koostöö sai alguse 2019. aasta oktoobris ja kuigi esimene leida töötajatel võimalus patsiente videokõnede tegemisel juhenaasta möödus suuresti koos avastamise ja sisseelamise tähe all, dada. Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et see ettepanek kiirelt saime siiski kirja ka esimesed töövõidud: tegime näiteks ettepane- töösse võeti ja tänaseks on need tahvelarvutid patsientide käsutuses. kuid kliinikumi füüsilise keskkonna parandamiseks (kõrvaklappide Teisel hooajal oleme saanud kaasa rääkida ka patsientide liikumise lihtsustamisel kliinikumi suures majas, psühhiaatriakliiniku kasutamine ühispalatites, plastpakenditest loobumine, suitsuvaba ala märgistuste laiendamine, ratastooliga ligipääsetavuse paranda- erakorralise vastuvõturuumi planeerimises, suurt vastukaja leidmine), kliinikumi kodulehe arendamiseks ja patsientidega suhtlemi- nud insuldiprojektis ning haiglas viibivatele patsientidele loodud seks. Eraldi saab veel välja tuua selle, et patsientide nõukoja esindaja Kliinikumi-TV sisus. kaasati kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma. See on Oleme väga rõõmsad selle üle, et meid on rohkem: mitmed väga oluline, et kõige kõrgemal juhtimistasandil kaasatakse need, haiglad Eestis on samuti loonud oma patsientide nõukojad või kelle nimel kogu asutus töötab. siis plaanivad seda teha. Oleme Nõukoda oli abiks ka olnud ühenduses hiljuti loodud COVID-19 kriisi tekkimise ajal. Pärnu Haigla patsientide nõuKliinikumi esindajate kaudu kojaga ja loodame, et omavahel olime kogu aeg kliinikumi olukogemusi vahetades saame olla Eelkõige oodatakse meilt ettepanekuid korraga kursis ning saime opeveelgi mõjukamad. Kõige suuratiivselt kaasa aidata sõnumiootus on meil aga seoses tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendi rem kliinikumi uue juhatusega ja te kujundamisele, mida sellel ja tema lähedaste haiglakogemuse värskelt ametisse nimetatud keerulisel ja kiiresti muutuval ajaperioodil oli vaja. Aitasime õenduse ja patsiendikogemuse parandamiseks ning patsientide ja kliinikumi kodulehel luua ja juhiga. Loodame, et meil tuleb arendada COVID-19 rubriiki kliinikumi töötajate koostöö edendamiseks. pikk ja viljakas koostöö. Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

15


Maarja Pundonen on 13 aastat töötanud Valga haiglas.


p erso o n

Maarja Pundonen: usaldusisik peab oskama kuulata Intervjueeris: Jaanika Palm Fotod: Janika Kullamaa

Maarja Pundonen töötab Valga haigla erakorralise meditsiini tehnikuna ja õpib viimasel kursusel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks. Ta on aasta olnud haigla usaldusisik ning teab, et usaldus on habras ning selle võitmine võtab aega. Kust tuli idee asuda tööle tervishoidu? Minu esimene sügavam kokkupuude tervishoiuga oli lasteaialapsena, kui mulle tehti pimesooleoperatsioon. Palju ma sellest ei mäleta, kuid mäletan seda tunnet, kui hoolivad ja sõbralikud olid õed ja arstid minu vastu. Kuigi lastele üldiselt ei meeldi haiglas olla, siis minul on haiglatöötajate sõbralikkusest jäänud hea mälestus. Ma arvan, et see esimene positiivne kokkupuude mõjutas mind, sest minu suguvõsas tervishoiutöötajaid ei ole. Minu lasteaia tunnistusele on kirjutatud, et „tahab saada arstiks“. Olete 13 aastat tervishoius töötanud. Missugune see teekond on olnud? Kuna tervishoiuvaldkond oli mulle südamelähedaseks muutunud, kuid kodulinnast ma lahkuda ei soovinud, siis asusin õppima Valgamaa Kutseõppekeskuses sotsiaalhooldust. Mulle meeldisid õppeained ja inimeste aitamine. Sain aru, et olen valinud õige elukutse. 2008. aastal asusin tööle Valga haigla erakorralise meditsiini osakonda, kust ma sain rohkelt kogemusi, kuid ühtlasi jõudsin äratundmiseni, et minu omandatud teadmistest jääb väheks, kui soovin inimesi veel paremini abistada. Seega asusin 2011. aastal õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku erialale. Sellega ju teie õpingud ei piirdunud. Miks otsustasite õeks õppida? Mõne aja pärast tekkis taas tunne, et teadmisi ja oskusi on juurde vaja, sest erakorralise meditsiini tehniku eriala on väga kitsas valdkond. 2018. aastal alustasin õpinguid õenduserialal Tartu Tervishoiu KõrgEesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

koolis, kui Tartus hakati pakkuma tsükliVäljakutsed on erinevad ning võtmesõna õpet. Ootasin seda pikisilmi, sest pere ja on suhtlemine. Rahulik selgitamine toimib töö kõrvalt ei oleks mul olnud võimalik iga kõige paremini. Praegusel koroonaajal saapäev loengutes käia. me vahel selliseid väljakutseid, mis harva Ma olen õpihimuline ja mulle meeldib on erakorralised, pigem vajavad inimesed uusi teadmisi omandada. Õeks tahtsin informatsiooni haiguse uurimise, sümpõppida ka isiklikel põhjustel, et luua enda- tomite ja testimise kohta. le rohkem võimalusi tulevikuks. Õe eriala pakub tööÕeks õppides on suur roll praktikal tamiseks rohkem võimalusi kui minu ning see annab võimaluse tutvuda praegune erakorraerinevate töökeskkondadega ja leida lise meditsiini tehniku eriala. Kui ma endale sobivaim. ühel hetkel ei jaksa enam öötööd teha, siis õena on mul ka teisi võimalusi. Kiirabi töös tuleb ette ka vägivaldseid patsiente. Vägivaldsete olukordade puhul Mis õendusvaldkonnas sooviksite tulevikus on igale patsiendile erinev lähenemisviis – mõni patsient vajab, et temaga räägitakse töötada? ja teda kuulatakse, teise puhul tuleb tema Õeks õppides on suur roll praktikal ning see annab võimaluse tutvuda erinevate töö- tähelepanu mujale juhtida. Iga inimene ja keskkondadega ja leida endale sobivaim. olukord on erinev. Siiani on mulle hingelähedane erakorraline meditsiin, kuid nüüd, kui olen praktikal Kas Valga kiirabil on praegu piisavalt ressurstutvunud pereõe tööga, siis pean tunnista- si, et kõiki väljakutseid teenindada? ma, et ka see meeldiks mulle. Valga linnas on kaks õebrigaadi ja üks õebrigaad asub Tõrvas. Läti Vabariigiga on Mis teile pereõe töö juures meeldiks? sõlmitud leping, et hädaolukorras tuleb Läti Erakorralises meditsiinis käib kõik väga kiirabibrigaad meile appi. kiiresti: inimesed tulevad ja lähevad. Kuigi Suur probleem on see, et paljud tervisma armastan oma praegust tööd ja teen hoiuteenused on viidud suurematesse linseda südamega, siis pereõe töös meel- nadesse (keskustesse) ning kui kiirabi tegedib mulle, et saab inimesele rohkem aega leb näiteks sünnitajate, infarkti- ja insulpühendada ja talle individuaalselt läheneda. dihaigete, suuremate traumade või psüühiaatrilist abi vajavate patsientide hospitaErakorralise meditsiini valdkond on nii otse- liseerimisega kõrgemasse ravietappi, kulub ses kui ka kaudses mõttes väljakutseid täis. selleks kaua aega. Samal hetkel aga võib Kuidas sellega toime tulete? oma regioonis keegi vajada erakorralist abi. 17


p ers o o n

Õdede puudusest on räägitud juba aastaid ning prognoositakse õdede lahkumist tervishoiust või välismaale tööle minemist, kui koroonakriis lõpeb. Millisena teile olukord paistab? Õdesid ja hooldajaid on kindlasti juurde vaja, sest lisaks koroonakriisist väsinud tervishoiutöötajatele on õenduses ka küllalt palju neid, kes lähenevad pensionieale ning soovivad väljateenitud puhkusele minna. Ma loodan siiski, et massilist lahkumist ei tule. Kui pinged on lahtunud, saavad tervishoiutöötajad tavarutiini naasta. Eesti tervishoiusüsteem vajab õdesid ja hooldustöötajaid. Välismaal on muidugi parem palk ja töötingimused. Palgatõus võib-olla hoiaks osa inimesi meie tervishoiusüsteemist lahkumast. Maapiirkondadesse noored tööle tulla ei soovi ning see muudab tervishoiuteenuste kättesaadavuse maal elavatele inimestele keeruliseks. Kas teie hinnangul on Eesti tervishoiusüsteem inimkeskne? Kui võtta aluseks tervihoiuteenuste kättesaadavus, siis maapiirkondades elavate inimeste jaoks on see halb. Kui varem sai inimene minna maakonnahaiglasse, siis nüüd tuleb minna teise linna. Näiteks eakam patsient peab mõtlema küsimustele, kuidas ta sinna kohale ja pärast tagasi ning kuidas ta seal toime tuleb. Tema saatjale või lähedasele tähendab see aga kaotatud tööpäeva. Inimkesksus tähendab seda, et tervishoiutöötajal on patsiendi jaoks aega, et teda kuulata ja nõustada. Mõnikord on aega vaja ka selleks, et inimesega rääkides kooruks välja, kus on probleemi põhjus. Praegu on ajasurve suur ning patsiendi kuulamiseks aega napilt.

oma elustiili muuta, et oma tervist hoida või parandada. Kui häda käes, siis soovivad, et neile „sõrmenipsuga“ tervis tagasi antakse. Samuti usaldatakse väga internetis liikuvat infot, uurimata sellele tõenduspõhisust. Kuidas panna inimesi vastutama oma tervise eest? Kõik inimesed ei ole teadlikult hoolimatud oma tervise suhtes. On inimesi, kes ei oskagi enda eest hoolitseda ning vajavad rohkem nõustamist ja tuge ka sotsiaalteenustena. Kiirabis helistame sellistel puhkudel perearstidele, sostiaalasutustesse ning interdistsiplinaarse meekonnana püüame neid inimesi aidata. Te olete aasta aega olnud Valga haigla usaldusisik. Mis on usaldus­ isiku roll? Usaldusisik on vahemeheks, läbirääkijaks tööandja ja töötajate vahel. Samuti on oluline suhtlus ametiühinguga ehk Eesti Õdede Liiduga. Usaldusisiku kõige olulisem oskus on selgitada ja põhjendada ettepanekuid ja otsuseid. Oluline on see, mida usaldusisik räägib, aga ka see, kuidas ta räägib. Väga oluline on oskus kuulata, analüüsida ja läbi rääkida. Peab ka suutma filtreerida, mis on oluline ja mis ei ole hetkel võib-olla nii oluline. Usaldusisik peab hoidma talle usaldatud info konfidentsiaalsust. Lubamatu on usaldusisikule usaldatud infot jagada kellegagi, kes asjasse ei puutu. Usaldusisiku roll on ka meeskonnale selgitada Eesti Õdede Liidu tegevust, seisukohti ja seisukohtade tagamaad ning innustada kaasa rääkima.

