Page 1

27. september 2017 | Teemaleht


2 reklaam

reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

19 990 €

Registreeru proovisõidule kia.ee TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors Pärnu, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors Kohtla-Järve, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus,Tallinna 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Kütame!

SISSEJUHATUS 3

Kuidas tule ja energiaga targalt toimetada, sellest räägitakse Energiamessil – Kütame!

REET SINK Energiamessi peakorraldaja

Laplase termomeetrist on vist kõik kuulnud. Sellest, kuidas +2 °C kraadiga istutavad laplased lilli ja 0 kraadi juures lähevad ujuma, –12 kraadiga söövad jäätist ja kui on –32 °C, siis laplaste jalgpallikoondis hakkab kevadhooajaks valmistuma. –40 °C juures panevad laplased kampsuni selga, –70 kraadiga lasevad mütsil kõrvaklapid alla ja kui on –272,15 °C, siis, kui kogu atomaarne liikumine lakkab, on laplased nõus, et kisub veidi krõbedaks. Eestlased nii kõvad ei ole, meie kütame! Eestlase tegevus jaotub kuude lõikes umbes nii: Märts – kütame, ootame suve Aprill – kütame, ootame suve Mai – kütame, ootame suve Juuni – kütame, ootame suve Juuli – kütame, ootame suve ja kui suvega eriliselt veab, siis samade küttesüsteemidega saame ka jahutada August – kütame, aga suve oodata pole eriti enam mõtet September – lihtsalt kütame, suve ei oota Oktoober – kütame, ootame järgmise aasta suve November jne.

Peaaegu kogu aeg kütame, sest meil on suurem osa aastast lihtsalt külm ja vahel on väga külm ja mõni päev aastas ei ole külm ka. Siis on temperatuur juba üle 20 ºC ja meile tundub, et Eestisse on saabunud kuumalaine. See kestab umbes 2–3 päeva. Nendel päevadel me ei küta. Meie esivanemad pidid olema kindlasti napakad, sest normaalsed inimesed oleks kohe aru saanud, et siin on külm, ja lõuna poole edasi marssinud. Aga nemad panid oma kompsud siin maha ja nõnda me siin nüüd elame. Pikapeale on meist kujunenud rahvas, kes kulutab poole oma sissetulekutest lihtsalt sooja saamiseks – me ostame omale selga sooje kampsuneid, kasukaid, käpikuid, mütse, joome kuumi jooke, soojustame ja kütame lakkamatult oma töö- ja eluruume ning sõidukeid. Iga päev kütame. Me tahame, et meil oleks soe ja mugav olla nii tööl kui ka kodus. Kasutame ära kõik nipid ja teadmised, kuidas siin maailmanurgas natukenegi sooja saada – nii kütame kaminate, ahjude, maasoojuspumpade, õhksoojuspumpade, pliitide, õhk-vesi-

ESITLEB

LAUPÄEVAL 30.09

TALLINNA ENERGIAPÄEV Järve keskuse ees kell 10-16. Sissepääs tasuta. Esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste.

soojuspumpade, puude, pelleti, päikese, tuule, elektri või gaasiga jne. Igal aastal nuputatakse midagi uut ja põnevat välja. Ikka selleks, et oleks odavam ja lihtsam kütta. Kui tunned, et ka sina tahad energiasäästmise teemadega kursis olla või oma küttesüsteemis midagi muuta säästlikumaks, kaasaegsemaks või odavamaks, siis kõige asjatundlikumat infot saad sa Energiamessilt – Kütame!, mis toimub 30. septembril Tallinnas Järve keskuse parklas koostöös Tallinna Energiapäevaga! Vaata täpsemalt www.energiamess.ee. Kütmiseni!

Äripäeva teemaleht ENERGIAMESS 2017 on valminud koostöös Eesti Messid OÜga. Teemalehe koostas reklaamitoimetus: tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee Kujundus: Härkönen Design OÜ Väljaandja: AS Äripäev Trükk: AS Kroonpress


4 energiaagentuur

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Energiatõhusus esikohale: tarbime säästlikumalt ja muutume puhtamaks!

Euroopa Komisjoni eesmärk on luua tarbijatele tuleviku energiaturgudel aktiivne ja keskne roll: omada parimat võimalust valida puhta energia pakkujat, saada ligipääs usaldusväärsetele energiahindade võrdlemise platvormidele ning toota ja müüa omatoodetud energiat. Vähendamaks Tallinna ökojalajälge liitus linn linnapeade paktiga aastal 2009 ja kliimamuutuste kohanemise algatusega „Mayors Adapt” 2015. aastal. Kas energiapäevade korraldamiseks on olemas reaalne vajadus? Kas talupoja tarkusest või naabri(naise) mehe juhistest ei piisa elamu renoveerimiseks? Elu on näidanud, et täna enam tõesti ei piisa ning vaja on abi saamaks infot turule saabuvate uute tehnoloogiate kohta. Millest lähtuvalt hinnatakse tavaliselt kütmist heaks? Toa siseõhutemperatuur on kahjuks paljudele ainuke ja määrav kütmise kvaliteedi näitaja. Ruumi temperatuuri hoidmine 20–22 °C juures ei tähenda veel tervislikku mikrokliimat. Meie ruumide mikrokliima põhiprobleem on puudulik ventilatsioon! Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul on puudulikust ventilatsioonist põhjustatud kahju suurus aastas 180–200 miljonit eurot! Selle kahju vähendamise võti on meie eneste kätes – ruume tuleb pidevalt ventileerida ning kütmisega tuleb alustada õigel ajal. Õhutihedad hooned (paneelmajad) vajavad organiseeritud (mehaanilist) õhuvahetust tervisliku mikrokliima kindlustamiseks. Kuidas siis puudulik õhuvahetus inimesi ja maju põhiliselt mõjutab? 1. Uuringud on näidanud, et põhiline töövõime vähenemise põhjus on

suur CO2 sisaldus ruumides. CO2 sisaldus ruumis, eriti ventileerimata klassis, ületab lubatud kontsentratsiooni enne, kui jõuavad tekkida niiskusest põhjustatud probleemid. 2. Inimese ja maja tervist mõjutaja on õhu suhtelise niiskuse kõrge sisaldus. Kui õhu suhteline niiskus toas on talvel 35%, siis kondenseerumine pindadel algab nende temperatuuril orienteerivalt +4 °C ja allpool, kui õhu suhteline niiskus saavutab 80%, siis juba 16 °C juures. Kondenseerunud niiskus toob kaasa hallituse(seente) tekke. Hallituse tagajärjel võivad välja kujuneda erinevad tervisehäired, näit astma. Ka maja seinad ja konstruktsioonid ei pea hallitusele (niiskusele) vastu. On korteriühistuid, mille küttegraafik on seadistatud kahjuks ainult ruumi temperatuuri hoidmisele võtmata arvesse ventilatsiooni vajadust ning sellega „saavutatakse“ renoveerimata majades tervise arvel soojuse „säästu“ kuni 20%. Kahjuks läheb sellisel viisil „säästetud“ raha tavaliselt apteeki tervise turgutamiseks vajalike ravimite ostmiseks. Soovitame kõigil tutvuda TTÜ pilootprojektiga uute tehnoloogiate kasutamiseks Akadeemia tee 5a asuva korteritüüpi ühiselamu terviklikul renoveerimisel. Uudne on siin Mateki tehases eelvalmistatud soojustuspaneelide kasutamine. Selliste paneelide kasutamine kiirendab tunduvalt renoveerimistöid, neid saab teha ka talvel, mida tänased tehnoloogiad ei võimalda. Testmaja soojuse tagastuse ventilatsioonil kasutatakse erinevaid lahendusi: pooles majas on tsentraalne ventilatsioon, teises pooles korteripõhine. Edasised uuringud peavad andma vastuse parima ventilatsioonisüsteemi valikuks. Kas energiatõhususe suurendamiseks saab ka toetust? Terviklikult rekonstrueeritud elamud tähendavad palju rohkem kui ainult energia säästmist: need tõstavad elamise mugavust ja kvaliteeti, avaneb suurem võimalus taastuvenergiaallikate kasutamiseks, digilahendusi hoone energiatarbimise juhtimisel, kinnisvara väärtus kasvab. TTÜ teadlaste arvutused näitavad, et kui tervik-

lik renoveerimine viia läbi KredExi 40% toetuse mahus, siis on investeering tasuv. Samal ajal võib kasumlikuks osutuda ka 25% toetuse saanud renoveerimisprojekt. Tallinna linn toetab korterelamute renoveerimist projekti „Fassaadid korda“ raames. Millal alustada ja lõpetada kütmisega? Kütmisega peaksime sügisel alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla +12 °C, aga veel parem, kui alustame juba +14 °C juures.

Kütmise võiks lõpetada kevadel, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb +10…+12 °C. TEA nõustab elanikke ja äriomanikke aadressil Paldiski mnt 48a; koduleht asub http://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/. Külastage meid!

Villu Pella, PhD juhataja Tallinna Energiaagentuur


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

MESSIUUDISED 5

Energiamess – Kütame! 2017

messiuudised Maasoojus OÜ Unikaalne maakütte ja õhk-vesi hübriidlahendus! Maasoojus OÜ esitleb Energiamessil kõrge kvaliteediga ja efektiivseid Vaillanti soojuspumpasid Saksamaalt. Soojuspumpade kompressori tehasegarantii on 10 aastat. Unikaalne maakütte ja õhk-vesi hübriidlahendus, mida juhib ainulaadne ning intelligentne automaatika. GreenIQ on lahendus, mis õpib Teie maja tundma ja loob ise optimaalseima küttegraafiku. THERM Äravajunud betoonpõrandaid saab tõsta! Ainult Thermilt: äravajunud betoonpõrandate tõstmine ja soojustuskonsultatsioonid aasta läbi, Thermi termograafia talvel. SigmaSystems Soe vesi päikseelektrist! SigmaSystems OÜ esitleb Energiamessil lisaks päikeseenergiapaneelidele, inverteritele ja kinnitussüsteemidele omatarbimist maksimeerivat seadet AC ELWA ja ELWA (soe vesi päikeseelektrist). Valikus on ka eri liiki soojuspumbad. Ahja moodulahi Vahetatav šamottkolle Kõikidel Ahja moodulahjudel on vahetatav šamott kolle. Lisaks on valminud ka moodulitest soojamüür pliidile!

Soojuskiirgur.ee Väikemajapidamisse sobiv soojuskiirgur! Soojuskiirgur.ee esitleb messil diisliküttel töötavaid saastevabu ja lõhnatuid infrapuna-soojuskiirgur-ahju- sid. Mudelivaliku uudistoode on väikemajapidamisse sobiv Weltem WHO-070 Mini, mida on kerge liigutada erinevate ruumide vahel. Weltem Mini kütusekulu tunnis on vaid 0,75 l ja elektrienergia tarbivus 40 W. Loe rohkem siit: www.soojuskiirgur. ee/soojuskiirguritest Weltem – parimad kütusepõletiga infrapunaahjud turul!

Elektrum Kodutehnika kindlustusega elektripakett Elektrumil on ainsa elektrimüüjana nii fikseeritud kui ka börsihinnaga paketid, mis sisaldavad kodutehnika kindlustuskaitset. Tasub üle vaadata oma elekripakett ja kaaluda kodutehnika kindlustusega paketi valimist: kasu lihtsast elektripaketist võib olla suurem, kui esialgu arvata võib. https://www.elektrum.ee/

SVT Ruumisäästlikud kompaktkatlad SVT Balti tutvustab Energiamessil pelleti kompaktkatlaid ja -kaminaid, kus pelletisalv, etteande tigu ja põleti on paigutatud kompaktselt ühte kesta. Tegemist on väga ruumisäästliku lahendusega, kuid samas ei ole tingitud kõrge kasuteguri ja töökindluse osas. TONA Vastupidav moodulkorstnasüsteem 125aastase tootmiskogemusega TONA moodulkorstnasüsteemi Energiamessil. Pidev tootearendus toob turule aina uudsema tehnoloogia, mis muudab korstnasüsteemi veelgi vastupidavamaks ja teeb paigalduse kiireks ning mugavaks. Messil on väljas korstnastend koos keraamilise sisuga. Euroopa parim kvaliteet mõistliku hinnaga.

Alexela Elektri- ja võrguteenus ühe arvega Alexelast saad gaasi ja elektrit ühest kohast, mugavust lisab võimalus tasuda aasta läbi ühesuuruste kuumaksetega elektriarveid. Alexelas saab tasuda elektri ja võrgteenuste eest ühe arvega. https://alexelaenergia.ee/

Energogen Päikesejaam varustab majapidamise elektriga Keskmisele Eesti majapidamise katusele mahub päikeseelektrijaam, mis toodab sama palju elektrit aastas, kui üks keskmine Eesti majapidamine elektri tarbib. Päikesejaama puhul on tegemist hooldusvaba elektrijaamaga, mis toodab garanteeritult majapidamisele elektrit vähemalt 25 aastat.

Viking Window Viking Window passiivaken Uw = 0,68 W/m2K SW14 puitalumiiniumpassiivaken on esimene Eestis välja töötatud ja toodetud ning Saksamaa Passive House Institute’i poolt sertifitseeritud väljapoole avatav passiivmaja aken. Akna ilmastikukindel konstruktsioon on loodud spetsiaalselt Eesti ja Põhjamaade kliimaolusid arvestades ja selle energiakulu (kWh/a) on ca 8 korda väiksem kui 2-klaasilisel puitaknal.