Kui tihti te kohtate oma Kas olete aastaga kolleegide töös suhtumist „tehke mind usalduse võitnud? terveks“? Usaldusisiku kõige olulisem oskus on Inimestega usaldusliku ja Eakamad inimesed tunavatud suhte loomine on pikaselgitada ja põhjendada ettepanekuid nevad rohkem vastutust oma ajaline protsess. Ma arvan, et tervise eest. Nad on rasketes kõigiga sellise suhte loomiseks ja otsuseid. oludes kasvanud ning neile on kulub mul veel aega. sisse juurdunud, et tuleb ise hakkama saada ja nad püüavadki. Mõnikord on neil ka koduloo- Missuguste muredega või küsimustega usaldusisiku poole mad, koerad ja kassid, ning nad tunnevad vastutust nende ees ja pöördutakse? sellest tulenevalt ka oma tervise ees. Konfidentsiaalsusnõude tõttu ei saa ma neid avaldada. ÜldisKurvaks teevad juhtumid, kus eaka lähedase toimetuleku vas- tatult võin öelda, et kevade hakul oli põhiliseks teemaks palgatõus, tu ei ole sugulased pikalt huvi tundnud ning kui siis lõpuks külla sest tavaliselt palk on tõusnud 1. aprillil. Seega tuleb selgitada palsõites avastatakse, et too ei saagi endaga hakkama. Siis kutsutakse galäbirääkimiste protsessi ja arengut. kiirabi või tuuakse vanainimene haiglasse ning nõutakse ta ravimist Koroonapingetest tulenevalt on varasemast rohkem töötajateterveks, et kõik oleks endine. vahelisi konflikte ning sellega tuleb tegeleda. Nooremad inimesed on tihtipeale need, kes ei näe vajadust Kuidas kirjeldaksite Valga haigla meeskonda? Meil on väga tublid õed, hooldajad ja arstid, kes annavad iga päev endast parima. Töötajad on empaatilised ja rõõmsameelsed ning meeskond kokkuhoidev. Raskustest aitab üle saada kolleegidega rääkimine. Me usaldame üksteist ja jagame oma muresid. Väikeses meeskonnas töötamise eelis on, et tead kõiki töötajaid. Nii on hea meeskonnatööd teha. Kas õdede tööd väärtustatakse piisavalt? On suur hulk inimesi, kes hindavad ja väärtustavad meie tööd, aga on ka küllalt palju neid, kes alavääristavad. Aeg-ajalt võib kohata suhtumist „ma olen maksumaksja ja te peate mind aitama“. Mind painab, et tervishoiutöötajad peavad oma palka justkui õigustama. See ei tekita tunnet, et meie tööd väärtustatakse. Mida sooviksite praeguses tervishoius muuta? Üksinda ei saa midagi muuta. Ainult meeskonnaga saab muutusi ellu viia.

Erakorralises meditsiinis käib kõik väga kiiresti: inimesed tulevad ja lähevad. 18


Maarja Pundoneni töö Valga haigla kiirabis on nii otseses kui ka kaudses mõttes väljakutseid täis.

Esiteks on oluline õdede ja hooldustöötajate suurem väärtustamine. Teiseks vajame juurde õdesid ja hooldustöötajaid. Kolmandaks pean oluliseks tervishoiutöötajatele nõustamisteenuse pakkumist. Eriti praegusel pingelisel ajal on vajalik, et inimesed saaksid ennast tühjaks rääkida, kuid tervishoiutöötajate vaimse tervise hoidmiseks võiks nõustamisteenus olla kättesaadav pidevalt. Patsiendi vaatepunktist on minu hinnangul oluline tuua eriarstiabi lähemale. Maapiirkondades pakutakse eriarstiteenust väga vähe. Kas või kord nädalas võiks eriarst käia, et tagada maal elavatele inimestele tervishoiuteenused ja nende tervise heaolu. Kui tihti te näete ületöötanud kolleege ning mida sellisel puhul teha? Inimesed töötavad üle, sest raha on vaja Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

teenida. Töötatakse mitmel ametikohal, et toime tulla. Kui inimene on väsinud ja kurnatud, siis tekivad lahkhelid kiiremini. Kui inimene on puhanud, siis tal on ka tööl hea olla ja ta teeb oma tööd rõõmuga. Mul on valus näha ületöötanud kolleege, kes on niivõrd pinges, et neil kaob empaatiatunne ja sõbralikkus. Patsientidele nad seda välja ei näita, aga kolleegidega isekeskis olles saab nende käitumisest aru, et ollakse väsinud, ületöötanud ning igatsetakse koju oma pere juurde. Tervishoid ja meditsiin areneb väga kiiresti. Kui oluline on teie jaoks uute arengutega kursis olemine? Ma pean seda väga oluliseks. Järjest tehakse uusi uuringuid ja avastusi ning kõik on pidevas muutumises. Tehnoloogiat ja aparatuuri tuleb juurde. Haiglatel on küll piiratud ressursid aparatuuri soetamiseks, 19

aga need on loodud ju tegelikult töö lihtsustamiseks. Koolitustel osalemine on ülioluline enda harimiseks. Koroona-aastal on kontaktkoolitusi olnud vähem, ent siingi toimub palju uuendusi – veebiseminarid ja -koolitused. Missugune on teie ideaalne puhkepäev? Kuna ma olen neljanda kursuse tudeng, siis kuluvad minu puhkepäevad tihti koolitööde tegemiseks. Ma olen endale eesmärgiks seadnud hea vaimse tervise. Vabadel päevadel teen oma koera Bella-Donnaga pikemaid jalutuskäike terviseradadel. See annab hea enesetunde ning lööb pea ja mõtted selgeks. Enne koroonakriisi oli meil sõpruskonnaga traditsioon käia Tartus teatris. Kord kuus oli kohaliku reisibüroo poolt korraldatud teatribuss. Põhiline on vaimne tervis hoida korras ja mitte üle töötada.


T e rv is h o iu- ja h o o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja

Enneolematu eksposoom Tekst: Krista Kiin Fotod: Laboratorios Babé

Naha vananemisest tervelt 75% põhjustavad välised faktorid ja 25% tuleneb geenidest. Elu jooksul muutuvad naha välimus ja struktuur mitte ainult kronoloogilise vananemise, vaid ka paljude väliste tegurite tõttu. „Naha vananemist mõjutavate väliste tegurite iseloomustamiseks võeti 2005. aastal kasutusele eksposoomi mõiste, kuid kahjuks on sellest vähe räägitud,“ nendib nahahooldusbrändi Babé tootejuht Hurmi Krikk.

Mida tähendab eksposoom? „Kui naha vananemist mõjutavateks sisemisteks faktoriteks saab pidada näiteks oksüdatiivset stressi ja ainevahetust, on välisteguriteks õhusaaste, UV-kiirgus, kemikaalid, alkohol, tubakas, ravimid, toitumine, unepuudus, stress, aga ka elukutsest tulenevad nüansid,“ märgib Hurmi Krikk. „Sealjuures on UV-kiirgus paraku üks kõige hullematest faktoritest. See põhjustab päikesepõletust, fotovananemist, immunosupressiooni ja nahavähki.“ Tasub teada, et UV-kiired jõuavad meieni ka siis, kui päike ei paista (pilvise ilmaga, talveperioodil jne). UV-kiirgus jaguneb UVA- ja UVB-kiirguseks. „UVA-kiirgus neeldub sügavale ja põhjustab naha enneaegset vananemist, elastsuse kadu ja kudede nõrgenemist, tekitades kortse,“ jätkab Krikk. „UVB-kiirgus omakorda põhjustab nahapõletusi ja -vähki. Päikesekaitsetoodete puhul tuleb jälgida, et nendes sisalduks nii vananemise ja radiatsiooni eest hoidev UVA-kaitse kui ka põletuse eest kaitsev UVB-kaitse.“ Peeglisse vaadates võib täheldada, et nahk vananeb iga aastaga. „Esimene, mida me näeme, on kortsukeste teke, seejärel nahateks­tuuri muutused,“ loetleb Hurmi Krikk. „Tekkida võivad erinevad nahaprobleemid, näiteks veresoonte laienemine ehk kuperoosa. Juba 20-aastastel võib ilmneda pigmentatsiooni ebaühtlus. Levinud on pigmendilaigud. Iga aastaga kaob elastsus ja süveneb naha lõtvus.“

Nahka säästab õige iluhooldus Siiski saame ise väga palju ära teha, et kaitsta nahka – oma suurimat organit. „Esmalt peab meeles pidama, et väljas viibides tuleb nahka kaitsta mitte ainult suvel, vaid aasta ringi,“ paneb Hurmi Krikk südamele. „Kasutatavates päevakreemides sisalduv päikesekaitsefaktor peaks olema vähemalt SPF 20.

Nii üllatav kui see ka pole, peegeldavad UVA-kiirgust nii liiv, lumi kui ka aknaklaas.“ On ammutuntud tõde, et meigiga ei tohiks magama minna, ning näonahka tuleb puhastada kaks korda päevas. „Isegi siis, kui me end ei jumesta, peaks nahka siiski puhastama,“ rõhutab Krikk. „Oluline on leida oma nahatüübile õige kosmeetika. Mõistlik on eri toodete testreid proovida, mitte ummisjalu sõbrannale sobivaid tooteid ostma tõtata. Soovitan julgelt pöörduda apteeki, konsulteerida apteekriga ja küsida kreemide testreid ja alles siis langetada ostuotsus. See kehtib ka päiksekaitsekreemide kohta.“

Päikesekreemi kasuta õigesti ja piisavalt Kas teadsid, et naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme-viisteist minutit? „Ka suhteliselt vähese päikesega põhjamaal tasuks vähem tundliku nahaga inimestel kasutada tugevama kaitsefaktoriga kreemi ja mitte ainult suvel, vaid juba kevadel,“ soovitab Hurmi Krikk. Päikesekaitsekreemi SPF-number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma päikesepõletust saamata. „See number iseloomustab eelkõige kaitset UVB-kiirguse ja päikesepõletuse eest,“ jätkab Krikk. „Enamasti on 1 SPF võrdne 15–20 minutiga ja näiteks SPF 15 blokeerib UVB-kiirgusest 93%, SPF 30 omakorda 97% ja SPF 50 koguni 98%.“ Kahjuks on elu näidanud, et ühest päikse­ kreemi purgist või tuubist jagub ostjale mitmeks aastaks. See kinnitab Kriki sõnul, et kreeme kasutatakse liiga vähe ja väikeses koguses. „Täiskasvanud inimesele kulub umbes 36 grammi (kolm supilusikatäit) päikesekreemi ühe kasutuskorra kohta. Kreem tuleb kanda nahale 20–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti peaks kreemitamist kordama hiljemalt kahe tunni pärast ning rannas alati pärast ujumist. Pärast päevitamist on oluline päevituskreem maha pesta. Ööseks on nii kehale kui ka näole hea kanda niisutav kreem, mis kinnistab päevitunud jumet Mati viimistlusega veekindel Babé õlivaba päkesekaitsekreem näole SPF 50+ sobib rasusele, segatüüpi ja aknele kalduvale nahale. Tagab väga tugeva ja laia spektriga kaitse UVA- ja UVBkiirguse eest.