Utilitas Saa osaks rohelise energia teekonnast! Utilitase messialal avaneb võimalus saada osa rohelise energia teekonnast, mis tutvustab külastajatele tänapäevase keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergia tootmist, jaotamist ja tarbimise olemust. Tänu teise soojuse ja elektri koostootmisjaama käivitamisele toodab Utilitas käesoleva aasta lõpuks üle poole Tallinna linna soojusest kohalikest ja taastuvatest kütustest.

Innokas Ehita ise Energiamessil energiasäästlikke sõidukimudeleid Taastuvenergia sõidukite ja mudelite ehitamine – päikesepaneelidega sõidukid, tuuleenergia sõidukid, elektrienergia tootmise mudelid – kõike on võimalik Energiamessil Innovatsioonikeskuse Innokase telgis ise teha ja tööle panna.


6 eesti omanike keskliit

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Riik lõpetab korterelamute renoveerimise toetamise Andry krass Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

Selle aasta aprillis tegid korteriomanike huve esindavad liidud ühise pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, milles juhtisid ministeeriumite tähelepanu korterelamute rekonstrueerimistoetuseks eraldatud rahaliste vahendite planeeritust kaks aastat varasemale lõppemisele ning palusid informatsiooni, mida Vaba­riigi Valitsus sellega seoses ette võtab. Liitudele andis riigipoolsest seisukohast teada ettevõtlus- ja infotehnoloogia­ minister Urve Palo, kes ei andnud lootust, et riik võiks tulevikus korterelamute renoveerimist toetada. Minister Palo sõnul jätkab riik pärast korterelamute rekonstrueerimistoetuse lõppemist panustamist koolitusprogrammidesse, uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialiste rakendada parimaid tehnilisi lahendusi, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse ning õigusraamistiku parendamisse. Samuti pöörab valitsus tähelepanu kogu elamumajandussektori arendamisesse, sest lisaks korterelamute rekonstrueerimisele on samaväärselt oluline ka lasterikaste perede elamistingimuste parandamine, väikeelamute rekonstrueerimine, sh õlikatelde asemel taastuvenergia seadmete kasutusele võtmine, ohtlike elektrisüsteemide vahetamine, üürielamute arendamine ja kasutusest välja langenud elamute lammutamine ning kõigisse nimetatud tegevus-

tesse panustab riik aktiivselt nii rahaliselt kui ka vajaliku keskkonna loomise kaudu. Ehk kokkuvõttes tuleb edaspidi korterelamute rekonstrueerimiskulud, alates korterelamus seisukorra analüüsist ja projekteerimisest, lõpetades ehitus- ja projekteerimiskvaliteedi järelevalvega, korteriomanikel endal kinni maksta. Riigi otsusega seoses tuleb eriti tähelepanelik olla korteriomanikel, kes on heauskselt otsustanud oma korterelamu renoveerida riikliku toetuse abil, kuid kes ei ole toetuse saamise eelduseks olevate toimingutega veel valmis saanud. Nagu nähtub ministri vastusest, siis ei plaani riik nende toimingutega seotud kulutusi korteriomanikele, kes jäävad toetuse esitami­sega hiljaks, hüvitada. Asjatute kulutuste vältimiseks soovitab minister Palo korte-

riomanikel jälgida toetuste kasutamise statistikat ning prognoose ja hinnata selle põhjal juba varakult, kas toetuse taotlemiseks vajalike eeltegevustega alustada või mitte. Korterelamute riigipoolsete renoveerimistoetuste lõppemisel muutub ka riigi ja korteriomanike vahelise koostöö alus, mis sunnib omakorda korteriomanikke varasemast põhjalikumalt oma rahalisi ressursse hindama. Nüüd ja edaspidi, pärast riigi kõrvaleastumist, sõltub korterelamute asjatundliku renoveerimisel kätte võidetud taseme hoidmine juba korteriomanikest, ehitajatest ja korteriühistu juhtidest. Tuleb loota, et kümne aastaga korterelamute renoveerimisel omandatud kogemused ja teadlikkus on tänaseks päevaks piisavalt juurdunud.

Võib eeldada, et Vabariigi Valitsuse poolt ellu kutsutud paradigma muutus korterelamute renoveerimisel ei mõjuta oluliselt korterelamute renoveerimistempot suurtes asulates, kus korteriomanike motivatsiooni oma korterelamut ajakohastada toetavad renoveerimisekuludest kõrgemad kinnisvarahinnad. Küll aga annab valitsus surmahoobi väikestes asulates asuvate korterelamute terviklikule renoveerimisplaanile. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastuse terviktekstiga on võimalik tutvuda aadressil www.omanikud.ee


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

IVO LINNA 7

Ivo Linna ja Antti Kammiste

kütavad energiamessi lava kuumaks

Kuidas vähendada oma kodu küttekulusid? Milline kütteliik on mulle kõige sobilikum? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele saab vastuse Tallinna Energiapäeva raames toimuval Energiamessil – Kütame!, mis leiab aset laupäeval, 30. septembril Järve Keskuse parklas messialal kell 10–16. Sissepääs on tasuta. Messile saab tulla kogu perega, avatud on ka lasteala. Eesti Gaas pakub õpetlikku ja vaatemängulist teadusteatrit “Gaasi- ja elektritrikid” ning Viking

Vuukide remont ja hermetiseerimine

Window’ laval esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste. Ivo ja Antti on mõlemad ahikütte pooldajad. „Ahiküte annab seda head hõngu, tunnen ennast siis hästi,“ ütles Linna. Kammiste on nõus, et ahjust kiirguv soojus on hoopis teistsugune. „Kes ahju kütab, teab omast käest, et oled nagu ema süles.“ Linnal on siiski oma Muhu kodus igas toas ka elektriradiaator ja vannitoas põrandaküte. „Kui olen mõned päevad eemal olnud, siis koju jõudes lüli-

Hoonete üldehitus ja -remont

tan esmalt sisse radiaatorid, siis teen ahju tule ja varsti lülitan radiaatorid välja. Vannitoa põrandaküte on aga kogu aeg sees, et talvel torud ära ei külmuks ja et suvel niiskust ei tekiks.“ Samal põhjusel on Kammiste enda majja paigaldanud õhksoojuspumbad. „Siis pole hirmu, et tuled koju ja istud mõne aja jopes ning ootad, millal ahi toa soojaks kütab.“ Energiamessil tutvustatakse uusi tooteid ja lahendusi eramute ja korterite kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks,

aga ka energiasäästuks. Samuti toimuvad praktilised rahvakoolitusprogrammid, mille käigus jagatakse igapäevaeluks vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi. „Selleks, et leida parim lahendus, on sageli vaja mitme spetsialisti arvamust ning ka tehnikat oma silmaga näha ja käega katsuda. Messil on kohal nii oskusteave kui ka praktikas kasutatav tehnika,“ ütles Energiamessi peakorraldaja Reet Sink. Tallinna Energiapäevale ja Energiamessile – Kütame! on oodatud kõik, kes tahavad teada, kuidas oma kodu soodsalt soojaks saada.

Fassaadide soojustus ja viimistlus

Fassaadipesu ja -värvimine

Uudis Eestis ehituse turul!

Tsementkiud-fassaadiplaadid Jaapanist. Üle 400 toote valikut. Tule tutvuma.

Laki 14a, Tallinn tel 501 2026 e-post megalet@online.ee

www.fasadfromjapan.com www.megaletgrupp.com


8 maagaas

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Maagaas – kõige parem ja puhtam kütus

Annela Maidla AS Eesti Gaas Eesti Gaas AS on Energiamess - Kütame! eksponent

Oma kodule küttesüsteemi soetamine on väljakutse – valik on lai, soovitajad oma kindla arvamusega mitmeid ning hind vägagi erinev. Küttesüsteemi valikul peab meeles pidama, et tegemist ei ole ühekordse investeeringuga, pidevalt lisanduvad hooldus- ja kütusekulud. Kolmel sambal – mugav, odav ja keskkonna­sõbralik – seisev maagaas on kahtlemata arukas valik. Ei ole liiast väita, et objektiivselt hinnates ja n-ö poliitilisi eelistusi kõrvale jättes on maagaas tarbija jaoks parimaid kütuseid üleüldse ning on ka Eesti elukeskkonna, metsa ja maastiku suhtes märksa sõbralikum kui muud. Gaasi kasutajatel puudub vajadus iga päev ahju kütta või seda puhastada, ladustada pelleteid või soetada kütteõli. Tänapäevased gaasikatlad on automaatjuhtimisel, seega püsib elamine mõistlikult soe ka siis, kui omanikud viibivad kodust pikemat aega eemal. Kütuse gaasiline olek tagab täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkide ja tolmuta. Nii ei pea muretsema tahma pärast, mis mitmete teiste soojusallikatega paratamatult kaasneb. Saame öelda: maagaas on puhas! Suvise Eurostati statistika järgi on Eestis maagaasi hind Euroopa üks madalamaid. Veelgi olulisem, võrdlus teiste kütustega räägib samuti maagaasi kasuks. Näiteks võrreldes õliga on gaas jätkuvalt ligi kolm korda odavam. Soojuspumbaga võrreldes on maagaasi eeliseks see, et kui pump nõuab tõeliselt külmade ilmade saabudes abi elektriküttelt ning toob kaasa varjatud kulusid, ei vaja gaasikatel lisaallikat. Lisaks konkreetsele numbrile arvel hoolitseb Eesti Gaas ka oma kliendi mugavuse eest. Möödunud aasta sügisest muudeti teenuste hinnad senisest paindlikumaks, personaalsemaks ja kliendi tooteportfelli arvestavamaks. Printsiip on, et mida rohkemas mahus ja rohkemaid teenuseid klient ostab, seda madalam on talle üksikute teenuste hind. Saame öelda: maagaas on tarbijale odav ja mugav. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. Maagaas on väikseima CO2 emissiooniga energiakandja ühe toodetud kWh soojusenergia kohta. Erinevalt tahkekütustest ei reosta maagaas koduümbruse õhku ning säästab meie metsa ja maastikku. Tänapäevased kondensatsioonitehnikal põhinevad gaasikatlad töötavad kuni 15% suurema kasuteguriga eriti efektiivselt. Nende CO2 emissioonitase on traditsiooniliste kütteseadmetega võrreldes kuni 17% väiksem, mis teeb nad topelt säästlikuks. Kui muidu juhitakse gaasi põlemisel tekkinud veeaur koos teiste põlemisproduktidega korstnasse, siis kondensatsioonitehnika puhul kasutatakse ära ka veeaurus olev soojus. Veel saab gaasikütteseadmetega kombineerida alternatiivkütteseadmeid, näiteks päikesepaneele. Saame öelda: maagaas on keskkonnasõbralik! Ent mugavuse ja odavuse kõrval on oluline ka rahulolu ja mõnus olek. Talveõhtutel aitab hubasust luua gaasikamin, mis on efektiivne lisakütteseade kodus. Kaminas põleb elav leek, kuid ära jääb küttepuude hankimine ning tuha väljaviimine. Mitmekesise disainiga valmiskaminad loovad põnevaid võimalusi sisekujunduseks. Leegi võimsust annab sujuvalt reguleerida ja võimalik on kasutada automaatset reguleerimist toa temperatuuri järgi.