20


KAITSE NAHKA 365 PÄEVA AASTAS!

Babé Aloe Vera geel värskendab, niisutab, rahustab, pehmendab, kaitseb ja taastab nahka. 100% aaloest.

Teadmisi ja tehnoloogiaid kombineerides on kosmeetikatooteid arendatud eksposoomi komponentide mõju vähendamiseks. „Et nahk oleks terve ja nooruslik, vajab see kaitset iga päev olenemata aastaajast,“ märgib Hurmi Krikk. Babé tõi turule uued tooted aastaringseks kasutamiseks. Babé näohooldustoodete ritta lisandus kaks ülikerget vedelat emulsiooni: Super Fluid SPF 50 emulsioon näole ja Super Fluid SPF 50 tooniv emulsioon näole, mis kaitsevad nahka igal ajal ja igas olukorras. Need kohanduvad ideaalselt kandja elustiiliga tänu oma tõhusale toimele ja kasutusmugavusele. Siidise ja mati lõpptulemusega koheselt imenduv emulsioon annab tänu hüaluroonhappele nahale rikkaliku niisutuse, on antioksüdantse ja saastevastase toimega ning tagab nahale tugeva ja laia spektriga kaitse nii UVA-, UVB- ja IR-A-kiirguse kui ka ekraanivalguse ehk sinise valguse vastu. Emulsiooni tooniv versioon annab nahale loomuliku ja ühtlase tooni. Emulsioonid sobivad igale nahatüübile ning ka kõige tundlikumale nahale.

Babé päevitusjärgne rahustav taastav aerosool niisutab, värskendab ja kaitseb nahka ning on antioksüdantse toimega.

Antioksüdantse ja rahustava toimega veekindel Babé päikesekaitse­ kreem näole SPF 50+ sobib kuivale ja normaalsele nahale. Tagab väga tugeva ja laia spektriga kaitse UVA- ja UVBkiirguse eest.

PÄEVITAMISE KULDREEGLID •

ja aitab taastada naha niiskussisaldust. Selleks sobivad päevitusjärgsed tooted.“ Veekindlaid päikesekreeme on testitud rahvusvaheliste standardite järgi selliselt, et need säilitaksid SPF-kaitse kuni 40-minutiks ujudes või higistades. „On olemas veel nn väga veekindlaid päikesekreeme, mille kaitse kestab naha märjaks saamisel 80 minutit,“ lisab Hurmi Krikk. „Siiski tuleks mõlema tüübi puhul veest välja tulles nahale päikesekaitsekreemi uuesti kanda.“ Babé tooted on müügil Apotheka Beautys, apteekides, Trade­house’is ja veebi­ poodides kehapood.ee ja loverte.com. Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

• • • • • •

Laboratorios BABÉ Eesti

21

Väldi pikemaajalist intensiivse päikese käes viibimist (kell 11–16)! Hoidu päikesepõletuse eest! Ära prae end solaariumis! Kaitse end igapäevaselt rõivaste, laia äärega peakatte, UV-kaitsega päikeseprillide ja päikesekreemiga! Päikesekreem kanna nahale umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning määri uuesti kahe tunni möödudes, pärast ujumist või intensiivset higistamist! Kontrolli oma nahka ja sünnimärke ise vähemalt kord kuus! Kui arst pole soovitanud tihemini, lase tohtril kord aastas oma nahk ja sünnimärgid üle vaadata!

Babé päikesekaitseaerosooli võib pihustada märjale nahale ja selle pihustussüsteem töötab ka pudelit tagurpidi hoides. Sobib kõikidele nahatüüpidele, ka kõige õrnemale nahale.


vä li sma a lt

Rahvusvahelise õdede päeva 2021 teema on õdede visioon tuleviku tervishoiust Tekst: Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident

COVID-19 pandeemia on muutnud maailma ja ühiskondi, olles viinud tervishoiusüsteemid kokkukukkumise äärele. Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) tegi möödunud aasta lõpus riikides küsitluse, et uurida, kas riigi kõrgem õendusjuht (ingl Chef Nurses Officer, CNO) on kriisilahendamisse kaasatud. Vaid 49% juhtudel oli CNO kriisjuhtimisse kaasatud. 28% vastanud riikide esindajad nentisid, et neil puudub riigis üldse kõrgema õendusjuhi ametikoht. Ka Eestis pole seda. See tähendab, et enam kui pooltes riikides ei kaasatud õdesid kui suurimat ja patsiendile kõige lähemal olevat tervishoiutöötajate gruppi pandeemia lahendamisega seotud tegevustesse. Tuleviku tervishoid ei saa õdedeta ja õdede osatähtsus tervishoiumeeskonnas kasvab edaspidi veelgi. Eriõdede tulek tervishoiusüsteemi loob selleks suuremad võimalused. Õde on patsiendile kõige lähemal ja meie hääl on ka patsiendi hääl.

ICN kongress toimub esmakordselt veebis 2.–4. novembril 2021 toimub ICN kongress esmakordselt veebis. See võimaldab osaleda palju rohkemate riikide esindajatel. Oodatakse kõigi aegade osalejate rekordit. Kongressi põhiteemad on COVID-19 pandeemia õppetunnid, õdede tegevused sel perioodil, õenduse suurimad väljakutsed ja tuleviku õendus. Teemasid käsitletakse alateemade kaupa, millega saab tutvuda kongressi kodulehel https:// icncongress2021.org. Esimest korda osaleb ICNi kongressi organiseerimisel ka Eesti Õdede Liit. Meie ülesanne on organiseerida koos Euroopa regiooni riikidega pooleteisetunnine sessioon. Eesti kuulub Põhja- ja Ida-Euroopa riikide õendusorganisatsioonide gruppi, kuhu lisaks meile kuuluvad veel Soome, Taani, Norra, Rootsi, Island, Leedu ja Venemaa. Ettevalmistavatel kohtumistel lepiti kokku, et protsessi juhib Norra esindaja, ICNi juhatuse liige Karen Bjøro. Sessioonil kasutatakse suures mahus ettesalvestatud materjali, parimat praktikat edasi andvaid videoid ja paneeldiskussioone. Ettekannete teese on kongressile esitatud ligi viis tuhat! Teadustööd, mis on tehtud kvaliteetselt ja head uurimistöö tava silmas pidades, leiavad koha 22

programmis. Eesti õdedel on kongressi jälgimiseks suurepärased tingimused – kõik olulisimad ettekanded peetakse ajavahemikul 9.00–20.00.

Õdedevastase vägivalla ja diskrimineerimise teadvustamine ja vähendamine 15. aprillil toimus veebikohtumisena Euroopa Õdede Nõukogu (EFN) assamblee. EFNi president Elizabeth Adams tänas avasõnavõtus kõiki õdesid, kes töötavad eesliinil, ning soovis kiiret taastumist neile, kes on haigestunud või paranevad COVIDist. Mälestati neid, kes on jätnud oma elu COVID-viiruse tagajärjel. Peamised teemad, millega EFN Euroopa Komisjonis hetkel tegeleb, on õdede kaasamine infotehnoloogiliste lahenduste disaini ning õdedevastase vägivalla ja diskrimineerimise teadvustamine ja vähendamine. Lisaks rõhutati õdede haridust, sh kliinilise juhendamise olulisust, palgateemat, muidugi õdede vähesust ja sellega seonduvaid tervishoiussüsteemi kitsaskohti. EFNi tegevjuht Paul De Raeve rõhutas, et Euroopa Komisjon on eraldamas COVIDi põhjustatud kahjudest väljatulekuks 750 miljardit eurot. Eesti on küsinud sellest rahast 1,1 miljardit. EFN rõhutab, et sellest rahast peab osa minema õendusesse ja õdede toetamisele kriisijärgsel ajal. Euroopa on andnud soovitused raha kasutamise kohta ning seal on selgelt rõhutatud vajadust tervishoiusüsteemi tugevdada. Assamblee komitee koosolekutel arutati kolme seisukohta, mis puudutasid õdede mentorlust ehk kliinilist juhendamist, õdede kaasamist infotehnoloogiliste lahenduste disainimisse ning soolist vägivalda ja diskrimineerimist õdede suhtes. Pressiteade on kätte saadav EFNi kodulehel http://www.efnweb.be/. Sügisel tähistab EFN 50. aastapäeva. Kahjuks on tõenäoline, et pidustused ja juubelile pühendatud tegevused lükkuvad aastasse 2022.


vä li sma a lt

KOROONA­ VIIRUSESSE ON NAKATUNUD ÜLE 1,6 MILJONI TERVISHOIU­ SÜSTEEMIS TÖÖTAVA INIMESE Alates maist 2020 on ICN kogunud regulaarselt statistikat õdede kohta, kes on haigestunud või surnud COVID-19 tõttu. Riigiti on statsistikas suuri erinevusi. Üle 1,6 miljoni tervishoiusüsteemis töötava inimese on haigestunud COVID-viirusse, õed arvuliselt kõige sagedamini. Seisuga 31.12.2020 on 59 riigis surnud 2262 õde.

AASTAKS 2030 ON MAAILMAS PUUDU 30 MILJONIT ÕDE 80% õendusorganisatsioonidest, kes vastasid ICN küsitlusele, tõid välja, et neile on teatatud õdedest, kes kogevad seoses pandeemiaga vaimse tervise probleeme. Õendusorganisatsioonide tagasisides selgitatakse, et vaimse tervise probleemide põhjuseks on isikukaitsevahendite vähesus, hirm viiruse leviku ees, suur töökoormus, õdedevastase vägivalla ja diskrimineerimise suurenemine, traumajärgse stressi sümptomid jne. ICN hindab, et õdede süvenev puudus COVID-19 tingimustes ning õen­dustöötajate kõrge vanus võivad 2030. aastaks kaasa tuua olukorra, kus maailmas on puudu 30 miljonit õde.

ÕED SOOVIVAD TÖÖLT LAHKUDA

Õdede süvenev puudus võib 2030. aastaks kaasa tuua olukorra, kus maailmas on puudu 30 miljonit õde. Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

23

Foto: Shutterstock

Järgmise 10 aasta jooksul on maailmas oodata, et üks õde kuuest läheb pensionile. Seega on vajalik ainuüksi nende asendamiseks koolitada 4,7 miljonit uut õde. Tulenevalt õdede puudusest ja õdede kõrgest keskmisest vanusest hindab ICN uute õdede pealekasvu vajaduseks järgmistel aastatel 13 miljonit inimest. Uuringud ja ICNi liikmete tagasiside näitavad, et pandeemia on oluliselt suurendanud õdede töölt lahkumise soovi. 90% õendusorganisatsioonidest on mõnevõrra või väga mures sellepärast, et suur töökoormus, läbipõlemine ja stress on suurendanud nende õdede arvu, kes kas on juba õenduse erialalt lahkunud või kavatsevad seda teha tulevikus.


õ d e selg ita b

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus Tekst: Kersti Kivi

Laiska silma ehk amblüoopiat esineb 2-5%-l elanikkonnast. Tartu Silmakliiniku õde Kersti Kivi selgitas, kuidas laiska silma diagnoositakse, kuidas tekib kõõrdsilmsus ning missugused on ravivõimalused. Esimene ortoptika kabinet avati Eestis 1996. aastal Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus. Tartu Silmakliinikus avati esimene ortoptisti vastuvõtt 2002. aastal. Praegu võtavad vastu Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Silmakliinikus kummaski kaks ortoptisti, kes teevad koostööd laste oftalmoloogidega.

Eestis puudub ortoptisti väljaõpe Ortoptika on oftalmoloogia osa, mis hõlmab silmade koostööd, silmalihaste probleeme, amblüoopiat ehk nn laiska silma. Ortoptisti vastuvõtul hinnatakse nägemisteravust, määratakse strabismi ehk kõõrdsilmsuse kõrvalekalle, hinnatakse silmalihaste funktsiooni, määratakse topeltnägemise tekkepõhjus ja ulatus, määratakse ruuminägemise tasandid, hinnatakse silma spasmi ja värvitaju ning teostatakse strabismi operatsioonieelsed mõõtmised. Eestis ortoptisti väljaõpet ei pakuta. Koolitusvõimalused on Soomes, Inglismaal ja Šotimaal. Vajadust ortoptisti vastuvõttude järele on tõenäoliselt rohkem, kui praegu Eestis pakutakse. Seda näitab vastuvõttudele registreerimine, kus järjekord on paar kuud. Vaja oleks suurendada perearstide, oftalmoloogide ja patsientide teadlikkust ortoptisti tegevuse võimalustest.

Laisa silma sündroomi esineb rohkem lastel Kolmveerandi vastuvõttudest moodustavad lapsed. Nende põhiprobleemiks on amblüoopia ehk nn laisk silm ning strabism ehk kõõritamisprobleemid. Amblüoopia on ühe või mõlema silma nõrknägevus, mis saab alguse tavaliselt lapseeast. Amblüoopiat esineb 1–5%-l lastest. Tihti on selle põhjuseks enneaegne sünd, kaasasündinud katarakt ehk hallkae, strabism, silmatraumad, ptoos ehk lauvaje, mis ei võimalda valgusel jõuda võrkkestale. Nõrknägevus võib kaasneda, kui esineb kaugele või lähedale vaatamisel nägemishäireid, mida pole õigeaegselt korrigeeritud. Lapsed on vastuvõtlikud amblüoopiale sünnist kuni kaheksanda eluaastani. Seetõttu on väga oluline amblüoopiat ennetada esimese nägemiskontrolliga 3–4 aasta vanustel lastel ja kindlasti enne kooli. Vanemad peavad varakult kontrolli pöörduma, kui märgatakse lapse 24

ühe silma n-ö äravajumist – laps hoiab pead ühele poole viltu, kissitab silmi, kaebab peavalusid. Liiga hilja (s.t pärast 9–10 eluaastat) avastatud amblüoopia ei ole tavaliselt enam ravitav. Amblüoopiaga puudub silmade koostöö, nägemise sügavus ehk stereonägemine. Stereonägemise puudumise korral 3D-filme vaadates ei saada täielikku efekti. Kui aju ei kasuta halvemini nägevat silma pikka aega, siis nägemisteravus langeb oluliselt. Kui juba lapseeas lülitub aju ümber paremini nägevale silmale ehk vaatab monofokaalselt, siis täiskasvanuna võib olla nägemise kaotus kehvemini nägevas silmas. Amblüoopne silm võib kahe silmaga koosvaatamisel teist segada – n-ö hea silm näeb eraldi rohkem ja aju pidurdab kehvemini nägevat silma veelgi. Amblüoopidel ei parane nägemisteravus kahe silmaga samaaegsel vaatamisel.

Laisa silma ravimata jätmisel on negatiivne psühhosotsiaalne mõju täiskasvanueas Esmaseks raviks on korrektne raviprillide määramine tsüklopleegilise (laiendatud pupilli) refraktsiooni järgi. Oluline on prillide pidev kandmine ja regulaarne nägemiskontroll 6–12 nädala järel. Õige korrektsioon vähendab ise nii monokulaarset ehk ühe silma kui ka binokulaarset ehk mõlemapoolset amblüoopiat. Kui amblüoopia püsib, siis tuleb alustada oklusioonravi, s.t paremini nägev silm kinni katta. Alustada tuleks silma kinnikatmisest üheks kuni kaheks tunniks päevas või kuueks tunniks päevas sügava amblüoopia puhul. Katmiseks kasutatakse optikas müüdavaid spetsiaalseid silmakleepse ja -klappe. Kuus kuud kestnud ravi puhul paraneb 75%-l juhtudest nägemisteravus kuni kolm rida. Oklusioon nõuab lapselt ja vanematelt suurt pingutust. Ravi vähest efektiivsust seostatakse enamasti meditsiiniliste soovituste järgimata jätmisega – lastele on korrigeeriva silmaklapi kandmine vastumeelne. Oklusiooni vähendatakse aeglaselt, et vältida tagasilangust. Oklusioonravi lõpetamisel saavutatakse hea ravitulemus: kaheaastasel jälgimisel on paranenud 81% juhtudest ja üheaastasel jälgimisel 76% juhtudest. Amblüoopia on lapseea kõige paremini ravitav nägemishäire. Iga konkreetse patsiendi ravitulemus sõltub amblüoopia vormist ja defekti sügavusest, diagnoosi õigeaegsusest ja ravist. Ravimata jätmisel on negatiivne psühhosotsiaalne mõju täiskasvanueas.


Foto: Shutterstock

rub ri i k

Amblüoopia püsides tuleb alustada oklusioonravi, s.t paremini nägev silm tuleb kinni katta.

Väikelastel esineb sageli pseudokõõrdsilmsust Kui amblüoopiaga kaasneb strabism ehk kõõrdsilmsus, on laisa silma ravil halvem tulemus. Kõõrdsilmsus väljendub silmalihaste nõrkuses. Silma liigutavad kuus silmalihast. Aju kontrollib, et mõlema silma lihased liiguksid koos, see tagab nägemiskeskusele selge ja ruumilise nägemise. Kui silm väsib ühte punkti vaadates ära ja vajub tsentrist kõrvale, siis aju seda silma ei kasuta ning seetõttu silm vajubki kõõrdi. Kui üks silm on tsentrist väljas, näeb aju kahte erinevat pilti. Aju valib selgema ja ignoreerib n-ö kehvema kvaliteediga pilti, misjärel väheneb inimesel ruumiline taju ja stereonägemine. Strabismi puhul on pupill tsentrist kaldunud kõrvale ja silmavalge on jaotunud ebavõrdselt. Strabismi esineb nähtavana ja varjatud kujul, see võib olla püsiv või kontrollitav. Väikelastel esineb sageli pseudostrabismi, mille korral silmalihaste nõrga toonuse tõttu pöörduvad silmad sissepoole. See pole haiguslik ja paraneb tavaliselt lapse kasvades. Kui märgatakse pidevalt lapse silmade äravajumist, on vajalik kontrollida, kas pole tegu strabismiga. Kõõrdsilmsus võib olla pärilik. Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

Kõõrdsilmsust võib olla sisse- ja väl- Topeltnägemise tekkepõhjused japoole, üles- ja allapoole vajuv, vahel ka ja ravi kombineeritud variant. Ortoptisti tööks on prismaliistu abil määrata kindlaks, millise Topeltnägemine võib tekkida eri põhjustel strabismi vormiga on tegemist. Kinnikat- – kilpnäärme talitlushäired, insuldi tüsistus, mistestil prismadega määratakse strabis- müasteenia, silmatraumad, konvergentsi mi nurga suurus nii lähedale kui kaugele, häired. Kaebused võivad esineda nii kaugele prilliga ja prillita vaatamisel. Oluline on kui ka lähedale vaatamisel. silmade liikuvuse määramine üheksas eri positsioonis. Ravi vähest efektiivsust seostatakse Ära peab hindama binokulaarse enamasti meditsiiniliste soovituste ja stereoskoopilijärgimata jätmisega – lastele on se nägemise vastavate tabelite ja korrigeeriva silmaklapi kandmine testraamatute abil vastumeelne. puna-rohelisi prille kasutades. Väga tähis on määrata prisma fusiooni ehk Noorematele inimestele soovitame raviks kujutise üheks pildiks sulamine aju näge- silmalihaste harjutusi. Kui neist abi pole, on miskeskuses, nii lähedale kui ka kaugele võimalik paigaldada patsiendi prilliklaasile vaatamisel. Kui aju ei suuda hoida pilti ühe- prismakleeps. Selleks on vajalik leida prissena, tekib topeltnägemine. Kõiki neid tule- maliistu abil kõige sobivam korrektsioon. musi saab silmakirurg kasutada strabismi Kleeps võtab nägemisteravust vähemaks, operatsioonil. Vastavad mõõdud annavad aga eesmärk on saada ühene pilt. Kui patvõimaluse silmalihaseid operatiivselt kor- siendil on prillid kaasas ja sobiv kleepsurigeerida. Esmase operatsiooni tulemus number leitud, siis on võimalik kohe abivarahuldab ~85% patsiente, lisakorrektsiooni hend klaasile paigaldada. Muutumatu protvajatakse ~15% juhtudel. sessi puhul on võimalik tellida prismaklaas. 25


õ d ed e o luko rd

Õed on väsinud ja ootavad töötingimuste parandamist Tekst: Gerli Liivet Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liidu juhatus viis käesoleva aasta märtsis läbi elektroonilise küsitluse, millega sooviti teada saada, kuidas aasta pärast pandeemia algust õdedel ja hooldustöötajatel päriselt läheb. Uuriti, kui palju kogetakse vaimse tervise ülepinget, millised on ootused töötingimuste parandamisele ning kas mõeldakse tervishoiust lahkumisele, sh pidevalt pakutavatele töövõimalustele välismaal.

Töökoormus tervishoiusüsteemis on tõusnud kriitilise piirini. Õdede puudusest on Eestis räägitud juba aastast 2006, kuid pandeemia tingimustes tajuti seda eriti teravalt. 2019. aastal oli Eestis 6,3 õde 1000 elaniku kohta, mida on 1,4 korda vähem kui OECD riikides keskmiselt. Et saavutada tulemus 9 õde 1000 elaniku kohta, vajame 4000 õde. Praegu saaks kohe tervishoius tööd 700 õde.

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on ohus

500 uut õendusüliõpilast, kuid tegelik vajadus oleks vähemalt 150 kohta rohkem, et tagada õdede töökoormuse vähenemine. Töötajate olemasolu tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse.