Majapidamises kasutatavad maagaasi seadmed

CNG hinnavõrdlus teiste auto­kütustega bensiiniekvivalendi kaudu, august 2017


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

maagaas 9

Maagaasikamin

Gaasipliit

Gaasipliidilt saab parima maitseelamuse

Gaasist saadav kodusoojus on ainult üks paljudest maagaasi boonustest. Kuigi Eesti Gaasi kliendid kasutavad maagaasi suures osas kütteks, on ka palju neid, kes võtavad oma kodus kasutusele veel teisigi tänapäevaseid ning mugavaid seadmeid koos nende võimalustega. Tuntud kokad eelistavad roogi valmistada just gaasipliidil, elaval tulel. Gaasileeki annab lihtsalt ja kiirelt reguleerida, paljud kasutajad väidavad, et gaasipliidil valmistatud toidul on hoopis parem ja ehedam maitse. Gaasipliite on meie kaubandusvõrgus laias valikus ning igale maitsele, lihtsamatest kuni moodsa disaini ja keraamilise pinnaga pliitideni välja. Terrassil sõpradega mõnusalt suveõhtut veetes saab liha grillida gaasigrilliga. Seda on mugav kasutada ja toit valmib kiiremini, kuna jääb ära süte ettevalmistamiseks kuluv aeg. Põletite võimsust saab suurtes piirides reguleerida. Gaasigrill on ka mugav, kuna sellega ei pea kunagi muretsema süte või puude otsasaamise pärast. Gaasigrilli on võimalik ühendada maja üldisesse gaasivarustussüsteemi, kasutades selleks maagaasi­pistikut. Jääb üle vaid grill välisseinale paigaldatud pistikusse ühendada ja toiduvalmistamine võibki alata. Kui istumine venib õhtusse, saab terrassil süüdata maagaasil töötava gaasikiirguri, mis ligitikkuva jaheduse eemale peletab. Aina enam juhte eelistab gaasiautosid

Lisaks erinevatele maagaasi kasutusvõimalustele kodu­majapidamises on maagaas tänuväärne kütus transpordis. Autotranspordikütusena tuntakse maagaasi surugaasi ehk CNG (compressed natural gas) nime all. Maagaasi kasutamine autokütusena on kiiresti arenev turg, kuhu Eesti Gaas sisenes juba 2008. aastal, kui avati esimene tankla. Tänavu avatakse kolm uut tanklat, kaks Tallinnas ja üks Pärnus ning

Eesti Gaasi poolhaagised punkerdamas Megastari

kokku on siis võimalik CNGd tankida juba kaheksas Eesti Gaasi tanklas üle Eesti. Paljud autotootjad (nt Audi, Fiat, Mercedes Benz, Opel, Seat, Škoda, Volkswagen) on ära tabanud tõusva trendi ning mitmed neist toodavad CNG-autosid juba seeriate viisi. Alust selleks annab teadmine, et maailmas on gaas järjest enam leviv autokütus, näiteks ainu­ü ksi Itaalias sõidab 600 000 autot gaasiga. Samuti võib eeskujulikuks näiteks tuua Saksamaa, Tšehhi ja Austria turgusid. Surumaagaasi, mille tankimine on väga lihtne, kiire, puhas ja ohutu, mõõdetakse kaaluühikutes ja selle hind on aastate jooksul väga vähe muutunud. Kilogramm gaasi maksab 0,811 eurot. Eestis müüdavail autodel kulub saja kilomeetri läbimiseks keskmiselt viis

KVALITEETSED PELLETIKATLAD

AIRO 40, 70, 100, 150 kW

BIO 15, 25, 40 kW

TURBO 70, 100, 200, 300, 500 kW

kilogrammi ehk umbes 4 eurot. Seega on surumaagaas jätkuvalt ligi kaks korda soodsam kui bensiin. Eesti Gaas laienes ka Läänemerele

Tänavune aasta on Eesti Gaasile olnud eriline veel ühel põhjusel – nimelt seilab jaanuarist Tallinna– Helsingi liinil uus laev Megastar, mis kasutab kütusena veeldatud maagaasi ehk LNGd. Megastari punkerdamine on Eesti Gaasi esimene suur projekt meretranspordis. Esimene pool aastat on kahtlemata olnud väljakutse – Eesti Gaas ostab kütust 350 kilomeetri kauguselt Pihkvast, autod peavad kaks korda ületama piiripunkti ning sujuvas graafikus püsimine vajab tõelist täppisajastust. Lisaks on katsetatud täiendavaid

tarneahelaid Poolast ja üle mere Soomest, mis on samuti nõudnud keeruka logistikaülesande lahendamist. Teisalt on ligi 50 punkerdamisoperatsiooni nädalas andnud Eesti Gaasile hindamatu kogemuse. LNG prognoositav kasv järgnevatel aastatel on hüppeline. Juba alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi- ja kaubalaevad, teiste seas ka näiteks Eesti saarte ja mandri vahelised parvlaevad kasutama keskkonnasõbralikumat kütust. Alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Eesti Gaas on valmis veelgi suuremateks meretranspordi projektideks.

PÄIKESEPANEELID

Telli katla paigaldus ja ehitustööd

ECO 25, 40, 70, 100, 200, 300 kW

www.verdonprojekt.ee

www.alve.ee • Suur-Jõe 67, Pärnu, Tel 501 7062, 447 8477


10 VIKING WINDOW

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Ära viska raha

aknast välja! INDREK RÜÜTEL MSc, Viking Window AS Viking Window AS on Energiamess -Kütame! eksponent

Välekil on tuli!

See hüüatus on pärit ajast, mil televiisorist nähtud kodumaine nukufilm pakkus päriselt põnevat alternatiivi igasugusele jampsile. Minu põlvkonnale sai sellest väljend, millega tähistada mingi erilise ja vajaliku asja omamist või ka näiteks keerulise probleemi lahenduse välja mõtlemist. Meie ettekujutus eelajalooliste inimeste eluolust on paljuski segatud fantaasia ja oletustega. Kuid fakt on see, et tule kasutamine tagas meie ammustele esivanematele edu. Energia kasutamine on teinud võimalikuks elamise niivõrd kõrgetel laiuskraadidel, kus täna asume. Huumoriga pooleks võiks inimkonna arengut kujutleda liikumisena põõsastikust koopasse, koopast onni, sealt edasi majja. Tänapäeval jahedas kliimas elades on majade energiatõhusus oluline teema. Kui palju pean kütte eest maksma? Kus on ehituses energiatõhususse investeerimise ja kasutuse käigus kütte kulu kokkuhoiu omavaheline mõistlik tasakaal? Üldjuhul ei huvita inimest aknad ja uksed kui asjad iseenesest, vaid need omavad tähtsust maja (kodu) kontekstis. Aga käesoleva artikli puhul piiritlen teema siiski kitsamalt akendega. Tulles tagasi Väleki juurde: ennevanasti oli koopal üks (mõnel ilmselt ka mitu) ava ning hea kui üldse miski seda ava täitis. Ole-

masolu korral oli selle „avatäite“ eesmärk pigem eemal hoida kutsumata külalisi. Energiatõhususe osas oli lageda taeva alt koopasse kolimine, kus sai lõkke ääres istuda ja süüa valmistada, juba suur samm edasi. Aken

Teen teisegi suure sammu ja jätan mitu arenguetappi vahele: ühel hetkel elas inimene akende ja ustega majas. Olemuselt on aken jätkuvalt auk seinas: väiksem või suurem (mõnikord lausa enamik seina pinnast), aga igal juhul on tegemist avaga. Ülesandeid on sellel aval mitu: esiteks tahaks valgust tuppa. Järgmiseks oleks hea, kui liiklus läbi ava oleks toas valdaja kontrolli all. Tahan, tuleb valgus tuppa; tahan, tuleb värske õhk sisse; sobib, siis võibolla lendab mõni asi hoopis aknast välja… Igal juhul on vaja avale täidet – ongi aken. Käepärane materjal – puit – sobib raamideks. Mingi materjal, mis laseb valgust läbi ja takistab muud liiklus kõlbab täidiseks. Traditsiooniline toode on täna klaasiga aken. Olgu siis puidust, plastist või metallist või veel millestki muust valmistatud raamidega. Mugav ju oleks kui mingi osa aknast oleks avatav ja suletav – et ei peaks tervet akent eest tõstma kui sooviks värsket õhku. Mõeldud-tehtud: hinged ja muud sulused, tulemuseks avatava raamiga ja seina külge kinnitatud lengiga avatäide. Ja selguse mõttes – ma teadlikult ei kirjuta luukidest! Talvel on külm

Üldjuhul ka muul ajal aastas esineb ilma, mida parema meelega tuppa ei laseks: külm, tuul, vihm, lumi jms. Üks raam ühe klaasiga võrdus tõke külma ja kurja ilma vastu. Aga prooviks kahe tõkkega? Pandi talveks teine raam aknale lisaks ja saadigi parem tulemus: kahe raami, kahe klaasiga aken, mis oli väga palju soojem. Et raam peaks kinni ja lahti käima, siis tehti raam väiksem – mahub lengi sisse ära. Niimoodi tekkivad aga ju

vahed, kust tuul sisse puhub… Pole probleemi – topime talveks kinni! Ilmselt minu põlvkond veel mäletab, kuidas kodus aknaid topiti-kleebiti, et talvel tuul läbi ei puhuks ja kuidas ikkagi olid jäälilled akendel ning tuul tuppa kippus ja akna külma õhkasid. Appi tuleb teadus

Kui lihtne talupojatarkus enam ei aita, siis õnneks inseneride ja teadlaste leiutised on aidanud. Lihtsalt kahe klaasi asemel kasutatakse akendes tänapäeval valdavalt klaaspaketti. Aastaid on olnud peamine 2-klaasiline pakett. Esiteks on selge, et õhk iseenesest on üsna kehv soojusjuht, seega igasugused soojustused alustades karusnahast ja lõpetades villade, penoplasti jmt materjalidega sisaldavad palju nn seisvat õhku. Kaheraamsel aknal on kahe klaasi vahel suhteliselt suur distants, mis teeb võimalikuks sisemise klaasiga kontaktis oleva soojeneva õhu ülespoole liikumise ja välimise klaasi vastas jahtuva õhu allapoole liikumise. Tekkib justkui pidevalt toast „soojust välja kandev“ „mootor“: konvektsioon, mis on üks soojusülekande liike. Klaaspaketi funktsiooniks on vähendada klaasidevahelist konvektiivset soojakadu. Lisaväärtusena on klaaspakett õhutihe – klaaside vahe on hermeetili-

selt eraldatud väliskeskkonnast. Paketi paigaldamine raami on võimalik õhutihedalt ja kui veel „laisad“ inimesed mõtlesid välja tihendid, siis saab raami-lengi vahed tihedaks iga sulgemisega, ilma et peaks talve saabudes eraldi kleepimise-täitmisega tegelema. Väike vahepala – värsket õhku tahaks!

„Sul vist keegi sugulane tegeleb ventilatsiooniseadmete müügiga!“ arvas üks tuttav kunagi, kui vestlesime ventilatsioonist. Tema jaoks tundus kummaline, et akendega tegelev kodanik jahvatab muudkui ventilatsioonist. Probleem nimelt selles, et hetkeks, kui inimene on jõudnud talupojatarkuse ja teaduse najal eelmises alalõigus kirjeldatud aknani, ärkab ta reeglina hommikul oma magamistoas tundega, et „õhust võiks tükke välja lõigata“. Väga umbseks kipub elamine minema, sest majal on „kasukas“ ümber (loe: aurutõke, soojustus ja tuuletõke) ning aknad on paketi ja tihendiga, et talvel varbad ei külmetaks ning jäälilled vaadet ei kaunistaks.


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

viking window 11

Lõpuks mõned näited illustreerimaks erinevate akende energiatõhusust: nr.

Akna nimetus

Uw

gw

L(50)

E (kWh/m²a)

1

2-klaasiline aken

1,24

0,47

0,0

45

2

3-klaasiline aken

0,93

0,36

0,0

32

3

Passiivaken

0,75

0,38

0,0

6

4

Vana 2 klaasiga aken

2,50

0,50

6,0

460

juhtivus. Lisame klaaside vahele argooni ja teeme paketi vaheliistu alumiiniumi asemel terasest või hoopis mõnest komposiitmaterjalist. Kuskil on ikkagi piir ees ja jõuame tõdemuseni, et kolm on rohkem kui kaks ja paksem on parem kui õhem. Ehk siis lisame paketile ühe klaasi ja saame kaks seisva gaasikeskkonnaga kambrit ja tahtmise korral kaks madala emissiivsusega pinda ja energiasääst on veelgi suurem. Ära viska raha aknast välja!

Selleks, et toa õhk oleks hingamiskõlblik ja igasuguseid tervisehädasid ei tekitaks, on ventilatsioon ka vaja korda saada; st nõuetekohaselt projekteerida ja välja ehitada, olgu uuele või renoveeritavale hoonele. Ja mis renoveerimisse puutub, olgu kohe öeldud: ei PVC, alumiinium ega puitaknad „hinga“. Selle „hingamisega“ tegelesid vanad, tihenditeta aknad. Üks eakas härrasmees kunagi väitis mulle: „Näete, noormees, mis kogu see õhutihedus ja ventilatsioon meiega on teinud: nii palju on allergiaid ja astmat ja mida kõike veel...“ Ma pole selle spetsialist, diskuteerimaks, millest kõik need tervisehädad johtuvad, kuid kuri kahtlus on, et pigemini ventilatsiooniga koonerdamisest. Värske õhk enamasti kedagi haigemaks ei tee. Ironiseerides võiks veel korraks mõelda Välekile, kel oli tuli koopas. Kui õhutihedus, mida kaasaegsed ehitusnormatiivid maja välispiirdele ette näevad, on saatanast, olek kõige tervislikum ju koopasse

(või kuuse) alla tagasi kolida. Ühe teise teadusala esindajad võibolla äratavad varsti mammutid ka ellu ja nii võiks üsna Väleki hõimu kombel elada kui saaks seda endile lubada. Kahest klaasitõkkest ei piisa.