Kurnatus toob kaasa lahkumise tervishoiust Suur töökoormus toob kaasa vaimse ja füüsilise kurnatuse, uus olukord vajab uute pädevuste ja teadmiste omandamist. Jaanuari teisel nädalal avaldati ICNi raport, mis andis ülevaate COVID-19 pandeemia mõjudest õdede vaimsele tervisele (loe lisaks https:// tinyurl.com/2h77zca8). Raport kinnitab, et õdedel on ületöötamisest ja vaimsest ülepingest suur psühholoogiline stress, paljudel esineb ärevust või depressiooni sümptomeid. Kõige selle foonil täheldatakse, et on õdesid, kes lahkuvad õendusest: minnakse varem pensionile, kui oli algselt plaanis, või lahkutakse tervishoiust teisele erialale. Näeme seda ka Eestis – saame teateid õdedest, kes lähevad planeeritust varem pensionile või vähendavad koormust. Sagenenud on sõnumid, kus Eesti Õdede Liidu liige lahkub tervishoiust või on minemas välismaale.

Puudujäägi korvamiseks töötavad paljud õed ja ka hooldustöötajad rohkem kui täiskoormusega või mitme tööandja juures, kõike seda oma tervise ja pere arvelt, et tagada patsiendile abi. Olukorras, kus personali ei ole piisavalt, on väga keeruline leida asendajat kolleegi haigestumise korral või kasutada algselt planeeritud puhkust. Pandeemia esimese üheksa kuu jooksul haigestus 167 (seisuga 2.12.2020) õde ainuüksi koroonaviirusse, kuid tihti olid sunnitud koju eneseisolatsiooni jääma ka sama osakonna või asutuse teised kolleegid. See pingestas olukorda veelgi. Maailmas oli 5,9 miljonit õde puudu juba enne COVID-19 pandeemiat. Täna on ka ICN välja öelnud, et COVID-19 pandeemia ning õendustöötajate kõrge vanus võib kaasa tuua olukorra, kus aastaks 2030 on maailmas puudu 30 miljonit õde. Eestis õdede keskmine vanus oli 2019. aastal Tervise Arengu Puudujäägi korvamiseks töötavad paljud Instituudi andmetel 45,7. Seega on suur osa õdedest vanemad õed ja ka hooldustöötajad rohkem kui kui 50 aastat, mis tähendab, et täiskoormusega või mitme tööandja juures, järgneva 15 aasta jooksul lähevad paljud neist väljateenitud kõike seda oma tervise ja pere arvelt, et pensionile. Õdede õppesse on viimasel kolmel aastal võetud ca tagada patsiendile abi. 26

Ligi kolmandik töötab rohkem kui täiskoormusega Eesti Õdede Liidu küsitlusele vastajaid oli 673, nendest 86% olid õed, lisaks andsid panuse ka hooldustöötajad, hetkel abiõdedena töötavad üliõpilased ja ka ämmaemandad. 85% vastajatest töötas linnas asuvas tervishoiuasutuses, peamiselt regionaal- või keskhaiglas. Ligi


õd ed e o luko rd

kolmandik vastajatest töötas rohkem kui täiskoormusega. COVID-19 oli läbi põdenud 12,6% vastajatest. 78% tervishoiutöötajatest olid juba vaktsineeritud ja 5,6% ei plaani ennast vaktsineerida. Isikukaitsevahendite olemasolule vastas enamik (83%), et need on alati olemas, kuid tõdeti, et vahel on mõni asi siiski puudu (14%). Nõutud mahus või isegi pisut rohkem sai 2020. aastal koolitustel osaleda kolmandik vastajatest, kuid 11%-l vastajatest ei võimaldatud möödunud aastal koolitustel osaleda. Vaimse tervise seisundi kohta selgus, et võimalus saada vaimse tervise toetust töökohal on olemas 42%-l vastajatest, kuid seda oli kasutanud vaid 4%. Pisut enam kui veerand vastajatest tunnistas, et sooviks vaimse tervise toetust, kuid selleks puudub võimalus. Pidevat väsimust kinnitas 54% vastanutest, 37% tunnistab meeleolu sagedast kõikumist ning 31% tajub, et on pidevas stressiseisundis. Vastavalt 22% vastajatest kogeb jõuetust, 25% on ärritunud ja tunneb hirmu oma pereliikmete tervise pärast. Õdede puuduse taustal ning olles kursis maailma õen-

Foto: Shutterstock

Õdedel on ületöötamisest ja vaimsest ülepingest suur psühholoogiline stress, paljudel esineb ärevust või depressiooni sümptomeid.

Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

27

dusorganisatsioonide murega, vaatas Eesti Õdede Liit suure murega tulemust, kus pea neljandik (24%) tunnistab, et tunneb tihti, et ei soovi minna tööle, kuna ei jaksa ülepingega toime tulla, ja 23% tunneb üha sagedamini, et ei taha enam tervishoius töötada. Võime küll rõõmustada, et 54% küsitlusele vastanutest ei ole saanud pakkumist välismaal ja ei oota ka seda, kuid üle neljandiku (30%) on pakkumisi saanud ning 11% tunnistab, et kaalub pakkumisi, ja 0,4% on välismaale kolimas. 7% ei ole veel pakkumisi saanud, kuid ootab pakkumisi ja 2% otsib ise võimalusi välismaale minekuks. 31% on märganud, et pensionärid lahkuvad. Need numbrid on Eesti tervishoiusüsteemi seisukohalt äärmiselt ärevad. Kui kaotame 5% õdedest, on tervishoiusüsteemi jääjatel taas raskem. Küsisime, milliseid tegevusi oodatakse valitsuselt, et õed tervishoiusüsteemi tööle jääksid. Vastajatest 84% ootab palgatõusu, 46% ootab koormusnormide kehtestamist ja ligi pooled soovivad uute kolleegide lisandumist sektorisse, et töökoormust vähendada. Lisaks on kolleegid väljendanud, et 39% soovib öötöö ja nädalavahetuse koefitsiendi tõusu ning puhkuse pikenemist ootab 45% vastajatest. 30% ootab eriõdede teenuse ja õiguste laiendamist koos vastutuse ja töötasu lisandumisega. Kolmandik vastanutest ootab eriõenduse teenuse tulekut. Hetkel oleme Eestis olukorras, kus me ei tohi kaotada ühtegi õppinud tervishoiuspetsialisti, sest puudub reserv. Õdede ja õppinud hooldustöötajate järelkasv ei ole samuti piisav. Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus, sest inimestele on vaja pakkuda õiget abi, õigel ajal ja õiges kohas.


Õe tö ötund

Üks tund õe tööelus Õed saavad tunnipalgana kätte 6 eurot ja 40 senti. Kolm õde kirjeldavad üht tundi oma igapäevasest tööelust, et välja teenida palk, mis on ajale jalgu jäänud ega vasta õe pädevustele ega vastutusele.

Olen täna öövahetuses. Kahe õe peale on 30 haiget, kelle seas on kolm intensiivravil olevat patsienti ning kolm deliiriumis patsienti. Deliiriumis patsient keeldub ravimitest, palub alatasa omastele helistades „päästmist“ kohast, mis tema arvates ei ole haigla. Nõuab arsti, usaldamata teisi töötajaid. Arst on kirjutanud rahusti ning seda patsiendile selgitanud. Varem süstiga nõus olnud patsient keeldub, soovib tõestust, et arst rohu kirjutas. Patsient võtab ära talle eluliselt vajaliku hapnikumaski, monitooringu

Õde teenib tunnis 6 eurot ja 40 senti.

ja kanüüli. Saame kanüüli tagasi. Uus vabastamine. Kordame. Patsient helistab 112 ja kutsub abi, telefoni ei loovuta. Telefoni enda kätte saanud, selgitame häirekeskusele, et tegu on valeväljakutsega. Patsiendi abikaasa helistab ja palub pideva öösel koju helistamise tõttu patsiendilt telefon ära võtta. Telefoni äravõtmisest häiritud patsient kõnnib välja liftihalli. Läheme koos teise õe ja hooldajaga teda tagasi aitama. Patsient on jõuline. Koos hooldajatega proovime patsienti füüsiliselt kinni hoida. Korraldustele ei allu, soovib minna teistesse palatitesse. Turvameeste abiga saame manustatud ravimid. Helistame valvearstile, et teda olukorrast teavitada. Valvearst välja ei tule, soovitab ravimiannust suurendada ja vajaduse korral turvamehed kutsuda. Osakonnas on veel 29 patsienti.

Õe S tund kardioloogia osakonnas Avan kabinetis arvuti ja kolm vajalikku programmi. Kirjutan uuringule tulevate patsientide nimed üles. Otsin digiloost ja haigla infosüsteemist eelnevaid uuringuid ja kui need on olemas, prindin need arsti jaoks välja. Teises kabinetis panen käima EHHO aparaadi ja arvuti. Kutsun patsiendi uuringule. Fikseerin pikkuse ja kaalu, vajaduse korral aitan haigel ülakeha lahti riietada. Sätin patsiendi asendi uuringu jaoks õigeks, panen külge EKG kleepsud ja veendun, et EHHO aparaadi ekraanil on EKG olemas. Haige on uuringuks valmis. Nüüd istun arvuti taha ja avan uuringutulemuste sisestamiseks vajaliku akna. Sisestan patsiendi andmed ja olen valmis sisestama näitajaid, mida arst mõõtmiste tulemusel saab. Uuring kestab 20 minutit. Puhastan patsiendi geelist, aitan riidesse ja saadan tagasi osakonda. Puhastan aparaadi anduri ja juhtmed, eemaldan kasutatud kleepsud, puhastan voodi ja asetan sinna puhta paberi. Suundun ambulatoorse vastuvõtu kabinetti. Küsitlen patsienti viirushaigusesse nakatumise kohta ja mõõdan vererõhku, sisestan andmed. Telefon heliseb, edastan analüüside tulemused, panen uuringu ja vastuvõtule tuleku aja. Samal

Foto: Pixabay

Õe D tund haigla osakonnas

28


Foto: Pexels

rub ri i k

ajal kuulan, mida arst patsiendiga räägib. Tellin uuringud ja kirjutan saatekirjad. Saadame patsiendi suuremasse haiglasse uuringule, vormistan saatekirja ja helistan aja broneerimiseks. Selgitan patsiendile uuringu olemust ja vajalikku ettevalmistust. Arsti soovil mõõdan uuesti vererõhku ja tellin EKG. Kuna patsiendi süda on rütmist väljas, teen saatekirja haiglasse ja saadan haige haigla vastuvõttu. Jõuan tagasi kabinetti, lõpetan haigusjuhu, panen kirja teenused. Kutsun ukse tagant uue patsiendi. Kui tead, kust otsida, siis on usaldusväärse terviseinfo leidmine lihtne.

Õe C tund iseseisvat vastuvõttu tehes Kell 8 avan esimese patsiendi arve. Täidan küsitluse haiguse kulgemise ja patsiendi elamistingimuste kohta. Hindan tervislikku seisundit. Võtan veenipordist analüüsid: kliiniline veri, biokeemia, verekülvid, molekulaaranalüüsid jne. Teen regulaarse hoolduse ehk katan steriilse laua, avan meditsiinitarvikute pakendid. Eemaldan Huberi nõela. Võtan proovid molekulaar­uuringuteks – nina- ja kurgukaape. Sisestan kõik võetud analüüsid LIS andmebaasi ja toimetan laboratooriumi. Lepin kokku järgmise aja õe vastuvõtuks ja suunan patsiendi eriarsti vastuvõtule. Koostan õendusepikriisi. Kell 8.15 järgmine patsient. Tavapärane küsimustik, fikseerin pikkuse ja kaalu, mõõdan vererõhku ja annan toitumisnõu. Vaatame koos patsiendiga analüüsitulemuste dünaamikat. Korrigeerin ravimite annuseid, väljastan patsiendile kirjaliku ravimilehe. Pikendan ravimite retsepte ja lepin kokku järgmise vastuvõtu. Tellin analüüsid. Väljastan patsiendile vastuvõtule saabumise teabelehe. Dokumenteerin. Kell 8.30 ja 8.45 järgmised patsiendid oma unikaalse loo ja abivajadusega. Osa protseduuridest kordub. Jätan neile Huberi nõela sisse, ühele keemiaravi manustamiseks päevaravi osakonnas, teisele PET/KT uuringule pöördumiseks. Kell 8.55 teen patsiendi soovil telefonitsi kaugvastuvõtu. Hindan tervislikku seisundit patsiendi ütluste põhjal. Edastan soovitused ja nõuanded, dokumenteerin ning koostan õendusepikriisi. Konsulteerin telefoni teel eriarstiga patsiendi ravi korrigeerimiseks ja uuringutele suunamiseks. Edastan kokkulepitud info patsiendile telefoni teel. Eesti Õdede Liit algatas õdede ühe töötunni lugude kogumise eesmärgiga juhtida tähelepanu õdede vastutusrikkale tööle ja sellele mittevastavale töötasule. Rohkem õdede ühe tunni lugusid leiate Eesti Õdede Liidu Facebooki lehelt.

Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

KASULIK TERVISEINFO Infokülluse ajastul on järjest raskem leida usaldusväärset infot. Seepärast tegi ajakirja toimetuskolleegium nimekirja kodulehekülgedest, kust leiate mitmesuguste terviseteemade kohta kasulikku ja usaldusväärset infot. Riiklikult heakskiidetud ravi- ja patsiendijuhendid: https://www.ravijuhend.ee Tervisega seotud koolituste ning Eestis tehtud uuringute info: https://www.terviseinfo.ee Tervise Arengu Instituudi välja antud infomaterjalid: https://tai.ee/et/valjaanded Infot mürgistuste kohta leiate Terviseameti mürgistusteabekeskuse koduleheküljelt: https://www.16662.ee/et Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused: http://www.fao.org/3/a-as679o.pdf Vaktsiinide ja vaktsineerimisega seotud info, sh ülevaade nii vaktsiinide ohutusest kui ka koroonavaktsiinidest ja reisivaktsineerimistest: https://www.vaktsineeri.ee Tasakaalustatud toitumise kohta saab lugeda ja oma menüüd jälgida lehekülgedel: https://www.nutridata.ee ja https://toitumine.ee Tervist kahjustavate sõltuvuste ennetamise kohta saab lugeda lehekülgedelt: https://alkoinfo.ee, http://noored.alkoinfo.ee, https://www.narko.ee ja https://www.tubakainfo.ee 29

Keskkonnatervise, kemikaalitoodete ohutuse, nakkushaiguste seire ja meditsiiniseadmetega seotud info on koondatud Terviseameti lehele: www.terviseamet.ee Nakkushaiguste infot leiate järgmistelt lehekülgedelt: • https://www.terviseamet.ee/ et/nakkushaigused-menuu/ inimesele/nakkushaigused-a-u, • https://puugiinfo.ee ja • https://www.hiv.ee Patsiendijuhendid, mis annavad soovitusi oma haigusega toimetulekuks või eelinfot uuringule/ analüüsidele minejale: • Põhja-Eesti Regionaalhaigla https://www.regionaalhaigla.ee/ et/infomaterjalid-1 • Tartu Ülikooli Kliinikum https://www.kliinikum.ee/ patsiendiinfo-andmebaas/ • Ida-Tallinna Keskhaigla https://www.itk.ee/patsiendile/ patsiendi-infomaterjalid • SA Tallinna Lastehaigla http://www.lastehaigla.ee/ patsiendi-infomaterjalid/ Vaimse tervise probleemide kohta saab lugeda: https://peaasi.ee Insuldi infoleht:https://insult.ee Omastehoolduse käsiraamat: https://www.keskhaigla.ee/juhendid/Hooldus_kodus_est_II_2012.pdf Kui lähedane vajab hooldust, leiab infot: www.omastehooldus.eu


T e rv is h o iu- ja h o o ld ustö ötajate a a sta suurto etaja

Terviseprobleemide lahendamine algab inimese ja tervishoiutöötaja koostööst Tekst: Jelena Pikkov RN RM Medicumi ämmaemandusjuht Foto: Medicum

Inimkesksuse või antropotsentrismi mõiste on filosoofias, teoloogias, keskkonnaeetikas ja lingvistikas ammu kasutusel. Nüüd kuuleme üha rohkem inimkesksusest ka seoses tervishoiuteenuste ja -süsteemiga. Nii on rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ja ka õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030 tuumaks inimkeskne tervishoid.

Mida see tegelikkuses tähendab? Inimkeskne tervishoid keskendub inimesele tervikuna, mitte diagnoosile, ja näeb tervishoiuteenuse arvu taga päris inimest, keda on kaasatud võrdse partnerina oma haiguse raviprotsessi ja tervise hoidmisesse, arvestades tema vajadusi ja eripära.

Patsientide teadlikkuse suurendamine Igaüks sooviks patsiendina, et teda võetaks vastu mitte haiguse või kahjustatud kehaosa või organi kandjana, vaid tervikliku isikuna, kelle ravimisel arvestatakse tema emotsionaalseid, mentaalseid ja vaimseid erisusi ning sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Kui midagi neist ignoreeritakse, tekib patsiendil mittetäisväärtuslikkuse tunne, kontakt klinitsistiga võib kaduda ning kõik see takistab raviprotsessi ja pärsib ravitulemust. Inimkeskse tervishoiusüsteemi ülesandeks ongi luua soodne keskkond, kus inimesed saaksid oma terviseküsimusi aktiivselt koos tervishoiutöötajaga arutada ja temalt tuge leida. See ei tähenda seda, et patsient peaks saama justkui võluväel kõik, mida ta soovib. Inimkeskne tervishoid eeldab, et patsient muutub passiivsest raviteenuse saajast aktiivseks partneriks oma tervise taastamise ja säilitamise protsessis. Selleks et patsient saaks nendes protsessides tõhusalt osaleda, peab ta kõigepealt olema hästi kursis oma seisundi võimalike põhjustega, erinevate ravimeetoditega ja ter30

vise säilitamise võimalustega. See on koht, kus tõenduspõhisus ja inimkesksus saavad kokku ega vastandu teineteisele, vaid täiendavad teineteist. WHO ülemaailmne strateegia inimkesksest ja integreeritud tervishoiuteenusest näeb inimkeskse tervishoiusüsteemi vundamendina just hästi toimivat ja tugevat esmatasandi tervishoidu. Medicum on Eesti suurim haiglavälist üld- ja eriarstiabi pakkuv esmatasandi tervishoiuasutus, kus tervisekeskuse kontseptsioon võimaldab osutada võimalikult inimkeskset tervishoiuteenust. Selle üks osa on kvaliteetne emadushooldus ja nõustamine, millega naistenõuandla ämmaemandad ja õed tegelevadki.

Medicumi naistenõuandla kujundab tervisekäitumist Alustan meie pesamunast. 2018. aasta sügisel lõime Medicumis noorte nõustamiskeskuse. Kõik on olnud noored ja teavad, kuivõrd tähtis on murdeealise elus seksuaalse identiteedi areng. Vaatamata internetiajastu näilisele teabeküllusele ei ole noortel lihtne leida usaldusväärset teavet – perearstikeskusesse või naistenõuandlasse pöördumine võib tunduda noortele hirmutav, vanematega seksuaalteemadel rääkimine tundub ebamugav, eakaaslaste soovitustesse suhtutakse kriitiliselt, internetis leitav teave seksuaalsuse kohta võib tekitada sageli segadust ja vastuolulisi tundeid. Noorte


Foto: Unsplash

rub ri i k

???

2014. aastal avati Medicumis perekool, kus pereõed ja ämmaemandad nõustavad tulevasi lapsevanemaid.

nõustamiskeskuses saavad mõlemast soost noored noortesõbraliku lähenemisega õpet, nõu ja tuge ilma hukkamõistuta või sildistamiseta, privaatselt ja turvaliselt.

Emadushooldus on muutunud inim- ja perekesksemaks Kui võrrelda aega 30 aastat tagasi, mil asusin pärast meditsiinikooli tööle ämmaemandana, siis on selgelt näha, kui inimkeskseks on meie emadushooldus tänaseks muutunud. Tol ajal ei olnud naistenõuandla rasedale meeldiv koht: ta võis saada riielda liigse kaaluiibe pärast ja jäi hirmuga järgmist külastust ootama. Sünnitusmajja minek hirmutas veelgi rohkem, aga mitte ainult eesootavate sünnitusvalude pärast, vaid ka sellepärast, et ta peab läbima sünnituse üksinda, võõras kohas, võõraste inimeste seas. Õnneks olid olemas ka lahked ja mõistvad tervishoiutöötajad, kes püüdsid oma empaatiaga kuidagi kompenseerida seda süsteemikeskset rutiini. Nüüd saame pakkuda tulevastele emadele ämmaemanda vastuvõttu, mis ei koosne ainult mõõtmistest, vaid keskendub just selle inimese vajadustele, küsimustele just sellel perioodil. Selleks et rasedatel ja Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

nende partneritel oleks hea ja kindel Inimkeskne tervishoiu mudel pakub arusaam raseduse ja sünnituse kulgeväga palju arenguruumi ja võimalusi misest, et nad saakõdede ja ämmaemandate potentsiaali sid teha teadlikke valikuid, avasime maksimaalseks kasutamiseks. Medicumis 2014. aastal perekooli, kus peresid nõustasid nii pereõed kui ka ämmaemandad. maksimaalseks kasutamiseks. Praegu on Medicumis võimalik majasisene koostöö Sünnieelne süsteemne ja olulisi teemasid perearstide, pereõdede, füsioterapeutide loogiliselt käsitlev programm aitab naisel ja tema partneril paremini toime tulla eesoo- ja teiste tervishoiuspetsialistide, sh hooltavate muutustega, vähendada ärevust seo- duskoorinaatoriga. Teisisõnu: inimkeskse ses rasedusega ja sünnitusega ning lapseva- tervishoiuteenuse osutamisel teeme meeskonnatööd. Kui rääkida arenguvõimalusnema rolliga edukalt kohaneda. Perekooli test ja optimistlikest tulevikuplaanidest, siis loengud olid eriti populaarsed venekeelsete näeksin tulevikus Medicumis näiteks oma perede seas. Koroonaolukorrast tulenevalt infotuba, rinnatervise kabinetti, imetamioleme praegu teinud perekoolis pausi ja se nõuandlat. Suureks väljakutseks on ka ootame avatumaid aegu. ämmaemanda sünnitusjärgse koduvisiidi projektiga liitumine. Sel visiidil keskendume just nimelt perele, sest kui ämmaemand Medicumi arenguplaanid teeb sünnitusjärgset ülevaatust emale ja lapinimkesksemale tervishoiule sele, saab ta nõustada vajaduse korral ka isa. mõeldes Inimkeskne tervishoid on laiem kui patsiendikeskne tervishoid, sest hõlmab lisaks Tõepoolest, inimkeskne tervishoiu mudel pakub väga palju arenguruumi ja võima- haiguste ravile tähelepanu terve kogukonna tervisele ja heaolule. lusi õdede ja ämmaemandate potentsiaali 31


Õd e nõ us ta b

Kuidas toime tulla lähedase hooldamisega? Intervjueeris: Jaanika Palm

Foto: Pixabay

Vajadus hakata igapäevaselt lähedast hooldama võib tekkida ootamatu trauma, järsult süvenenud haiguse või kaasasündinud puude tagajärjel. Lähedase hooldamine tähendab pereliikmete jaoks senise elukorralduse muutust. Kust leida infot omastehoolduse kohta, kuidas ootamatu olukorraga toime tulla ja missuguseid teenuseid omastehooldajatele pakutakse? Vastab koduõde ja Eesti Õdede Liidu terviseõenduse seltsingu esimees Aina Saarma.