Arusaamine, et inimkond tarbib üle (planeedi Maa) jõu, on olnud visa tulema. Pole muidugi välistatud, et kunagi tõesti leitakse odava(ma)d ja jätkusuutliku(ma) d energiatootmise viisid, aga igal juhul on tänuväärne suund muuta elamud energiatõhusamaks. Abiks jälle teadus. Lisaks konvektsioonile – ringlev õhk klaaside vahel – ja külma tuule tuppa puhumisele on oluline soojusülekande tegur ka kiirgus. Materjalidel on koostisest tingituna omane kiirgusvõime ehk emissiivsus. Kattes klaaspaketis ühe klaasi ühe külje materjaliga, millel on väiksem emissiivsus kui klaasil, vähendatakse energia kadu veelgi. Kolmas soojusülekande viis on soojusjuhtivus. Osa materjale, nt metallid on paremad soojusjuhid, teised (nt õhk ja puit) on väiksema soojusjuhtivusega. Konstrueerime raamid, millel on väiksem energia kadu, kasutades materjale, millel on väiksem soojus-

Ülal kirjeldatu on toonud meid tänaseks selleni, et aknatööstuses on standardiks muutumas 3-kordsete klaaspakettidega ja suhteliselt sügavate (mõõt õuest tuppa) raamidega aknad. On võimalik tagada toapoolsete pindade piisav temperatuur, et ei tekkiks jahedaid õhuvoole ja oleks mugav olla. Halb ilm ongi õues hoitud! Kui palju on võimalik raha kokku hoida vahetades vanad aknad uute vastu? Lihtne küsimus, millele paraku ei ole lihtsat vastust. Akende energiakulu ja aknavahetusega saavutatava kokkuhoiu juures sõltub väga palju sellest, millised on olemasolevad aknad, milliseid uusi soovitakse, kuidas on hoone küttesüsteemid lahendatud jne. Kokkuhoid seisneb selles, et sama sisetemperatuuri saavutamiseks ei ole pärast akende vahetamist vaja enam nii palju kütta. Uue hoone puhul on eeldatav energiakulu erinev lähtuvalt avatäidete valikust. Käesoleva artikli raames ei ole võimalik arutleda teisel olulisel teemal – suurte klaaspindadega piiratud ruumi potentsiaalne ülekuumenemine päikese toimel. Olgu lihtsalt öeldud, et teatud olukorras võib ruumi jahutamisele kuluda energiat rohkem kui selle kütmisele. Igal juhul tuleb hoone targalt projekteerida, tagamaks energiatõhusust ja meeldivat sisekliimat.

Nii on võimalik arvutada akende energiatareve kWh/m² aastas; leides enda kodu energiakandjate hinnad, saab arvutada kulud ja potentsiaalse säästu. Kust on need numbrid võetud? Need on osalt oletuslikud: akende U-väärtused on sõltuvalt konstruktsioonist ja materjalidest erinevad. Aga n-ö oma klassi parimate akende soojusjuhtivused on ligikaudu sellised. Vana akna osas on oletus umbkaudseim. Päikeselt saadav lisaenergia ehk g-väärtus sõltub kasutatud klaaspaketi tüübist ja klaasi pindala osakaalust aknas. Õhulekke osas peaks 50 Pa rõhuerinevusel aken olema nii õhutihe, et leket mõõta pole võimalik. Aga ei pruugi olla… Tabeli viimases veerus olev E (kWh/a) on leitud, kasutades Tartu Ülikooli Energiatõhusa ehituse tuumiklabori poolt välja töötatud valemit: E = 120 * Uw – 220 * gw + 45 * L(50) (kWh/ m² a), kus Uw – soojusjuhtivus (U-väärtus) gw – päikesefaktor (g-arv) L(50) – õhuleke 50 Pa rõhuerinevusel; mõõdetud sõltumatu labori poolt või laenatud Energiatõhususe miinimumnõuete määrusest õhulekkeväärtus 6,0 m³/hm². Arvud 120, 220 ja 45 iseloomustavad Eesti kliimat nn baasaasta andmete alusel. Päeva lõpuks tuleb teha otsus, kui palju raha aknast välja visata soovime. Indrek Rüütel, MSc Viking Window AS Kvaliteedijuht


12 KORSTNAD PUHTAKS!

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Korstnapühkija kutsumine on alati trendikas! Epp Sussen Potipoiss OÜ Potipoiss OÜ on Energiamess -Kütame! eksponent Energiamessi laval korstnapühkimise koolitus kell 12.20

Taas hakkab lähenema külmem aeg ning on hea lasta enne kütteperioodi algust küttesüsteem üle kontrollida. Üks võimalus selleks on kutsuda korstnapühkija. Mida oleks vaja teada, kui kutsud korstnapühkija.

Kuigi ammu on linnapildist kadunud korstnapühkijad, kes kõnnivad ringi, redel õlal, siis on endiselt palju neid kliente, kes eeldavad, et korstnapühkijal on redel kaasas. Nii see siiski ei ole, sest majade kõrgused on erinevad ning võimatu on leida redelit, mis sobiks igal ettetuleval juhul. Ka seaduses on kirjas, et pääsu katuse ja korstnani peab tagama töö tellija. Siinkohal soovitame, et pange katustele statsionaarsed redelid ning vajadusel ka käiguteed korstnani. Miks statsionaarsed? Sest see on kõige turvalisem lahendus nii teile kui ka korstnapühkijale. On ju ka korstnapühkijal kodus pere, kes teda õhtul tervena tagasi ootab. Miks peaks korstnapühkija turnima viis meetrit katuseaknast korstnani taeva ja maa vahel mööda katuseharja, kui võiks olemas olla käigutee? Teiseks võib redelit ja käiguteid vaja minna muulgi ajal – katuseparandajatel, antennipaigaldajatel jne. Korstnapühkija visiidi eesmärk on teie küttesüsteemi tuleohutuses veendumine. Aastatega on ka selles vallas kord karmimaks läinud ning paljusid tabab üllatusena, et korstnapühkijal on kohustus leitud puuduste kohta edastada päästeametile ette­panek ning siis tuleb tellijal tegeleda juba riigi poolt tehtud ettekirjutustega, mille täitmiseks antakse konkreetne tähtaeg. Kui puudused jäävad likvideerimata, on päästeametil õigus teha ka trahvi. Jääb küsimus, miks ei võiks korstnapühkija leebem olla. Teile väljastatava korstnapühkimise aktiga võtab sinna allkirja andnud korstnapühkija endale vastutuse teie küttesüsteemi tuleohutuse eest, see tähendab tegelikult kogu teie vara osas. Kui mõni puudus on jäänud märkamata või jäetud puudusest päästeamet teavitamata ning midagi peaks juhtuma, siis määratakse korstnapühkijale üsna kopsakas trahv ning ta võib ilma jääda ka oma kutsetunnistusest. Peamised puudused, mida saaks tegelikult lihtsalt vältida, on näiteks mittepõlevast materjalist põrandakaitse puudumine küttekeha ees. Tihtipeale ei tea inimesed, kus on korstnajala puhastusluugid ning nii ei saa kontrollida tõmmet korstnas, et teha kindlaks, kas on lõõris ummistus või mitte. Kui te juba oma silmaga näete, et küttekolle on katki (kivid lahti, pragu soemüüris, siibrid ei tööta korralikult vms), siis tasub see kõik korda teha enne korstnapühkija kutsumist. Kui korstnapühkija juba kutsutud, siis ei tasuks küttekehi enne korstnapühkimist kütta. Varuda tasuks mõned vanad ajalehed ning kindlasti tasub varuda aega, sest korstnapühkija ei pruugi minutipealt kohale jõuda. Keegi ju ei soovi, et kui tema küttekeha puhastades leitakse keerulisem moment, siis jätab korstnapühkija töö pooleli, sest järgmine klient ootab. Aknad, uksed ja siibrid peavad olema korstnapühkija visiidi ajal suletud. Tahm lendub kergelt ning isegi väiksem tuuletõmme võib selle korterisse laiali lennutada. Kontrolli alati, et korstnapühkijal on kehtiv kutsetunnistus.

Igal kevadel ja sügisel tekib ajalehtede reakuulutustesse korstnapühkimise teenuse pakkujaid nagu seeni peale vihma. Teine-

Katusel võiks olla ka käigutee, sest siis ei talluta katuseplekki ära.

kord ei ole juures ei firma ega korstnapühkija nime, on vaid number, kuhu helistada. Hind on neil ka tihtipeale soodne ning tulla saavad nad kiiresti. Tuleb mees, teeb töö ära, võtab raha ja lahkub. Kui läheb hästi, väljastab ta isegi paberi, et töö on tehtud. Teie olete igati rahul, sest olete ju ometi oma kohuse täitnud ja rahakottigi ei ole väga suur auk tekkinud. Siis aga läheb teil selle korstnapühkija poolt väljastatud dokumenti vaja näiteks kindlustuse või panga jaoks või tuleb hoopiski päästeamet kontrollvisiiti tegema. Ja nii selgubki, et teile antud dokument on kehtetu, sest selle väljastanud korstnapühkijal puudub kehtiv kutsetunnistus. Uue tuleohutuseseaduse valguses on nii, et kahjuks ei ole süüd veeretada mitte kellegi teise kui ainult iseenda kaela: töö tellijal on kohustus veenduda, et töö teostajal on olemas vajalik kvalifikatsioon. Kuna kehtiv korstnapühkimise akt peab tahkeküttel köetava küttekehaga hoonel olema, siis ei jää üle muud, kui teenus kutsetunnistusega korstnapühkijalt uuesti tellida. Kuidas libakorstnapühkijalt makstud raha tagasi saada? Juhul kui saate tasumist tõendada ehk teil on tšekk, siis saate pöörduda tarbijakaitsesse või tsiviilkohtusse. Ei politsei ega päästeamet ei saa siin abiks olla. Kui puudu jääb vaid seadusekohane korstnapühkimise akt, ei olegi olukord nii hull. Aga mis siis, kui juhtub see kõige hullem ning küttesüsteemist saab alguse tulekahju? Paljud inimesed ei teadvusta, et korstnapühkimise akti väljastamise ning allkirjastamisega võtab korstnapühkija kanda vastutuse teie küttesüsteemi tuleohutuse eest. Kui ta ei teinud oma tööd korralikult ning alguse sai tahmapõleng korstnas või põleng seoses küttesüsteemi mõne rikkega ja korstnapühkija ei teavitanud päästeametit leitud tuleohtlikest puudustest, siis ootab teda nii rahaline trahv kui ka oma kutsetunnistusest ilmajäämine. Rääkimata sellest, et ka kindlustus soovib leida kedagi, kellele omalt poolt arve esitada. Kui aga teie juures töö teinud korstnapühkijal kutsetunnistust ei olnud, siis ei saa teda ka vastutusele võtta, sest kohustus veenduda töö tegija kvalifikatsioonis lasub töö tellijal ehk teil. Kortermajadel tasuks tähele panna ka seda, et mitte iga taseme korstnapühkija ei või neile teenust osutada. Korstnapühkijatel on kokku kolm taset. Kõigepealt tase 3 ehk korstnapühkija õpipoisi tase. Sellele järgneb tase 4 ehk korstnapühkija ning kõige viimane on tase 5 ehk korstnapühkija-meister. Kortermajades võivad korstnapühkimise teenust osutada 4. ja 5. tasemekvalifikatsiooniga korstnapühkijad. Korstnapühkija kutsetunnistust ning taset saab kontrollida Kutsekoja koduleheküljelt kutsekoda.ee Kui internetti ei ole käepärast, võib helistada ka pääste­ala infotelefonile 1524. Korstnapühkija ei tegele ainult ahjude, kaminate või suitsulõõridega!

Korstnapühkija töö tundub paljudele üheselt mõistetav: ta pühib puhtaks kütteseadmed ning suitsulõõrid. Miks peaks olema korstnapühkija tööst huvitatud aga näiteks need mitmepereelamus või kortermajas elavad inimesed, kellel ühtegi kaminat või ahju ei ole?

Hea amet, sest vaatel ei ole ju vigagi!

Kõikides elamistes on ventilatsioon ning üks osa korstnapühkija tööst on ventilatsioonilõõride puhastamine. Kui suitsulõõrid lõppevad enamasti keldris, siis ventilatsioonilõõrid lõppevad kas vannitoas, WCs või köögis. Seega on nende lõõride tõmmet võimalik kontrollida ainult nendes samades ruumides. Ventilatsioonilõõridesse koguneb samuti tolmu, ämblikud koovad võrke ja köögis olevas lõõris leidub ka rasva. See kõik takistab õhuvahetust korteris, vannituba on kauem niiske ning toidutegemise lõhnad ei lähe köögist nii kiiresti ära kui võiksid. Lisaks ka otsene tuleoht, sest nii tolm kui ka rasvajäägid süttivad kergesti. Eriti hoolsad peaksid oma lõõride puhastamise ning tõmbe kontrollimisega aga olema need kortermajad, kus on kasutusel individuaalsed gaasisoojendid või ühise gaasitoru otsas olevad gaasipliidid. Hea ventilatsioon ja tõmme lõõrides on eelduseks, et gaas tuppa ei lekiks. Ka selliste majade puhul oleme kohanud arvamust, et piisab, kui korstnapühkija pühib ühised lõõrid ning korteritesse ei ole tal vaja minna. Aga taas lõppevad ka gaasimajades mitmed lõõrid just korterites ning nende lõõride tõmmet ei saa mujalt kindlaks teha.

Korstnapühkija

Kui tihti siis ikkagi korstnat pühkima peab?

Seaduses on kirjas, et korteriühistutes või mitmepere­ elamutes peab kutsetunnistusega korstnapühkija käima üks kord aastas. Eramajade puhul tuleb kutsetunnistusega korstnapühkija kutsuda kord viie aasta jooksul. Siit võiks välja lugeda, et see ongi korstnapühkimise sageduse vajadus, aga päris nii see ei ole. Küttesüsteemi tuleb puhastada just nii tihti, et oleks välditud tahmapõlengu oht korstnas ning muud süsteemirikked. On suur vahe, kas kaminasse tehakse tuld kolm korda aastas või iga päev. Kui kasutate kütteseadet pea igapäevaselt, võib juhtuda, et korstnapühkija määrab süsteemi puhastamise intervalliks näiteks kuus kuud. Jah, iga kord ei pea seda tööd tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, aga süsteem peab saama puhastatud ning omanikul tuleb puhastamise sageduse üle arvestust pidada. Kõige selle juures ärge unustage ikkagi keeramast korstnapühkija kuue kuldset õnnenööpi!