Vajadus hakata igapäevaselt lähedast hooldama võib tekkida ootamatu trauma või järsult süvenenud haiguse tagajärjel.

Kui inimene mõistab, et ta peab hakkama mõnd lähedast igapäevaselt hooldama, siis millest ta peaks alustama? See sõltub sellest, missugust hooldust lähedane vajab. Tooksin välja neli erinevat hooldusvajaduse gruppi: ootamatu haiguse või trauma tagajärjel hooldust vajavad inimesed, psüühikahäiretega täiskasvanud, eakad ja erivajadustega lapsed. Lapse erivajadused ei pruugi ilmneda sündides ning diagnoosi saamine võib võtta aega. Esimesed juhised saavad nii hooldust vajavad inimesed kui ka nende lähedased tervishoiusüsteemist. Osas haiglates töötavad sotsiaaltöötajad, kes saavad suunata, kust ja missuguseid sotsiaalteenuseid teatud diagnoosiga patsiendile pakutakse. Oluline tugi patsiendile ja tema lähedastele on perearst ja -õde, kes tunnevad patsienti ja oskavad ka edasiste sammude kohta nõu anda. Paljud perearstikeskused pakuvad koduõendusteenust või teevad tihedalt koostööd koduõdedega. 32

Hoolduskoormuse puhul eristatakse terviseprobleemiga kaasnevaid protseduure, mida saab teha tervishoiutöötaja, ning iga­ päevaeluga hakkama saamise protseduure, mis jäävad lähedase kanda. Kust leiavad abi lähedased, kes hooldavad oma eakaid sugulasi? Eakate puhul ei ole võimalik enamasti tervist parandada, vaid oluline on aidata eakal säilitada tervist ja toetada igapäevast toimetulekut. Dementsed eakad on väga spetsiifilist hooldust vajav grupp ning soovitan omastehooldajal abi ja nõu saamiseks ühendust võtta MTÜga Elu Dementsusega. Nende kodulehelt leiab põhjalikku infot ning nad korraldavad ka tugigruppide kohtumisi. Dementsus on haigus, mis võib areneda väga kiiresti ning võib tekkida eaka hooldekodusse paigutamise vajadus. Kuna kõik hooldekodud ei võta vastu dementseid eakaid, siis MTÜst Elu Dementsusega oskab


Õd e nõ us ta b

nõustada, missugused hooldekodud pakuvad teenuseid dementsetele. Kuidas leida sobivad abivahendid lähedase hooldamiseks? Abivahendeid on lai valik ning paljud on väga spetsiifilised. Näiteks puusaliigese operatsioonil käinud inimene ei tohi kummarduda ning sokkide jalga panemiseks on loodud spetsiaalne abivahend. Hakkama saamiseks oskavad abivahendeid kõige paremini soovitada pere- ja koduõed, kes jagavad ka nõuandeid, kuidas patsienti juhendada neid kasutama. Abivahendite asjus tasuks nõu pidada ka eriõega. Abivahendid aitavad patsienti kaasata tema igapäevatoimingutesse ja anda talle teatud määral iseseisvust. Näiteks insuldi tagajärjel on patsient sageli voodihaige ja vajab abi paljudes igapäevatoimingutes, ka söömisel. Insuldipatsiendile saab aga õpetada söömist spetsiaalse lusikaga. Missuguseid tugiteenuseid pakuvad omastehooldajatele riik ja kohalik omavalitsus? Nimekiri teenustest, mida peaks pakutama, on pikk. Riigi tasandil võib olla teenus välja töötatud ning selle osutamine on delegeeritud kohalikule omavalitsusele, aga kui kohalikul omavalitsusel pole piisavalt võimalusi ega võimekust, siis seda teenust tegelikult ei saa. Näiteks psüühikahäiretega täiskasvanutele peaksid kohalikud omavalitsused pakkuma toetatud elamise teenust, kuid praegu suudetakse seda teenust pakkuda umbes viies kohalikus omavalitsuses. Tallinn pakub psüühikahäiretega täiskasvanutele teenuseid Tallinna Vaimse Tervise Keskuses.

Psüühiliste erivajadustega täiskasvanustele on loodud riigi hooldekodud, kuid sinna koha saamiseks võib järjekord võtta isegi aastaid. Senikaua peab lähedane oma pereliiget hooldama. Väiksemate kohtade eelis on see, et kuna spetsiaalseid teenuseid vajavaid inimesi on vähem, siis on ka suhtlus ning koostöö tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega vahetum ning teenus personaalsem. Kui väikses vallas on eriline hooldust vajava patsiendi juhtum, siis on nii ametnikud kui ka kogukond abiks. Julgustan inimesi abi ja teenuseid küsima. Olukord on kindlasti keeruline inimesele, kes peab ootamatult hakkama lähedast hooldama, sest enneolematu olukord ei ole raske ainult patsiendile, vaid ka lähedastele. Kuidas ootamatus olukorras vaimset tervist hoida? Väga oluline on füüsilise tervise kõrval toetada ka vaimset tervist. Nii palju kui võimalik tuleks hooldusvajadusega patsienti kaasata temaga seotud igapäevategevustesse. Kui inimene on kaasatud, siis ei teki tal nii palju meeleoluhäireid. Koduõena olen näinud, kuidas lapsed väga püüavad oma eaka lähedase eest hoolitseda ja koju on sisse seatud lausa väike koduhaigla, kuid seenior on sellest hoolimata tujukas ja kuri. See tekitab omakorda omastehooldajas frustratsiooni. Seega on tervishoiutöötaja ülesanne lähedasele selgitada, missugused muutused toimuvad patsiendi psüühikas, et ta mõistaks sellise käitumise tagamaid. Õdedel on senisest rohkem aega vaja, et lisaks patsiendi nõustamisele ja jõustamisele suudaksid nad vajalikku tuge pakkuda ka lähedastele. Sõnal on suur jõud ja sõna on ka teenus.

Kelle poole omastehooldajad oma muredega pöörduda saavad? Koduõde tegeleb lisaks patsiendile ka ülejäänud perekonna abistamisega. Pöördumatult haige koduhooldusel olev onkoloogiapatsient ei vaja alati igapäevast konkreetset tervishoiuprotseduuri, kuid nii tema kui ka lähedased vajavad ärakuulamist. Samamoodi vajavad vaimset tuge ka need omastehooldajad, kes saavad oma dementse lähedase hooldusprotseduuridega ise toime, kuid kes puutuvad kokku dementseks jäänud lähedase agressiivsusega. Omastehooldajate vaimse tervise toetamine on äärmiselt vajalik ning seda ei tohi alahinnata. Kui hooldaja vastutust kandev inimene ei tunne, et teda piisavalt kuulatakse ja talle tagasisidet antakse, siis võivad sellest puhkeda konfliktid omastehooldaja ja tervishoiutöötaja vahel. Arusaamine, mida patsient või tema lähedased tegelikult vajavad, ei tule kohe, see vajab aega, kuulamist ja dialoogi. Millal saada aru, et oma jõududega ei tulda enam toime, ning mida sellisel juhul ette võtta? Üht retsepti, mis kõigile sobiks, ei ole. Iga lugu on erinev. Oluline on vahet teha, kas omastehooldaja füüsiliselt enam ei jõua või on ta psüühiliselt omadega läbi. Tihti hoolduskoormuse all olev inimene ise ei saagi sellest aru, et ta enam ei jõua, või ta ei teadvusta seda endale. Tervishoiu- või sotsiaaltöötajal on oluline roll omastehooldaja abivajaduse märkamisel. Et jõuda juurprobleemini, mis on hooldaja suurim vajadus, on oluline teda kuulata. Mõnikord, kui olen koduõena oma patsientide lähedastelt küsinud, kuidas te hakkama saate, siis puhkevad nad nutma, sest keegi ei ole neilt seda varem küsinud. Kui hooldaja küsib pereõelt nõu abivahendite vms kohta, siis on õe kohustus küsida omastehooldajalt ka tema toimetuleku kohta. Omastehoolduses on hoolduskoormust kandva lähedase füüsiline ja vaimne heaolu sama oluline kui hooldusabi vajava patsiendi heaolu.

Foto: Pixabay

Oluline on aidata eakal säilitada tervist ja toetada igapäevast toimetulekut.

Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

33


Foto: Unsplash

L ug emi ss o ovitus

EESTI ÕDEDE LIIDU TEADUSTÖÖDE TUNNUSTAMISE KOMISJONI LUGEMISSOOVITUS Igal aastal esitatakse Eesti Õdede Liidu teadustööde tunnustamise komisjonile hindamiseks hulgaliselt kõrgetasemelisi teadustöid. Nende hulgast on komisjon seekord valinud kuus teadustööd, mida soovitab lugeda. Aleksei Gaidajenko arendusprojekt (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2020) „Professionaalse õenduse mudeli rakendamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas“ tutvustab sisuliselt ainsat üleilmselt tunnustatud ja terviklikuna toimivat kvaliteediprogrammi õenduses. Arendusprojekt on justkui õpikunäide, kuidas Magnet®’i kvaliteediprogrammi haiglas käivitada. Kuna tegemist on esimeste eesti keeles avaldatud kirjutistega Magnet® mudeli teemal, pakub see lisaks Magnet® mudeli tutvustamisele Eesti kontekstis ka terminoloogilist tuge selle mõistmisel ja kirjeldamisel emakeeles. Teadustöö: https://www.ester. ee/record=b5301830*est Kristin Lichtfeldti magistritöö (Tallinna Ülikool, 2020) „Patsiendiohutuse kultuuri tase Ida-Tallinna Keskhaigla õdede ja ämmaemandate hinnangul“ on nii maailma kui ka riigi tasandil prioriteetne teema, seega on see kohustuslik lugemine kõigile tervishoiutöötajatele. Patsiendi ohutus sõltub iga meeskonnaliikme suhtumisest sellesse. Lisaks soovitame ka teistes haiglates kasutada uurimistööks just sama küsimustikku (ingl Hospital Survey on Patient Safety Culture), mis on