Pigitunud lõõr on väga tuleohtlik.


reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

SISUTURUNDUS 13

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Buumiaegsed kortermajad maksavad 30% küttearvest õhku Kortermajade ehitamisel on üks kallimaid investeeringuid korralik ventilatsioonisüsteem, mille puhul püüavad ehitajad sageli ka enim kokku hoida. Nii näitavadki uuringud, et väga paljude viimase paarikümne aasta jooksul ehitatud korterelamute energiakadu võib kehva ventilatsioonisüsteemi tõttu olla isegi üle 30%. „Ehk kolmandiku oma igakuisest küttetasust makstakse katusel olevate kajakate soojendamiseks, sest mehaaniline ventileerimine viib 20kraadise õhu lihtsalt õue,“ tõdeb OÜ Profener juhataja Aivar Paabo. Kui tuua paralleel elektroonikamaailmast, mõistavad kõik, mis vahe on leed- ja hõõglambil – et kõige odavam mehaanika küll töötab, kuid on samas ka väga raiskav. Samamoodi on astunud suure sammu arengust edasi kütte- ja ventilatsiooniseadmed ning neid juhtivad süsteemid: kui asendada mehaaniline või loomulik väljatõmme soojustagastusega lahendusega ning lisada sellele täisautomaatne pilvepõhine energiahaldustarkvara, on kokkuhoid igakuistel arvetel märgatav. Kusjuures tegu on igati mõistlikus mastaabis investeeringuga, mille tasuvusaeg kortermaja puhul jääb umbes viie aasta ringi. Paabo nendib, et korterelamute kütte- ja ventilatsioonisüsteemi moderniseerimine on neil läbi proovitud ning see on toonud oodatud tulemused. „Sageli ei mõtle uuemates kortermajades inimesed kuludele, sest nende maksevõime on hea ja nad on korterisse kolimisest peale maksnud suhteliselt samasid makse. Samas tasub mõelda ja lasta auditeerida, kuhu tegelikult teie kulud lähevad ning kus oleks võimalus kokkuhoiuks,“ nendib Paabo, tuues näite: vähendades toa temperatuuri 1 kraadi võrra, vähendab see küttele maksatavat summat 5% võrra. Ehk kui tänane 24-kraadine toasoojus asendada 22 kraadiga, annab see lisaks tervislikkusele ja mugavusele ka olulise säästu rahakotile.

Automaatikakilp keskse Ouman Ouflexi juhtseadmega.

Automaatikaseadme Ouman Ouflex paigaldamine.

Seadmete häälestamine arvuti abil.

Tallinnas võiks aastaga kokku hoida 100 000 megavatti energiat

Profener koos oma tütarettevõtte Energiahalduriga on uurinud ja rakendanud aastaid tehnovõrke ja nende automaatseid juhtimislahendusi. „Oleme uurinud säästupotentsiaali ning see on tõesti olemas: Tallinnas on ehitatud viimase 25 aasta jooksul ligi 1000 kortermaja, mis ei kuulu KredExi toetusmeetmete alla. Need korteriühistud kulutavad igas aastas küttele umbes 300 MWh, kusjuures kolmandik sellest on ventilatsiooni minev kulu, mis sisuliselt läheb atmosfääri. Ehk 100 000 MWh oleks võimalik kokku hoida. See võiks olla signaal meie riigile. Ehk tuleks täpsemalt analüüsida nende kortermajade kulusid ventilatsioonile ja ilmselt oleks mõttekas laiendada ka nendele korteriühistutele KredExi poolt pakutavat toetust kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimiseks?“ Kortermajja, büroo-, äri- ja tööstushoonetesse loodud Pilpit soojatagastussüsteemi kasutuselevõtt on lihtne ja kiire, paigaldamine ei nõua suuri ümberehitus- ega remonttöid, kuid õhk ruumis saab olema kindlasti värske ning arvetelt vaatab vastu sääst soojusenergia arvel.

Energiahaldur pakub aga tehnosüsteemide järelevalvesüsteemi, mis on mõeldud automaatikaseadmete kaugjuhtimiseks nii arvuti kui ka mobiiltelefoni abil interneti kaudu. Süsteem seob omavahel erinevate tootjate seadmed (kaasa arvatud päikesepaneelid) ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist, võimaldades energiahalduritel seirata elumaja kütte-, elektri- ja veekulu ning äri- ja büroohoonetes jälgida ka näiteks allüürnike elektrikulu. Järelevalvesüsteemi abil kindlaks teha, kuidas kulusid miinimumini kahandada, sest selle abil näeb ja annab kulude kõrvalekallete kaudu teada seadmeriketest, veeleketest ja probleemidest seadmete töös ning leiab energiasäästu potentsiaali, mis aitab suunata investeeringud õigetesse kohtadesse ning võimaldab elamis- ja olmetingimusi optimeerida. Süsteemi on lähiajal lisandumas kaugjälgitavad veearvestid, mille abil saavad hoida haldurid silma peal ka veekuludel ning leida põhjused, miks on veekulu liiga suur. Mõelge ise – kas teie majas köetakse seetõttu, et väljas on külm? Või seepärast, et toas oleks soe? Välistemperatuuri alanedes avaneb küttekraan ning maja läheb soojaks. Aga kui soojaks täpselt, seda ei tea keegi. Ja kui kellelgi hakkab palav, avatakse aken ja lastakse majaelanike raha tuulde… Kas me tõesti usaldame ka nutiajastul oma toasooja mitukümmend aastat vana tehnoloogia kätte?

TASUB TEADA

Lisalugemist: Ventilatsiooniseadme Pilpit paigaldamine.

www.profener.ee www.energiahaldur.ee www.kredex.ee


14 PÄIKESEELEKTER

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Mida peaks teadma

päikeseelektrijaama rajades? Kaspar Kasepõld Energogen OÜ Energogen OÜ on Energiamess -Kütame! eksponent

Palju on arutletud selle üle, kas päikese­ paneelid Eestis ikka ka töötavad. Nüüd­ seks on näha, et seda müüti enam murd­ ma ei pea. Kui päikesepaneelidest koos­ nevaid elektrijaamu on varem vaa­ datud rohkem kui eramajapidamiste keskkonna­säästu projekte, siis nüüd on näha nii tööstusettevõtteid kui ka teisi ette­võtjaid sellesse valdkonda investee­ rimas. Võib julgelt prognoosida, et 2017. aasta saab olema suurima kasvuga aas­ ta seniajani. Lisaks kasvavale huvile päikesest elektri­energia tootmise vastu toetavad päikeseenergia kasutusele võtmist ka kehtima hakkavad seadused. Vähem kui kolme aasta pärast saab liginullenergiahoonetest standard. Aastast 2020 kehtima hakkav seadus näeb ette, et kõik ehitatavad hooned peavad vastama liginull­energiahoonele seatud nõuetele. Liginull­energiahoone nõudmiste järgi ehitatud väikeelamu energiatõhususarv ei tohi väikeelamutel ületada ­50 kWh/ m² aastas. Tarbijale ehk rohkem tuttava energiatõhususarvu klassi järgi kuulub liginullenergiamaja A-energiaklassi. Sellise maja juures eeldatakse, et elektrit toodetakse lokaalselt ehk krundi piires taastuvate energiaallikate baasil ning selleks levinuim variant on päikeseenergia. Kui uute rajatavate hoonete puhul selgub ehitusprojektis, mis võimsusega peaks elektrijaam olema, et täita energiaklassi nõudeid, siis juba valmis hoonete puhul tõstatub endiselt keeruline küsimus, mis on need vajalikud tegevused ja tingimused.

Tehniliselt tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks

Sõltumata hoone kasutusotstarbest – eramaja või tööstus/kaubandus – on oluline, et päikesepaneelid oleks võimalik paigaldada lõunasuunda. Katusele paigaldades peaks siis viilkatuse puhul üks külg olema lõunasse, seda saab ka ise kontrollida näiteks maa-ameti kaardilt (http://xgis.maaamet.ee/maps/ XGis). Kindlasti on ka oluline, et paneelidele ei tekiks päeva jooksul peale varjusid läheduses asuvatelt objektidelt nagu näiteks puud ja korstnad. Seda on võimalik kontrollida nii välisvaatluse põhjal kui ka samuti maa-ameti kaardilt saab aimu, mis objektid vahetusläheduses varjusid tekitavad. Päikeseelektrijaamade paigaldajatelt päringuid tehes on soovitav neid teavitada ka katuse kattematerjalist (kivi, plekk vms) ning soovitavalt ka hoone aadress, et nad saaksid juba pakkuda ka päikesepaneelide asetsemise plaani. Kui suure võimsusega peaks jaam olema?

Päikeseelektrijaama planeerides tekib tihti küsimus, kui suur elektrijaam siis valida. Elektrijaama suurus, täpsemini võimsus, määrab, kui palju jaam elektrit tootma hakkab. Kuna elektrivõrgust elektrit ostes on selle hind kõrgem kui seda päikeseelektrijaamas toodetud elektrit elektrivõrku müües, siis on kasulikum, kui päikeseelektrijaamas toodetud elekter maksimaalselt kohapeal ära tarbitakse. Seega peaks vaatama senist elektritarbimist ning elektrijaama võimsuse valima selle järgi. Praegusel ajal saavad kõik elektri­energia tarbijad oma tarbimisandmeid alla laadida Andmelaost (https://andmeladu.elering.ee/consumer/home). Kehtib reegel, et 1 kW päikesejaama võimsust toodab ligikaudu 1000 kWh aastas elektrit. Seega kui hoone tarbimine on 10 000 kWh aastas, siis sama koguse elektrit toodab 10 kW päikesejaam. Detailsema analüüsi tegemiseks on vajalik võrrelda tarbimise ja jaama tootmise tunniandmeid. Tunniandmete võrdlemine on muutub eriti oluliseks suuremate jaamade puhul, mis hakkavad toodetud elektriga teenindama tööstust või büroosid-kaubandusasutusi. Täpsema analüüsi pakuvad kindlasti ka täna turul tegutsevad päikesejaamade paigaldusettevõtted.

Elektri müük ja taastuvenergia toetus

Päikeseelektrijaama on majanduslikust seisukohast mõistlik ühendada elektrivõrguga. Kui jaam toodab rohkem kui on kohapeal tarbimine, suunatakse elekter elektrivõrku ja müüakse börsihinnaga edasi ning siis kui tarbimine on suurem, ostetakse vajaminev elekter elektrivõrgust. Kuu lõpus esitab elektri müüa arve, kus on toodud nii ostetud kui ka müüdud elektrikogused ning tehtud vastavalt kogustele tasaarveldus. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile makstakse ka toetust, mida makstakse elektrivõrku müüdud elektrilt 53,7 €/ MWh. Suuremate jaamade puhul on ka lahendus olemas, kus on võimalik päikeseelektrijaama poolt toodetud ja kohapeal tarbitud elektrilt taastuvenergia toetust saada. Selleks tuleb jaama omanikul rajada otseliin ja hakata liini valdajaks. Otseliin sisuliselt tähendab kaabel-liini elektrijaama ja tarbija vahel, kuid sellega kaasnevad ka kohustused ja kulud, mistõttu on otseliini rajamine majanduslikult tasuv suuremate jaamade puhul, mille võimsus on suurem kui 33 kW. Praeguse seisuga makstakse toetust järgnevad 12 aastat jaama valmimisest, kuid tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Seejärel muutub toetuste maksmise skeem vähempakkumise põhiseks. Pärast 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine. Kui päikesejaama rajamine on mõttes olnud, siis käesoleval ajal on sobiv aeg päikeseelektrijaama rajamise ideed teostama hakata. Päikeseelektrijaama rajamine

Nagu mainitud, on majanduslikult tasuvam lahendus liita elektrijaam elektrivõrguga. Selle jaoks on tarvis kooskõlastada see võrguettevõttega, kes pakub võrguteenust seal asukohas, kus on plaan elektrijaam rajada (Elektrilevi, Imatra jt) ning esitada liitumistaotlus jaama liitmiseks elektrivõrguga. Seejärel esitab võrguettevõte liitumispakkumise koos tehniliste tingimustega jaama liitmiseks, üldiselt jääb liitumispakkumine eramajade puhul 300–1000 eu-

Mis on mis

Liitumisprotsess Liitumistaotluse esitamine Võrguettevõtja liitumispakkumine koos tehniliste tingimustega Tellijapoolne liitumispakkumise tasu tasumine Jaama ehitamine ning käivitamine Jaama valmimisjärgsed mõõdistustööd Mõõdistusaktide esitamine võrguettevõttele Võrguettevõtte kinnitus jaama vastuvõtmisest

ro vahele. Suuremate jaamade puhul sõltub see väga palju objekti asukohast ja olemasolevast elektriliitumispunkti tehnilistest näitajatest. Liitumispakkumise tasumise järel teeb võrguettevõte vajalikud tööd elektrijaama liitmiseks elektrivõrguga. Samal ajal võib ka päikeseelektrijaama rajav ettevõte jaama ehitamisega alustada. Jaama valmimise järel käivitatakse jaam ning jaama paigaldanud ettevõte tellib ka jaama mõõdistustööd. Tellijale esitab jaama ehitaja mõõdistusakti, elektripaigaldise nõuetekohasuse kinnituse ja kaitsesätete seadistamise protokolli ning ehitaja deklaratsiooni ning tellija esitab need võrguettevõttele. Seejärel, kui kõik on korras, võtab võrguettevõte jaama vastu.


reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

SISUTURUNDUS 15

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Kuidas kĂźttesĂźsteemi vett ilma seda seiskamata tÜÜdelda? Eestis on mĂľistlik juba sĂźgisel kĂľigil korteritel ja majadel lasta Ăźle kontrollida kasutatavad kĂźttesĂźsteemid ja nende osad. “Väga tähtis on kĂźttesĂźsteemis ringleva vee kvaliteet, sest kasutades Ăľige kvaliteediga vett on vĂľimalik minimaliseerida probleeme kĂźtteperioodilâ€?, toonitab SchĂśttli Keskonnatehnika ASi tegevjuht Tarmo Juhanson. Ta lisab, et samuti on mĂľistlik lasta katla vĂľi kĂźttesĂźsteemi osa vahetuse korral kĂźttesĂźsteemis ringlusvesi Ăźle kontrollida ja tÜÜdelda vesi kĂźttesĂźsteemis vastavalt sellele, millistest materjalidest koosnevad kĂźtteveega kokku puutuvad sĂźsteemi osad, et oleks välistatud lekked ning katlakivi ja korrosiooni teke. “Tänu Saksamaa inseneride arendustÜÜle ning koostÜÜle Eesti ettevĂľtjatega on nßßd vĂľimalik ka meie riigis kĂźttesĂźsteemi vett tÜÜdelda ilma kĂźtmist katkestamata vĂľi suuremaid ebamugavusi pĂľhjustamata,â€? kommenteerib Juhanson ja lisab, et Inline-veetÜÜtlusseadmed Ăźhendatakse ajutiselt, läbi mÜÜdaviikĂźhenduse, kĂźttesĂźsteemi kĂźlge ja nii saab kĂźttesĂźsteemi vett tÜÜdelda ilma sĂźsteemi seiskamata. KĂźttesĂźsteemi vees esinevad Ăźldjuhul kolm komponenti, mis probleeme tekitavad: happed, soolad ja hapnik. KĂźttevees esinevad happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tĂľkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. Kui kĂźttevee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt, st rauaioonid hakkavad eralduma ja Ăźhinevad veega. Kui reaktsiooni lisandub ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi ning kui vees leidub magnetiidiosakesi (Fe3O4), tekib nn must muda. Seevastu kui kĂźttevee pHväärtus on suurem kui 9, moo-

dustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ßhinemast. Selle tagajärjel korrosioon praktiliselt seiskub ning kßttesßsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks, mis ongi ßldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada. Keeruliseks muudab aga olukorra tþsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Kßttesßsteemides enim kasutatavad metallid, kui raud välja arvata, saavutavad oma passiivse oleku pH väärtuse 8,2 juures. Teistest metallidest erinevalt käitub aga kßttesßsteemide tootmises kasutatav alumiinium. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast, sest alumiiniumi puhul tekib korrosioon juba kergelt leeliselise pH korral. Tugevamalt hakkab kergelt happelises keskkonnas moodustuv passiivne pinnakiht alumiiniumi puhul lahustuma siis, kui vee pH on vahemikus 8,5 kuni 9. Alumiiniumi korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on vþimalik pþlema sßßdata, kui see radiaatori þhutusventiilist väljub. Kßttesßsteemi 70 °C vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi u 5 mm aastas, st 1,5 kuni 2 aasta mÜÜdudes vþite olla kindel, et keskkßttekatla seinad hakkavad lekkima. Samas ei pþhjusta pH-väärtuse suurenemist mitte ßksnes lisandid nagu trinaatriumfosfaat vþi naatriumhßdroksiid, vaid nt pehmendatud vee puhul vþib kßttevee pH suureneda ka iseenesliku leelistumise tagajärjel. Pþhjus seisneb selles, et pehmendamise käigus lahustunud aineosakesed muunduvad nii naatrium-ioonvaheti toimel kui ka sooda kuumuta-

Kßttetoru kolmkordse kurja jþuga – hape, sool ja hapnik – roostekuradi ja tema puurvasara väljauhtmine kßttetorustikust.

misel naatriumhßdroksiidiks. Seega tuleb juba käigus olnud katlasßsteemide pehmendatud veega olla väga ettevaatlik. Pärast katla väljavahetamist ei tohi mitte mingil juhul vana pehmendatud vett ilma selle pHväärtust kontrollimata sßsteemi alles jätta. Täiendavad murekohad: soolad ja hapnik

Kßttesßsteemi pika kasutusea tagamisel mängib olulist rolli ka kßttevee elektrijuhtivus. Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmþjul (galvaanilist) korrosiooni. Reaktsioonist endast palju olulisem on see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed nt soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides nagu roostevabad terased ja alumiinium. Tavapärasest suuremad eeldused korrosiooni tekkeks on loodud juba siis,

INLINE-VEETÖÖTLUSE EELISED: Kßttesßsteemi vee tÜÜtlemine ilma kßtmist katkestamata. Kßttesßsteemi täitmine tavalise kraaniveega. Soolade eemaldamine ja pH väärtuse reguleerimine. Kßttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga. Aja kokkuhoid, sest sßsteem vajab ainult veidi þhutamist. TÜÜkulude kokkuhoid, sest sßsteem tÜÜtab suures osas automaatselt.

kui soolade kontsentratsioon on 50 mg/l. Kuna kloriidi kontsentratsioon suurendab vee elektrijuhtivust, on kßttesßsteemi jaoks turvaline lahendus tÜÜdelda kßttevesi Saksamaal kehtestatud direktiivi VDI 2035-2 nþuete vastavalt. Pealegi hoiab kßttevesi, milles neutraalselt reageerivad soolaßhendid puuduvad ära ka teistsugused korrosiooniliigid, nt korrosioonpragunemise, mida vþib esineda messingi puhul. Hapnik on number ßks korrosiooni soodustaja kßttesßsteemides, mis ei ole korrosiooni vältimiseks piisavalt tehniliselt suletud ning mille kßttevee pH on enamvähem neutraalne. Kßttesßsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mþne päevaga automaatselt, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral (10 mg O²/l) kßttesßsteemis iga m³ kßttevee kohta u 36 g magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel, nt rikkis þhutusklappide, difusioonile avatud pþrandakßttetorustiku vþi kßttevee sagedase juurdelisamise tþttu, vþib mudakogus veelgi suurenda. Seevastu vähese soolasisaldusega kßttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku (alumiiniumi jaoks max 8,5 kuni 8,8), aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt nn tßhjas vees ka mikroorganismid vohama hakata. Seepärast oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui kßttesßsteemis juba ringelnud vee, mille seest on hapnik juba haihtunud, saaks alles jätta

Inline-veetÜÜtlusmeetod kätkeb endas nutikat tootelahendust, millega saab kßttesßsteemi paigaldaja kßttevee kvaliteeti muuta ilma kßtmist katkestamata.

ning selle vajadusel mþne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ja selle pHväärtuse sobivaks reguleerida. Mis on vee tÜÜtlemine inlinemeetodiga?

Inline-veetÜÜtlusmeetod kätkeb endas nutikat tootelahendust, millega saab kßttesßsteemi paigaldaja kßttevee kvaliteeti muuta ilma kßtmist katkestamata. Eriliseks muudab selle tootelahenduse asjaolu, et see vþimaldab veest soolasid eemaldada ja vee pH väärtust reguleerida ka juba tÜÜs olnud kßttesßsteemides. Selle, enamjaolt automaatselt tÜÜtava tootelahenduse nimi on Permaline ning see tÜÜtab muude tegevuste kþrvalt ja mßravabalt, sellega on vþimalik ennekþike suurte kßttesßsteemide puhul säästa palju aega. Saksa

kvaliteediga Permaline toodete edasimßßgiga Eestis tegeleb SchĂśttli Keskkonnatehnika AS. KĂźttesĂźsteemi vee inlineĂźmbertÜÜtlemiseks Ăźhendatakse veetÜÜtlusseade enamasti ajutiselt, tagasivoolu kaudu, kĂźttesĂźsteemiga. KĂźttevesi (max 65 °C) voolab esmalt läELSHHQHSRRULOLVHĂźOWULPLVHHmaldab veest hĂľljuvad aineosakesed ja magnetiidi ning seejäUHOOĂ ELVSHWVLDDOVHĂźOWULPDWHUMDOLPLVĂźOWUHHULEYHHVWYĂ OMDODhustunud soolaosakesaed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed. Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetÜÜtlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetÜÜtlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse vĂľi kui seadme toimeaine mĂľju on ammendunud. KĂźttevee tÜÜtlemiseks vajalike täitepadrunite arv oleneb kĂźttesĂźsteemi mahust (hinnanguline väärtus) ja kĂźttesĂźsteemi vee elektrijuhtivuse mþþtmistulemusest. Ăœhe 20-liitrise padruniga saab Ăźmber tÜÜdelda veidi enam kui 1000 liitrit vett. Kokku on vĂľimalik Ăźksteise järele Ăźhendada kuni kolm padrunit. Padrunite vajalik arv sĂľltub toorvee kvaliteedist. Tegelik Ăźhe padruniga tÜÜdeldava vee hulk jääb vahemikku 700– 1500 liitrit. Täpse koguse dimensioneerimiseks peab pÜÜrduma SchĂśttli Keskkonnatehnika ASi koolitatud spetsialisti poole. Lisaks, patenteeritud lahendusena toimub viimases etapis vee pH-stabiliseerimine, mis on ka Ăźlioluline komponent kĂźtteveetÜÜtluses.


16 UUS JA HUVITAV

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Innovatsioonikeskus INNOKAS – mis see on? ANGELA LEPPIK Innovatsioonikeskus Innokas Innovatsioonikeskus Innokas on Energiamess – Kütame! eksponent

Innovatsioonikeskus Innokas on loodud eraalgatusel 7. jaanuaril 2014. aastal. Innokal on kaks peamist suunda: teadustehnoloogia ja noorte ettevõtlus. Meie peamine sihtgrupp on eelkooli- ja koolinoored. Peame oluliseks, et juba varases eas tuleb tuua lapsed tehnikamaailma avastama. Pakume noortele tegevusi, mis arendavad loovust, kujutlusvõimet ja uuenduslikku mõtlemist. Valdavalt saavad tüdrukud nii kodus kui ka koolis poistest vähem meisterdada, ehitada ja tehnoloogia alal leiutada. Traditsiooniliselt on tüdrukutel lasteaias nukud ja kodumängud, hiljem lauluja tantsuringid. Meie soovime lisaks nendele vajalikele tegevustele pakkuda igakülgseid inseneeria- ja tehnoloogiaalaseid tegevusi ka tüdrukutele ning samas julgustada neid loodusteaduste ja tehnika valdkonnaga tegelema. Meie robootika- ja tehnoloogiakeskuses saab tegeleda 27 erineval tasemel robootika ning programmeerimisega. Nende tegevuste kaudu arendavad noored erinevate probleemide lahendamise ja koostöö oskusi. Lisaks toimub arvutimängude ja äppide programmeerimine kolmes erinevas raskusastmes. Populaarne on noorte seas 3D-

modelleerimine ja 3D-printimine. Ühendame omavahel tegevusi, kui robootikakomplektis mõni osa katki läheb või kaob, siis noored 3D-modelleerivad vajaliku osa ning prindivad selle. I ja II kooliastme noored 3Dmodelleerivad gümnaasiuminoortele 3D-mudeleid, illustreerimaks nende äriideid. 2017. aasta septembrist lisandusid uute tegevustena autoehitus, jootmine, puidutöö tehnoloogia, miniteaduskool ning miniminiõpilasfirmade programm. Meie valikud rajanevad laste huvi silmas pidades ning samas teadvustame, et huvi iseenesest n-ö tühjalt kohalt tekib vähestel lastel. Soovime anda oma tegevusega loodusteaduste ja tehnika vastu huvi tekkimisele väljaspool koolitunde olulise panuse. Noorte ettevõtluse valdkonnas osaleme Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmis ning koordineerime Lääne maakonnas osalemist Mektory ja Swedbanki äriideede konkursil Bright Minds. Viimastel aastatel on Innokas tegutsenud õpilasfirmad alustanud eraettevõtlusega. Tuleb tõdeda, et õpilasfirmade loojatena ja järjekindla tegutsemisega on esirinnas tüdrukute osalusega meeskonnad. Tuntuim õpilasfirma on E-muusikakool Levidera, kes saavutas edasiarendatud ideega 2016. aastal tiimiga Levon Ajujahi finaalis tubli kolmanda koha. Lisaks korraldame teadus- ja tehnoloogia- ning ettevõtlusalaseid õppepäevi koolides ja Innokas. Kolme aasta jooksul on meid külastanud enam kui 4000 koolinoort ning 2000 täiskasvanut. Külalisgruppe on käinud 8 välisriigist. 29. septembril 2017 toimub kolmas Teadlaste Öö mess Haapsalu Kultuurikeskuses, mille korraldab Innokas koostöös Teaduskeskusega AHHAA. Eesmärk on populariseerida teadust ja tehnoloogiat nii laste, noorte kui ka lastevanemate seas.Lisaks osaleme igal aastal teaduse populariseerijatena Eesti Teadusagentuuri korraldataval Teadusfestivalil. Innoka suuremad koostööpartnerid Eestis on innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY, Teadus-

keskus AHHAA, Eesti Teadusagentuur ja Junior Achievement Eesti. Eriti õnnelikud oleme, et 2016. aastal oli meil võimalus esindada Eestit Euroopa konkursil „Ettevõtluse edendamise auhind 2016“ ettevõtlusoskustesse investeerimise kategoorias. Lisaks tunnustati meid riiklikult teaduse populariseerija 2016 kvaliteedimärgiga. Samuti pakume erinevaid tegevusi peredele ja ettevõtetele ning võimaldame neil korraldada meie keskuses oma sündmusi. Lisaks saab meid kohale kutsuda peresündmustele ja ettevõtete suvepäevadele. Tere tulemast INNOKASSE!

Pellet ja puitbrikett – mis need on? MIS ON MIS

RANNO SARVIN Tallinna Kütteladu Tallinna Kütteladu on Energiamess -Kütame! eksponent

Premium-pelletite andmed Kütteväärtus 4,7–5,0 kWh/kg Energiasisaldus ca 3 MWh/m3 Toormaterjal saepuru Läbimõõt 6–10 mm Pikkus kuni 40 mm Mahukaal 600–700 kg/m3 1 tonn ca 1,5 m3 Kloriidid kuni 0,5% Tuhk kuni 0,5% Niiskus kuni 8% Väävel kuni 0,05% Purusus pakitud premium-pelletil 1%

Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6–10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ning höövellaastu. Puidutööstuse jääkmaterjal jahvatatakse, kuumutatakse ning pressitakse suurel rõhul läbi matriitsi „sõela” pelletiteks. Kokkupressimisel puidujäätmetele sideaineid ei lisata, sest kõrgel temperatuuril vabaneb puidus peituv liimaine ligniin, mis seob jahvatatud tooraine. Pelletid on keskkonnasõbralik küttematerjal, mille põlemisel eralduv süsihappegaas võrdub puude poolt tarbitava süsihappegaasiga ning pelletite põletamine ei suurenda kasvuhooneefekti. Pelleti kasutamiseks ja põletamiseks kasutatakse spetsiaalseid pelletikatlaid. Eramajade pelletikatlaid on võimalik osta pea igast eramaja katlaid müüvast ettevõttest. Pelleteid on võimalik põletada ka kaminates ja ahjudes,selleks on müügil spetsiaalsed pelletikorvid. Eramajade pelletikateldes on soovituslik kasutada Eestis toodetud premium-klassi pelleteid, mille kvaliteeti tõestab vastav ENplus A1 sertifikaat. Soovituslik on vältida tundmatu päritoluga ja ilma sertifikaadita pelleteid, mille kütteväärtus on küsitav ja mis võivad kahjustad pelleti põleteid. Eramajadele mõeldud pelletid on pakitud peamiselt 15–16 kg pakenditesse, mida on lihtne ja mugav hoiustada. Pellet on sobilik ja hea alternatiiv ka lemmikloomadele allapanuks (kassid, jänesed, närilised jne).

Puitbrikett

Puitbriketti toodetakse puidutööstuse jääkidest – kuivast saepurust ja höövlilaastust. Lisaained ega kemikaale tootmisel ei kasutata. Puitbriketi näol on tegemist 100% puhta biokütusega. Saepuru pressitakse kokku mehaanilisel teel ja briketti hoiab koos puidus sisalduv liimaine ligniin. Toodetakse enamjaolt kas kandilist või ümarat puitbriketti. Olenevalt tootjast pakendatakse brikett 5 kg kuni 25 kg pakenditesse. Puitbrikett on kütmiseks sobilik ja ohutu enamiku tahkekütusele mõeldud küttekollete jaoks (kaminad, ahjud, pliidid, katlad, Bullerjanid, saunakerised). Tänu kõrgemale

kütteväärtusele ja madalamale tuhasisaldusele on puitbrikett paremaks alternatiiviks turbabriketile ja halupuudele. Mugavad ja kompaktsed pakendid võimaldavad seda ka lihtsalt ladustada ja võtavad hoiustamisel vähe ruumi. Näiteks võrdub kütmisel 1 tonn puitbriketti umbes 4 ruumi lepapuudega ja jätab tuhka keskmiselt ainult 5–6 kg. Kuna puibriketil on võrreldes halupuudega mahu kohta kõrgem kütteväärtus, soovitame seda küttekoldesse panna 3–4 korda vähem kui halupuid. Puitbriketi omadused: kütteväärtus 4,5–5 MWh/t; niiskus kuni 10%; tuhasus kuni 0,6%.

Ranno Sarvin, Tallinna Kütteladu


Äripäeva teemaleht 27. september 2017

reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

KÜTTESÜSTEEMID 17

Universaalne küttesüsteem liidab õhk-

vesi- ja maasoojuspumba tõhususe Annes Poolma Maasoojus OÜ Maasoojus on Energiamessi! – Kütame eksponent

Küttesüsteemide tehnoloogia hoogne areng toob kaasa aina tõhusamaid võimalusi sooja kodu saavutamiseks ja hoidmiseks. Innovaatilise lahendusega on välja tulnud Saksa ettevõte Vaillant, kelle arendatud õhk-vesi- ja maasoojuspumba ühendamine annab erakordse efektiivsuse. Lisaks saab samasse süsteemi liita maja ventilatsiooniseadmed. Soojuspumba valik oleneb maja soojustusest, akende arvust ja suurusest. Eesmärk on, et igas tsoonis oleksid kõik temperatuurid õiged ning üldine energiakulu võimalikult madal. Targemates tänapäeva soojuspumpades juhivad soojust sisemised targad tsirkulatsioonipumbad, mis ajavad vett ringi ainult siis, kui temperatuuriandurid märku annavad. Loomulikuks osaks on saanud ka pumpade juhtimine nutitelefoni rakenduse kaudu. Millegi erakordsega on saanud hakkama aga üle 140aastase soojustehnika tootmise kogemusega Saksamaa ettevõte Vaillant, sidudes omavahel õhk-vesi- ja maasoojuspumba. „Vaillanti õhk-vesi-soojuspump on ideaalne lahendus igale majale. Täna soetate võimalikult madalaid investeeringuid tehes õhk-vesi-soojuspumba, ent aastaid hiljem kogute raha ja puurite maakontuuri puuraugu. Meie tehnikud liidavad selle maakontuuri soojuspumbaga ja ongi teie majal maasoojuspump, vajamata uusi investeeringuid,“ selgitab Vaillanti soojuspumpade ametliku esindaja Eestis OÜ Maasoojus juhatuse liige Toomas Tiirmann, lisades, et süsteemile saab juurde liita ka ventilatsioonimooduli, tänu millele hakkab soojuspump ammutama energiat ka ventilatsioonist. Kust tuleb süsteemi efektiivsus? Erinevalt teistest õhk-vesi-soojuspumpadest sulatab Vaillant pumba õues olevat osa vaid kaks korda ööpäevas, kulutades sellele oluliselt vähem elektrienergiat kui konkurentide pumbad. Saladus on seadme kondenseerumispunkti asukohas, mis paigaldatud nii, et kondenseerumisoht on viidud miinimumini. Lihtsuses peitub võlu. Kust alustada küttesüsteemi planeerimist?

Uue maja puhul on tõhusa küttesüsteemi saavutamiseks kõige mõistlikum koostada esmalt hästi läbimõeldud kütteprojekt ning olla valmis pigem alguses veidi rohkem rahaliselt panustama, säästes hilisemate küttekulude pealt rohkem. Kütteprojekt ei ole tüüpprojekt ega niisama põrandasse pandud toru, vaid spetsialistide poolt välja töötatud just selle hoone jaoks parim lahendus.

2017. aasta veebruaris oli Vaillanti õhk-vesi-soojuspumba kulu 240 m2 suurusel Tallinnas asuval majal, mille esimesel ja teisel korrusel on põrandaküte, 79 eurot. Majas püsis pidev temperatuur 23 kraadi.

Vaillanti õhk-vesi-soojuspump on ideaalne lahendus igale majale.

Oluline on kooskõlastada hoone üldehitusprojekt kütesüsteemide ja ventilatsiooniprojektiga ning loomulikult kaasata ehitamisprotsessi ka ehitusjärelevalve. Nii tagate, et näiteks põrandakütte jaoks põrandasse paigaldatavad torud ja kaablid oleksidõigesti valitud ning tööd õigesti teostatud, sest vastasel juhul võib küte hakata kulutama liiga palju energiat. See omakorda tõstab aga taas igakuised kulusid, kuid siis pole enam midagi teha, sest ka kõige parem soojuspump ei suuda ülejäänud küttesüsteemi vajakajäämisi korvata. Küttesüsteemi projekti on võimalik tellida nii koos paigaldustöödega kui ka ilma, aga soovitatav on tööd lasta läbi viia ettevõttel, kellelt küttesüsteemid ostetakse. Igal soojuspumba paigaldajal peavad olema olemas seadusega ettenähtud freooni ehk kasvuhoonegaaside litsentsid ja muud majandustegevusregistris märgitud tegevuste load. Küsige neid julgelt näha! Küttesüsteemi renoveerimine

90% klientidest on veendumusel, et nende majad on hästi soojustatud ning energia suures kulus on süüdi küttesüsteem. Ükskõik kui ilusat juttu müügimees ajab, tuleks enne soojuspumba ostulepingule alla kirjutamist kutsuda kohale tehnik, kes määrab, kas hoone soojustus on piisav, valitud soojuspump sobilik ning torud õigesti mõõdistatud. Soojuspump pole triikraud, mis kodus lihtsalt seinakontakti pistetakse ja kõik on korras! Samuti on mõttekas lasta teha soojuskaamerapildid, mis hoiavad ära hilisemaid vaidluseid ning annavad kõigi osapoolte jaoks olulised lähteandmed. Võib-olla saab omanik parandada lisaks küttesüsteemi vahetamisele ka hoone soojustust ning eelkõige annab see

Vaillanti aroCollect maja ees aias

konkreetsed andmed pumba häälestamiseks. Renoveeritava küttesüsteemi puhul tuleb enne uute seadmete paigaldamist kindlasti kogu süsteem läbi pesta, et eemaldada sinna tekkinud mustus. Küttesüsteemi paigaldus või vahetus ei lõpe Vaillanti kliendi jaoks pelgalt soojuspumba ostuga. Sellele järgneb hooldus- ja järelevalveteenus, mis sisaldab nii paigaldaja kui ka tootja poolset pumba jälgimist interneti kaudu. Kui soojuspump peaks hakkama andma häiret,

kontrollivad Maasoojus OÜ tehnikud seda esmalt kaugjälgitava mooduli kaudu ning tulevad vajadusel kohale. Vaillanti soojuspumpadel on kuni kümneaastane kompressori garantii ning teistel osadel kaheaastane täisgarantii. Lisaks garanteeritakse kuni20aastane varuosade kättesaadavus. Vaillanti eesmärk on, et soojuspump peab vastu pidama kuni 25 aastat.


18 kaugküte

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Taastuvkütustel põhinev kaugküte ja rekonstrueeritud elamu – puhtam elukeskkond ja väiksemad kulud Olga Petrova Energiakontsern Utilitas Energiakontsern Utilitas on on Energiamess -Kütame! eksponent.

Vasara 6 korterelamu

Eestis kasutab hinnanguliselt ligi 70 protsenti elanikkonnast eluaseme soojusega varustamiseks kaugkütet. Kaugküte on eelistatud valik ka Põhjamaade linnade soojusvarustuses. Näiteks Kopenhaagenis moodustab kaugkütte osakaal üle 95 protsendi linna soojusvarustusest, Helsingis üle 90 ja Stockholmis üle 70 protsendi. Tänapäevased kaugküttesüsteemide tsentraalsed tootmisseadmed koos moodsate suitsugaaside puhastussüsteemidega võimaldavad kasutada kütuseliike, mida üksikus hoones tõhusalt ja keskkonnasäästlikult kasutada ei saa. Kaugküttesoojus jõuab hoonetesse kaugküttevõrgu kaudu, mis teeb selle tarbija jaoks turvaliseks ja mugavaks kütteviisiks – see hoiab loodust, on alati olemas ja ka hind on mõistlik. Eesti juhtivate kaugkütteettevõtete Utilitas juhi Priidu Nõmme sõnul panustavad nad energiatõhususe, varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurendamisse. Ettevõte varustab kliente puhta energiaga, kasutades kõrgtehnoloogilisi seadmeid ning põhiliselt kohalikke taastuvkütuseid. „Kõik Utilitase kaugküttevõrgu piirkonnad on üle viidud taastuvkütustele ning fossiilkütuseid kasutatakse vaid tippkoormuste katmiseks. Soojuse ja elektri tootmisel kasutame kütusena peamiselt kohalikke ja keskkonnasõbralikke metsatööstuse raiejäätmeid – puiduhaket,“ selgitab Nõmm. Ta lisab, et viimase viie aasta jooksul on Utilitas investeerinud 71 miljonit kaugküttevõrkude rekonstrueerimisse ning tootmisseadmete kaasajastamisse, mis tõstab nii kaugkütte teenuse kvaliteeti kui ka kogu süsteemi efektiivsust,“ selgitab Nõmm. „Korterelamu elanikud saavad aga ise samuti teha palju ära selleks, et energiatõhusust tõsta,“ leiab energiatõhususe spetsia-

list ja soojustehnikainsener Ülo Kask. „Alustada saaks ka pisematest nüanssidest, näiteks võiks iga elanik meeles pidada, et tema korterile määratud 1 m 2 kütte hind sõltub otseselt terves hoones tarbitud soojuse kogusest, mida mõõdetakse hoonesse paigaldatud soojusarvestiga. Mida vähem tarbib hoone tervikuna, seda väiksemad on iga korteri küttearved.“ Kask juhib tähelepanu, et toatemperatuuri langetamine ühe kraadi võrra võimaldab küttekulu kokku hoida ligi 7 protsenti. „Samuti saab iga elanik mõjutada kogu hoone soojuse kulu oma tarbimisharjumusi muutes, näiteks optimeerides sooja vee tarbimist, sest lisaks küttele kulub hoonetes soojust ka tarbevee soojendamisele,“ toob Kask välja. Küttekulusid aitab kokku hoida ka hoone küttesüsteemi renoveerimine ja moodne soojussõlm. Asjatundliku soojussõlme reguleerimisega on võimalik saavutada optimaalset toatemperatuuri väiksema-

te soojuskulude juures, toob Kask välja veel ühe energia säästmise võimaluse. „On teada aga tõsiasi, et Eestis nõuab ühe ruutmeetri korteripinna kütmine tunduvamalt rohkem energiat kui näiteks Skandinaavias, kuna valdava osa siinsete majade soojapidavus on väiksem,“ tõdeb ta. Meie linnades on suurem osa kaugküttevõrguga liitunud eluasemetest ehitatud aastatel 1960–1990. Korterelamu keskmist eluiga 50–70 aastat arvesse võttes vajaksid need hooldustööde kõrvalt ka põhjalikku rekonstrueerimist. Keskmiselt 14 000 korterelamut Eestis peaksid läbima rekonstrueerimise, kuid ekspertide hinnangul on vaid 2–3 protsenti nendest on tänaseks renoveeritud. Kase sõnul aitavad küttekulu vähendamist saavutada ka elementaarsed hoone soojustustööd, näiteks välisuste tihendite paigaldamine, pööningu või katuse täiendav soojustamine ning akende vahetus või nende tihendamine. „Selle asemel, et küt-

ta välisõhku läbi piirete, peaksid nii hoone haldajad kui ka elanikud tõhusalt tegelema hoonete ja korterite soojustamisega,“ nendib ta. „Kvaliteetse renoveerimise läbinud kortermajade soojuskulude sääst võib ulatuda üle 50 protsendi,“ rõhutab Kask. Utilitase kaugkütteettevõtete juhi Priidu Nõmme sõnul tõestabki viimaste aastate soojuse tarbimise vähenemise tendents, et üha rohkem inimesi on otsustanud energiasäästlikkusele tähelepanu pöörata – maju soojustatakse, korrastatakse seadmeid ja kokkuvõttes elamute sisekliima paraneb, ala- ja ülekütmiste mured kaovad ning soojuse tarbimine langeb optimaalsele tasemele. „Koostöös klientidega saame anda olulise panuse keskkonnasäästlikku energiatarbimisse,“ usub Nõmm.


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

AHJUD JA SOOJUS 19

Ahjud, mis

säilitavad soojust HANNES PUU Kaminakeskus Kaminakeskus on Energiamess -Kütame! eksponent

Ahju tellima hakates on oluline leida oma vajadustega sobivaim ahju tüüp ning õige ahju suurus. Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kergeahi või kaminahi. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus. Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks. Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub. Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi.

Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pottvõi plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist. Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid. Plekkahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse tellistest laotud soojalõõre, enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp.Plekkahjul varjab kest tellistesse tekkivad praod ära. Pottahi on klassikaline seest tellisahi, mis on pealt ahjupottidega kaetud. Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub koos suitsuga korstnast, kuna tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama. Punastest tellistest ahi võib praguneda juba esimestel kütmistel. Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma.

Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini. Voolukivist ahjude eeliseks on samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on voolukiviahjude väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel. Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest. Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma materjal ja kallis tööjõud, siis on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav voolukiviahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5–10 päeva, kuna nii sise- kui ka väliskest koosneb 400–700 keraamilisest ahjutellisest. See on üks põhjus, miks voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist ahjud pannakse püsti 1–2 päevaga. Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on. Ühtegi ahju pole raske ehitada, kui tead, mida teed. Ohutum on tellida ahi pikalt tegutsenud firmast, kus on ette näidata varem tehtud tööd.


20 ENERGIAMESS

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Energiamess 2016 oli põnev ja sisukas

Energiamess 2017 ajakava Laupäev, 30.09.2017 kell 10–16, Tallinn, Järve Keskuse messiala, sissepääs tasuta Viking Window messilava ajakava

10.00 – Messipäeva avamine – eksponentide tutvustused ja korraldajate avasõnad 10.30 – Eesti Showmess esitleb: esinevad Ivo Linna & Antti Kammiste 11.15 – Tallinna Energiapäeva tervitus 11.30 – Kuidas targalt kütta? Esineb Ülo Kask (Eesti Biokütuse Ühing) 12.00 –Eesti Showmess esitleb: esineb JJ-Street 12.20 – Potipoiss esitleb: Korstnapühkimise koolitus 12.40 – eksponentide toodete ja teenuste tutvustused 13.00 – Eesti Showmess esitleb: esinevad Ivo Linna & Antti Kammiste 13.40 – Eesti Gaas esitleb: Teadusteater “Gaasi ja elektritrikid” 14.00 – Eesti Showmess esitleb: TMS Türnpu meeskoor 14.30 – Energiamessi auhinnagala – Aasta Energiategu 15.00 – Eesti Showmess esitleb: TMS Türnpu meeskoor 15.15 – Energiamessi auhinna loosimine külastajate vahel 15.20 – Eesti Showmess esitleb: esinevad Ivo Linna & Antti Kammiste 16.00 – Messipäeva lõpp Päevajuht: Urmas Salmu


Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

MESSIPAKKUMISED21

Energiamess – Kütame! 2017

messipakkumised MÄRKSÕNA “ENERGIAMESS” KASUTAMISEL IGA KOLMAS KORSTNAMEETER KINGITUSEKS! PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.12.2017.

Rondo Plus keraamiline korsten – tuleohutu ja lihtsasti paigaldatav! Sobib kõikidele kütteseadmetele.

KÜSI OMA KOJU VÕI ÜHISTULE KÜTTESÜSTEEMI PUHASTUST –10% MÄRKSÕNAGA ENERGIAMESS INFO@FLUSH.EE OKTOOBRI JOOKSUL.

SOLARSTONE EHITISINTEGREERITAVATE PÄIKESEPANEELIDE OSTJALE PAIGALDUS TASUTA.

Mine talvele vastu soojade radiaatoritega!

SOODUSPAKKUMISED PELLETIKÜTTESEADMETELE KOOS PAIGALDUSEGA.

Nagu rätsepaülikond, nii ka küttesüsteem peab täpselt sobima tema kandjale või omanikule. Leiame koos just Teile parima küttelahenduse!

ENERGIAMESSILT TELLIJATELE ERIHINNAD NING KINGITUS!

Tellijate vahel loositakse välja terve alus pelletit, kaminapuid või puitbriketti!

VIKING WINDOW SW14 PASSIIVAKENDELE SOODUSTUS –15%. Soodustus kehtib

30.09–07.10.2017 koostatud pakkumistele.

KÜSI PAKKUMIST KUNI 15.10.2017 WWW.ENERGOGEN.EE JA KASUTA SOODUSKOODI „HEA ENERGIA“ – NII ON KÕIK ENERGOGENI PAKKUMISED SULLE SÕBRAHINNAGA –10%!

Hea energia muudab maailma!

MEILT SAAD AINULT ENERGIAMESSIL KERAAMILISE SISUGA PLOKK-KORSTNA –20% SOODSAMALT NING KORSTNALÕÕRI RENOVEERIMISE HEA HINNAGA!

1500eurose lepingu sõlmijatele. Õhupuhastaja toimetame kohale pärast ostu-müügi vormistamist.

TULE JA VÕTA TASUTA ENERGIAT!

KÕIKIDELE MESSIL TEHTUD PÄRINGUTELE KEHTIB SOODUSTUS ALATES –29%.

Kivikatused ja moodulkorstnad - messilt leiad valdkonna spetsialistid, kes annavad tasuta konsultatsiooni.

Astu Energiamessil läbi Alexela telgist – kingime tasuta elektrit, maagaasi, balloonigaasi!

Pakume Energiamessil võimalust võtta proovimiseks rendile Weltemi ahju 95 €/päev (+km). Kui Weltemi ahi vastab sinu ootustele ja sa soovid ahju soetada oma majapidamisse, siis rendiraha arvestame ahju maksumusest maha.

KÕIK ENERGIAMESSIL KOHAPEAL ESITATUD TELLIMUSED SAAVAD ALLAHINDLUST VÄHEMALT 20%.

Kohapeal võimalus saada konsultatsiooni kasutusloa taotlemisel tahkekütteseadmeid puudutava osas. Konsultatsiooniks oleks hea ka paar fotot küttesüsteemist.

INFRAPUNA-KÜTTEPANEELID – ENERGIAMESSIL KÕIK HINNAD –20%!

Toome koos tule turvaliselt tuppa!

AHJU OSTES RENDIRAHA HINNAST MAHA! KÕIGILE MESSI AJAL OSTUKOKKULEPPE SÕLMINUD KLIENTIDELE TASUTA ÕHUPUHASTAJA BLAUPUNKT LAVENDER I1224! Pakkumine kehtib kõigile vähemalt

PELLETI KOMPAKTKATEL TOBY KUNI –23% KÕIK MALM-, VEESÄRGIGA JA TERASKAMINAD KUNI –15% KÕIK PUU- JA KESKKÜTTEPLIIDID KUI – 15% KÕIK AHJU- JA PLIIDITARVIKUD KUNI – 15%

SÕLMI KUNI 30.09.2017 WWW.ELEKTRUM.EE ISETEENINDUSES ELEKTRILEPING JA KASUTA SOODUSKOODI ENERGIAMESS – NII ON KÕIK ELEKTRUMI ELEKTRIPAKETID SULLE SÕBRAHINNAGA!

Sõbralik energia muudab maailma paremaks!

ESIMESED KÜMME KÜLASTAJAT SAAVAD KINGITUSEKS UTILITASE SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISJAAMAS ROHELISE ENERGIAGA LAETUD AKUPANGA.

Utilitas toob sadade tuhandete Eesti inimesteni keskkonnasäästliku energia. Nii soojuse kui ka valguse. Tule ja saa Energiamessil osa soojusrännakust!

VAILLANT SOOJUSPUMBA JA RADIAATOR- VÕI PÕRANDAKÜTTE OSTJALE KOOS PAIGALDUSEGA ANNAME KÜTTEPROJEKTI (360 € VÄÄRTUSES) TÖÖJOONISED TASUTA KAASA.

Lisaboonuseks suurte kogemustega küttesüsteemi spetsialistide tasuta konsultatsioon.

KÕIK ENERGIAMESSIL OSTETUD KAUBAD –10% ENERGIAMESSIL ESITATUD TELLIMUSED SOODUSTUSTEGA KUNI AASTA LÕPUNI

SOODUSHIND KOIKIDELE TOODETELE –10% JA TOODETELE LAOS VEEL +5%

SOODUSKUPONGI INNOVATSIOONIKESKUSE INNOKAS KÜLASTAMISEKS SAAD ENERGIAMESSI INNOKASE MESSITELGIST!

KÕIGILE KOOS HOOLDUSEGA TELLITUD SOOJUSSÜSTEEMIDELE 5. AASTANE GARANTII!

SUPERSOODSAD MESSIHINNAD BRIKETIPOISTE PÜSIKLIENDIKS LIITUJATELE


22 EKSPONENDID

Äripäeva teemaleht reklaamiosakond tel 667 0105, reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Energiamess 2017 eksponendid

Ka korteriühistute otsustajad Energiamessile! Teist korda toimuvale Energiamessile – Kütame! on külastajatena oodatud ka korteriühistute esimehed ja kõik need otsustajad, kes ühistutes energiasäästlike lahenduste eest vastutavad. Sissepääs messile on tasuta, seepärast tulge kasvõi kogu ühistuga tutvuma energiavaldkonna uudistoodete ja teemadega. Viking Window’ messilaval toimub esmakordselt ka auhinnagala Aasta Energiategu. Üleriigilist tähelepanu ja aastaauhinda väärivate saajate kohta on ettepanekud teinud nii Eesti omavalitsused kui ka energiavaldkonna erialaliidud ja -organisatsioonid. Auhinnagala lisainfo: www.energiategu.ee Kütame targalt ja kohtumiseni Energiamessil – Kütame! Reet Sink Energiamessi peakorraldaja www.energiamess.ee


27. september 2017

reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

reklaam 23


24 reklaam

reklaamiosakond tel 667 0105 reklaam@aripaev.ee

27. september 2017

Energiamess 2017 Äripäeva leht  
Energiamess 2017 Äripäeva leht  

Energiamess - Kütame! 2017 ametlik väljaanne. Ilmus kolmapäeval 27. septembril Äripäeva teemalehena. www.energiamess.ee

Advertisement