valideeritud nii üleilmselt kui ka Eestis, et saaks edaspidi võrrelda patsiendi ohutuse kultuuri muutusi nii ajas kui ka asutuste ja riikide vahel. Teadustööga tutvumiseks võtke ühendust autoriga. Laura Keidongi arendusprojekti (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2021) „Rakenduse COVID-stop manager loomine nakkuste ennetamiseks töökeskkonnas“ on tutvustatud rahvusvahelisel EstNDA konverentsil (2021). Soovitame seda lugeda kui suurepärast arendusprojekti näidet, mis on õppematerjaliks ja inspiratsiooniks kõigile arendajatele tervise ja heaolu valdkonnas. See näitab, kuidas interdistsiplinaarse koostöö ja infotehnoloogia abil praktilisi probleeme lahendada. Teadustöö: https://www.ester. ee/record=b5406458*est Mari-Liis Rehepapi magistritöö (Tartu Ülikool, 2020) „Koostöö arendamine tervishoiukõrgkooli ja haigla uurimistöö­ alases koostööprojektis“ sobib lugemiseks, kui soovid teada, kuidas uurimistööde tulemusi praktikasse rakendada. Alati ei olegi see nii lihtne, sest uurijate ja praktikute rollid ja vastutus koostöö toimimise eest ei pruugi kokku langeda. Seda aga teadvustades ja teiste parimatest tavadest ja/ või vigadest õppides võime kogeda tulevikus uurimistöö ja praktika vahelise lõhe vähenemist. Teadustöö: https://dspace. ut.ee/bitstream/handle/10062/68047/ M A _ Mar i _ L i i s_ Re h e p a p p_ 2 0 2 0 . pdf?sequence=1&isAllowed=y 34

Merle Vaheri magistritöö (Tartu Ülikool, 2020) „Iseseisval statsionaarsel õendusabiteenusel viibinud patsientide lähedaste kogemused, teadmised ja ootused seoses teenusega“ märgiti ära Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Uurimistöös on kirjeldatud õendus­ abihaiglas olevate patsientide lähedaste kogemusi, teadmisi ja ootusi seoses õendusabiteenusega ja töö tulemused on suure praktilise väärtusega. Teadustöö põhjal valminud artikkel: https://novaator. err.ee/1107721/eakatele-on-keeruline-leida-oendusabi-teenust Signe Koort, Maili Lepp, Helena Rannala, Anna-Liisa Ruut magistritöö arendusprojekt (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 2020) „Eriõe vastuvõtt kuiva silma sündroomiga patsiendile SA TÜK Silmakliinikus“ on eriti aktuaalne praegusel online-ajastul. Silmade kuivus võib mõjutada inimese elukvaliteeti ja piirata igapäevaseid tegevusi nagu lugemine, ekraanide vaatamine vms. Selles tulenevalt on kiire ja kvaliteetse abi saamine patsiendile ja/või tema lähedastele hädavajalik. Töö annab juhised, kuidas eriõe vastuvõttu planeerida, millised riske võib ette tulla ja milline on oodatav mõju patsientidele, nende lähedastele, elanikonnale või tervishoiusüsteemile. Teadustöö kokkuvõte lk 242–249: https://issuu.com/jaanikaniinepuu/docs/ uurimistoode_kogumik_2020/111


aja lug u

Õdede vormiriietus ENSVs Tekst: Eero Kruusmaa Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Fotod: Eesti Tervisemuuseum (F 5585, F 2572)

Teine maailmasõda ning sellele järgnenud Eesti taasliitmine Nõukogude Liidu koosseisu räsis põhjalikult tervishoiusektorit. Sõja tulemusel oli drastiliselt langenud arstide ja õdede arv ning epideemiline olukord riigis muutunud trööstituks. Käsumajandus ja repressioonid koos eelmainituga tähendasid tervishoiusektoris kohati aastakümneid kestnud kvalitatiivset seisakut. Nõukogude Liidus kehtinud nn Semaško süsteem pani eelkõige rõhku kvantiteedile, mis väljendus voodikohtade ja meditsiinitöötajate arvu kiires kasvus, kuid ka tasuta ligipääsus raviteenustele. Rasked ajad tervishoius peatasid õdede vormirõivastuse arengu. Jätkus juba sõdadevahelisel ajal välja kujunenud kleidimood, mida täiendasid põll ja juukseid kattev tanu. Sõjajärgsetel kümnenditel hakkas teisel pool raudset eesriiet õdede vormirõivastus muutuma aina paljastavamaks. Kleitide seelikuosa kattis vaevu põlved ning kleitide käised lühenesid nii, et katsid napilt õlad. Ka kasutusel olnud peakatted ei katnud enam täielikult juukseid ning muutusid pigem ametitunnuseks. Samuti loobuti põlledest, kui töö spetsiifika seda lubas. ENSVs plahvatuslikult kasvanud arstide ja õdede arvu tõttu võeti eesmärgiks ühtlustada nende tööriided. 1960. aastate keskel asus meditsiiniõdede vormirõivastusega tegelema äsja asutatud ENSV Meditsiiniõdede Selts. Selleks käidi Eesti riidevabrikutes sooviga leida sobivat kangast õdede kleitideks-kitliteks ning otsiti ka tööks sobivaid jalanõusid. 1971. aastal sel eesmärgil seltsi juurde asutatud töörõivaste komisjon jõudis tulemuseni kaks aastat hiljem, kui tootmiskoondis Eesti Meditsiinitehnika demonstreeris uusi vormirõivaid keskjuhatusele. Juhatuse liikmed ei jäänud esitatuga rahule. Järgmisel korral tulid tööriided kõneaineks kümme aastat hiljem. Vaatamata katsetele vananevat rõivadisaini uuendada jäid lõiked ja kujundus terveks nõukogude perioodiks suuresti samasuguseks. Õe ametiülesannete laienemine tähendas, et aina enam asendas põlle tervet kleiti kattev kittel. Suurimaks muutujaks oli peakate, mis 1960. aastatel Eesti Õde | Suvi 2021 | 2/4

Tallinna nakkushaigla meditsiiniõed 1990. aastal. Töö spetsiifikast tulenevalt kannavad õed kleiti katvaid kitleid. Tähele tuleks ka panna tärgeldatud torujat peakatet.

Punase Risti Seltsi halastajaõed ENSV algaastatel. Sõjajärgsete raskete aegade tõttu on kleidid juhuslikud. Tanu katab juukseid täies pikkuses. muutus taas kord tärgeldatuks ning kerkis juustest kõrgemale. 1970. aastatel sündis vabas maailmas õdede vormirõivastusega suurim muutus selle loomisest saadik – kleiti hakkasid aegamööda asendama püksid ja särk. Muutuse üks põhjusi oli meesõdede kasvav arv, kuid veelgi enam traditsioonilise õenduse teisenemine – senise riietusega oli seniajani kaasnenud „voodihaige patsiendi põetaja“ kuvand. Uue identiteediga kaasnes uus töörõivas, mis pidi meditsiiniõest jätma mulje kui professionaalsest erialaeksperdist. Meditsiiniõdede eneste poolt algatatud muutustega sooviti saavutada võrdsus 35

teiste meditsiinitöötajatega, sh arstidega. Just kirurgi tuunikat ja pükse meenutav komplekt tundus oma konservatiivsuses, lihtsuses ja praktilisuses ideaalse riietusena ka õdede igapäevatöös. Need muutused sotsialismileeri ei jõudnud. Eesti taasiseseisvumisel mõisteti, et ollakse läänes toimuvast 30–40 aastat maas. Koos paljude teiste muutustega tervishoiusüsteemis kaasnes uudne rõivastus, mis asendas varasemaid kleite, põllesid ja kitleid. Samuti loobuti igapäevatöös peakattest. Sellega lõppes kolmiku – kleit, põll ja peakate – enam kui sada aastat kestnud ajajärk.


KONVERENTS: VISIOON INIMKESKSEST TERVISHOIUST 11. JUUNI 2021 Sihtrühm: Eesti Õdede Liidu liikmed ja kutsutud külalised Eesmärk: tähistada rahvusvahelist õdede päeva, jagades teadmisi inimkesksest tervishoiust, kus kaasatakse kõiki ja mõeldakse igaühe – nii patsiendi, kolleegi kui ka iseenda peale. Konverentsi koht: Klinkberg Venue Jõelähtme golfiväljakute äärel Päevakava: 10.00–10.30

Kogunemine, registreerimine, hommikukohv

10.30–10.50

Avaettekanne „Inimkesksus“. Ettekandja täpsustamisel

10.50–11.10

Aasta õe kandidaadi ettekanne. Irina Jelagina

11.10–11.25

Aasta hooldustöötaja kandidaadi ettekanne. Margit Hünnonen

11.25–11.40

Aasta Õde, Aasta Hooldustöötaja, Aasta Tegu. Aina Saarma

11.40 –12.00

Sirutuspaus

12.00–12.20

upTIS ja 3N arengud Eestis. Madis Kallas, upTISi projektijuht

12.20–12.40

Eriõe teenus – võlud ja valud. Ettekandja täpsustamisel

12.40–13.00

Eesti Õdede Liidu esindatus erinevates töörühmades. Anneli Kannus, Aina Saarma

13.00–14.00 Lõuna 14.00–14.15

Inimkesksus. Sina ja patsient. Anneli Kannus

14.15–14.30

ICNi sõnumid. Õdede hääl kõlama tuleviku tervishoius. Gerli Liivet

14.30–14.45

Kui õde märkab muutuse vajalikkust, siis kuidas edasi? Kristi Rannus

14.45–15.00

Eriõendus reumatoloogias. Darja Batšinskaja

15.00–15.15

Õendushaigla – lähedaste kogemused, teadmised ja ootused. Merle Vaher

15.15–15.30

Teadustööde tunnustamine. Gerli Liivet, Aina Saarma

15.30–16.30

Üllatusesineja ja teelemineku turgutus

Konverentsi osalustasu on 175 eurot. Eesti Õdede Liidu liikmetele tasuta. Registreerimine Eesti Õdede Liidu kodulehel kuni kohtade täitumiseni. NB! Registreerimisel võtad kohustuse konverentsil osaleda. Võetud kohustuse mittetäitmisel on Eesti Õdede Liidul õigus saata sulle tasumiseks konverentsi arve. Osalejatel, kellel on täidetud kõik Eesti Õdede Liidu liikme kohustused ning kes osalevad koolitusel täis-

mahus, väljastatakse elektroonilised tõendid. Tõendid edastatakse osalejatele tema poolt registreerumisel märgitud e-aadressil hiljemalt kahe kuu jooksul pärast konverentsi. Mitteosalemisest teavitada info@ ena.ee enne 4. juunit 2021. Hilisemal teavitamisel või teavitamata jätmisel või kohale ilmumata jätmise korral osalustasu ei tagastata ja väljastatud arve tuleb tasuda ka Eesti Õdede Liidu liikmel. Eesti Õdede Liit jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Profile for Eesti Õdede Liit

Eesti õde (suvi/2021)  

Advertisement
Advertisement
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded